Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks tekkisid kolooniad ?
  • Millega algab, kuidas jaguneb ?
  • Millal muutus ristiusk Roomas ametlikuks usuks ?
  • Mis on feodaalkord ?
  • Milliseks kujunes Euroopa riiklik korraldus tänu feodaalsuhete arenemisele ?
  • Millised muutused olid toimunud inimeste elulaadis keskajal võrreldes vanaajaga ?
  • Kuidas avaldus daamikultus ?
  • Millal, miks ja kuhu tekkisid kõrgkeskaegsed linnad ?
  • Milliseks kujunesid linna ja senjööri vahelised suhted ?
  • Kuidas on seotud kaugkaubandus ja pankade kujunemine ?
  • Kuidas olid linnad üles ehitatud ja millised oli linnaelu põhilised treaditsioonid ?
  • Kuidas võib iseloomutada linnlaste ellusuhtumist ?
  • Kust ammutas kinnakirjandus motiive ?
 
Säutsu twitteris
Antropogenees
Inimese kujunemislugu . Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline.
Uurivad:
  • Arheoloogia
  • Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke )
  • Geneetika
    Australapithecus africanus (lad. k.) – lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast.
    Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad – terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas.
    Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad ( loomanahk ). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene).
    Homo sapiens neanderthalensis e. neandertaallane. 250 000 - 40/30 000 aastat tagasi. Ajumaht oli isegi suurem. Kasutas oda. Rõivad, elamud. Mattis oma surnuid. Kaetud ookermullaga (oranžikas) ja oli lisatud hauapanuseid (tööriistad ja relvad). Tekkisid usulised kujutelmad.
    Homo sapiens sapiens e. nüüdisinimene. Aafrikas ~200 000 aastat tagasi. Pärineb väga väikesest inimgrupist. Nüüdisinimese esiema kannab nime Aafrika Eeva . Euroopasse jõudsid 70 000 või 45 000 aastat tagasi (erinevad arvamused). Lisaks rändasid Aasiasse ja Ameerikasse. Elasid mingi aeg kõrvuti neandertaallastega. See kes elab Euroopas kannab nimetust kromanjoonlane (on pärit Prantsusmaalt).
    Araabia ja araablased
    Araablased elasid algselt Araabia poolsaarel. Kuulusid semiidi hõimude sekka. Tuleb vana- heebrea keelsest sõnast araba – kõrb.
    Araablaste esimene tegevus oli rändkarjakasvatus (beduiinid). Kõige olulisem kasvatatav loom oli kaamel . Lisaks veel kitsed, lambad ja hobused. Lisaks rändkarjakasvatusele oli ka põlluharimispiirkondi. Põlluharijad – fellahid. Oluline taim oli datlipalm (toit ja ehitusmaterjal).
    Piki Punase mere rannikut läbis Araabia poolsaart kaubatee, mis viis India ookeanist Vahemere äärde ja vastupidi. Selle kaubatee nimi oli Viirukitee. Kaubakaravanid maksid tasu kohalikele sugukonnajuhtidele e. šeikidele, et neid ei rünnataks (läbipääsu eest).
    Olid välja kujunenud suuremad linnad: Mediina ja Meka .
    Araablased olid polüteistid. Üks jumalatest oli Allah . Olulisim pühamu oli Meka linnas paiknev Kaaba tempel. Seal templis oli tähtis nn Must kivi (meteoriiditükk), mida peeti väga oluliseks.
    Islami teke.
    7. sajand. Muhamed elas ~570-632. Vanemad olid vaesed ja surid varakult. Kuueaastaselt jäi ta orvuks. Alguses oli karjus . Hiljem oli kaubakaravanide saatja. Selles ametis tutvus ta erinevate uskudega, sest Araabia poolsaarel elas juute ja kristlasi. Muhamedist sai kaupmees (abiellus tunduvalt vanema kaupmehe lesega). Kuni 40nda eluaastani tegeles äriga. ~610. aasta paiku hakkas huvi tundma usuprobleemide vastu. Veetis palju aega kõrbes üksi palvetades. Seal tuli tema juude peaingel Gabriel, kes andis talle edasi Allahi käsu. See oli, et Allah oli ta välja valinud oma prohvetiks ja et tema ülesanne on teha kõigile selgeks, et tuleb tunnistada ainult üht jumalat Allahit. Muhamed hakkas kuulutama ainujumala usku – usku Allahisse. Tegutses esialgu Mekas, aga väga suurt edu tal polnud. Kaupmehed kartsid, et ainujumalakultusega tuleb sissetuleku langus. Muhamed oli sunnitud Mekast lahkuma . 622 lahkus ta Mekast Mediinasse. Seda aastat peetakse ajaarvamise alguseks islamiusulistel. Neil on kasutusel kuukalender ning aasta pikkus on teine, kui meil. Mediinas leidis Muhamed poolehoidu, mis suurenes. Kuna tema pooldajaskond suurenes, siis sai ta 630. a minna tagasi Mekasse ja see hõivata. 2 viimase eluaastaga levitas ta kogu Araabia poolsaarele Muhamedi usu. Oli tekkinud araablastel oma riik.
    Šariaat – Islami seadus.
    Sunna – Islami pärimus, koosneb eestkätt prohveti ütlustest.
    Islamiusuliste reeglid:
    • Mehel võib olla kuni 4 naist (kõiki naisi peab suutma võrdselt kohelda ja ülal pidada)
    • Naised peavad olema kaetud (kui palju peab kaetud olema sõltub piirkonnast )
    • Abielu ei tohi rikkuda (karistatakse)
    • Sealiha ei tohi süüa (siga on roojane loom)

    Araabia kalifaat (keskus – Meka)
    Kalifaat e. riik. Valitses kaliif e. riigijuht. Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Tegemist on teokraatliku riigiga.
    Araabia riigi laienemise põhjuseks oli põlluharimiseks ja karjakasvatuseks sobivamate territooriumite otsimine. Samuti loodeti vabaneda omavahelistest sõdadest. Araabia riik koosnes erinevatest hõimudest, kes olid varasemalt olnud omavahel vaenujalal ning taheti suunata seda sõjakust väljapoole. Alade vallutamisest saadi ka sõjasaaki ning sõjameeste palgad maksti sama sõjasaagiga (maa, kariloomad, väärisesemed). Vallutatud aladelt hakati makse nõudma. Vallutamiste põhjuseks oli ka usk – see kes on langenud sõjas usu levitamise nimel, pääseb otse paradiisi.
    Mõne aja pärast sai Araabia kalifaat nimeks Omajaadide kalifaat (valitsejate nime järgi; keskus - Damaskus). Pärast Omajaade said valitsejateks Abassiidid (Abassiidide kalifaat; keskus - Bagdad ).
    Vesiir oli kaliifi esimene abiline (võrreldav peaministriga).
    Kalifaat oli jaotatud asevalitsuspiirkondadeks, mida valitsesid emiirid.
    Kogu seda valitsemist keskvõimu tasandil juhiti ministeeriumite e. diivanite tasandil.
    Emiirid üritasid tegutseda/ valitseda iseseisvalt ning mitte alluda kaliifile. Kaks piirkonda, mis üritasid tegutseda iseseisvalt: Hispaania emiir (Cordobas) ja Põhja-Aafrika emiir.
    Selle hiigelriigi elanikke ühendas Islamiusk ja araabia keel (Koraani tuli lugeda araabia keeles). Kalifaadi territoorimil elas aga palju erinevate uskudega rahvaid. “Raamaturahvastel” (juutidel ja kristlastel) lasti oma usku edasi tunnistada ja oma usukombeid täita. “Mitte-raamaturahvastelt” oodati islamiusku pööramist. Osa kristlastest ja juutidest vahetasid aga usku, sest teiseusulised pidid makse maksma ja siis nad ei pidanud seda maksu maksma. Lisaks vahetati veel usku, et saaks riigivalitsemise juures karjääri teha.
    Haridus
    Õpetati Koraani lugema ja tundma. Kool, kus Koraani lugema ja tundma õpiti kandis nimetust mektebe. Algharidus oli Koraani tundmine, kirjutamine, aritmeetika ja luule (teoseid õpiti pähe). Õppimine seisnes selles, et toimus sõna-sõnaline pähetuupimine. Hiljem, kui algharidus oli kätte saadud, oli võimalik ennast täiendada mošeede juures olevates õpiringides, kus jätkati Koraani tundmaõppimist, aga tehti tutvust ka šariaadiga. Õpiringidest kasvasid välja kõrgemad koolid, mis kandsid nimetust medrese . Nendes koolides õpiti lisaks Koraanile ka õigusteadust, araabia keelt ja kirjandust, loogikat ja matemaatikat. Esimesed medresed tekkisid kuskil kümnendal sajandil. Sel ajal Euroopas sellisel tasemel koole ei olnud.
    Araablasi saab pidada ka Antiik-Kreeka pärandi säilitajateks. Tõlgiti Antiik-Kreeka teoseid araabia keelde. Hiljem juba renessansi ajal tõlgiti neid edasi teistesse keeltesse. Esialgu järgiti ka Antiik-Kreeka seadust, kuid hiljem panustati rohkem sellesse ja jõuti kaugemale kui Kreekas oli jõutud. Antiikmaailmas oli teadus paljuski teooria tasemel, aga Araabias ei kardetud eksperimenteerida (nt. viinamarjaveinist eraldati puhast alkoholi – hakkas arenema farmakoloogia e. teadus ravimitest; loodi esimesed apteegid 9. saj. alguses; meditsiin , käsitleti kliima mõju inimesele, jõuti järeldusele et dieedi ja hügieeni abil on võimalik haigusi vältida; arendasid edasi matemaatikat, võtsid kasutusele Indiast pärit numbrid , Euroopas tuntakse neid aga Araabia numbritena, võtsid kasutusele praktiliselt kõik trigonomeetrilised funktsioonid). Olulisemad teadlased olid: al Biruni – pidas võimalikuks, et eksisteerib heliotsentriline (päikesekeskne) maailm, määras ära viiekümne aine tiheduse, viibis pikalt Indias ja koostas teose India ajaloost, etnograafiast ja geograafiast; Ibn Sina (Avicenna – lad. k.) – pani kirja raamatu “Arstiteaduse kaanon ”, selgitas erinevate haiguste olemuste põhjuseid ja kirjeldas ka tervislikku toitumist; al Idrisi – geograaf , koostas raamatu “Geograafia”, seal ta kirjeldas talle teadaolevat maailma, suur osa teadmistest olid teiste kirjeldused, raamatu juurde kuulus ka 2 kaarti: üks oli paberil , teine oli graveeritud hõbekettale (3,34 x 1,42 m).
    Bütsants
    Ida- Rooma riik, mis kestis 395-1453. Riigikeel on kreeka keel. Keiser Justinianuse ajal (527-565) saavutas riik suurima hiilguse, Üsna pea see hääbus, sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid.
    1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike-Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt – ristisõjad! Bütsants nõrgenes veelgi. 1453. a. vallutati Konstatinoopol türklaste poolt.
    Riiklik korraldus:
    Keiser e. Basileus oli piiramatu võimuga. Keisrit nõustas aristokraatlik Senat. Hipodroomi parteid ja sõjaväejuhtkond ohustasid aeg-ajalt keisri võimu. Alles 11. saj. kinnitus traditsioon, et keiser ise määras oma järglase. Konstantinoopoli patriarh – tema võim pärines Kristuselt.
    Sõjavägi:
    Maa jaotati sõjaväe ringkondadeks – teemadeks, mida juhtis strateeg . Sõjaväe põhiosa kujunes maaväest – stradiootidest, kes said maatüki teenistuse eest ja pidi ise end ülal pidama . See tagas armee usaldusväärsuse.
    Talupojad, käsitöölised, kaupmehed:
    Algselt olid talupojad vabad. Makse maksti riigile. maksu laekumise eest vastutas terve küla. Võlgu jäänud talupojad müüsid maa maga ja läksid linna. Keiser püüdis seda protsessi peatada, kuid talupoegade laostumine mõjutas ka sõjaväe nõrgenemist. Käsitöölised ja kaupmehed kuulusid äriühingutesse – kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutistele.
    Kirik ja kultuur:
    Konstantinoopoli patriarh allus keisrile. Kirik oli Bütsantsis osa riigiaparaadist, millele oli delegeeritud tää vaeste ja vigastega. Erinevused ida ja lääne kiriku vahel tugevnesid. Jätkus vaidlus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast (ida kirik) või Isast ja Pojast (lääne kirik). 1054 panid mõlemad kirikud teineteise kirikuvande alla.
    Kirik hierarhiline – patriarh – metropoliididpreestrid . Puudus tsölibaadi nõue – abielus ei tohtinud olla ainult kõrgvaimulik. Ei domineerinud Benedictuse kloostri reeglid. Austati ikoone – pühapilre, Kristust ja Neitse Maarjat . Hagia Sophia katedraal .
    Antiikkultuuri järjepidevus:
    Konstantinoopolis jätkas tööd Ateenast pärit filosoofiakool – grammatika, retoorika , filosoofia, õigusteadus. Kuna filosoofiakooli eeskujul avati ka teisi koole, siis linnaelanikud olid reeglina kirjaoskajad. Kui türklased vallutaisd Bütsantsi, siis paljud teadlased põgenesid Lääne-Euroopasse ja viisid sinna kreeka kirjanduse.
    Hagiograafia – pühakute elulood .
    Esiaeg
    Algas inimese tekkest , lõppes kirja tekkimisega ( sumerid ) ~3300- 3500 eKr
    Esemelised e. ainelised ajalooallikad.
    Tegeleb: muinasteadus e. arheoloogia.
    Kultuurkiht – inimetegevuse jäänuseid sisaldav mulla või kivi kiht
    Muistis – inimese valmistatud või inimtegevusega seoses olnud aineline objekt; jaguneb: kinnismuistis ja irdmuistis.
    Ajalooline aeg
    (Eestis ~1200)
    Esemelised + kirjalikud ajalooallikad
    Jaguneb:
  • vanaaeg : kiri ~3300-3500 eKr
  • keskaeg : Lääne-Rooma keisri kukutamine 5. saj.
  • uusaeg : Konstantinoopoli vallutamine (15. saj), Ameerika avastamine (15. saj.), usureformid (16. saj.)
  • Lähiajalugu: I maailmasõda
    Esi- e. muinasaja arengujärgud
  • Kiviaeg
  • Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (2,5 mln aastat tagasi). Peamised tööriistad: pihukirves , oda, kaabits (kõõvits), kirves , õngekonks, ahing , harpuun. Korilus, küttimine, kalapüük. Anastav majandamisviis (võeti looduselt, mida vaja oli). Tingis rändleva eluviisi (reviir – kindel piirkond, mille piires rännati).
  • Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (12 000 a. eKr). Leiutised : vibu ja nool (saadi paremini suuremaid loomi küttida). Kodustati koer. Anastav majandamisviis ja rändlev eluviis.
  • Neoliitikum e. noorem kiviaeg (7 000 a. eKr). Kivi lihvimine ja kivisse augu puurimine , savinõude valmistamine, taimekiududest niidi valmisamine ja kudumine . Neoliitiline revolutsioon – anastavalt majandusviisilt mindi üle viljelevale majandusviisile (põlluharimine ja karjakasvatus). Tingis paikse eluviisi. Kes hakkasid tegelema põlluharimisega, nendel sugukonna tähtsus kadus . Perekonna pea oli naine. Tähtsamad jumalad olid samuti naised. Karjakasvatajad olid siiski rändajad ja neil sugukonna tähtsus esialgu säilis. Nemad tähtsustasid meest, perekonna pea oli mees ja tähtsamad jumalad olid mehed.
  • Eneoliitikum e. vase-kiviaeg (~5000 eKr). Tulid olulised leiutised: ratas (transpordivõimalused paranesid), vanker, potikeder ; toortellised (nõrgad ehitised; Mesopotaamias); niisutussüsteemid ( Mesopotaamia )
  • Pronksiaeg (~2500 eKr). Ader – meeste tähtsus (adraga kündis mees, kasvatas karja, kaitses kogukonda, valmistas tööriistu). Käsitöö muutus keerulisemaks ja eraldus põlluharimisest (toimus tööjaotus). Vahetati põlluharimisjääke käsitöö toodangu vastu. Eraomandi teke. Varanduslik kihistumine . Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur.
  • Rauaaeg (~1300 eKr). Peamine tööriistade ja relvade valmistamise materjal oli raud.
    Columbuse- eelne Ameerika
    ~15 000 eKr siirduti Aasiast üle Beringi väina (sel ajal Beringiana maasild) Ameerikasse. Esialgu elati põhjas. ~12000 eKr liiguti Ameerika põhjaosast ka lõuna poole. Teised teooriad on:
  • Melaneesiast ( Okeaania osa) -> Põhja- ja Kesk-Ameerikasse
  • Polüneesiast (Vaikse ookeani idaosa) -> Lõuna-Ameerikasse
  • Austraaliast -> Antarktika -> Lõuna-Ameerikasse
    Kesk- e. Mesoameerika
    Esimene piirkond, kus arenes välja kõrgkultuur oli Mehhiko kiltmaa , teine Yukatani poolsaar. ~7000 eKr jõuti põlluharimiseni. Kodustati ainult koer. Et Mehhikos põldu harida tuli rajada niisutuskanaleid. Yukatanis tuli rajada kuivenduskanaleid; sealolevad põllud olid osaliselt kunstpõllud ( ujuvad põllud või ujuvad aiad ümbritsevate kanalite tõttu).
    Lõuna-Ameerika
    Esimene kõrgkultuur Andide piirkonnas. ~6500 eKr jõuti põlluharimiseni. Kodustatud loomad olid koerad ja laamad ( alpakad ja vikunjad). Selleks, et seal põldu harida oli vaja niisutuskanaleid. Põlde rajati ka mäekülgedele, kõige kõrgemal olid karjamaad . Toimus nn vertikaalne majandus.
    Peamised toiduained oli mais ja oad. Lisaks kasvatati veel kartulit, tšillit, tomatit, kõrvitsat, kakaod, tubakat , puuvilla.
    Tehnoloogiliselt arengult olid kõik tsivilisatsioonid kiviaja (neoliitikumi) tasemel.
    Religioonil oli keskne roll kõigis kõrgkultuurides. Ühendas eri alade inimesi, hõime oli palju aga neid ühendav tegur oli religioon . Usulistel eesmärkidel rajati väga suuri tseremoniaalrajatisi (püramiide). Püramiidid olid templite alused. Usk õhutas ka sõdima – sõdadest saadi vange keda ohverdati jumalatele. Aitas kaasa ka kaubavahetusele, sest oli vaja muretseda rituaalideks teatud kindlaid esemeid, mida vahetati omavahel. Nt oli vaja obsidiaani ( vulkaaniline klaas), mis oli terav ja millega ennast veristati; astelrai astel – samuti enese veristamiseks; teatud merekarpe kasutati pasunatena.
    Vanimat rahvast nimetatakse olmeekideks. Nad elasid Mehhiko lahe lõunarannikul (Mehhiko kiltmaa ja Yukatani poolsaare vahel). 1200-400 eKr. On peetud hilisemate kultuuride alusepanijateks. Neile oli omane suurte kivipeade valmistamine ( basaldist ). Nende püha loom oli jaaguar . Hästi palju tehti kujusid , mis pidid olema jaaguari ja naise järeltulijad (beebijaaguarid). Tegeleti pallimängudega: olid suured väljakud, pall oli kautšukist ja seda ei tohtinud lasta maha kukkuda, seda aeti edasi õla või puusaga.
    Yucatani poolsaarel tekkis Maia tsivilisatsioon (I aastatuhat eKr). Põlde sai rajada tänu kuivenduskanalitele. Maiad hakkasid ehitama püramiidtempleid (nagu olmeegid), mille ümber kujunesid linnad. Ei tekkinud üks riik, vaid terve rida erinevaid linnriike . On leitud ~120 erineva linna jäänuseid (kõik ei eksisteerinud paralleelselt). Nad eksisteerisid 300-900 pKr. Linna keskuses oli püramiidtempel ja selle läheduses kuningate residents ja väiksemad templid. Igat maiade riiki valitses kuningas. Temast madalamale jäi sõjaväeline aristokraatia, preesterkond, ametnikkond ja talupojad. Preestrid: pidasid kalendrit (päikesekalender – 365 päeva, 18 kahekümnepäevast kuud, aastasse lisati 5-6 lisapäeva; rituaalne kalender – 260 päeva, 13 kahekümnepäevast kuud; iga 52 aasta järel langesid nende kahe kalendri algused kokku), kirjutasid (hieroglüüfkiri, raske dešifreerida sest selle ülesehitus on keeruline; vähe säilinud – ainult kolm käsikirja), pidasid sidet jumalatega ja viisid läbi ohverdusi (vereohvrid – veristasid ennast, tõid inimohvreid, et jumal hoiaks maailmakorda; vihmajumalate auks ohverdati karstilehtritesse poisse).
    Enne asteeke oli Teotihuacan kultuurikeskus. Selle rajajad on teadmata. Linna läbis 2km pikk tänav, mida ääristasid hauakambrid ja püramiidid (Kuu-, Päikese- ja Sulismao püramiidid). Rituaalide ega kultuste olemusi ei teata.
    Asteegid olid arvatavasti pärit mägedest. Ta hõivasid Texcoco järve ja rajasid sinna Tenochtitlani linna (nende keskus). Nad alistasid kogu Mehhiko kiltmaa elanikud enda võimule ning võtsid omaks ka varasemate tsivilisatsioonide tunnused. Need, kes alistati, sattusid andamikohustuse alla – pidid andma toiduineid, tekstiili ja pidid osalema asteekide ehitustöödel.
    Eksisteeris samasugune hierarhia nagu maiade linnriikides.
    Ohverdamine oli vajalik selleks, et iga päev päike tõuseks, et maailmakord säiliks. Asteekide arvates oli normaalne surra kas lahingus või vangina ohvrialtaril, sest need läksid Päikesejumala taevasse. Ülejäänud läksid süngesse allilma. Erandina läksid uppunud vihmajumala taevasse. Peeti “lillesõdasid”, mis olid sõjad, mida peeti ohverdusvangide saamiseks. Nimetus tuleb sellest, et asateegid võrdlesid voolavat verd langevate õitega. Asteekide rõhumine teistele nõrgemate rahvaste vastu sai neile saatuslikuks, sest need keda asteegid rõhusid liitusid hiljem hispaanlastega nende vastu.
    Asteegid harisid oma lapsi. Teatud kindlas vanuses hakkasid lapsed koolis käima. Oskused, mida neile õpetati olid erinevad. Ülikute lapsi valmistati ette preestriks- ja ametnikukssaamise jaoks, lihtrahva lapsed õppisid sõjameheoskusi. Koolis pidid käima ka tüdrukud, neile õpetati käsitööd, rituaalseid tantse ja laule. Hispaanlastest vallutajate sõnul ohverdati aastas ~20 000 inimest, päevas ~50 (ei pruugi olla täpne).
    Inkade ja asteekide erinevus oli selles, et asteegid ei hoolinud alistatud rahvastest ega lasknud neil valitsemises osaleda, samas aga inkad määrasid alampiirkondade asevalitsejateks kohalikud. Mõlemas aga kehtis hierarhia.
    Inkade peajumal oli päikesejumal Inti. Kuningas oli selle jumala kehastus.
    Ohverdati 4-10-aastaseid lapsi ja nad oli nagu maskuandam riigile. Asevalitsuspiirkonnad pidid eraldama riigile teatud hulga väikseid lapsi, keda kasutati müstilistel tseremooniatel selleks, et neid ohverdada. Tseremoonia käigus tapeti nii poiss kui tüdruk ja nad maeti nagu nad oleksid olnud abielupaar . Enne surmamist nad uimastati. Need lapsed olid nii madalat kui ka kõrgemat päritolu.
    Koodeks , mis kujutab endast asteekide ajalugu kannab nime Mendoza koodeks. Antonio di Mendoza lasi kirja panna hästi palju erinevat teavet asteekide kohta. Kasutatud on asteekide piltkirja ja hispaaniakeelset teksti. 1450ndatel.
    Indoeuroopa
    Sugulaskeeli rääkivad rahvad , kes aastasadu elasid maa-aladel Euroopast Indiani. Algkoduks Mustast merest ja Kaspia merest põhja poole jääv stepivöönd. ~3000-2000 eKr algas nende väljaränne algkodust.

    Hetiidid
    Anatoolia . Polnud soodsaid tingimusi põlluharimiseks, leidus palju kivi ja puitu. Maavarad: kuld , vask, hõbe, raud. Esimesed, kes rauda kasutasid ( sulatamine ). Täiustasid ratast (kuus kodarat), leiutasid sõjakaariku. Sekundaarne tsivilisatsioon. Kiilkiri , usund ja valitsemise viis olid üle võetud Mesopotaamiast aga kohandati. Oluline roll sõjalisel ülikkonnal. Vabad talupojad. Orjade roll väike. 1700-1200 eKr. Riik purustati.
    Foiniikia
    Vahemere idarannik . Semiidi hõimud. Sekundaarne tsivilisatsioon (Egiptuse ja Mesopotaamia mõju). Linnriigid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #1 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #2 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #3 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #4 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #5 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #6 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #7 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #8 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #9 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #10 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #11 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #12 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #13 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #14 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #15 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #16 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #17 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #18 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #19 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #20 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #21 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #22 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #23 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #24 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #25 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #26 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #27 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #28 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #29 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #30 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #31 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #32 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #33 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #34 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #35 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #36 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #37 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #38 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #39 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #40 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #41 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #42 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #43 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #44 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #45 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #46 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #47 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #48 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #49 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #50
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor skaabo Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt kõigi paragrahvi kohta 10 klassi ajaloo õpikus
    Antropogenees , araablased , Araabia , ajalugu , Columbuse-eelne Ameerika , olmeekid , Teotihuacan , Asteegid , Inkad , Indoeuroopa , Hetiidid , Foiniikia

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    88
    rtf
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    49
    doc
    Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
    20
    doc
    Ajaloo eksami punktid
    32
    docx
    10-kl ajaloo üleminekueksam
    35
    doc
    11-klassi ajalooeksam
    168
    doc
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun