Lol kasutatakse naermise väljendamiseks (laugh out loud) Kõvasti naerdud Lame kasutatakse siis kui miskit ei meeldi, (nt keegi on kaotamas ja ütleb : lame)Nõme Pwned,ownedkedagi omamas(nt i owned youma omasin(tegin sulle ära) sind)-Omama omg oh my god Oh mu jumal omfg oh my * * * god Mu kuramuse jumal leet (1337) leet tuleb Inglis keelsest sõnast elite, mis tähendab parimast parim Parim rofl rolling on floor laugh ehk siis naerdes pikali põrandal, kasutatakse millegi naljaka väljendamiseks Naerdes pikaldi põrandal fail ebaõnnestuma, tuleb Inglise keelsest sõnast failure (nt sa ei saanud kellegile pihta, ta kostab : fail!) - Ebaõnnestuma Loodan et oli abi, tänan tõmbamise eest!
Räppluule reageerib Tommyboy sõnul ühiskonnas toimuvale ülejäänud kirjandusest kiiremini. "Ta on selline sotsiaalsem, realistlikum ja elulisem. Ei ole nii palju metafoore, ei ole mõistukõnet. Raamat kui selline erineb kindlasti oma formaadi poolest." Näide tema repertuaarist. Suur pilt ma tõmbun eemale, et vaadata neid, kes nina vastu kangast otsivad ja näevad aint detaile kel tundub, et kõndimiseks olemas vaid üks tee tõmbun eemale tõmmates taime ma märkan omaette naerdes kuis SUUR PILT naeratab neile kuid on kahjuks kõik silmad kinni ma tõmbun eemale massist, mis nii agaralt sagib ja näen enda ees pildi peal linna Igaüks meist on kunstnik, elades ja ellu jäädes unistades, armastades mõtted sadades päädes ringi keerlevad nagu pintsliots mööda poolikut maali sada väikest joonekest kokku annavad suure plaani kui inimene on vaid värv oma muutuva meelega, mõtlen nõutult omaette, kes küll hoida võiks paletti?
see on sügis. Gümnaasium Vanarahvas ütleb: "Sügisel on seitse söögilauda." Missugused need söögilauad on? Sügisööl pintseldab külmapoiss maa valgeks. (Tähendab, et öökülmad on saabunud.) Jänku tõmbab juba valged püksid jalga. (Tähendab, et sügis on tulnud ja jänes hakkab vähehaaval suvist kasukat talvise vastu vahetama. Kõigepealt muutub heledamaks tema sabatutt, seejärel tagumised jalad.) Tuul tuli naerdes vihmaga võidu, sügisetaadilt sai tasuta sõidu. Kaskede ladvus nüüd vallatult sahistab, puude all kolletanud lehtedes kahistab. Kes küll need lehed siin murule ajas, kellel neid kirevaid lehti läks vaja? MARGIT SALUSTE
Isikustamine: uduviir avaneb Riim: lõppriim (jääst-lumimäest) Retooriline küsimus: Mis on külmem kui jää? 7. „Kes?“ Epiteet: tassist siniäärsest, Isikustamine: kevad astub, aste toob koju Metonüümia: kevad astub aeda alla Riim: lõppriim (jalapuute-vaibaruute) Retooriline küsimus: Kes istub ümber minu laua, kui ükskord olen ära kaua? Kes sorib minu raamatutes, kus olen viibind naerdes, nuttes? 8. „Raske hommik“ Epiteet: Võrdlus: kalgim kui kivi; vees, õhus ja mullas kui hingematt Metafoor: päevapuu Isikustamine: tähed nõrkevad, torm raksab su üle, all jalge sul jälle kasvamas pind Metonüümia: silm unest end lahti kaevas Luulekogu terviklikkus Marie Under on saanud väga palju inspiratsiooni ümbritsevast loodusest. Luuletused on kurvad ja mõtlikud.
1.Intervjueeritava nimi ja amet? Tiina Vooder ja amet on Kokk 2.Mida te omal töökohal teete? Peamiselt tegelen ma toidu valmistamisega 3. Kas te töötate üksinda või teete meeskonnatööd? Meeskonnatööd 4.Missuguseid teadmisi ja oskusi vajate oma töö tegemisel? Oma töö tegemisel vajan ma osata toitu teha ja kindlasti ka kalkulatsiooni 5. Kas olete osalenud viimasel ajal kursustel või omandanud muul viisil uusi teadmisi ja oskusi? Ei ole 6. Mida teie töö teile annab? Mulle meeldib seda tööd teha ning on väga tore kui inimesed tänavad maitsva toidu eest 7. Kuidas teie tööst on kasu teistele inimestele ja ühiskonnale? No inimesed saavad kõhu täis aga ühiskonnale seda nüüd kohe ei oskagi öelda 8. Missugused on selle töö head ja halvad küljed? Head küljed on et kõht on pidevalt täis aga halb külg selle töö halb külg on et see on väga raske töö 9. Kus olete oma elu jooksul veel töötanud? Olen töötanud Õpetajana, Eesti Kütuses, Bensiini jaamas ja...
Kui imeilusas punases rüüs Europe läks koos sõpradega aasale lilli korjama, astus haruldane sõnn kuningas Agenori karja seast välja ning pakkus end kuningatütrele toredaks mängukaaslaseks. Neiu oli looma suursugusest välimusest ja malbest olekust vaimustatud ning kui sõnn laskus põlvili ja kutsus tüdruku ratsasõidule, ei kahelnud Europe hetkegi ja istus looma turjale. Kui sõnn võttis suuna mere poole, lehvitas neiu naerdes sõpradele ja ta ei aimanudki, et nüüd ei kohtu ta nendega enam kunagi. Sõnn aga kiirendas sammu ning kappas tuhatnelja mere suunas. Nüüd püüdis kohkunud Europe ta turjalt maha hüpata ja sõpru ning tuttavaid appi hüüda, kuid oli juba hilja: kaunilt ja sujuvalt ujus valge sõnn, kuningatütar turjal, loojuva päikese maa poole. Teekonnal saatis Europet ja sõnni suur seltskond: kuldses kaarikus kihutas lainetel merede valitseja Poseidon oma abikaasa
ja ma kardan ja loodan ja põlen ja olen jää ja lendan taeva kohal ja kukun maapinnale ja haaran mittemillegi järele ja emban tervet maailma Mind hoiab kütkeis tema, kes ei vangista mind ega lase mul minna ega hoia mind endale ega lase silmust lahti ja armastus ei hävita mind ega lase mind vabaks soovib, et ma ei elaks, aga tõket ei eemalda Silmadeta näen ja keeletult nutan ja ihkan hävingut ja siiski anun abi ja vihkan ennast ja armastan teist Toitun kurbusest, naerdes nutan elu ja surm on mulle võrdselt ebameeldivad ja selles olukorras olen ma Teie pärast, naine Sonetis,, Sonett 134,, seal esinem riimiskeem. Sonett räägib armastusest. Armastusest naise vastu, kes tema tunnetele ei vasta. Nagu ka öeldakse:,,Ise ei taha ja teistele ka ei anna.´´ Ning mees kannatab sellepärast.
Sõnade ettevaatlik hääldamine ning kraaksumine vahele "kraaksumine" ning asjade avastamine neid katsudes ja uurides, tekitaski tunde, et ta on kui väike laps, õppides maailma avastama. Terve lavastuse vältel areneb Bill, õpib rääkima, kõndima ning hakkab kandma riideid. Epp Eespäeva mängitud Dora on naine, kellel on väga halb õnn olnud meestega. Billist saab naise kinnisidee, näitleja edastab Dora hullumeelsust Billi kastis omaette rääkides, naerdes ja sulgi juustesse toppides. Ta loobub oma tööst et rohkem keskenduda sellele olendile, kes ta ellu sattus, jättes tahaplaanile oma poiss-sõbra Kevini. Eespäev näitab Dora hoolitsust Billi vastu, kiirelt sahmides ja rahmeldades koheselt, kui Billil midagi vaja. Raivo E. Tamm kehastab Kevinit, kes on abielus oma naisega kuid tal on armuke Dora, ta näeb rivaali Billis kui mõistab, et saab armukeselt vähem tähelepanu. Tamm on Kevinit
peategelane, on pinnapealne kohati, soovides asju, mis ainult neile rõõmu tooks ja nende meelest ka teistele. Minu arvates oli etendus suurepärane! Tõsise teema segunemine huumoriga oli hästi tehtud, kuigi kohati arusaamatu, kuna etenduse esimesel poolel oli teksti raske jälgida ning vaheajale minnes seisid arusaamatuses. Teise poolega viidi see arusaamatus minema ning said lõpuks aru, mille ümber see tegelikult keerles ja miks see just niimoodi oli etendatud. Naerdes ja teadmatuses olles muutis selle etenduse intrigeerivamaks, pannes sind mõtlema, mis edasi saab. Lõpetuseks ütlen, et see oli etendus, mida vaataks veelgi ning see ongi etenduse üks parimaid omadusi.
Järgnes laul ,,Teel koju" mida esitas Siiri Sisask, kes oli nii pianisti kui ka solisti rollis. See lugu läks mulle väga hinge ja pani mind mõtlema. Sellele loole järgnes kohe teine väga hea lugu Tõnis Mäe loomingust ,,Ballaad", mida esitas Mikk Saar. Mikk Saare esituses olnud lood jäid mulle sel kontserdil kõige enam meelde kuna tal on puhas ja selge hääl täpselt, selline nagu mulle meeldib. Üllatav oli Kaarli kirikus kuulda Marju Kuudi teost ,,Saatus naerdes homse toob." Nagu varemgi esitas seda lugu Lenna Kuurma. Olen varem seda lugu kuulnud Öölaulupeol ning filmis"Kuhu põgenevad hinged", kuid Kaarli kirikus lauldud versioon oli neist parim. Mulle jäi kõrvu veel Lenna Kuurmaa esitusest laul ,,Tõuse üles ja läheme ära," see tõi isegi pisara silma. Samuti ka Dwight Westi ,,What a wonderful world" oli väga võrratu, eriti selle loo viiulite kõla. Eriti vaimustav oli ,hetkel 12 aastane, noor laulja Heldur-Harry Põlda, kes esitas laulu ,,A
lahkus, vaid riskida armastav Clerfayt, kelle lõpp tuli kui välk selgest taevast. Romaani pealkiri „Taeval ei ole soosikuid“ tähendabki seda, et alati ei valita, kellel antakse elada ja kellel lastakse surra. Peategelase tutvustus: Lillian Kaunis ja noor Aegamööda tuberkuloosi suremas Ei taha olla sanatooriumis Tahab nautida elu enne surma; elada kergemeelselt niikaua kui võimalik Suudab surmale naerdes silma vaadata Peategelase tutvustus: Clerfayt Autovõidusõitja Õrritab saatust iga kord rajale minnes Pole õnne suhtes mingeid illusioone Muutus hajameelseks kui armus Lilliani Teised tegelased teoses Onu Gaston – Lilliani onu. Boris Volkov – Lilliani armuke, kes samuti oli sanatooriumis koos Lillianiga. Hollmann – Clerfayti sõber, kes oli samuti võidusõitja. Lydia – Clerfayti armuke Roomas.
· Ka inimese sisemine põlemine võib saastada keskkonda. · Eneseanalüüs on levinumaid eneseimetluse vorme. · Valitse ennast, kuid mitte teiste abiga. · Liialt tuult nuusutades võid kaotada hääle. · Kui su lagi on käes, viikase sind kõrgemasse ruumi. · Saabuv hetk neelas igaviku alla. · Tühi hing on kõige nobedam täis saama. · Kui end väga peidad, võid ennast lõpuks kaotada. · Tihti näidatakse just naerdes hambaid. · Haritus on omandatud võime kohaneda harimatusega.
vaikselt oma kohale. Minu piginaaber hakkab minuga millesti rääkima ning ma kuulen teda, kuid ma ei võta tema sõnu sugugi kuuldavaks. Vahepeal kukun ma mõne tema tehtud nalja peale ka kõva häälega naerma ise aru saamata, mis nii naljakas on. Temaga saab alati sellisel moel suheldud. Nii veedan terve koolipäeva - liikudes ühest klassiruumist teise, suheldes samade inimestega, kuulates samu nalju ning alati naerdes just sellesama naeruga, mida ma endale juba nii kaua sisse olin harjutanud. Vaatan klaasis ringi ning näen igalpool samu naeratusi, mida ma hommikul peeglis enda näol nägin. See panem mindi mõtlema, kas ka kõikide teiste ilmed on sunnitud nagu minugi. Viimase tunni lõppedes kutsub üks klassikaaslane mind kohvikusse, kuid ma keeldun öeldes, et ma pean trenni minema. Trenni ma siiski ei lähe vaid asun hoopiski koju samad teed pidi nagu ma olin kooli tulnud
ei olnud. Novelli lõpus tapeti ka poiss une pealt. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jkr Lause Põhjendus, miks Lk nr meelde jäi. nr 1. Ta jäi võõra ette seisma, Sest sellest poisist oli 8 ulatas talle raha ja ütles väga armas ja lahke naerdes: „Võta!” pakkuda oma raha ka teistele, kuigi ka tema vajas seda väga. 2. Nad tormasid salgana Ilus kirjeldav lause ja 10 ette, - muusika kasvas huvitavad väljendid. kui meta müha, - ja jälle keerlesid õrnad muruneitsid, vaevalt jalgu maha puudutades, käsi kui õitsvaid oksi õhku sirutades. 3
karm. Enda üle naermine annab märku sellest, et inimene teab, kes ta on. Enda nõrkuste üle naermine ei ole enne võimalik kui inimene teab missugused on tema nõrkused, seega annab oskus enda üle nalja teha märku, et inimene teab, kes ta on. H.Hesse romaanis ,,Stepihunt"on peategelase Harry Halleri kõige suurem probleem leida endas üles rõõmsameelsus, naer ja optimism. Harryt ajavad endast välja inimesed, kes tunduvad võtvat elu mängleva kergusega. Naerdes, tantsides, kuulates sama muusikat mis teised ja olles kõigiga ühtemoodi hall mass. Harry suhtus endasse väga kriitiliselt ja ei suutnud leppida oma mittetäiuslike omadustega. See aga, kui ei suudeta endaga leppida, takistab pidevat vaimset arengut. Endasse ei saa suhtuda ainult kriitiliselt, ennast pidevalt maha tehes kaobki elutahe ja tahe midagi saavutada. Selleks, et elus kuhugi jõuda peab inimene endale tunnistama, et ta ei ole ideaalne, leppima oma nõrkustega ja proovima neis
Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust. Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja naerdes ei varja kirjanik oma imetlust võimukate karakteritega peremeeste vastu. August Gailit perekonnaga · novelli- ja romaani-kirjanik, följetonist. · ´´ viimne romantik `` · ebaharilikud tegelased, sündmused · eksootilised tegevuskohad · tõi eesti kirjandusse hulkuritüübi. · Gailiti stiil äratab tähelepanu, on dünaamiline, värvikas, kubiseb võrdlustest.
O.T.M.A. - Nikolai II tütred Kate Moira Ryan Venemaa viimase tsaari Nikolai II tütred Olga, Tatjana, Maria ja Anastassia naersid, nutsid, lootsid ja kurvastasid, ühesõnaga elasid aga kas see läks ka kellelegi korda? (Ene Kallas, Meie Maa, 19. juuni 2012). Lugu jutustas üsnagi üksikasjalikult Nikolai II tütarde paarist viimasest elunädalast. Samuti sellest, mida tütred üle elasid ja mida nad tundsid. Nikolai II oli Venemaa viimane keiser. Ta valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes Oktoobrirevolutsiooniga, kui tema perekond vangistati Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, seejärel viidi nad Tobolskisse ning nende viimaseks peatuspaigaks jäi Jekaterinburg. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal Jekaterinburgis. Seda traagilist lugu kujutaski K. M. Ryani draamal põh...
Eesti keele allkeeled Transkriptsioon 17.09.2013 Litereerimine (10 min) põhitasandil Esitamise tähtaeg 20. november! CD ümbrisel on kirjas, missugune osa tuleb litereerida Transkriptsioon · Kasutatakse vestlusanalüüsi transkriptsiooni · Kirjutatakse nagu kõneldakse · Tuuakse välja need seigad, mis on olulised suhtluse jaoks Transkriptsioon · sõnad ja mitmesugused suhtlushäälitsused · suhtlusüksused · pausid · kõne omadused (intonatsioon, venitused, katkestamised, rõhud, valjus jne) · pealerääkimised ja haakumised · transkribeerija kahtlused (nt halvasti kuuldud sõnad) · niisuguste nähtuste kirjeldused, mille kohta puudub transkriptsioonimärk või mida ei taheta transkribeerida, kuid mida on vajalik ära näidata (hääle omadused, kõrvalised hääled, nutt vms). Litereerimisel tuleb igal juhul ära märkida järgmised nähtused: · sõnad (vastavalt hääld...
Nad justkui pilkavalt inimeste vastu koostööd teevad. Inimeste kõik lootused ja eesmärgid udusse upuvad. ,,Udusse upuvad sihid kõik eel, Haige on süda ja väsinud meel. Ah, kui nii palju, nii palju ei sajaks, Tuul selle udu kord laiali ajaks. 2. Kevade luuletus: ,,Ühele lapsele" Luuletuse peategelaseks oli rõõmsameelne laps, kes lustis ja tantsis kergemeelselt ringi, tuues rõõmu kõikjale enda ümber. Seda hinnati, sest sellisel kurval leinaajal oli lausa vägitegu kaotustele naerdes vastu minna. Oma olekuga tõi ta rõõmu ja naeru ka suuremate hinge, kaasaarvatud ka autorisse. Lapse naer lõikas autori raamatutest ära nukruse. ,,.. su hele naer mu raamatute nukrust läbi lõikas kui järve aer." Laps oli autori jaoks justkui kevadekuulutaja. Aeg, mil kõik rõõmsamaks muutub, oli saabunud. 3. Talve luuletus: ,,Meie aja muinasjutt" On pime, on külm, on talv. Liialt pime ja lõputu öö. Tundub nagu väljapääsu ei olekski, kuid
intrigeerida, jättes su teadmatusse, pillates vaid mõningaid teri, nii et alles hiljem saad teada mis tegelikult juhtus, toimuks nagu hüpe, mille põrutav maandumine on alles paarikümne lehekülje järel. Näiteks avaldas Andres alles hiljem kogu tõe oma jala veristamise kohta, et seda tegi Juss, ning et ta ise oli seda kogu aeg teadnud. Kohati võtab autor ka iroonilise hoiaku, kirjeldades kahe kange naabri omavahelist ``rehnutti pidamist`` lõbusalt, justkui nende üle naerdes. Eespere ja Tagapere talud on hoolimata ühisest asukohast Vargamäel väga vastandlikud, kui Mäe talu liikmed tunduvad väga sügavad ja pideva arenguga, siis Oru talu liikmed näivad lamedad ning paigalseisvad oma põhimõtetes. Samas võib see olla näiline, sest autor on rohkem süüvinud Andrese kui Pearu talu igapäevaellu, ning iga detail Oru talu elust on jäänud suurema tähelepanuta. Vargamäel tundubki olevat selline imelik omadus, et ta ainult
Modellitöös eelistab Kätlin rohkem catwalki, kuna seal saab rohkem teiste modellidega suhelda. Ta lisab, et ühel pildistamisel pole tavaliselt korraga rohkem kui üks tüdruk, mis tõttu pole need tema jaoks nii huvitavad. Põhiline aeg on tal hetkel rohkem koolis ja treeningsaalides, mitte nii väga moe keskel. Aga vabal ajal kannab ta rohkem tumedaid toone. Kui küsida Kätlini käest, kas ta on suur soppaja, vastab ta naerdes, et ta vihkab shoppamist. ,,Kui vahest harva tuleb tuju midagi osta, siis lähen ja ostan, aga ka see käib ruttu." Modellimaailma backstage'ist räägib ta, et kõik on päris vaba suhtlemisega. ,, Vahest on nii, et vene tüdrukud hoiavad rohkem kokku, kuna nad ei oska nii hästi inglise keelt, aga muidu on kõik enam vähem vaba, " lisab ta. Kätlin räägib veel, et ta oleks nõus iga kell jäätist sööma ning ei lahku kunagi kodust söömata, mis on üks ta positiivsemaid harjumusi
Eile õhtul tulnud käsk Priidut vahi alla saata ja üht võõrast hulgust otsima, kes rahvast maalt välja petta tahab. Ehmatunud Tiiu ei saanud algul sõnagi suust. ,,Halastagu jumal" , ütles ta vaid ja langes nuttes istme peale. Seni sõitis Hannus kõrtsipoolset teed edasi. Ta kuulis ennast nimepidi hüüdvat. See oli mõsjakubjas Pärtel, kes teda peatada üritas. Sellepeale nähvas Hannus vaid teravaid sõnu ja sõitis naerdes edasi. ,,Olgu peale, ega ta enne ei usu" , sõnas mõsjakubjas endamisi. Mõistan alati jäetakse vaid üht inimest uskuma ja kui keegi üritab mõista anda, mis tegelikult toimub, saadetakse pikalt. Inimesed on tõesti keerulised. Hannus oli kõrtsi ette jõudnud, kuni sai Priidu vana perepidajalt teada, et peremees mitme teisega juba paari tunni aja eest linna sõitnud ja trahteri nime üles andnud, kus nad olevat, kui Hannus peaks tulema
ja kaelas kandis rannarohust keed. Augustipäikse kõrvetades kuumalt siis lõpuks – lapse jumalagajätt... Ta käbiloomadele jutte vestis, nii lapsikuid, nii rumalaid ja häid. Ja väike käeke virgalt liiva tõstis End koduvärav avas kindlas kaares või vahel tõrjus tõrkjaid käharaid. ja vanker veeres mööda kallakut. Mull’ õeke järel’ heitis rõõmsalt naerdes Ja viimati, kui hobu rakmeis hirnus peotäie liiva, kuuma, kollakat. ja rätti surut ema vaikne nutt, siis tõusis rinda valuline õrnus Päev päeva järel – möödunud on aasta. ja vähesõnaliseks vaibus jutt. Ja homme olla võib kas kuul või gaas. Kuid loodan, ükskõik kuidas surm ka laastaks,
Läksin tagasi oma tuppa ja märkasin, et telefon helises voodi peal. Vaatasin, kes helistab. See oli Kerda. Mu lapsepõlve parim sõbranna. Vastasin ta kõnele, aga enne kui ma midagi öelda jõudsin, ütles ta kiirustades ja ähmides: ,,Tsauuu, kuule, kas sa kiiresti linna viitsid tulla? Üks inimene tahaks sinuga rääkida!" ,,Eeem, ma ei tea, mul oleks ajalugu vaja õppida. Mul ainult kaks lehte loetud, sest mingi jumala armastaja tuli mul ukse taha," vastasin naerdes. ,,Midaa? Ah ära kujuta ette. Tule ruttu. Me ootame staabi burgsi putka ees. Oookei, tsauu!" ütles ta ja mulle ei jõudnud miski kohale, küsisin kohe: ,,Kesss? Staabi juures, kuskohas? Ah seal, kus me Randoga eile kohtusime?" Aga vastust ma ei kuulnud. Kõne oli ära pandud. Siis ma panin kähku riidesse ja läksin kohe esimese bussiga linna. Kui ma bussist väljusin, leidsin Kerda kohe, kuid aru ei saanud, kes see teine oli. Kui
seda judu, et tast vabaneda, kuid ei leia teda. Lpuks vtab ta kurnatuna kogu oma ju ning ngemise kokku, vaatab les vilkuvale rohelisele laigule, ja kuulatades karjumist, leiab vaenlase, kes hirib ta elu. See vaenlane on- laps. Ta naerab. Talle tundub imelikuna, kuidas ta ometi juba varem pole suutnud niivrd thisest asjast aru saada. Nib, et roheline laik, varjud ja ka kilk naeravad ning imestavad. Vlts kujutlus saab Varka oma vimusesse. Tdruk tuseb taburetilt ja kib laia suuga naerdes silmi pilgutamata mda tuba edasi- tagasi. Teda meelitab ningi kditab mte, et ta kohe pseb lapsest, kes aheldab teda ksist ja jalust... Tappa laps ja siis magada, magada, magada... Naerdes, salaja rohelisele laigule silma pilgutades ning teda srmega hvardades hiilib Varka hlli juurde ja kummardub lapse poole. Kgistanud lapse, laskub ta kiiresti prandale maha, naerab rmust, et vib magada, ja magab juba hetke prast raskesti nagu surnu...
mured. Tüdrukud tantsisid terve õhtu kuni lõpuks otsustasid minna ühte lähimasse parki jalgu puhkama. Parki jõudes võtsid nad pingil istet ja rääkisid veidi juttu. Äkki ilmus ei kuskilt välja üks uhke, valge mersu, selle juht oligi see väga armunud kosilane ja kuna ta oli peres sage külaline, siis läks Europe julgelt koos oma sõbrannadega juhiga juttu rääkima. Juht lasi neil oma autot imetleda ja kutsus siis tüdrukuid autosse, lubades tüdrukud koju viia. Naerdes istus Europe esimesena autosse ja kutsus oma sõbrannasid enda kõrvale tahaistmele istuma. Aga autojuht sulges ruttu ukse, istus rooli ja sõitis ruttu minema. Europe oli jahmunud ja karjus, et autojuht seisma jääks, kuid mees ei kuulanud teda. Nad sõitsid kaua kuhugi kaugele, aga seda kuhu nad suudnusid Europe ei näinud, oli liiga pime. Tüdruk ei osanud muud teha kui nutma hakata. Lõpuks jõudsid nad mehe soovitud sihtpunkti, milleks oli ta enese kodu. Europe vaatas suurte
Millegi muu peale ta ei mõelnud, kui oma kaifi peale (Sõukand 1997). Mõned kogemuslood on negatiivse iseloomuga, kuid nende eesmärk ei ole enamasti taunida narkokasutamist kui sellist, vaid pigem õpetada vältima konkreetset narkootikumi. 22-a neiu: LSD-d eriti ei tarvitata. Teda kardetakse, sest peale tarvitamist võivad hallutsinatsioonid hiljem uuesti tagasi tulla. Mul on vist peale LSD tarvitamist pidevalt niisugune tunne (viipab naerdes käega). LSD-l on ka hästi kahjulikke mõjusid. Rohkem pannakse ikka A-triipu. Kõrgem seltskond kasutab kokaiini (Sõukand 1997). 20-a noormees: See [tareem] on selline aine, mille kõige suurem kaif on see, kui saad selle toime alt välja. Siis on selline tunne, et millise raske asja olen läbinud. Seda tarvitataksegi sellepärast, et ei usuta sõprade jutte ja tahetakse ise proovida. Arvatakse, et ega see mulle niimoodi ei mõju (Sõukand 1997).
muidu tagasihoidlik laps tunnustust ja tähelepanu, tema loovus on avardunud. 3) Kolleeg-pedagoog on ironiseerimas keeleõppe tunni vormilise muutmise suhtes: "Kas ma pean siis lapsi nagu Alzheimerihaigeid objektide juurde viima ja nimesid nimetama?". Nimelt peavad ju õppeained omavahel lõimuma, õuesõpet soovitatakse kõigile. Selline iroonia vihjab ebakindlusele, samas ka loomingulisuse algele. Soovitan kohe naerdes ka joonistuspaber kaasa võtta ja pilt juurde teha. Jääb kindlalt meelde ja on suur vaheldus ka veel! Koos saab teemat edasi arendada. 3 loovust arendavat harjutust 1. Lasen 5. klassi lastel lõdva vaba käega paberile kaari vedada, kätt paberil ka aegamööda edasi viies. Sellest triibustikust on saanud kõrkjad, kui neist läbi silmapiirijoon mereks juurde vedada. Edasi lisavad õpilased tumedad pilved, langevad vihmavalingud, taas vaba käe kaartena
sellejaoks, et saada vaid häid hindeid, lõpetada doktorikraadiga õigusteadus ning siis saada rikkaks vandeadvokaadiks, vaid et me kõik õpime ainult enda jaoks. Mõni inimene mõistabki näiteks oma ambitsioonikuse suurust alles siis, kui on kooli peaaegu, et lõpetanud. Mõnele meist meeldibki rohkem käeline tegevus, mõnele vaimne. Inimesi ei saa kunagi hukka mõista nende tehtud valkute põhjal, sest olgem ausad, pole üldse nii harv enam nähtus, kus rikkamad inimesed vaatavad naerdes teistele ülevalt alla. Kõige iroonilisem selle kõige juures ongi asjaolu, et tihtipeale ei näitagi õpitu taset inimese materiaalne pool. Mina näen oma vaimusilmas siiski ette rikastena just neid üliarenenuid, õpihimulisi ja tohutult intelligentseid inimesi, kes juba oma võluva naeratuse ja paari keerulise lausega suudavad veenda inimesi oma harituses. Kuid kõik see on pelgalt illusioon. Toon kasvõi ühe hea näite meie endi elust
ta mõrvata kavatseb. Saades teada kui kõrgest soost nad on, mõtleb kuningas ümber ja halastab neile. Selles novellis saab aru, et kui sul oli positsioon või nimi ühiskonnas, siis oli sul palju kergem hakkama saada. Kuues novell rääkis kahest väga andekast mehest. Üks oli suurepärane maalikunstnik ja teine tark seadustetundja. Õnnetuseks olid nad oma välimuselt väga inetud. Koos teel olles ütles üks järsku naerdes teisele, et mõni võõras vastutulija ei oskaks arvatagi, et ta suurepärane maalikunstnik on. Teine vastas talle, et teda nähes ei arvaks keegi, et ta lugedagi oskab. See lugu näitab, et inimest ei tohiks hinnata tema välimuse järgi, sest koleda koore all võib peidus olla andekas inimene. Üks seitsmenda päeva novell räägib naisest, kes petab oma meest. Mees tuleb, aga üks päev varem koju ja naine on sunnitud oma armukese vaati peitma. Mehele räägib ta, et tahab
10. Naeratamisel me kasutame kõigest 17 lihast aga kui kulmukortsutame siis kasutusele lähevad kohe 43 lihast. Naeratusega vallandub kehas õndsustunne , kõige parem asi naeratuse juures on see-et ta on ainus hea asi mis nakkab inimeselt inimesele. 11. Inimesed ise tunnevad,et naeratust on vaja ja korraladavad isegi on kursuseid selle jaoks, kus õpitakse naerma. Mis peamine, NAERATA, sest kõik on tegelikult kõige paremas korras! Naerata, sest naerdes on kergem taluda muresid. Pahatihti süda ei ole nii tugev kui naeratus näol. 12. Naeratus on inimestele üks tähtsamaid asju maailmas. Ilma selleta ei ole võimalik oma rõõmsaid tundeid väljendada. Naeratus teeb su meele rõõmsaks ja tuju heaks. Naeratus ei pea ka olema ainult rõõmus. 13. Naeratus võib olla ka nagu mask, mille sa ette paned, kui sa ei soovi oma õigeid tundeid väljendada. Naeratusega on võimalik väga palju teha.
Ja kui laps on ametis käima õppimisega võib ta keeleline areng korraks peatuda. Tervel imikul on sünnist saadik võime suhelda. Esimese kuue kuu jooksul otsib laps silmsidet, reageerib inimhäälele ja eristab juba varsti ema häält teistest häältest. Esimestel kuudel suudab laps kontakteeruda korraga ainult ühe objektiga ja ei suuda veel nägusid eristada. Laps väljendab oma tundeid keha kaudu: nuttes, naerdes. Esimeste nädalate jooksul suudab laps juba luua silmsidet ja vastu naeratada. Esimeste kuude jooksul näeb imikute temperamendierinevusi nende aktiivsusest ja suhtumisest uutesse muljetesse. Enesestmõistetavalt mõjutab lapse isiksus ka arengus ühe või teise sammu astumist. Aktiivsem ja veidi uljam laps võib olla oma arengus mingil määral kiirem. Näiteks võib selline laps julgeda oma esimesed iseseisvad sammud astuda, samas kui sama vana ettevaatlikum
Ja väike käeke virgalt liiva tõstis või vahel tõrjus tõrkjaid käharaid. Ja viimati, kui hobu rakmeis hirnus ja rätti surut ema vaikne nutt, siis tõusis rinda valuline õrnus ja vähesõnaliseks vaibus jutt. Ma kaua, üsna kaua seisin tummalt ja kätes hoidsin kahte liivast kätt. Augustipäikse kõrvetades kuumalt siis lõpuks lapse jumalagajätt . . . End koduvärav avas kindlas kaares ja vanker veeres mööda kallakut. Mull` õeke järel` heitis rõõmsalt naerdes peotäie liiva, kuuma, kollakat. Päev päevajärel möödunud on aasta. Ja homme olla võiks kas kuul või gaas. Kuid loodan, ükskõik kuidas surm ka laastaks, sind näha ometi ma peatselt taas! Kommentaar: See onarmas luuletus venna armastus õekese vastu ja suve rõõmsast soojusest. Mulle meeldib see luuletus, kuna see on nii armas ja mõtleva panev. Tänavapilt Nüüd tänav onhäälija liikumist täis. Seal kostavad sammud ja tramm juba käib.
ja ma kardan ja loodan ja põlen ja olen jää ja lendan taeva kohal ja kukun maapinnale ja haaran mittemillegi järele ja emban tervet maailma Mind hoiab kütkeis tema, kes ei vangista mind ega lase mul minna ega hoia mind endale ega lase silmust lahti ja armastus ei hävita mind ega lase mind vabaks soovib, et ma ei elaks, aga tõket ei eemalda Silmadeta näen ja keeletult nutan ja ihkan hävingut ja siiski anun abi ja vihkan ennast ja armastan teist Toitun kurbusest, naerdes nutan elu ja surm on mulle võrdselt ebameeldivad ja selles olukorras olen ma Teie pärast, naine
läinud ja avanes ilus vaatepilt lavale kauni Violetta saolngis toimuvale luksuslikule ballile. Pärast haigust pöördub Violetta tagasi endisesse piduderohkesse ellu sõprade ja austajate ringis. Ballil kohtab ta kenat noormeest Alfredot. Noormehe tähelepanu lõbustab Violettat, kuid samas liigutab teda uue austaja siiras hoolitsus. Kahekesi jäädes kõneleb Alfredo talle oma armastusest. Meelitustega harjunud Violetta kuulab teda naerdes, kuid noormehe avameelsus ei jäta teda ükskõikseks. Violetta on segaduses, sest Alfredo siirad sõnad ja puhtad tunded avasid talle uue maailma, mida noor naine oma sisimas oli alati otsinud. Väga kaunis oli esimese vaatuse lõpus kõlanud Violetta laul. Vahepeal ajas see meeletult kõva ja ilus hääl peale kananaha. See oli tõesti võimas! Teises vaatuses hakkasid sündmused juba väga kiiresti arenema. Möödunud on kolm kuud. Violetta ja Alfredo
Annab mõõdu ilusasti välja küll, ei tea võibolla mõõtis su salaja üle ka, see oleks nagu täpselt sinu jaoks tehtud. E: Saatananägu see Pärtel, SAATANANÄGU! Siis võtab Pärtel kirstu ja lohistab selle ühe puu juurde, kus on iga surnu kohta tehtud rist. Seal on üheksa risti ja ta tahab tõmmata kümnedat. P: Kas rüvetada seda neetud puud, seda vana kommet, millest seni on hoolega kinni peetud? Saabus Kaarli kes teda eemalt vaatas, ise suitsu mahvides ja naerdes Pärtli üle. Suures vihahoos räuskab Pärtel: P: Usun, siia tuleb niikuinii lõigata rist Kas Kaarli, Ellu või minu mälestuseks. Üks meist peab langema! Ja ta tõmbaski risti puusse. THE END!
armastust ja hoolimist ning tehes raskeid talutöid, samal ajal elust midagi võtmata. Salong suutis seda üsna hästi teha, kuigi tema naermine purjus olekus oli veidi üle pingutatud ning ei jätnud usutavat muljet. Leemeti osatäitja Hannes Prikk oli laval võrratu. Ta tegi üht keskmist purjus abielumeest nii hästi järgi, et see ei tundunud isegi lavastusena. Ta oli eestlaslikult karm ja külma iseloomuga. Kui ta öösel purjuspäi koju tuli, kolistas ta hirmsasti ja ajas asju ümber, ise naerdes ja väites, et teeb Luigile öömuusikat. Ta astus ämbritesse ja hakkas nendes ringi käima, tehes lollusi nagu purjus mehed ikka teevad. Oli päris kohutav mõelda, et reaalsus ongi selline ja mõni naine talubki öösiti selliseid olukordi. Luigi sõbranna Liivi oli just üsna usutav ning jättis hea mulje. Liivi osatäitja oli Piret Rauk ning oma särtsakusega ja mõjuvõimsusega suutis ta publikut päris korralikult naerutada. Liivi
ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, eriti LK-s. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend. Grotesk - kujutusviis, mis ühendab jämekoomiliselt vastandlikke nähtusi (ülev-madal, traagiline koomiline). Esineb folklooris. Eesti LK-s: FK.A. Hindrey, A.Kivirähk. Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. Huumor heatahtlik nali. Teistest koomika liikidest erineb leebema häälestuse poolest, puudub halvustamine ja terav pilge. Alati olnud rahvaluule ja kirjanduse osa. Huumori kaudu võtavad lapsed sõnumit ning nende õpetust paremini vastu. PERSONIFITSEERIMINE ehk isikustamine - metafoori alaliik, elusolendi tunnuste ja omaduste ülekohandamine loodusnähtustele, esemetele, või mõistetele.
vaid siis mitte, kui inimene sureb. 6. Luulekogus käsitletud teemad: lapsepõlv ja kodu; aastaajad - kevad, suvi, sügis, talv; jõgeva, pedja jõgi; surm ja lein; inimeste tunded ja probleemid. 7. Minu lemmik luuletus selles luulekogus on “Tore”. See luuletus on minu arust väga armas ja lihtne. Mulle meeldib selle sõnum ning mis pildi see silme ette loob. Seda lugedes ma kujutangi ette tuules tantsimist ja suurel aasal lillede otsimist, nuttes uinumist ja naerdes ärkamist. Luuletus tekitab vaba tunde. Tore on turtsaka tuulega tantsida jalad villi. Tore on pirtsaka piinaga otsida leidmata lilli. Toredam aga on särtsaka saatuse süles uinuda nuttes ja ärgata naeruga üles. 8. Arvan, et luulekogul on pealkirjaks “Omajuur”, sest selle mõte on tekitada piltlikult autorist portree, anda edasi Alveri isiksust. Luuletused räägivad Betti Alveri elukäigust, tunnetest, mõtetest,
ruttu,veel vähem võin ma ruttuga head luua. Ma tahaksin komöödiat luua, mis raamatuna ja näitelaval kestvama eaga oleks." on öelnud Vilde "pisuhänna" alguse kohta. Konfliktid ja sekeldused "Tabamata ime" näidendi ja esiklavastuse ümber andsid Vildele omakorda uut ainest näidendi "Pisuhänd" loomiseks. Vilde kirjutab sel teemal Bernhard Lindele: Kui ma "Pisuhännale" lõpupunkti panin, ütlesin naerdes naisele: "Soo, nüüd olen kõik arvustajad ja auhindajad ära vihastanud ei minu silmad kiitlikku kriitikat ega auhinda enam näe. Vilde tõi draamakirjandusse uued ained ja probleemiasetused(kunst, seltskond, äri küsimused). Pisuhänd on küllastaud kollisioonidega, tegelaste vahelised konfliktid algavad kohe esimesest etteastest. Artor opereerib suuremate ja väiksemate lava efektidega(Näiteks päevalille pakkumine tere käe asemel või erivärviliste sokkide kandmine)
allikana. See tagab sissepääsu ka keelde rütmina, helikujutisena ja kohalolekuna. See keha materiaalsusse kodeeritud laul peab juhtima feminiinset kirjutust. (Morris:148) "Feminiinne tekst ei või olla muud kui ümberlükkav. Ta on vulkaaniline; kirjutatuna lõhub ta vanad võimustruktuurid, maskuliinsed vormid, teist teed ei ole. Naisele ei ole kohta, kui ta pole mees. Kui ta on nais-tema, tähendab see käsku hajutada kõik, lõhkuda institutsioonide raamid, õhkida seadus, murda naerdes tõde." (Cixous : 88) Toodud katkendites torkab silma ülistav ja enesekindel toon. Autori eesmärk on maalida feminiinsest identiteedist helge ja rõõmus pilt, vaatamata teema tõsidusele anda positiivseid emotsioone. Rõhutades naise kehalisust positiivsena, vastandab ta selle aastasadu käibinud stereotüübile naise kehast kui patu paigast, roojasest, hukutavast jne, mille abil naisi on õpetatud ennast vihkama. (vrd. Shopenhauer:
Siiski ei hooli Vanapagan sellest; ehitab ja ehitab. Tuulispask näeb, mida Vanapagan teeb. Tuulispask mõtlema: "Oot, oot, tahan Vanapaganale natuke vingerpussi mängida. Näitan, et mitte ainult tema vägev mees ei ole, vaid veel teisi jõumehi leida." Tuulispask võtab jõu kokku, tormab Vanapagana pooleli valmis veski kallale, raputab kõigest jõust. Korraga prigin-pragin. Palgid lendavad kus seda-teist. Veskist ainult suur nurgakivi kesk jõge järel. Tuulispask aga tormab naerdes edasi. Vanapagan tuleb veskit edasi ehitama. Mida enam ehitad, kui ainult üks nurgakivi jões veel järel! Vanapagan vihastab nii, et Lääniste veski ehitamise pooleli jätab ja ka enam Taevakojas ei taha elada. Otsib mujal enesele uue elukoha. 38 6 Veski ehitamisest jõkke järelejäänud nurgakivi hakkasid kohalikud elanikud Tondikiviks kutsuma
Jüri lahkub, Juhan viskab pikali, paneb kaabu silmadele, Maret tuleb, selgitavad Juhaniga tekkinud olukorda Juhan suudleb Maretit, Maie vaatab ehmunult Ants teeb reha, Emsi jookseb edvistades õuel ringi, meelitab Antsu järvele, jookseb minema. Maie tuleb välja, toob Antsule parandatud püksid, Ants annab naisele lauliku, Maie näitab hoiukassa arvet Maie, Ants lähevad aita, heatujuline Silvia kepsleb Mimmiga õuele, tulevikuplaanide tegemine Mimm ja Silvia lahkuvad naerdes, Maie ja Ants tulevad aidast välja, Maie jookseb minema Emsi ja Seeliohw tulevad järvelt Jaak ja Maret tulevad õuele, Maret ei ole rahul külalistest muidusööjatega. Jaak räägib tütrele Seeliohwist kui heast partiist. Juhan toob peremehele ajalehed, nõuanne peremehele, Maretile Mimm, Silvia, Seeliohw tulevad õuele, eelmised. Maret läheb tuppa ja kutsub Juhani end abistama. Seeliohw räägib talumajandusest
Eurolaul 2007 konkursil. 17. oktoobril 2006 algasid noortefilmi ''Kuhu põgenevad hinged'' võtted, mille üht peategelast - Mayat mängis Lenna. Võtteperiood vältas novembri lõpuni, film võeti üles Tallinnas, kinolevisse jõudis see 26. oktoobril 2007. (''Vaat filmis mängimine hakkas mulle küll kohe väga meeldima. See filminäitlemine. Mõtlesin juba vahepeal välismaal erialakursusi võtta.'') Lenna poolt lauldud filmi tunnuslugu ''Saatus naerdes homse toob'' platseerus Raadio 2 muusikaküsitluses "Aastahitt 2007" kõrgele 11-ndale kohale. 2007. aasta algusest juhib koos Andi Raigiga raadiojaama Sky Plus soovisaadet "Soovikas" (juuni algusest "Nokia Soovikas"). 2007. aasta mais tunnistati ta ajakirja Nädal tele- ja raadioauhindade jagamisel viiendaks parimaks naisraadiohääleks ning "Soovikas" pälvis viienda koha parimate raadiosaadete pingerivis. Tänu "Laulukarusselli" ja "Koolitantsu" finaali juhtimisele tunnistati Lenna 2007
Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline teooria Psühholoogia on hingeteadus, millel on väga erineivaid viise ja teooriaid, kuidas seda uurida. Järgnevalt käsitlengi üht neist psühhodünaamilist (psühhoanalüüsi) psühholoogiat, mida on juba pikemat aega kasutatud paljude psühholoogide ja psühhiaatrite poolt. Teooria sai alguse 19. sajandi lõpus. Selle loojaks oli Sigmund Freud. Psühholanalüütilise teooria järgi peituvad inimeses konfliktid, milleks võivad olla varase lapsepõlve psühhotraumad või ka lihtsalt instinktiivsed jõud. Nendest võib olla inimene teadlik, aga võib ka mitte. Need on moodustavad suure osa inimese kujunemisest, arengust ja ka käitumisest, seepärast tuleb need välja selgitada. Kuna lapsepõlve sündmused on probleemi liikuma panev jõud nimetataksegi seda ka psühhodünaamiliseks teooriaks (dünaamika liikumine või muutuste kulg). Näiteks võiks tuua pere, kuhu sünnib teine laps. Esilaps tunneb end tagap...
Käätse- püksid Kartsas – redel Maarikana – lepatriinu Kärmis – kärbes Elupealuuk – lakaluuk PEAKS SIIA VEEL SÕNU OTSIMA 20. Autor-sõna Ma lisan need homme jõudsin selle väga hilja valmis 21. Uudissõnad Uudissõnad ehk neologismid ??????? 22. Sõna-tähendus Mis siin oli ei mäleta 23. 5+5 slängisõna koos tähendusega seeneke/Benji- Tiia Penjam pahnott/juustukas- hais lol- laughing out loud ehk valjult naerdes, saab öelda peaaegu igas kontekstis taun- loll inimene ülikõva- ülilahe /vinge EI TULE ROHKEM MEELDE, LISA JUURDE :)
Miks laps ei ole väike täiskasvanu? Kuigi lapsed võivad vahel üllatada meid oma nutikusega ning õpetada vahel hoopis täiskasvanuid, õpetades oma vanemaid kuidas elu nautida, kuidas elada hetkes, kuidas olla vähem diskrimineeriv või kuidas jääda iseendaks, siis tegelikult ei saa lapsi pidada täiskasvanutega samaväärseks. Lapseiga on kõigest üks periood täiskasvanuks saamisel, mille käigus arenevad nii keha kui ka aju. Täiskasvanud mõistavad juba maailmas toimuvat, suudavad iseseisvalt hakkama saada, suudavad mõelda loogiliselt ning mõista kuidas, mis ja miks asjad on nii nagu nad on. Lapsed on ka poliitiliselt võimetud, neil ei ole antud veel kõiki õigusi, seega peavad nad toetuma oma vanematele. Kuna lapsed on väga paljudes asjades sõltuvuses just täiskasvanutest, siis on nende kohustus tuvastada ohud ning asjaolud, mis võivad olla kahjulikud lapse võimele kasvada ja areneda heas tervislikus seisundis....
mul üldsegi äri. ´´Sa ei saa seda aidata...Jim on lihtsalt väga hea´´vastab Ann kes üritab oma isa lohutada. ´´Aga ma pean elatist teenima´´ vihastab Sulo, kes lehte rebima hakkas ´´Mina lähen...´´ ütles Ann ning lahkus ´´Mine kuhu tahad´´ karjub Sulo. tänaval ´´Suur detektiiv Jim Tyke on dubleeritud üheksandate Sherlock Holmsiks!´´ räägivad telekad tänavatel mida lapsed vaatavad. Nendest möödus Jim naerdes oma kuulsuse üle. ´´See on Jim Tyke! Kui nägus ja kena´´ räägivad tüdrukud tee kõrval. Jim ikka veel rõõmustab enda üle kuni saab seljakotiga vastu nägu. Vaadates kõrvale näeb ta, et see on Ann, kes talle tigedalt otsa vaatab ja ütleb. ´´Mida sa teed? Sa näed välja nagu idioot naerdes ilma mingi põhjuseta´´ ´´Kas sa oled millegi pärast vihane Ann?`` ´´Ei, lihtsalt sinu pärast on minu isa äri allamäge läinud ning mul on natuke ebamugav´´ ütleb Ann
võetud". 6. Bernhard Kangro- luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). 7. August Sanga autor vaatab nukralt kõrval seisjana maailmas toimuvat, ent samas iroonilise muigega, naerdes keskpärasuse üle. Ta mõtiskleb ka oleviku ja tuleviku üle ning inimeste väärtuste muutumatuse võimalikkusest. ,,Üks noormees otsib õnne", ,,Müürid", ,,Võileib suudlusega". 8. Hugo Raudsep- 1883-1952. Õppis Tasru linnakoolis, töötas poesellina ja ajakirjanikuna Valgas, Pärnus ning lõpuks Tallinnas. Spetsialiseerus teatri- ja kirjanduskriitikuks ning följetonistiks. Ta oli tegev ka poliitikas, kuid sellele kui ka kirjandusele pani punkti raske haigus tiisikus
T Grotesk - kujtusviis, mis üllatavalt, sageli jämekoomiliselt ühendab vastandlikke nähtusi Esineb folklooris. Eesti LK-s: F.R.Kreutzwald, K.A. Hindrey, A.Kivirähk. Hulgaliselt E.Raua ,,Naksitrallides" (vanaproua kassiga, Sammalhabet ,,kodustav" daam, koduloomauurija) Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, 4 möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
