Kasutatud töövahendid ja mõõteseadmed Keeduklaas, katseklaaside komplekt. Töö käik Võtsin keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisasin 2 tilka küllastatud FeCl 3 lahust ning 2 tilka NH4SCN lahust. Segasin hoolikalt ning jagasin tekkinud punase lahuse võrdsete osadena nelja märgistatud katseklaasi. Esimese katseklaasi jätsin võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin kaks tilka FeCl3 lahust, kolmandasse katseklaasi 2 tilka NH4SCN lahust ning neljandasse katseklaasi tahket NH4Cl. Katse tulemused FeCl3 + 3NH4SCN ↔ Fe(SCN)3 + 3NH4Cl punane Teise katseklaasi FeCl3 lahust lisades muutus lahus võrreldes esimese katseklaasiga tumedamaks. Tumepunane värvus näitas, et reaktsiooni tasakaal liikus saaduste tekke suunas ning reaktsiooni saadust raud(III)tiotsüanaati tekkis juurde. NH 4SCN lahust lisades muutus kolmanda katseklaasi lahus veelgi tumedamaks punaseks ning tasakaal liikus saaduste tekke suunas
No võib ka nii, kuid mulle meeldib seda kõige rohkem talvel harjutada, jões jääaugus. See on küll vähe ekstreemsem, kuid mulle meeldib adrenaliin. Sellega seoses tuleb mul kohe meelde üks intsident, mis meil üks talv oli jääaugus. Nimelt me tegime 4 jääauku ühte ritta ning tegime sõpradega võistluse, et kes suudab rohkem auke läbida enne, kui peab veepinnale tõusma, et hingata. Ma tahtsin kohe esimesena minna ning seadsin oma eesmärgiks kohe neljandasse auku jõuda... 7. Kas te jõudsite neljandasse auku? Jõudsin küll ja, isegi kaugemale, mida ma ise tähele algul ei pannud. Panin alles siis tähele, kui ma muda oma kõhul tundsin, sain aru, et olin kaldasse juba ujunud ning olin jää all kinni. Õnneks sõbrad olid kirvega juba seal ning said kalda ääres oleva jää ära lõhkuda. 8. Kui teil selline intsident on olnud, kas te tegelete selliste harjutustega ikka edasi?
Teise katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl3 lahust ning lahuse värvus muutus tumepunaseks ja reaktsiooni tasakaal nihkus paremale. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4CN lahust ning lahuse värvus muutus samuti tumepunasels nagu ka teises katseklaasis ja reaktsiooni tasakaal nihkus paremale. Muutus oli võrreldes teise katseklaasiga suurem, kuna kui väga tähelepanelikult vaadata, muutus kolmandas katseklaasis olnud lahus veidike rohkem tumepunasemaks kui teises katseklaasis olnud lahus. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl ning lahuse värvus muutus katseklaasis hele oranžikaks ja reaktsiooni tasakaal nihkus vasakule. Lahuse värvus muutus neljandas katseklaasis selle tõttu heledamaks, kuna selleks, et tekiks tumepunane lahuse värvus, oleks tulnud lisada ühte lähteainetest, mitte saadust ennast. Katseandmed. 4 katseklaasi, milles kõigis on algselt 20 ml detilleeritud vee, 2 tilga FeCl3 ja 2 tilga NH4CN lahus võrdsetes kogustes.
värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimese katseklaasi jätan võrdluseks. Teise katseklaasi lisan kaks tilka FeCl3 lahust. Katseklaasivärvus muutub tumedamaks ja tasakaal liigub V1 suunas. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust. Katseklaasivärvus muutub veel tumedamaks, kui FeCl3 lisades ja tasakaal liigub V1 suunas. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl ja loksutasin tugevasti. Lahuse värvus läks heledamaks ja tasakaal liikus V2 suunas. Eksperimentaalne töö 2 Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine graafikute koostamine. Kasutatavad ained: 2%-ne Na2SsO3, 2%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid: Büretid, 8tk katseklaasi, kummikorgid, pesupudelid, suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit.
Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Reaktsioonivõrrand: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) → Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni – paremale ehk saaduste poole b) NH4SCN kontsentratsioon – saaduste poole c) NH4Cl kontsentratsiooni – vasakule ehk algainete suunas Tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile
Plasma Kõrgetel temperatuuridel hakkab gaas aatomite ja molekulide vahel ioniseerima, seega aine läheb üle neljandasse olekusse ehk siis plasma olekusse . Plasma on osaliselt või täielikult ioniseerinud, gaas mille positiivsete ja negatiivsete laengute ruumtihedus on praktiliselt ühesugune. Plasma tervikuna on neutraalne, plasmaosakeste suure liikuvuse tõttu, võivad tema laetud osakesed elektri ja magnetvälja mõjul kergesti ümber paikneda , mille tõttu saavutatakse laengute tasakaal, plasma võib kergesti tekitada võnkumisi ja laineid . Kõrgel temperatuuril on plasma hea elektrijuht.
Esimene katseklaas on võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? Värvus läks tumedamaks, tasakaal nihkus paremale ehk saaduste suunas. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Tasakaal nihkub samuti paremale,värvuse muutus võrreldes FeCl3 ga on väiksem. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Värvus muutus heledaks, sest reaktsiooni tasakaal nihkus vasakule ehk lähteainete suunas, järelikult vähenes raud(III)tiotsüanaadi kontsentratsioon. Eksperimentaalne töö 2 Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Töö ülesanne
· Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nikub tasakaal? Lahus muutub tumedamaks ning tasakaal nihkub tugevalt saaduste tekkimise suunas. · Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Tasakaal nihkub saaduste tekkimise suunas, kuid vähem kui enne. · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahus muutub heledamaks, raud(III)tiotsüaniidi värvi intensiivsus on väiksem, seega tema kontsentratsioon on väiksem reaktsioon on lähteainete suunas nihkunud. 2) Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu
tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb temakontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3lisamisega? Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. a) FeCl3 kontsentratsiooni suurendamisel suunab saaduste poole, mõjutab tasakaalu enam. b) NH4SCN konts. suurendamisel liigub saaduste poole c) NH4Cl konts. suurendamisel liigub lähteainete poole. 2. Katseklaasis olnud lahus muutus punasemaks- tasakaal nihkus saaduste poole. 3. Katseklaasis olnud lahus muutus punasemaks kuid vähem- tasakaal nihkus saaduste poole. 4.
Alustuseks tuleks kohe kindlasti arstiga kontakti võtta ja arst suunab sind haiglasse. Haiglas Ebola-patsient pannakse garantiin palatisse ja saab nn toetavat ravi, mis aitab tal haigusest ise välja tulla. Õed manustavad patsiendile suukaudseid ravimeid. Nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda reisimisest haiguspuhangu piirkondadesse, vältida kontakti loomade ja nakatunud inimestega ning hoolikalt täita hügieeninõudeid. Ebola on väga ohtlik viirus, mis kuulub kõrgeimasse neljandasse ohuklassi. Selle viiruse tagajärjel on surnud juba üle 10 000 inimese. Loodan, et saite informatsiooni Ebola Viiruse kohta ja on öeldud, et Ebola jõudmine Eestisse on äärmiselt vähetõenäoline.
intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutmise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katseklaasi number Lisatav aine Värvuse muutus Tasakaalu nihkumine Ei lisa midagi, Jäi samaks (punakas- 1. katseklaas kuna jätsime Jääb paigale oranž) võrdluseks
intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? · Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH 4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katsetulemused: Kc = tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile Katseklaa Lisatatud Värvi Tasakaalu nihkumine s aine muutumine (number) 1. Jääb Punakas-oranz Nihkumist ei ole võrdluseks 2. FeCl3 Tume punane Tasakaal nihkub paremale, ehk
Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl 3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? Tasakaal liigub paremale poole, lahuse värvus muutunud tumedamaks. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH 4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl 3 lisamisega? Tasakaal liigub paremale poole, tekkinud muutus on väiksem. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH 4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahuse värvus muutub palju heledamaks, tasakaal liigub lähteainete suunas. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine.
Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas) Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas) (vähem intensiivsem värv võrreldes FeCl3 lisamisega). Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutasin tugevasti. Lahuse värvus muutus heledamaks,sest Fe(SCN)3 hulk lahuses vähenes (see reageeris ära) ning tasakaal nihkus vasakule (lähteainete tekke suunas). Kokkuvõte ja järeldused Katsest järeldus, et teoreetiline osa vastas tõele. Kontsentratsiooni suurendamisel tasakaal tõesti nihkub ning katsed tõestasid seda. Enne katseid eeldasin tasakaalukonstadi järgi, et
silmapaistvamaid esindajaid Oli ka: stsenarist, režissöör, kinonäitleja, kunstnik, ajakirjanik, toimetaja, dramaturg. Elulugu 1902. aastal asus Majakovski õppima Khuthaisi gümnaasiumisse Ta rääkis vabalt gruusia keelt, tal oli joonistamis- ja deklameerimisanne, kuid täielik muusikaline andetus Majakovski kolis koos ema ja õdedega Moskvasse, kus ta asus õppima viieklassilise gümnaasiumi neljandasse klassi 1908. aastal astus ta sotsiaaldemokraatliku partei liikmeks Aastatel 1908–1909 arreteeriti ta kolm korda: kahtlustatuna seotusest põrandaaluse trükikojaga, anarhistliku rühmitusega ja naissunnitööliste põgenemisele kaasaaitamisega. Aastatel 1909–1910 veetis Majakovski 11 kuud Butõrka vanglas üksikkambris nr. 103 1911. aastal asus Majakovski õppima Moskva maalikunsti-, skulptuuri- ja arhitektuuriinstituuti
Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas) Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas) (vähem intensiivsem värv võrreldes FeCl3 lisamisega). Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutasin tugevasti. Lahuse värvus muutus heledamaks,sest Fe(SCN)3 hulk lahuses vähenes (see reageeris ära) ning tasakaal nihkus vasakule (lähteainete tekke suunas). Kokkuvõte ja järeldused Katsest järeldus, et teoreetiline osa vastas tõele. Kontsentratsiooni suurendamisel tasakaal tõesti nihkub ning katsed tõestasid seda. Enne katseid eeldasin tasakaalukonstadi järgi, et
intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? · Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katsetulemused: Kc = tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile Katseklaasi number Lisatav aine Värvuse muutus Tasakaalu nihkumine 1.katseklaas Võrdluseks Punakas-oranz Jääb paigale 2.katseklaas FeCl3 Tumedamaks Saaduste tekke suunas ehk
ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. 6. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. 7. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. 8. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? 9. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? 10. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Katseandmed ning nede töötlus: Fe(SCN)3 on punase värvusega. · FeCl3 kontsentratsiooni suurendamisel tasakaal nihkub paremale ehk saaduste tekke suunas
Praktiline osa Taustelektrolüüdiks on 138 mM NaOH (kõrge pH jaoks), 40 mM maleiinhape (UV- kiirgust neelav komponent), 5 mM 1-tetradetsüül-3-metüülimidasooliumkloriid (pindaktiivne komponent), pH=12,7. Taustelektrolüüti võeti 700 μl (igasse neljast viaalist). - 700 μl taustelektrolüüdilahust nelja viaali (ühega täidetakse kapillaar, kahte lähebad kapillaari otsad ning viimasele lisame uuritavad ained); - 100 μl analüüdilahust neljandasse viaali o 100 μl ainet 1 (äädikhape) o 100 μl ainet 2 o 100 μl ainet 4 (nikotiinamiid) Katse 1: uurisime antud analüüdisegu Katse 2: lisasime 5 μl nikotiinamiidi juurde Katse 3: lisasime 5 μl ainet 2 Järeldused: Aine 4 ei lahutunud, kuna on taustelektrolüüdilahusest kõrgema pKa-ga. Aine 2 ilmub viimasena, kuna lisades proovile ainet 2, suurenes viimase piigi pindala. Järelikult ilmub aine 1 esimesena, retensiooniajaga 4,9 minutit. Põhjus, miks aine
Pea: Loon 18 silmust, koon 1113 rida, kahandan igalt vardalt kaks silmust, kuni igale vardale on jäänud 2 silmust. Koon lonti nii umbes 7cm. Lõpetan ja peidan lõngaotsa. Londiots las jääda lahtine, nagu toru või nii. Jalad heegeldan. Tegin seda nr 3 heegelnõelaga. Selleks, et mul meelde jääks, kui palju ma kasvatasin, hakkan kohe algusest lugema. Heegeldan kolm õhksimust ja ühendan need ringiks. Siis hakkan lugema: Esimesse kaks, teise kaks, kolmandasse kaks, neljandasse kaks..... Sellel elevandil 7ndasse kaks, niiet ringil on 10 kinnissilmust. Kõik jalad samamoodi. Et saada sama pikad, siis pikkust lihtsalt võrdlen kõrvutamise teel. Sobiv pikkus käes, siis jätan külgeõmblemiseks lõngasaba igale jalale taha. Sellel vantsil on jalad umbes 4cm pikad, aga võiks vist veits lühemadki olla. Kõrvad koon ripskoes, et oleks lihtsam ja et paremini püsiks. Loon 10 silmust. Koon kaks korda edasitagasi
tasakaal nihkub tugevalt saaduste tekkimise suunas. · Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? Lahus muutub tumedamaks kui esimeses katseklaasis, kuid jääb heledamaks kui esimeses katseklaasis (muutus on väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega), tasakaal nihkub jälle saaduste tekkimise suunas. · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahus muutub heledamaks, raud(III)tiotsüaniidi värvi intensiivsus on väiksem, seega tema kontsentratsioon on väiksem reaktsioon on lähteainete suunas nihkunud. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk:
Reaktsiooni tasakaalu nihkumist oli kerge jälgida lahuse värvuse muutumisest. Katsekäik: Esimese katseklaasi jätsin võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin kaks tilka FeCl3 lahust. Märkasin, et lahus läheb tumedamaks ning seega tasakaal nihkub saaduste suunas. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust. Värv muutub tumedamaks, aga mitte nii palju, kui oli teises katseklaasis. Tasakaal nihkub saaduste suunas. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl ja loksutasin tugevasti. Lahuse värvus muutus heledamaks ja tasakaal nihkub lähteainete poole. Eksperimentaalne töö 2 3 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö ülesanne ja eesmärk:
tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jäi võrdluseks. Teise katseklaasi lisati kaks tilka FeCl3 lahust- lahuse värvus muutus tumedamaks, järelikult tasakaal liigub saaduste suunas. Kolmandasse katseklaasi lisati 2 tilka NH4SCN lahust- tekkinud muutus on väiksem võrreldes FeCl3, tasakaal liigub saaduste suunas. Neljandasse katseklaasi lisati tahket NH4Cl ja loksutati tugevasti- lahuse värvus muutub väga heledaks, järelikult tasakaal liigub lähteainete suunas. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus.
Panin tähele, et värv muutus tumedamaks. Tasakaal nihkus paremale. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH SCN lahust. Kummas suunas nihkub 4 tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl lisamisega? Reaktsiooni 3 tasakaal nihkub paremale. Võrreldes FeCl lisamisega värv muutus natukene 3 heledamaks. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub 4 lahuse värvus? Anda selgitus. Lahuse värvus muutub heledamaks, kuna reaktsiooni tasakaal nihkub vasakule. 2 Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist
Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsünaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada 2 tilka FeCl3 lahust, kolmandasse lisada 2 tilka NH4SCN lahust, neljandasse lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmed FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Fe(SCN)3(aq) punane Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Kirjutan välja tasakaalukonstandi: Hindan, millises suunas liigub nihkub tasakaal kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni? Tasakaal nihkub paremale ehk saaduste poole. b) NH4SCN kontsentratsiooni? Tasakaal nihkub paremale ehk saaduste poole. c) NH4Cl kontsentratsiooni?
suurendamine mõjutab tasakaalu enam Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett Lisada 1..2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1..2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt. Jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada. Teha järeldused, kummas suunas tasakaal liigub. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Reaktsioonivõrrand: FeCl3+3NH4SCN ↔ Fe(SCN) +3NH Cl 3 4 1 3 [ Fe( SCN )3 ] ∗[ NH 4 Cl ] Kc= 1 3 [ FeCl3 ] ∗[ NH 4 SCN ] Kui suurendada: a) FeCl3 kontsentratsiooni, nihkub tasakaal paremale
intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. · Esimene katseklaas jätta võrdluseks. · Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Mida võib tähele panna? Kummas suunas nihkub tasakaal? · Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl3 lisamisega? · Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Katsetulemused: Kc = tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile Katseklaasi number Lisatav aine Värvuse muutus Tasakaalu nihkumine 1.katseklaas Võrdluseks Punakas-oranz Jääb paigale 2.katseklaas FeCl3 Tumedamaks Saaduste tekke suunas ehk paremale, kuna tekib juurde
· 2,5 mg glükoosi oksüdaasi · 1,5 mg peroksüdaasi · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH= 6,0 · K-heksatsüanoferraat(II) K4(Fe(CN)6) 0,1%-list lahust sellises koguses, mis on vajalik kolvi vaba mahu täitmiseks kuni kaelal oleva märgini. Seejärel asetasin statiivile kuus puhast katseklaasi ja nummerdasin need. Esimesse panin 1 ml destilleeritd vett ja lisasin juurde 3ml tööreaktiivi. Teise ja kolmandasse panin 1ml viinamarja lahust ja 3ml tööreaktiivi. Neljandasse, viiendasse ja kuuendasse panin 1ml erineva sisaldusega glükoosi lahust, mis eelnevalt said valmis tehtu ja panin juurde kõikidesse 3ml tööreaktiivi. Kõki katseklaase loksutasin hoolikalt kohe pärast tööreaktiivi lisamist ja jätsin naa 20 minutiks seisma. Oli näha väga õrna kollakat värust. Seejärel määrasin spektrofotomeetr abil kõikide lahuste optilised tihedused. OPTILISED TIHEDUSED: KATSEKLAAS nr.1: 0,043 ABS KATSEKLAAS nr.2: 0,081-0,043= 0,038 ABS KATSEKLAAS nr
ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Tasakaalu mõjutab rohkem FeCl3 lisamine, sest lahus muutus tumedamaks punaseks kui sama koguse NH4SCN lisamisel. NH4Cl lisamisel nihkub tasakaal lähteainete suunas. Lahus muutub heleoranziks. Kokkuvõte Katset teha oli lihtne ning kõik tuli ilusti välja
· Na2SO3x7H2O, tahke · 0,5 % zelatiini lahus · metallide standardlahused: 1mg Cu2+/ml, 1mg Cd2+/ml, 1mg Zn2+/ml Töö käik: Teha etaloon lahused. C (Cu2+), C (Cd2+), C (Zn2+), Lahus mg/ml mg/ml mg/ml 1 0,02 0,04 0,02 2 0,04 0,07 0,026 3 0,06 0,1 0,03 Neljandasse kolbi annab õppejõud kontrolllahuse. Kolvid täidetakse peaaegu mõõtjooneni foonilahusega. Igasse kolbi lisatakse 0,3-0,5 g naatriumsulfitit lahustunud hapniku redutseerimiseks ja 0,5 ml 0,5 % zelatiini lahust maksimumide tekke vältimiseks. Seejärel täidetakse kolvid foonilahusega mõõtjooneni, loksutatakse ja jäetakse 15 min seisma. Elektrolüüser täidetakse polarografeeritava lahusega, eelnevaltloputatakse elektrolüüserit ja
Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega igasse katseklaasi 6 cm3 (6 mL). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett, neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga. Et aega kokku hoida, võib
C Katlakivi moodustumise uurimine · Pipeteeriti 100 mL uuritavat vett kahte koonilisse kolbi ning kuumutati keemiseni. · Jahutati vesi ning määrati ühes kolvis ÜK ja teises KK. Arvutati tekkinud katlakivi mass. 1. VHCl = 11,5 mL 2. Vtriloon-B = 9,28 mL Katlakivi mass; · Pipeteeriti 100 mL uuritavat vett kolme kolbi, keeta 15-20 nin, vesi jahutada ning määrata ühes kolvis KK, teises ÜK ning kolmandast kolvist filtreerida vesi neljandasse kolbi ja määrata KK. Arvutada tekkinud katlakivi mass. 1. VHCl = 9,2 mL 2. Vtriloon-B = 9,5 mL 3. VHCl= 8,5 mL D Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine · Uuritav vesi lasti joosta läbi Na-kationiitfiltri ning koguti pehmendatud vesi keeduklaasi. Määrati pehmendatud vee jääküldkaredus ja hinnati filtri efektiivsust. · Pipeteeriti 100 mL uuritavat vett koonilisse kolbi, lisati 5 mL puhverlahust ja väike
Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega igasse katseklaasi 6 cm3 (6 ml). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 H2SO4 lahust, teise 4cm3 Na2S2O3 lahust ja 2cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 destilleeritud vett neljandasse 2cm3 Na2S2O3 lahust ja 4cm3 destilleeritud vett Katsetes mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar ja valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaas kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida stopperiga katse algus, ning kui tekib hägu, katse lõpp. Nii toimida ka teiste katseklaasi paaridega. Tabel 1
Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3 (6 ml). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 H2SO4 lahust, teise 4cm3 Na2S2O3 lahust ja 2cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 destilleeritud vett neljandasse 2cm3 Na2S2O3 lahust ja 4cm3 destilleeritud vett Katsetes mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar ja valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaas kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida stopperiga katse algus, ning kui tekib hägu, katse lõpp. Nii toimida ka teiste katseklaasi paaridega. Tabel 1
Suhtelise vaesuse korral jääb inimese aasta ekvivalentsissetulek alla vaesuspiiri. Vaesust võib pidada tänapäeva ühiskonna üheks suurimaks sotsiaalprobleemiks. Inimesed jaotatakse sissetuleku järgi viite kvintiili. Esimeses kvintiilis on madalaima sissetulekuga inimesed ja viiendas kõrgeima sissetulekuga kodanikud. Eestis on kõrgeima sissetulekuga inimeste kontsentratsioon kõrgeim Põhja-Eestis, kus elab 53% inimesi, kelle sissetulek kuulub neljandasse või viiendasse kvintiili. Madalama sissetulekuga inimesi, kes kuuluvad esimesse või teise kvintiili leidub kõige rohkem Kirde-Eestis, vastavalt 56%. Ülejäänud piirkondades on sissetulekujaotus võrdlemisi ühtlane. Aastate jooksul on vähenenud sissetuleku suurus maa ja linna vahel. Seda sellepärast, et suurema sissetulekuga inimesed on nõus maale elamaminemiseks läbima pikemaid vahemaid tööle- ja koolisõiduks
paremale. c. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH 4SCN lahust. Kummas suunas nihkub tasakaal? Kas muutus on suurem või väiksem võrreldes FeCl 3 lisamisega? Tasakaal nihkub samuti saaduste suunas ehk paremale. Muutus on väiksem ja protsess toimub aeglasemalt, kui FeCl3 puhul. Lahus jääb võrreldes eelnevaga natukene heledamaks. d. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH 4Cl ja loksutada tugevasti. Kuidas muutub lahuse värvus? Anda selgitus. Lahuse värvus muutub heledamaks võrreldes eelnevatega, tasakaal nihkub vasakule ehk lähteainete suunas, seepärast on ka värvus heledam kui eelnevates reaktsioonides. Kokkuvõte: Keemilise reaksiooni taskaalu võib nihutada lähteainete ja saaduste konsentratsiooni, temperatuuri tõstmine/alandamine ja rõhu tõstmine/alandamine
9,95ml 5,85ml* *Tõenäoliselt on see tulemus väär, kuna korra keema lastud vees peaks olema natukene vähem HCO3- - ioone aga mitte päris kolmandiku võrra vähem. 2. Pipeteerida 100ml uuritavat vett kolme koonilisse kolbi ning keeta vett 15-20 minutit. Kolbides olev vesi jahutada. Ühes kolvis määrata ÜK, tesises KK ja kolmandast kolvist filtreerida vesi neljandasse ning määrata KK Tiitrimiseks kulunud 0,025M HCl Tiitrimiseks kulunud 0,025M triloon-B 3,3ml 7,4ml* *Tõenäoliselt on see tulemus väär, kuna pikalt keedetud vees peaks Ca2+ ja Mg2+ soolade osakaal palju vähema, mitte jääma praktiliselt samaks.On võimalik, et viimase kahe katse tulemused on kohad ära vahetanud, sest siis oleksid tulemid tõesemad. 15-20 minutit keedetud ja filtreeritud vesi
2 C Katlakivi moodustumise uurimine 1. Pipteerisin 100mL uuritavat vett kahte koonilisse kolbi ja kuumutasin vett kuni keemiseni. Seejärel jahutasin kolbides oleva vee ja määrasin ühes kolvis ÜK ja teises KK. 2. Pipteerisin 100 mL uuritavat vett kolme kolbi. Kõigis kolmes kolvis olevat vett keetsin 20 minutit. Jahutasin kolbides oleva vee. Ühes määrasin ÜK, teises KK ja kolmandast kolvist filtreerisin vee neljandasse kolbi ja määrasin seal KK. D Vee pehmendamine ja ioonide sisalduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na-kationiidfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Määrasin pehmendatud vee jääküldkareduse JÜK ja hindasin filtri efektiivsust. Selleks pipteerisin 100 mL pehmendatud vett koonilisse kolbi, lisasin 5mL puhverlahust ja väikse koguse indikaatorit ET-00. Seadsin töökorda büreti 0,005M triloon-B lahusega ning tiitrisin sinise värvuseni.
Lugesin büretilt tiitrimise lõppedes näidu ning kordasin katset 5 korda. C. Katlakivi moodustumise uurimine Pipeteerisin kahte koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett ning kuumutasin vett keemiseni. Jahutasin kuumutatud vee ning määrasin tiitrimise abil ühes kolvis ÜK ja teises KK. Pipeteerisin kolme kolbi 100 mL uuritavat vett ning keetsin neis olevat vett ükshaaval 15 min. Jahutasin. Esimeses kolvis määrasin ÜK, teises KK ning kolmandas oleva vee filtreerisin neljandasse kolbi. Määrasin keedetud ja filtreeritud vee KK. D. Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg 2+ ioonide sisalduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Pehmendatud vee jääküldkareduse määramiseks pipeteerisin 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi. Lisasin 5 mL puhverlahust ja indikaatorit ET-00. Kuna lahus värvus juba indikaatori lisamisel siniseks, siis polnud vaja tiitrimist läbi viia. E
Fifth level Abu Simbel. Need kaks templid olid nikerdatud kivist umbes 1260 (tuhande kahesaja kuuekümnendal) aastal eKr. 1 (ühe) tempeli valvavad neli kolossaalsed kuju. Selle sisemus on veelgi märgatavam. 2 (teine) tempel sisaldab 6 (kuus) hiigelkuju. Suures templis neli järjestiku saali. Esimesse saali võis sisse minna igaüks, teisse ainult rikkad, kolmandasse preestrid ja neljandasse ainult Ramses II ja tema saatjaskond. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Luksori templid. See suur kompleks koosneb paljudest templidest, ehitistest, kujudest ja teisest ajaloolistest paikudest, samas kui Keskkoridor koht inspiratsiooniks ja võluks. Tee
Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: lahuse värvuse muutuse põhjal reaktsiooni tasakaalu hindamine Metoodika: Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni saaduste poole, punasemaks b) NH4SCN kontsentratsioon saaduste poole, vähem punasemaks kui eelmise puhul c) NH4Cl kontsentratsiooni algainete suunas, värv muutub heledamaks Kokkuvõte või järeldused Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete poole kui suurendada saaduste kontsentratsiooni ja
1. Pipeteerida 100 mL uuritavat vett kahte koonilisse kolbi ning kuumutada vett kuni keemiseni. Seejärel jahutada kolvides olev vesi ja määrata ühes kolvis ÜK ja teises KK. Arvutada välja tekkinud katlakivi mass. 2. Pipeteerida 100 mL uuritavat vett kolme kolbi. Kõigis kolmes kolvis keeta vett ühekaupa 15-20 min. Kolbides olev vesi jahutada. Ühes kolvis määrata ÜK, teises KK, kolmandast kolvist filtreerida vesi (kasutades lehtrit, filterpaberit ja klaaspukla) neljandasse kolbi ja määrata KK. Kõigil kolmel juhul arvutada välja tekkinud katlakivi mass. Kõik saadud tulemused kantud tabelitesse 1.2 ja 1.3. Järeldus Mida rohkem vett keeta, seda pehmemaks see muutub. Samuti pehmendas vett filtrimine. D Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee jääküldkaredus (JÜK) ja hinnata filtri efektiivsust.
Kaheksa katseklaasi jagada neljaks paariks. Ühes katseklaasis igast paarist on väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erineb. Algul täita neli katseklaasi H2SO4 lahusega igasse katseklaasi 6 cm3 (6 mL). Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistada järgmiselt: ühte katseklaasi mõõta 6 cm3 Na2S2O3 lahust, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett, neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võtta esimene paar, valada lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeda katseklaas korgiga ning segada katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseerida kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimida teise, kolmanda ja neljanda paariga
neid mitte segi ajada. Ühes katseklaasis igast paarist oli väävelhappelahus, teises naatriumtiosulfaadilahus, mille kontsentratsioon paariti erines. Algul täitsin 4 katseklaasi H2SO4lahusega – igasse katseklaasi 6 cm3(6 ml). Erineva kontsentratsiooniga NaS2O3lahused valmistasin järgmiselt: 1)Esimesse katseklaasi mõõtsin 6 cm3Na2S2O3lahust, 2)teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, 3)kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3lahust ja 3 cm3 vett, 4)neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõtsin aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutus häguseks. Selleks võtsin esimese katseklaaside paari ja valasin lahused ühte katseklaasi kokku, sulgesin katseklaasi korgiga ning segasin katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil panin käima stopperi, et fikseerida katse algus ning, kui tekkis hägu, panin stopperi kinni ja fikseerisin katse lõpu. Samamoodi toimisin ka teise,
Katioonide IV ja V rühm Katioonide neljandasse rühma kuuluvad Ba 2+, Sr2+, Ca2+ ja viiendasse rühma Mg2+, K+, Na+ ja NH4+. Nende katioonide vesilahused on värvuseta. IV rühm eraldatakse viiendast rühmast rasklahustuvate karbonaatide moodustumisel (BaCO3, SrCO3, CaCO3 ) rühmareaktiivi (NH4)2CO3 toimel. Nõrga aluse ja nõrga happe soolana hüdrolüüsub ammooniumkarbonaat vees peaaegu täielikult. NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32– + H2O HCO3 – + OH– (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3 H2O Kuna hüdrolüüsil tekkinud vesinikkarbonaat-ioon ei anna katioonidega rasklahustuvat sadet, lisatakse lahusele ammoniaakhüdraati, et nihutada tasakaalu karbonaatiooni tekke suunas. Liigaluselises keskkonnas sadestub ka MgCO3. 2Mg2+ + CO32– + 2OH– → Mg2(OH)2CO3 ↓ Selle vältimiseks lisatakse lahusesse ammooniumkloriidi, et saada pH ≈ 9. NH3 H2O NH4 + + OH– IV-V rühma kati...
1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmed. FeCl3 (aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) +NH4Cl(aq) Punane Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1. FeCl3 kontsentratsiooni -> Värvus läks tumepunaseks (intensiivsemaks) 2. NH4SCN kontsentratsiooni -> värvus läks punaseks 3
KOKKUVÕTE OÜ Crismo Consult pakub raamatupidamisteenust ja konsultatsioone Pärnumaa ettevõtetele. Firma on orienteerunud pakkumaks teenust pisiettevõttetele. Ettevõte luuakse omakapitali ning kokkuleppeliste, juba eksisteerivate kliendisuhete baasil. Äriidee edukuse aluseks on madalad asutamis- ja püsikulud ning tugev immateriaalne põhivara mille toob endaga kaasa loodava ettevõtte asutaja olemasolevate kliendisuhete näol. Firma asutamine on planeeritud käimasoleva aasta neljandasse kvartalisse ja sellest tulenevalt hakkavab kogu teenuse osutamine toimuma arveldatuna eurodes. Firma luuakse esialgu ühe mehe ettevõttena, kus on kavas teenindada kolme püsiklienti ja jooksvalt ka üksiktellimusi. Teenindusstandardid on kõrged, kliendi vajadustest lähtuvalt täidetakse täidetakse tellimused kvaliteestselt ja profesionaalselt ning läbi selle on tagatud ettevõtte kiire areng ja kliendi usaldus. 3
ja kiiret und. Uni algab tavaliselt aeglase unega. Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks. Kerge uni kestab umbes 2 minutit ja selle aja jooksul võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Uinumise aeg kestab umbes 20 minutit. Kahes esimeses astmes hakkavad südamelöökide arv langema ja hingamine aeglustub. See järel liigutakse kiiresti kolmandast neljandasse astmesse. Deltauni ehk sügav uni kestab umbes 30 minutit. Selles unes ongi võimalik unes käimine ja unes rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, sarnaneb aeglase une teise staadiumiga. Edasi tuleb kiire ehk paradoksaalne uni. See on lainesageduselt sarnane ärkvelolekuga, tegelikult oled sügavas unes. Silmamunad liiguvad kiiresti. Sellest tuleb ka teine nimetus REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silmaliikumine).
Esimene katseklaas jäetakse võrdluseks. Katseklaasis oleva lahuse värvus on punane. Teise katseklaasi lisatakse kaks tilka FeCl3 lahust. Segatakse. Saadud lahuse värvus on tumepunane. Lahuse tasakaal on nihkunud saaduste tekke suunas. Kolmandasse katseklaasi lisatakse kaks tilka NH 4SCN lahust. Segatakse. Saadud lahuse värvus on samuti tumepunane, sarnane teises katseklaasis oleva lahusega, kuid on veidi tumedam. Lahuse tasakaal on nihkunud veelgi enam saaduste tekke suunas. Neljandasse katseklaasi lisatakse spaatliga väike kogus tahket NH 4Cl. Segatakse tugevalt. Saadud lahuse värvus on oranz ning heledam kui esimeses katseklaasis. See tähendab, et lahuse tasakaal on nihkunud lähteainete tekke suunas. Kokkuvõte Sooritatud katse tõestas eelnenud oletusi tasakaalu nihkumise koha pealt. Tõstes lähteainete kontsentratsiooni lahuses, nihkub tasakaal saaduste tekke suunas. Tõstes aga saaduste kontsentratsiooni, nihkub tasakaal lähteainete tekke suunas.
1...2 tilka NH4SCN lahust. Segan hoolikalt ning jagan tekkinud punase lahuse võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisan kaks tilka FeCl 3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisan kaks tilka NH 4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisan tahket NH 4Cl ja loksutan tugevasti. KATSEANDMETE TÖÖTLUS JA TULEMUSTE ANALÜÜS: Hindan, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendan FeCl3 kontsentratsiooni tasakaal nihkub paremale. Katsel nägin, et lahus muutus tumepunaseks, mis on kinnituseks varem tehtud eeldusele tasakaalu nihkumise kohta. NH4SCN kontsentratsiooni tasakaal nihkub paremale. Katsel nägin, et lahus
annaabi.ee 
