Reis ja jalasäär käivad kokku, moodustades kääridena toimiva võimsa haardeaparaadi. Saaki varitsev ritsikas istub rohu sees või põõsaste lehtede varjus ülestõstetud eesselja ja eesjalgadega. Sellise poosi tõttu kutsutakse röövritsikaid tihti ka palvetajateks. Ohvri lähenedes ründab palvetaja teda ootamatult. Põgenemiskatsed on mõttetud, kuna ogade abil hoiab ritsikas oma ohvrit kindlalt kinni. Et ohver ei liigutaks, hammustab palvetaja kõigepealt selle pea otsast ning seejärel neelab alla saagi ülejäänud osad. Selleks, et saakloom varitsevat röövritsikat ei märkaks on röövritsikatel evolutsiooni käigus välja kujunenud varjevärvus ja kehakuju, mis nad vastavas keskkonnas märkamatuks teeb. Paljunemine Röövritsikate kurameerimisest on peaaegu kõik kuulnud, muuhulgas seda, et mõnedel liikidel hammustab emane isasel suguakti ajal pea otsast
Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele .Juudid ei tohti süüa piima ja lihatooteid korraga.Kogu toit peab olema kosser .Juudid ei tohi süüa sealiha.Judaism keelab rangelt vere söömise. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i ehk rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele .Juudid ei tohti süüa piima ja lihatooteid korraga.Kogu toit peab olema kosser .Juudid ei tohi süüa sealiha.Judaism keelab rangelt vere söömise.
käikude kogupikkus ligi 900km-ni, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi; esimesed varakristlikud kunstiteose (peamiselt seina- ja laemaalid), kõrvale on jäetud erootilised motiivid + paganlike jumaluste kummardamine Y Keeruline kristlik sümboolika; vihjed ristiusu õpetusele, Piiblikohti illustreerivad pildid, sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene- palvetaja. Y Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis; varakristlikud katakombid tihti kohmakavõitu Y Vabalt seisvaid skulptuure praktiliselt polnudki Y Reljeefikunst- ehiti sarkofaage; vormilt meenutavad reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika võetud Piiblist Y Reljeefikunsti levik seotud ristiusu lubatuks saamisega Y Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust;
jumalikule päritolule. Väga silmapaistvad on Mesopotaamia kunstis loomade kujutised, mis on väga loomutruud. Kunstnik näitas välja oma kaastunnet ja emotsioone loomade kujutamisel, mida aga inimeste puhul näidata ei tohtinud. Üks esimesi taolisi looma kujutisi on haavatud emalõvi. Vabaplastika figuurid istusid või seisid jäigas poosis, käed palveks rinnale ristatud. Need nägid väga kohmakad välja. Proportsioonid olid valed ja kui meister tahtis võimalikult selgelt kujutada palvetaja nägu ja käsi, siis tegi ta seda keha arvelt ning need nägid välja nagu postament. Mõnisada aastat hiljem ei toimunud erilisi muutusi. Siiski nüüd olid proportsioonid paigas, aga poos oli endiselt tardunud ja ähvardav. Kõikide kujude juures on märgata nende monumentaalsust, mis tuleneb kivi tahumisel ja töötlemisel. Inimeste individuaalsed jooned polnud üldse olulised, kuid rõhutati rassilisi iseärasusi. Hiljem hakati
1.Varakristlik arhitektuur. Pärast kristluse seadustamist hakati ehitama kultushooneid-kirikuid. Eeskujuks võeti basiilikad-Rooma äri- ja kohtuhooned. 2. Basiilikad Läänest itta paigutatud hooned, mille sissekäik on läänepoolses otsas; kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku 3 osaks-lööviks; keskmine lööv oli kõrgem ja tema ülaosa müüridesse oli tekitatud aknad ehk valgmikud; aknad olid ka külglöövide külgseintes; idapoolses osas asus veel 1 lööv, mis oli teistega risti; sambad-pilaarid; uks-portaal; apsid- kumerad osad. 3. Varakristlik kunst ja skulptuur. Kunstiallikateks on katakobide olevad seina- ja laemaalid ; Rooma linnas ja selle lähistel u.900 km katakombe; vk kunsti temaatika erines Rooma maalist: erootika ja paganlikud komponendid olid tabuks; maalikunstis kujunes välja antiikkunsti motiive nt lambatall- Kristus e hea Karjus, tuvi-Püha Vaim, ankur-lootus; osad maalid kujutasid Vana Testamendi lugusid ( Joonas ja vaal...
(Under 1904:30) Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab ja uhutades puhub külmand pihku. Tuul raskelt rabab räitsakate vihku, lind, loom ja inimene kohkunult kuulab.(Visnapuu 1950:468) Kolm tuhat hobust, kolm tuhat suud üle väljade hirnub ja traavib. Kaasa lendavad metsade ladvad,puud täis tuisku kõik maanteede kraavid.(Visnapuu 1932:269) Sääl tuulekohinas üks väike kaja ja taevasinas rohked tõotused. Need süütavad mus hellad aimdused, pean seisma nagu palvetaja.(Under 1904:12) Sula on tulnud üle maa, tuleb ja tuleb ning otsa ei saa. Luksud ja nuuksud kurgus kui lapsel, pärani kargab siis huulte kapsel. (Under 1923:207) Siis tuleb kevad, jalas kiirtest kingad, ja laotab maale kirendavad kangad. Ta põimib piha ümber purpurvöö. Päev pole enam päev, öö pole enam öö. (Visnapuu 1950:471) Kus lõpeb päev, kus algab öö? Silm silmas nad jaanikuul, neid ühte köitnud hõbevõõ, üks süttimas teise suul. (Under 1943:435)
KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas. Kõrvale on jäänud erooti...
Raskemeelsed luuletused, keskendub oma elu sündmustele ja väljendab traagilisi tundmusi ja sündmusi. "Põgenik" LUULETUSTE ANALÜÜS "Maardurand" Luuletus pärineb I loominguperioodist, mil Under kirjutas hetkemeeleoludest ja tunnetest. Impressionistlik luuletus. Meeleolu on unistav. Kirjutab oma armastusest mere vastu. Kõnekujundid: Isikustamised "piinad kõik mu rinnast pudenevad nagu vöö" "süda vöötles sala end tundidele neile" Võrdlused "sääl, kus punab paas, kui palvetaja, hardalt põrmus maas" "piinad kõik mu rinnast pudenevad nagu öö" "Põgenik" IV loominguperiood raskemeelsed ja traagilised luuletused, mis põhinevad elusündmustel. Meeleolu on väsinud, kurb ja traagiline. Kõnekujundid: Isikustamine "vasemal surusid mäed" "paremal ahistas laine pais" "orjavits veristas käed" Metafoor "orjavits veristas käed"-orjus Epiteet "lahtine haav" "Agulis" Pärineb kolmandast loominguperioodist. Ballaad jutustab agulis elavatest inimestest ja nende
" "Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik." Kui inimene pole leidnud õigustust oma eksistentsile, ta mitte ei ela, vaid lihtsalt on. Elu on kui puzzle,mis koosneb miljonitest väikestest tükikestest ja kus ühe pisikese osa kaotamine võib viia täieliku Katastroofini. "Võta kindlaks nõuks olla sina ise ja tea, et see, kes enda leiab, vabaneb oma piinadest." Ärgem siis piinakem endid! See ongi ilusa elu saladus. Ma olen nagu palvetaja, kelle palved ei täitu üksnes sellepärast, et ma ise ei usu neisse. Maailmas on nii palju värve, millel pole nime. Sama on ka emotsioonidega Ma näen pimedust ja kuulen vaikust. Kes mõtleb, ei saa iialgi igavust tunda ,,Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa." Hinda oma edu sellega, millest Sa pead loobuma, et sinnani jõuda. ,,Ainult väga ükskõiksed või väga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna."
JAAN KOORT ELULUGU Jaan Koort (6. november 1883 Sootaga vald (Äksi kihelkond), Tartumaa 14. oktoober 1935 Moskva) oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Jaan Koort sündis talupoja perekonnas. Lapsepõlvel oli erakordselt suur mõju tema edaspidisele elukäigule. Tema tähtsamaks iseloomuks oli see, et ta lähenes kunstile kui käsitööle, kui hingestatud käsitööle. Koorti perekonnas loeti palju, telliti Olevikku ja Valgust, austati muusikat. Viiulimäng oli tema jaoks meeldivaim kõrvalharrastus, mis aitas teda isegi Pariisi nälja-aastatel mitmel korral välja kroonilisest rahahädast. (Annaabi) Esimesed kooliaastad veetis Koort Orge koolis...
Tantsude iidne tarkus India klassikaline tants on vanim klassikalise tantsu stiil, mis tänaseni säilinud. Põhipoosid on raiutud kividesse, tänu sellele ta ongi säilinud. India klassikalises tantsus on kaks erinevat poolt: puhas tants ja tants- pantomiim. Tants algab füüsilisest liikumisest, jõuab edasi tunnete ja mõtete valitsemiseni ning lõpuks absoluutsesse puhtusesse, kus jääb alles ainult ilu. *Indias peetakse tantsu loojaks jumal Šivat. Tantsukultuur Lõuna-Indias Lõuna-India tantsud on alguse saanud templitest, eesmärgiga ülistada jumalaid ja jumalannasid. Esitajaks noored Devadasid. Lõuna-India kultuur on enamasti terve universumi tähistamisele pühendunud. Tantsud kehastavad enda väljendamist, sotsiaalseid suhteid või on esitatud vaimses keskkonnas. India tantsudel on rikas ajalugu. Keskajal tantsiti kuningate ja kunstihuviliste toetusel. Tantsud tähistavad elu, puhtust, rõõmsameelsust. Tantsud on suur osa rikkast India kul...
kogupikkus ligi 900 kilomeetrini. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Mõnda antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki ja nii saigi alguse keeruline kristlik sümboolika. Lambatalle õlul kandev mees – Kristust, kala – Kristust, ankur – lootust, paabulind – surematust, tuvi – Püha Vaimu jne. Kohtame ka pilte, mis illustreerivad kohti piiblist. Väga sagedasteks motiivideks on rist ja palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimkujutisi rooma maalikunstis. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud peaaegu üldse. Rohkem harrastati reljeefkunsti. Vormilt meenutavad need esialgu roomlaste reljeefkunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem inimesi. Varakristlikud reljeefi rõhutavad Kristuse jumalikkust, harva kannatuslugu. 20. KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID
*Ma ei karda mingeid teekondi. Kõige ohtlikum ala on tunded. *Ma näen pimedust ja kuulen vaikust. *Peaasi on olla jumalate, mitte inimeste sõber. *Keegi ei söö ära mu noorust , kui ma suudan olla tugev ja kui mul on eesmärk. *Nutma ei peaks loll, kes joonistas oma teose kriidiga asfaldile. *Kuskil pole krjas, et inimene peab alati lollakalt rõõmus olema. *Oluline on, kas tunded peavad lõpuni vastu. *Ma olen nagu palvetaja, kelle palved ei täitu üksnes sellepärast, et ma ise ei usu neisse. *Jumal meie pärast ei muretse, nii et vahet pole, kas ta on või ei. *Hea uni ei saa alata enne, kui halb uni möödas on. *Minu võitlus on vastupidamine. *Mis kasu on ilusast naisest, kui ta viriseb? *Ei võitnud mina, ei võitnud sina. Võitis hoopis keegi kolmas, keda sa uskusid rohkem kui mind. *Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad. *Sa jooksed kahe basseini vahet, ilma et kummaski ujuda saaks.
kaasa raamatukunsti sünni (miniatuurmaal). Kirjutati loomanahast pärgamendile, millele maaliti värvilisi pilte tekstide selgitamiseks. Varakristlik reljeefikunst Katakombi seinad ja laed kaati maalidega, maalidel kasutati palju tingmärke, millest sai alguse kristlik sümboolika. Kui maalid illustreerisid mõnda kohta piiblist, kasutati enamasti vana testamendi lugusid. Sagedateks motiivideks ka rist ja ülestõstetud kätega inimene e. palvetaja. Reljeefikunsti harrastati sarkofaagide ehitamisel ja temaatika võeti piiblist. Ristiusu teke (kus, millal ) Tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas ja hakkas levima Roomas 3s.pKr Ristiusu lubatuks kuulutamine (kes, millal) 318.a. kuulutas keiser Constantinius ristiusu lubatuks Katakombid 1 ja 2. Saj. Kristliku kunsti allikad. Maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. Osad looduslikud, mõned inimeste tehtud. Bütsantsi ikoonimaal Sai alguse Rooma kunstist
sümbolina. Aja jooksul selline tabu aga kadus. Pildid võisid kristlaste seisukoha järgi kirikus küll olla, aga nende kummardamine ja liigne austamine oli kurjast. Portreekunstis segunesid aga paganlik ja kristlik sümboolika. Portreepilt tõrjus kodudest ajapikku paganlikud portreed välja. Ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene. Tänapäeva religioosses kunstis kasutatakse nagu tollalgi kristlusest pärinevaid kujutusobjekte, nagu näiteks orantit, keda peetakse palvetaja lunastust paluva hinge sümboliks, ja karjast, kes oli ja on inimarmastuse sümbol. Karjasena kujutati ka Jeesust. Ristiusu teemad on olnud inspiratsiooniks mõnedele suurtele Euroopa meistrite poolt loodud maalidele, nagu näiteks Rubensi '' Taaniel lõvide augus", kus on kujutatud Taanieli suurt häda, kui too jumalale pühendunud mees otsustas kuninga asemel kummardada siiski vaid oma jumalat Jehoovat. Samuti on
Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 3. Milliseid kunstiteoseid võib leida katakombidest? Katakombides olid kujutatud seinamaalidena kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. 4. Mile poolest erinevad kristlikud mosaiigid, freskod või skulptuurid (reljeefid) samaaegsete rooma kunsti töödest? Roomas oli inimene kujutatud alasti, kristlikus kultuuris mitte kunagi. 5. Missuguse rooma ehitise võtsid kristlased kiriku ehitamisel eeskujuks? MIKS? Basiilika, kuna see asus sobivas kohas linna keskel. 6. Nimeta vähemalt 2 basilikaalse hoone põhitunnust? ristkuplid, põhiplaan meenutas kreeka risti 7
Karjast (Kristust). Kristust sümboliseeris ka kala, lootust ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne. Kohtame ka pilte, mis otseselt illustreerivad mõnda kohta Piiblist, eelkõige Vana Testamendi lugusid. Näiteks näeme Joonast ja vaalaskala, Taanieli lõvide keskel kannelt mängimas (see pilt sümboliseerib usu jõudu), Moosest kaljust vett välja löömas, kolme meest tulises ahjus jne. Väga sagedasteks motiivideks on muidugi rist ja ülestõstetud kätega inimene palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimesekujutisi rooma maalikunstis. Tihti on varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, kuid arengulooliselt on nende tähtsus suur sai ju siit alguse uue ajastu kunst, milles väljendus uus ellusuhtumine. Vabalt seisavaid figuure ei loodud varakristluse päevil peaaegu üldse, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti näiteks sarkofaage
Ristiusu moju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid - Ristiusk oli väga radikaalne, roomlase eetikaga oli kristlik alandus, väga vastuolus. - Kristlus öönestas kogu antiikaegset ühiskonda, sellepärast kristlasi kiusati. - Mittekristlased paganad - 3 sajandis oli Roomas kriis, mis avaldus ka kunstis. - Visuaalne kunst oli algul lubamatu. - Levis töödeldud loomanahast pärgament - Tavalised sümbolid said kristliku tähenuse, levis ka palvetaja motiiv. - Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele. - Diptühhonik kaheosaline kirjutustahvel. - Kõrvale on jäetud erootilised motiivid. - Teemadeks piibli tegelased, Piibli illustreering, palvetamine Kirikuehituse algus. Mosaiigid - Ehitati kirikuid kuna templeid ei olnud sobilikud kristliteks ruumideks. - VARAKRISTLIK KIRIK kaks rida sambaid jagas nn. 3 lööviks - Orienteerus lääne idasuunaliselt. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Enamasti tornita.
Moslemid peavad Koraani araabia proosa pärliks. Koraanis eneses on islami peamised õpetused kuid mitte eriti süstemaatilises järjekorras. Kõige olulisem on see, et Jumalat on üks. Seal on ka seadusi, kus kõneldakse Muhameedile eelnenud prohvetitest. Jumalasse uskumine ja usutunnistamine on üks tähtsamaid kombeid islami maades. Usutunnistamine on viies alussambast kõige olulisem. Usutunnistus on araabia keeles. Usutunnistus on oluline sellepärast, et seda öeldakse iga palve alguses. Palvetaja peab olema rituaalselt puhas nagu peab olema puhas ka koht, kus palvetatakse. Seda peetakse puhtaks siis kui koht on kuiv. Selleks kasutatakse palvevaipa. Isikliku rituaalse ja puhtuse tarvis pestakse enne käed, nägu, jalad, kõrvad. Selleks on Moseede juures pesemiskohad. Seda protseduuri võib läbi viia ka liivaga. Õige palvesuund on Meka ja sealse Kaba pühamu suunas. Iga Mosees seinas süvend, mis osutab palve suunale. Palvusi võib teha nii üksinda kui mitmekesi
teist prohvetit 4)usuvad Kohtupäeva, oma usu eest surres pääsed Kohtupäevast. 5) Jumal on seadnud inimese tee (ettemääratus). Pühakiri: 114 suurat. Jumalasõna tuli prohvet Muhammedi kaudu (koraan on Muhammedi ilmutused), sõna järgi tuleb elada. Rituaalid: usutunnistus, palvus, annetamine, ramadan, palverännak. Palvus: palvetatakse Meka suunas kindlate sõnade ja liigutustega, 5xpäevas. lisaks isiklikud palved (dua). Palvetaja füüsiline puhtus (pesta jalad, käed, nägu, kõrvad, nina ja suu) ja palvepaiga puhtus (palvevaip). Dzihaad - võitlus. Suur (võitlus saatna ja kiusatustega), väike (usuvõitlus). Dzihaadi levitatakse: südamega, keelega, kätega, mõõgaga. Toigureeglid - halam (lubatud), haram (keelatud, sealiha, teadmata viisil surnud/tapetud loom, veri, alkohol). Šariaat - "tee", eada, eluviis. Kohustuslikud tavad (palved, rätik), keelatud teod, soovitatavad teod (abielu), neutraalsed teod.
Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. Katakombides olid seintes nisid , kuhu maeti kirstud. Seal peeti ka jumalateenistusi. Katakombides on palju inimeste luid , sest hauad said täis. Siis hakati luudest erinevaid kujundeid moodustama, enamasti riste. sümboolika oli kristlikus maailmas oluline, sest ei osatud lugeda. Kristluse sümbolid- karjane, kala, tuvi(püha vaim), paabulind(surematus). skulptuure ei loodud, sest kardeti, et neid hakatakse jumala asemel paganlikult kummardama.
osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed seina- ja laemaalid 3.Tavalisi antiikkunsti motiive käsitleti kristlaste poolt tingmärkidena lambatalle õlul kandev mees Hea Karjane (Kristus) kala Kristus ankur - lootus paabulind surematus tuvi Püha Vaim rist ja ülestõstetud kätega inimene palvetaja 4.Reljeefikunst a) reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage b)temaatika on võetud Piiblist varakristlikud reljeefid rõhutaad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust monumentaalsust ei peeta enam oluliseks kasutatakse tingmärke 5.Diptühhon kaheosaline kokkuklapitav kirjutustahvel sisekülg kaetud vahakihiga puust, elevandiluust või mingist väärismetallist kasutati varakristlikul perioodil omamoodi meelespeadena
Temaatikaks olid igasugused olevused (kõrvaliseks jäid paganlikud meelelahutused). Kristlastel olid omad sümbolid, mille tähendust teadsid vaid nemad: · Lambatalle õlul hoidev ,,Hea Karjane" Kristus · Kala Kristus · Ankur lootus · Paabulind surematus · Tuvi pühavaim On olemas ka motiivid, mis illustreerivad mõnda kohta piiblist. Kõige tuntumad ikoonid on rist ja ülestõstetud kätega inimene ehk palvetaja. Piibli tegelased meenutavad veel inimesi, mis siis, et on kohmaka võitu. Kuid neil on suur tähendus, sest just nendest sai alguse uue ajastu kunst. Välditi skulptuure, kuna kardeti sarnasust paganlike religioonidega. Selle asemel tegeleti reljeefi kunstiga, millega kaeti sarkofaage. Vormilt on need reljeefid nagu roomlastel, kuid ainet on saadus ikkagi piiblist. Kristlik reljeefi kunst hakkas õieti levima alles siis, kui kristlus Roomas lubatuks sai ja kui kristlusega liitus rohkem inimesi
koraani Jumala tahtmata Mediinas reedeti sunna Meka suunas palvetatakse 5x prohveti Mohammad päevas; palvetaja ja palvekoht peab tavad, lood, ibn Abd-al olema puhas kõned, mis puudutavad Wahhabi Reede keskpäeval käiakse moees Muhamedi (usupuhastaja palvetamas mehed eespool, naised (juhised
Kuidas? Kuningas proovib palveis taeva poole rahu leida. "Mu süü on jälk, ta lehkab taevani, tal lasb iidseim kõigist needusest- oo, vennatapp! Anna andeks mu jõle mõrv!-Ei, sest veel ikka alles on kõik mul, mille pärast mõrvasin: kroon, võimuiha ja mu kuninganna." (lk 73-74) Kuidas käitub H. seda nähes? Hamlet näeb kuningat palvetamas ja peab endamisi nõu, kas teda kohe tappa. Siiski loobub ta soovist, sest palvetajat tappes poleks tegu tõelise kättemaksuga: palvetaja on valmis rännakuks Jumala kohtu ette. (lk 74) IV stseen Miks P. end peidab? P peidab end selleks, et kuningale hiljem kõik ette kanda. Millest vestlevad H. ja kuninganna? Hamlet kuninganna ees, süüdistab , et see on oma mehe venna naine ja kahetseb, et ka tema ema. Kuninganna tahab lahkuda, kuid Hamlet ei lase ja tahab kõik lõpuni selgeks teha. Ilmub Hamleti isa vaim. Hamlet räägib vaimuga, kuid ema ei näe midagi ja paneb Hamleti nägemused hulluse arvele
" III stseen: Kuningas on otsustanud Hamleti kohe Inglismaa poole teele saata. Hamlet läheb ema tuppa, Polonius peidab end samas toas vaiba taha, et salakuulata. Kuninga monoloog:" Mu süü on jälk, ta lehkab taevani, tal asub iidseim kõigist needustest oo, vennatapp! ..." Kuningas proovib palveis taeva poole rahu leida. Hamlet näeb kuningat palvetamas ja peab endamisi nõu, kas teda kohe tappa. Siiski loobub ta soovist, sest palvetajat tappes poleks tegu tõelise kättemaksuga: palvetaja on valmis rännakuks Jumala kohtu ette. IV stseen: Hamlet kuninganna ees, süüdistab , et see on oma mehe venna naine ja kahetseb, et ka tema ema. Kuninganna tahab lahkuda, kuid Hamlet ei lase ja tahab kõik lõpuni selgeks teha.Kuninganna hüüab appi. Polonius reedab end vaiba taga ja Hamlet torkab ta mõõgaga surnuks, ise imestust teeseldes. Hamlet möönab, et Poloniuse tapmine oli peaaegu sama halb, kui oma mehe, kuninga tapmine ja naitumine tema vennaga
(Calvalho de Magalhães 2005) 3. Kristlikud sümbolid Kristluses, ka varakristluses kasutatud sümbolid on niivõrd tihedalt seotud varasemaga (antiigiga, Vana-Roomaga), et pean vajalikuks siinkohal mõned neist välja tuua. Otseselt varasemast (mittekristlikust ehk paganlikust) traditsioonist on üle võetud kaks kristlikus kunstis keskset kujutusobjekti: orant (orans - lad k palvetav) – kokkupandud kätega inimfiguur, sageli kujutatakse oranti ka laialiaetud kätega (kristluses muutus palvetaja lunastust paluva hinge sümboliks) ja karjane – lambatalle kandev mees. Varem tähistas karjase motiiv lambatalle kandvat apollonlikku noormeest. Karjasest sai kristluses inimarmastuse (agaape) sümbol, “Hea Karjase” figuur sümboliseerib Jeesust. (Onasch, Schnieper 2003) Orant. Illustratsioon7 Hea karjase motiiv Rooma katakombi seinalt. Illustratsoon 8. 10 Jumalaema
Sabati ja pühade ajal lisanduvad veel täiendavad palved. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud kas laiaservalise mütsiga või ümmarguse mütsiga, mida kutsutakse "kipa" või "jarmulke". Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele lähemale. Tänapäeval tuntakse juutluses kahte suuremat suunda: õiguslik ehk ortodoksne juutlus ja reformistlik juutlus. Ortodoksne juutlus Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine
organisatsiooniline põhivorm, ka nende ühiselu põhireeglitele vastav kinnine hoonestu, kus mungad ja nunnad pühendasid oma elu Jumala teenimisele. meditatsioon - (kloostris) vaikseks (sõnadeta) palveks antud aeg. missa armulauateenistus. nunn on usulisel eesmärgil erakuna või maailmast eraldunud kogukonnas (kloostris, mungaordus) elav naine. palve on uskliku Jumalale suunatud palumine, et saada hinge päästmiseks hädavajalikke või kasulikke hüvesid. Palvetaja tunnistab Jumala ülimuslikkust ja alistub tema tahtele. Palve aitab palvetajal saavutada sisemist rahu. Palve võib olla individuaalne või ühine, vabapalve või liturgiline palve. roosipärg - 1) sõlmedega palvenöör; 2) teatud arvust Meie Isa ja Ave Maria palvetest koosnev palve, birgitiinidel kuueosaline. sexta - õigupoolest hora sexta (kuues tund). Keskpäevane osa nn. tunnipalvest (ühispalvest), milleks kogunetakse kirikusse. Sextal lauldakse kolm Taaveti laulu.
rahu rakuke (Kurg, 1998). Tunnustuse kõrval, mis aktiivsele nunnale kogu maailmas on osaks langenud, on teda ka kritiseeritud, sest ta on muuhulgas agaralt võidelnud rasestumisvastaste vahendite ja abordi vastu (Sichtermann, 2004: 253). Ema Teresa arvas, et kui laps peab surema sellepärast, et vanematel on hirm veel ühte suud peresse soetada, veel ühte last kasvatada, siis ta tunneb, et see on ülimalt suur vaesus (Kurg, 1998). 3. veebruaril 1994 Rahvusvahelise Palvetaja Hommikusöögil, mida sponsoreeris USA Senat ja Pressiesindajate Maja (House of Representatives), pani ema Teresa kuulajaskonna proovile teemadega nagu pereelu ja abordid. Ta ütles:" Palun ärge tapke last. Ma tahan seda last. Andke laps mulle (http://www.ewtn.com/motherteresa/vocation.htm)." Pärast Bangladeshi vabadussõda tehti kindlaks, et rohkem kui 450 000 naist Ida- Pakistanis (nüüdne Bangladesh) oli vägistatud, sünnitades hiljem mõnituhat sõjabeebit. Ema
Sabati ja pühade ajal lisanduvad veel täiendavad palved. Palvetamise ja tähtsamate sündmuste ajal on meeste pea kaetud kas laiaservalise mütsiga või ümmarguse mütsiga, mida kutsutakse "kipa" või "jarmulke". Peakatte kandmine tähendab Jumalale allumise märki. Seljas on tume palvemantel ning hommikupalve ajal kannavad nad tefilliin´i. Need on rihmade külge kinnitatud kaks väikest karpi, mis sisaldavad teatud lõike Toorast. Ühte karbikest kantakse otsmikul, et palvetaja mõtleks oma usust, teine kinnitatakse käsivarre külge, et tuua usk südamele lähemale. Tänapäeval tuntakse juutluses kahte suuremat suunda: õiguslik ehk ortodoksne juutlus ja reformistlik juutlus. Ortodoksne juutlus Ortodoksne judaism sai alguse 19. sajandi esimesel poolel. Ortodoksne juutlus tähistab neid juutide rühmitisi, kes peavad kinni juudi pühakirja ning seaduse (Toora) rangest tõlgendamisest ja rakendamisest enda igapäevaelus. Just rangus ja Toora täpne täitmine
loomanahast pärgament, tärkas raamatumaal ehk miniatuurmaal Usukommete täitmiseks katakombid maa-alused koopad kuhu seintesse maeti surnuid Osalt looduslikud koopad, aga ka inimeste kätetöö, nt Rooma linna all oli käikude kogupikkus 900 km Seina ja laemaalid · Üldilmelt meenutavad rooma seinamaale · Temaatikas oli kõrvale jäetud erootika, paganlus Kristlik sümboolika vihjed ristiusule Nt püha vaim tuvi Sagedane ka ülestõstetud kätega inimene palvetaja Vabalt seisvaid skulptuure ei tehtud Reljeefkunst ehiti sarkofaage, rõhutavad kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust Monumentaalsust ei peetud enam tähtsaks, jutustused tingmärkidega Diptühhon kaheosalinne kokkuklapitav kirjutustahvel, sisekülg kaetud vahaga, materjalid: puust, elevandiluust, väärismetallist Nt diptühhon peaingel miikaeli kujutisega Varakristlik kirik: · Basiilika stiilis · Pikergune hoone · Kaherealised sambad jaotasid 3 lööviks
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegade...
● Esimene direktor: Konrad Mägi. Jaan Koort, 1883.-1935 aasta ● Sündis Tartumaal, 13- lapselises peres; ● 1902. aasta- Stieglitzi kunsttööstuskool; ○ skulptuuri eriala; ○ õpetajaks Amandus Adamson. ● Töötas Riigi Kunsttööstuskoolis skulptuuriõpetajana. Figuur Saarineni kavandatud Tallinna Krediidipanga hoonele Abikaasa portree Eesti taat Tanuga naine Palvetaja Laternahoida- Tallinna Linnavalitsus Metskits Eduard Viiralt, 1898.-1954. aasta ● 1915.-1919. aasta õõpis Tallinna kunsttööstuskoolis; ● 1919.-1922. ja 1923.-1924. aasta õppis Kunstikoolis “Pallas” graafikat ja skulptuuri Kalevipoeg puhkamas Eesti kunsti ülevaatenäituse plakat, 1919. aasta Hobused Konrad Mäe portree Jõehobud Täringumängijad Naised silindritega
Viis alussammast (arkan al-din) · Usu tunnistamine (shahada) Ei ole Jumalat peale Jumala, ja Muhamed on Jumala saadik - l ilha ill llh, wa-Muhammadan raslu 'llh · Palvused (salat) Päikesetõusul, keskpäeval, keset pealelõunat, päikeseloojangul, pimeduse saabudes Palvus palved araabiakeelsed Kindlad sõnad, kindlad liigutused Meka suunas Palvetaja füüsiline puhtus Pesemine käed, käsivarred, jalad, nägu, kõrvad, nina, suu Palvepaiga puhtus Isiklik palve dua Viis alussammast (arkan al-din) · Usu tunnistamine (shahada) · Palvused (salat ) · Almused (zakat ) · Paast ramadaanikuus (sawm ) · Palverännak Mekasse (hadz ) kaaba - on ehitis Mekas Suure mosee õuel ja on islami tähtsaim pühamu Dzihaad/Jihad usukohustus?
Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, ainult et kõrvale on jäetud erootilised motiivid. Igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust, teda sümboliseeris ka kala, lootust - ankur, surematust - paabulind, Püha Vaimu- tuvi jne. Sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene - nn. palvetaja. Mosaiik Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid -värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist.
Islam tegi heategevuse religioosseks kohustuseks. · Peab rõhutama,et islami rajas Araabia kaupmees. Araabia rassi kaasasündinud kainus, ühendatud kaupmehe praktilise arusaamaga, võimega reaalseid võimalusi näha ja ära kasutada, lõi siin religiooni mis oma asjaliku selguse, oma igasuguse müstika eitamisega kõiki teisi kaugelt ületab. · Islami esimesel perioodil tundis Muhamed end veel üksmeelsena juutluse ja kristlusega. Seetõttu pidi palvetaja näö püha linna Jeruusalemaa , 2 suure religiooni sünnimaa poole pöörama. · Algupärane islam ei olnud - ja see on tema puhul kõige tähtsam - mitte ainult religioon vaid ka sotsiaalne eluvorm. Ta lõi uued sotsiaalsed vormid, mida poldud siin varem nähtud. Ta püstitas maailmariigi, mis muutus tolleaegse maailma kultuuri tsentrumiks. · Tants, muusika, luksus ja uimastusvahendid olid keelatud.
Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900km-ni, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi; esimesed varakristlikud kunstiteose (peamiselt seina- ja laemaalid), kõrvale on jäetud erootilised motiivid + paganlike jumaluste kummardamine Keeruline kristlik sümboolika; vihjed ristiusu õpetusele, Piiblikohti illustreerivad pildid, sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene- palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis; varakristlikud katakombid tihti kohmakavõitu Vabalt seisvaid skulptuure praktiliselt polnudki Reljeefikunst- ehiti sarkofaage; vormilt meenutavad reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika võetud Piiblist. Reljeefikunsti levik seotud ristiusu lubatuks saamisega. Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust; erineb rooma
5. usk ettemääratusse siin maailmas ei juhtu midagi ilma Jumala tahtmata, teadmata, usk fatalismi. Need on need asjad, mis on ära märgitud ka Koraanis. 23. oktoober 2007 Usu tunnistamine on islamis oluliseks asjaks ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on Jumala saadik. Meka suunas palvetatakse 5 korda päevas: õhtul pärast päikeseloojangut, enne keskööd, enne päikesetõusu, keskpäeval ja enne päikeseloojangut. Islam on kõige puhtam religioon maailmas palvetaja ja palvekoht peab olema puhas. Sealt tuleb ka palvevaiba traditsioon. Mosee seinas on süvend, mis näitab kätte Meka suuna. Tegemist on rituaalpalvusega teatud kehaasendid, kindlad ütlused, teod. Kõige olulisem 17 palvus on reede keskpäeva palvus. Mosees on eespalvetaja. Mehed palvetavad eespool, naised- lapsed tagapool. Almus tõlgendatakse kui oma vara puhastamist; see on maks, mis antakse oma varanduse pealt heategevuseks
Siia kuuluvad ka ühises rituaalis palutavad palved. 3. Meditatiivse palve sisu on transtsendentsega (üleloomulik) kohtumise ja ühtekuuluvuse tunne. 4. Vestlev palve on teisi hõlmav palveliik, kus aktiivselt otsitakse jumalikus selgust või kindlustunnet. 35) Palve psühholoogilised efektid Palve psühholoogilistest efektidest rääkides on kasutatud ka palve funktsiooni mõistet. Mõlemal juhul on püütud välja selgitada, missugused on palve psühholoogilised tulemused palvetaja jaoks. Näiteks Finney ja Malony (1985) eristavad palve tulemusi individuaalsel ja grupilisel tasandil. Isiku tasandil muudab palve meid teadlikumaks iseendast, oma olukorrast, vajadustest, tunnetest ja motiividest. Põhjuseks on asjaolu, et palves püüab inimene ennast avada endas selgusele jõuda. Palve toetab inimeses usku ja lootust, mis omakorda vähendab sisepinget. Sõnastatud palve aitab sõnastada inimese sisetundeid ning omab seeläbi terapeutilist mõju. Palve kaudu leiavad
Nende sisuks on see, mida neisse on topitud 216. Ajaloo valged laigud on sageli tumbed vitu 217. usu armastusse esimesest silmailgust 218. vahel vib nn olla see, kui sa ei saavuta seda, mida ihaldasid 219. Kigi kuritegude phjuseks on valestimistmised vi phjendamisvead vi kirehood 220. Kige raskemini mistetav asi maailmas on tulumaks 221. Ainult vga kskiksed vi vga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna 222. See, mis on otse nina ees, kipub kahe silma vahele jma 223. Ma olen nagu palvetaja, kelle palved ei titu ksnes selleprast, et ma ise ei usu neisse 224. Ma mtlen endast kui kingitusest, mida ei saa igahele kinkida 225. ra unusta, et nii suurim armastus kui ka suurim edu ktkeb endas suurimat riski 226. Tegu on kik, kuulsus eimiski 227. Me sureme ja meist ei j mitte miskit jrele 228. Telist vaikust pole olemas 229. Katsu endaga hsti lbi saada, te peate elulpuni koos olema 230. Kui Sa tled: Ma armastan Sind, mtle seda tsiselt 231
Tal olid poliitikuna väga suured teened. Puskini teos räägib aga sellest, et ei olegi poolehoidu, ükskõik, mida ta ka ei teeks. G seletab seda ise sellega, et tal ei ole südametunnistus puhas. Tal on moraalne koorem, mis ei lase tal tegutseda. Hirjem näeme, et ka rahvas arvab, et Godunovil ei ole õigust olla troonil selle tapmise pärast. Totrake esindab rahvast ta on vaimust vaene kristlikus mõttes. See on inimene, kes ise mängib rumalat, aga tegelikult on ta väga suur palvetaja. Ta ennetab kõiki sündmusi, tal on sügav nägemus tulevikust. Totrake nimetab Godunovi kuningas Herodeseks. Totrake ütleb välja selle, mida rahvas arvab. Keegi teine ei julge seda teha, aga Nikolka ei karda kedagi, kuna tema on Jumala inimene. Boriss ei tee talle midagi. Ta palub palvetada, aga sellest Nikolka keeldub (lk 82). See ongi see rahva otsus, mis ei lase Borissil tegutseda, ei anna talle mingit õnne. Pööbel, mida kasutab Boriss ja sõna rahvas, on kaks erinevat nimetust
on alasti naine. Naise jalad on laiali ja vagiina avatud. Ta väljasirutatud kätes on ristimata lapsukeste rasvast tehtud mustad küünlad ja ta kõhul peeker prostituudi vere või uriiniga. Altari kohal ripub ümberpööratud rist. Kolmnurksed tungalterast nakatunud leiva või mustaplekiliste naeriste tükid õnnistatakse kavakindlalt, kui preester libistab need altarineiu vagiinasse sisse ja välja. Siis loeb palvetaja rivi loitsu Saatanale ja erinevatele deemonitele. Sellele järgnevad tagurpidi loetud või nilbustega vürtsitatud psalmid. See kõik toimub põrandale joonistatud ,,kaitsvate" ja kitsendavate pentagrammide sees. Kurat ilmub alati innuka mehena, kelle õlgadel on musta kitse pea. Seejärel algab enesepiitsutamine, palveraamatute põletamine, cunnilingus, fellatio ja üleüldine tagumise poole suudlemine. Kõike seda tehakse rõvetsevalt Püha Piiblit tagurpidi lugedes ja risti peale sülitades
1154. Paljud inimesed on nagu vorstid. Nende sisuks on see, mida neisse on topitud 1155. Ajaloo valged laigud on sageli tumeda võitu 1156. Kõigi kuritegude põhjuseks on valestimõistmised, põhjendamisvead või kirehood 1157. Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks 1158. Ainult väga ükskõiksed või väga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna 1159. See, mis on otse nina ees, kipub kahe silma vahele jääma 1160. Ma olen nagu palvetaja, kelle palved ei täitu üksnes sellepärast, et ma ise ei usu neisse 1161. Ma mõtlen endast kui kingitusest, mida ei saa igaühele kinkida 1162. Tegu on kõik, kuulsus eimiski 1163. Tõelist vaikust pole olemas 1164. Katsu endaga hästi läbi saada, te peate elulõpuni koos olema 1165. Vägiald on rumaluse viimane sõna 1166. Ka vaenlaselt võib õppida 1167. Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks 1168
sa oled mehe võimuses, kes sulle andeks ei anna. Vannun seda!» Ja ta lahkus. Sel hetkel, kui lord Winter väljus, lipsas paotatud ukse vahelt sisse läbitungiv pilk ja mileedi märkas Feltonit, kes kiiresti kõrvale tõmbus, et teda ei nähtaks. Siis heitis mileedi põlvili ja hakkas palvetama. «Mu jumal, mu jumal!» hüüdis ta. «Sa tead, ma kannatan püha asja eest, anna mulle jõudu kannatada.» Tasakesi avanes uks. Kaunis palvetaja tegi, nagu poleks ta seda kuulnud, ja jätkas pisaraist lämmatatud häälel: «Oo, kättemaksja jumal, oo, armuline jumal, kas sa lased tõesti täide minna selle mehe hirmsatel kavatsustel?» Mileedi teeskles, nagu kuuleks ta alles nüüd Feltoni samme, ta tõusis välkkiirelt ja punastas, otsekui oleks ta piinlikkust tundnud, et teda tabati põlvitamast. «Ma ei taha segada palvetajaid,» ütles Felton tõsiselt, «ma palun teid, ärge laske ennast häirida!»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
