KALAD 1) Kala välisehitus: Kala kuklas olevat uime nimetatakse lõpusekaaneks. Lõpusekaas on lõpuste kaitseks. Kaladel on laugudeta silmad. Kala alakeha piirkonnas asuv uim, mis on pea juures nimetatakse rinnauimeks. Rinnauimest paremal pool asub kõhuuim. Kõhuuimest paremal pool asub pärakuuim. Sellest ülevalpool, kala peal asub jooneke mida nimetatakse küljejooneks. Kalal aitab edasi liikuda sabauim, mis on kala kõige suurem uim.
KALAD! Kalad on ldnimetus vees elavatele kigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tnapeval sstemaatilist thendust, vaid on kasutusel kokkuvtliku mistena sarnase vlimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise hikuna kibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisvikutest kuni krgete mgijrvedeni. Kalad on thtsad inimese pgiobjektid, paljusid liike kasutatakse tstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline vrtus: populaarne on nii ldine kalapk kui ka sportkalapk, esteetilist vrtust omavad kalad niteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii
väikestest osasilmakestest Kehalülide jätked *kõiki selgrootuid, kellel on lüliline keha ja lülilised jäsemed, nimetatakse lülijalgseteks. *pea piirkonda kinnituvad tundlad *ümber suuava asetseb kolm paari lõugu *lõugadele abiks on kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu *lõugjalgedest tagapool on 5paari käimise jalgu *esimesed lõugjaad on suured ja laienenud ja moodustab koos tipulülidega uime Närvisüsteem *väike peaaju *kombib tundlate ja jäsemetega *tunneb lõhna ja maitset tundlatega Nägemine *liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist *liitsilmad paiknevad lühikeste jätkete tipul ja koosnevad sadadest läätsedest-väikestest osasilmadest *ohu korral saab vähk silmad pearindmiku alla tõmmata seedeelundkond *sõrgadega haarab toitu ja suunad selle suuava juurde' *lõugadega peenestab toitu *seedib toitu lühikeses sooles
Latimeeria Latimeeria on India ookeanis elav ainus ürgse kehaehitusega vihtuimne, elav fossiil, kes avastati 1938. aastal Aafrika kaguranniku merest. Selle ürgse kala fossiile leidub laialdaselt, kuid elavaid isendeid on püütud üksnes Komoori saarte vetest Aafrika idaranniku lähedal. Latimeerial on neli suurt uime, mistõttu tema lähisugulasi on peetud ka kõigi neljajalgsete loomade eellaseks. Devoni ajastul 400 miljonit aastat tagasi elas maailma madalates ookeanides grupp selgroogseid kalu, keda tuntakse vihtuimsete nime all. Fossiilide andmed näitavad, et neid 20-30 cm pikkusi kalu esines suurel arvul. Arvatakse, et nad surid välja kriidiajastu lõpul 70 miljonit aastat tagasi - samal ajal, kui dinosaurusedki. 1938. a. tõmbas üks Komoori saarte kalamees Madagaskari
rühma, loomariiki. · Krevetid on lülijalgsed. · Krevetid on väga laialt levinud. · 6 väga peenikest, habrast käimisjalga kasutavad krevetid mööda merepõhja liikumiseks ning "õrrel istumiseks". · Tagakehale kinnituvad ujujalad. https://www.youtube.com/watch?v=TXXsUL3qlq8 KREVETID · 2-25cm pikkused pikad vähid. · Neid on kerge ära tunda seljakilbi järgi, kuna see moodustab keha eesosas terava nokise. · Liiguvad oma ujujalgade abi või siis enda uime kõhu alla lükates. ELUPAIK · Krevetid on väga laialdaselt levinud ning neid võib leida merepõhjast, rannikualadelt ning samuti jõgede ja järvede ääres. · Enamik kreveti liike on merevee elanikud, kuid veerand neist elab magevees. Nt.Japonica krevett. · Merevees elavaid krevette leiti sügavamal kuni 5000 meetrit. KRILLID · Krillid ehk hiigelvähid. · Krevetisarnased, umbes 5 cm pikkuse.(1-2/6- 15)
· Eesti vetes ainus elussünnitaja ehk vivipaarne kala. · Emakala on lutsu meenutava pikliku sabaotsa poole kiiluna lameneva kehaga kala. · Emakala elutseb vaid meres. · Elupaigana eelistab soojemapoolset vett. · Toidulaud on küllaltki lai.. · Väga maitsev on suitsutatud emakala, ent keedetakse ka sülti ning hautatakse. · Vees ei ole emakala kere kunagi sirge. Tursk · Keskmine kehapikkus on 40-65 cm. · Kaalub tavaliselt 0,8-1,5 kg. · Röövtoiduline · 10 uime · Alammõõt on 33 cm. · Elab avamerel suurtes sügavustes. · Kudemisperiood kestab maist juunini. · Eluiga on keskmiselt 9-10 aastat. · Tursk on tähtsaim põhjalähedase eluviisiga töönduslik kalaliik kogu maailmas. Meriforell Lõhi · Tavaliselt 30-70 cm. · Keskmine pikkus on 1 m. · Tavaliselt 1-5 kg. · Keskmine mass 10 kg. · Meres sooritab piiratud rändeid · Erinevatel eluperioodidel on
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Kalad kodutöö Ken Krister Maalinn 10.klass Juhendaja: Kersti Luik Rapla 2014 Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski kataksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaar...
elektriorganid on nähtavad naha alt, väljaspool väikestest silmadest. Koheselt igale silmale järgneb suur ovaalne hingamisava, mille juures on näha 6-8 pulga taolist väljaulatuvat osa serval mis kohtuvad peaaegu keha keskel. Hingamisavade taga on 5-7 simatorkavat limast ava (poori). Ninasöörmete vahel on nelinurkne naha riba, palju laiem kui pikem, mis ulatub peaaegu väikse kaarja suuni. 2-l seljauimel on ümardunud tipud ja asetsevad kõrvuti; iga uime algus on umbes 2/3 tema kõrgusest. Tagumine osa esimesest seljauimest on veidi väiksem kui esimene osa. Lühikesel robustsel sabal jooksevad nahavoldid piki külge, ja lõppevad suure saba uime juures millel on nüridate nurkadega kolmnurkne kuju. Ülemine pind on kaetud täpilise mustriga heledal/tumedal pruunil taustal, mõningad isendid on lihtsalt pruunid. Alumine pool on puhas valge koos tumedamate uime ääristega. Liik võib kasvada kuni 1 m suuruseks, kuigi tavaline pikkus on
Eesmised tundlad on lühemad, tagumised pikemad. Ümer suuava asetseb kolm paari lõugu. Lõugadele on abiks veel kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Lõugjalgade abil hoitakse saaki suu juures. Lõugjalgadest tagapool on 5 paari käimise jalgu. Esimesed neist on suured ja varustatud võimsate sõrgadega. Nendega haarab vähk endale saaki ja kaitseb ennast. Tagakehale kinnituvad üsna lühikesed ujujalad. Viimane jalapaar on tugevasti laienenud ja moodustab koos tipulüliga uime. Uime kasutab vähk ujumisel. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Siseehitus: (+JOONIS õ.lk.122) Sigimine ja areng: Lahksugulised, viljastamine on väline. Erituselundideks on rohelised näärmed. Vähi keha katab kitiinkest. 12. Putukate areng Täismoone koosneb järgmistest staadiumitest: muna, vastne, nukk ja valmik. Osalise moonde ehk vaegmoonde puhul võib mõni staadium vahele jääda. (ntks. valmik võib kooruda vastest, jättes nukustaadiumi vahele). 13
teised jäsemed ning millel on oluline roll toidu haaramisel. Peale sõrgade ja lõugjalgade kinnitub rindmikupiirkonnale veel neli paari käimajalgu, mille abil vähid liiguvad. Kuna vähid on siiski enamjaolt veeloomad, on neil ujumiseks vajalikud ujujalad, mis kinnituvad tagakehale. Ujujalgu on vähkidel viis paari. Vähkidel kinnitub igale kehalülile paar jäsemeid Tagakeha viimane jalapaar on koos tipmise lüliga moodustanud uime, mis on samuti abiks ujumisel. Vähkide klassi kuulub umbes 40 000 liiki. Nende suurus on väga erinev. Väiksemate vähkide kehapikkus on alla ühe millimeetri ning suurimad vähid võivad olla kuni 80 sentimeetrit pikad. Peale selle, et vähid erinevad keha pikkuselt, erinevad nad ka keha kujult. Vähid on enamasti vee-eluviisiga lülijalgsed. Erandiks on maismaal elavad kakandiliigid (keldrikakand). Vähkide klass on küllaltki liigirikas - maailmas tuntakse üle 38 000 liigi vähke,
pearindmik ja tagakeha. · Pearindmiku katab seljakilp, mis kaitseb ka külgedel olevaid lõpuseid. Jõevähi ehitus (2) · Peaosas asuvad liitsilmad. · Pea piirkonda kinnituvad ka kompimiselundid tundlad. · Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu. · Lõugadest tahapoole jäävad 5 paari käimise jalgu, millest esimesed on suured ja varustatud võimsate sõrgadega. · Tagakehale kinnituvad ujujalad. · Viimane jalapaar moodustab koos tipulüliga uime. · Vähk liigub pea ees, ujub aga tagurpidi. Jõevähi ehitus (3) Jõevähi elundkonnad (1) · Närvisüsteem - olulisel kohal on kompimis- ja haistmismeel. Liitsilmad võimaldavad näha kujutisi ja tajuda liikumisi. Vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu. Jõevähi elundkonnad (2) · Seedeelundkond: Sõrgade abil suunatakse toit suuavasse, kus osaliselt toit lõugade abil peenestatakse. Edasi liigub toit makku, kus jätkub
- taim- nälkjas-konn. 24. Mis on toiduvõrk? Ring kus toidu ahel kordub. 25. Kuidas kalad ja kahepaiksed inimesele tähtsad on? Näited! Söögiks, aias kahjurite hävitamine, ilu jaoks. Konn hävitab putukaid. 26. Mis ohustab kalu ja kahepaikseid? Reostus, sigimis paikade vähenemine. 27. Kuidas kalu ja kahepaikseid kaitstakse? Mitte reostada(nt.veekogusid), rajada konnade jaoks maanteedele sildu või tunneleid. 28. Mis on alammõõt? Mõõdetakse kala nina otsast saba uime alguseni. Kalad kes on alamõõdust väiksemad (alamõõdulised) ei tohi püüda. 29. Milleks on vaja püüginorme ja mida nende kehtestamisel arvestatakse? Vaja selleks, et ei püüta/hävitata liiga palju kalu, arvestatakse sigimis perjoode. 30. Kuidas reostus kalu ja kahepaikseid mõjutab? Reostus jõuab veekoguni, kus elab ka ja onna kullesed, nad ujuvad selle sees ja hingavad seda. 31. Kes on võõrliik? Näited! Väljast sisse toodud liik. 32
on tunduvalt suuremad kui teised jäsemed ning millel on oluline roll toidu haaramisel. Peale sõrgade ja lõugjalgade kinnitub rindmikupiirkonnale veel neli paari käimajalgu, mille abil vähid liiguvad. Kuna vähid on siiski enamjaolt veeloomad, on neil ujumiseks vajalikud ujujalad, mis kinnituvad tagakehale. Ujujalgu on vähkidel viis paari. Vähkidel kinnitub igale kehalülile paar jäsemeid Tagakeha viimane jalapaar on koos tipmise lüliga moodustanud uime, mis on samuti abiks ujumisel. Vähkide klassi kuulub umbes 40 000 liiki. Nende suurus on väga erinev. Väiksemate vähkide kehapikkus on alla ühe millimeetri ning suurimad vähid võivad olla kuni 80 sentimeetrit pikad. Peale selle, et vähid erinevad keha pikkuselt, erinevad nad ka keha kujult. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Selgroogsed 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Selgrootud 3. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9kll9tssisu.htm 4. http://bio.edu
Referaat Kuldkala Kalad Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemeetilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud. Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid. Kaladel on ka reaktsiooniline ja asteeniline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides.
autosid mis nägid enam-vähem välja nagu tänapäeva autod. Auto kered tehti laiemaks, kadusid porilauad, autod tehti ümaramaks ja klaasid ei olnud püstasendis, vaid väikse kalde all mis tegi autod palju voolujoonelisemaks ja tuuletakistus muutus palju väiksemaks. Sel ajal olid eriti moes sportautod. 50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu ,,uimedele", need olid uime sarnased kõrgendused, mille otsa tavaliselt sobitati tagatuli, mingit praktilist otstarvet neil ei olnud. Autode ilustamiseks hakati peale panema massiliselt kroomdetaile. Uute tehniliste avastustena hakati autodele peale panema rooli- ja pidurivõimendusi, kuna selle aja autod olid sageli üle 5 meetri pikad, tihti ka väga laiad ja kohutavalt rasked. Sellepärast oli ka autode kütusekulu meeletu, 30 - 35 l/100km. Tuli kasutusele ka palju uusi lisaseadmeid ja mugavndusi
Tuntumad nendest on kümnejalalised. Nende tuntum esindaja on magevetes elav jõevähk. Tema rindmikule kinnitub mitmesuguse ülesandega jäsemeid. Kolm esimest paari, lõugjalad kuuluvad veel suiste koosseisu. Järgnevad sõrgadega jäsemed, millest esimesed on suured sõrad. Viimased rindmikujalad on sõrgadeta käimise jalad. Tagakehale kinnituvad jäsemed moodustavad ujujalad. Nendest viimane, laienenud paar moodustab koos telsoniga uime. Isastel vähkidel on esimene tagakeha jalapaar muutunud torukujulisteks nn sugujalgadeks. Kümnejalalised vähid jaotatakse elupaiga ja eluviiside järgi järgmistesse rühmadesse. · Ujuvähid on väikesed, suhteliselt saleda keha ja pikkade peente jätketega. Neid, veekihis elavaid parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. 5
Kaks paari uimeisid on paarilised (need on maismaaloomade esi- ja tagajäsemete eellased). Uimed võivad olla mitmeteks jagunenud, üksteise suhtes nihkunud, omavahel liitunud, taandarenenud, iminapaks muutunud jne. Kiiruimelistel kaladel koosnevad uimed kiirtest ja nende vahelisest õhukesest nahast. Uimekiired toetuvad lihaste vahel asuvatele basaalidele ehk tugiluudele ja on peenelt juhitavad. Primitiivsetel kaladel on uime ehitus teistsugune: · Haidel ei ole uimekiiri ja tugiluid, nad ei saa uimesid vabalt pöörata. · Tuurlastel on näilised uimekiired, mis pole enamasti luustunud. Luukalade uimekiired on erineva ehitusega ogakiired, lülistunud kiired, hargnenud kiired. Nende arv on pärilikult kinnitunud, erinevatel liikidel on uimekiirte arv erinev. Aga see pole absoluutselt ühesugune, liigi sees esineb ka varieeruvus. Uimevalem.
Kalad Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces) Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. 4 Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse töönduslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka reaktsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük,
Hakati tootma autosid mis nägid enam-vähem välja nagu tänapäeva autod. Auto kered tehti laiemaks, kadusid porilauad, autod tehti ümaramaks ja klaasid ei olnud püstasendis, vaid väikse kalde all mis tegi autod palju voolujoonelisemaks ja tuuletakistus muutus palju väiksemaks. Sel ajal olid eriti moes sportautod. · 50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu ,,uimedele". Need olid uime sarnased kõrgendused, mille otsa tavaliselt sobitati tagatuli, mingit praktilist otstarvet neil ei olnud. Ennekõike võeti autode disainimises eeskuju lennukitest ja kosmoselaevadest. Käimas oli ju kosmoseajastu ja võidujooks kuule! Autode ilustamiseks hakati peale panema massiliselt kroomdetaile. Uute tehniliste avastustena hakati autodel kasutama rooli- ja pidurivõimendusi, kuna selle aja autod olid sageli üle 5 meetri pikad, tihti ka väga laiad ja kohutavalt rasked.
Leevika Vilja 021K Referaat Sissejuhatus Mis on kala? Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KALADE KEHAKUJU Juhendaja: A. Järvik Tallinn 2010 SISUKORD Eesti Mereakadeemia.................................................................................................................. 1 Merendusteaduskond.................................................................................................................. 1 Triin Engmann............................................................................................................................ 1 KALADE KEHAKUJU..............................................................................................................1 Juhendaja: A. Järvik....................................................................................................................1 SISUKORD.....................................
vahelt. Entusiastlikult pakiti näitlejad, pillid ja dekoratsioonid sõiduautodesse ning sõideti koolide võimlemissaalidesse. Taheti, et teater muutuks milleksi endastmõistetavaks ning et näidendid käsitleksid noorte elu. Püüti kohtuda ka väiksemaarvulise publikuga, et lapsed võiksid tõepoolest tunda end väljavalitutena et neid on märgatud. UNGA KLARA Üks väikestest teatritruppidest, kandis uime Fickteatern ("Taskuteater"). Selle teatri ideedest kasvas hiljem välja Rootsi üks loomingulisemaid laste- ja noorsooteatreid Unga Klara ("Noor Klara"), mis tegutses Stockholmi Linnateatri juures. Teatri kunstiline juht Suzanne Osten on juba aastakümneid teinud koostööd terve rea reÏissööride, näitlejatega"...öösel ma nutsin... Mis sa töinad? küsis vend. Igatsen ema ja isa järele, ütlesin mina. Tule, lähme, ütles tema. Läksime pidÏaamades õue.
tundlad (antennid) ja lühemad tundlakesed (antennulad). Järgnevatest lülidest moodustuvad suised, üks paar ülalõugu ja kaks paari alalõugasid. Rindmikule kinnitub mitmesuguse ülesandega jäsemeid. Kolm esimest paari, lõugjalad kuuluvad veel suiste koosseisu. Järgnevad sõrgadega jäsemed, millest esimesed on suured sõrad. Viimased rindmikujalad on sõrgadeta käimise jalad. Tagakehale kinnituvad jäsemed moodustavad ujujalad. Nendest viimane, laienenud paar moodustab koos telsoniga uime. Isastel vähkidel on esimene tagakeha jalapaar muutunud torukujulisteks nn sugujalgadeks. Ka siseelundid on ülemvähkidel palju keerulisema ehitusega. Närvisüsteem on hästi arenenud ja koosneb peatänkudest ning kõhtmisest närviketist. Meeleelunditest esinevad neil paarilised liitsilmad (paiknevad varrekestel ning vähk saab neid vajadusel keha eesosas paikneva jätke ehk nokise alla tõmmata), kotikujulised tasakaaluelundid (paiknevad tundlate alusel), kompimis-, haistmis- ja
Letsitiini vajame hea mälu ja mõtlemisvõime tarvis. 1.11 Kalad Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad toiduna Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13-23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (ansoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1-33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast
IDOIGO, od torezodulape yaodafe gohola, Caosaga, tabaoreda saanire, od caharisateosa ajitoltorenu, mireca qo tiobela lela. Tonu paomebeda dizodalamo asa pianu, od caharisateosa aji-la-tore-torenu paracahe a sayomepe. Coredazodizoda dodapala od fifalozoda, lasa manada, od faregita bamesa omaosa. Conisabera od auauotza tonuji oreza! Bagile? Moooabe OL coredazodizoda. El capimao itzomatzipe, od cacocasabe. Bajilenu pii tianuta a babalanuda, od faoregita teloca uo uime. Madariatza, torezodu!!! Oadariatza orocaha aboaperi! Tabaoti peiazoda aratebesa! Adarepanu coresata dobitza! Yolacame periazodi arecoazodiore, od quasabe qutinuji! Ripire paaotzata sagecore! umela od peredazodare cacareji Aoiveae coremepeta! Torezodu! Zodicare od Zodameranu, asapeta sibesi butamona das surezodasa Tia balatanu. Odo cicale Qaa, od Ozodazodama pelapeli IADANAMADA! (Eesti keeles) Oo, need naudingud esimeses õhus, need maa võimsad osad ja võimsa otsustaja täideviijad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
