Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks tekkisid kolooniad?
  • Millega algab kuidas jaguneb?
  • Millal muutus ristiusk Roomas ametlikuks usuks?
  • Mis on feodaalkord?
  • Milliseks kujunes Euroopa riiklik korraldus tänu feodaalsuhete arenemisele?
  • Millised muutused olid toimunud inimeste elulaadis keskajal võrreldes vanaajaga?
  • Kuidas avaldus daamikultus?
  • Millal miks ja kuhu tekkisid kõrgkeskaegsed linnad?
  • Milliseks kujunesid linna ja senjööri vahelised suhted?
  • Kuidas on seotud kaugkaubandus ja pankade kujunemine?
  • Kuidas olid linnad üles ehitatud ja millised oli linnaelu põhilised treaditsioonid?
  • Kuidas võib iseloomutada linnlaste ellusuhtumist?
  • Kust ammutas kinnakirjandus motiive?
Antropogenees
Inimese kujunemislugu . Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline.
Uurivad:
  • Arheoloogia
  • Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke )
  • Geneetika
    Australapithecus africanus (lad. k.) – lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast.
    Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad – terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas.
    Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad ( loomanahk ). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene).
    Homo sapiens neanderthalensis e. neandertaallane. 250 000 - 40/30 000 aastat tagasi. Ajumaht oli isegi suurem. Kasutas oda. Rõivad, elamud. Mattis oma surnuid. Kaetud ookermullaga (oranžikas) ja oli lisatud hauapanuseid (tööriistad ja relvad). Tekkisid usulised kujutelmad.
    Homo sapiens sapiens e. nüüdisinimene. Aafrikas ~200 000 aastat tagasi. Pärineb väga väikesest inimgrupist. Nüüdisinimese esiema kannab nime Aafrika Eeva . Euroopasse jõudsid 70 000 või 45 000 aastat tagasi (erinevad arvamused). Lisaks rändasid Aasiasse ja Ameerikasse. Elasid mingi aeg kõrvuti neandertaallastega. See kes elab Euroopas kannab nimetust kromanjoonlane (on pärit Prantsusmaalt).
    Araabia ja araablased
    Araablased elasid algselt Araabia poolsaarel. Kuulusid semiidi hõimude sekka. Tuleb vana- heebrea keelsest sõnast araba – kõrb.
    Araablaste esimene tegevus oli rändkarjakasvatus (beduiinid). Kõige olulisem kasvatatav loom oli kaamel . Lisaks veel kitsed, lambad ja hobused. Lisaks rändkarjakasvatusele oli ka põlluharimispiirkondi. Põlluharijad – fellahid. Oluline taim oli datlipalm (toit ja ehitusmaterjal).
    Piki Punase mere rannikut läbis Araabia poolsaart kaubatee, mis viis India ookeanist Vahemere äärde ja vastupidi. Selle kaubatee nimi oli Viirukitee. Kaubakaravanid maksid tasu kohalikele sugukonnajuhtidele e. šeikidele, et neid ei rünnataks (läbipääsu eest).
    Olid välja kujunenud suuremad linnad: Mediina ja Meka .
    Araablased olid polüteistid. Üks jumalatest oli Allah . Olulisim pühamu oli Meka linnas paiknev Kaaba tempel. Seal templis oli tähtis nn Must kivi (meteoriiditükk), mida peeti väga oluliseks.
    Islami teke.
    7. sajand. Muhamed elas ~570-632. Vanemad olid vaesed ja surid varakult. Kuueaastaselt jäi ta orvuks. Alguses oli karjus . Hiljem oli kaubakaravanide saatja. Selles ametis tutvus ta erinevate uskudega, sest Araabia poolsaarel elas juute ja kristlasi. Muhamedist sai kaupmees (abiellus tunduvalt vanema kaupmehe lesega). Kuni 40nda eluaastani tegeles äriga. ~610. aasta paiku hakkas huvi tundma usuprobleemide vastu. Veetis palju aega kõrbes üksi palvetades. Seal tuli tema juude peaingel Gabriel, kes andis talle edasi Allahi käsu. See oli, et Allah oli ta välja valinud oma prohvetiks ja et tema ülesanne on teha kõigile selgeks, et tuleb tunnistada ainult üht jumalat Allahit. Muhamed hakkas kuulutama ainujumala usku – usku Allahisse. Tegutses esialgu Mekas, aga väga suurt edu tal polnud. Kaupmehed kartsid, et ainujumalakultusega tuleb sissetuleku langus. Muhamed oli sunnitud Mekast lahkuma . 622 lahkus ta Mekast Mediinasse. Seda aastat peetakse ajaarvamise alguseks islamiusulistel. Neil on kasutusel kuukalender ning aasta pikkus on teine, kui meil. Mediinas leidis Muhamed poolehoidu, mis suurenes. Kuna tema pooldajaskond suurenes, siis sai ta 630. a minna tagasi Mekasse ja see hõivata. 2 viimase eluaastaga levitas ta kogu Araabia poolsaarele Muhamedi usu. Oli tekkinud araablastel oma riik.
    Šariaat – Islami seadus.
    Sunna – Islami pärimus, koosneb eestkätt prohveti ütlustest.
    Islamiusuliste reeglid:
    • Mehel võib olla kuni 4 naist (kõiki naisi peab suutma võrdselt kohelda ja ülal pidada)
    • Naised peavad olema kaetud (kui palju peab kaetud olema sõltub piirkonnast )
    • Abielu ei tohi rikkuda (karistatakse)
    • Sealiha ei tohi süüa (siga on roojane loom)

    Araabia kalifaat (keskus – Meka)
    Kalifaat e. riik. Valitses kaliif e. riigijuht. Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Tegemist on teokraatliku riigiga.
    Araabia riigi laienemise põhjuseks oli põlluharimiseks ja karjakasvatuseks sobivamate territooriumite otsimine. Samuti loodeti vabaneda omavahelistest sõdadest. Araabia riik koosnes erinevatest hõimudest, kes olid varasemalt olnud omavahel vaenujalal ning taheti suunata seda sõjakust väljapoole. Alade vallutamisest saadi ka sõjasaaki ning sõjameeste palgad maksti sama sõjasaagiga (maa, kariloomad, väärisesemed). Vallutatud aladelt hakati makse nõudma. Vallutamiste põhjuseks oli ka usk – see kes on langenud sõjas usu levitamise nimel, pääseb otse paradiisi.
    Mõne aja pärast sai Araabia kalifaat nimeks Omajaadide kalifaat (valitsejate nime järgi; keskus - Damaskus). Pärast Omajaade said valitsejateks Abassiidid (Abassiidide kalifaat; keskus - Bagdad ).
    Vesiir oli kaliifi esimene abiline (võrreldav peaministriga).
    Kalifaat oli jaotatud asevalitsuspiirkondadeks, mida valitsesid emiirid.
    Kogu seda valitsemist keskvõimu tasandil juhiti ministeeriumite e. diivanite tasandil.
    Emiirid üritasid tegutseda/ valitseda iseseisvalt ning mitte alluda kaliifile. Kaks piirkonda, mis üritasid tegutseda iseseisvalt: Hispaania emiir (Cordobas) ja Põhja-Aafrika emiir.
    Selle hiigelriigi elanikke ühendas Islamiusk ja araabia keel (Koraani tuli lugeda araabia keeles). Kalifaadi territoorimil elas aga palju erinevate uskudega rahvaid. “Raamaturahvastel” (juutidel ja kristlastel) lasti oma usku edasi tunnistada ja oma usukombeid täita. “Mitte-raamaturahvastelt” oodati islamiusku pööramist. Osa kristlastest ja juutidest vahetasid aga usku, sest teiseusulised pidid makse maksma ja siis nad ei pidanud seda maksu maksma. Lisaks vahetati veel usku, et saaks riigivalitsemise juures karjääri teha.
    Haridus
    Õpetati Koraani lugema ja tundma. Kool, kus Koraani lugema ja tundma õpiti kandis nimetust mektebe. Algharidus oli Koraani tundmine, kirjutamine, aritmeetika ja luule (teoseid õpiti pähe). Õppimine seisnes selles, et toimus sõna-sõnaline pähetuupimine. Hiljem, kui algharidus oli kätte saadud, oli võimalik ennast täiendada mošeede juures olevates õpiringides, kus jätkati Koraani tundmaõppimist, aga tehti tutvust ka šariaadiga. Õpiringidest kasvasid välja kõrgemad koolid, mis kandsid nimetust medrese . Nendes koolides õpiti lisaks Koraanile ka õigusteadust, araabia keelt ja kirjandust, loogikat ja matemaatikat. Esimesed medresed tekkisid kuskil kümnendal sajandil. Sel ajal Euroopas sellisel tasemel koole ei olnud.
    Araablasi saab pidada ka Antiik-Kreeka pärandi säilitajateks. Tõlgiti Antiik-Kreeka teoseid araabia keelde. Hiljem juba renessansi ajal tõlgiti neid edasi teistesse keeltesse. Esialgu järgiti ka Antiik-Kreeka seadust, kuid hiljem panustati rohkem sellesse ja jõuti kaugemale kui Kreekas oli jõutud. Antiikmaailmas oli teadus paljuski teooria tasemel, aga Araabias ei kardetud eksperimenteerida (nt. viinamarjaveinist eraldati puhast alkoholi – hakkas arenema farmakoloogia e. teadus ravimitest; loodi esimesed apteegid 9. saj. alguses; meditsiin , käsitleti kliima mõju inimesele, jõuti järeldusele et dieedi ja hügieeni abil on võimalik haigusi vältida; arendasid edasi matemaatikat, võtsid kasutusele Indiast pärit numbrid , Euroopas tuntakse neid aga Araabia numbritena, võtsid kasutusele praktiliselt kõik trigonomeetrilised funktsioonid). Olulisemad teadlased olid: al Biruni – pidas võimalikuks, et eksisteerib heliotsentriline (päikesekeskne) maailm, määras ära viiekümne aine tiheduse, viibis pikalt Indias ja koostas teose India ajaloost, etnograafiast ja geograafiast; Ibn Sina (Avicenna – lad. k.) – pani kirja raamatu “Arstiteaduse kaanon ”, selgitas erinevate haiguste olemuste põhjuseid ja kirjeldas ka tervislikku toitumist; al Idrisi – geograaf , koostas raamatu “Geograafia”, seal ta kirjeldas talle teadaolevat maailma, suur osa teadmistest olid teiste kirjeldused, raamatu juurde kuulus ka 2 kaarti: üks oli paberil , teine oli graveeritud hõbekettale (3,34 x 1,42 m).
    Bütsants
    Ida- Rooma riik, mis kestis 395-1453. Riigikeel on kreeka keel. Keiser Justinianuse ajal (527-565) saavutas riik suurima hiilguse, Üsna pea see hääbus, sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid.
    1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike-Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt – ristisõjad! Bütsants nõrgenes veelgi. 1453. a. vallutati Konstatinoopol türklaste poolt.
    Riiklik korraldus:
    Keiser e. Basileus oli piiramatu võimuga. Keisrit nõustas aristokraatlik Senat. Hipodroomi parteid ja sõjaväejuhtkond ohustasid aeg-ajalt keisri võimu. Alles 11. saj. kinnitus traditsioon, et keiser ise määras oma järglase. Konstantinoopoli patriarh – tema võim pärines Kristuselt.
    Sõjavägi:
    Maa jaotati sõjaväe ringkondadeks – teemadeks, mida juhtis strateeg . Sõjaväe põhiosa kujunes maaväest – stradiootidest, kes said maatüki teenistuse eest ja pidi ise end ülal pidama . See tagas armee usaldusväärsuse.
    Talupojad, käsitöölised, kaupmehed:
    Algselt olid talupojad vabad. Makse maksti riigile. maksu laekumise eest vastutas terve küla. Võlgu jäänud talupojad müüsid maa maga ja läksid linna. Keiser püüdis seda protsessi peatada, kuid talupoegade laostumine mõjutas ka sõjaväe nõrgenemist. Käsitöölised ja kaupmehed kuulusid äriühingutesse – kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutistele.
    Kirik ja kultuur:
    Konstantinoopoli patriarh allus keisrile. Kirik oli Bütsantsis osa riigiaparaadist, millele oli delegeeritud tää vaeste ja vigastega. Erinevused ida ja lääne kiriku vahel tugevnesid. Jätkus vaidlus, kas Püha Vaim lähtub ainult Isast (ida kirik) või Isast ja Pojast (lääne kirik). 1054 panid mõlemad kirikud teineteise kirikuvande alla.
    Kirik hierarhiline – patriarh – metropoliidid – preestrid . Puudus tsölibaadi nõue – abielus ei tohtinud olla ainult kõrgvaimulik. Ei domineerinud Benedictuse kloostri reeglid. Austati ikoone – pühapilre, Kristust ja Neitse Maarjat . Hagia Sophia katedraal .
    Antiikkultuuri järjepidevus:
    Konstantinoopolis jätkas tööd Ateenast pärit filosoofiakool – grammatika, retoorika , filosoofia, õigusteadus. Kuna filosoofiakooli eeskujul avati ka teisi koole, siis linnaelanikud olid reeglina kirjaoskajad. Kui türklased vallutaisd Bütsantsi, siis paljud teadlased põgenesid Lääne-Euroopasse ja viisid sinna kreeka kirjanduse.
    Hagiograafia – pühakute elulood .
    Esiaeg
    Algas inimese tekkest , lõppes kirja tekkimisega ( sumerid ) ~3300- 3500 eKr
    Esemelised e. ainelised ajalooallikad.
    Tegeleb: muinasteadus e. arheoloogia.
    Kultuurkiht – inimetegevuse jäänuseid sisaldav mulla või kivi kiht
    Muistis – inimese valmistatud või inimtegevusega seoses olnud aineline objekt; jaguneb: kinnismuistis ja irdmuistis.
    Ajalooline aeg
    (Eestis ~1200)
    Esemelised + kirjalikud ajalooallikad
    Jaguneb:
  • vanaaeg : kiri ~3300-3500 eKr
  • keskaeg : Lääne-Rooma keisri kukutamine 5. saj.
  • uusaeg : Konstantinoopoli vallutamine (15. saj), Ameerika avastamine (15. saj.), usureformid (16. saj.)
  • Lähiajalugu: I maailmasõda
    Esi- e. muinasaja arengujärgud
  • Kiviaeg
  • Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (2,5 mln aastat tagasi). Peamised tööriistad: pihukirves , oda, kaabits (kõõvits), kirves , õngekonks, ahing , harpuun. Korilus, küttimine, kalapüük. Anastav majandamisviis (võeti looduselt, mida vaja oli). Tingis rändleva eluviisi (reviir – kindel piirkond, mille piires rännati).
  • Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (12 000 a. eKr). Leiutised : vibu ja nool (saadi paremini suuremaid loomi küttida). Kodustati koer. Anastav majandamisviis ja rändlev eluviis.
  • Neoliitikum e. noorem kiviaeg (7 000 a. eKr). Kivi lihvimine ja kivisse augu puurimine , savinõude valmistamine, taimekiududest niidi valmisamine ja kudumine . Neoliitiline revolutsioon – anastavalt majandusviisilt mindi üle viljelevale majandusviisile (põlluharimine ja karjakasvatus). Tingis paikse eluviisi. Kes hakkasid tegelema põlluharimisega, nendel sugukonna tähtsus kadus . Perekonna pea oli naine. Tähtsamad jumalad olid samuti naised. Karjakasvatajad olid siiski rändajad ja neil sugukonna tähtsus esialgu säilis. Nemad tähtsustasid meest, perekonna pea oli mees ja tähtsamad jumalad olid mehed.
  • Eneoliitikum e. vase-kiviaeg (~5000 eKr). Tulid olulised leiutised: ratas (transpordivõimalused paranesid), vanker, potikeder ; toortellised (nõrgad ehitised; Mesopotaamias); niisutussüsteemid ( Mesopotaamia )
  • Pronksiaeg (~2500 eKr). Ader – meeste tähtsus (adraga kündis mees, kasvatas karja, kaitses kogukonda, valmistas tööriistu). Käsitöö muutus keerulisemaks ja eraldus põlluharimisest (toimus tööjaotus). Vahetati põlluharimisjääke käsitöö toodangu vastu. Eraomandi teke. Varanduslik kihistumine . Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur.
  • Rauaaeg (~1300 eKr). Peamine tööriistade ja relvade valmistamise materjal oli raud.
    Columbuse- eelne Ameerika
    ~15 000 eKr siirduti Aasiast üle Beringi väina (sel ajal Beringiana maasild) Ameerikasse. Esialgu elati põhjas. ~12000 eKr liiguti Ameerika põhjaosast ka lõuna poole. Teised teooriad on:
  • Melaneesiast ( Okeaania osa) -> Põhja- ja Kesk-Ameerikasse
  • Polüneesiast (Vaikse ookeani idaosa) -> Lõuna-Ameerikasse
  • Austraaliast -> Antarktika -> Lõuna-Ameerikasse
    Kesk- e. Mesoameerika
    Esimene piirkond, kus arenes välja kõrgkultuur oli Mehhiko kiltmaa , teine Yukatani poolsaar. ~7000 eKr jõuti põlluharimiseni. Kodustati ainult koer. Et Mehhikos põldu harida tuli rajada niisutuskanaleid. Yukatanis tuli rajada kuivenduskanaleid; sealolevad põllud olid osaliselt kunstpõllud ( ujuvad põllud või ujuvad aiad ümbritsevate kanalite tõttu).
    Lõuna-Ameerika
    Esimene kõrgkultuur Andide piirkonnas. ~6500 eKr jõuti põlluharimiseni. Kodustatud loomad olid koerad ja laamad ( alpakad ja vikunjad). Selleks, et seal põldu harida oli vaja niisutuskanaleid. Põlde rajati ka mäekülgedele, kõige kõrgemal olid karjamaad . Toimus nn vertikaalne majandus.
    Peamised toiduained oli mais ja oad. Lisaks kasvatati veel kartulit, tšillit, tomatit, kõrvitsat, kakaod, tubakat , puuvilla.
    Tehnoloogiliselt arengult olid kõik tsivilisatsioonid kiviaja (neoliitikumi) tasemel.
    Religioonil oli keskne roll kõigis kõrgkultuurides. Ühendas eri alade inimesi, hõime oli palju aga neid ühendav tegur oli religioon . Usulistel eesmärkidel rajati väga suuri tseremoniaalrajatisi (püramiide). Püramiidid olid templite alused. Usk õhutas ka sõdima – sõdadest saadi vange keda ohverdati jumalatele. Aitas kaasa ka kaubavahetusele, sest oli vaja muretseda rituaalideks teatud kindlaid esemeid, mida vahetati omavahel. Nt oli vaja obsidiaani ( vulkaaniline klaas), mis oli terav ja millega ennast veristati; astelrai astel – samuti enese veristamiseks; teatud merekarpe kasutati pasunatena.
    Vanimat rahvast nimetatakse olmeekideks. Nad elasid Mehhiko lahe lõunarannikul (Mehhiko kiltmaa ja Yukatani poolsaare vahel). 1200-400 eKr. On peetud hilisemate kultuuride alusepanijateks. Neile oli omane suurte kivipeade valmistamine ( basaldist ). Nende püha loom oli jaaguar . Hästi palju tehti kujusid , mis pidid olema jaaguari ja naise järeltulijad (beebijaaguarid). Tegeleti pallimängudega: olid suured väljakud, pall oli kautšukist ja seda ei tohtinud lasta maha kukkuda, seda aeti edasi õla või puusaga.
    Yucatani poolsaarel tekkis Maia tsivilisatsioon (I aastatuhat eKr). Põlde sai rajada tänu kuivenduskanalitele. Maiad hakkasid ehitama püramiidtempleid (nagu olmeegid), mille ümber kujunesid linnad. Ei tekkinud üks riik, vaid terve rida erinevaid linnriike . On leitud ~120 erineva linna jäänuseid (kõik ei eksisteerinud paralleelselt). Nad eksisteerisid 300-900 pKr. Linna keskuses oli püramiidtempel ja selle läheduses kuningate residents ja väiksemad templid. Igat maiade riiki valitses kuningas. Temast madalamale jäi sõjaväeline aristokraatia, preesterkond, ametnikkond ja talupojad. Preestrid: pidasid kalendrit (päikesekalender – 365 päeva, 18 kahekümnepäevast kuud, aastasse lisati 5-6 lisapäeva; rituaalne kalender – 260 päeva, 13 kahekümnepäevast kuud; iga 52 aasta järel langesid nende kahe kalendri algused kokku), kirjutasid (hieroglüüfkiri, raske dešifreerida sest selle ülesehitus on keeruline; vähe säilinud – ainult kolm käsikirja), pidasid sidet jumalatega ja viisid läbi ohverdusi (vereohvrid – veristasid ennast, tõid inimohvreid, et jumal hoiaks maailmakorda; vihmajumalate auks ohverdati karstilehtritesse poisse).
    Enne asteeke oli Teotihuacan kultuurikeskus. Selle rajajad on teadmata. Linna läbis 2km pikk tänav, mida ääristasid hauakambrid ja püramiidid (Kuu-, Päikese- ja Sulismao püramiidid). Rituaalide ega kultuste olemusi ei teata.
    Asteegid olid arvatavasti pärit mägedest. Ta hõivasid Texcoco järve ja rajasid sinna Tenochtitlani linna (nende keskus). Nad alistasid kogu Mehhiko kiltmaa elanikud enda võimule ning võtsid omaks ka varasemate tsivilisatsioonide tunnused. Need, kes alistati, sattusid andamikohustuse alla – pidid andma toiduineid, tekstiili ja pidid osalema asteekide ehitustöödel.
    Eksisteeris samasugune hierarhia nagu maiade linnriikides.
    Ohverdamine oli vajalik selleks, et iga päev päike tõuseks, et maailmakord säiliks. Asteekide arvates oli normaalne surra kas lahingus või vangina ohvrialtaril, sest need läksid Päikesejumala taevasse. Ülejäänud läksid süngesse allilma. Erandina läksid uppunud vihmajumala taevasse. Peeti “lillesõdasid”, mis olid sõjad, mida peeti ohverdusvangide saamiseks. Nimetus tuleb sellest, et asateegid võrdlesid voolavat verd langevate õitega. Asteekide rõhumine teistele nõrgemate rahvaste vastu sai neile saatuslikuks, sest need keda asteegid rõhusid liitusid hiljem hispaanlastega nende vastu.
    Asteegid harisid oma lapsi. Teatud kindlas vanuses hakkasid lapsed koolis käima. Oskused, mida neile õpetati olid erinevad. Ülikute lapsi valmistati ette preestriks- ja ametnikukssaamise jaoks, lihtrahva lapsed õppisid sõjameheoskusi. Koolis pidid käima ka tüdrukud, neile õpetati käsitööd, rituaalseid tantse ja laule. Hispaanlastest vallutajate sõnul ohverdati aastas ~20 000 inimest, päevas ~50 (ei pruugi olla täpne).
    Inkade ja asteekide erinevus oli selles, et asteegid ei hoolinud alistatud rahvastest ega lasknud neil valitsemises osaleda, samas aga inkad määrasid alampiirkondade asevalitsejateks kohalikud. Mõlemas aga kehtis hierarhia.
    Inkade peajumal oli päikesejumal Inti. Kuningas oli selle jumala kehastus.
    Ohverdati 4-10-aastaseid lapsi ja nad oli nagu maskuandam riigile. Asevalitsuspiirkonnad pidid eraldama riigile teatud hulga väikseid lapsi, keda kasutati müstilistel tseremooniatel selleks, et neid ohverdada. Tseremoonia käigus tapeti nii poiss kui tüdruk ja nad maeti nagu nad oleksid olnud abielupaar . Enne surmamist nad uimastati. Need lapsed olid nii madalat kui ka kõrgemat päritolu.
    Koodeks , mis kujutab endast asteekide ajalugu kannab nime Mendoza koodeks. Antonio di Mendoza lasi kirja panna hästi palju erinevat teavet asteekide kohta. Kasutatud on asteekide piltkirja ja hispaaniakeelset teksti. 1450ndatel.
    Indoeuroopa
    Sugulaskeeli rääkivad rahvad , kes aastasadu elasid maa-aladel Euroopast Indiani. Algkoduks Mustast merest ja Kaspia merest põhja poole jääv stepivöönd. ~3000-2000 eKr algas nende väljaränne algkodust.

    Hetiidid
    Anatoolia . Polnud soodsaid tingimusi põlluharimiseks, leidus palju kivi ja puitu. Maavarad: kuld , vask, hõbe, raud. Esimesed, kes rauda kasutasid ( sulatamine ). Täiustasid ratast (kuus kodarat), leiutasid sõjakaariku. Sekundaarne tsivilisatsioon. Kiilkiri , usund ja valitsemise viis olid üle võetud Mesopotaamiast aga kohandati. Oluline roll sõjalisel ülikkonnal. Vabad talupojad. Orjade roll väike. 1700-1200 eKr. Riik purustati.
    Foiniikia
    Vahemere idarannik . Semiidi hõimud. Sekundaarne tsivilisatsioon (Egiptuse ja Mesopotaamia mõju). Linnriigid . Õitsengu aeg 10.-7. saj eKr.
    Põllundus – polnud sobivaid maid; tagaplaanil oli aiandus – viinamarjad (vein), oliivipuud (õli); käsitöö – klaas, klaasnõud, klaashelmed; purpurvärvi kangas – purpurtigu (1g=5000 tigu); sarlakkpunane kangas – putukad; metallanumad (vask- ja pronkskausid); seedripuit (eksport).
    Head laevaehitajad ja meresõitjad. Ründasid vahemereäärseid piirkondi, vangid müüdi orjadeks. Suurimad orjaturuomanikud.
    Tähestikkiri, 22 märki.
    Usk – jumalad Baal ja Moolok , jumalatele toodi inimohvreid, esmasündinud poeg.
    Euroopa Vara-Uusaja algul
    Vara-Uusaja algul oli Lääne-Euroopas kolm tsentraliseeritud riiki:
    • Inglismaa (Tudorite dünastia; tegutses parlament ; kuningas ei olnud kohustatud arvestama parlamendiga, pigem vastupidi)
    • Prantsusmaa ( Valois ’de dünastia; 14.-15. saj kutsutakse veel kokku parlamenti, siis aga unustati ära nende kutsumine)
    • Hispaania (Vara-Uusajal kerkib esile; liidab kõik väikesed riigid Pürenee ps.-l; 15. saj liitub personaaluniooni kaudu ka Portugal ; rahastas 15. saj lõpu ja 16. saj maadeavastusretkeid, mis kujunesid tal uueks rikkusallikaks, seetõttu on ka Hispaania ja Portugal Lõuna-Ameerika koloniseerijad)

    Saksa rahva Püha-Rooma riik on jätkuvalt killustunud. Keisrit enam ei valita, alates 1438 . aastast kuulus keisri troon Habsburgidele, Kuldbulla tõttu ei olnud neil aga võimu.
    Põhja- ja Ida-Euroopa.
    Türgi. 1453 Konstatinoopoli vallutamisega lõpeb Bütsantsiriigi ajalugu, pannakse alus Türgi-Seldžuki suurriigile, kes laiendas oma piire Balkani poolsaarel ning jõuab Lõuna-Ungarini välja.
    Poola. Personaalunioon Leeduga, kellega koos olid nad vallutanud suure osa
    Valgevenest ja Ukrainast. Riik ulatus Peipsi järvest Musta mereni. Kuna Poola pidi pidevalt sõdima, sest Venemaa oli huvitatud Valgevenest ja Ukrainast, siis juba 16. saj algab Poola nõrgenemine, millele järgnes nn. kolm Poola jagamist ja 18. saj lõpuks ei olnud Euroopa kaardil enam Poola riiki.
    Skandinaavia. Keskajal oli Skandinaavia üks riik Taani. 1521 muutus Rootsi lõplikult iseseisvaks riigiks, kahe perekonna võitluses (Sture ja Vasa ) väljus võitjana Vasa perekond ja esimene kuningas oli Gustav I Vasa.
    Vene riik. 1480 on Venemaa taas iseseisev riik, Ivan III liidab Venemaaga ka Novgorodi . Järgmine Vene tsaar Ivan IV julm pidas oma ülesandeks Vene riigi piiride laiendamist, sest Vene riigil ei olnud väljapääsu ühelegi merele .
    Liivi sõda (1558-1583).
    Kirjeldage, kuidas islam mõjutas järgmisi eluvaldkondi:
    • Riigivalitsemine ja seadusandlus – koraani põhjale tehti šariaat, tegemist oli teokraatliku riigiga e. kaliifile kuulus nii ilmalik kui vaimulik võim. Vallutati alasid, et eemaldada konflikte, sest Araabia kalifaadis ei tohtinud riigisiseselt sõdida; mitte-islamiusulistelt nõuti makse.
    • Perekond:
      • Mehel võib olla kuni neli naist (peab suutma kõiki võrdselt ülal pidada)
      • Abielu ei tohi rikkuda (karistatakse)
    • Haridus ja teadus – mektebes õpetati koraani lugema ja tundma, medreses õpetati ka õigusteadust, araabia keelt ja kirjandust, loogikat ja matemaatikat. Teaduses ei kardetud eksperimenteerida – viinamarjaveinist eraldati puhast alkoholi; arenes farmakoloogia e. ravimiteadus; arendasid edasi matemaatikat; käsitleti kliima mõju inimesele; võtsid kasutusele Indiast pärit numbrid (tuntud kui Araabia numbrid).
    • Kunst ja kultuur – sealiha ei tohi süüa (siga on roojane loom); naised peavad olema kaetud (kui palju, oleneb piirkonnast); järgiti sunnat (prohveti sõnadele põhinev pärimus); saab pidada ka Aniik-Kreeka pärandi säilitajateks – tõlgiti Antiik-Kreeka teoseid araabia keelde, esialgu järgiti ka Aniik-Kreeka seadust, kuid hiljem seda täiendati ja jõuti kaugemale, kui Kreekas oli jõutud.

    Kreeta -Mükeene e. Egeuse kultuur
    2000 - 1100 eKr.
    Kreeka ajaloo vanim eriood. Jaguneb:
  • minoiline kultuur (~2000 eKr) – tuleneb Kreeta kuningas Minose nimest (Minos oli minotauruse müüdiga seotud, lasi tema elukohaks luua labürindi), levis Kreeta saarel ja teistel Egeuse mere saartel; oli primaarne kultuur (arenes iseseisvalt); selle rajajate päritolu on teadmata (ei olnud kreeklased, ega seostu ühegi kindla rahvaga); neil oli oma kiri: lineaarkiri A (dešifreerimata); teamised pärinevad esemelistelt ajalooallikatelt; olid hästi tähtsal kohal lossid: meenutasid labürinte, olid valitsuskeskused (kas kõik eraldi või oli mõni tähtsam kui teised, ei teata), olid ka usukeskused (templeid pole leitud), majanduskeskused (leitud on teravilja, veini ja oliiviõli ning laoruume ja käsitööruume); linnad ümbritsesid losse; suured kindlustused puudusid, sest oli rahumeelne kultuur - puudusid sõjastseenid ja haudadel relvapanused; religioonis olid olulisel kohal härg ja naine/jumalanna; kultuuri allakäik seotud: ~1600 eKr – lähedalasuval saarel oli vulkaanipurse , tekkis hiidlaine ja kultuurikeskused said kannatada, ~1500 eKr – tungisid mandri- Kreekast Mükeene kultuuri asukad Kreeta saarele
  • Mükeene kultuur – (~1600 eKr) sai nime mandri-Kreeka tähtsaima keskuse Mükeene järgi; levis mandri-Kreekas ja Kreetal; oli sekundaarne kultuur; sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda; lineaarkiri B (dešifreeritud); lossid olid omaette riikide keskused: olid valitsuskeskused, sõjakeskused (tugevalt kindlustatud, järeldatud et olid sõjakad ja sõdisid omavahel pidevalt), linnu losside ümber polnud; religioonis kummardati paljusid minoilisi jumalaid ja jumalannasid, kuid see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile; hävis ~1100 eKr (suur rahvaränne)
  • Mesopotaamia

  • Assüroloogia – tegeleb kiilkirja kasutanud rahvaste uurimisega (19. saj. keskpaigas).
  • Eufrati ja Tigrise ääres olid üleujutused ebakorrapärased ning kui tuul oli Pärsia lahe poolt, siis tõi see tuul vee kõik jõgede suudmealale ja ujutas selle piirkonna üle. Ülevalpool oli põlluharimine võimalik ainult tänu niisutuskanalitele.
  • Kasutasid ehitusmaterjalina savi ning seetõttu on enamus ehitistest hävinud. Alles on jäänud ainult vundamendid, kui sedagi .

  • Vanim rahvas on sumerid. Oletatakse, et nad on kas pärit põhja poolt või India-aladelt, aga kindlat päritolu ei teata. Leiutised: kiilkiri, ader, ratas -> vanker, potikeder. Hakkasid rajama esimesena niisutuskanaleid ja kuivenduskraave. Kuuekümnendsüsteem. Maailma vanim eepos – Gilgameš. Kujunes palju erinevaid linnriike. Üks linnriik koosnes mitmest ümberkausest külast ja elanikke võis olla kuni 200 000. Linnriigid olid omavahel vaenujalal, võitlesid ülemvõimu pärast. See oli üks neile saatuslikuks saanud põhjuseid. Teine põhjus oli looduslik kaitsetus ja avatus . Ümberkaudsed rahvad olid sõjakamad ja tahtsid sumerite rikkusi ja tehnoloogiaid ning vallutasid sumerid.
  • Semiidi hõimud – elasid sumeritest põhja pool. Nende seas oli palju erinevaid rahvaid (nt. akadlased, assüürlased, foiniiklased). Nende järeltulijad on araablased ja juudid . Sumeri linnriigid vallutatigi ära akadlaste poolt ning nad võtsid üle sumerite kirja, aga kohandasid seda oma akadi keelele. Võtsid veel üle sumerite kultuuri, ehituskunsti . Sumerid sulandusid kokku semiitidega, kes neid vallutasid. Sumeri keel jäi püsima religioonis. Tehti sumeri-akadi sõnastikke. Akadlased rajasid Akadi Impeeriumi. Nende võim kukutati babüloonlaste poolt, kes rajasid Babüloonia Impeeriumi. Nende võim kukutati aga assüürlaste poolt, kes rajasid Assüüria Impeeriumi. See Assüüria Impeerium aga vallutati uuesti babüloonlaste poolt ja nad rajasid Uus-Babüloonia.

  • Religioon
  • Polüteism (nagu Egiptuses). Usk oli seotud riigivõimuga ning pidi riigivõimu põhjendama (miks ühtede käes on võim ja teiste käes ei ole). Mesopotaamia jumalad on sumeri päritolu, aga semiidi hõimud panid neile oma nimed, kui nad sealsed alad ära vallutasid. Algselt kehastasid jumalad loodusjõude, aga aja jooksul omandasid nad inimese välimuse (antropomorfsed). Kujutati inimeste iseloomuomadustega (nii head kui halvad). Igal piirkonnal ja linnal oli oma kõige olulisem jumal. Kui mõni linn või piirkond esile kerkis, siis kerkis esile ka selle linna või piirkonna jumal. Jumalaid seostati ka taevakehadega (nt. Ištar – ilu- ja armastusejumalanna – seostati Veenusega; Sin – kuujumal ). Mesopotaamias jagati taevakaar 12ks sodiaagimärgiks, sai alguse astroloogia. Kasutati kuukalendrit – ühe kuu pikkus on 30 või 29 päeva, aasta oli 354 päeva pikk. Aeg-ajalt pandi aastasse lisakuu, et korvata kadu. Lisaks astroloogiale ennustati ka unenägude ja loomade sisikondade järgi, kerkisid esile preestrid (barud), kes tegelesid ennustamisega. Ettekujutused hauatagusest elust olid vähearenenud ja elu jätkumist hauataguses elus ei loodetud. Pigem kardeti, mis juhtub pärast surma. Kardeti, et hingel tuleb raske ja piinarikas elu allilmas . Ei pööratud tähelepanu ka inimeste matmisele, pole suuri haudehitisi. Sageli maeti lihtsalt koduõue või isegi elamu põranda alla. Hauapanuseid samuti polnud.

  • Kiri
  • Kiilkiri – on peetud isegi Egiptuse kirjast vanemaks. Arvatakse, et leiutati umbes 3300-3500 eKr. Esialgu oli piltkiri , aga aja jooksul arenes välja kiilkiri. Alguses oli neid märke ~1800. Mõned oli mõistemärgid, mõned aga silbid , osad aga seletavad märgid. Aja jooksul jäi neid vähemaks, silbid saavutasid ülekaalu. Lõpuks oli neid ~500. Kiilkirja märgid olid pidevas muutuvuses tihedate vallutuste tõttu. Kiilkirja tahvlid olid peopesast natukene suuremad ja tekst seal peal oli hästi väike. Kiilkirja dešifreerimise juures oli tähtis Behistani kalju, kus oli kasutusel vana-pärsia keel (moderniseeritud kiilkirja märgid, 33 märki), akadi keel ja eelami keel.
    Reformatsioon
    Eeldused:
    • Riikide keskvõimu tugevnemisega ei olnud kuningad huvitatud oma võimu jagamisest paavstiga
    • Suur konflikt tekkis Saksamaal, sest killustunud riigis oli katoliku kirikul vaba voli toimetada ja oma võimu kinnitada
    Martin Luther (1483-1546). Oli pärit Saksimaalt. Isa soovitas tal õppida ülikoolis õigusteadust. Enne ülikooli astumist sattus ta tormi kätte ja lubas jumalale, et kui ta tormi üle elab siis läheb ta teoloogiat õppima. Siis õppiski ta teoloogiat Wittenbergis ja hiljem oli seal teoloogiaprofessor. Tema huvi oli seotud inimese ja jumala suhtega lähtuvalt piiblist. 31. oktoober 1517 lõi Luther Wittenbergi lossi kiriku uksele oma 95 teesi – see oli reformatsiooni algus. Teesides oli: Luther nõuab usupuhastamist lähtuvalt piiblist; nõudis rahvuskiriku loomist; kirik pidi loobuma oma rikkustest; nõuti ristimist ja armulauda.
    Paavst Leo X ei osanud algul ette näha reformatsiooni tagajärgi ning seetõttu pidas ta algul Martin Lutheri seisukohti munkade omavaheliseks lobaks.
    Saksa rahva Püha Rooma riigi keiser Karl V kutsub kokku 1521. aastal Wormsi riigipäeva, kus ta lootis et Martin Luther ütleb lahti oma vaadetest, kuid seda ei juhtunud ja Martin Luther kuulutati lindpriiks. Teda kaitses ainult Saksi kuurvürst. Wormsi maapäeva otsustati hakata eirama peaaegu kõikide Saksa kuurvürstiriikide poolt, sest kõik kiriku ja kloostrite varad läksid kuurvürstidele.
    Lisaks kirikuvarade loovutamisele muutusid ka jumalateenistused oluliselt lihtsamaks. Jumalateenistus koosnes missast ja laulust. Kirikuõpetajad said õiguse abielluda . Martin Luther abiellus ise nunnaga.
    Reformatsiooniga kaasnesid ka rahvaliikumised. 1524 -1525 toimus Saksa talurahva sõda. Sõja juht oli Thomas Müntzer.
    Reformatsioon lõhestas Saksa ühiskonda ning konfliktid jätkusid protestantide ja katoliiklaste vahel 1555 . aastani kuni kuulutatakse välja Augsburgi usurahu .
    Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon .
    Kalvinism – levib Šveitsis ja Prantsusmaal; eestvedajateks on Ulrich Zwingel ja Johann Calvin. “Elu on karm kohusetäitmine!”
    1534 kinnitab Inglise parlament kuninga kirikupeaks . Edward VIII. Anglikaani kirik. Sulges kõik kloostrid ja; ladinakeelsed missad muudeti ingliskeelseteks.
    Reformatsioon levis Skandinaavias ja Eestis – pildirüüstajate liikumine.
    Katoliku kirikus võib eristada kahte suunda: avalik võitlus (inkvisitsioon – Ignatius Loyota ja jesuiitide ordu; 1583 – jesuiitide kolleegium ka Tartus) ja kirikusisene võitlus ( Trento kirikukogu 1545-1563; Gregoriuse kalender – 1582)
    Renessanss ja romantism
    XIV sajandil kujunes Itaalias järk-järgult uus maailmavaade ja ellusuhtumine . Antiikkultuuri taasväärtustamine andiski ajastule nime – renessanss. Ausse tõusis kõik inimlik, seega võib seda perioodi nimetada ka humanismiks. XVI sajandil levisid need ideed Itaaliast üle kogu Euroopa.
    Itaalia oli üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. Aadelkond eelistas maaelule linnaelu , eriti Põhja- ja Kesk-Itaalias. Tähtsaim renessansskultuuri keskis oli Firenze , mida valitses pankurisuguvõsa Medicid . Nad ei peitnud oma varasid , vaid kasutasid seda elu nautimiseks ja ilu loomiseks. Metseenlus – kunsti, kirjanduse ja üldse kultuuri toetamine rikaste inimeste poolt.
    Keskajal oli ihu selgest patust, hing aga see, mille eest tuli hoolitseda, et see jõuaks Jumala juurde. Humanistid pidasid ihu ja hinge harmooniliseks tervikuks, osaks loodusest, Jumala loomingu tippsaavutuseks. Kõike inimlikku hakati kõrgelt hindama , peeti lugu inimese isikupärast. Temas nähti loojat , loomingulisust.
    Ideaal oli õnnelik inimene, kes oli igakülgselt arenenud, elus hakkamasaav ja kellest oli kasu ka teistele. Eeskujusid otsiti antiikkultuurist. Antiikkultuurist leiti hingesugulust, õigustust muutustele, aga ka põhjusi vaidlemiseks. Kõiki seisukohti ei pidanud järgima.
    Itaalia kirjandus: Dante Alighieri “Jumalik komöödia”, Francesco Petrarca Sonetid Laurale, poeem “ Africa ”, Giovanni Boccaccio “ Decameron ”. Lorezo Valla antiigi kriitik : ei olnud nõus Aristotelese liigse kiitmisega, avastas Consatinuse kinkeüriku võltsingu.
    Niccoló Machiavelli (1469-1527). Poliitfilosoofia rajaja, ajaloolane , diplomaat. Üks kuulsamaid töid on “Valitseja”. Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Edu saavutab ainult tugev ja järjekindel valitseja. Machiavelli ideaal oli ühtne Itaalia, mida suudab saavutada ainult piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendid mitte moraalist vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata pettust, mõrvu ja reetmist. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda kurvaks paratamatuseks. Moraalinormidest mittehooliv poliitika ongi makjavellism .
    Renessansi ja humanismi levik. Levisid aeglaselt, aga kindlalt põhja poole. Eurooplased vaatasid humanismi poole teise pilguga – nad kritiseerisid inimlikke pahesid. nad olid sügavalt, uurisid Piiblit , selle kõrval ka antiikautoreid. Erasmus Rotterdamist “ Narruse kiituseks”. Narruse kiituse läbi said naeruvääristatud paljud ühiskonnas lugupeetud, kõrge positsiooniga inimesed.
    Trükikunsti algus. 1440 Johann Gutenberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. 1454 – Piibel.
    Thomas Moore. Jurist , parlamendi, liige, kuningas Henry VIII lordkantsler. Oli ka Erasmus Rotterdamist sõber ja mõttekaaslane. “ Utoopia ” tema peateos oli väga ühiskonnakriitiline – püüab luua ideaalset ühiskonda Utoopia saarel. William Shakespeare, Miguel de Cervantes.
    Uus maailmapilt . Mikolaj Popernik – heliotsentriline maailmapilt. Giordano Bruno . Galileo Galilei – ta liigub siiski.
    Skandinaavia ühiskond ja viikingi maailm.
    Juba pronksiajal (1. aastatuhat eKr) elasid Skandinaavias kultuuriliselt ühtne rahvas, kes kõnelesid germaani keelt. Karmide looduslike olude tõttu pidi inimesed oma kodust välja rändama. Lõuna-Rootsist väljusid goodid Ida-Euroopa kaudu Musta mereni. Taanist liikusid anglid , saksid ja jüütid Britanniasse. Skandinaavlased olid põhiliselt põlluharijad, karjakasvatajad, küttijad ja kalapüüdjad. Skandinaavlased on isiklikult vabad, elati taluperedena, kus peremees ehk bond lahendas kohalike probleeme koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel, kus valiti ka pealikud ehk konungid . Aeg-ajalt kasutasid pered ka orjade tööd. Skandinaavlased hakkasid 1. aastatuhande teisel poolel järjest enam tegelema meresõiduga, st. kaubavahetusega, kalapüügiga, röövimisega. Tekkisid kindlustatud kauplemiskohad – linnad Birka , Sigtuna , Hedeby. Paljud pered hakkasid elatist teenima röövimisega. Viikingid , normannid , varjaagid . Viikingite retked jõudsid põhja poole. 9. saj. jõuti Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatamiseks. Asustuskeskus seal keskaja vältel kuni kliima jahenemisele 15. saj. Aastal 1000 jõudsid viikingid Leif Erikssoni juhtimisel Põhja-Ameerikasse.
    Normannid Lääne-Euroopas. 9. saj. muutusid viikingid kristlikele maadele tõeliseks nuhtluseks. Röövretked madala süvisega kiiretel laevadel olid tavaliselt edukad. Retki korraldati kas üksikute laevadega või laevastikuga. Viikingi võitlejad olid julged aga julmad. nad olid hinnatud sõjamehed Bütsantsi keisrite armees. Inglismaal hävitasid normannid sealse kloostrikultuuri 8. saj. Võitlus Inglise kuninga ja normannide vahel kestis 11. sajandini. Prantsusmaal ründasid normannid lakkamatult põhjarannikut ja Seini-äärseid alasid. 911. a. andis Lääne-Frangi kuningas normannide pealikule Rollole valitseda alad Põhja-Prantsusmaal – Normandia hertsogkond.
    Viikingiaja lõpp. Lootust viikingeid tsiviliseerida nähti ristiusus. Juba 9. saj. alustati misjonitööga Skandinaavias, kuid usk hakkas kinnituma alles sadakond aastat hiljem. Taani võttis ristiusu vastu Harald Sinihammas 960. a. Rootsis Olav Sülekuningas 1008. Norras Olav Tryggvason , kuid levis usk Olav Püha ajal 1016 -1028.
    Skandinaavlaste maailmapilt. Maailm on müütiline kolmeosaline ilmapuu :
    • Taevas – Asgard, kus elasid jumalad.
    • Keskosa – Midgard, kus elasid inimesed ja seda ümbritses maailmameri , sel oli hiiglaslik madu Jörmungandr. Üle mere oli Utgard, kus elasid härmahiiud – inimestele ja jumalatele vaenulikud gigandid.
    • Ilmapuu juured ulatusid põrgusse.

    Maailm hävineb hea ja kurja viimases võitluses – ragnarökis – see on hukatus nii inimestele kui ka jumalatele. Päike ja kuu kaovad, ilmapuu vajud keevasse ookeani.
    Jumalad kuulusid kahte perekonda: Aasid ja Vaanid .
    Valhalla – sõdalaste paradiis .
    Odin – pm mingi peajumal v midagi. Kolm kehastust.
    Thor – taeva- ja piksejumal .
    Frej – rahu, jõukuse ja viljakuse jumal.
    Skandinaavia kultuur. Ruunikirjad – algul 24, hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri, mis meieni on jõudnud haua- ja mälestuskividel. Suulised pärimused pandi kirja alates 7. sajandist: Erik Punase saaga ; “Vanem Edda ”; “Noorem Edda”; “Nibelungide laul” (kolm viimast ei pruugi olla puhtalt skandinaavia).
    Suured maadeavastused
    Euroopa oli tunda saanud Indiast pärit vürtse. Taheti ohutumat teed Indiasse . Ptolemaios arvestas Maa ümbermõõduks 28 000 km ja siis tundus ümbermaailmareis lihtne.
    Henrique Meresõitja alustas Aafrika läänekaldas ja jõudis Aafrika tipuni välja.
    Bartolomeo Diaz julges sõita ümber Aafrika nina ja Portugali kuninga ettepanekul nimetati sealne osa Hea Looduse neemeks.
    1471 ületavad Eurooplased esmakordselt ekvaatori .
    Christoph Kolumbus rääkis Hispaania kuninga ära, et ta rahastaks ta reisi Indiasse. Kolumbus hakkas Andaluusiast sõitma India poole. Esimene peatus oli Kanaari saartel, leidis sealt omale naise. 1492 3. aug alustas Kolumbus sõitu laevadega Santa Maria, Pinta ja Nina Indiasse. 12. oktoober jõudis ta Bahama saartele. Kolumbus oli absoluutselt veendunud, et ta oli Indias. Ta otsis kulda, aga ei leidnud seda. Ta jõudis Hispaaniasse tagasi ja suri vaesuses .
    Esimene mees, kes jõuab merdpidi Indiasse oli Vasco da Gama 1498 .
    Amerigo Vespucci sai aru, et Kolumbus ei olnud käinud Indias, vaid oli avastanud uue maa, mille Vespucci nimetas oma nime järgi Ameerikaks.
    Fernao de Magalhaes 1519-1522 korraldas esimese ümbermaailmareisi. Ta ise ei jõudnud Hispaaniasse tagasi, aga ta laevad jõudsid.
    1969 suudeti Inglismaalt sõita põhja kaudu ümbermaailmareis.
    Esimene käik Austraaliasse lõppes ebaõnnestunult, sest see tundus täiesti tühi maa.
    1770 jõudis James Cook Austraaliasse aja avastas seal vilja kandvad maad, mille tulemusena hakkas Euroopa Austraalia vastu huvi tundma.
    Maadeavastuste mõju Euroopa arengule.
    Tulevad paljud uued kaubad , aga tulevad ka haigused nagu süüfilis jne. Samas viivad eurooplased haigusi ka koloniseeritud maadesse.
    Tsivilisatsioon
    Hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tsivilisatsiooni tunnused:
  • Viljelusmajandus
  • Varanduslik kihistumine
  • Riik
  • Kiri
  • Vaimne tegevus ja kultuur
    Tsivilisatsiooni tekkimiseks peab olema viljaka poolkuu piirkond. Ala-Eufrati ja Tigrise ning Niiluse jõgede orgudes tekkisid kõige varasemad tsivilisatsioonid.
    Primaarne kõrgkultuur – on välja arenenud iseseisvalt, ilma mõjutusteta (nt. Vana- Egiptus , Mesopotaamina, India, Hiina, Kreeta, Mesoameerika).
    Sekundaarne kõrgkultuur – on tekkinud varasemate kõrgkultuuride mõjul (nt. Foiniikia, Kreeka, Rooma).
    Vana-Egiptus
    Egüptoloogia – Vana-Egiptust uuriv teadus. Sai alguse 19. saj. alguses, sest 18. saj. lõpus korraldas Napoleon sõjakäigu Egiptusesse ja sealt toodi kaasa palju erinevaid trofeesid, mida hakati uurima.
    7. - 8. saj- rändasid araablased Egiptusesse.
    4. - 3. saj. eKr, kui tekkis hellenistlik riik (Aleksander Suur), siis rändas Egiptusesse palju rahvast.
    Praegu elavad seal siiski araablased.
    Vana-Egiptuse ajaarvamises puudus absoluutne nullpunkt . Vaatasid aega vaaraode valitsemisaastate järgi.
    Egiptuse aasta:
  • Periood – üleujutus (juuli – oktoober). Preestrid jälgisid teavast, millal üleujutus algab (täht Siiriuse ilmumine).
  • Periood . põlluharimine (oktoober – veebruar). Kasvatati tervavilja (nisu, oder) ja lina.
  • Periood – põud (veebruar – juuli). Kasvatati vilja, mis nõudis vähem niiskust: kaunviljad ja sibulad .
    Egiptuses hariti ainult seda maad, kuhu üleujutus ulatus. Ei laiendatud põllumaad. Säilis looduslik tasakaal, ei toimunud muldade sooldumist.
    Vana-Egiptuse ühiskond
    Pidasid ennast autohtoonseks e. ürgseks rahvaks. Ei olnud päritolulegende. Ühiskonna ülesehitus oli rangelt hierarhiline ja hierarhia tipp oli vaarao. Vaaraod samastati mingis mõttes ka jumalaga (alguses oli ta jumal Horose maine kehastus, hiljem räägiti temast kui päikesejumal Ra pojast ja kui vaarao oli surnud siis ühendati ta surnutejumal Osirise kultusega). Vaarao tähtsaim ülesanne oli tagada rahva heaolu (et maailmakorraldus Maat toimiks). Kui ta seda ei taganud, tuli kaos. Vaarao elu oli pisiasjadeni reglementeeritud, kogu ta elukorraldus oli ette määratud.
    Esialgu oli u. 40 väikeriiki Niiluse ääres ja aja jooksul need ühendati, tekkisid kaks riiki: Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptus. Ja hiljem vallutas Ülem-Egiptus Alam-Egiptuse. Vaarao oli mõlema valitseja. Väljendus selles, et ta kandis topeltkrooni, mis sümboliseeris seda, et ta oli nii Ülem- kui ka Alam-Egiptuse valitseja. Olid tähtsad taimed: papüürus ja lootos . Need said ühendatud Egiptuse valitseja sümboliteks. Piits ja valitsemissau olid nüüd mõlemad vaaraol käes.
    Vaarao ülesanded:
  • Sõjakäikude juhtimine
  • Kultustalitused ja sakraalehitiste püstitamine
    Vaaraost madalamal olid kõrgemad ametnikud:
    • Tšati (võiks võrrelda peaministriga) – korraldas elu riigis
    • Nomarh – noomi valitseja.
    • Preestrid (tegutsesid mingi kindla jumala templi juures) – tähtsus muutus jumalate tähtsusega võrdselt
    • Väepealikud
    Riik oli jagunenud noomideks (asevalitsuspiirkondadeks e. haldusüksus)
    Uue riigi ajal tuli kasutusele vask.
    Madalamad ametnikud:
    • Kirjutajad – pigem nagu arveametnikud. Kirjutasid üles kõik saagiga seotu.

    Tööinimesed e. hemud (talupojad ja käsitöölised). Talupojad töötasid maadel, mis kuulusid vaaraole, templile või mõningatel juhtudel ülikutele. Käsitöölised töötasid riigile või templile kuuluvas käsitöökojas. Talupoegi võib võrrelda pärisorjadega.
    Kõige all olid orjad . Orje oli vähem kui Kreekas või mujal.
    Egiptuse usk ja religioon
    Jumalaid oli ~750. Kõik jumalad aga polnud üle Egiptuse tuntud.
    Jumalad jagunevad kaheks: Üle Egiptuse tuntud jumalad (seotud maailmaasjade korraldamisega ning hea- ja kurjavahelise võitlusega) ja väiksemad kohalikud jumalad. Jumalaid kujutati zooantropomorfsetena e. loominimestena. Kogu Egiptsue ajaloo jooksul ei olnud esiplaanil ainult üks kindel jumal. Alguses ühendamise ajal pärinesid vaaraod piirkonnast nimega Edfu ja seal oli jumalaks Horos ja seetõttu sai see jumal teistest tähtsamaks. Hiljem viidi keskus üle Memphisesse ja seal oli tähtis jumal nimega Ptah ja seetõttu sai temast tähtsaim jumal. Kui keskus liikus Teebasse, siis sai tähtsaimaks jumalaks Amon -Ra. Lisaks jumalatele austati ka pühasid loomi. Jagunevad samuti nagu jumalad. Nt kassid, kanakullid, krokodillid, iibised ja skarabeused. Tehti ka katset kehtestada ainujumalakultus e. monoteism.
    Kiri
    Hieorglüüfkiri (Egiptuses)
    Võis tähistada:
    • Mõistet ~800
    • Konsonantühendit ~200
    • Seletavat märki
    Arenesid välja: Hieraatiline kiri ja demootiline kiri (8. sai. eKr)
    Sõna mis oli ovaali e. kartušši sees tähistas valitseja nime.
    Eluolu Vana-Egiptuses
    Toiduks kasutati otra ja nisu. Valmistati leiba ja putru/körti. Kasvatati ka oliivipuid. Kasutati oliiviõli toiduvalmistamise juures. Kuivaperioodil kasvatati sibulat ja küüslauku, mida kasutati ohtrasti. Kasutati ka loomaliha , kala ja puuvilju nagu granaatõunad, viigimarjad, arbuusid ja viinamarjad. Viinamarjadest valmistati ka kääritatud jooki . Seda veini valmistati ka datlipalmimahlast (palmivein). Datleid kasutati ka magusainena. Oli tuntud ka õlu (vähemalt 17 erinevat sorti). Kuivaperioodil kasvatati ka kaunvilju: herned, põldoad ja läätsed. Liha tavainimene väga ei saanud, toidulaud oli kesine. Rikkamad/tähtsamad inimesed said ka igasugu eksootilisi asju süüa.
    Mehed kandsid skentisid (riie ümber puusade, nagu seelik). Linane riie. Ülikud ja vaaraod kandsid kaelas keesid, mida võib nimetada kraedeks. Valmistati kullast , vääriskividest ja klaashelmetest. Klaashelmed olid väga väärtuslikud. Jõukad mehed kandsid peas ka parukat (tehti ehtsatest juustest, lõngast, taimekiududest ja kaunistati klaashelmestega, kalliskividega, kuldsete lintidega). Pea võis ka katta riidest peakattega , et pead päikese eest kaitsta (mehed ja naised). Meeste parukad olid tumedad , naiste parukad võisid olla ka kollased ja helesinised. Naisi kaeti ka läbipaistva kangaga, mis oli tihedalt ümber keha mähitud. Jalas kanti sandaale (nahast, pilliroost, palmikiududest, vaaraodele on tehtud ka kullast).
    Hügieenile pöörasid väga suurt tähelepanu. Äärmiselt ranget puhtust pidasid preestrid ja nad raseerisid ära kõik ihukarvad. Kasutati ka erinevaid kreeme, mett , erinevaid õlisid, viirukit, kaerajahu. Kasutasid nii mehed kui naised. Ülikutest mehed värvisid nägu oranžika ookermullaga. Silmi värviti malahhiidipuru ja hanerasva seguga või punase ookermulla ja hanerasva seguga. Naised värvisid nägu sinise värviga, nagu veresooned . Tatoveeringuid oli nii meeste kui naiste kehadel ja nägudel. Mehed ajasid habet, sest sile nägu oli väärika mehe tunnus. Ainuke aeg kui mees habet võis kanda oli leinaaeg. Vaarao ilmus rahva ette valehabemega (kohustuslik ka naisvaaraodel).
    Ülikoolid ja teadus
    Varakeskajal oli haridust võimalik saada ainult kloostrites. Kõrgkeskajal tekkisid kloostrikoolide kõrvale linnades asuvad katedraalikoolid e. toomkoolid ja mõningatesse linnadesse ka nn ametikoolid. Kõrgelt hinnati dominikaani ja jesuiitide ordu poolt loodud koole. Kusjuures viimastes koolides õpetati lisaks kirikuloole ja - laulule ka ajalugu, geograafiat, matemaatikat ja mehaanikat.
    Esimesed ülikoolid tekivad Lääne-Euroopas 11.-12. sajandil ja nad asuvad eelkõige Euroopa lõunaosas. 1119 - Bologna ülikool, esimene ülikool. Kõikides ülikoolides oli õppekeeleks ladina keel. Klassikaline ülikool oli nelja teaduskonnaga: filosoofia teaduskond (kunstide teaduskond), teoloogia teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond. Kõik alustasid oma õpinguid filosoofia teaduskonnas, kus õpiti seitset vaba kunsti ( kirj need siia!).
    Rektor – ülikooli juht, kes korraldas praktilisi asju
    Dekaan – õppejõudude poolt valitud juht
    Magister, professor - õppejõud
    Scolarius – üliõpilane
    Skolastika – ülikoolis viljeletud teadus. Skolastika toetus muistsetele autoriteetidele, nende seisukohti püüti loogika abil tõlgendada. Skolastika puhul toetuti ühelt poolt piiblile ja kirikuisade teostele, teisalt aga antiikautoritele Platon, Aristoteles , Hipokrates ja Ptolemaios. Ptolemaios oli astronoom , rajas geotsentrilise süsteemi teooria rajaja (kõik tiirleb ümber Maa).
    Vana-Kreeka
    Vana-Kreeka e. Hellas . Kreeklased – hellenid . Hõlmas suuremat territooriumi, kui Kreeka kaasajal: Balkani ps, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia rannik. Balkani poolsaarel on mägine pinnamood , mis tingis linnriikide tekkimise, sest mäed eraldasid erinevaid piirkondi. Neid ühendas aga meri.
    Oluline periood on 800-500 a. eKr – Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus.
    • Aktiivne kolonisatsioon (põllumajanduskolooniad, kaubanduskolooniad) Vahemere ja Musta mere rannikul
    • Võeti kasutusele hõberaha, kui väärtusemõõt (eri riikides erinevad rahasüsteemid)
    • Ülekreekalised religioossed keskused (Delfi, Olümpia)
    • 776 eKr (olümpiamängud) oli kreeklaste ajaarvamise algus
    • Kirja kasutuselevõtmine (tähestikkiri Foiniikiast)
    • Linnriikide e. poliste tekkimine – lähedalasuvad külakogukonnad ühinesid ühtseks tervikuks. Tunnused:
      • Sõltumatu
      • Omavalitsus – rahvakoosolek, valiti ametnikud ja nõukogu
      • Omakaitse (kodanikud olid kohustatud oma polist kaitsma)
      • Kodanikud:
        • mees
        • täisealine (nt. Ateenas 20-aastaselt)
        • polise põliselanik
        • vaba (ei tohtinud olla ori)
      • Mittekodanikud :
        • naised
        • lapsed
        • välismaalased, sisserännanud
        • orjad
      • Nt. Ateena polises 5. saj. eKr oli kodanikke ~40 000, nende naisi/lapsi ~80 000, vabasid sisserännanud inimesi oli ~80 000 ja orje oli ~200 000 – kokku oli Ateena polises ~400 000 inimest. Neid valitses aga ~40 000 kodanikku e. 10% kõigist elanikest. Et rahvakoosolek toimuks pidi koos olema 6 000 kodanikku.
      • Kreeka ühiskond oli orjanduslik. Kreeka ühiskonna struktuur:
        • Tipu moodustasid aristokraadid (suurmaaomanikud, kaupmehed)
        • Talupojad (kodanike põhimass ja sõjavägi)
        • Käsitöölised (madala staatusega amet, osades polistes kodanikuõigusi ei omanud )
        • Orjad

  • Miks tekkisid kolooniad ? Vasta allika põhjal!
  • Iseloomusta suhteid kolonistide ja põliselanike vahel!
  • Enamus kolooniaid tekkisid uute põllumaade saamise eesmärgil, kuid mõned olid ka kauplemise eesmärgil tekkinud. Samuti sai uusi alasid vallutades orje.
  • Üldiselt olid suhted vaenulikud, sest uusasukad vallutasid põliselanike põllumaid, ajasid neid linnadest välja ning orjastasid neid. Kui tegu oli kaubanduskolooniaga, siis pidid suhted olema head.
  • Vana-Vene riik

  • Lääneslaavlased ( veneedid ) elasid praeguse Saksamaa idaosas, idaslaavlsed tänapäeva Ukrainas (Dnepri-äärsetes steppides), lõunaslaavlased (sklaviinid) elasid Balkanil.
  • Misjon slaavlaste seas. Kuna misjonitöö kandis nii usulist kui ka poliitilist eesmärku, siis peale kristliku krikiu lõhenemist tekkis lausa konkurents Rooma paavsti ja Konstatinoopoli patriarhi vahel. Bütsants saatis slaavi aladele kaks kreeka munka Kyrillose ja Methodiose, kes jumalasõna levitamise tõhustamiseks töötasid välja kaks tähesitkku. Bütsantsi kirik saavutas edu slaavlaste seas, Tänu sellele tihenesid ka muud suhted Bütsantsi ja slaavi hõimude vahel. kahest tähestikust – glagoolitsast ja kirillitsast jäi ellu lihtsam tähestik – kirillitsa, mis on tänase slaavi tähestiku aluseks.
  • Vana-Vene riigi teke. Idaslaavlaste asundused tekkisid algul põhiliselt suurte jõgede äärde, sest Neeva Volhov , Dnepr ja vahel ka Volga olid oluliseld veeteed araabia ja bütsantsi kaupmeestele. Seda mööda hakkaisd liikuma ka viikingid – varjaagid. (Ajaloos tuntud varjaakide tee kreeklaste juurde.)
  • 862. aastal kutsuti idaslaavlaste juhiks varjaagid. “Meie maa on suur ja külluslik, aga korda temas pole. Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst.” Nii jõudiski Rjurik oma kaaskonnaga 862. aastal Novgorodi ja haaras seal võimu. 882. aastal vallutas Oleg (Helge) Kiievi ja nii pandigi alus Vana-Vene riigile. Üsna pea varjaagidest juhid slaavistusid. Kuigi sidemed Skandinaaviaga säilisid veel üsna kaua. Vana-Vene riigi elanikkond koosnes põhiliselt slaavlastest ja soome-ugri hõimudest. Mõiste rossia tuleneb sõnast “rus”, millega seni kutsuti varjaage.
  • Venemaa ristiusustamine . Slaavlased austasid loodusjõude ja surnud esivanemaid. Oluliseim oli pikse - ja sõjajumal Perun . tihedad majandussuhted , ühine võitlus rändrahvaste vastu andis Bütsantsile paremad võimalused levitada ka oma usku. 988. aastal võttiski vürst Vöadimir koos oma kaaskonnaga vastu ristiusu ja kehtestas uue usu kogu riigis. (1054 – ortodoksne ehk apostlik õigeusu kirik; 1453 – kiriku keskus Bütsantsist tuli Venemaale, oli seal 1917. aastani)
  • Vana-Vene riigi õitseng. Vene riigi õitsengu ajaks loetakse Vladimiri järglase Jaroslavl Targa valitsemisaega Xi saj. Ta suurendas riigi alasid Balti merest Musta mereni. 1030 vallutati Tarvatu linnus ja ehitati sinna oma kindlus . Ta laiendas diplomaatilisi sidemieid kaalutletud abielude kaudu. (ise oli abielus Rootsi kuningatütrega, oma tütred abiellusid Ungari, Norra ja Prantsuse kuningatega.) “Vene õigus” – seadustekogu , mis loodi toetudes Rooma õigusele.
  • Vana-Vene riigi lagunemine. xi saj. keskpaigaks oli Vene riik feodaalselt killustunud. Kõik vürstide pojad said omale omad piirkonnad ja valitsesid neid ise; võitlesid omavahel. Kirde-Venemaal tekkisid kaks olulist keskust: Vladimir Suzdali vürstriik ( Moskva alge) ja Novgorod . Novgorod oli omamoodi kaubanduslik vabariik, mida juhib rahvakoosolek, kes valib ka vürsti. 13. saj jõudsid Venemaale mongolid – tatarid. Venemaa alistati kaheks sajandiks.
    Elulaad kõrgkeskajal
    Aadli elulaad.
    Rüütli relvastus: piik, mõõk. Arengu tulemus: rõngassärgid, pikkvibu ja amb, kiiver , kilp. Ratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed (paažid, kilbikandjad – aitasid oma senjööri). Rüütliväe taktika – ratsutati sirgetes viirgudes kiirenevas tempos üksteise poole ja põrgati lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Feodaalne killustatus tingis elulaadi linnustes , tornlinnustes, kindluskompleksides. Kindluste ründamiseks kasutati kiviheitemasinaid e. bildasid. Korraldati turniire. Abielud, kaasavara ja sellega kaasnevad probleemid – tütred saadeti teismeeas mehele või kloostrisse . Probleemiallikad olid abiellumise iga ja kiriku võitlus sundabielude vastu. Rüütlikirjandus, avaldus daamikultus – käidi oma südamedaamidele laulmas ( trubaduurid laulsid), pühendati võidud daamidele , otsiti Püha Graali.
    Talupojad ja mõisamajandus.
    Keskaegne ühiskond oli agraarne . Pere koosnes mehest, naisest, lastest, vahel ka täiskasvanud poegade peredest ja raugaeas vanematest. Sunnismaisus , millega kaasnesid maksud, teotöö ja kümnis kirikule. Küla moodustas ühe kogukonna. Majad olid ehitatud sumbküla põhimõttel, põllud olid külast väljaspool. XII sajandini oli mõis naturaalmajanduslik suurmajand, siis olid talupoegade koormised ka vastavad: teotöö, toiduained, metsaannid s.t. loonusrent . Lisaks võis mõisnuk välja mõelda veel kohustusi. Kaubalis-rahaliste suhete arenguga muutusid ka talupoja kohustused. Oluliseks muutus raharent . Raha eest võis end vabaks osta, mõis kasutas palgasulaste tööd. Talupoegade mõttemaailm ja ellusuhtumine olid konservatiivsed .
    Feodaalkord ja rüütliseisus
    Feodaalkord seisnes senjööri ja vasalli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, samal ajal kohustus senjööri eest võitlema, teda kaitsma ja toetama. Selle eest tasuti talle maatükiga e. feoodiga e. lääniga. Kuigi senjööri ja vasalli suhted olid toetumas usaldusele ja truudusele, tekkis mitmeid probleeme:
  • Vasallid võisid anda truudusvandeid mitmele senjöörile
  • Tihti püüdsid vasallid muuta oma läänid pärusvaldusteks
    Niisuguste lahkhelide tulemused olid tavaliselt kodusõjad.
    Tsentraliseeritud kuningavõimu ajal oli kuninga üks esimesi ülesandeid hakata täpsemalt reglementeerima vasalli ja senjööri suhteid.
    Esimesed rüütliordud:
    • Johanniitide e. hospitaliitide ordu
    • Templiordu
    • Saksa ordu
    • Mõõgavendade ordu (ametlikult Kristuse Sõjateenistuse Vennad)

    Millised muutused olid toimunud inimeste elulaadis Keskajal võrreldes Vanaajaga? Miks?
    Alamseisusest inimestel oli palju suurem võimalus tõusta ülikuks tänu rüütlikultuurile. Ühiskond oli jaotunud vasallideks ja senjöörideks, viimastele anti truudusvanne – vanaajal seda ei toimunud, püüti saada jõuga võimule. Teise inimese tapmist peeti autuks. Elukohti kindlustati (tekkisin linnused), et ennast ja oma lähikondlasi kaitsta. Abielu eesmärk oli rohkem sõlmida perekondade vahel liite, kui lasta armunutel koos elada.
    HIliskeskaeg
    1347-1349 katku 1. kõrgaeg Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Pariisis sureb kuni ¾ linna elanikest.
    Talupoegade rahutused maksude tõstmise tõttu: 1358 Žakerii ülestõus, 1381 Wat Tyleri ülestõus.
    1337 -1453 – saja-aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa vahel.
    1455-1485 – rooside sõda. Valged ja punased roosid , atentaate on palju, mõlemad perekonnad 1485. aastaks rüüstatud, võimule tuleb hoopis Lancasterite perekonna kauge sugulane Henry VII Tudor
    1453 – sõda lõpeb Prantsusmaa võiduga
    15. saj. lõpuks oli nii Prantsusmaal kui Inglismaal kehtestatud tugev kesvõim, feodaalne killustatus säilis aga Saksa rahva Püha-Rooma riigis, seda riiki juhtis kuurvürstide poolt valitud keiser, kellel aga puudus sisuline võim, keiser Karl IV kirjutab alla Kuldbulla 1356, millega keiser kindlustab kuurvürstide õigused oma piirkondade valitsemiseks
    Ida-Euroopa. 1240-1480 on Venemaa mongoli-tatari ikke all, seal oli organiseeritud Kuldhordi riik, seal tugevnes ja kasvas Moskva, Moskva vürstist kujunes Venemaa üks olulisemaid mehi; 1480 koondusid venelased sõjaväkke, aga mongolid põgenesid ilma lahinguta.
    Hiliskeskaja üks olulisemaid riike oli Leedu suurvürstiriik. Leedu suurendas oma piire aastal 1385 , kui moodustati personaalunioon Poolaga. Leedul oli kaks suurt vaenlast : Venemaa ja Saksa Ordu ning Saksamaa.
    Paavstivõimu langus. Hiliskeskajal paavsti mõjuvõim langes, millele aitas kaasa ka tõsiasi, et paavstid viibisid ajavahemikul 1305 -1377 Prantsusmaal Avignonis. 1377 läheb paavst tagasi Rooma, aga tekib konflikt – kirikulõhe e. skisma 1378-1417, s.t et üheaegselt on valitud kaks paavsti, üks Avignonis, teine Roomas
    Ülikoolid ja teadus
    Varakeskajal oli haridust võimalik saada ainult kloostrites. Kõrgkeskajal tekkisid kloostrikoolide kõrvale linnades asuvad katedraalikoolid e. toomkoolid ja mõningatesse linnadesse ka nn ametikoolid. Kõrgelt hinnati dominikaani ja jesuiitide ordu poolt loodud koole. Kusjuures viimastes koolides õpetati lisaks kirikuloole ja -laulule ka ajalugu, geograafiat, matemaatikat ja mehaanikat.
    Esimesed ülikoolid tekivad Lääne-Euroopas 11.-12. sajandil ja nad asuvad eelkõige Euroopa lõunaosas. 1119 - Bologna ülikool, esimene ülikool. Kõikides ülikoolides oli õppekeeleks ladina keel. Klassikaline ülikool oli nelja teaduskonnaga: filosoofia teaduskond (kunstide teaduskond), teoloogia teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond. Kõik alustasid oma õpinguid filosoofia teaduskonnas, kus õpiti seitset vaba kunsti (kirj need siia!).
    Rektor – ülikooli juht, kes korraldas praktilisi asju
    Dekaan – õppejõudude poolt valitud juht
    Magister, professor - õppejõud
    Scolarius – üliõpilane
    Skolastika – ülikoolis viljeletud teadus. Skolastika toetus muistsetele autoriteetidele, nende seisukohti püüti loogika abil tõlgendada. Skolastika puhul toetuti ühelt poolt piiblile ja kirikuisade teostele, teisalt aga antiikautoritele Platon, Aristoteles, Hipokrates ja Ptolemaios. Ptolemaios oli astronoom, rajas geotsentrilise süsteemi teooria rajaja (kõik tiirleb ümber Maa).
    Keskaeg
    Algus 476 (Eestis 1227). Lõpu teooriad: 1) 1453 – vallutati Konstantinoopol türklaste poolt; 2) 1492 – Kolumbus alustas reisi Indiasse, aga avastas Ameerika; 3) 1517 – usupuhastus e. reformatsioon; 4) 14.-16. saj. – renessansi tekkimine ja levik.
    Varakeskaeg (V-X saj.). Euroopa oli suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kui sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajatest (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas.
    Kõrgkeskaeg (XI-XIII saj). Tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu ja lääneeurooplaste vallutusretked nii itta , lõunasse kui ka põhja.
    Hiliskesajal (XIV-XV saj.). Katkuepideemia põhjustas elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi. See soodustas aga ühiskonnas muutusi, mis panid aluse uusaegse, kapitalisliku ühiskonna kujunemisele. Seda iseloomustab veel väikese jääaja teke.
    Lääne-Euroopa varakeskajal
    5. sajandil tekkis Frangi riik, mille piire oluliselt laiendas Frangi kuningas Chlodovech. Ta laaseb ennast ristida Rooma peapiiskopil, kes tegi seda rõõmuga, sest ta nägi Frangi riigis liitlast võitluses ariaanliku usuga. Peale Chlodovechi surma algas n-ö laiskade kuningate periood. Kuningad delegeerisid oma võimu kojaülematele ehk majordoomustele. Majordoomused püüdsid oma võimu laiendada eriti pärast 732. aastat, kui Karl Martell pidurdas araablaste edasiliikumist Poitiers’ lahingus. Karl Martelli poja Pippin Lühikese ajal tihenesid sidemed Rooma peapiiskopiga. 751. aastal Rooma peapiiskop nimetas Pippin Lühikese kuningaks. Vastutasuks 756. aastal vallutas Pippin Lühike Põhja- ja Kesk-Itaalia ning kuulutas selle kirikuriigiks.
    843. a. Verduni leping – Frangi riik jaotatakse Lääne-, Ida- ja Lõuna-Frangi riigiks.
    Kiriku- ja vaimuelu varakeskajal
    Paavstivõimu tõus
    Katoliku kiriku peaks kujunes tänu pärimusele Rooma paavst. Paavsti autoriteedi tõusu toetasid Frangi riigi valitsejad. Karl Suur seadustas muistse kombe , et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb anda riigile – kümnis. Kirik oli hierarhiliselt üles ehitatud: paavst> kardinalid >peapiiskopid>piiskopid>preestrid>diakonid. Tonsuur – väikene murumüts ( paavstil valge, kardinalil roosa). Tsölibaat – vanne, mis tähendab, et nad on abielus jumalaga ( Stella : “Pole seksuaalset kontakti kellegagi”). Katedraal – suur kirik, jumalateenistust peab paavst või kardinalid. Toomkirik – kirik, kus jumalateenistust peab peapiiskop. Kirik – tavaline kirik, kus peab jumalateenistust preester . Toomkapiitel – tavaliselt 12nest vaimulikust koosnev nõukogu, kes aitab ja toetab peapiiskoppi. Visitatsioon – toomkapiitel käib kontrollimas preestrite ja kirikute tegevust.
    Kloostrikorralduse kujunemine.
    Üksiklased e. emeriidid moodustasid kogukondi e. kloostreid. Vahemeremaades oli palju kloostreid ja nende siseelu reeglid ja korraldus olid erinevad. Ühtsust selles kirevuses püüdis luua Püha Benedictuse kloostrireeglid (6. saj.), mis saavutasid suure mõju tänu paavst Gregorius Suurele . Abt – mungakloostrivanem. Abtsis – nunnakloostrivanem.
    Misjonitöö paganate hulgas. Jätkuvalt eksisteeris vastuolu kristlus – ariaanlus – traditsiooniliste jumalate kummardamine e. paganlus . Ristiusu levitamine e. misjon sai alguse Briti saartelt – Iirimaalt – püha Patrick . Cantebury peapiiskopkond kujunes uueks misjonitöö keskuseks – misjon germaalnaste hulgas. Briti kloostrikultuur (erinev vahemereäärsete kloostrite kultuurist).
    Karolingide renessanss. Karl Suur püüdis ka taaselustada Rooma kultuuri. Aacheni õukonnaakadeemia – Alcuin. Kloostri- ja kirikukoolide loomine. Kloostrite oluline ülesanne oli piibli ja antiikteoste ümberkirjutamine. Pärast Frangi riigi lagunemist hääbus ka kultuurihuvi. Kultuuri seisukohalt süngeimad sajandid olid IX – X saj.
    Kordamine. Keskaeg.
  • Millega algab, kuidas jaguneb? – 476. a; jaguneb Vara-, Kõrg- ja Hiliskeskaeg.
  • Millal muutus ristiusk Roomas ametlikuks usuks ? Millal, kelle pool ja miks luuakse kirikuriik ? – Kirikuriik: Pippin lühike, 756. a
  • Mis on feodaalkord? – Senjöörid annavad vasallidele maad, et nad oleksid lojaalsed ja tuleksid nende sõjaväkke.
  • Milliseks kujunes Euroopa riiklik korraldus tänu feodaalsuhete arenemisele? – Killustatuks, sest senjöörid ei tahtnud enam, et nende üle valitsetaks. Neil olid oma sõjaväed ja tekkis feodaalse killustatuse periood.

    11. LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜHISKOND


    Feodaalne kilustatuse põhjused:
    • Põhjus Naturaalmajandus
    • Senjööri ja vasalli suhe tekkis. Senjöör andis maad (lään), et vasall aitaks feodaalil maad juurde vallutada. Kui vasall lahkus senjoori alluvusest võeti talt lään. Tihti juhtus ka nii, et vasall muutus materjaalselt niivõrd tugevaks , et ei pidanud tagasi andma on lääni, siis siit kujuneb välja üks feodaalse killustatuse põhjuseid. Vasall allunud enam seöörile!

    SENJÖÖR
    VASALL EHK LÄÄN FEOOD
    • Päris orjuse kujunemine- talupoegadel ei olnud kusagile mujale minna.

    12. VARAKESKAJA KIRKU- JA VAIMUELU


    Kirikuriik tekkis aastal 756 ja selle asutajaks oli Pippin Lühike.Katoliku kiriku peaks on Rooma paavst ja pärimuse järgi on paastluse traditsiooni alustajaks üks eesuse apostlitest, apostel Peetrus .
    Apostel- algselt kristlikud juudid, keda Jeesus Kristus läkitas(apostolos), et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele. Algselt valis Jeesus Kristus välja 12 apostlit . Kirikhakkas majanduslikult tugevnema alates Franki valitsejast Karl Suurest, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik kõikidest sissetulekutest tuleb annetada kirikule. Nii kujuneski kirikukümnis.
    Kirik oli jagatud piiskopkondadeks, mida juhtisid vaid piiskopid, ja mitut piiskopkonda ühendavateks piiskopkondadeks eesotsas peapiikoppidega. Piiskopkonna keskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestreid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi.
    Paavst- kardinalid – kuuria
    Kedinalid
    Peapiiskopid
    Abt- mungad – klooster
    Piiskop- toomhärrad- toomkapiitle - piiskond
    Preester- ilmikud -kirikukihelkond
    Diakonid
    Mission- kiriku usulevitamine paganate hulgas
    Kirik soodustas kloostrite tekkimist ning algselt oli kloostrite ülesanne: abivajajate aitamine, usulevitamine, hariduse levitamine. Kiriku ülesanne oli võitlus: n-n õigeusu eest, ketserluse vastu (arjaanlus)
    Tonsuur on murumüts, mida peavad kandma kõik katoliku vaimulikud ja nad on andnud tsölibaadi vande s.t on abielus ainul Jumalaga.
    Katedraal (suur kirik), toomkirik (peapiiskopkondade kirki) ja kirik
    Toomkapitel - 12 vaimulikust koosnev nõukogu, aitavad peapiiskopi.
    Visitatsioon – kontroll kirikute ja preestrite töö üle, läbi viisid toomkapiitli liikmed.
    Abt – kloostrivanem
    Abtsis – nunnakloostrivanem

    13. – 14. Skandinaavia ühiskond ja viikingite retked


    Juba pronksiajal, s.o I a.tuh. eKr elasid Skandinaavias kultuuriliselt ühsed rahvad, kes kõnelesid germaani keeli. Kuna loodslikud tingimused olid karmid, pidid inimesed oma kodust välja rändama. Lõuna Rootsist väljusid goodid Ida-Euroopa kaudu Musta mereni. Taanist liikusid anglid, saksid ja jüütid Britaniasse. Skandinaavlased olid põhiliselt põlluharijad, karjakasvatajad, küttijad ja kalapüüdjad. Skandinaavlased olid isiklikult vabad, elati taluperedena, kus peremees ehk bond lahendas kohalike probleeme koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk altingidel, kus valiti ka pealikud ehk konungid. Aeg-ajalt kasutasid pered ka orjade tööd. Skandinaavlased hakkasid I aastatuhande teisel poolel järjest enam tegelema meresõitudega, st. Kaubavahetusega, kalapüügig ja röövimisega. Tekkisid kindlustatud kauplemiskohad – linnad Birka, Sigtuna, Hedeby. Paljud pered hakkasid elatist teenima röövimiseg. Viikingid, normannid ja varjaagid. Viikingite retked jõudsid ka põhja poole. IX saj. Hõivati Island. X saj. jõuti Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatamiseks. Asutus kestis seal keskaja vältel kuni kliima jahenemisele XV saj. Aastal 1000 jõudsid viikingid Leif Erikssoni juhtmimisel Põhja-Ameerikasse. IX saj. muutusid viikingid kristlikele maadele tõeliseks nuhtluseks. Röövretked madala süvisega kiiretel laevadel oli tavaliselt edukad. Retki korraldati kas üksikute laevadega või laevastikuga. Viikingi võitlejad olid julged aga ka julmad. Nad olid hinnatud sõjamehed Bütsantsi aremees, neid osteti sinna isegi kulla eest. Sõjalaevu tuntakse langskip’ide nime all. Inglismaal hävitasid normannid sealse kloostrikultuuri VIII saj.. Võitlus Inglise kuninga ja normannide vahel kestis XI saj.. Prantsusmaal ründasid normannid lakkamatult põhjarannikut ja Seini äärseid alasid. 911a. andis lääne Frangi kuningas normannide pealikule Rollole valitseda alad Pühja Prantsusmaal – Normandia hetrsogkond. Lootust viikingeid tsiviliseerida nähti ristiusus. Juba IX saj. alsustati misjonitööga Skandinaavias, kuid usk hakkas m´kinnituma alles sadakond aastat hiljem. Taanis võttis ristiusu vastu Harald Sinihammas 960 a. Rootsis Olav Sülekuningas 1008. Norras Olav Tryggvason, kuid levis usk Olav Püha ajal 1016 – 1028. Maailm on müütilie kolmeosaline ilmapuu. Taevas – Asgard, kus elasid jumalad. Keskosa – Midgard, kus elasid inimesed ja seda ümbritses maailmameri, sel olihiiglaslik madu Jörmungandr. Üle mere oli Utgrad, kus elasid härmahiiud – inimestele ja jumalatele vaenulikud gigandid. Ilmapuu juured ulatusid põrgusse. Valhala ehk paradiis. Maailm hävineb hea ja kurja viimases võitluses – ragnarökis- see on hutus nii inimestele kui ka jumalatele. Päike ja Kuu kaovad, ilmapuu vajub keevasse ookeani. Jjumalad kuulusid kahe perekonda Aasideks ja Vaanideks. Valhall on sõdalaste peradiis. Odin, Thor, Frej. Ruunikirjad – algul 24, hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri, mis meieni on jõudnud kaua- ja mälestuskividel. Suulused pärimused pandi kirja alates XII sajandist. Erik Punase saaga. ´´Vanem Edda’’ ’’ Noorem Edda ’’ ’’Nibelungide laul’’

    15. – 16. Bütsants. Riik ja ühiskond


    Ida-Rooma riik kestis 395 – 1453a . Riigikeel kreeka keel kreeka kel. Keiser Justinianuse ajal 527 – 565 saavutas riik suurima hiilguse. Üsna pea see hääbus, sest võidelad tuli langobardide, bulgrarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklased seldzukid. 1071 purustasid türklased Manzikerti lahingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt, tekkisid ristisõjad. 1453 vallutati Konstantinoopol türklast epool. Bütsants nõrgenes veelgi. Keiser ehk Basileus oli piiramtu võimuga. Keisrit nõustas aristrokaatlik senat. Hipodroomi parteid ja sõjaväejuhtkond ohustas aeg ajalt keisri võimu. Alles XI sajandist kinnistus traditsioon, et keiser ise määras oma järglase. Konstantinoopoli patriah – tema võim pärines Kristuselt. Maa jaotati sõjaväe eingkondadeks – teemadeks, mida juhtis strateeg. Sõjaväe põhiosa kujunes maaväest – stratioodidest, kes said maatüki teenistuse eest ja pidid ise end ülal pidama, see tagas armee usaldusväärsuse.Algselt talupojad vabad. Makse maksti riigile. Maksu laekumise eest vastutas terve küla. Võlgu jäänud talupojad müüsid maa ja läksid linna. Keiser püüdis seda protsessi peatada, kuis talupoegade laostumine mõjutas ka sõjaväe nõrgenemist. Käsitööled ja kaupmehed kuulusid äriühingutesse – kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutistele (lk.109). Konstantnoopoli patriah allus keisrile. Kieik oli Bütsantsi osa riigiaparaadist, millel oli delegeteeritud töö vaeste ja vigastustega. Erinevused Ida ja Lääne kiriku vahel tugevnesid. Jätkus vaidlus, kas Püha Vaimu lähtub Idast (Ida kirik) või Isast Pojast (Lääne kirik). 1054 panid mülemad kirikud teineteise kirikuvande alla. Kirik hierarhiline – oatriah – metropoliidid – preestrid. Puudus tsölibaadi nõue – abielus ei tohtinud olla inult kõrgvaimulik. Ei domineerinud Benedictuse kloostri reeglid. Austati ikoone – pühapilte, Kristus ja neitsi Maarjat (lk.111). Hagia Sophia katedraal. Konstatinoopolis jätkas tööd Ateenast pürit filosoofikool – grammatika, retroorika, filosoofia, õigusteadus. Kuna filosoofiakooli eeskujul avati ka teisi koole, siis linnaelanikud oli dreeglina kirjaoskajad. Kui türklased vallutasid Bütsantsi , siis paljud teadlased põgenesid Lääne Euroopasse ja viisid ...

    17. Vana -vene riik


    Lääneslaavlasi kutsutakse veneedideks ja elasid praeguse Saksamaa ida territooriumil aladel. Germaanlased olid lahkunud Itaaliasse.
    Lõunaslaavlasi kutsutakse sklaviinideks ja elasid Balkani poolsaare põhja piirkonnas.
    Idaslaavlased elasid tänapäeva Ukrainas, Dnepri äärsete steppides.
    Kuna misjonitöö kandis nii usulist kui ka poliitilist eesmärki, siis peale kristliku kiriku lõhenemist tekkis lausa konkurents Rooma paavsti ja Konstatninoopoli patriarhi vahel. Bütsants saatis slaavi aladele kaks kreeka munka Kyrillose ja Methodiose, kes jumalasüna levitamise tõhustamiseks töötasid välja kak tähestikku. Bütsantsi kirik saavutas edu slaavlaste seas. Tänu sellele tihenesid ka muud suhted Bütsantsi ja slaavi hõimudae vahel. Kahest tähestikust – geolooglitsa ja kirillitsast jäi ellu lihtsam tähestik – kirillitsa, mis on tänase slaavi tähestiku aluseks. Idaslaavlaste asundused tekkisid algul pühiliseltsuuremate jõgede äärde : Neeva, Volhov, Dnepr, Volga olid olulised veeteed araabia ja bõtsantsi kaupmeestele. Seda mööda hakkasid liikuma ka viiikingid- varjaagid (ajaloos tuntud, kui varjaagide tee kreeklaste juurde). 863 aastal kutsuti idaslaavlaste juhiks varjaagid. Nii jõudsidki Rjurik ióma kaaskonnaga 862 a. Novgorodi ja haaras seal bõimu. 883 a vallutas Oleg Kiievi ja pandigai alus Vana-vene riigi tekkimisele. Üsna pea varjaagidest juhud slaavistusid, Kuigi sidemed Skandinaaviaga säilisid veel üsna kaua. Vana Vena riigi elanikkond koosnes põhiliselt slaavlastest ja soome-ugri hõimudest. Slaavlased austasid loodusjõude ja surnud esivanemaid. Oliliseim oli pikse- ja sõjajumal Perun. Tihedamad majandussuhted, ühine võitlus rändrahvaste vastu andis Bütsantsile paremad võimalused levitada oma usku. 988. A võttiski Vladimir koos oma kaaskonnaga vastu ristiusu ja kehtestas uue usu kogu riigis. 1054 – ortodoksne ehk apostlik õigeusu kirik, 1453 – kiriku keskus Bütsantsist tuli Venemaale, kuna seldšukid vallutasid Bütsantsi. Vana vene riigi õitsengu ajaks lortakse Vladimir järglase Jaroslav Targa valitsemisaega. XI. Saj. Ta suurendas riigia alasid Balti merest Musta mereni. 1030 vallutati Tarbatu linnus ja ehitati sinna oma kindlus. Ta laiendas diplomaatilisi sidemeid kaalutletud abielude kaudu. ,,Vene õigus’’ – seadustekogu, mis loodi toetudes Rooma õigusele. Xi sajandi kekspaigas oli Vene riik feodaalselt killustatud. Kirde Venemaal tekkis kaks oluslist võimukeskust – Vladimir – Suzdali vürstiriik (moskva) ja Novgorod. Novgorod omamoodi kaubanduslik vabariik: veetše, kaupmeeskond, vürst. Hansaliit . 13. Sajandil jõudsid Venemaale mongolid – tatarid. Venemaa alistati kaheks sajandiks.

    18. Kõrgkeskaeg 11 – 13 sajand


    Euroopas algas kiire arengu periood. Selle põhjused olid: 1) suhteliselt soodne kliima 2) Feodaalne killustatus hakkas asenduma tsentlariseeritud riikidega 3) Viikingid võtsid vastu ristiusu ja seega röövretked vähenesid.
    Kõrgkeskaega iseloomustasid: 1) Konfliktid kiriku ja valitsejate vahel 2) Konflikt islami ja katoliikluse vahel (Hispaania) 3) Ristisõjad

    Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv


    Oluline majandusharu oli põllumajandus. Saagikuse kasv andis võimaluse kogu ühiskonna arenguks. Arenes põllumajandus tehnoloogia: 1) Täisustusid tööriistad 2) Kasutusele võeti ratasader 3) Kahe välja süsteem asendus kolme välja süsteemiga
    Põllumajanduse edu andis võimaluse linnade tekkimisele koos sellega kasitöö ja kaubanduse arengule. Linnade tekkimine lõpetas naturaalmajanduse ning pani aluse kaubalis rahaliste suhete arengule. Linnade tekkimine kutsus esile konflikti linna ja feodaali.
    Tähtsamad kaubateed :
    • Hansa kaubatee
    • Cascogne kaubatee
    • Genova kaubatee
    • Veneetsi kaubatee

    Püha Rooma keisrriik eksisteeris 19. saj. 1861 kuulutatakse välja iseseisev Itaalia ja 1871 iseseisev Saks keiserriik

    Keisri ja paavsti vastas seis ja keisri langus


    11. saj hakkas tugevnema paavstide võim. Gregorius alustas keisrivõimu tugevdamist. Tekkis investuuritüli, kus probleem oli piiskopide ametisse nimetamises, keiser leidi, et piiskop on tema vasall ja paavst seisukohal, et piiskop on vaimulik, seega üle igasugustes feodaal suhetest. ( 1077 )

    Ristisõjad


    Põhjused:
    • Majanduslik põhjus. Genoova ja veneetsia on huvitatud uutest turgudest.
    • Konkurents kahe kiriku vahel: ida ja lääne kiriku vahel.

    Ajend :
    • Bütsantsi keiser kutsus Rooma paavsti vabastama Kristuse püha hauda Jeruusalemmas.
    • Ristisõdade üks suund on idamaad, niinimetatud püha haua vabastamine.
    • Ristisõdade 3. Suunaks kujunes 13. saj paavst Innogentius ajal Läänemereäärsed maad.
    • 1208 – 1227 toimus Eesti ristiusustamine.

    Tulemused:
    • Suhted

    19. Feodaalkord ja rüütliseis


    Feodaalkord seisnes senjööri ja vaslli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, samal ajal kohustus senjööri eest võitlem, teda kaitsma ja toetama. Selle eest tasuti talle maatükiga ehk feoodiga ehk lääniga. Feodaal ühiskond seineb läänisuhetel. Kuigi senjööri vasalli suhted olid toetumas usaldusele ja truudusele tekkis mitmeid probleeme. 1) vasallid võisid anda truudusvandeid mitmele vasallile 2) tihti püüdsid vasallid muuta oma läänid pärusvaldusteks, niisuguste lahkhelide tulemus oli d tavaliselt kodusõjad. Tsentraliseeritud kuningavõimu ajal oli kuninga üks esimesi ülesandeid hakata täüsemalt reglementeerima vasalli ja senjööri suhteid.
    Vaimulikud rüütliordud
    Johanniitide ehk hospitalide ordu
    Templiordu
    Saksaordu
    Mõõgavendadeordu

    20.


    Tunnitöö 02.02.2012
    Millised muutused olid toimunud inimeste elulaadis keskajal võrreldes vanaajaga? Miks?
    Karls Suure riigi lagunemise tagajärjel hakkasid feodaalid suuremat tähelepanu pöörama elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused. Puit ehitisi hakati asendama kivist ehitistega. Vaesemad inimesed nagu rüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes, aga suurnike linnused olid kaitstud mitmekordsed kindlustus müürid ja sageli oli neil määratud ka lossiülemad ehk kastellaanid.
    Kuna Euroopas kadus paljudel sõjameestel nii öeld ,,töö’’, hakati korraldama turniire, kus nad said rahvale oma oskusi demonstreerida. Ülikute ja rüütlite meelisharrastuseks oli jahiretkedel käimine.
    Kirik nõudis abiellumisel mõlema poole nõusolekut ehk oli vastu sunnitud mehelepanekule.
    Üha enam hakati ka levitama kirjandust, mis jagunesid 3 põhi žanri järgi: Kangelaseepos , rüütliromaan ja armastusluule .
    Levima hakkas ka armastusluule, poeete ja laulikuid nimetati trubatuurideks.
    Rüütliväe taktika: kaks vaenutsevat poolt võtsid ritta kummalgi pool ning jooskid tormi jooksus kokku, seal algas mõõgavõitlus, enamsti ei soovitudki vaenlast tappa vaid vangistada, et perekonnalt lunaraha hiljem välja nõuda. Seetõttu ei olnud lahingud ka ohvriterohked.
    Feodaalkord seisnes senjööri ja vaslli suhetel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, samal ajal kohustus senjööri eest võitlem, teda kaitsma ja toetama. Selle eest tasuti talle maatükiga ehk feoodiga ehk lääniga. Feodaal ühiskond seineb läänisuhetel. Kuigi senjööri vasalli suhted olid toetumas usaldusele ja truudusele tekkis mitmeid probleeme. 1) vasallid võisid anda truudusvandeid mitmele vasallile 2) tihti püüdsid vasallid muuta oma läänid pärusvaldusteks, niisuguste lahkhelide tulemus oli d tavaliselt kodusõjad. Tsentraliseeritud kuningavõimu ajal oli kuninga üks esimesi ülesandeid hakata täüsemalt reglementeerima vasalli ja senjööri suhteid.

    20. – 21. Elulaad kõrgkeskajal sladikava


    • Rüütli relvastus: piik, mõõk.
    • Arengu tulemus: rõngassärgid pikkvibu ja amb, kiiver, kilp.
    • Ratsaväe kõrval oslesid lahingus ka jalamehed. Milline oli nende ül.
    • Rüütliväe taktika? Lk 141.
    • Feodaalne killustatus tingis elulaadi linnustes tornu linnustes, kindluskompleksideks.

    Aadli elulaad
    • Turniirid
    • Abielu, kaasvara ja sellega kaasnevad probleemid.
    • Abiellumise iga, kiriku võitlus sundabielude vastu.
    • Rüütlikirjandus kuidas avaldus daamikultus?

    Talupojad ja mõisamajandus
    • Keskaegne hiskon oli agraarne. Pere koosnes mehest, naisest, lastest vahel ka täiskasvanud poegade peredest ja raugaeas vanematest.
    • Sunnismaisus, millega kaasnesid maksud, teotöö ja kümnis kirikule.
    • Küla moodustas ühe kogukonna. Majad olid ehitatud sumbküla põhimõttel, põllud olid külast väljas pool.

    Talupojad
    • Kuni XII sajandini oli mõis naturaalmajanduslik suurmajand, siis olid talupoegadel koormised ka vastavad: teotöö, toiduaine metsaannid s.t. Loonurent . Lisaks võis mõisnik välja mõelda veel kohustusi.
    • Kaubalis-rahaliste suhete arengugs muutusid ka talupoja kohustused. Oluliseks muutuseks raharent. Raha eest võis end vabaks osta, mõis kasutas palgasulaste tööd
    • Talupoegade mõttemaailm ja ellusuhtumine olid konservatiivsed.

    22. -23. Eluolu ja kultuurlinnad


  • Millal, miks ja kuhu tekkisid kõrgkeskaegsed linnad?
  • Milliseks kujunesid linna ja senjööri vahelised suhted? Miks senjöör ei tahtnud loobuda oma ülemvõimust?
  • Kuidas on seotud kaugkaubandus ja pankade kujunemine?
  • Lääne-Euroopas tekkisid linnad peamiselt Vahemere äärde. Varasemad antiik ajal kasutatud asulad muutusid linnadeks. Linnade loomisel ei olnud peamine varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodasas kauplemiskohas. X sajandil.
  • Esialgu senjöör soosisid linna teket, kuna siis oli võimalik tulevikus koguda linnaelanikelt makse, et nad senjööri maa peal elasid. Väiksemad linnad jäid senjööri kindla võimu j akaitse alla, kuna neil ei olnud võimalik ennast kaitsta. Suurlinnad , aga kuulutasid oma senjöörideks kuningad, et vabaneda kohalike suur aadlike võimu alt, osad neist said isegi pealinna staatuse, mis tõi linnadele majanduslikult kasu, hoolimata maksudest, mida tuli kuningale maksta. Itaalias, Šveitsis ja Flandrias olid linnad valmis isegi relvastatult oma inimõigusi taga ajama.

  • Skaraa- tsunfti põhikiri
  • Kuidas olid linnad üles ehitatud ja millised oli linnaelu põhilised treaditsioonid?
  • Kuidas võib iseloomutada linnlaste ellusuhtumist ?
  • Kust ammutas kinnakirjandus motiive ?
  • Linnad olid sageli kaitsutud kindlate kivimüüridega, majad olid tihedalt kokku ehitatud ja tänavad olid kitsad. Vaesemad linnased pidid elama eeslinnades, mis asusid väljas poolr kaitsemüüri. Levima hakkab prostitutsioon ja seda ei peetut patuks.

    25. Ristiusk ja kirik


    Kloostrite arv kõrgkeskajal hakkas kasvama , kus juures kloostrid püüdsid taas tagasi minna vaimuliku elu juurde. Eriti kuulus on Prantsusmaal tekkinud Cluny klooster, tegutseb siiani. Seal jõuti tagasi usulise vagaduse ja tõsiduse juurde. Et seda vagadust ja tõsidust kanda laiali mööda maad hakati rajama ordusid see on kindlate reeglite järgi toimivaid munkade nunnade ühendusi, mis rajasid oa kloostreid erinevatesse riikidesse. Tsistertlaste ordu oli esimene, mis tekkin 11. saj lõpul. Kloostrid ehitat asutamata paikadesse, sidudes töö ja palvetamise, küik kloostri ooned ehitati oma kätega. Eestis on tsistertlaste klooster Padise klooster. Franksistlaste ordu tuntud ka kui hallid vennad. Algul rändasid ringi ja jagasid jumala sõna, hiljem hakkasid ehitama ka klostreid ja rajama kloostrikoole. Dominiiklaste ord, keda tuntakse mustade vendade nime all, nemad sesiavad kõige rohkem hariduse eest.

    26. Ülikoolid ja teadus


    Varakeskajal oli haridust võimalik saada ainult kloostritest, kõrgkeskajal tekkisid kloostrikoolide kõrvale linnades asuvad katedraalikoolid ehk toomkoolid ja mõningatesse linnadesse nii nimetetud ametikoolid. Kõrgelt hinnati Dominikaani ja Jesuiitide ordu poolt loodud koole, kus juures viimastes koolides õpetati lisaks kiriku loole ja laulule ka ajalugu, geograafiat, matemaatikat ja mehaanikat. Esimesed ülikoolid tekkivad Lääne- Euroopas 11. 12. sajandil ja need asuvad eelkõige Euroopa lõuna osas. 1119 Bologna ülikool, hiljem tuleb Pariis ja Inglismaa. Kõikides ülikoolides oli õppekeeleks ladina keel. Klassikaline ülikool oli tavaliselt 4 teaduskonnaga. Filosoofia teaduskond (kunstide teaduskond), teoloogia teaduskond, õigus teaduskond ja arsti teaduskond.
    Kõik üliõpilased alustasid om aõpinguid filosoofia teaduskonnas, ku sõpiti seitset vabakunsti.
    Grammatika, retoorika, dialektika , aritmeetika, geomeetria , astronoomia ja muusika .
    Rektor – ülikooli juht
    Dekaan – õppetöö korraldaja
    Magister, professor – õppejõud, õpetajad
    Skolaarius – üliõpilased
    Skolastika
    Ülikoolis viljeletud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika toetus muistsetele autoriteetidele, nende sisukohti püüti loogika abil tõlgendada. Skolastika puhul toetuti ühelt poolt Piiblile ja kirikuisade teostele, teiselt poolt aga antiikautoritele: Palaton, Aristoteles, Hipokrates ja Ptolemaius(geotsentrilise maailmavaate rajaja). Tomism oli Aquino Thomasi õptus ehk katoliiklik filosoofia, s.t mõistus peab seletama usku, mitte vaidlustama. Roger Bacon, kes pidas oluliseks tõetunnetamise aluseks kogemust. Kõige olulisem aine on matemaatika , sest läbi matemaatilise selguse on võimalik maailma seletada.

    27. Euroopa hiliskeskajal


    Eurooasse jõuab katk Aasiast, tänu kaupmeestele , kuna laevadele on katkuga nakatunud rotid, kelle kirpude hammustus nakatas inimesi. 1347 – 1349 Katku esimene kõrgaeg Lõuna- ja Kesk- Euroopas. Pariis suri väidetavalt kolm neljandikku. Kogu Euroopas aga umbes 30 mln inimest ehk pool elanikkonnast.1358 Žakeri ülestõus Prantususmaal. 1381 on Wat Tyleri ülestõus. 1337 – 1453 sajaaastane sõde Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. 1453 Prantsuse troonil kindlustab oma võimu Valois’ide dünastia. 1455 – 1485 rooside sõda. Mõlemad perekonnad on 1485. A laasyunud ja võimu kindlustas hoopi Lancasterite sugulane Henry VII Tudor. 15, sajandi lõpuks oli nii Prantsusmaal kui Inglismaal kehtestatud tugev keskvõim, feodaalne killustatus säilis aga saksa rahva pühas Rooma riigis. Seda riiki kuurvürstide poolt valitud keiser, kellel aga puudus sisuline võim. 1356 keiser Karl IV kirjutab alla kuldbulla, millega keiser kindlustab kuurvürstide õiguse oma piirkonna valitsemiseks.
    Ida- Euroopa
    1240 – 1480 oli Venemaa Mongoli Tatari ikke all, seal oli organiseeritud Kuldhordi riik. Kuldhordist tugevnes ja kasvas Moskva. 1480 peks toimuma Kulikovio lahing, kuid Mongolid lahukuvad ilma lahinguta. Moskva vürst Ivan III hakkas Venemaad ühendama. Novgorod põletati kolm korda enne maha, kui see Vnemaaga liitus. Hiliskeskaja üheks olulisemaks oli Leedu vürstiriik. Leedu suurendas oma piire aastal 1385, kui moodustati personaal unioon Poolaga.
    Paavstivõimu langus
    Paavsti mõjuvõim hiliskeskajal langes, sellele aitas kaasa ka tõsiasi, et paavstid viibisid 1305 – 1377 Prantsusmaal Avignonis. 1377 aaseb paavst Rooma. Tekib kirikulõhe ehk skisma 1278 – 1317. Valitud oli 2 paavsti.

    28. Euroopa varauusaja algul


    Varauusaja algul oli Lääne-Euroopas 3 tsentraliseeritud riiki Inglismaa, kus valitses Thudorute dünastia, kus teguteses järjeidevalt parlament. Kuningas ei olnud kohustatud arvestama parlamendiga, pigem vastupidi. Prantsusmaa Valoiside dünastia, 14. ja 15. sajandil kutsuti kokku veel generaalstaate kokku, siis aga unustati ära nende kutsumine. Hispaania, varauusajal kerkib esile Hispaania, kes liidab kõik väikesed riigid Pürenee poosaarel. 15. sajandil liitus personaal uniooni kaudu Portugal. Hisappani arahastas 15 sajandi ja 16. Sajandi lõpul maadeavastus retki, mille tõttu on Hispaanlased Lõuna ja Ladina Ameerika koloniseerijad. Saksa Rahva püha roomariik on jätkuvalt killustunud, keisrit enam ei valita, alates 1438. aastast kuulus keisri tool Habsburgidele.
    Pühja ja Ida-Euroopa
    1453 Konstantinoopoli vallutamisega lõpeb ka Bütsantsi riigi ajalugu ning pannakse alus Türgi Seldžuki suurriigile, kes aliendas oa piire Balkani poolsaarel ning jõuab Lõuna-Ungarini välja. Poolal oli personaal unioon Leeduga ja koos vallutati suur osa Valgevenest ja Ukrainast, kuna Poola pidi pidevalt sõdima, sest Venemaa oli huvitatud Valgevenest ja Ukrainast, siis juba 16. sajandist algab Poola nõrgenemine, millele järgneb kolm Poola jagmist ja 18 sajandi lõpuks ei olnud Euroopa kaardil sellist riiki nagu Poola. Skandinaavia, keskajal oli Skandinaavia üks riik Taani. 1521 muutus Rootsi lõplikult iseseivaks riigiks, kusjuures kahe perekonna võitluses Sturede ja Vasade perekondade vahel väljus võitjana vasade perekond ning esimene kuningas oli Gustav I Vasa. Rootsis on viimane verine konflikt 16. sajandil. Vene riik, 1480 on

    27. Euroopa hiliskeskajal


    Eurooasse jõuab katk Aasiast, tänu kaupmeestele , kuna laevadele on katkuga nakatunud rotid, kelle kirpude hammustus nakatas inimesi. 1347 – 1349 Katku esimene kõrgaeg Lõuna- ja Kesk- Euroopas. Pariis suri väidetavalt kolm neljandikku. Kogu Euroopas aga umbes 30 mln inimest ehk pool elanikkonnast.1358 Žakeri ülestõus Prantususmaal. 1381 on Wat Tyleri ülestõus. 1337 – 1453 sajaaastane sõde Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. 1453 Prantsuse troonil kindlustab oma võimu Valois’ide dünastia. 1455 – 1485 rooside sõda. Mõlemad perekonnad on 1485. A laasyunud ja võimu kindlustas hoopi Lancasterite sugulane Henry VII Tudor. 15, sajandi lõpuks oli nii Prantsusmaal kui Inglismaal kehtestatud tugev keskvõim, feodaalne killustatus säilis aga saksa rahva pühas Rooma riigis. Seda riiki kuurvürstide poolt valitud keiser, kellel aga puudus sisuline võim. 1356 keiser Karl IV kirjutab alla kuldbulla, millega keiser kindlustab kuurvürstide õiguse oma piirkonna valitsemiseks.
    Ida- Euroopa
    1240 – 1480 oli Venemaa Mongoli Tatari ikke all, seal oli organiseeritud Kuldhordi riik. Kuldhordist tugevnes ja kasvas Moskva. 1480 peks toimuma Kulikovio lahing, kuid Mongolid lahukuvad ilma lahinguta. Moskva vürst Ivan III hakkas Venemaad ühendama. Novgorod põletati kolm korda enne maha, kui see Vnemaaga liitus. Hiliskeskaja üheks olulisemaks oli Leedu vürstiriik. Leedu suurendas oma piire aastal 1385, kui moodustati personaal unioon Poolaga.
    Paavstivõimu langus
    Paavsti mõjuvõim hiliskeskajal langes, sellele aitas kaasa ka tõsiasi, et paavstid viibisid 1305 – 1377 Prantsusmaal Avignonis. 1377 aaseb paavst Rooma. Tekib kirikulõhe ehk skisma 1278 – 1317. Valitud oli 2 paavstenemaa taas iseseisev riik. Ivan III liitis Venemaaga ka Novgorodi, järgmine vene tsaar Ivan IV Julm pidas oma ül. Vene riigi piiride laiendamist, sest Vene riigil ei olnud ligipääsu ühelegi merele. Liivisõda 1558-1583

    Renessanss ja humanism


    Sissejuhatus
    • XIV sajandil kujunes Itaalias järk – järgult uus maailmavaade ja ellusuhtumine
    • Antiikkultuur taasväärtustamine andiski ajastule nime- renessanss
    • Ausse tõusis kõik inimlik, seega võib seda perioodi nimetada kahumanismiks
    • XVI sajandil levisid need ideed Itaaliast üle kogu Euroopa

    Itaalia renessanss
    • Itaalia oli üks rikkmaid ja linnastatumaid piirkondi
    • Aadelkond eelistas maaelule linnaelu, eriti Põhja- ja Kesk-Itaalias
    • Tähtsaim renessansskultuuri keskus oli Firenze, mida vlitses pakurisuguvõsa Medicid. Nad ei peitnud oma varasid, vaid kasutasid seda elu nautimiseks ja ilu loomiseks (metseenlus).
    • Keskajal oli ihu selgest patust, hing aga see mille eest tuli hoolitseda, et see jõuaks Jumala juurde.
    • Humanistid pidasid ihu ja hinge harmooniliseks tervikuks, osaks loodusest, Jumala loomingut tippsaavutuseks.
    • Kõike inimlikku kahati kõrgelt hinadama, peeti lugu inimese isikupärast. Temast nähti loojat, loomingulisust.
    • Ideaal oli õnnelik inimene, kes oli igakülgselt arenenud, elus hakkama saav ja kellest oli kasu ka teistele.
    • Eeskujusid otsiti antiikultuurist.
    • Antiikkultuurist leiti hingesugulust, õigustust muutustele, aga ka põhjusi vaidlemiseks. Kõiki seisukohti ei pidanud järgima.

    Itaalia kirjandus
    • Dante alighieri ,,Jumalik komöödia’’
    • Francesco Petrarca Sonetid Laurale, poeem ,,Africa’’
    • Giovanni Boccaccio ,,Decameron’’
    • Lorezo Valla antiigi kritiseerija: ei olnud nõus Aristotelese liigse kiitmisega, avastas Constantinuse kinkeüriku võltsingu.

    Niccolo machiavelli 1469 – 1527
    • POLIITFILOSSOFIA rajaja, ajaloolane, diplomaat.
    • Üks kuulsamaid töid on ,,Valitseja’’
    • Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid võtteid
    • Edu saavutab ainult tugev ja järjekindel valitseja.
    • Machivelli ideaal oli ühtne Itaalia, seda suudab saavutada ainult piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja, kes valib vahendid mitte moraalist vaid praktilisest tarvidusest lähtuvalt, välistamata pettust, mõrvu ja reetmist
    • Machiavelli ei idealiseerinud kõvatud poliitikat, vaid pidas seda kurvaks paratamatuks.
    • Moraalinormidest mitte hooliv poliitika on makjavellism

    Renessanssi ja humanismi levik
    • Need ideed levisid aeglaselt, aga kindlalt põhja poole.
    • Eurooplased vaatasid humanismi poole teise pilguga – nad kritiseerisid inimlikke pahesid.
    • Nad olid sügavalt usklikud, uurisid piiblit, selle kõrval ka antiikorda.
    • Erasmus Rotterdamist ,,Narruse kiitusek’’. Narruse kiitue läbi said paljud ühiskonnaas lugupeetud, kõrge positsiooniga inimesed

    Trükikunsti alagus
    • 1440 Johann Gutteneberg leiutas üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi
    • 1454 – piibel

    Thomas More
    • Jurist, parlamendi liige, kuningas Henry VIII lordkantsler. Oli ka Erasmuse sõber ja mõttekaaslane.
    • ,,Utoopia’’ tema peateos oli väga ühiskonnakriitiline – püüab luua ideaalset ühiskonda Utoopia saarel.
    • William Shakespeare
    • Miguel de Cervantes

    Uus maailmapilt
    • Mikolaj Kopernik – helitsentriline maailmapilt
    • Giordano Bruno
    • Galileo Galilei – ta liigub siiski!

    Suured eksitused maadeavastusel


    Henrique Meresõitja kes hakkab sõitma Aafrika lääne kallast pidi.
    Portugallane on esimene kes julgeb sõita ümber Afrika lõuna tipu, seda kohta hakati nimetama Hea Lootuse neemeks.
    1471 Eurooplased ületavad esmakordselt ekvaatori.
    3. augustil 1492 alustas C. Kolombus alustas reisi kindlalt Indiasse kuid 12. Oktoober ta jõuab Bahama saartele.
    Esimene mees kes jõuab üle Hea Lootuse neeme Indiasse on Vasci da Gama, 20 mai 1498.
    Amerigo Vespucci oli esimene, kes ütles, et Kolumbus ei jõudnud Indiasse vaid Ameerikas, selle mehe järgi sai manner omale nime.
    Fernäo de Magalheas 1519-1522 korraldas esimese ümbermaailma reisi, ise elusalt tagasi ei tule, hukkus Filipiinidel .
    1969 tehti esimene ümbermaailma reis põhjast.
    Esimene Austraali retk lõppes peetumusega, arvates, et see on inimtühi. 17. sajandil leiab James Cook, et Austraalias on viljakandvaid maid, mille tulemusena hakkab Euroopa selle vastu huvi tundma.

    Reformatsioon


    Reformatsiooni eeldused:
    • Riikide keskvõimu tugevnemisega ei olnud kuningad huvitatud oma võimu jagama paavstiga.
    • Suurim konflikt tekkis Saksamaal, sest killustunud riigis oli katoliku kirikul vaba voli toimetada ja oma võimu kinnitada.

    Martin Luther 1483 – 1546 oli pärit Saksimaalt ja õppis Wittenbergi ülikoolis teoloogiat, hiljem sai temast Wittenbergi ülikooli proffessor. Team huvi oli seotid inimese ja jumala suhtega lähtuvalt piiblist. 31. Oktoobtil 1517. aastal lõi Luther Wittenbergi lossi kiriku uksele oma 95 teesi. Neis teesides Luther nõuab usupuhastamist lähtuvalt piiblist, rahvuskiriku loomist s.t jumalateenistus oleks emakeeles, kirik pidi loobuma oma rikkustest, 7 sakramendist oleks vaja tunnustada ainult ristmist ja armulauda. Paavst Leo X ei osanud algul ette näha reformatsiooni tagajärgi ning see tõttu pidas ta algul Martin Lutheri seisukohti munkade omavaheliseks lobaks. Saksa Rahva Püha-Rooma keiserriigi tsaat Karl V kutsub kokku 1521 Wormsi riigipäeva, kus ta lootis, et Martin Luther ütleb lahti oma vaadetest, kuid seda ei juhtunud ja Martin Luther kuulutati lindpriiks. Wormis maapäeva otsust kahati eirama peaaegu kõikide Saksa kuurvürsti riikide poolt, sest kõik kiriku ja kloostrite varad läksid kuurvürstidele. Lisaks kirikuvarade loovutamisele muutusid ka jumalateenistused olulisemalt lihtsamaks. Jumalateenistus koosnes missast ja laulust, kirikuõpetajad said õiguse abielluda. Reformatsiooniga kaasnaseid ka rahvaliikumised. 1524 – 1525 toimus Saksa talurahvasõda, selle juht oli Thomas Müntzer. Reformatsioon lõhestas saksa ühiskonda ning konfliktid jätkusid protestantide ja katoliiklaste vahel.

    32. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon


    Reformatsiooni levik
    • Klavinism levib Šveitsis – Ulrich Zwingel, Johann Calvin. Elu on karm kohusetäitmine!
    • Reformatsioon Inglismaal. 1534 kinnitas inglise parlament kuninga kiriku peaks. Anglikaani kieik sulges kõik kloostrid, ladinakeelsed missad muudeti inglise kelseteks.
    • Reformatsioon levis Sakandinaavias ja Eestis- pildirüüstajate liikumine.

    Vastureformatsioon
    • Katoliku kiriku võib eristada kahte suunda võistluses reformatsiooniga
    • Inkvisitsiooni tegevus – Ignatius Loyola ja jesuiitide ordu. ( vaesus , vallalisus, sõnakuulmine ja täielik kuuletumine paavstile) 1583 jesuitide kolleegiium Tartus.
    • Trento kirikukogu 1545 – 1563 paavst on ilmeksimatu, kirikul on piibli tõlgendamise õigus, tugevdati distsipliini kirikus, Gregoriuse kalender 1582.

    Hisapaania vastureformatsioon kants
    • Felippe II 1556 – 1598 ajal oli Hispaania maailmatiik, kes toetas kõigijõududega katoliku kirikut.
    • Madalmaade vabadsusvõitlsud. Gööside (kerjuste) võitlus hispaanlaste vastu kestis 1556 – 1576 – 1581 Ühendatud Provintside Vabariik. Alguse sai Hollandi kuldajastu.
    • Anglikaani kiriku võit Inglismaal saabus Elisabeth I valitsusajal 1558 – 1603 .

    Hugenottide sõjad Prantsusmaal
    • Kalvinistid ehk hugenotid oli põhiliselt Hispaania piiri lähedal Navarra kuningriigis – Bourbonid
    • Pariisi kuningakojas olid võimul Valoid, õukonnas olid ka mõjukad katoliiklased Guis’id
    • 24. Aeugust 1572 pärtlitöö
    • 1598 Nantes’i edikt . Valitses usk on katoliku usk.

    Kolmekümneaastane sõda
    • 1618 -1648 sõda, mis puudutas suurt osa Euroopast.
    • Sõj aajend: tšehhid valisid endale kuninga, kes oli kalvinist . Keiser Ferdinand II saatis armee tšehhide vastu. 1620 algas karm karistusperiood.
    • Taanlaste sõjakäik protestantide teoks lõppes aga katastroofiga. (sõda toitku sõda)
    • 1630 sekkus sõtta Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Ta jõudis Baierimaale välja.
    • 6. November 1632 Lützeni lahing. Katoliiklased kaotavad lahingu, kuid Gustav II Adolf sai haavata ja suri. (Tartu Ülikooli loomise aktile kirjutas alla enne lahingut).
    • 1648 Vestfaali rahu. Augsburgi usurahu põhimõtted kinnitati taas. Katoliikluse, luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi.

    Anglikaani kiriku võit Inglismaal
    • Edaward VI 1547 – 1553
    • Mary Tudor 1553 – 1558 – katoliikluse taastamine.
    • Elisabeth I 1558 – 1603 – anglikaani kiriku taastaja ja kindlsutaja

    • .DOC Laadi alla originaalfail 50 lk · .doc · 73 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #1 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #2 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #3 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #4 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #5 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #6 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #7 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #8 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #9 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #10 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #11 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #12 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #13 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #14 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #15 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #16 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #17 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #18 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #19 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #20 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #21 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #22 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #23 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #24 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #25 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #26 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #27 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #28 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #29 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #30 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #31 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #32 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #33 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #34 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #35 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #36 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #37 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #38 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #39 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #40 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #41 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #42 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #43 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #44 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #45 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #46 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #47 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #48 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #49 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #50
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor skaabo Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Konspekt kõigi paragrahvi kohta 10 klassi ajaloo õpikus
    Antropogenees araablased Araabia ajalugu Columbuse-eelne Ameerika olmeekid Teotihuacan Asteegid Inkad Indoeuroopa Hetiidid Foiniikia

    Sarnased õppematerjalid

    Keskaeg
    21
    doc

    Keskaeg

    KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Natur

    Ajalugu
    Keskaeg
    6
    doc

    Keskaeg

    KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus)

    Ajalugu
    Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia
    13
    docx

    Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

    o kirjakeele ühtlustamine (karolingide minuskel) o koolide rajamine o antiikkultuuri väärtustamine Viikingiajastu 850-1050 · Skandinaaviast pärit põhjagermaanlastest põlluharijad, sõdalased ja kaupmehed · Haritava maa vähesus sundis paljusid viikingeid minema rööv- ja süüsteretkedele Nimetused: · Normannid Lääne-Euroopas · Taanlased (Iirimaal ja Inglismaal) · Norralased Iirimaal · Varjaagid (rootslased?) Skandinaavia ajaloo põhisündmused: · I sajand Rooma ajaloolane Tacitus mainis germaani hõimu sioone · Skandinaavia ps lõunaosas rändiasid välja germaani hõimud goodid, burgundid, gepiidid, langobardid jt · IV-V sajand Suur rahvasterndamine; barbarite kuningriigid · VIII-XII sajand Skandinaavia viikingiaeg · 9. Sajandil Ida-Inglismaal Danelaw · Skandinaavias alustas misjoni katoliku kirik (9.saj)

    Ajalugu
    Keskaeg
    17
    doc

    Keskaeg

    Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil langes Lääne-Rooma. Keskaja lõpuks on välja pakutud 3 aastat: 1453 a. Ida-Rooma e. Bütsantsi langus 1492 a. Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517 a

    Ajalugu
    Ajaloo mõisted ja isikud
    27
    doc

    Ajaloo mõisted ja isikud

    Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh ­ kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia ­ Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti Skisma ­ kirikulõhe 1054, jagunes ida- ja läänekirikuks, tekkis tüli, kas Püha Vaim lähtub Isast või Isast ja Pojast Renessanss ­ keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus Kronograafia ­ keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru Majordoormus ­ Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Rolandi laul ­ tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk Hispaaniasse Vasall ­ feodaalkorras Senjöör ­ suurfeodaal Lään ­ maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits ­ pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal

    Ajalugu
    10-klassi ajaloo kontrolltöö
    8
    doc

    10. klassi ajaloo kontrolltöö

    Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse Saaga- suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil (,,vanem edda-islandi eepos) Anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid Misjonärid-ristiusu levitajad , inimeste ristuusku pöörajad. Piiskopp ­ kõrgeim vaimulik oma piirkonnas: pidas jutlust katedraalis; pühitses ametisse preestreid, õnnistas altareid ja kirikuid; kontrollis

    Ajalugu
    Sissejuhatus keskaega
    33
    docx

    Sissejuhatus keskaega

    aastat, kui Kolumbus avastas Ameerika mandri, või 1517. aastat, kui algas reformatsioon. Aga üldiselt lõppes keskaeg 15-16.saj. Ruumiliselt määratakse keskaega seal, kus usuks katoliiklus ja valitsev kord feodalism ehk löönikord. Sellist kooslust nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks. Selle kese oli Gallias, sest just sealt arenesid välja esimesed feodaaltsivilisatsiooni tunnused. Tunnused · Uute rahvaste ilmumine ajalukku (germaanlased ja slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub vahemere äärest põhjapoole (Lääne-ja Lõuna-Euroopast Kesk-Euroopasse) · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga (kogu kultuur keskajal on seotud ristiusuga) · Paavstide ja keisrite ainuvõimu taotlused (paavstid ei taha alluda keisritele ja vastupidi) · Feodalism ehk läänikord (seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik- poliitiline kord) Perioodid Keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (5-10.saj), kõrgkeskaeg ehk

    Ajalugu
    Keskaja algus ja lõpp-Periodiseering
    9
    doc

    Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

    (Merovingi (Merovingi (Karolingi dünastia) dünastia) dünastia) dünastia) 495 a lasi end Tõrjus araablaste Lubas paavste Esimene keiser, aitas koos kaaskonnaga rünnakuid, 732 aidata, kui ta võidelda langobardide ristiusku ristida. Pontiers lahing. kroonitakse Frangi vastu. Vallutas Pürenee Frangi riigi rajaja, Esimene tugev riigi kuningaks. poolsaare põhjaosa, vallutab terve majordoomus. Majordoomus, Itaalias langobartide Gallia. Kuningas. hiljem kuningas. kuningriigi, Põhja- Saksamaa, suur osa Lääne-Euroopast. Kuningas, 800 a keiser. Krahv ­ asevalitseja Mark-krahv ­ääremaadevalitseja Vasall ­ maasaaja

    Ajalugu


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun