TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI NOORTE SUHTUMINE SATANISMI Uurimistöö Koostaja Laura-Liis Sisask 11. B klass Juhendaja Liivi Reinert Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Satanismi levik Eestis algas möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpus, üheksakümnendate alguses. Laiemalt hakkas satanism tuntuks saama kalmisturüüstamistega, mis said alguse üheksakümnendatel. Sellest ajast saati tuntakse ja teatakse sataniste kui kindla välimuse ja iseloomuga inimesi. Nende riietuses on peamised rõhutatud värvid punane ning must. Neid seostatakse salaalkoholi ja narkootikumide müümise ja tarvitamisega. Satanismi ja satanistide vastu on võideldud ajast, mil nad hakkasid levima.
varem religioonid andsid. 18s. inglismaal tekkivad “Hellfire Clubs", nö kõrgemast seltskonna meesteklubid. Kuigi “saatanlik Paradigma” on ristiususga Euroopasse transporteeritud on “saatanlik” teoretiliselt vöimeline igas kulturis arenema. Alates 17s. arenevad kaks “saatanliku” teed: Saatana kummardamine ja eksplitsiitne satanism. Saatana kummardamine on keskaja ristiusu produkt. Nii Jumal kui ka Saatan kuuluvad sakraalsesse maailma. 19s. on saatanlik fenomen Euroopa kirjanduses. Missad olid teoreetiliselt olemas, praktiliselt aga töestamatu ja ilmselt ei mõjutanud satanismi. Esimest korda tuli kasutusele sõna “satanism” seoses Lord Byroniga. Ta enesekaitseks luuletas kokku, et kuulub Shelleyga “Intsesti Liigasse” ja asutas “Saatanliku Luulekooli”
indiviide arste, advokaate, õpetajaid, kirjanikke, börsimaaklereid, näitlejaid, meediategelasi. Nad kõik on huvitatud sellest, et see kõigist läbitungiv religioon formaliseeritaks ning jäädvustataks elusuunana. Satanismil ei ole lihtne sulanduda ühiskonda, mida on nii pikalt valitsenud puritaanlikud eetikareeglid. Satanismis pole võltsi ligimesearmastust ja kedagi ei sunnita oma naabrit armastama. Satanism on jõhkralt omakasupüüdlik ja loomalik filosoofia. Ta põhineb usul, et inimesed on pärilikult omakasupüüdlikud ja vägivaldsed loomad, et elu on darwinlik heitlus enamkohastunu ellujäämise nimel ning et maailma valitsevad need, kes selles lõputus võitluses, mis käib igas dzunglis, võitlevad, et võita kaasa arvatud selles urbaniseerunud ühiskonnas. Põlasta seda loomalikku välimust, kui tahad, see põhineb juba
Anton Szandor LaVey kes on saatana kiriku rajaja tegi satanistide jaoks reeglid mida nad teha ei tohi ja üks neist on: "Ära tapa inimesi,loomi kui just sind pole rünnatud või kui on loomi vaja tappa söögi eesmärgil" 2. Müüt: Satanistid teevad lastele liiga Fakt: järgmine LaVey reegel: "Ära tee liiga lastele" 3. Müüt: Satanistid sunnivad teisi inimesi oma üritustest osa võtma Fakt: Satanism pole traditsiooniline "kultus". Mitte kedagi ei sunnita mitte ühegist üritusest osa võtma. Liikmed ühinevad oma vabast tahtest ja pealekauba satanism ei julgusta illegaalseid tegevusi. 4. Müüt: Satanistid on ateistid sest nad ei usu jumalat ega saatanat Fakt: Satanistid on satanistid ja ateistid on ateistid. See pole üks ja sama asi, tõelised ateistid ei usu ühtegit müstilist ega maagilist asja. Satanistid usuvad
Bahai usk õpetab, et Jumal on ennast ilmutanud läbi ajaloo erinevate prohvetite kaudu Krishna, Mooses, Buddha, Kristus, Muhamed. Iga järgnev ilmutus teeb tarbetuks eelmise. Bahaid usuvad, et maailmal on aeg "täiskasvanuks" saada, kus pole enam rasse, rahvusi ega usundeid Bahaid usuvad ühte Jumalat, nende arvates tuleks luua maailmas bahai usundi põhjal üks valitsus Bahai usundi keskus on Haifas (Iisraelis) Satanism Satanism on religioosne või filosoofiline liikumine, mille keskseks kujuks on Saatan või mõni muu Saatanaga samastuv identiteet või siis inimese tõeline olemus, mida esindab Saatan kui arhetüüp. Erinevalt paljudest religioonidest ja filosoofiatest on satanismis põhirõhk inimese Mina väärtustamisel, mitte allumisel mõnele jumalusele või juhtfiguurile või moraalireeglitele Satanismi võiks jagada kolmeks:
Bahai usk õpetab, et Jumal on ennast ilmutanud läbi ajaloo erinevate prohvetite kaudu Krishna, Mooses, Buddha, Kristus, Muhamed. Iga järgnev ilmutus teeb tarbetuks eelmise. Bahaid usuvad, et maailmal on aeg "täiskasvanuks" saada, kus pole enam rasse, rahvusi ega usundeid Bahaid usuvad ühte Jumalat, nende arvates tuleks luua maailmas bahai usundi põhjal üks valitsus Bahai usundi keskus on Haifas (Iisraelis) Satanism Satanism on religioosne või filosoofiline liikumine, mille keskseks kujuks on Saatan või mõni muu Saatanaga samastuv identiteet või siis inimese tõeline olemus, mida esindab Saatan kui arhetüüp. Erinevalt paljudest religioonidest ja filosoofiatest on satanismis põhirõhk inimese Mina väärtustamisel, mitte allumisel mõnele jumalusele või juhtfiguurile või moraalireeglitele Satanismi võiks jagada kolmeks:
ligi kümme tuhat ning suur hulk veel üle kogu maailma. Saksamaal on nõidu mõrvatud. Kino ja televisioon on jubadate nõiduslugudega olnud lausa üle ujutatud. Ajalehtedes ja ajakirjades on ilmunud kuulutused, kus lubatakse pühendada nõuakunsti kõikidesse saladustesse ning anda uutele nõidadele koolitust. Leping Kuradiga, mis oli ajaloosis nõiatraditsioonis keskne sündmus, on saanud lähtejks ühele tänapäevasele uuestisünnile satanismile. Ometi on nüüdisaja satanism ajaloolisest nõiausust paljuski erinev ning kõik tänapäeva uuspaganlikud nõiad on sellest täielikult lahti öelnud. Tänapäeva nõiad leiavad, et kuna nad ei tunnista kristlust, ei saa neid pidada ka ristiusu Kuradi kummardajateks. Enamik tänapäeva sataniste ei usu Saatanasse või Kuradisse kõige vähematki. Neid, kes personifitseeritud Saatanat tões ja vaimus kummardavad, kohtab haruharva. Mõned kinnitavad, et kummardavad ,,Luciferi", keda nad peavad antiikseks jumaluseks, kelle
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrgem ühendus oma jum
Kõik kommentaarid