Oli mõeldud laulmiseks, mitte kuulamiseks, sest tekstist ei saanud aru Missa on katoliku kiriku jumalateenistus, kus lauldakse 5 kindlatel ladinakeelsetel palvetekstidel laulu. Need laulud on: 1. Kyrie eleison Issand halasta 2. Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges 3. Credo in unum Deo mina usun ühtainsasse Jumalasse 4. Sanctus püha 5. Agnus Dei Jumala Tall Hiljem ühendati need 5 palvelaulu üheks suureks teoseks, mida ka nimetame missaks. See on vokaal-sümfooniline suurteos, mida esitavad lauljad, solistid ja sümfooniaorkester
katoliku vaimuliku igapäevane rõivas, maani ulatuv pikk-kuub. Sutaan oli rõivas, mis näitas, et selle kandja elu oli pühendatud kirikule see oli ka vaimuliku tunnuseks. Paavst kannab tavaliselt valget, piiskop purpurset ja madalamad vaimulikud musta sutaani. Alba oli kandadeni ulatuv valge vaimulikurüüst linane tuunika. Keskajal olid alba varrukatel, rinnal ja alläärel tikandid, mis sümboliseerisid Kristuse viit haava. Amiktus oli esimene riietusese, mille piiskop selga pani, kui ta missaks riietus. Amiktus seotakse kahe paelaga ümber rinna ja seda võisid kanda kõik vaimulikud pühitsusastmest sõltumata. Kasel oli viimaseks liturgiliseks rõivaks, mille missaks riietuv vaimulik selga pani. Kasel võis sõltuvalt kirikuaasta perioodist või tähistatavast pühast olla valge, punane, roosa, roheline, violetne, must, kuldne või hõbedane. Tavaliselt on kaseli seljal tikitud rist, mis vihjas Kristuse kannatustele. 11.
Jaguneb: sõnaliturgia ja armulaualiturgia. Sõnaliturgia keskmes õpetus. Vaheldumisi lauldakse vaimulikke laule ning loetakse pühakirja tekste ja kommenteeritakse neid jutluses. Lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad igapäev, vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (missa proprium), ning laulud mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinarium) 14 saj on ordinariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mida nim missaks, üks lääne kiriku muusika põhivorme. Ordinarium: Kyril (issand halasta), Gloria (au olgu jumalale kõrges), Credo (mina usun ainsasse jumalasse), Sanctus (püha), Agnus Dei (jumala tall) Ilmalik laul Kõige tuntum rüütlilaul (tekkis 11 saj lõpul Lõuna-Prantsusmaal) Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures- tegeledes luuletamise ning laulmisega (teemd: armastus ja sõjateenistus) Tuntuim rüütlilaulik 12 saj inglise kuningas Richard Lõvisüda
Klassitsismi ajal missas väljendus selgus ja lihtsus. Üheks iseloomujooneks on ka reeglipärasuste rõhutamine. Meloodia on korrapärane ning kasutatakse vähem dissonantse. Lisaks sellele hakati kasutama vähem keerulisi kaunistusi. Muusika kõlas selgelt ja korrektselt. Romantismis missa harmoonia muutus keerukamaks. Samuti oli talle iseloomulik pingelisus. Hakati kasutama palju dissonantse ja kromaatilisi liikumisi. Esitamise koosseisud suurenesid. Üheks tuntuimaks missaks on J. S. Bachi missa h moll. See on helilooja üks peateostest, mis on sarnaselt Markuse passioonile kirjutatud varasemate teoste põhjal. Bach komponeeris selle oma elutöö kokkuvõttena ega lootnudki seda eales ette kanda. See 24- osaline traditsiooniline missatsükkel sisaldab meisterlikke aariaid, duette ning koorifuugasid, olles justkui monumendiks kogu barokiajastu vaimulikule vokaalkunstile. Passioon Passioon on veel üheks vokaalsümfooniliseks suurvormiks
armulauda pühitsetakse ustavate kogunemisel, kes on kiriku nähtav väljendus. See on ka püha ja jumalik liturgia, kiriku liturgilise elu süda, ning "pühim sakrament, kuna see on sakramentide Sakrament." Armulaud on ühtlasi püha osadus (kommunioon), kuna see ühendab meid Jeesus Kristusega ja liidab meid tema ihuks, kirikuks. Veel nimetatakse armulauda pühaks 2 http://justus.anglican.org/resources/bcp/Communion_1548.htm - The Order of the Communion missaks. Me peame saama armulauaks teiste inimeste jaoks, Kristuseks, keda me selles pühimas sakramendis vastu võtame. (http://www.katoliku.ee/node/72) Anglikaani kiriku 39 usuartiklis öeldakse aga armulaua kohta: Püha armulaud pole üksnes kristlaste omavahelise heatahtlikkuse märk, vaid on pigem meie lunastuse sakrament Kristuse surma kaudu. Neile, kes seda õiglaselt, väärikalt ja uskudes vastu võtavad, on leib osadus Kristuse ihuga ja õnnistatud karikas osadus Kristuse verega
Traditsioonilise musta missa ajal Kuradi tagapoole suudlemist peetakse tihti selle tänapäeva mõiste eelkäijaks, mis kirjeldab teisele egole meeldimise suhet, omandamaks talt materiaalseid väärtusi. Nagu kõik satanistlikud tseremooniad olid läbi viidud väga realistlikul või materialistlikul otstarbel, peeti oscularum infame (ehk häbisuudlust) tarvilikuks rohkem materiaalse, kui vaimse edu saavutamiseks. Tavaliselt alati peetakse satanistlikku tseremooniat või teenistust Mustaks Missaks. Must Missa pole satanistide praktiseeritav maagiline tseremoonia. Satanist võib olla musta missa kui psühhodraama vormi teenistuses. Kaugemale minnes ei tähenda Must Missa seda, et selle läbiviijad on ilmtingimata satanistid. Must Missa on põhiliselt roomakatoliku kiriku teenistuse paroodia, aga seda võib vabalt rakendada ükskõik millise usutseremoonia puhul ning see on satanistidele oma ortodokssete riituste teotamisega vaid üleliigsus. Kõik tänapäevased
annaabi.ee 
