OÜ Karutapja direktorile. AVALDUS Mati Mägi Palun sulgege oma tapamaja aknad, sest sealt tuleb hingematvat haisu ja karu soolikad on pidevalt mööda teed laiali. Allkiri Simunas 29. Aprillil 2013
Muinasaegsed toiduretseptid Eestlased tegid leiba aganatest ning sõid seda kalasoolveega. Saagivaestel aastatel, kui isegi aganaid ei jätkunud, leiba lisati paju, sammalt, peenestatud tammetõrusid, kanarbikku või sõnajalgu. Kuid ka selline leib oli kevadel haruldane. Kui sellist leiba polnud, inimestel tuli keeta suppi oblikast, karuohakast ja nõgesest, kuid vahel lisades sinna hernest, kaalikat ja muid köögivilju, mida neil parasjagu oli. Leiva kõrvale joodi hapupiima vee ja rukkijahuga, söödi räime, oblikasuppi või naerisuppi. Vahel joodi ka kaerakisselli (kaerakilet) piima või võiga. Värske piim või liha olid eestlaste laual väga harvaks nähtuseks. Mõned retseptid Kama: Kombineeritud kamajahu, mis on tehtud eelnevalt pruunistatud ja siis jahvatatud rukki-, kaera- ja odrasemmneetest. Tähtis on see, et sinna pandi ka hernest. Edasi tuleb see jahu segada piima või hapupiimaga. Herne- või oasupp: lih...
selletagi, et nad jälitavad mind. Ma ei teadnud, kes nad on, teadsin vaid, et nad tahavad mind tappa. Pugesin peitu üksiku pargipingi taha ja lootsin et nad mind ei märka. Tänaval olid veel mõned üksikud ellujäänud, kellel oli veel pea õlgadel ja kõik jäsemed omal kohal. Jõudsin just parajasti näha, kuidas ühel noorel mehel pea otsast raiuti. Kirves selle eluka käes oli punane ja tilkuv. Elukas irvitas ja ajas oma võikad kombitsad mehe kõhtu, et ta soolikad kätte saada. Mulle on millegipärast mulje jäänud, et need elukad peamiselt inimeste soolikaid jahivadki. Tema võigastelt, rohelistelt hammastelt tilkus midagi limasarnast. Kui ta eemale liikus, et omale uut ohvrit otsida, kuuldus lirtsatusi. Mul jooksid judinad üle selja, oleksin soovinud silmad sulgeda, kuid ei suutnud. Terve tänav oli täis verepritsmeid, need katsid nii üksikuid ümber pööratud autosid kui ka hooneid, mis olid veel püsti. Oli tunda jubedat haisu,
Kitarri keelte arvud on tulnud aga erinevatest maadest, näiteks Hispaaniast kuuekeeleline ning Venemaalt ja Portugalist seitsmekeeleline kitarr.On olemas ka kahteistkümne keelseid kitarre. Kitarri eellane arvatakse olevat Kesk-Aasiast pärit kitara.Kitarrile sarnanevad pillid on veel näiteks: lauto, ukulele, vihuela, tar, al'ud jne. Vanasti tehti kitarri kere puust ja keelte asemel tõmmati looma soolikad pingule.Tänapäeval on kitarridel aga mitmeid valmistusviise.Kere on enamasti puust või mingist muust materjalist ja keeled traadist. Antonio de Torres oli see mees, kes arendas välja Hispaania kitarri selle tänapäevasel kujul. Sageli jätame tähelepanuta heliloojad, kes on kirjutanud kitarridele mitmeid suurepäraseid teoseid.Kui küsida ükskõik kellelt tänapäevaga kursis olevalt inimeselt kitarri kohta, siis ta
17.-18 saj. vene toidud Väga palju kasutati tolleaegses vene köögis külmi suupisteid. Tuntuimaid külmad suupisted lihast olid suitsusink, keedetud või praetus kalkuniliha koos sidrunilõikude või soolakurgiga, praetud ulukiliha ploomidega, keedetud oina- või seapea mädarõikaga, lisaks rupskid, keel ja jalad. Külmade suupistetena pakuti ka hakitud keedumuna küüslaugu, hapukoore ja kaljaga; kuivatatud ja keedetud seeni mädarõikaga ning kalja ja praetud leivatükke; külma kalarooga kalja ja keedetud rohelisega - harilikult spinatiga – („botvinja“); hapukapsad õli, äädika ja pipraga; küpsetatud peeti õli ja pipraga; hernehautist ja kisselli, kaerajahu pohladega, haputainast nelgi ja aniisiga; kuivatatud kala, kuivatatud punane kala kõõlused mädarõika ja äädikaga, „okroškat“ (külm kaljasupp lihatükkide, sibula ja muude maitseainetega), sool...
Samal ajal sõidab isa vaatama Aivar linnas. Aivar proovib veel kord veenda oma isa, et ta linna elama tuleks. Isa keeltub ja vastab. Tsitaat raamatust: "Ei, poeg, mu koht on siin! See paik on minu kodu! Ma olen sündinud siin ja siia ükskord suren" Aivar jutustab kuidas ta siia tulles nägi Joosepi surnu keha kännu najal lebavat. Tsitaat raamatust: "Seal lebas sinu naabri, Volli poeg, noor Joosep, lõhki kistud maoga, ja soolikad tal olid sambla peal- kõik puntras, justkui pikad mustad ussid!" Selle peal jooksevad Aivar ja Oskar püssidega metsa ja tapavad esimese ettejuhtuva metskitse ära, kelleks osutub Romeo armastus Julia. Oskar teeb Juliast suure paja täie sülti koju jõudes ning korraldab peo. Isa käitumine murrab Romeo südame ja hüppab suurde patta kus Julia juba keeb. Nii saigi kurva lõpu Andrud Kivirähki Romeo ja Julia.
Läänerindel muutuseta kadunud põlvkonna tekkelugu "Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel. Sõjakoleduste käsitlemine on teoses paljuski realistlik ja dramaatiline. Kirjeldused on naturalistlikud ja verdtarretavad. ,,Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Remarque kirjeldab värvikalt igapäevast elu rindel, kus kaevikud on pideva suurtükitule all, lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elusid ohustavad mürkgaas ja snaipri...
põrgu 3.-7. ring valvuriks kolmepäine peni Kerberos, ogarditele sajab kaela lakkamatut vihma; toorutsejad ja vägivallatsejad on alasti ja püherdavad porises soos, hammustades ja kratsides üksteist; türannid rabelevad keevas veres, silmakirjatsejad roomavad maas, suutmata vabaneda oma kullatud tinamantlitest; ülbetel trubaduuridel soolikad ripnemas, maharaiutud pead käes põrgu 8. ring kupeldajad prostituudid, petised, reeturid, kupeldajad paavstid langevad leegitsevasse kaevutaolisse auku, pea alaspidi põrgu 9. ring ehk kolmenäoline Lucifer, kelle lôugade vahel on kôige patusemad põrgu pôhi reeturid: Juudas, Cassus ja Brutus Puhastustuli e. Purgatoorium asub lõunapoolkera tipus asuval leegitseval mäel, millel on
Sõjaplatsil sureb iga sõdur juhuse tõttu või jääb tänu sellele ellu. Kui mürsk tuleb, tõmbun ma küüru, kuhu see maandub, seda ma ei tea. Me peame uskuma ja usaldama juhust. Meist on saanud elajad, me ei viska granaate inimeste pihta, vaid surma pihta, mis meid taga ajab. Sõjaväljale jäävad lebame kangestunud kujud. Osal puudub alalõug, mõni lebab ilma käe või jalata, mõnel on kild puusaluu mitmeks tükiks rebinud, osa on ilma jäänud poolest kehast, soolikad on segunenud märja mullaga, mõnest on alles jäänud ainult vereplekk seinal. Vigastatutel pigistatakse kausside kaupa mäda haavadest välja. Raske on mõelda, et need on veel inimesed või kunagi olid. Huumor aitab meil taluda seda olukorda. Kui me näeme puidust kirste, siis me naljatame, et need on seal meie jaoks. Kui keegi sureb, öeldakse, et ta viskas vedru välja. Teisiti me lihtsalt ei peaks vatu. Puhkusel olles ma tundsin, et ei suuda enam kohaneda tavalise eluga
gaasi rünnak et nende kopsud ära ei kõrbeks. Nad oskavad varjuda mürsulehtris, sest nad teavad, et tavaliselt ei lange mürsud ühte ja samasse lehtrisse. Raamatus on kirjeldatud kuidas maa tähendab sõduritele kaitset. Maa ligi surudes turmtules pakub maa turvalist kohta, kus rünnak üleelada. Mürskude tekitatud augud ja süvendid on kohad kuhu varjuda. Sõduritel on hirm, nad näevad kuidas granaadikillud rebivad ära kellegi lõua, näo, jalad alt, kõhud sodiks, et soolikad rippuma jäävad. Nad kuulevad kuidas surevad inimesed korisevad ja oigavad. Pidev hirm saadab neid päevast päeva, nähes oma ema sõpru ja võistluskaaslasi suremas. Lahingus muutuva sõdurid inimloomadeks, seal ei ole armu andmist. Nad saavad aru, et vaenlane on samasugune inimene nagu nad ise. Neil on kodus emad, isad, lapsed, naised. Lõpuks saavad ka nende lähedased kirju kellegi isa, poja, mehe hukkumisest. Neid jäävad samuti leinama lähedased, aga ei saa olla mingit halastust
Kaheksajalg Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka vintske. Seepärast tuleb teda kõigepealt keeta, et liha pehmeneks. Lisaks keetmisele kahksajalgu veel hautatakse, praetakse ja grillitakse koos tomatitega veinis või marineeritakse oliiviõli ja küüslauguga. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks. Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis. Krabi Elusana roosakaspruuni värvusega krabi vahetab keetes värvi ja muutub oranzikaspunaseks. Üldjuhul müüakse krabisid juba keedetuna, kuid leidub ka värskeid. Seejuures saab
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Romaan "Läänerindel muutuseta" ilmus 31. jaanuaril 1929. aastal raamatuna. Esimesel aastal müüdi 925 000 eksemplari, mõnel päeval 20 000 tükki, 1931. aasta alguseks oli tiraaz kasvanud 3,5 miljonini. Kunagi varem ei ole ühelgi raamatul nii lühikese aja jooksul olnud nii suurt menu. Tänaseks on "Läänerindel muutuseta" umbes 30 miljoni eksemplariga kogu maailmas enim müüdud Saksa romaan. Romaanis jutustatakse 19-aastase sõduri Paul Bäumeri lugu, kes peab Esimeses maailmasõjas võitlema Prantsusmaal läänerindel. Seitse kamraadi on koolivennad, kogu klass registreeris end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Kui jutustus algab, on endiste gümnasistide igasugune entusiasm haihtunud. Keegi ei mõtle enam kuulsusest ja aust. Nad istuvad kaevikus, pesemata ja täisid täis, öösel ja päeval kõlab suurtükimürin. Mõttetutes rünnakutes ja vasturünnakutes, mis ei vii kumbagi poolt võidule lähemale, võitluses m...
Selles romaanis üritas Remarque oma kogemusi kirjeldada. ,,Me näeme inimesi kellel puuduvad jäsemed; me näeme inimesi, kes lasevad ennast täis; mõni mees roomab kätel kaks kilomeetrit meditsiinipunkti, sest tal olid jalad otsast lastud; on inimesi, kes hoiavad hammastega tuiksoont kinni, et mitte verest tühjaks joosta; lihatükid vedelevad igal pool ja inimesed libastuvad nendel, kui nad ründele lähevad; inimesed hoiavad kõhust kinni ja soolikad voolavad tasapisi üle käte maha". Need on mälestused, mille ta pani ilustamata kirja. Arvan, et sõjad on kõige jubedamad kogemused, mida inimesed läbi aegade tundnud on. Kuna sõjad algavad tänu mõjuvõimsatele diktaatoritele või muudele võimu kuritarvitavatele inimestele, siis tegelikult ei huvituta üldse, mis selle taga üldse olla võib. Võim on ohtlik ja võib kaasa tuua muutumatuid tagajärgi. Kui kuulutatakse sõda, siis peab ka see tulema
Huvitavaid mõtteid Erich Maria Remarque romaanist ,,Läänerindel muutuseta" Peategelane Paul Bäumer: · Me muutusime karmiks, umbusklikuks, halastamatuks, kättemaksuhimuliseks, jõhkraks ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka. · Meie ei murdunud, me kohandusime; meie kakskümmend aastat, mis meile nii mõndagi raskeks tegid, aitasid meid sel puhul. Kõige tähtsam oli aga see, et meis võrsus kindel ja praktiline ühtekuuluvustunne, mis rindel saavutas oma parima, mida sõda üldse on sünnitanud seltsimehelikkuse! · (A. Kropp: ,,Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud.") Tal on õigus. Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Oma enda elu eest. Me olime kaheksateistkümneaastased ning hakkasime alles maailma ja elu armastama; kuid me pidime nende pihta tulis...
17. a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman b) toodi avinurme Mõisast c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni d)ardenni e) nõukogude raskeveohobuseid 18. L- euroopa raskeveohobused on: Prantsuse raskeveohobused, Belgia raskeveohobused ja Inglismaa raskeveohobused. 19. a) hobune on emaka seemendusega loom, spermidele halvem keskk. on tupes b) mära indleb 7-10 päeval pärast varssumist c) ind kestab 5-7 päeva d) 8-10 tundi e) ? 20. a) enne söötmist peab jootma, muidu lähevad sisikonnas soolikad segamini b) puhastallid sõnnikutallid c) maos, soolestikus(jämesooles) d) kiudainerikkast sööta e) puit
Marinaadisegu koostises kasutatakse lisaks tavapärastele maitseainetele ka kaneeli, nelki, majoraani. Udarad pestakse, vanema looma udar ka kupatatakse. Udaral eemaldatakse rõngaslihased. Edasi tükeldatakse udar vastavalt vajadusele. Kopsud pestakse, leotatakse külmas vees, seejärel tükeldatakse. Vanade loomade kopse kupatatakse paar minutit. Soolikad puhastatakse sisust, pööratakse jooksva vee all pahempidi ja kraabitakse soolesisesest rasvast ja soole sisekihist puhtaks. Soolikad pestakse uuesti ja soolatakse kergelt. Magu pööratakse pahempidi ja leotatakse 8-12 tundi voolava külma vee all. Seejärel kraabitakse noaga, puhastatakse, pestakse ja kupatatakse. Pärast seda eemaldatakse limaskest, pestakse uuesti ja jäetakse veel 3-4 tunniks külma vette seisma. Veri klopitakse soola lisades lahti ning kurnatakse. LINDUDE EELTÖÖTLEMINE Lindudel kitkutakse suled. Kitkumist alustatakse kaelast. Korraga tõmmatakse välja ainult
Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" minategelane Paul Bäumer * Albert Kropp * ,,kelle peanupp meist kõige paremini jagab ja kes sellepärast on alles ühepaelamees" (lk6) Müller V * ,,kes ikka veel kooliraamatuid kaasa veab ja sõjajärgsest eelisküpsuseksamist unistab isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi" (lk6) Leer * ,,kes kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu" (lk6) Tjaden ,,kõhn lukksepp, samavanune kui meie, ...
Tsitaadid Remarque E.M. Remarque ,,Armasta oma ligimest" · Kui sinu kõrval keegi sureb, siis sa ei taju seda. See on maailma õnnetus. Kaastunne ei ole valu. Kaastunne on varjatud kahjurõõm. Kergendatud ohkamine, et see ei ole sina ise ega ka keegi, keda sa armastad. · Olgem rõõmsad! Elu saab varsti otsa, ja tagantjärele ei anna meile keegi midagi selle eest, kas me rõõmsad või kurvad olime. · Niikaua kui olemas oled, ei ole veel midagi kaotatud! · Pool meetrit sinust eemal hukkub kellegi jaoks maailm möirgamises ja valudes - aga sina ei tunne midagi. Selles seisnebki maailma häda. E.M. Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra" · Graeber Elisabethile: ,,Sina ei värise. Elu sinus väriseb. Sel pole midagi pistmist julgusega. Julge oled siis, kui sa ennast kaitsta saad. Kõik ...
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Koostaja: Iiris Savik Ta r t u Ta m m e G ü m n a a s i u m 10a Click icon to add picture Click icon to add picture See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest. Esimeste granaatide ulgumisega viskub üks osa meie Click icon to add picture olemasolust kiire ropsiga tuhandeid aastatid tagasi.See on elaja instikt, Click icon to add picture mis meis ärkab,palju kindlam ning eksimatum kui teadvus.Seda ei oska seletada.Sa kõnnid ega mõtle millestki _ ühtäkki lamad ühes lohus pikali ja mürsukillud vihisevad sinust üle, kusjuures sa ei suuda üldse meenutada ,et oleksid granaati tulemas kuulnud või mõelnud ,et peaksid pikali viskama. Click ico...
Egiptuses kasutati muusikat surnute üles äratamiseks, allmaailma sõnumite saatmiseks ning ka uuesti sündimise tähistamiseks. Egiptuses seostati muusikat tihti ka aasta aegadega. Kuna sealsetetavade järgi sügisel kõik suri ja kevad taaselustus koik. Ja nende sündmuste jaoks olid erinevad muusika tüübid. Egiplaste suurimaks leiutiseks muusika alal on harf. Selle tekkimiseks vüidetakse juhuslikust, Kuidas jumal kilpkonna kesta lõi ja seal sees pingule kuivand soolikad helisema hakkasid. Ning siiani on harf seal väga püha pill. Heebreas oli muusika aga tähtsaks saatjaks suursündmustel. Näiteks muusika saatel loeti ette kümme käsku. Ning muusikat muidugi kasutati ka kellegi kiirmiseks või ülistamiseks. Sealseks tõeliseks muusikuks peeti kuningas Taavetit. Tunti teda nii muusika terapeudina kui ka laulu sõnade autorina. Vanaheebreas oli kuntstiline laulmine vastulaulmine. Seda tehti kahte moodi
räägib olemasolu grib luure. ohtliku hallitust mold saadab meid kõikjal, ta on tohutu kolooniad elab vannitubades, korterid, õhusahtid, ja mis kõige häirivam, meie külmikud. seepärast inimesed lihtsalt teda ei märkaks. sa poleks pidanud. lisaks asjaolule, et mikroskoopiline seen on võimelised hävitama terve hoone, ta on endiselt ja on mürgine inimkeha. protsess kasvu toodab ained, mis mõjutavad kopsud, soolikad, naha. oma vaidlused tungida hingamisteede ja "lahendada" meie sees, avades tee bakterid ja viirused. allergiad on peaaegu kõige kahjutum tagajärg elukoha vormis kui naaber. mikroskoopilised seen on võimeline hävitama struktuur dna ja põhjustada vähki. vastavalt teadlased, hallituse ja selle mürk praktiliselt ei võetud organism. kõige ohtlikum, sel juhul peetakse kollane mold alates mingi aspergillus, mis "algus" piimatooted, kala ja pähklid. ta
lugejatele. Abielus ja väikese Herberti isa. Mati Väike Mati põrandal miini tagus Pärast ema imestas, et kuhu Mati kadus Väike Mati suuga katsus voolu pinget Pärast seda Matil polnud enam vere ringet Väike Mati sõrme pistis pepu auku Pärast seda kuulsid teised hirmsat pauku Väike Mati pani sõrme ninna Pärast jäi see hoopis kinni sinna Mäng Veereb, veereb väike pall lapsed kõik on trammi all "NÄE" Soolikad ja keel üksik jalgki tõmbleb veel Inimesi nagu muda kõigil silmad punnis peas Arstil käes on juba nuga sebib puruks laste seas Tõnul pole enam käsi väiksel Jussil puudub p... Arstid õmblemast ei väsi niiti täis on asfalttee Veereb, veereb väike pall lapsed kõik on surnukuuris Puhkavad seal lina all nagu loomad oma puuris Terminaator Kõik ei ole lehmasitt mis haiseb nagu pask Kõik metallikamakad ei pruugi olla vask
Teeme ise jõuluvorste! http://altrapoint.com/2011/09/frank-implications-consuming-sausages/ Heli Jürimäe Kaari Kressel Maarika Lõhmussaar Ajalugu Verivorstide tegemise tava tuli Eestisse mõisatest. Juba esimeses eestikeelses rootsi keelest tõlgitud kokaraamatus (1781) on olemas verivorstide retsept, seda küll rukkijahuga. Verivorsti valmistamise eeskuju jõudis eestlasteni 19. sajandi alguses rootslaste ja lätlaste vahendusel. Tollaste ajaloolaste arvamuse kohaselt jõudis verivorst kui toit Eesti kaudu edasi ka Venemaale. http://www.arthistorynews.com/categories/Research Ajalugu 1930.aastateks olid verivorstid levinud üle Eesti, kõige rohkem tehti neid siiski Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. http//www.osta.ee Tinglikult võib verivorstide ja valgete ta...
tänava seal valgus, sest fooris põles roheline valgus. Analüüs: 3epiteeti: fooris põles 3metafoori: trammil hakkas paha, ropsi pani maha võrdlusi: pole. Luuletus oli lõbusa sisuga humoorikas. 2.Bussisõit buss raputab ja väristab oh kondid luud ja soolikad see värk mul lõhki käristab kusjuures üsna hoolikalt. te võtke minust iga tükk peast seljast säärest hambastki ja tehke hõrgutav saslõkk mis parem on ehk lambastki Analüüs: 3epiteeti: lõhki käristab, üsna hoolikalt ehk lambastki 3metafoori: värk mul lõhki
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque, kodanikunimega Erich Paul Remark, on sündinud 22. juunil 1898 Osnabrück'is raamatuköitja pojana. Ta on saksa kirjanik, kes on kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki on nooruses kirjutanud ka esseid ja lühijutte, 1956, aastal on näidendi ,,Lõpp-peatus". Aastal 1916 läks Remarque sõdurina rindele, kus sai mitmeid kordi haavata. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina, kirjutas teatrikriitikat ajalehtedele Osnabrück'is. 1929. aastal ilmunud romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" sai Remarque kuulsaks peaaegu üleöö. Tema romaan tõlgiti umbes 50 keelde ning 1930. aastal vändati selle põhjal ka film, mille rezissööriks oli Lewis Milestone. Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Romaanis jutustatakse 19-aastase sõduri Paul Bäumeri kurba lugu, kus ta ...
Ei anna end nii kergesti kätte kui «Rehepapp», kuid tervikuna ehk isegi mõjuvõimsam. Minu arvamus: Mulle meeldib see raamat väga. Olen seda kaks korda lugenud, väga võimalik, et loen kunagi ka kolmandat korda. Raamatus on Kivirähkile omapärast iroonilist huumorit ja mõne koha peal sai isegi naerdud. Mõnes kohas läheb Kivirähk minu jaoks kirjeldamisega veidi liiale. Nagu näiteks kirjeldused sellest, kuidas vanaisal ribisid seljast välja tõmmati või kuidas Ülgase soolikad puu ümber ringe tegid. Siiski on minu jaoks selle raamatu meeleolu valdavalt nukker ja sünge. Enamikel inimestel ei juhtu pooltki nendest tragöödiatest, mis tabavad Leemetit tema elu jooksul. Samas on see siiski vaid raamat ja välja mõeldis. Mina soovitaksin seda raamatut kindlasti lugeda, ka neil kellele ,,Rehepapp" ei meeldinud. 6 Lisa Kasutatud kirjandus ja leheküljed:
kaljudevahelistes lõhedes. Kaheksajala liha on sitkevõitu ja seda on vaja eriliselt töödelda (taguda), et liha muutuks muredamaks. Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel- toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. 4. TURSK Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kala. Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk, kes kasvab harilikult 4060 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad
"ujuda", vaid marinaad peab lihatükke ühtlaselt katma. Kuivad maitseainesegud sobivad eriti hästi suurematükiliste lihade puhul. Vürtsid, ürdid, sool ja muud lisandid segatakse kokku ning hõõrutakse lihale Kuiva maitseseguga kaetud liha pinna võib kuumtöötlemise eel üle pintseldada õliga, et see saaks mahlasem ja pruunistuks paremini. Subproduktide eeltöötlemine Pead, jalad, sabad Keeled Maks Neerud Ajud Südamed Kopsud Udarad Soolikad Magu veri Lindude eeltöötlemine Sulgede eemaldamine Vormimine niidi/ varraste abil Vormimine sisselõigete abil Lindude tükeldamine Järgmisel korral Kontrolltöö lihaliigid,töötlemine
Saksamaal sündinud Remarque võttis 18-aastase poisina osa I Ilmasõja lahingutest ning suutmata unustada neid õudusi, mida ta oli koges ja sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade. Kasarm, Heidelager, õppekursused, kus õpetatakse poist...
et talle ussisõnu õpetada. Külas olles tundus Leemetile aina rohkem ja rohkem, et külaelu pole ikka tema jaoks ja need inimesed on rumalad.(302) Leemeti ema oli ka vanaks jäänud ning ussil Indrekul oli oma elu oma väikeste lastega. Indrek käis ka metsaelust rääkimas Leemetile ja see tekitas metsa igatsust. Samal ajal käis Ülgas kätte maksmas külas Leemeti majas. Ta oli vihane, et ei lastud Hiiet ohverdada. Ta tappis Magdaleena ja tema lapse. Leemet võttis Ülgasel kõik soolikad välja, et teda enam ei elaks. Külavanem oli ahastuses ja süüdistas Leemetit selles töös. Ka kuulis Leemet külatüdrukut Katariinat rääkimas sellest, et madudel on kroon peas mis annab võime rääkida lindude keelt. Katariina otsustas minna usside koopasse , et saada seda krooni, kuid sai nõelata. Külast tuli Pärtel ja pani koopa põlema selle eest, sest maod on saatanast. Kõik maod surid koopas. Pärtel oli rõõmus et maod surma said.. Jutustades temaga lendas äkki kohale vanaisa
tunded alla suruda, et mitte mõistust kaotada." Iga üleelatud päev võib olla viimane. Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju, me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud, nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse, üksvastane roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu, teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad, me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Mis saab neist teose lõpuks? Kõik klassivennad on surnud ka. Ka Paul. II. Sõja mõju Missugust mõju avaldas sõda Paul Bäumerile ja tema sõpradele? Too näiteid. Too veel näiteid erinevatest tegelastest ja sõja mõjust neile. Millised omadused sõda esile toob? ,,Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub. Me lamame granaatide lennukaare võre all ja elame teadmatuse pinges. Meie kohal hõljub juhus
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusae...
Ta oli teravaks ihutud puuokstest valmistatud küüned sõrmede külge kinnitanud. Leemet oli marus ja peksis toa sassi. Ints rahustas teda. Leemet karjus, et kõik tema ümber surevad ja seepärast on tal ka raipelõhn sõõrmetes. Ta ütles, et tema on viimane, mitte Ülgas, tema sureb viimasena. Mindi Ülgast otsima. 33. Ülgas tunnistas, et oli Leemetit varitsenud ja ihkas teda tappa. Leemet raius ta mõlemad käelabad maha. Ta lõikas hiietarga kõhu lõhki ja sidus ta soolikad ümber pärna. Leemet käskis Ülgasel roomata. Ülgas roomas kaks ringi ümber pärna, endal soolikad järgi rippumas, kuni jooksis verest tühjaks. Leemet kutsus hiiekoeri ja haldjaid tema verest toituma, kuid kõigest kärbseparv mattis Ülgase keha. Leemet sülitas laiba peale. Järsku nad tundsid suitsuhaisu. Külainimesed olid ussiuru põlema pannud. Seal sees olid ka Linda, Intsu isa ja tema pojad. Ints kargas neile ükshaaval kõrri. Leemet tormas talle noaga appi
Leemet oli marus ja peksis toa sassi. Ints rahustas teda. Leemet karjus, et kõik tema ümber surevad ja seepärast on tal ka raipelõhn sõõrmetes. Ta ütles, et tema on viimane, mitte Ülgas, tema sureb viimasena. Mindi Ülgast otsima. 33. Ülgas tunnistas, et oli Leemetit varitsenud ja ihkas teda tappa. Leemet raius ta mõlemad käelabad maha. Ta lõikas hiietarga kõhu lõhki ja sidus ta soolikad ümber pärna. Leemet käskis Ülgasel roomata. Ülgas roomas kaks ringi ümber pärna, endal soolikad järgi rippumas, kuni jooksis verest tühjaks. Leemet kutsus hiiekoeri ja haldjaid tema verest toituma, kuid kõigest kärbseparv mattis Ülgase keha. Leemet sülitas laiba peale. Järsku nad tundsid suitsuhaisu. Külainimesed olid ussiuru põlema pannud. Seal sees olid ka Linda, Intsu isa ja tema pojad. Ints kargas neile ükshaaval kõrri. Leemet tormas talle noaga appi. Jaakop lõi Leemetile kiviga kuklasse ja ta seoti kinni. Pärtel virutas Intsul
· Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks. · Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. 15 · Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. · Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. · Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. · Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. Seepiad · Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). · Harilik Seepia elab Vahemeres ja Atlandi idaosas. · Ta kasvab kuni 25 cm pikkuseks, lame keha on ovaalne või ümar, nagu kõikidel seepialiikidel. · Külgi palistavad uimed.
Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka vintske Kaheksajalad on kalmaaride ja seepiate ehk tindikalade sugulased. Maitsev, kergelt vintske kaheksajala liha on väga populaarne Jaapanis ja Vahemeremaades. Poodides müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Kaheksajalal on tindikott, milles leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, fritüüritult. 8 Kalmaar Kalmaar on limuste hõimkonda kuuluv kümne haarmega peajalgne. Sisaldab rikkalikult
Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks. Kaheksajalad on kalmaaride ja seepiate ehk tindikalade sugulased. Maitsev, kergelt vintske kaheksajala liha on väga populaarne Jaapanis ja Vahemeremaades. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. 12 5.2 KALMAAR On limuste hõimkonda kuuluv kümne haarmega peajalgne. Sisaldab rikkalikult valku, napilt rasva
Kasutatakse ka salatites.Kaheksajalad on kalmaaride ja seepiate ehk tindikalade sugulased. Maitsev, kergelt vintske kaheksajala liha on väga populaarne Jaapanis ja Vahemeremaades. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Tindikotis leiduvat tinti võib kasutada makaronide, suppide ja hautiste toonimiseks ja maitsestamiseks. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel - toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada. Sinakashalli kaheksajala pikad kombitsad on kaetud tihedalt iminappadega. Kaheksajala liha on roosakasvalge ning kohati ka vintske. Seepärast tuleb teda kõigepealt keeta, et liha pehmeneks, ning eemaldada siis nahk
Muna oli ka oluline nõiduse- ja kahjustamisvahend: nn nõiamune jäeti võõra karja teele (katkiastuja suri), põllule, aeda. Muna oli ka liisk esimesel karjapäeval asetati see laudalävele. Loom, kes muna katki astus, hukkus suvel. Lihaeit- Liha-Kai Naisolend, kes käib paastu ajal, lihavõttepühade eel akna taga jälgimas, et keegi lubamatut käsitööd ei teeks ega paastu rikuks. Keelab ketramist. Kelle ta keelatud tegevuselt tabab, sellel keerab ta kaela kahekorra või tirib soolikad välja. Tegemist on paastuaja personifikatsiooniga, kes kontrollib paastupäevadest ja töökeeldudest kinnipidamist, nagu näiteks nälja-nimeline personifikatsioon aastavahetusel. Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Jüripäev 23.aprill Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust
Valmis pudrul lasta jahtuda, siis lisada võis kuumutatud sibul ning läbi sõela kurnatud veri ja kergelt pruunistatud kuubikuteks lõigatud pekk. 2. Täita sooled pudruga, siduda soolte otsad kinni ja keeta soolaga maitsestatud vees kuni 10-15 minutit. 3. Pann määrida rasvaga, aseta vorstid pannile. Peale ja kõrvale pane rasvase sealiha viilud. Prae ahjus. Toores verivorst Valmis verivorst Toorvorst Sealiha, seapekk, sool, jahv. must pipar, soolikad. Valmistamine: 1. Sealiha, pekk lasta läbi hakklihamasina~2x. 2. Maitsestada soola-pipraga. 3. Segu toppida soolikatesse, keerata kokku. Ööpäevaks kuivama. Hiljem võid praadida, grillida vm. Aitäh!
trümmidesse lahingumoona, relvi ja toiduaineid. Merelt kostis vastu kallast purunevate lainete mühin-Riia lahel möllas torm. Raevukad tuuleiilid kihutasid kalda poole madalaid raskeid pilvi ja surusid maadligi peenemaid puutüvesid. Hakkas sadama. Varsti muutus sadu paduvihmaks, mis varjas tormitseva lahe. ,,On täna alles ilm! Paistab, et vanakurat ise peab pidu!'' põristas seersant Hodak bassihäälel. ,,Pöörab merel sul sisikonna suu kaudu välja ja keerab soolikad puntrasse.'' ,,Laevastikus öeldakse, et vesi ei karda meremeest. Peaasi on tööd teha. Kiiresti kummipaadid üle vaadata ja laevadele laadida!'' andis Jegorõtšev korralduse, seirates noori sapööre sooja pilguga. Sapöörid vaatasid kummipaadid üle ja upitasid laevadele. Et lained merel paate üle parda ei uhuks, kinnitas egorõtšev ise need trossiga. Kõigustes väljumine venis, kuna arvati, et ööseks torm mõnevõrra vaibub. Kuid tuul ei andnud järele ja lahelt kostis
Johannest polnud kodus. Leemet leidis poja ja Magdaleena voodist, mõlemal kõrid läbi hammustatud. Ints ütles, et see pole huntide töö. Seda on teinud Ülgas kättemaksuks. Too oli teinud endale puust küüned ja nendega kõri vigastanud. Ta käis alasti ja oli hulluks läinud, ei pesnud ennast enam. Leemet läks Ülgast otsima, et kätte maksta. Ints imestas, miks külarahvast majades pole. 33.peatükk Leemet raius Ülgasel mõlemad käed otsast ja riputas tema soolikad hiiepuu külge. Rästikute koopa juurde minnes tundsid nad suitsulõhna. Külaelanikud eesotsas Johannesega olid uru põlema pannud ja ka ema Linda oli seal sees! Ints ja Leemet tormasid appi, Intsu selgroog löödi katki ja Leemet seoti kinni, kuigi mõlemad vapralt võitlesid. Leemet lubati põletada tuleriidal. Surev Ints visati sipelgapessa. Johannes parastas, et Linda on ka ise rästik ja nõid, kui madude juurde ronis, ja paras talle! Siis sai Johannes teada, et samal ajal, kui tema
hulk. .� Optimaalne töökuhjade arv on 3 - Sisse - Töös - Välja • Alustamata tööd tekitavad stressi, lõpetatud rahulolu Ülesande 4 võimalust !.� Tee kohe ära !.� Delegeeri !.� Ajata (aga ära venita) !.� Ütle “ei” Juhtimisvõte 2 !.� Õnneliku elu seadus- ebameeldivad asjad tee kohe, meeldivatega tegele hiljem !.� Unistused vähendavad stressi. Meeldivat sündmust lükatakse pisut edasi. Aga mitte liiga kaugele. !.� Soolikad välja tehnika Juhtimisvõte 3 !.� Mäletamise seadus- Me mäletame paljusid huvitavaid fakte, välja arvatud neid, millest hetkel kasu oleks !.� Tehnilised abivahendid (Outlook, pihuarvuti, nutitelefon, märkmik) Juhtimisvõte 4 !.� Kasuta ühte kindlat vahendit. Sünkroniseerimine. !.� Enda vajadus (ja tüüp) vs company policy !.� Regulaarsus ja süsteemsus Mida peaks üles täheldama .� Tähtpäevad- tähelepanu tagab paremad suhted
pôrgu 3.-7. ring valvuriks kolmepäine peni Kerberos, ogarditele sajab kaela lakkamatut vihma; toorutsejad ja vägivallatsejad on alasti ja püherdavad porises soos, hammustades ja kratsides üksteist; türannid rabelevad keevas veres, silmakirjatsejad roomavad maas, suutmata vabaneda oma kullatud tinamantlitest; ülbetel trubaduuridel soolikad ripnemas, maharaiutud pead käes pôrgu 8. ring kupeldajad prostituudid, petised, reeturid,; kupeldajad paavstid langevad leegitsevasse kaevutaolisse auku, pea alaspidi pôrgu 9. ring, s. t. kolmenäoline Lucifer, kelle lôugade vahel on kôige patusemad pôrgu pôhi reeturid:Juudas, Cassus ja Brutus Puhastustuli palju luuletajaid, muusikuid-trubaduure, nad vabanevad 7 surmapatust: uhkus,
Ta oli teravaks ihutud puuokstest valmistatud küüned sõrmede külge kinnitanud. Leemet oli marus ja peksis toa sassi. Ints rahustas teda. Leemet karjus, et kõik tema ümber surevad ja seepärast on tal ka raipelõhn sõõrmetes. Ta ütles, et tema on viimane, mitte Ülgas, tema sureb viimasena. Mindi Ülgast otsima.33. Ülgas tunnistas, et oli Leemetit varitsenud ja ihkas teda tappa. Leemet raius ta mõlemad käelabad maha. Ta lõikas hiietarga kõhu lõhki ja sidus ta soolikad ümber pärna. Leemet käskis Ülgasel roomata. Ülgas roomas kaks ringi ümber pärna, endal soolikad järgi rippumas, kuni jooksis verest tühjaks. Leemet kutsus hiiekoeri ja haldjaid tema verest toituma, kuid kõigest kärbseparv mattis Ülgase keha. Leemet sülitas laiba peale. Järsku nad tundsid suitsuhaisu. Külainimesed olid ussiuru põlema pannud. Seal sees olid ka Linda, Intsu isa ja tema pojad. Ints kargas neile ükshaaval kõrri. Leemet tormas talle noaga appi
Mure kaasas kandmine ei ole kõige arukam mõte · Kui vähegi saad tee kohe ära. · Delegeeri kui keegi teine oskab seda paremini kui sina ise, siis tuleb see ära telegeerida. · Ajata (aga ära venita) siiski planeerid, aga teed seda sobival ajahetkel. · Ütle ,,ei" ,,ei" ütlemise kunst tasub tööl ära. Juhtimisvõte 2 Ebameeldivad asjad on hea kohe kaelast ära saada. Kui sul on midagi väga halvasti, siis on kasulik see kohe ära rääkida. Soolikad välja tehnika. Mida kauem ta sul seljakotis on seda rohkem hakkab sul õlgu soonima. Head asjad tuleks lükata edasi et marineeida heaolutundes. Juhtimisvõte 3 Mäletame paljusid suurepäraseid fakte, aga mitte neid, millest meil sel hetkel kasu oleks. Selleks tulevad meile appi tehnilised vahendid. Kasuta ühte kindlat vahendidt. Regulaarsus ja süsteemsus. On asju, mis võivad tunduda ühe suure ülesnadena meeletu. Väiksemateks osadeks jagades saab see lihtsamaks. Juhtimismõte 4.
FELIX Ma mõtlesin siin, et... Ann kustutab tule. ANN Jää magama. Felix lülitab lambi uuesti sisse. FELIX Sul kõht ei ole tühi? Teeks mõned võileivad? Vorsti ja ketsupiga. ANN Et need võileivad sul ka meelest ei lähe... Ann kustutab tule. Felix paneb tule põlema. FELIX Ma kuulsin midagi. ANN Meil ei ole enam gaasiboilerit. FELIX Aga ma nagu kuulsin... ANN Need on su enda soolikad, mis kiljuvad keeduvorsti järele. Felix kustutab tule. Ann lülitab lambi sisse ja tõuseb istukile. ANN Kas ma olen paks? FELIX Ei ole. ANN Kõhn? FELIX Ei ole. ANN Valetad? FELIX Jää magama. Felix kustutab tule ära. Ann süütab taas. ANN Mis sa arvad doktor Simeonsi dieedist? Felix vajub üleni teki alla. Või seltskonnatantsust? FELIX Loeme parem head raamatut.
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel kogu...
Ta oli teravaks ihutud puuokstest valmistatud küüned sõrmede külge kinnitanud. Leemet oli marus ja peksis toa sassi. Ints rahustas teda. Leemet karjus, et kõik tema ümber surevad ja seepärast on tal ka raipelõhn sõõrmetes. Ta ütles, et tema on viimane, mitte Ülgas, tema sureb viimasena. Mindi Ülgast otsima.33. Ülgas tunnistas, et oli Leemetit varitsenud ja ihkas teda tappa. Leemet raius ta mõlemad käelabad maha. Ta lõikas hiietarga kõhu lõhki ja sidus ta soolikad ümber pärna. Leemet käskis Ülgasel roomata. Ülgas roomas kaks ringi ümber pärna, endal soolikad järgi rippumas, kuni jooksis verest tühjaks. Leemet kutsus hiiekoeri ja haldjaid tema verest toituma, kuid kõigest kärbseparv mattis Ülgase keha. Leemet sülitas laiba peale. Järsku nad tundsid suitsuhaisu. Külainimesed olid ussiuru põlema pannud. Seal sees olid ka Linda, Intsu isa ja tema pojad. Ints kargas neile ükshaaval kõrri. Leemet tormas talle noaga appi. Jaakop lõi
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
