Asutaja Jaan Manitski. Viinistu Kunstimuuseumis asuvad erilised silindri kujulised näitusesaalid. Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20. märts 1898. Suri 8. jaanuar 1954. Peamiselt tegeles graafikaga kuid ka maalikunstiga. Terve tuba täis Wiiraltit Viinistul oli terve ruum pühendatud Wiiraltile. TEOSEID : Lamav tiiger Minu lemmik teos Minu lemmik on ,,Lamav tiiger". See teos on mu lemmik, sest arvan, et see teos ühitb minuga.Tiiger on kiskja ja nagu minagi võin vahest kurjaks saada ning sellelt teoselt paistab,et tiiger on vahel õrn,leebe ja rahulik nagu minagi. Selle teosega tekkis mul ka paar küsimust : Kuidas suutis tiiger püsida nii kaua kuni Wiiralt teda maalis ?! Kes julges tiigrile läheneda ning tiigri käppi sättida ? Kasutatud kirjandus http://www.viinistu.ee/site/pages/kunstimuuseum.php http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt https://www.google.ee/search?hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1366&bih=667&q=edgar+savisaar&o
Kui mul oleks palju raha jalaga segada, siis tekiks mul mitmesuguseid ksimusi. Kuidas rahathte kasutan? Mida ma ostan? Kuidas oleks kige otstarbekam krabisevat kasutada? Tuntumad haljale oksale judnud isikud annetavad teatud hulga klisevat haigetele, toetusfondidele, lastekodudele, asutavad koole jne. Sellega pavad rahakad inimesed oma mainet parandada vi sdametunnistust kergendada. Osa jukaid klastavad Universiumit, et saada veelgi suuremaid elamusi. Palju plekki omades lheksin minagi reisima. Reisides piksin tundma teiste riikide kombeid, inimesi, loodust ja nii edasi. Reisiksin koos oma perekonnaga vi oma heade spradega. Kui kunagi kik paigad on klastatud, siis vib-olla lheksin minagi Marssi vaatama. Meldes rahasedelitele ja nende vrtusele, tekib ksimus - kas suudaksin kik oma unistused raha abil tide viia? Praegustel hetkedel on kige suurem soov saada endale amet, mis mulle meeldib, ning minna tle sbralikku keskkonda. Seda unistust raha abil tita tielikult ei saa
Kas kohustuslik kirjandus on vajalik? Kindlasti on enamus õpilasi kahelnud kohustusliku kirjanduse mõttekuses. Sunniviisiline raamatute lugemine pole võibolla tõesti kõige parem viis noored lugema panna, kuid siiski on õpetajad kindlad, et seda on vaja. Lühikese mõttetöö järel jõudsin minagi otsusele, et kohustuslik kirjandus on vajalik. Raamatutest omandatu jääb meelde palju lihtsamalt, kui kooliõpikutest õpitu. Õpilased ise tihtipeale ei märka seda, kuid raamatutest loetud faktid seonduvad mingi kindla olukorraga ja seetõttu on neist kergem aru saada ning need meelde jätta. Lugemine aitab parandada õigekirja. Kuna raamatute õigekiri on üsna korraliku kontrolli läbinud, siis leidub seal kirjavigu harva, seega võib julgelt kasutada raamatutekstide kirjapilti.
Lugu On varajane hommikupoolik. Vähemalt nii ma arvan, täiesti kindel olla ei saa aga kellaaeg on praegu viimane asi mille pärast muretseda. See mida ma näen on imeline. Minu ees seisavad kõrged mäed, minagi olen ühe otsas kuid need mis kaugustesse jäävad tunduvad palju suuremad. Need mäed varjavad hommikupäikest, vaid üksikud kiired paistavad kauguses udu vahelt välja. Need hellad päikesekiired paitavad puulatvu, mis oma pea just paksust udust välja on pistnud. Udu on ahne, ta neelab endasse mäed, puud ja ka päiksekiired kaovad temaga kokku puutudes. Ta on ka endasse neelanud kõik selle ilu allpool puid. Kujutan juba ette millised väikesed
Kõik lahkuvad vargamäelt, aga mille jaoks siis rügada Et võõrastel siin hea oleks ? Nooremana ikka mõtlesin, et küll üks omadest kodutallu jääb ega kaugele lähe. Aga nüüd, lähevad nagu ei armastaks nad Vargamäed. Kas tõesti on siin nii kehv ja mujal nii hea? Aga ikkagi see Indrek mis küll temaga teha. Lasta või mitte lasta jätkuvalt on see küsimus. Pearu räägib, et kool koolitab hobusevargaid, aga mida temaga ka teab, kuigi Tiit arvab et teab rohkem kui minagi, Nali või asi Pearu pole töödgi teinud korralikult, ainult aga korraldab Ja nüüd teab rohkem kui mina. Pearu vana krutski mees. Ei tema mõtteid ma usu. Indrek on tark ja arukas poiss. Temast võib veel asja saada.
Ega meiegi end vaos ei hoidnud ja ütlesime neile ka et me ei rääkinud nendest kuid kes meid siis enam uskus.Õhtu läks edasi ja meie neli veetsime õhtut erinevates toa nurkades.Juhtus olema siis selline maamaja,kus aknad olid madalad ja sai rahulikult sisse astuda vaid väikese jalatõstega.Istusin mina siis seal akna peal kui järsult üks nendest tibidest sealt sisse astuma hakkas ja mind selja tagant ründas,tõmbas mu juukseid pidi maha ja kiskus oma kunstküüntega mu nägu.Hakkasin minagi vastu ja lõin tedagi paar korda kuid siis minu õnneks tuli üks poiss meile kiiresti vahele ja lahutas meid.See kõik käis nii kähku.Aga lõpplahenduseks oli see et see tibi tuli ja vabandas mu ees ja selleks oli et ta ei teadnud et ma alles 14 olin kuigi ta ise oli 18.Ja rohkemat ma sealt suust ei kuulnud.Siiani kui linnas kohtume,käivad astikud pilgud üle meie mõlema õlgade...
Konsterdiarvustus Rujamaagia Mina käisin suvel 25. juunil veefestivali water-gate lõppkontserdil. ,,Teisel pool vett´´. Kontsert toimus Pärnu sadamaangaaris, mis oli puupüsti rahvast täis. Mina ei ole varem niisugusel kontserdil käinud. Ansambel Ruja solistist Urmas Alendrist olin kuulnud, vaid vanematelt , kuna ta uppus kui parvlaev Estonia põhja läks. Konsterdil kõlasid ansambli Ruja parimad palad. Nüüd tunnen minagi mõne loo raadiost ära. ,,Nii vaikseks kõik on jäänud ´´ ,,Suudlus läbi jäätunud klaasi ´´ ,,Must Ronk ´´ ,,Eesti muld ja Eesti süda ´´ ,,Eile nägin ma Eestimaad´´ jpt Kontserdil laulsid mulle juba tuttavad lauljad ja ka superstaarisaatest - Taavi Peterson ja Rosanna Lints. Mulle meeldis kõige rohkem laul ,,Eesti muld ja Eesti süda´´ Rosanna Lintsi esituses. Rahvas plaksutas mitu korda Rosannat tagasi ja tänas tugeva aplausiga. Tal oli väga tugev ja võimas hääl
Kus maavärin tekitas katastroofilisi tagajärgi võttes sadatetelt tuhandetelt inimestelt ära kodud ja ka hukkunuid oli kohutavalt palju . See ehmatas kogu maailma . Kuid ei jäätud ootama ,et küll see kõik kord laheneb ja Haiti saab üksihakkama. Paljud riiigid ülatasid oma abikäe,et Haitile appi minna . Ka Eesti tõttas aitama Haitit,kogudes raha ,et Haitit natukenegi aidata, sest kui Eestigi hädas oleks,aitaksid kindlasti paljud riigid meid . Ka minagi tegin väikse annetuse Haitile. Katsun alati abivajajatele käe ulatada ,kui vähegi võimalik.
Tarbijakäitumine MS.0717 Ülesanne 1. Otsustusmudelid Ostuotsus teleri ostmisel · Lojaalsuspõhine otsustusmudel Valin tootja järgi endale sobiva toote, kuna olen alati tarvitanud Philipsi tooteid. · Tasakaalustav otsustusmudel Hinna võrdlusi tegin minagi teleri ostul ja mul oli kindlaks määratud samuti maksimaalne summa milleks oli 900 eurot. Valisin välja 2 erinevat mudelit www.euronics.ee ja see järel läksin kauplusesse kohapeale,et küsida müüjalt nõu. Kuna mudelite erinevus tulenes ainult selles et ühel oli 3D ja teisel mitte, ning 3D ga mudel maksis 100 eurot rohkem , kui ilma selleta siis loomulikult ma otsustasin odavama kasuks, kuna 3D vähemalt antud hetkel ei köida mind nii palju
teistsugust nägu. Hindan väga usaldusväärsust ning turvalisust, kuid praegu ei tunne ma oma riigis end kuigi turvaliselt ja ei usalda ka valitsust. Muidugi ei olene kõik probleemid võimuorganite tööst ja tegemistest, ent nemad on ainsad, kellele on volitatud võimalus muuta riigis toimuvat. Kogu kisa ja kära valimiste eel on naeruväärne. Tundub, et neist vaikseimad ning vähem lubavad erakonnad on ehk kõige usaldatavamad, sest ei sea endile kättesaamatuid eesmärke. Kohati olen minagi väga äärmuslik, teen palju lubadusi, millest enamus jääb täitmata, ent ma näen seda viga ja püüan seda parandada. Kas ka Riigikogu oma iseloomu paremuse poole muuta? Eelmine talv oli mul suurepärane võimalus projekti raames elada nädal aega Rootsis, kus kogu keskkond on siin olevast palju arenenum ning rahvaga arvestavam. Rääkisin ka kohalike noortega, kes armastavad väga seal elada, riik annab kõikvõimalikke toetusi huvialaringides käimiseks ning kogu sotsiaalne olukord on
Sellest kahjusk saavad muidu kõik ka aru. Minu nõrkused: Silmside: Kõige suurem nõrkus minu juures on silmside. Ma ei julge kellegile kaua aega silma vaadata. Ma olen püüdnud päris palju kordi kellelegi pikalt silma vaadata aga kahjuks see ei õnnestu. Mingil momendil pööran pilgu eemale. Kehahoiakud: Poosid ja liigutused reedevad enamjaolt iga kord kuidas iga inimene ennast tunneb. Nt: kui on käed rinnal siis sa ei taha teistega suhelda. Minagi kasutan seda vahepeal, kuid arvamus sellest olukorrast on vastupidine. Minu arendamisvõimalused: Enda arendamiseks on palju võimalusi. Tahaks rohkem teadmisi saada kuidas saaks harjutada närvis olles mitte ebameeldivaid liigutusi tegema ning sooviks ka lahti saada kartusest silma vaadata. Samuti sooviks teada veel rohkemat kehahoiakute kohta. Eneseanalüüs: Arvan, et kõik sai eelnevaga juba mainitud. Kui võibolla ainult seda,
ka usklikud saavad õnnelikud olla. Tuleb lihtsalt olla pühendunud ning uskuda Jumalasse. Sellegipoolest on sügavalt usklike inimesi vähe. Kui rääkida oma perekonnast, siis minu ema usub jumalat, samamoodi nagu ka minu vanaema. Isa tundub mul olevat ateist ja nii samuti ka õde. Mina olen nende vahepealne. Lugedes ühte artiklit internetist märkasin, et Eesti asub teisel kohal Euroopa riikidest, kus elab kõige rohkem ateiste. Samuti on Eestis ka palju agnostikuid nagu minagi. Ma arvan seda et igal inimesel on enda otsustada mis usku ta on ja keda ta usub. Kellelegi ei tohiks peale suruda võõrast usku nagu seda tihtipeale tehtud on. Ma olen kindel et keegi meist ei tea kes on tegelikult see ,,?IGE" Jumal. Paljud arvavad et selleks on Jahve, mõni arvab jälle et Kristus, seega valik on suur. Ma arvan et ma siiski ei oska veel midagi konkreetset selle teema kohta öelda, sest pean kohaseks õppida natuke rohkem religiooni, et võtta mingi kindel seisukoht.
piisavalt ei tunne huvi poliitika vastu ning võtame ükskõikselt maailmas toimuvaid olukordi, mis võivad meiega samuti juhtuda. Miks ma just nii arvan, et meid poliitika ei huvita, võib tuleneda sellest kui Parksepa Keskkoolis käis reformierakonna esindaja Lauri Luik. Ta esitas küsimuse klassile, et ,,kes teist tahaks saada poliitikuks?", siis keegi ei tõstnud kätt. Järeldus- me ei taha Eesti ühiskonda paremaks muuta ning teha seda oma vaatepunktist. Ma tunnistan, et minagi ei tõstnud kätt aga põhjus on selles, et olen täiesti kindel, et ma ka selleks ei sobi. Kuid eesmärk mul siiski elus on- muuta maailm paremaks mitte poliitika teel vaid elukutsena, kus tahan olla parim. Nüüisaegne noor peaks huvituma poliitikast kuna oleme osa ühiskonnast, tulevased poliitikud, kes võtavad vastu otsuseid ning parandada ühiskonna heaolu.
Kirjalik arutelu Millistest sündmustest ja hetkedest olen kõige enam õppinud. Vanasõna ütleb: ,,Tark õpib teiste vigadest loll omadest". Nii püüan tavaliselt minagi olla see tark ja õppida teiste vigadest, kuid pean tõdema, et mõnigi kord pean olema see "loll" kes oma vigadest õpib. Nii on, ma usun iga inimesega, kes on kõvasti kuskilt ise vastu päid ja jalgu saanud ning mõne targa mõttetera kõrva taha pannud. Enim olen õppinud ikka seda, mida olen ikka ise läbi kogenud, proovinud ja katsetanud. On ka selline vanarahva tarkusetera, et ühte ämbrisse ära kaks korda astu, kuid seda juhtub ikka ja jälle
Peale kirjelduste meeldisid mulle väga ka Holdeni seiklused. Kõige naljakam oli koht, kus Holden oli hotellis ja nägi hotelli vastastiivas meest, kes oli pannud endale kleidi selga ja kõpskingad jalga. See seik ajab mind siiani muigama. Kuid mõni Holdeni valik tegi ka meele kurvaks, eriti see, kus ta valis oma unistuste asemel Phoebe heaolu. ,,Kuristik rukkis" oli õnneliku lõpuga, just selline, nagu kõik inimesed loodaksid. Raamatut lugedes üritasin minagi ennast Holdeni asemele panna ja mõelda, mida mina tema asemel oleksin teinud. Kuid nagu me teame, siis on ka igal raamatul oma kindel tagamõte. Arvan, et selle raamatuga tahtis autor öelda, et noored peavad ise midagi korda saatma, riske võtma ja hiljem oma vigadest õppima. Autor tõi selgelt välja, et teatud perioodol noored mässavad ja üritavad endale elus kohta leida ning kui sul pole tõelisi sõpru, kellega rääkida, on sul olemas pere, kellega oma muret jagada
Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Nagu minagi kes olin pealtvaataja pidin olema vallaline et neid mänge vaadata. Aga kes olid abielus ning kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. Erand oli Demeteri preestrinna, kes istus hellanodiikide (kohtunike) tribüünil. Spordiväljakute ümber oli alati suur tunglemine ja kära. Magada sain ma võõrastetoas, millest oli alati puudus, kuid mul õnnestu siiski kohta saada. Kuid osad olid ka telkitega, lehtonnides
Mõtleme ainult iseendale, meeleolu on alati morn ja eelistatakse üksi olla. Välismaalasele võib ju nii tunduda, kuna on tõsi, et eestlane ei võta külalisi nii soojalt vastu kui näiteks meie põhjanaabrid soomlased. Tegelikult on eestlastel väga soe süda, kuid seda ei taheta tihtipeale välja näidata. Põhjust ma ei leia, kuid võib-olla ei soovita end nii palju avada, kuna ei suudeta usaldust leida. Teame ju kõik, mida teised riigid meile sõja ajal teinud on. Olen minagi käinud erinevatel üritustel nagu Õllesummer ja Rabarock. Peo algul ollakse väga vaikselt ja omaette, kuid kui klaasikese veini või mõnda muud alkohoolset jooki ollakse tarbinud on lärm juba nii suur, et ei kuule enda mõtteidki. Arvan, et alkohol on just see, mis murrab eestlasel müüri eest ja seejärel vallandub sisemine mina. Alkoholi tarbimiselt oleme ju Euroopas teisel kohal ja meid teatakse kui joodikrahvast. See-eest oleme üksteise vastu südamlikud ja abivalmid
Üks päev Kunda kultuuris Täna olin üks viimastest ärkajatest. Kogu pere oli naaberhüti poisi äratuse peale üles tõusnud ja nii hakkas mul üksi lavatsil külm. Isa oli peale ärkamist välja vahetanud öösel tuld valvanud venna ja kamandas nüüd esimesed tõusjad, kellel olid juba kõhud täis, metsa hagu tooma. Tõmbasin minagi siis nahad ümber ja sõin pisut eilsest alles jäänud palu. Kehad kinnitatud hakkasime päevaks uut toitu otsima. Mõned mehed ja julgemad noored sõudsid palgist tahutud paadiga kalale. Nad panid vette mõned võrgud ja asusid siis kalu luust ahingutega jahtima. Umbes kuue liikmeline kamp mehi läks metsa jahile. Nemad varitsesid saaki odade ja vibudega. Enamik naisi ja ka mina läksime metsa juurikaid, taimi, marju, pähkleid ja seeni korjama. Ülejäänud jäid
suurel määral Internetist. Ma ei kasuta kunagi koolis oma telefoni Internetis seikemiseks. Siiski ei õnnestunud mul veeta päeva meediata. Mulle ei olnud see väga suureks üllatuseks, kuna teadsin, et meediata ei saa ma läbi kohe mitte kuidagi. Ärkamisest alates kuni koju jõudmiseni õnnestus mul katkestada igasugune side meediakanalitega. Samas ei osanud ma arvata, et koju jõudes ei ole see enam võimalik. Elutoas vaatas õde telerit ning hetkeks nägin kogemata minagi sealt parajasti jooksvat reklaami. Muidugi oli mul vaja ka käia eKoolis, et saaksin koduseid ülesandeid teha. Õhtupoole ei suutnud ma enam vastu pidada ning külastasin mõneks minutiks Gmaili ja Facebooki. Meediavaba päev erines minu jaoks kõige rohkem just selle poolest, et ma ei veetnud Internetis nii palju aega kui tavaliselt. Ma ei vaadanud ka telerist ühtegi saadet ega kuulanud raadiot. Igapäevaselt ma tegelikult vaatan üsna palju telesaateid ja vahel kuulan ka raadiot.
Mingid pagana koorid laulavad ja kui ma ei eksi, rääkib keegi mikrofoni kah. Ma ei imesta, et nii mõnigi rahulik ja kiilaspäine pereisa jäi veidi kaugemale asjade kulgu jälgima, julgemata lähemale minna. Kui aga see tagaplaanile jätta, siis hakkasid kiirelt huvi pakkuma erinevate lettide juures olevad lipud. Kohe oli ju aru saada, mis otstarbel need lipud seal olid ja seltskond hajus kiiresti mööda platsi laiali. Minagi liikusin saksa keele leti juurde. Siin minu ees ta praegu on, "Celebrate 20 years after the fall of the wall Berlin". Kiiresti sai selgeks, et saksa keelest ei ole siin haisugi. Üleüldse sisaldab see vaid märksõnu nagu "eat&drink" või "shop". Arusaadav, et hotellide nimekirja sisaldav voldik ei ole saksa keelega kuigi palju seotud. Ei ole naiivne arvata, et ka teised raamatukesed sama sisaldavad. Ja see jätab kogu üritusest sita maitse suhu. Need
uuest küljest - meeletult hoogne, pööraselt naljakas, ning vahel väga harva ka mõtlemapanev "Pangapettus" on kaanest kaaneni puhas meelelahutus. Ilma igasuguse kirjandusliku ambitsioonita, ilma mingite kihtideta, ilma igasuguse sügavuseta romaan on see, mida Eestis on ikka igatsetud - meie oma väike kohalik maavärin. Kenderi romaan Pangapettus on tragikomöödiline jutt,sellele raamatule on tulnud mitmeid kommentaare enamasti on need kõik muidugi positiivsed ja seda arvan minagi. Raamat on kindlasti väga positiivne ja väike vaheldus Eesti rahva igapäeva elule. Mõnus on märkida, et Eestil on milleski vedanud, sest valguses oleks aga ütlemata tore kriitiliselt vaadelda Kaur Kenderi ühte lemmikmõttekäiku"Pangapettusest". Puudub klassikaline ja igav sissejuhatav osa, kus tutvustatakse peategelasi -- selle asemel asus Kender kohe asja juurde. Kogu aeg leiab midagi aset: üksteisest sõltumatuna tunduvalt toimub paralleelselt mitu
Ainult siis tõotab tulla riigile helge tulevik, sest varem või hiljem on riigi tulevik siiski meie kätes. Noori pidevalt kritiseerides hakkame hiljem isegi arvama, et oleme halvad ja lootusetud. Mis kasu oleks siis meie esivanemate nähtuv vaevast, kui me ei oskaks tulevikus oma riigiga midagi ette võtta? Me võime esialgu lootusetuna tunduda, tahame ju elust ainult rõõmu tunda ja eirame kohustusi, kuid see ei jää nii. Me hakkame oma tegude eest vastutust tundma ja neid analüüsima. Minagi olen elav näide sellest, et noorus ei ole nii hukas, kui arvatakse. Aja jooksul olen aina enam hakanud mõtlema oma tegudele ja nende tagajärgedele. Mõtlen tihti tulevikule ja vastutan oma tegude eest. Juba praegu üritan oma riigi eest hoolitseda nii hästi, kui saan. Kõigil tuleb ette libastumisi, kuid noorte suhtes ei tohi kunagi lootust kaotada. Eesti tulevik on siiski minu ja minu eakaaslaste käes.
ilmal minna perega uisutama ning nautima ilma. Igatahes olen ma väga rahul ideest korraldada kiiruisutamisvõistlus, sest ka Järvamaal on palju andekaid uisutajaid, ning siis oleks neil hea võimalus enda oskusi näidata ka teistele. Sest vastasel juhul läheks nende hea anne raisku. Idee on kindlasti väga hea ning teostamist väärt. Seda on hästi ette planeeritud ja läbi mõeldud. Ma arvan, et see võistlus võiks saada igaaastaseks talviseks traditsiooniks. Ehk võtan minagi mõni teine aasta sealt osa. Uisutamissõbrad saavad Türil mõõtu võtta 08.02.2012 13:27 Türi liuväljal ühisgümnaasiumi võimla juures toimub täna kiiruisutamisvõistlus, kus sõidetakse ligikaudu 80meetrisel ringil. Võistluste korraldaja, Türi spordiklubide liidu juhatuse esimees Mati Sadam andis teada, et võistlusele on oodatud kõik huvilised. Ligi 80meetrisel uisuringil pakutakse võimalust mõõduvõtmiseks nii lastele kui ka täiskasvanutele,
Näiteks eestlastele ei pea ütlema, et teha seda ja seda, ta näeb ja teab ise, et ta peab seda tegema. Tänapäeva noored tahavad saada kiiresti edukaks ja rikkaks. Kuid kes ei tahaks olla rikas, elada uhkes majas, sõita uhke autoga ja võla mured on kadunud. Eestlased on tuntud igalpool maailma peal, kuid aeg on näidanud, et paljud ei tea kus Eesti asub. See on kurb, kuid enamikule, kes ikkagi on eestlastega kokku puutunud, on jäänud meist hea mulje. Olen minagi käinud erinevatel üritustel, algul ollakse väga vaikselt ja omaette, kuid kui klaasikese veini või mõnda muud alkohoolset jooki ollakse tarbinud on lärm juba nii suur, et ei kuule enda mõtteidki. Arvan, et alkohol on just see, mis murrab eestlasel müüri eest ja seejärel vallandub sisemine mina. Alkoholi tarbimiselt oleme ju Euroopas teisel kohal ja meid teatakse kui joodikrahvast. Kuid Eestit on teada ka kui IT-riigina. Eestlased on ka veel tantsu-ja laulu rahvas
Sammalhabe noppis habemest mõned pohlad ja pakkus oma uutele tuttavatele. "Jäätise kõrvale head hapukad võtta," ütles ta. "Kui mu ettepanek ehk liiga pealetükkiv ei ole, siis võiksime veel teine kordki kokku saada," rääkis Muhv. "Keedaksime kakaod ja puhuksime mõne sõna juttu." "See oleks hiigla vahva," ütles Kingpool. "Kutsuksin teid enda poole külla, aga mul ei ole üldse kodu. Juba lapsepõlvest peale olen lihtsalt niisama ringi rännanud." "Nagu minagi," ütles Sammalhabe. "Haruldane kokkusattumus!" hüüatas Muhv. "Ka minuga on täpselt sama lugu. Tuleb välja, et me oleme kõik ühesugused rändurid!“… Analüüs • Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest – Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad limpsisid jäätist ja silmitsesid üksteist uudishimulikult. Nad kõik olid väga lühikest kasvu, nii et jäätisemüüja pidas neid alguses isegi päkapikkudeks. Sammalhabemel oli
Rimantas Simkunas 12b Arutlus (,,Inimese Teekond") Karl Ristikivi sai tuntuks kui romaanikirjanikuna,kuid Eesti kirjanduses tuntakse teda ka kui luuletajat.Karl Ristikivi on andnud välja ainult ühe luulekogu ,mis kannab nime ,,Inimese Teekond",oma luulekogus on autor avaladanud luuletusi,mille sisuks on suhted ajaga,Jumalaga, ja kodumaaga. Karl Ristikivi oli üks Eesti kirjanikest ,kes oli paguluses Rootsis ja oma kirjutatud luuletuses ,,Kojuigatsus-kauguseigatsus"kirjeldas kuivõrd suur võib olla inimeste nastolgia oma kodumaa vastu,kes olid sunnitud pagendama ennast võõrriik ja elama seal.Oma teises luuletuses mida tuntakse kui ,,Ei,meie ei tule kunagi tagasi siia randa" nime järgi, omab sisu sellest kui noor oli kunagi Eesti riik ja et,kuidas see muutus peale võimu muutust-vanaks ja halliks,kuid selle luuletuse l...
„Informatsioon on kaasaegse maailma religioon“ Mõtiskledes tolle tsitaadi peale David Lodge’ilt „Infromatsioon on kaasaegse maailma religioon“, tekivad mu peas vaid nõusoleku noodid. Samas, kui tuulan mõttes läbi oma tutvusringkonda ja erinevaid inimesi, mõistan, et kõigi jaoks see võibolla nii ei olegi. Aga mida tähendab, informatsiooni meile kui religiooniks olemine? Kas ehk kuulun minagi sellise religiooni järgijate hulka? Lugedes läbi Ilmar Raagi artikli „Milleks meile uudised?“ sain ma oma arusaamadele toetust ja ka sõnastuse. Olin tükk aega mõelnud, kas ma olen ainuke, kellele ei anna järjekordsed metsatulekahjude ja autoavariide uudised mitte midagi muud, kui teadmise, et teinekord oskan vähemalt seltskonnas kaasa rääkida? Kui nooremana ajalehte lugedes või „Reporterit“ vaadates tekkis maailma veidrustest uudiseid nähes vähemalt mingigi emotsioon,
kavatsen minna.. Sellel noorel poisil on erakordselt võimas hääl,loodame et hääl ka peale häälemurret kestma jääb. Kontsert lõpus kõlas ühislaul ,,Ave Maria," mis jõudis kindlasti kõigi kontserdi külastajate südameisse. Kogu kontsert oli väga suurepärane, kahju et kirikus palju vabu istekohti oli, minu arvates oleks pidanud palju rohkem inimesi toetama oma külastusega võitlust HIV vastu. Ehk oleks pidanud rohkem reklaamima seda üritust, sest minagi kuulsin kontserdist viimasel hetkel. Esinejad, orkester ning muidugi ka dirigent Erki Pehk olid kõik väga võrratud. Väga häid emotsioone ja mõtteid tekitas see kontsert. Sylva Reivik 11b
vähemalt üks osa sellest-põhiharidus kohustuslik.Ülejäänud võimalused on valikulised. Kuid mis kuulub veel hariduse alla? Hariduse kujundab haritus,haritus omakorda tuleneb kogemustest,teadmistest ja silmaringist. On inimesi,kes ei taha,ei suuda,ega viitsi õppida koolis ,ehk ei ole suutelised käima primaarset hariduskäiku. On ju olemas ka alternatiivid. Näiteks oma seisukohalt võin öelda,et kui iseloomu ja tahtmist pole,ei saa ka midagi saavutada,millest unistan. Olen ju minagi õppinud erinevates koolides ja sealhulgas tegelikult ka kümnendas klassis käinud. Hiljem kahetseda oma vigu,on kahjuks ainult tagantjärgi tarkus.Kõigile ju ei sobigi tuupida valemeid ja keelelisi sõnastusi,ehk hoopis laste kasvatamine,maatööd või mis iganes ,mida süda ja hing ihkab.Maailma seisukohalt võttes pole neid võimalusi just sõrmede peal võimalik üles täheldada. Millega kokku puutume,mida näeme- seda võime ju proovida. Igas valdkonnas on võimalik end täiendada
teises käes oli mõõk. Nad istusid mingi naljaka looma selja , kes oli meile veel tundmatu. Kõik küla rahvas pidasid neid jumalateks, ning kummardasid neid ja pakkusid neile ande. Keegi ei osanud arvata et nad võiksid olla halvad ja läksid neile päris lähedale, et katsuda hobust. Järsku tõstis üks meestest mõõga ja tappis ühe inimestest, kes oli liiga lähedale tulnud. Rahvas jooksis laiale. Nii minagi, ma peitsin end põõsasse. Vaatasin kuidas nad tungisid meie kodudesse ja varastasid sealt kõik meie esivanemate ilusad kullast nikerdused, ning nad tapsid mõned vastuhakkajad meie hõimust. Imikutega käitusid nad väga julmalt, nimelt loopisid ja tapsid neid. Ma ei julgen teha midagi, pealegi olin vaid 14 aastane. Vaatasin ka naaber külasse, ning seal see sama kordus. Mul ei olnud kuhugile minna. Nad olid julmalt tunginud meie maale.
kõvasti vähemuses. Gaddafi andis elanikele kätte relvad, et nad saaksid end vajadusel kaitsta, aga kui kõik tahtsid teda võimult kukutada, siis oleks ju lollus enda vastatsele relvi anda. Konflikt lõppes sellega, et Gaddafi kukutati võimult ja tapeti 20. oktoobril. See tähendas seda, et mässajad said võimule ja lääneriigid oma tahtmise. Ma ei taha selle kirjandiga õigustada Gaddafit, sest ega minagi täpselt tea, kas ta oli hea või halb valitseja, aga ma arvan seda, et selle kriisi põhjuseks oli pigem lääneriikide ahnus, kui see, et Gaddafi nüüd nii halb valitseja oleks olnud.
Eesti riigis on hea töökoha nimel vaja omandada ka erinevaid võõrkeeli. Meie riigi puhul on nendeks keelteks inglise ja vene keel. Minu arvates tuleks rohkem tähelepanu pöörata suhtlemisele, kuid muidugi tuleb osata ka korrektselt kirjutada. Eestlased on kohati väga napisõnalised ja tagasihoidlikud. Leian, et suhtlemine rikastab maailmapilti ja annab julgust. Gümnaasiumi õpilased, nii nagu minagi, on kindlasti mõelnud: Miks me küll seda kõike jälle ja jälle õpime? Vastus on lihtne. Õigekirja läheb elus vaja kogu aeg ja iga pool. Kuidas sa kirjutad ametliku pöördumise näiteks tööandjale, kui õigesti kirjutada ei oska. Keeleoskus näitab inimese väga olulist külge - intelligentsust. Ja kes siis veel peaks eesti keelt hästi oskama, kui mitte meie eestlased. Nagu igas teises riigis elab ka meil palju võõrkeeli rääkivaid inimesi. Kas mitte ei peaks
vanem ja targem. Siis tunduvad need totrad ja naljakad ja ma kindlasti naeran nende üle , mis praegu tunduvad piinlikud. Kõige tähtam mälestus on see et olin ise kunagi noor, kes tegi vigu. Ma ei soovi kindlasti olla kibestunud ja üksik vana inimene, kes ei mõista noori. Minu meelest on hirmus kui ma ütleksin tulevikus teismelisle et minu ajal olid noored küll palju tublimad, töökamad ja nii edasi. Unustades kes ma ise noorena olin. Nagu igal medalil on kaks poolt nii minagi soovin peale negatiivse mäletada kaunist oma elust. Mis on ilusam kui lapsepõlv? seega ma pean mäletama oma elu lõppuni inimesi ja kohta kus ma üles kasvasin. Minule on väga armsaks saanud minu kodupaik ja sealsed inimesed, kes ajavad mind naerma kuid vahel ka nutma , kuid ma ei kujuta ette et ma neid ei mäletaks kui ma olen juba vana. Ma tahan väga mäletada oma vanaema jutustusi tema, elust ,kuidas nemad elasid
raskuste kiuste, iseenda suurest soovist, halvale eeskujule risti vastupidi alustavad nullist iseseisvat elu normaalse inimese kombel , püüdes end ise harida tervema ühiskonna tasemele. Tahame või ei taha, näeme või ei näe, aga selline elu toimub meie ümber iga päev ja lähemal kui arvata oskame. Probleemi näen ja hingele teeb haiget ka, kuid abistamiseks ja tõsiste lahenduste leidmiseks jäävad „käed lühikeseks“. Häbi öelda ehk, aga nii jätan minagi need tõsiasjad oma- ala palgalistele spetsialistidele. Oma lapsed kasvatan tugevateks ja terveteks lootes, et selle imelise elu tumedamad tahud jäävad neist nende teadlike valikute tõttu võimalikult kaugele.
Tekk katab pehmelt mäe ja orusüle ja valgeid helbeid pöörleb ümberringi... kuid mina valvel: erk ent liikumatu, palg kummargile kohal hapra rinna ning kuulatan, meel unund lumesattu, ta hingamist... täht jäänud sinna, ööst muutma sügavaks mu hinge hurma. Ah valvata - või maitsta õilsat surma. Tõlkinud Indrek Hirv Nuusktubakas ja vein ja kaunis naine - neid, issand, anna meil, et poleks kaine. Kui terved rahvad tõusvad üles hauast, siis minagi ehk kerkin kõrtsilauast, et oma kolmikainsusele anduda - ja ikka üksnes sellele, võin vanduda! Tõlkinud Indrek Hirv Huvitavat 2005.aasta BBC rahvaküsitlus näitas, et kaks Keatsi luuletust- "Ood ööbikule" ja "Sügisele" olid inglaste 10 esimese lemmikluuletuse seas. Tsitaate "Ilu on tõde ja tõde on ilus," -- see on kõik, mida me siin maailmas teame ja teadma peame. Sa pole surmaks loodud, surematu Lind!
Kui vaim andis Hamletile käsu Claudiusele kätte maksta, siis Hamlet nõustus sellega kuigi oli vähe kahtlev. Mina samas olukorras oleksin samuti maksnud kätte oma isa tapjale. Kuigi oleksin kahelnud, sest ei saa tappa ju mõtlemata. Mis saab siis kui saad hiljem teada, et süüdi on hoopis keegi teine. Nagu vanasõnagi ütleb: ,,Enne mõtle, siis tegutse." Hamleti isa vend abiellus Hamleti emaga. See aga Hamletile sugugi ei meeldinud, et ta ema Gertrud nii mõtlematu inimene oli olnud. Minagi arvan, et Gertrud oleks pidanud ennem järgi mõtlema. Järgmine kuningas peaks olema ju Hamlet. Viimane hakkas hullu mängima, et aega juurde võita. See oli minu arvates päris hea otsus aja juurde võitmiseks. Hullule ei saa ju midagi teha ja Hamlet sai rääkida kõike, sest tema juttu ei kuulanud keegi. Hamlet teadis, et Ophelia ja tema armastusel pole tulevikku. Niisiis hakkas Hamlet Opheliast eemale hoidma. Ta mängis hullu ja Ophelia arvas samuti, et ta ongi hull
pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Vennad Grimmid on kirjutanud muinasjutu nagu näiteks : "Lumivalgeke" Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ja pärismuinasjuttudeks. Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: ime- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud,
9. Kes armastuses imet ei usu, on kadunud hing. 10.Naistega ei tohi vaielda. Alati jääd kaotajaks pooleks. Loogika on nende käes sulaselge vaha. 11. Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud. 12. Ja inimesele on antud ainult üks lühike elu, ja see kaob ... 13. Imelik, et saab surra kui armastad. 14. Sa võid muutuda peaingliks, narriks või kurjategijaks, ja keegi seda ei märka. Aga kui sul nööp puudub, siis märkab igaüks. 15. Ta on inimene nagu minagi, aga ta on mulle võõram kui puu. 16. Kui oled surnud, oled kole tähtis - kui elad, ei hooli sust keegi. 17. Usk viib üpris kergesti fanatismini. Sellepärast ongi kõik usud nii palju verd valanud. 18. See, mis meid kord varem koos hoidis, on nüüd purustatud. Tänapäeval oleme laiali pillatud nagu klaaspärlid katkenud niidi otsast. Midagi pole enam kindlat. 19. Rohkem on hoorasid naiste seas, kes iial mehega pole maganud, kui nende hulgas, kes sellega oma igapäevast leiba teenivad.
Kui põhikoolis saadi ilma erilise õppimata sobivad hinded kätte, siis gümnaasiumis nii lihtsalt ei saa. Näen seda juba oma pooleteist kuuga. Põhikoolis ma sain väga kergesti oma viied kätte, väga vähe pidin selleks midagi tegema. Nüüd gümnaasiumis on asjad teisiti paar üksikut hinnet saab mittemidagi tehes siiski kätte, aga muidu peab nüüd hakkama topelt tööd tegema. Mulle aga tundub, et paljud ei võta seda gümnaasiumi väga tõsiselt, kaasa arvatud vahel minagi. Oma tahtmise järgi minnakse tundidest minema ja asjad jäetakse õppimata. Ometigi on ju kõik tulnud siia õppima, nagu väidetakse. Paljud vastavad sellele küsimusele, millega ma kõnet alustasin, et nad on siin hariduse pärast. See ju on sulaselge valetamine, kui ei käida koolis kohalgi. Nagu koguaeg iganädal korrutatakse, on gümnaasium vabatahtlik ja kedagi ei sunnita millekski ega hoita vägisi kinni, aga gümnaasiumiealised on juba piisavalt suured inimesed, et ise mõelda
Minu õpianalüüs Tänapäeva koolides ei pöörata erilist tähelepanu õppima õpetamiseks, vaid eeldatakse, et kui miskit lastele seletada ja koduseid ülesandeid anda, siis küll nad selle asja ära õpivad. Nii olen minagi omal nahal tunda saanud seda, kui raske on õppida, kui ei oska õigesti õppida. Inimesed on erinevad ja seega peaks neile lähenema ka õpetamisel erinevalt. Inimeste õppimisstiilid on erinevad ja need on jagatud erinevatesse kategooriatesse. J. Royce'i järgi on olemas teadmiste loomusest lähtuv stiilisüsteem, mis kirjeldab teadmiste hankimise stiile. Ta on jaganud need kolme gruppi: ratsionaalne, empiiriline ja metafoorne. Mina kaldun arvama, et info hankimise osas rakendan ma ise ratsionaalset stiili, mida iseloomustab ratsionaalne mõtlemine, abstraktne arutluse ja võrdlemine. D. Kolbi on välja toonud isiksuseteooriatele rajaneva stiilisüsteemi. Selle alla kuuluvad neli stiili : diverg...
Negatiivne on ka see, et tänapäeva rahvast saab väga kergelt mõjutada. Iga kord kui on valmised erakonnad teevad suuri lubadusi ja lubavad kõik korda saata, et palk tõuseks ja pensjon ja palju muud. Rahvas jääb seda uskuma ja valivadki sellise erakonna, mis neile kõige paremini ja millisel on kõige paremad lubadused. Tegelikult ei tea rahvas põhimõtteliselt üldse mis riigikogus toimub ja paljusid see ei huvitagi. Negatiivsetest faktidest olenemata pooldan siiski minagi demokraatiat. Kui inimest ikka huvitab, mis nende riigis toimub on neil sellele natukenegi võimalus ligi pääseda. Sigrid Järsk 12b
mõjutada. Iga kord kui on valmised teevad erakonnad suuri lubadusi ja lubavad kõik korda saata, peamiselt lubatakse palga ja pensjoni tõusu ning midagi muud. Rahvas jääb seda uskuma ja valivadki sellise erakonna, mis neile kõige paremini sobib ja millisel on kõige paremad lubadused. Tegelikult ei tea rahvas põhimõtteliselt üldse, mis riigikogus toimub ja paljusid see ei huvitagi. Negatiivsetest faktidest olenemata pooldan siiski minagi demokraatiat. Kui inimest ikka huvitab, mis nende riigis toimub on neil sellele natukenegi võimalus ligi pääseda.
prokrastineerimine Tegemist on kohustuste irratsionaalse edasilükkamisega, mida peetakse häirunud eneseregulatsiooniks. Selle otsese tagajärjena kaldume toimima ebaefektiivsemalt, kui võiksime ja suudaksime. Prokrastineerimiskäitumine võib ilmneda kõikvõimalikes elusfäärides: me lükkame edasi lõputöö kirjutamisega alustamist, regulaarset hambaarstivisiiti, tervisespordi regulaarse harrastamisega pihtahakkamist, või otsuse langetamist olukorras, kus edasilükkamine on ebakohane. Prokrastineerimist peetakse ebakohaseks ja irratsionaalseks harjumuseks, mis pärast kohustuse edasilükkamisega kaasnevat positiivset kergendust viib pikemas perspektiivis kehvema toimetulekuni nii akadeemilises tegevuses kui ka töös ning negatiivsete enesekohaste mõtete, süütunde, stressi ja teatud juhul koguni stressist tingitud terviseprobleemideni Prokrastineerimist eristatakse ajaplaneerimisest või lihtsalt viivitamisest ja venitamisest, sest prokrast...
novembril 2008. Valimised võitis senaator Barack Obama.Ta nimetatakse ametisse 20. jaanuaril 2009. Ta on esimene mustanahaline USA president. Obama lubas muuta Ameerika Ühendriikide tulevikku, seal hulgas sulgeda Guantánamo vangla ja lõpetada sõda Iraagis. Barack Obamat kutsutakse ka ,,Ameerika Lootuseks". Eesti eeskujudeks on ligi 50 000 tublit inimest, kes koristasid prügikoristusaktsiooni "Teeme ära" käigus Eestimaa eri paigust ära ligi 10 000 tonni prügi. Minagi võtsin osa sellest aktsioonist ja ma jäin täiesti rahule sellega. Ma käisin koos enda perega. Me leidsime hästi palju huvitavaid esemeid. Küll oli seal palju pamperseid, jalanõusid, hästi palju klaasikilde ja igasugu muud sodi. Minu kõige huvitavam leid oli üks vana ratta leistang ja ka veel tõukeratas, aga viimasel puudus kahjuks esiratas. 2008. aasta Venemaa presidendivalimised toimusid 2. märtsil 2008. Uueks presidendiks sai Dmitri Medvedev (4 aastaks)
märgata, et Andersoni hääl oli vanaks jäänud, kuid see ei rikkunud mitte kuidagi kontserti minu jaoks. Minu jaoks oli see kontsert kaua oodatud, 2001. aastal kui Jethro Tull Eestis esines ei teadnud ma sellest bändist veel nii palju, olin küll kuulanud mitmeid plaate, kuid kuna ma nii noor olin, siis ei osanud ma sellist muusikat veel hinnata ning seega jäi ka kontserdile minemata. Publik jäi minu arust samuti kontserdiga väga rahule nagu minagi, kontserdilt ära minnes peegeldus kõigi vaatajate nägudelt heameel.
humoorikuse ja muheduse vatt, mis omakorda tähendab seda, et pigem juua mõõdukalt kui olla kaine, lugeda piiblit, elada elu mingite kindlate reeglite järgi ja siis kuskil ,,nurgas" tujutseda ja terve maailma peale vihane olla. Nii nagu ka autor tõi välja punktid, kus ta arutles Tõde ja Õiguse tegelaste vahel, kuidas peategelase naaber Onu Pearu oli vägivaldne ja vihane kuid kohati humoorikas, viskas nalja ja ei võtnud oma elu nii tõsiselt nagu peategelane Andres, nii arvan minagi, et kõik mis on naljakas, eks seda enam nii tõsiselt võetagi sest reaalselt tõsiseid jutte ei saa ikka naljaga öelda sest keegi lihtsalt ei usuks neid. Autor ironiseerib selles artiklis põhiliselt selle üle, kuidas soomlased käivad Eestis alkoholi tarbimas, viies sellega meie koha ,,joodikute edetabelis" kõrgemale kui muidu. Ta arvas veel, et tegelikult ei peaks seda edetabelit täie tõsidusega võtma ja tuleks juua ikka nii nagu endale on parem ja viisakam
kindlaks jääda kui üldosa rahvast on noored, kes räägivad muus keeles ja ei pea vajalikuks tavasid edasi kanda. Siin kohal pean ma väga oluliseks, et kõik koolid peaksid õpetama vaid eesti keeles. Ma arvan nii, sest väikestel rahvustel on väga raske säilitada oma kultuuri vähese rahvaarvu tõttu, kui enamus võtavad üle maailma levinud kombed. 3) Kuidas ilmneb globaliseerumine Sinu elus? Mõttekoht mulle, kasutan minagi teise keele väljendeid, olen käinud teistes riikides tööl ja elanud pikalt kodust eemal. Nooremana ei hoolinud väga oma kodumaast, keel ja kultuur jättis täiesti ükskõikseks. Õnneks on vanusega mõttemaailm radikaalselt muutunud ja on toimunud areng. Täna kui kohtan teisest kultuuri ruumist mõnda sõpra, siis ikka räägin meie kodumaa ilust ja võlust ka. Kahjuks McDonaldsis käin samamoodi ja kui Eestis pole saada teatud tooteid, saab neid õnneks väga kergelt
Eitasin endiselt kõike. Siis tulid suured kohustused riigimetsa lõikamiseks, kuna olin rahvavaenlase perekonnast. Normiks pandi 60 tihumeetrit. See sai suure vaevaga ära lõigatud. Seejärel pandi 90 tihumeetrit veel otsa. Enam ei aidanud muu, kui tuli teise maakonna mehega abielluda. 1949. aasta jaanuaris läksin mehele. Lootsin, et mind kirjutatakse nüüd teise valda, aga seda ei tehtud, sest mu normid olid täitmata. 1949. aasta kevadel algasid kolhoosid ja minagi läksin selle liikmeks. Alles 1951. aastal kirjutati mind mu endisest elukohast välja. Mu isa viidi 30 aastaks Venemaale Tomski vangilaagrisse ja ta ei tulnud sealt enam elusana tagasi." II maailmasõja lõpp ei toonud meie rahvale rahu. Eestlased jäid veel aastakümneteks võõra võimu alla. Mu vanavanaema on palju raskusi üle elanud, kuid sellest hoolimata on ta hea tervise juures ja tuleb ise oma eluga toime.
ahela, mis teeb ta Kõrboja ja lõpuks üldse elu jaoks kõlbmatuks - isa heakskiitu suudab ta leida ainult surmas. Villu teadis, kui Anna peaks teda Kõrbojale kutsuma, siis vastab ta eitavalt, sest ta pidi Eeviga abielluma, kuigi Kõrbojale ihkas väga. Siiski lõi Villu kõhklema, ta ei suutnud otsustada, mida peab tegema ja ainus lahendus oli endalt elu võtta. Tema isa arvates oli se Villu üks esimesi mehetegusi. Selle arvamusega olen minagi nõus, sest oleks Villu valinud Eevi poleks keegi pettunud ja ka ta ise oma otsusega rahul olnud. Eevi oli naine, kellega on lihtne - hell, tundeline, andestav, armastav. Anna aga keeruline - ilutu, pikk, haritud, mõjub ebanaiselikuna. Eevi pakus võimalust silma paista enda mehena, Anna pakkus võimalust silma paista Kõrboja peremehena. Villu oli pidurdamatu looduslaps, keda tsiviliseeritud Anna paelus. See oli see Villu otsustamatus, millegi järele igatsedes, millegi tahtmises silma paista
raske. Probleemiks on meie puhta eesti keele kadumine, sest nooremad põlvkonnad võttavad oma igapäevasesse kõnepruuki järjest rohkem võõrkeelseid sõnu ja väljendeid, mis rikuvad eesti keele puhtust. Vanem põlvkond suudab mõista selle tagajärgi kuid noorematele on seda raske seletada. Mida rohkem inimesi räägib ümbritsevas keskkonnas võõrväljenditega, seda rohkem see süveneb meie keelde ja lõpuks on väga raske aru saada, mis on õige ja mis on vale. Minagi pean tunnistama, et oma igapäevases kõnes kasutan ma väga palju võõrkeelseid ütlusi. Eestlaste suureks probleemiks on veel uudishimu. Seda omadust saab pahaks panna ka teistele riikidele, kuid mina kui eestlane leian, et sellise väikese rahvaarvuga riigi jaoks on liigne uudishimu patt. Eestlane üritab kõike ja kõiki meedias kajastada, et kõik inimesed näeksid, mis meie riigis toimub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
