Pollutsioon- See on iseeneselik seemnepurse poisslastel just murdeeas ja esineb tavaliselt öösiti! Poisslaps võib hommikul leida oma voodilinalt märja pleki. Pollutsioon tekib sellest, et keha on hakanud tootma seemnerakke ja ei suuda veel kõike kontrollida. See on normaalne nähtus ja möödub. Masturpatsioon- ehk eneserahuldamine tähendab iseenda - oma keha ja suguelundite - puudutamist seksuaalsel viisil naudingu saavutamise eesmärgil. Masturbeerimine on normaalne ja ei tee kellelegi haiget. Sageli on see alternatiiviks seksuaalvahekorrale. Masturbeerimine aitab inimesel ennast paremini tundma õppida. Tänan vaatamast ! : )
häbenemine. 19.sajand Väärtustati intiimsust, tähelepanu järeltulijate saamisel ja kasvatamisel, tähtsustati naise ja mehe loomuse, mehelikkuse ja naiselikkuse vastandlikkust, masturbeerimine kui haigus. 20.sajand Inimese keha aktsepteerimine ja väärtustamine. Homoseksuaalsuse aktsepteerimine. Kokkuvõte: Peamiseks muutuseks võib pidada naise positsiooni seksuaalsuses. Algul olid naistele seatud reeglid väga ranged, kuid ajas edasi hakkasid need leebemaks muutuma. Ka homoseksuaalsusel on olnud
Sõna homoseksuaalsus võeti esimest korda kasutusele mõistena 1896. a (Centerwall 1996: 33). Raamatus on käsitletud homoseksuaalsuse ajalugu ja ühiskonna elanikkonna erinevaid seisukohti. Masturbeerimist on kirjeldatud läbi erinevate ajastute. Tutvustatud on mitme arsti/psühhiaatri seisukohti seoses masturbeerimisega. Läbi ajaloo on psühhoanalüütikuid, kelle arvates on masturbeerimine kahjutu ja neid, kelle arvates on masturbeerimine kõrvalekalle. Freud arvas, et masturbatsioon on lapseeas loomulik, aga täiskasvanu eas tuleks pidada seda närvihäireks (Centerwall 1996: 43). Aborti võis pidada ajalooliselt naise seksuaalsuse ja viljakuse üle kontrolli saavutamise meetodiks. Abordi meetodeid aegu tagasi oli mitmeid – abort kutsuti esile vägivaldselt, teatavate rohtude või ravimitega. Illegaalsed abordid seadsid ohtu naise tervis ja edasise viljakuse. Kasutati ka vastsündinu tapmist või võõrandamist. 1946
6. Vuajeristlik seks: striptiisietendustel käimine, majade akendesse piilumine, porno kollektsioneerimine. 7. Ekshibitsionistlik seks: enese alasti näitamine avalikus kohtas või kodus või autos, väljakutsuvate riietusesemete kandmine. 8. Pealetükkiv seks: teiste puudutamine ilma loata, võimu kasutades teiste ärakasutamine seksuaalsel eesmärgil. 9. Valu põhjustamine või valu kannatamine seksuaalse naudingu eesmärgil. 10. Objektiseks: masturbeerimine eri objektidega, ümberriietumine seksuaalse naudingu suurendamiseks, fetishite kasutamine, seks loomadega. 11. Seks lastega: laste sundimine seksuaalsetele tegevustele, lasteporno vaatamine. Click to edit Master text styles Söömishäired Second level Third level Anoreksia ja buliimia, Fourth level
· Seksuaalselt väärkoheldud inimestel on suurem risk muutuda täiskasvanueas ülekaaluliseks. · Lapsena seksuaalselt väärkoheldud meestel on kolm korda suurem tõenäosus infarktiks. Seksuaalse väärkohtlemise mõju käitumisele: · Traumaatiline seksualiseerimine, mis kaasneb lapse seksuaalse väärkohtlemisega. Lapseeas võivad need väljenduda korduvas mitteeakohases käitumises nagu näiteks masturbeerimine või keelega suudlemine, neil võib esineda seksuaalseid tundeid, millega nad ei suuda oma ea tõttu toime tulla. Mitteeakohaline seksuaalne käitumine võib lisaks ohvrile ohustada ka teisi lapsi, kelle suhtes ohver võib käituda väärkohtlevalt. · Segadus seksuaalse identiteedi ning seksuaalse orientatsiooni osas, mis väljendub homoseksuaalsetes suhetes. · Mõju sotsiaalsele toimetulekule, kus suhtlemisprobleemid võivad alata juba
Lapse seksuaalne väärkohtlemine on igasugune seksuaalse sisuga aktiivsus lapse suhtes, mis ületab temaga suhtlemise normid. Seksuaalse väärkohtlemise aktideks loevad inglise teadlased Swann ja Ralston järgnevaid lapsele suunatud tegevusi: · Lapse intiimsete kehaosade hellitamine, suudlemine, katsumine · Teise lapse suguelundite vaatlemisele ahvatlemine · Oma suguelundite demonstreerimine lapsele · Sõrmega suguühte matkimine · Masturbeerimine · Vaginaalne suguühe lapsega · Suguühe lapsega päraku kaudu · Suguühe lapsega suu kaudu Seksuaalse väärkohtlemise ohvriks on tavaliselt alla 12-aastased lapsed, kõige sagedamini vanuses 3-7 eluaastat. Selles eas laps ei mõista veel toimunut ning teda on kergem hirmutada, ähvardada või meelitada toimunust mitte rääkima, nn vaikimislepingut sõlmima. Samuti loodab vääritikohtleja, et selles vanuses ei oska laps toimunut veel sõnaliselt kirjeldada. Kuna
ärevus - ajejõud neurootilised sümptomid - õpitud reaktsioonid ärevuse vähendamiseks käitumuslik psühhoteraapia VIII Neli kriitilist õppimissituatsiooni. Isiksuse omadused neurootilisus omandatakse lapsepõlves 1. Toitmine (feeding situation) aktiivsus, passiivsus, üksijäämise hirm, sõbralikkus 2. Puhtus (cleanliness training) optimism, kontroll, alaväärsus 3. Seks (early sex training) masturbeerimine süü, häbi 4. Viha-ärevuse konflikt (anger-anxiety conflict) vanemate karistused, hirm, viha Sotsiaal-kognitiivne lähenemine I Julian B. Rotter ( 1916 - ) · Isiksuse uurimise objekt indiviidi ja keskkonna interaktsioon · Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele · Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior) · Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1
ärevus - ajejõud neurootilised sümptomid - õpitud reaktsioonid ärevuse vähendamiseks käitumuslik psühhoteraapia VIII Neli kriitilist õppimissituatsiooni. Isiksuse omadused neurootilisus omandatakse lapsepõlves 1. Toitmine (feeding situation) aktiivsus, passiivsus, üksijäämise hirm, sõbralikkus 2. Puhtus (cleanliness training) optimism, kontroll, alaväärsus 3. Seks (early sex training) masturbeerimine süü, häbi 4. Viha-ärevuse konflikt (anger-anxiety conflict) vanemate karistused, hirm, viha Sotsiaal-kognitiivne lähenemine I Julian B. Rotter ( 1916 - ) · Isiksuse uurimise objekt indiviidi ja keskkonna interaktsioon · Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele · Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior) · Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustus), ootustest, isiksusest · Isiksuse stabiilsus on suhteline 1
Ütles esimese mehena, et ka naistel on seksuaalsed ihad ning et masturbatsioon ei ole halb ega tekita hälbeid. Samas arvas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud hälve. Mõnes mõttes oli siiski oma ajastu ohver. - Sigmund Freud (1856-1939). Hariduselt meditsiinidoktor. Praktiseeris kõrgklassi täiskasvanutel. Patsiendid ei olnud normkontingent (nagu ka kahe esimese pioneeri puhul). Freudi mõjutas Ellis, kellelt ta võttis üle ideid, et masturbeerimine on tavaline nähus, ei põhjusta hälbeid. Küll arvas, et hälbeid põhjustab seksuaalsete tungide mahasurumine. Teooria formuleeris ta umbes 100 patsiendi põhjal. Jõudis järeldusele, et seksuaalsed impulsid vajavad rahuldamist, kui need maha surutakse, siis ilmnevad häired. Seksuaalsuses on midagi enamat kui ainult genitaalidega seonduv. Sugutung läbib oma arengus teatud vaheastmed. Erootiline erutus saadakse erinevas eas erinevatelt kehapiirkondadelt
Koduvägivald Referaat perekonnaõpetuses 2009 Sisukord Koduvägivald......................................................................................................................................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine ..........................................
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutu...
Eksamiküsimused 1. Tervise definitsioon ja tervise olulisemad mõjurid. Tervis- inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, smas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta. Tervisemõjurid on tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi kas paremuse või halvemuse poole. Olulisemad mõjurid e. Tervise determinandid on: suurenenud sissetulekud paranenud haridus positiivsed muutused toitumises paranenud hügieenitingimused paranenud elukondlikud tingimused korras veevarustus ja kanalisatsioon 2. Terviseedenduse eesmärgid. Tervise edendamine- inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine, tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Eesmärgid: töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toe...
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine....................................................................................................
Ego kaitsemehhanismid – lapsepõlves omandatud ärevuse vähendamise viisid. Ärevus – ajejõud. Neurootilised sümptomid – õpitud reaktsioonid ärevuse vähendamiseks. Käitumuslik psühhoteraapia. 4 KRIITILIST ÕPPIMISSITUATSIOONI. ISIKSUSE OMADUSED: Neurootilisus omandatakse lapsepõlves. Toitmine – aktiivsus, passiivsus, üksijätmise hirm, sõbralikkus. Puhtus – optimism, kontroll, alaväärsus. Seks – masturbeerimine. Süü, häbi. Viha – ärevuse konflikt- vanemate karistused, hirm, viha. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE LÄHENEMINE JULIAN B. ROTTER (1916- ) Isiksuse uurimise objekt – indiviidi ja keskkonna interaktsioon. Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele. Isiksus ja eesmärgid. Käitumine sõltub eesmärkidest (sarrustu), ootustest, isiksusest. Isiksuse stabiilsus on suhteline. KÄITUMISE ENNUSTAMINE:
võrgutamisest. Ei donzuan ega vampnaine tunneks end hästi, kui peaks rahulduse saamiseks masturbeerima. Mõlemad eelistaksid pigem täiesti kogenematut ja ebameeldivat partnerit. Satanistliku mõttelaadi järgi on parem tegeleda perfektsete fantaasiatega, kui laskuda mitte midagi pakkuvasse suhtesse teise isikuga. Masturbeerides kontrollib inimene täielikult kogu olukorda. Illustreerimaks vaieldamatut fakti, et masturbeerimine on täiesti normaalne ja tervislik tegevus, tuleb väita, et kogu loomariik praktiseerib seda. Ka inimlapsed järgivad oma loomulikke instinkte seni, kuni nende vagad vanemad neid rikkunud pole. On kurb tõsiasi, et seksuaalne süütunne kandub muutumatuna üle vanematelt lastele. Päästmaks meie lapsi nende vanemate ja vanavanemate haiglasest seksuaalsaatusest, tuleb mineviku perversne moraalikoodeks sellisena avalikustada, nagu ta oli: pragmaatiline reeglite
puhul · Seksuaalse küpsuse saabudes neiu- & noorukieaks hakkavad seksuaalsetesse stsenaariumidesse järjest enam lisanduma seksuaalsed tunded · Gagnoni arvates mängivad poisid masturbeerides läbi tõelise seksuaalakti kõiki faase kujuteldava partneriga & see on kasulik õppimine · Arvatakse, et tüdrukutel on selline tegeliku seksuaalakti õppimine raskendatud, kuna nende masturbeerimine on harvem kui poistel · Ka arvatakse, et tüdrukute seksuaalsed stsenaariumid sisaldavad vähem puhast seksuaalsust kui poistel. Armudes piirduvad tüdrukud oma stsenaariumis valdavalt ainult seksuaalse erutuse faasi kogemisega · Alates vastasoo esindajaga "käimisest" (dating) muutuvad neiu- & noorukiea seksuaalsed stsenaariumid fantaasial põhinevaist masturbatsioonilistest kujutlustest kaaslase isikule suunatuiks & temast sõltuvaiks stsenaariumideks
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
