valgusrežiim, temperatuur, toitumine jt. Forelli liinidel võib olla pärilik eelsoodumus kevadel või sügisel kudemiseks. SUGULINE KÜPSEMINE Valgusrežiimi ja temperatuuri muutmisega saab kudemisaega nihutada, selleks et saada marja varakult. Forelli saab panna kudema kaks korda aastas, kui pidada teda kalakasvatushoones kunstvalguses, mille valguse ja pimeduse perioodid on reguleeritud nii, et kalal tekib mulje tegelikus ööpäevas kahe päeva möödumisest. MARJA JA NIISA LÜPSMINE Vältida tuleb marja üleküpsemist. Üleküpsenud mari on hele, rohke ovariaalvedeliku tõttu vesine, selle viljastusprotsent ja ellujäämus on madal. Esimest korda kudevatel kaladel on mari tavaliselt väikeseteraline ja võib olla ebaühtlase suurusega. Heas kalakasvatusettevõttes esmaskudejate emaste marja noorkala tootmiseks ei kasutata. MARJA JA NIISA LÜPSMINE 1–2 nädalat enne lüpsmist kalad sorteeritakse.
..Erituselundid-eritatakse jääkainid...Lõpustega hingab,nende läbivesi eraldatakse hapnik... kala temp. sõlub ümbritsevast keskonnast...Veri keharakke toitainete ja hapnikuga,kannab ära jääka-d. Süda-kojast,vatsakesest südamesse-venoosne veri-see lõpustesse-seal hapnikuga töis-arteriaalne veri teistesse elunditesse. 4. loom,kelle,Munarakud ja seemner arenevad erinevates isendites,nim lahksugulisteks loomadeks. Aprilli lõpp,mai algul. Ema marjad vette,kivide ja taimede vahele-isa niisa peale-niisk viljastab munarakud-sealt vastne-vastsel rebukott toiduvarudega-maim-kala. Ogalik-ehitab vee põhja vetiaktest pesa,meelitab emaskalu,peale ema kudemist isa valvab marju,kuni vastseteni,aegajalt ajab uimega pessa hapniku vett.5.-külgedelt kokkusurutud,osads kalad imeliku välimusega,siilkala,tiibkala. Alt kala hele sest kui alt vaadata üles on vee pind ka hele ,ülevalt tume sest kui ülevalt vaadata alla on vesi tume.troopilistes erinevat värvi sest seal värvilised taimed ja
vastsete kasvatamine. * Kogu tootmistsükkel kestab kolm suve. (kasvuperiood umbes pool aastat (aprillist oktoobrini) *Tsükli vältel kalad sorteeritakse vastavalt juurdekasvule * Sumbakasvanduses asustatakse kevadel 500-700 g, mis müüakse sügisel kaubakalana 6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Marja lüpsmine -> niisa lüpsmine (isas kalalt) -> segamine -> vee lisamine -> ooteaeg -> loputamine (seni kuni ära vatalav vesi on täiesti selge) -> paisumine -> loendamine -> haudekastidesse paigutamine. Sugukalad paljunevad 4-6 aastat. Emaste viljakus ulatub 5000-8000 marjaterani. Sugulist küpsemist mõjutavad pärilikkus, valgusreziim, temperatuur ning samuti ka toitumine. Suhteline viljakus on marjateri 1 kg kehakaalu kohta. 7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist
Teised karpkalakasvatajad ostavad sealt vastsed või noorkalad ja peavad neid tiikides kuni turustamissuuruse saavutamiseni. 14. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) . Sugukalade optimaalne iga on 7-12 eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja- viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem. Esmaskudejate marja ja niiska ei kasutata selle madala kvaliteedi tõttu. Eelistatakse 6kg raskuseid kalu, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia. Karpkala vajab marja küpsemiseks 1. Jan arvestades vähemalt 1000 kraadpäeva soojushulka. Enne marja võtmist peaksid kalad olema 10-14 päeva temp üle 15 kraadi, paljudamise optimaalne aeg on 20 mai kuni 5 juuni vahel. Paljunemisel lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda. Sugukalade valik-paljundamine- väljapüük-hormonaalne stimuleerimine- marja ja niisa lüpsmine- marja
Jõkkeränne katkeb talve saabudes. Osa sügislõhet, kes ei jõudnud jõkke tungida, talvitub suudme-eelsetel aladel ja tuleb jõkke kohe peale jääminekut. Seda lõhet nimetatakse "jääjärgseks". Sügislõhe veedab jões aasta, ei toitu ja koelmuile tuleb alles järgmisel sügisel. Jääjärgse lõhe järel tuleb juunis jõkke niinimetatud "sulgeja". See on põhiliselt suur emalõhe juba tunduvalt rohkem arenenud sugunäärmetega. Juulis asendab "sulgejat" hästi arenenud niisa ja marjaga madalveelõhe. Mõlemad viimati nimetatud rühmad jõuavad koelmuile ja koevad samal sügisel. Nad moodustavad suvivormi. Koos madalveelõhega tuleb jõkke nn. tinda väikesed (45-53 cm, 1-2 kg) isased, kes on meres elanud aasta ja selle ajaga ka suguküpseks saanud. Paljud isaslõhed ei lähe üldse merre. Nad saavad suguküpseks jões ja niisk on neil välja arenenud juba 10 cm pikkuselt. Seetõttu on sügislõhede, "jääjärgsete" ja madalveelõhede seas ülekaalus emased
Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala.Sugukalade optimaalne iga on 7.-12. eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja-viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem. Esmaskudejate marja ja niiska ei kasutata selle madala kvaliteedi tõttu. Sugukala mass on tugevas positiivses korrelatsioonis viljakusega. Eelistatumad on siiski kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia. Karpkala praeguse tootmismahujuures piisaks kümnest emasest sugukalast, et rahuldada kogu Eesti asustusmaterjali vajadus.Karpkala vajab marja küpsemiseks 1. jaanuarist arvetades vähemalt 1000 kraadpäeva soojushulka.Enne marja võtmist peaksid kalad olema 10-14 päeva temperatuuril üle 15 kraadi.Paljundamise optimaalne aeg on 20. mai kuni 5. juuni vahel. Eestis koeb karpkala mai lõpul või juuni algul. 2) PALJUNDAMINE
*Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala Valik vanuse järgi *Sugukalade optimaalne iga on 7.-12. eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja-viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem. *Esmaskudejate marja ja niiska ei kasutata selle madala kvaliteedi tõttu. Valik massi järgi *Sugukala mass on tugevas positiivses korrelatsioonis viljakusega. Eelistatumad on siiski kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia. *Karpkala praeguse tootmismahujuures piisaks kümnest emasest sugukalast, et rahuldada kogu Eesti asustusmaterjali vajadus. Looduslikud tingimused *Karpkala vajab marja küpsemiseks 1. jaanuarist arvetades vähemalt 1000 kraadpäeva soojushulka. *Enne marja võtmist peaksid kalad olema 10-14 päeva temperatuuril üle 15 kraadi. *Paljundamise optimaalne aeg on 20. mai kuni 5. juuni vahel. *Eestis koeb karpkala mai lõpul või juuni algul.
Valik vanuse järgi Sugukalade optimaalne iga on 7.-12. eluaasta vahemikus, kuigi suguküpsus saabub emastel juba nelja-viieaastaselt ja isaskaladel aasta võrra varem. Esmaskudejate marja ja niiska ei kasutata selle madala kvaliteedi tõttu. 81 Valik massi järgi Sugukala mass on tugevas positiivses korrelatsioonis viljakusega. Eelistatumad on siiski kuni 6 kg raskused kalad, sest nendega on marja ja niisa võtmisel kergem ümber käia. Karpkala praeguse tootmismahujuures piisaks kümnest emasest sugukalast, et rahuldada kogu Eesti asustusmaterjali vajadus. 82 Looduslikud tingimused Karpkala vajab marja küpsemiseks 1. jaanuarist arvetades vähemalt 1000 kraadpäeva soojushulka. Enne marja võtmist peaksid kalad olema 10-14 päeva temperatuuril üle 15 kraadi. Paljundamise optimaalne aeg on 20. mai kuni 5. juuni vahel.
Hiljem saabuvad emased, kes valivad sobiliku kudemispaiga. Tugevate sabalöökidega kaevab küljele kaldunud emaslõhe jõe põhja pesalohu, mille sügavus ulatub 30 sentimeetrini ja pikkus paari meetrini. Pesalohku lastakse mari. Seda tehakse mitu korda (portsjonilised kudejad) ning kudemine võib kesta kuni paar nädalat. Emas- ja isaskala ujuvad kõrvuti pesalohu kohal: emane poetab sinna 56 mm läbimõõduga marjaterad, samal ajal laseb isane veevoolul kanda marjale niisa. Neil sekundeil mari viljastatakse ja saab alguse uus elu. Kohe katab emaskala viljastatud marjaterad liiva ja kruusaga. Marja areng ja noor lõhe. Pärast viljastumist marjatera paisub, algab loote areng. Viie- kuue kuu jooksul arenevad lootel välja eluks vajalikud elundid ja veresoonkond. Aprilli lõpul marjakest puruneb ja koorub eelvastne. Eelvastse staadiumis, umbes poolteise kuu jooksul toituvad lõhed rebukotist, mis võtab enda alla 6070% kogukaalust.
merihärg, koha, kiisk; - fütosiilsed (taimestikule kudejad) haug, paljud karplased (latikas); - psammofiilsed (liivale kudejad) Kudemisaeg kevadel ja kevadsuvel (karplased) või sügisel (osa lõhelasi, sügisräim, siiglased) isegi talvel (luts). Suguproduktid on ilma veekeskkonnata inaktiivsed ja neil on veekeskkonnas lühike eluiga, selle tõttu on vajalik marja ja niisa sünkroonne väljalaskmine, mis tekitab keerulisi käitumismehhanisme. Marjahoole (lõimetishoole) erinevad elundid: · merinõelal ja merihobukesel haudetasku; · marja valvamine pesas, ogalik, võldas, merivarblane; · marja ja maimude suus hoidmine, tilapia; · elussünnitamine, emakala, haid, gupid. 9. Kalade ränne ja selle tüübid. Toitumis-, kudemis- jm ränded. Siiredekalad, anadroomne ränna, karadroomne ränne. Poolsiirdekalad. Siirdekalad:
suudmetes. Siiad eelistavad koguneda parvedesse ning liiguvad rohkem põhjalähedastes veekihtides. Kudemiseks võivad nad siirduda jõgedesse, kuid ei pruugi seda teha. Enim meeldivateks kudemispaikadeks on madalad, lainetuse eest kaitstud merelahed, kus on kõva liiva-, kruusa- või kivipõhi. Siiad koevad hilissügisel oktoobri lõpust detsembrini. Kuigi siig on üldiselt päevase eluviisiga, toimub kudemine õhtuhämaruses või öö varjus. Marja ja niisa heitmine toimub veepinnal. Pärast kudemist läheb paar lahku, kumbki osapool leiab omale aga uue partneri. Kogenud kalurid räägivad, et siiad tekitavad veepinnal järsult suunda muutes tugevaid veekeeriseid, mis paiskavad viljastatud marja vees laiali. Sellega kaasnevad veeplartsatused, mille järgi saab siigade pulmaplatsi juba kaugelt kindlaks määrata. Niiviisi jõuavad siia marjaterad veekogu põhjale tugevasti hajutatult ning marjasööjatel on neid raskem kätte saada
Kilu on pelaagiline planktonitoiduline kala. Ta vastsed toituvad väiksematest hõljuritest ränivetikatest, viburvetikatest ning aerjalaliste munadest ja noorjärkudest. Maimude peamiseks toiduks on aerjalalised vähid ja limuste vastsed. Täiskasvanud kilu toidus esinevad aerjalalised, vesikirbulised, vääneljalalisete ja limuste planktilised vastsed, samuti ka kalade marjaterad. Kilu toitumine kudemisperioodil on erandlik nähtus, mis seletub marja ja niisa väikeste mõõtmetega. Teistel kaladel aga arenevad sugunäärmed enamasti niivõrd suureks et täidavad kõhuõõne ja seega on toidu vastuvõtmine kudemisperioodil takistatud. Kilu koeb portsjoniliselt, s.o. emane ei koe kõiki marjateri korraga, vaid mitu korda, seejuures väiksemate järkudena. Portsjoniline kudemine on väga kasulik kohastumine. Kuigi kilu mari on väike, koeb üks isend kudemisperiooni jooksul 10 000 30 000 marjatera. Viimased
preestrid ja loitsijad on Maa peal ainult eesmärgiga viia inimesi eksitusse. (Eenoki keeles) Sapahe zodimii du-i-be, od noasa ta qu-a-nis, adarocahe dorepehal caosagi od faonutas peripesol ta-be-liore. Casareme A-me-ipeszodi na-zodare-tahe afa; od dalugare zodizodope zodelida caosaji tol-toregi; od sod-cahisa esiasacahe El ta-vi-vau; od iao-d tahilada das hubare pe-o-al; soba coremefa cahisa ta Ela Vaulasa od Quo-Co-Casabe. Eca niisa od darebesa quo- a-asa: fetahe-ar-ezodi od beliora: ia-ial eda-nasa cicalesa; bagile Ge-iad I-el! (Eenoki keeles) Kõuehääled tungisid kolmandasse suunda, muutudes rumaluse võrdseteks. Kõige maise üle põlastusega naerdes, elades sädelevas taevas, muutusid nad väsimatuteks iseennast purustavateks lohutajateks. Need, kellesse ma kinnitasin rõõmu sambad, õigluse valitsejad ja kellel andsin oskuse kasta Maad ja tema elajaid. Nad on Esimese ja Teise vennad ja
a. Indutseeritud paljundamine haudemajas algab sugukalade sorteerimise ja kontrolliga. Kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks on vaja karpkaladele süstida hüpofüüsi suspensiooni. Hüpofüüs võetakse järvedest püütud suurtelt latikatelt, see nääre sisaldab suguhormoone, mis stimuleerivad ja sünkroniseerivad suguproduktide küpsemist. Hüpofüüsi süstidele järgneb marja ja niisa lüpsmine, viljastamine koos marja kleepuvuse eemaldamisega (vee asemel lisatakse piima või soola ja karbamiidi lahust ning marja töödeldakse pärast tanniiniga). Karpkalade mari on õrn ja seda segatakse linnusulega. Marja inkubeeriimine toimub Weissi pudelites (tagurpidi pööratud põhjaga klaasnõud, millel pudeli suust tuleb sisse vesi, ülalt voolab välja). Marjaterad on veevoolus pidevas liikumises. Vajalik on surnud
Võib öelda, et ainult väljaspool illusiooni. Meie tavainimesed kogeme päevast päeva nö. mitte- reaalset maailma. Inimene mõistab nüüd, et kõigel on mõte ja tähendus. Tema elul tuntud nüüd ole- vat mõte ja tema eksisteerimisel siin ilmas on tähtsus. Isegi väikestel ja esialgu mittemärkavatel pi- siasjadel on erakordne ja mõtteline sisu. Mitte miski ei ole siin maailmas juhuslik ega lihtsalt niisa- 37 ma. Kõigel on põhjus ja tagajärg. Kogu Universum ,,töötab" füüsika reeglite järgi. Seal hulgas ka mateeria vormid. Erandiks pole ka inimene. Ka inimene on looduse osa ja sõltuv sellest. Me arva- me, et me ise reguleerime oma käitumis malle ja mõtlemist, kuid tegelikult pole see nii. Kogu meie olemus on tegelikult ,,tingitud" neurokeemiast nii nagu osakeste käitumine mikromaailmas tikteerib ette kvantmehaanika seadused
Võib öelda, et ainult väljaspool illusiooni. Meie tavainimesed kogeme päevast päeva nö. mitte- reaalset maailma. Inimene mõistab nüüd, et kõigel on mõte ja tähendus. Tema elul tuntud nüüd ole- vat mõte ja tema eksisteerimisel siin ilmas on tähtsus. Isegi väikestel ja esialgu mittemärkavatel pi- siasjadel on erakordne ja mõtteline sisu. Mitte miski ei ole siin maailmas juhuslik ega lihtsalt niisa- ma. Kõigel on põhjus ja tagajärg. Kogu Universum ,,töötab" füüsika reeglite järgi. Seal hulgas ka mateeria vormid. Erandiks pole ka inimene. Ka inimene on looduse osa ja sõltuv sellest. Me arva- me, et me ise reguleerime oma käitumis malle ja mõtlemist, kuid tegelikult pole see nii. Kogu meie 36 olemus on tegelikult ,,tingitud" neurokeemiast nii nagu osakeste käitumine mikromaailmas tikteerib ette kvantmehaanika seadused
Võib öelda, et ainult väljaspool illusiooni. Meie – tavainimesed – kogeme päevast päeva nö. mitte- reaalset maailma. Inimene mõistab nüüd, et kõigel on mõte ja tähendus. Tema elul tuntud nüüd ole- vat mõte ja tema eksisteerimisel siin ilmas on tähtsus. Isegi väikestel ja esialgu mittemärkavatel pi- siasjadel on erakordne ja mõtteline sisu. Mitte miski ei ole siin maailmas juhuslik ega lihtsalt niisa- ma. Kõigel on põhjus ja tagajärg. Kogu Universum „töötab“ füüsika reeglite järgi. Seal hulgas ka mateeria vormid. Erandiks pole ka inimene. Ka inimene on looduse osa ja sõltuv sellest. Me arva- me, et me ise reguleerime oma käitumis malle ja mõtlemist, kuid tegelikult pole see nii. Kogu meie olemus on tegelikult „tingitud“ neurokeemiast nii nagu osakeste käitumine mikromaailmas tikteerib ette kvantmehaanika seadused
annaabi.ee 
