MEHHAANILINE ENERGIA 1. Töö eesmärk. Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid. Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused. Kehade potensiaalse energia avaldis Ep=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis
Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Eri massidega kehade potentsiaalsete ja kineetiliste energiate määramine. Energia salvestamise ja muutumise seadustega tutvumine. 2. TÖÖVAHENDID Mehaanilise energia uurimise stend, statsionaarsed fotoväravad, mõõtelint, labori kaal, mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potentsiaalse energia avaldis on Ep = mgh (2), kus m on keha mass (kg), g on raskuskiirendus (m/s²) ja h on keha kõrgus aluspinnast (m). mv2 Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis on Ek = 2 (3), kus m on keha mass (kg) Ja v on keha kiirus (m/s). Mehhaanilise energia jäävuse seadus katseseadme liikumissüsteemi kasutamisel miniautode juures on ΔEmeh = ΔEp+ ΔEk = 0 (4). 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1. Kaalume erivärvi miniautod 2. Mõõdame miniautode mõõtelindiga stadrikõrgused horisontaaltasapinnast...
Jaan Tamm MEHAANILINE ENERGIA LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO 2 1. TÖÖ EESMÄRK Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. TÖÖVAHEND ID Energia salvestamise seade, fotoväravad, laboratoorne kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Kehade potensiaalse energia avaldis E p=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis
Liikumise vormid: Gravitatsioon · Kulgliikumine kõik keha punktid liiguvad samasuguseid trajektoore pidi (ka auto puhul liiguvad rattad ikkagi koos autoga) Kaks punktmassi mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise · Pöördliikumine keha osad liiguvad kauguse ruuduga erinevaid trajektoore pidi (nt ratas Siin Fg gravitatsioonijõud, m1 ja m2 pöörlemisel) kehade massid, r -kehadevaheline kaugus, · Nende kombinatsioonid _ gravitatsioonikonstant Liikumise viisid Jõudude liigitamine
MEHAANILINE ENERGIA PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja Esitamiskuupäev: 3.okt Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1. Töö ülesanne Määrata eri massidega kehade potentsiaalsed ja kineetilised energiad. Tutvuda energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid Mehaanilise energia uurimise stend Statsionaarsed fotoväravad Mõõtelint Labori kaal Mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks 3. Töö teoreetilised alused Kehade potentsiaalse energia E p avaldis on Ep = , ku m keha mass (kg) s: g raskuskiirendus (m/s²)
MEHHAANILINE ENERGIA PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1. Töö ülesanne. Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid. Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused. Kehade potensiaalse energia avaldis Ep mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m). Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis Ek=mv2/2 kus: m - keha mass (kg)
saada? Mida tegi Albert sinu arvates valesti või jättis tegemata, et tal ei õnnestunud edukalt oma tööga toime tulla? Ta unustas panna kangi alla puuhalu , kui ta oleks puuhalu sinna alla pannund oleks kivi liikunud. Kevad mullad on just sulamise juures ja siis on maa väga pehme ja niiske ja kang vajub kergemini sinna sisse. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudeli abi. Paigalda kangile võrdsete massidega koormisi ning püüa kang tasakaalu saada. Vasta küsimustele! 2. Kuidas peavad olema valitud kaugused toetuspunktist kui kasutad võrdseid masse ja tahad, et kang oleks tasakaalus? 3. Kui pikad on kangil märgitud heledad ja tumedad triibud? 0.5 meetrit. Kliki nupul ,,Algusse". Aseta 30 kg massiga koormis kangi vasakule poole 0,5 m kaugusele toetuspunktist. Vasta järgmistele küsimustele! 4. Kui kaugele kangi toetuspunktist paremale poole pead asetama 10 kg massiga keha, et kang
Keha impulss.! Selleks nimetame kehamassi ja liikumise korrutist. ( valem ) Impulssi nimetame teisiti ka liikumisnurgaks. Selle suund ehk liikumissuund langeb kokku keha kiiruse suunaga. Impulsiga on seotud Newtoni 2 ja 3 seadus. ( valem) Inimene liigub maal, ta lükkab oma jalaga maad endast edasi. Inimene liigub seetõttu , et maa mass on suur ja ta mõjutab inimest. Kiirused millega kehad pärast vastastikkust mõjutamist teineteisest eemalduvad on pöördvõrdelised nende massidega. Impulssi jäävusseadus: see ütleb , et suletud süsteemi mida ei mõjuta väljaspoolt teised kehad on kogu impulssi jääv ehk võrdne nulliga ( valem ). Impulssi jäävuse seadus võimaldab lahendada ülesandeid
Pöörlemissagedus Pöörlemissageduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab mitu pööret teeb keha ajaühikus Pöörlemisperiood Pöörlemisperiood on füüsikaline suurus, mis näitab ühe pöörde sooritamiseks kulunud aega Kehade Vastastikmõju Kehade vastastikmõjuks nimetatakse füüsikas objektide vahelist mõju Gravitatsiooniline Vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju avaldub kahe keha tõmbumisega teineteise poole. See jõud on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Elektromagentiline Vastastikmõju - Elektromagnetiline vastastikmõju toimib elektriliselt laetud kehade vahel tekitades elektromagnetilise jõu Nõrk Vastastikmõju Nõrgaks vastastikmõjuks nimetatakse elementaarosakese vahelist vastastikmõju Tugev Vastastikmõju Tugevaks vastastikmõjuks nimetatakse kõikide värvilaengut omavate osakeste vahelist vastastikmõju
Hooke'i seadus – Hooke'i seaduse kohaselt on elastsusjõud võrdeline vedru pikenemisega(lühenemisega) Toereaktsioon – Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mõjuvat aluse elastsusjõudu Riputusvahendi pinge – Riputusvahendi pingeks nimetatakse kehale mõjuvat riputusvahendi elastsusjõudu Gravitatsiooniseadus – Gravitatsiooniseadus avaldub kahe keha tõmbumisega teineteise poole. See jõud on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Gravitatsiooni konstant – Gravitatsiooni konstant on füüsikaline suurus, mis näitab jõudu kahe 1 kg massiga keha vahel, kui nendevaheline kaugus on 1m
tekkida väga palju galaktikaid, tähti ja muid objekte. Nende teket ei piira miski. Suhtelisuse kohapealt tõestas saksa teadlane Albert Einstein, et ei ole olemas sellist asja nagu absoluutne aeg vaid aja kulg sõltub keha liikumisest. Näiteks, kui kosmoselaev eemaldub meist valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kosmoselaevas ajakulg aeglustub, kuid maal olijate jaoks aeglustuvad kõik raketis kulgevad protsessid. Sammuti on ka massidega. Mida kiiremini liigub keha, seda suurem on tema mass.
Kujutab elu nii nagu elu on, ning isegi süsee on pärit tema elust. Kirjeldusi esineb vähe, olulist rõhutatakse detailide kaudu. Looming langeb prantuses kriitilise realismi arenemise esimesse etappi. Stendhali põhimõtte oli , et kunst on oma olemuselt ühiskondlik ning teenib ühiskonna huve. Kunstnik täidab ainult siis talle usaldatud ülesande , kui ta viib ühiskonda enese järel, kui kunstnik tegutseb omaette, pole seotud massidega, siis ei ole ta mitte midagi. Suri 1842. aastal Pariisis ning on maetud Montmartre kalmistule Kuulsaks sai Stendhal küll alles pärast surma. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Stendhal https://www.google.ee http://annaabi.ee/Stendhali-elu-l%C3%BChi kokkuv%C3%B5te-m4341.html Tänan kuulamast!
08.02.2008 Pendli võnkumise uurimine Selles laboratoorses töös uurin välja, kuidas sõltub perioodi pikkus amplituudi pikkusest, pendli massist ja pendli pikkusest. Töövahendid: rull niiti, sekundikell, mõõtjoonlaud, erinevate massidega väikesed kerged esemed (väike kruvikeeraja, kerge kork, patarei, mänguauto mootor). Katse läbiviimiseks riputan pendli, mille pikkust ja raskust katse jooksul muudan. Katse käigus loen täisvõngete arvu mingis teatud ajahetkes, mõõdan võnkeamplituudi ning seejärel arvutan valemi abil ühe võnke aja ehk perioodi. Katsetele järgneb järeldus. 1.Võnke perioodi pikkuse sõltumine pendli amplituudist. (l = 42 cm) Tabel: Nr
- Kodaniku ühiskond - on avalik elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodaniku organisatsioonid ja ühendused. - Eraelu – iga indiviidi isiklik elu. - Moraal – moraalnormide kogum - Tava – Ajalooliselt väljakujunenud reegel - Õigusriik – Riik kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. 2. Kommunikatsioon … ehk suhtlemine. - Massikommunikatsioon – suurte massidega suhtlemine ehk infot antakse korraga suurtele massidele. - Massimeedia – Massikommunikatsioonivahend | - Interaktiivsedkommun.vahend – internet, telefon. 3. Kellest koosneb ühiskond? - Demograafia – Rahvastiku teadus. Uurib iivet ja millised rahvused riigis elavad. - Iive – Rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse ning rahvastikurände tagajärjel. - Integratsioon – ehk lõiming! Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine
Dünaamika Kodutöö nr. 2 Variant nr. 2(4) Üliõpilane: Jimmy Hooligan Matriklinumber: -----32 Rühm: FA21 Kuupäev: 22.06.1941 Õppejõud: Leo Teder 2013 Ülesanne 1: Antud: m1=1.5kg m2=2kg m3=2kg m4=9kg u=0.3 M=15Nm s=0.6m ____________ Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , silindritest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ja raadiusega r = 0.5 m ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb kaldpinnal kaldenurgaga = 30 ja hõõrdeteguriga . Silindrile 2 mõjub jõupaar momendiga M . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel kui keha 1 on liikunud üles mööda kaldpinda teepikkuse s võrra. Vaja leida a(s) ja vs(s) Lahendus: T1= T2= T3=+ T4= N=cos*FG1 WFH= -uNs=-0,3*cos * m1*g *s WG1=-m1*g*sin *s WM=-M2 WG4= m3*g*s3 + m4*g*s3 Lähtudes seaduspärast T= W saan võrrandi:
Pallaadiumkloriid oli üks varasemaid tuberkuloosiravimeid. Füüsikalised omadused Pallaadium on toatemperatuuril tahkes olekus. Tihedus on umbes 12g·cm^-3 ning vedelas olekus umbes 10g·cm^-3. Sulamistemperatuur on 1554.9C ja keemistemperatuur 5365C. Kõvadus puhtal olekus palladiumil on vickersi skaala järgi 37 Mehhaanilised omadused Pallaadium toatemperatuuril on pehme ja plastne kuid karastamisega saab teda tugevamaks teha. Muu keemiline info Pallaadiumil on 6 stabiilset isotoopi massidega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tüüpilised oksüdatsiooniastmed on tal 0, +1, +2, +4 ja harvadel juhtudel ka +6. Kuigi plaatinametallina Pallaadium väga hapetega ei reageeri, on ta plaatinametallidest hapetega kõige reageerivam metall. Kasutusvaldkonnad Enamasti kasutatakse pallaadiumi autotööstuses koatalüsaatorina heitgaaside puhastamiseks. Kunagi kasutati pallaadiumkloriidi ka tuberkuloosiravimina ent vahetati paremate rohtude vastu välja.
Mehaanika osa, milles uuritakse kiiruse tekkimise põhjusi ning vaadeldakse selle arvutamise viise, nimetatakse dünaamikaks. Jõududeliigid 1. Gravitatsioonijõud Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Kehade langemist, kus puudub õhutakistus, nimetatakse vabaks langemiseks. Kaks teiseteisest kaugusel r asetsevat punktmassi m1 ja m2 tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: F = Gm1m2 / r2 2. Raskusjõud ja kaal Raskusjõud F (N) võrdub keha massi m (kg) ja vaba langemise kiirenduse g (m/s2) korrutisega: F = mg Jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit, nimetatakse kaaluks. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, siis tema kaal suureneb ehk tekib ülekoormus.
* Jõud, mille mõju kehale on samasuunaline kui mitme jõu koos mõju. Ühel sirgel leidmine * Samasuunaline jõud: liidan jõud kokku, vastassuunaline jõud: lahutan suuremast väiksema jõu ja suund jääb suurema jõu poole. 3. Gravitatsioon * Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Gravitatsiooni vastastik mõju iseloomustame gravitatsioonijõu abil. * Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja on sellega võrdeline.( Gravitatsioonijõud on võrdeline kehade massidega.) * Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehade kauguste ruuduga. 4. Raskusjõud * Jõud, millega Maa tõmbab kehi enda poole. * F= mg F- raskusjõud (1N)= m- mass (1kg) * g- raskuskiirendus(~10N) 5. Hõõrdumine. Liugehõõrdejõud * Hõõrdumine on kokkupuutuvate kehade vaheline vastastik mõju, mis takistab pindade teineteise suhtes liikumist. Iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdumine tekib, kuna pindade konarused jäävad üksteise taha kinni.
GRAVITATSIOONIJÕUD *Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguste ruuduga. *Gravitatsiooniseaduse valem. F jõud, ühik N; G gravitatsioonijõud, ;m mass *Kehad, millega saab maapealsetes tingimustes katseid teha, on grav. Tõmbejõud väga väiksed. Väikeste massidega kehade puhul on nende kaugust väga raske mõõta. RASKUSJÕUD JA KEHA KAAL *Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada Newtoni grav.seaduse järgi. *Maa raskusjõu ja kiirenduse valem: Maa mass (Mm) ja raadius 6400km (maa kiirendus 9.6 m/s ruudus *Vaba langemise kehi nimetatakse raskus ja gravitatsioonikiirenduseks ja valem on F=m*g (9.81)
3. Mass Massi tähis on m. Ühik 1 kg (g, t, puud) Mõõteriist on kaal. 4. Jõud Jõud on vektorsuurus, mis põhjustab kehade kiiruse muutumist ja deformatsiooni. Tähis F, ühik 1 Newton (1N) ja mõõteriistaks on dünomomeeter. 5. Newtoni teine seadus, valem. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m 6. Gravitatsioon Kaks keha tõmbavad neid ühendava sirge suunas jõuga, mis on võrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. g= m/s² g=vabalangemise kiirendus, mis on kõikidele kehadele ühesugune m= keha mass s=kaugus kehade vahel 7. Mis on raskusjõud ? Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole maapinna lähedal olevaid kehi. See on gravitatsioonijõud. F= m*g 8. Mis on deformatsioon ? Deformatsiooniks nim. Keha mõõtmete või kuju muutumist. Liigid: tõmme ja surve, paine, vääne, nihe. 9. Elastsusjõu arvutamise valem ja suund
II RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1985. aastal algas Eestis uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega 21. augustil 1991. Alates 6.juunist 1987 toimusid Tallinna vanalinnapäevade ajal öised laulupeod, kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule. Laulupeod olid ka 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritused. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. Kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks. Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987– 1988. Eesmärk oli uutmine, avalikustamine, isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. Alo Mattiiseni nimi heliloojana sai eesti rahval üldtuntuks protesti- ja isamaalaulude kaudu
MEHHAANILINE ENERGIA LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Tallinn 2015 1. Töö eesmärk Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetlised energiad ning salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab.kaal, aja-,teepikkuse ja kiiruse mõõtevahendid. 3. Töö teoreetilised alused Kehade potensiaalse energia avaldis: 𝐸𝑝 = 𝑚𝑔ℎ kus: m – keha mass (kg) g – raskuskiirendus (m/s2) h – keha kõrgus aluspinnast (m).
levimiskeskkonda. OHMI SEADUS · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A) · U on pinge, mõõdetuna voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mõõdetuna oomides ( Ohmi seadus kehtib kõigi harilike elektrijuhtide korral. Gravitatsiooniseadus-- selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Energia jäävuse seadus-- väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. AATOMI EHITUS- Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest Energeetiliselt kasulikud tuumareaktsioonid--tuumade lõhustamisreaktsioonil või kergete liitmisel põhinevad
põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus ühiskonna arendamisest ja ideoloogiast (parem-vasak). · Pääseda võimule läbi valimiste. · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas valitsemine. Selleks on oluline luua koalitsioon ja koalitsioonileping. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga: · 20. sajandi algul esindasid parteid erinevate sotsiaalsete klasside huve. Selge jagunemine parem-vasak skaalal. · 20. sajandi keskpaigas muutus oluliseks töö massidega (valimisõiguse laienemine) ajalehed, rahvapeod, et värvata uusi liikmeid. Kujunesid massiparteid. Parteide jagunemine vasak- parempoolseteks oli veel äratuntav. · 1970. aastatest hakkasid kujunema nn populistlikud parteid väidetavalt esindavad kogu rahva huve. Eesmärk saada paljude toetus ja võita valimised. Toob kaasa programmide hägustumise ja populismi jagatakse tihti ebareaalseid lubadusi kõigile, kritiseeritakse bürokraatiat, valitsust ja korruptsiooni.
elektrilaeng Tugevad Tugevad jõud Tugeva vastasmõju laengud Nõrgad Nõrgad jõud Nõrga vastasmõju laengus Gravitatsiooniväljade ulatus on lõpmatu elektromagnetväljade ulatus on lõplik tugeva ja nõrga välja mõju ulatus on võrreldavad tuuma mõõtmetega Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: keks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja põõrdvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga Gravitatsioonijõud on tsentraalne jõud e. mõjub piki kahe keha masskeskmeid ühendavat sirget G näitab kui suur jõud mõjub kahe 1kg massiga keha vahel, kui nad asuvad teineteisest 1 m kaugusel Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi Keha kaal on jõud, mille keha mõjutab alust või riputusvahendit ( ehk näitab rõhku) Hõõrdejõud: *tekib pindade vahel nende liikumisel teineteise suhtes
jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud neile kompenseeruvad Taustsüsteemi , kus kehtivad Newtoni I ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks Keha massi määramine 1. Kehade vastastikmõju selle korral saavad mõlemad kehad kiirenduse st nende kiirus muutub Keha mille kiirus muutub vastasmõjul vähem on inertsem, tema mass on suurem m1/m2=a2/a1 2. Kaalumine põhineb asjaolul, et võrdsete massidega kehadele mõjub antud maakohas võrdne raskusjõud http://www.abiks.pri.ee Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a=F/m Tavaliselt mõjub kehale mitu jõudu, siis leitakse nende resultantjõud Kiirenduse suund ühtib alati kehale mõjuvavate jõudude resultandi suunaga
Kogu elu jäi ta truuks revolutsioonilistele ideaalidele.Stendhali looming langeb prantuses kriitilise realismi arenemise esimesse etappi. Stendhali põhimõtted olid , et kunst on oma olemuselt ühiskondlik ning teenib ühiskonna huve , see lause on põhiline relv võitlemaks klassitsismi vastu.Teiseks tema põhimõtteks oli , et kunstnik täidab ainult siis talle usaldatud ülesande , kui ta viib ühiskonda enese järel, kui kunstnik tegutseb omaette , pole seotud massidega, siis ei ole ta mitte midagi. Stendhali olukord Itaalias ja Prantsusmaal oli raske. Tema julge , iseseisev mõtteviis, kaasatundmine revolutsioonile ja jakobiinlastele, ateism , tema teostes leiduvad võitlevast protestivaimust kantud kujud, kõik see muutis talle viibimine raskeks Itaalias ja Prantsusmaal. 1842 kui ta otsustas külastada oma kodumaad Prantsusmaad , suri ta ootamatult otse Pariisi tänaval , rabandusse. Frederic Stendhali teosed: 1."Punane ja Must" 2."Parma Klooster" 3
jõud mõjub. 13. Sõnasta Newtoni teine seadus. Newtoni teine seadus ütleb: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. 14. Kirjuta seos ,mis kirjeldab Newtoni teist seadust: a= F/m 15. Igale mõjule vastab alati võrdne ja vastassuunaline vastumõju. 16. Kahe keha jõu mõju on omavahel võrdne ja vastassuunaline/sama suunaline. 17. Kehade vastastikusel mõjutamisel saadud kiirendused on võrdelised/pöördvõrdelised nende kehade massidega. 18. Suletud süsteemi kogu impulss on/ei ole jääv. 19. Liikumishulga, ehk impulsi jäävuse seaduse rakenduseks on reaktiiv liikumine. 20. Keha kaaluks nimetatakse : kehamassi, mis avaldab raskust sellele asetuvale pinnale,kus on vastav keha. 21. Raskusjõud mõjub alati Maa keskpunkti suunas. 22. Raskusjõud on/ei ole keha kaalu olemasolu põhjus. 23. Kaaluta olek- keha avaldab/ei avalda alusele/riputusvahendile survet. 24
Laboratoorne töö: ,,Mehaaniline töö, võimsus" Töövahendid: erinevate massidega kehad (nimelt, mobiiltelefon, õun, tool, kilekott toiduga), arvuti, mõõdulint ja sekundikell. Tööülesanne: uurida, kuidas saab mõõta tööd kehade ühtlasel tõstmisel, määrata imimese võimsuse, arvutada selleks kulutavat energiat ning määrata kõige võimsama inimest klassis. Teoreetiline osa: A = F s cos A -töö F - jõud , ( antud töös kehadele mõjub raskusjõud ) s -teepikkus (e. millisele kõrgusele on keha tõstetud )
eraklikumatega, kujuneb viimastel üldiselt avaram- huvitavamast vaatenurgast vaade elule ja neilt võib tihtipeale oodata palju innovatiivsemaid ja arukamaid ideid. Järelikult leiab ka reaalses elus targemaid inimesi nende hulgast, kes kuulavad ja arendavad emotsionaalset intelligentsust, selle asemel, et kogu aupaiste endale saada. Tark mees mõtleb ja siis tegutseb, rumal mees manipuleerib massidega, on omakasupüüdlik ning liiga võimuihar. Kuigi Hitleri kohta ei saa öelda rumal, tegemist oli siiski haritud ja väga sõnaosava juhiga, kes o skas panna rahva endaga kaasa mõtlema- jagama ühte mõtteviisi. Osaliselt oli Hitleril õigus: Saksamaale mõisteti ülekohut sõjajärgse rahulepinguga, aga holokaust ei ole ega paku probleemile lahendust. Ühe arvamuse kohaselt oli holokaust maailmale vajalik, et vähendada inimpopulatsiooni. Loogiliselt järeldades peab millalgi
Mehaanilise energiana teame 2 vormi: kineetilist ja potentsiaalset energiat · Kineetilise energia saame defineerida impulsi ja kiiruse poolkorrutisena · Potentsiaalne energia on aga võrdeline vastastikuse asendi e kaugusega, keha massi ning jõudu iseloomustava suurusega Maa raskusväljas selles vaba langemise kiirendus Gravitatsioon Kaks punktmassi mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Valem: Jõudude liigitamine · Konservatiivsed kui väljajõudude töö keha nihutamisel ei sõltu trajektoori kujust, vaid ainult alg- ja lõpp-punkti asukohast (koordinaatidest) · Mittekonservatiivsed kui töö sõltub ka trajektoorist näiteks hõõrdejõud Füüsikalised suurused · Skalaarsed suurus kirjeldatav 1 arvuga · Vektoriaalsed vaja 2 arvu suurus + suund
mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. c. N. III seadus e vastastikmõju seadus () iga jõud kutsub esile vastujõu, mis on täpselt sama suur, kuid suunalt vastupidine. 4. Gravitatsioonijõud selle kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Avaldub kehade vastastikuse tõmbumisena. a. (Ülemaailmne) gravitatsiooniseadus: kaks masspunkti tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G=gravitatsioonikonstant, m1= ühe keha mass, m2= teise keha mass, r= kehade vaheline kaugus. Rakendusvaldkondadeks enamasti ballistika, taevakehade liikumise analüüs. b. Raskusjõud : ; on Maa poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. Maa gravitatsiooniväljas on ta vektoriaalne suurus
- N - radioaktiivsete tuumade arv ajahetkel t - N(0) - radioaktiivsete tuumade arv alghetkel - T - poolestusaeg (aeg, mil radioaktiivsete tuumade (radioaktiivse aine) arv väheneb poole võrra) Newtoni gravitatsiooniseadus kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Kepleri seadused - iga planeedi orbiit on ellips - planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad - planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid Alfakiirgus
- N - radioaktiivsete tuumade arv ajahetkel t - N(0) - radioaktiivsete tuumade arv alghetkel - T - poolestusaeg (aeg, mil radioaktiivsete tuumade (radioaktiivse aine) arv väheneb poole võrra) Newtoni gravitatsiooniseadus kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Kepleri seadused - iga planeedi orbiit on ellips - planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad - planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid Alfakiirgus
kehade mahakukkumist. Vabalangemine Sellist kehade langemist, kus õhutakistus puudub, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabal langevatel kehadel kasvab kiirus ühtemoodi sõltumata raskusest ja kujust. Nii kukuvad õhutühjas ruumis kõrvuti udusulg ja tinakuul. Gravitatsioon on mõju, mis avaldub kahe keha vastastikuses tõmbumises ja oleneb nende kehade massist. Kaks teineteisest kaugusel r asetsevast punktmassis m1 ja m2 tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G = 6,67 * 10 -11 Nm2/kg2 Jõud (N) F = Gm1m2/r2 Raskusjõud ja kaal Raskusjõud F (N) võrdub keha massi m (kg) ja vabalangemises kiirenduse g (m/s2) korrutisega. F = mg Jõudu millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit, nimetatakse keha kaaluks. Keha kaal ei ole rakendatud kehale, vaid alusele või riputusvahendile. Raskusjõudu tähistatakse tähega P. 1) Mida nimetatakse jõuks
2) Aineosakeste vahelised tõmbejõud Kuidas hõõrdumist saab suurendada/vähendada? Suurendada: auto rehvide vahetamine talvel, liivapaber Vähendada: suuskade määrimine, rattaõli GRAVITATSIOONIJÕUD Kehade omavahelise tõmbumise nähtust nim gravitatsiooniks e gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks. Mõjub kõikidele kehadele ning ulatub valgusaastate kaugusele. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus Kaks keha tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. VALEM:
Dünaamika 10. klass Inertsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. (Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.) Inerts Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null. Newtoni II seadus Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am KUI KEHALE MÕJUB MITU JÕUDU, LEITAKSE NENDE JÕUDUDE SUMMA EHK RESUTANT Newtoni III seadusetus Kaks keh...
jõudude koosmõjuNewtoni 1. seadus: Keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulligaNewtoni 2. seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisegaNewtoni 3. seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidisedGravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruudugaRaskusjõud on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korrutisegaKeha kaal on jõud, millega keha (Maa külgetõmbejõu tõttu) mõjutab alust või riputusvahenditElastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõugaHooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsioonigaToereaktsioon on
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik MEHAANILINE ENERGIA LABORITÖÖ NR. 5 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 26.11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Töö eesmärk: Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töö vahendid: Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused: Kehade potensiaalse energia avaldis: Ep=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) .
indigolapsi : ● Kunstnikud ● Humanistid ● Konseptualistid ● Intermensionaalsed indigod Kunstnik-indigo Sensitiivsemad, tundlikumad. Tegelevad alati kaunite kunstidega, lähenevad asjadele loominguliselt. Loominguliste alade vahetamine võib olla väga sagedane, leiab igas asjas uut indu. Tulevased õpetajad, kunstnikud, aga ka väga edukad teadlased ja kirurgid Humanist-indigo Hüperaktiivsed, väga sotsiaalsed Hakkavad tegelema massidega, paljude inimestega Tähelepanu on kiire hajuma, ei taju aegajalt piire Vajavad alati mitut tegevust korraga Tulevased advokaadid, müügimehed, poliitikud Konseptualist-ingido Atleetlikud, suure kontrollivajadusega, kalduvus langeda sõltuvusse Tegelevad rohkem projektidega kui inimestega Tulevased insenerid, arhitektid, disainerid Vajavad kedagi, kes nende tegemiste üle kontrolli peaks Intermensionaalne indigo Teistest indigodest kõrgemad, võimukamad, egoistlike joontega
Nihe 5. Vääne Keha impulss.! Selleks nimetame kehamassi ja liikumise korrutist. ( valem ) Impulssi nimetame teisiti ka liikumisnurgaks. Selle suund ehk liikumissuund langeb kokku keha kiiruse suunaga. Impulsiga on seotud Newtoni 2 ja 3 seadus. Inimene liigub maal, ta lükkab oma jalaga maad endast edasi. Inimene liigub seetõttu , et maa mass on suur ja ta mõjutab inimest. Kiirused millega kehad pärast vastastikkust mõjutamist teineteisest eemalduvad on pöördvõrdelised nende massidega. Impulssi jäävusseadus: see ütleb , et suletud süsteemi mida ei mõjuta väljaspoolt teised kehad on kogu impulssi jääv ehk võrdne nulliga ( valem ). Impulssi jäävuse seadus võimaldab lahendada ülesandeid elastsel põrkel ja plastilisel põrkel.
Raskusjõud ja gravitatsioonijõud: Raskusjõud on gravitatsioonijõu alaliike. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus, sedasaab arvutada ja tähistamiseks ühik ja tähis. Gravitatsioonijõud on kõikide kehade vahel olev tõmbejõud. Mõjub maa ja inimese jpt vahel. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja kehade vahelisest kaugusest. Mida suurem mass seda suurem gr. Jõud. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: Kaks keha mõjutavad teineteist tõmbejõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Valem: Gravitatsioonikonstant G on füüsikaline suurus, mis näitab kui suure jõuga tõmbuvad üksteise poole kaks ühekilogrammise massiga keha, kui nende vaheline kaugus on 1 meeter. Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu kahe keha vahel, millest üks on mingi planeet või mõni muu taevakeha. Raskuskiirendus sõltub: 1. geograafilisest laiuses 2. kõrgusest planeedi pinnast
1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2.dub Newtoni teisest seadusest? 8)Sõnastage Newtoni III seadus. 9)Ülemaailmne Gravitatsiooniseadus. Sõnastus,valem · Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta. · Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: 10)Mis seadust kasutatakse elastsusjõu arvutamiseks? 11)Tooge näiteid elastsusjõu esinemise kohta. · Kummi venimine, palli põrgatamine. 12)Tooge näiteid hõõrdejõu kohta . · Auto pidurdamine, palli veeretamine, 13)Kuidas sõltub gravitatsioonijõu suurus kehade massist ja vahekaugusest? · Mida suurem on mass seda suurem on gravitatsiooni jõud , mida kaugemal on
, liugehj., vedeliku ja õhutakistusjõud ( ved, üleslükkejõud) Ülesanne : Kui suure jõuga tuleb kelku jääl horisontaalsihis tõmmata, et seda paigalt liikuma panna? (m = 80 kg, maksimaalne seisuhõõrdetegur on 0,03, liugehõõrdetegur 0,01). Kui suur on veojõud kelgu ühtlas eliikumise korral? Impulss : impulsi mõiste, ühik , millest sõltub , impulsi muut, imp. jäävuse seadus . Ülesanne Kaks mitteelastset keha massidega 2 kg ja 6 kg liiguvad teineteisele vastu kumbki kiirusega 2 m/s. Kui suure kiirusega ja millises suunas hakkavad need kehad liikuma pärast põrget? TÖÖ JA ENERGIA Mehaaniline töö : töö valem, ühikud , positiivne ja negatiivne töö , raskusjõu töö , elastsusjõu töö, kasutegur. Ülesanne Kui suur töö tehakse 2 kg massiga keha tõstmisel 1 m kõrgusele kiirendusega 3 m/s 2 ? Võimsus : def., ühik, millest sõltub Ülesanne Vees tõstetakse kivi 5 m sügavuselt veepinnani
· Mass on keha inertsuse mõõt. Mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. · Keha massi määramiseks võrreldakse teda massi etaloniga. · Kaalumisel mõõdetakse kehale ja massietalonile mõjuvat raskusjõudu. Massi määramiseks saab kasutada inertsinähtust. Selleks tuleb võrrelda kehade poolt üksteisele antavaid kiirendusi vastasmõju käigus. · Sama tugevusega vastasmõju poolt kehadele antav kiirendus on pöördvõrdeline nende kehade massidega. 1.3. NEWTONI 3 SEADUS. · Kuna kehad osalevad vastasmõjus paarikaupa, siis mõjuvad jõud mõlemale kehale. Jõud on võrdsed ja suunalt vastupidised. · Jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on absoluutväärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. · Need jõud ei tasakaalusta teineteist, kuna mõjuvad erinevatele kehadele. 2. JÕUD LOODUSES 2.1. NEWTONI SEADUS 2 JÄRG. JÕUD. Jõud on vastasmõju mõõduks.
tähtsuse ning peale president Hindenburgi surma võttis Aadu enda kätte ka riigikantsleri ameti. 3. Miks ei suutnud Hitler võimule tulla 1923. aastal, aga 1933. aastal see tal õnnestus? 1923. aastal üritas Aadu Münchenis võimu haarata, kuid see katse suruti kiiresti maha, Aadu koos oma kaasosalistega vangistati. Kui 1933. aastal poleks puhkenud ülemaailmset majanduskriisi, poleks Hitleril olnud võimalik võimule tulla. Ta oli hiilgav kõneleja ning massidega manipuleerija, kes suutis vajaduse korral oma tegelikke kavatsusi osavalt varjata. 4. Leidke 5 iseloomulikku joont, mis iseloomustas Hitleri Saksamaad. - Juutide tagakiusamine (Holokaust) - Rassiliku puhtuse tagamine (Aarialased olid tähtsaimad (valge nahavärv, heledad juuksed, hele silmavärv jne)) - Riigis tegutses kaitseorgan SS (sks.k. Schutzstaffel - kaitsemalev) ja riiklik salapolitsei Gestapo, kes allus SS-ile.
väiksemate koormustega ruumidesse. Näiteks: abiruumid, katlamajad, pumbajaamad, alajaamad ja kergete koormustega ladudes. Epolakk jätab betoonile läbipaistva tugeva laki kihi, mis sarnaneb märja betooniga. Epovärvidega saab katta põrandaid kõikide värvitoonidega RAL värvikataloogist. Epovärvide ja epolakkidega kaetud põrandaid saab kulumisel lihtsalt uuendada või katta paksemate ja tugevamate massidega. Hind: 4 - 8 EUR/m² Isetasanduv epomass Kihi paksus 0,52 mm. Isetasanduvad epomassid sobivad väga hästi suuremate koormustega ruumidesse, mida paksem on isetasanduva massi kiht, seda tugevam ja vastupidavam põrand jääb. Tavaliselt paigaldame isetasanduvaid epokatteid: ladudesse, garaazi, trepikotta , tootmis-ja teenindus ruumide põrandale. Vastavalt koormustele ja nõudmistele soovitame valida ka kihipaksuse. Isetasanduvatele massidele on samuti võimalik peale visata erinevat
kiirendust nimetatakse kõnekeeles aeglustumiseks. Kiirendust mõõdetakse aktseleromeetri ehk kiirendusmõõturiga. Võimsus- Võimsus on füüsikaline suurus , mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Tähis N .SI-süsteemi mõõtühik W vatt . 3. Elastusjõud- esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Gravitatsioonijõud- kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha , mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne , siis tasakaalustab kuulikesele mõjuv niidi elastsusjõud raskusjõu . See pendli asend on tasakaaluasend. 4. Mehnaaniline töö- on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul khea poolt läbitud teepikkuse korrutisega
.......................................................................................................15 4.1.3 Katse käik..........................................................................................................................15 4.1.4 Järeldused..........................................................................................................................17 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 1.1 Mehhaaniline energia 1.1.1 Tööülesanne Määrata erinevate massidega kehade potentsiaalsed ja kineetilised energiad. Tutvuda energia salvestamise ja muutumise seadustega. 1.1.2 Töövahendid Mehaanilise energia uurimise stend, statsionaarsed fotoväravad, mõõtelint, labori kaal, mõõtevahend aja ja kiiruse mõõtmiseks (Pasco – SMART TIMER ), 3 erinevas kaalus miniautot. 1.1.3 Katse käik Kõigepealt kaalume kolme auto massid ning kanname tulemused tabelitesse 1(Tabel 1) ja 2 (Tabel 2)
Põhimõtteliselt kõik rakus toimuvad reaktsioonid on kovalentsete sidemete katkemised või tekked: funktsionaalrühmade ülekanne oksüdeerumine C-C sidemete teke või katkemine funktsionaalsete rühmade ümberpaigutumine molekulide kondenseerumine (- vesi) Sidemeenergia Sideme energia ehk kovalentse sideme tugevus on pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massidega, seetõttu ongi H, O, C ja N-i vahelised sidemed kõige tugevamad. Tuleks meeles pidada nelja järgneva sidemete energia: H-H 436 kJ; C-H 414 kJ; C-C 343 kJ; C-O 351 kJ Nõrgad sidemed ja interaktsioonid nende iseloomustus 1) van der Waalsi jõud 0,4 4,0 kJ/mol 0,1 0,2 nm Van der Waalsi jõud tekivad indutseeritud elektrilistest interaktsioonidest kahe lähestikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
