Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks tekkisid kolooniad?
  • Millega algab kuidas jaguneb?
  • Millal muutus ristiusk Roomas ametlikuks usuks?
  • Mis on feodaalkord?
  • Milliseks kujunes Euroopa riiklik korraldus tänu feodaalsuhete arenemisele?
  • Millised muutused olid toimunud inimeste elulaadis keskajal võrreldes vanaajaga?
  • Kuidas avaldus daamikultus?
  • Millal miks ja kuhu tekkisid kõrgkeskaegsed linnad?
  • Milliseks kujunesid linna ja senjööri vahelised suhted?
  • Kuidas on seotud kaugkaubandus ja pankade kujunemine?
  • Kuidas olid linnad üles ehitatud ja millised oli linnaelu põhilised treaditsioonid?
  • Kuidas võib iseloomutada linnlaste ellusuhtumist?
  • Kust ammutas kinnakirjandus motiive?
Vasakule Paremale
Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #1 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #2 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #3 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #4 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #5 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #6 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #7 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #8 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #9 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #10 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #11 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #12 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #13 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #14 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #15 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #16 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #17 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #18 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #19 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #20 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #21 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #22 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #23 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #24 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #25 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #26 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #27 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #28 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #29 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #30 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #31 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #32 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #33 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #34 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #35 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #36 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #37 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #38 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #39 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #40 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #41 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #42 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #43 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #44 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #45 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #46 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #47 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #48 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #49 Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta #50
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor skaabo Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähteko

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Ajaloo eksami punktid

G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu ­ teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia ­ teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia ­ teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araab

Ajalugu
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens ­ nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused ­ elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ­ ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He

Ajalugu
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu



Lisainfo

Konspekt kõigi paragrahvi kohta 10 klassi ajaloo õpikus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun