Kuues päev"Esimene novell" 1)Oretta- ta oli Geri Spina abikaasa. Ma arvan, et ta oli graatsiline ning arusaaja inimene . Inimene, kes ei öelnud teisele halvasti, kuid pööras asja naljaks, kui juhtus midagi ebameeldivat. Moraal oli päris kõrge, sest talle ei meeldinud eriti, kuidas rüütel ennast tema ees lolliks tegi. Temaga oli ka veel ka daamid ja rüütel. Rüütel oli jutukas ning tema puusale sobis mõõk sama hästi kui jutt ta keelele. Rüütel kordas paljusid sõnu ja oli minu arvates enda arust naistemees. Ta polnud tihti oma jutus kindel. Rüütlihärra oli väimuselt tugev ja nägus. Tal oli ka tugev arusaamine asjadest kui millelegi vihjati . Ta sai aru kui midagi on viltu. Jutustamisoskust ta polnud. 2) On rüütel ja daam. Rüütel tahab daamile novelli rääkida kuid see läheb nii nihu, et lõpuks daam hakkab naljatama ja muutub teravmeelseks ja rüütel ei saagi rääkida lõpuni oma novelli , mida ta jutustama oli hakanud. 3)Minu ar...
DEKAMERON VII päev Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi. I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees. Nad kohtusid Gianni maamajas- mõisas, ise elasid nad tavaliselt Firenzes. Kuna aga Gianni ka vahel mõisasse etteplaneerimata tuli, siis oli ...
" lk 108 3. "Kameeleoni roog: söön õhku, mis on pikitud lubadustega." lk 109 4. "Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks himule." lk 135 5. "Kui ma uputan enese meelega, siis on see tegu, igal teol on aga kolm järku: toimimine, tegemine ja kordasaatmine." lk 185 6. "Pole olemas põlisemaid aadlimehi kui aednikud, kraavilõikajad ja hauakaevajad: nemad jätkavad Aadami ametit." lk 186 Decameron 1. Isegi halb mees saab pühakuks, kui ta ei räägi, et ta on halb. 2. Usk võib olla nii halb, kui tahes, uskujaid on alati. 3. Patt on patt ainult siis, kui patt välja tuleb. 4. Leidliku sõnaga on võimalik kõik selgeks teha ja saladused paljastada. 5. Leidliku sõna ja tegudega on võimalik paljusid asju ära hoida. Oidipus 1. Saatust ära hoida ei saa. 2. Halvad asjad juhtuvad ikka nendega, kes üritavad neid vältida, tehes selleks halbu otsuseid. 3
GIOVANNI BOCCACCIO 16. juuni 1313 21. detsember 1375 Biograafia Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana või Certaldo Oli Itaalia kirjanik Peetakse novelli kui ka kirjanduszanri rajajaks Usutakse, et Boccaccio`t õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega 1327. aastal kolis ta Napolisse Õppis linna koolis õigusteadust Tema varsemateks mõjutajateks Paolo da Perugia Barbato da Sulmona Giovanni Barrili ning Dionigi da San Sepolcro 1330ndatel sai Boccacciost ka isa Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato Teseida ...
DEKAMERON Giovanni Boccaccio 1. Mitmenda päeva novelle lugesid? Loetle novellid, aine, kes valvab selle päeva/jutustuse üle? Lugesin 6. päeva novelle, mille üle valvas kuninganna. Kuuenda päev aineks on see, et jutustatakse inimestest, kes teiste torkavaid sõnu oskavad teravmeelselt tagasi lüüa või oma kiire vastusega ja leidlikkusega hoiduda kahjust, hädaohus või häbist. ,,Dekameron" on raamat armastusest, armastavatest inimstest ja milleks on inimene võimeline selle tunde mõjul ja milliseks see tunne inimese muudab. Esimene novell Aadlimees jutustas proua Orettale hobuse seljas novelli, kuid ta tegi seda nii halvasti, et proua palus ennast hobuse seljast maha lasta. Õnneks sai aadlimees aru, kui halvasti ta oli novelli jutustanud ning vahetas jututeemat ja nende teekond jätkus. Teine novell Pagar Cistil oli alati olemas hea...
Boccaccio ,,Dekameron" e 10 päeva lood 1349- Geoffrey Chaucer ,,Canterbury Marguerite de Navarre 1353 lood" 1327 ,,Heptameron" 1359 Allikas ja Dante ,,Jumalik komöödia"; itaaliakeelne Rüütlikirjanduse süzeed Eeskuju: ,,Decameron". Novellid eeskuju anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" e (parodeeris); prantsuse põhinevad tõenäoliselt Francois I ,,Sada vana novelli"; keskaja ladinakeelsed ,,Rebaseromaan"; Dante ,,Põrgu"; ja Navarra õukonna juhtumistel. jutukogud; idamaised allegooriad ja valmid; ,,Decameron"; fabliood, leed, Kasutab lugusid, millele on ise
eKr Kuni 4.- 6. sajand pKr. Keskaeg 5 saj-14 Levisid erinevad religioonid( nt kristlus, "Aleksiaad", Anna saj budism). Arenesid välja uued Komnina kirjanduseanrid( nt novell, ballaad). Kasutati ladina keelt, kuid olid ka eraldi "Decameron", Giova rahvuskeeled. Lisaks ilmalikule kirjandusele nni Boccaccio tekkis ka vaimulik kirjandus. Renessanss 14-16 saj Seades esiplaanile inimeste oma huvide Dante ,,Jumalik õiguste ja püüdlustega komöödia" nägi renessanss ideaali maises õnnes ja harmoonias. Humanismist sai
Renessansi tunnused: 1) Kodanluse ja rahvuse areng. Linnade kultuur. Õukondade kultuur. 2) Rahvuste kunst erineb üksteisest. 3) Humanistlik kultuur. Filosoofia on teaduste teadus. 4) Sündis optimistlik inimene. [Reness. on nagu varemete vahel puhkenud lill. Sõjad, süngus]. 5) Kiriku mõjuvõim kahaneb. Eeskujuks saab humanism. Tekib huvi inimeste tunnete vastu. "Inimesel on õigus maisele õnnele" [Boccaccio "Decameron"]; avastusretked läände-itta-põhja-lõunasse; teadmised avardusid [Coppernicus, Bruno, Galilei]. 6) Eeskujuks antiikkunst 7) Usuline võitlus. Calvin. Luther.
Tekkimisaeg Koht Tunnused Autorid ja teosed Renessanss 14. saj Itaalia · Tekkis novella zanr · Boccaccio · Hinnati isikuvabadust "Decameron" · Shakespeare "Romeo ja Julia" Valgustus 19. saj II pool Inglismaa · Võitlus harimatuse vastu · Voltaire · Teadmised olid esmatähtsad, "Mikromegas"
Renessanss ja humanism : Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" Giovanni Boccaccio- ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla-paljastas Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija ,,Valitseja" Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja
Renessanss antiikkultuuri väärtustamine Renessansskultuurikeskuseks tõusis Firenze Hinnati inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut Humanistlikud veendumused toetusid antiikkultuurile Renessanss ja humanism Antiikkunstnike eeskujul püüti inimest kujutada loomutruult. Leonardo da Vinci kuulus Itaalia renessansikunstnik Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Uus maailmapilt Kinnitati maakera kerakujulisust Kaasnes veendumus, et maakera maailma keskpunkt Mikolaj Kopernikul teistsugune seisukoht maailmast Giordano Bruno väitis, et Päikesesüsteem on üks paljudest maailmadest. Galileo Galilei itaalia astronoom, kes kinnitas, et Maa pöörleb ümber oma telje. Suured maadeavastused
Vastureformatsioon · Katoliku kiriku otsene vastutegevus · Taastada vana kord · Paavst Gregorius XIII teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas tänapäevani kehtivale kalendrile. · Hispaania oli reformatsiooni vastu, seal korraldati üle 100 avaliku ketserite põletamise, kus korraga võidi tuleriidale heita 80-90 inimest. F. Petrarca pärast antiikaega esimene poeet. ''Africa'' G. Boccaccio ''Decameron'' L. Valla kriitiline suhtumine muistsetesse autoriteetidesse ''Constantinuse kinkeürik'' N. Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. ''Valitseja'' Toskaana murdest kujunes Itaalia keel. E. Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja. ''Nurruse kiituis'' Thomas More Inglise humanist, hariduselt jurist, peaminister. ''Utoopia'' W. Shakespeare renessansskirjanduse suurkuju
Nimed: Leonardo da Vinci kuulus Italia renessansikunstnik, kes keha täiusliku kujutamise nimel lahkas laipu. Francesco Petarca pärast antiikaega, esimene poeet keda loomingu eest avalikult pärjati. Luule-sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia"
3) R. Itaalia kirjanduses: Dante Alighieri (1265-1321) kirjanik, poeet, poliitik- ,,Jumalik komöödia,, (nim. Väljapaistvamamaks teoseks itaalia kirjanduses) kirjutatud 1307-1321. Francesco Petrarca (1304-1374) poeet, teadlane, humanismi suurkuju- ,,Riimid,, ; enamasti tegi armastusluulet, levinum märksõna on amor ;tundis hästi antiiki, oli eriti huvitatud Cicerost; teinud 317 sonetti; 29 kantsiooni. Giovanni Boccaccio (1313-1375) suurkirjanik, novelli kirjazanri rajaja - ,,Decameron,, (1352-1254) jutustab 1348 a. katkust Firenzes, raamjutustus; psühholoogiline romaan ,,Fiammetta,,. 4) Veneetsia koolkond: oli väga keskendunud värvidele, sõhutati koloriidiprobleeme, ei rõutatud lokaaltoone, üksikuid toone põõti ühendada sooja kuldkollase üldtooniga, maaliti kihiti. Maalikunst peegeldab tolle aja luksuslikku elu, loodust ei kujutatud taustana vaid püüti harmooniliselt ühendada figuuridega
See andis ülevaate kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. · Francesco Petrarca (1304-1374) Oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet ja teadlane. Ta oli esimene poeet, peale antiikaega, keda loomingu eest avalikult pärjati. Tuntuks sai ta tänu luule sonetid ja eepiline poeem. · Goovanni Boccaccio (1313-1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Tema kuulsaimaks teoseks on ,,Decameron". See mõjub inimliku elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. · Lorenzo Valla (1407-1457) Itaalia humanist ja õigusteadlane. Ilmutas järjekindlat kriitilist suhtmuist muistsetesse autoriteetidesse. · Niccolo Machiavelli (1469-1527) Oli renessansiaegne Itaalia poliitik ja filosoof. · Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane. Ta avaldas koos komentaaridega Uue Testamendi kreekakeelse teksti ja tõlkis ka selle
22.Mida kujutas endast nn hindade revolutsioon? Mis selle põhjustas? Kulla ja hõbeda väärtuse langemine. Ida-kaubanduse koondumine eurooplaste kätte vähendas väärismetallide väljavedu. 22.Mis sundis Ida-Euroopas varakeskajal tugevdama pärisorjust? Põllumajanduse areng oli intensiivne, tööjõud oli hädavajalik Dante Alighieri – „jumalik komöödia“ Francesco Petrarca – esimene poeet, keda peale antiikaega avalikult pärjati Giovanni Bocaccio – „Decameron“ Niccolo Machiavelli – uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Erasmus Rotterdamist - oma ajastu silmapaistvaim mõtleja , „narruse kiitus“ Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja Thomas More – „utoopia“ William Shakespeare – inglise renesansskirjanduse suurkuju Miguel de Cervantes – „Don quihote“ Mikolaj Kopernik – heliotsentrilise maailmapildi alusepanija Giordano Bruno – väitis, et päikesesüsteem pole ainus , vaid üks paljudest
· Keha täiuslikku kujutamise nimel lahkas laipu. · Itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. · ,,Mona Lisa"; ,,Püha õhtusöömaaeg" - Kujuattud Kristuse 12jüngrit, ka Juudas. Kasutas ülivärvisegu, mis laugneb kiiresti. o Petrarca (1304-1374) · Pärast antiikaega I poeet, keda pärjati. o Boccaccio (1313-1375) · 100novellist koosnev ,,Decameron", kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. · Omandas kreeka keele, kirjutas Toskana murdes. o Machiavelli (1469-1527) · Uueaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. · ,,Valitseja" 1513. aastal. Teoses jagab ta valitsejale õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki- on vaja tarka ja osavat diktaatorit valitsemiseks kõik vahendid lubatud.
Renessanss(taassünd) on antiikkultuuri taasväärtustamine, levis Lääne-Europas. Humanism (inimlik) on iksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiaja. Renessanssi kujunemise eeldused: · Linnad olid väga kiiresti hakanud arenema. · Ameerika avastamine, mis arendas väga palju silmaringi. · Trükikunsti areng,mis arendas inimeste haridust. Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia". Oli Itaalia kirjanik. Giovanni Boccaccio ,,Decameron". Oli samuti Itaalia kirjanik. Lorenzo Valla Oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellel oli kriitiline suhtumine muistesse autoriteetidesse.Ta paljastas Constantinuse kinkeüriku võltsdokumendi. Niccolo Machiavelli Teoses ,,Valitseja" esitas ta on vaateid riigivalitsemise kohta. Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik. Johann Gutenberg Aastal 1440, leiutas ta üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Erasmus Rotterdamist Silmapasitev mõtleja,rääkis mitmes keeles
Keskajal käsitleti ilu kui Jumala atribuuti. Ja ilu mõiste oli laiem ning algas vaimsest ilust, kõlbelisest harmooniast ja metafüüslisest kiirgusest. Ilu juures väärtustati ka nii proportsioone, terviklikkust, sära kui kõlbelisust. Eco arvates olid seega keskajal ilusad need asjad, milles oli nii proportsioon, terviklikkus kui ka Jumala valgus. Keskajal arvati ka, et valgus oli kehade olemuslik vorm. Sel moel on ta igasuguse ilu põhialuseks. Giovanni Boccacio jättis oma raamatus “Decameron” kirjeldamata ilusad inimesed keskendudes vaid inetutele. Tema arvates oli olemas vaid üks võimalik viis olla ilus, inetu aga lõpututel viisidel. 2 Eco ütleb, et igal kultuuril on oma iluarusaamale lisaks ka arusaam inetust. Siinkohal on inetut peetud ilusa vastandiks, ebakõlaks. Ebakõlad aga ei vasta enam proportsiooni reeglitele, mistõttu on see inimestele raskesti vastuvõetav
Motetitehnika- 7. Mõiste renessanss tähendus ja renessansi ajastu periodiseering. Renessanss- taasünniajastu: Ühiskondlik- poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14-16 saj. Renessanssi ajastu periodiseerimine- 8. Renessansiajastu olulisemad saavutused teaduses, kunstis, kirjanduses, arhitektuuris. Teadus- trükikunst, kompass, langevari, püssirohi ja nooditrüki tehnika Kunst- hakati maalima paljaid inimesi ehk akti maale Kirjandus- Boccaccio ,, Decameron" Arhitektuur- terava katusega kirikud muutusid kumerkatusteks 9. Seleta lahti mõiste ARS NOVA ja kirjelda pikemalt ajastut, missugused olid peamised muusikazanrid? Heliloojad? Ars nova- 1320-1380 aastatel Prantsusmaal domineerinud muusikastiil Organum, missa, motett Philippe De Vitry 10. Miks on Madalmaade vokaalpolüfoonia saanud renessansiajastu võrdkujuks? Nimeta Madalmaade vokaalpolüfoonilise stiili põhijooned. Nimeta peamised heliloojad. 11
§ Her memoir "Auto Da Fay" was published in 2002. Characteristics of her works § Main genres: Autobiography, Children, Criticism, Drama, Fiction, Non-fiction, Screenplay, Short stories § Her works has been associated with feminism. In her fiction, Weldon typically portrays contemporary women who find themselves trapped in oppressive situations caused by the patriarchal structure of western, and in particular British, society. § For example her book "The Spa Decameron" tells a story about high-achieving ladies, at the remote and expensive Castle Spa, over the ten days of Christmas and New Year. None of them have met before. The ladies are wilful: they lounge around in the Jacuzzi, drinking champagne, eating permitted caviar and forbidden chocolate, and confessing the stories of their lives, startling and scandalous though these may be. Personal life
väärtustamine ja inimese võtmine kui looduse osana, teaduslik anatoomia. * M.Kopernik pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Ka G.Bruno oli selles kindel. Hakati tegema katseid. Raamatute kaudu levis teadus ja haridus. * Poeet Dante Alighieri, esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega ,,Jumalik komöödia". F. Petrarca antiikaja esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati. * G.Boccaccio kuulsaim teos ,,Decameron", mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Petrarca ja Boccaccio uurisid antiikkultuuri, nende teosed olid Toskaana murdes. *W.Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia". * Niccolo Machiavelli ,,Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid
inimese keha ja hinge kui harmoonilist tervikut. Hinnati inimese isikupära ja ja usuti inimvõimetesse. Inimeses hakati nägema loojat. Tõusis austus loominguliste isiksuste vastu(poeedid, kunstnikud). Eeskuju võeti antiikkultuurist ja antiikkunstist.Vaba ja kriitiline mõte. Kujunes välja Itaalias, tähtsaimax keskusex oli Firenze. Rikkad perekonnad rajasid linnadesse paleesid näidates nii oma jõukust. Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" .Giovanni Boccaccio- Kuulsaim teos ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla. Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. ,,Valitseja"-vaated riigivalitsemise kohta. Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam-mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. (ebausk, sõjakus,
Hakati tegema katseid. Raamatute kaudu levis teadus ja haridus. Mida uut võrreldes keskajaga? Keskajal polnud keegi huvitatud sellest, mis ümberringi toimub, nüüd taheti tõde teada saada. Tänu trükikunstile levisid teadus ja haridus. Kirjandus: Poeet Dante Alighieri, esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega ,,Jumalik komöödia". F. Petrarca antiikaja esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati. G.Boccaccio kuulsaim teos ,,Decameron", mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Petrarca ja Boccaccio uurisid antiikkultuuri, nende teosed olid Toskaana murdes. W.Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia". Mida uut võrreldes keskajaga? Renessansi kirjandus oli inimesekeskne, räägiti tavalistest inimestest ja nende suhetest. Kunst: Inimesi kujutati väga tõeselt, natuke idealiseeriti
ja 2)Karolingide kunst (karl suure järgi) 8-10 sajand Romaani kunst (10-12 saj lõpuni) mis on romaani arhitektuurile iseloomulik? Gooti kunst (12 saj lõpus 15 saj) põhirõhk arhitektuuril (Jumalaema kirik) Renessaanss (Itaalia) 15-16 sajand Erimaades oli väga erineval ajal, kui Inglismaal algas, siis Itaalias sai see juba läbi See oli paralleelselt kirjanduses(kõige varem, 13saj teises pooles, Dante, Decameron, Boccaccio, Petrarca, Shakespeare, Rotterdam), kunstis(da vinci, michelangelo jne), muusikas (lassus, palestrina) Renessaanss on antiikkultuuri traditsioonide taaselustamine ja ümbertöötamine oma ajastu vaimus Käis käsikäes humanismiga inimesearmastus Maailmavaade, mis oli inimesekeskne ja väärtustas inimest oma vooruste ja puudustega Endiselt oli seisuslik ühiskond, kus igal seisusel oli oma funktsioon (vaimulikud-palvetamine,
· Translated works into English (from Latin, French, Italian) · Favourite of the royal court · At the time of his death was regarded as a great poet and was buried in Westminster · As a writer he was very prolific · His early works show a strong influence of French and Italian poets, especially the great Italian Renaissance geniuses Boccaccio, Dante, Petrarch · His masterpiece "The Canterbury Tales": o He imitates what Boccaccio does in Decameron. Introduces frame story/narrative. A springtime pilgrimage to Canterbury cathedral (which contained the important relics of St Thomas à Becket). Pilgrims would gather in groups because it was easier to protect themselves. The protagonists gather at an inn and wait for others. GC chooses people from the three major classes of the society: feudal the Knight, the Squire (a smaller landowner), the
6. Põrgul on 9 ringi, igas ringis on erinevad patused. Puhastustules kustutatakse Dante laubalt 7 P-tähte ehk seitse surmapattu, see on lihtsurelike paradiis, kes alguses on teinud midagi seitsmest surmapatust, kuid seejärel kõlbelise elutee leidnud. Paradiisi ehk taevasse laseb autor aga pääseda vaid neil, kes algusest peale on truult Jumalat teeninud. 7. Novellizanri loojaks peetakse Giovanni Boccaciot. 8. Boccacio peateos on "Decameron". 9. Ta avastas proosaromaani ja kirjutas nii luule kui proosateoseid. 10. Oma teoses kasutas ta raamjutustust st ta ühendas novelli terviklikuks. 11. "Dekameron" ehk "Kümne Päeva Raamat". 12. Decameronis räägivad 10 noort inimest oma jutte. Iga inimene 1 novelli päevas. Kokku on teoses 100 novelli. Peamiselt naerdakse välja usumeeste silmakirjalikkust. 13. Boccaccio arvates on elu ülimaks väärtuseks inimese kooskõla loodusega. 14
Firenze poeet Dante Alighieri(1265-1321) esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Oma suurteoses "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist : põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Fransesco Petrarca(1304-1374) pärast antiikaega esimene poeet, keda looming eest avalikult pärjati. Kuulsust tõid nii sonetid, poeemid Puunia sõdadest kui ka proosas kirjutatud riigimeeste elulood. Giovanni Boccaccio (1313-1375) kuulsaim teos "Decameron" on kirjutatud katku järel ning mõjub inimestele elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. Enamiku teoseid kirjutati kohalikus murdes, millest arenes Itaalia kirjakeel. Lorenzo Valla(1407-1457) oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellele tõi kuulsust Constatinuse kinkeürinu mille all tuntud võltsdokument selle kohta, et Rooma keiser Constantinus andis võimu lääneosas paavstile ja määras ta ka kirikupeaks. Niccolo Machiacvelli (1469- 1527) on uusaegse poliitfilosoofia alusepanija
8. Võrrelda renessansiaja ja barokiaja suhtumist antiikkultuuri pärandisse (tuua näiteid kirjandusest, kujutavast kunstist)? Renessanss Inimene tähtis humanism (paavsti vastasseis) antiikaja kultuuri taasleidmine ja väärtustamine. Jumala juurest inimese poole pöördumine. Katoliku munkade kultuuritusest paroodiad. Teatri taassünd (tragoodia, komöödia). Dante ("Jumalik komöödia"), Boccaccio ("Decameron") · Müüdimotiivid kunstis ja kirjanduses (Bacchus, Venus, 7 artes, Trooja sõda, Paris, Sibylla). Botticelli maalid. Ooperi teke (Daphne Ovidiuse Metamorfoosid). · Tõlked, antiigiainelised teosed, nt. William Shakespeare tragöödiad rooma ajaloost (Coriolanus, Julius Caesar, Antonius ja Kleopatra jt.) · Arhitektuur: sambad ja kapiteelid. Teater Vicenzas: Palladio (Andrea di Pietro della Gondola 1508 1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal).
elus hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele. See tõstis austust ka loominguliste isikute nt poeetide ja kunstnike vastu. Eeskuju võeti antiikkultuurist. Kunstnikud matkisid kreeka ja Rooma kunsti ning kujutasid ka alasti inimkeha, see viis anatoomia tundmaõppimisele. Nt lahkas renssansikunstnik Leonardo da Vinci laipu, et inimkeha täiuslikult kujutada. Kirjandusest oli hea kirjutaja Giovanni Boccaccio, kelle tuntuim teos oli Decameron, mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Lorenzo Valla oli humanistlik õpetlane, kes suhtus kriitiliselt muistsetesse autoriteetidesse. Kõige rohkem kuulsust tõi talle Contantiniuse kinkeüriku võltsimise paljastamine, tegelikult oli see Pippin Lühikese ajal. Niccolo macchiavelli oli poliitfilsoofiale alusepanija, tema arvates oli Itaalia ideaalriik, kus sai olla vaid piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja. Uute ideede levikule aitas kaasa ka trükikunst
hindama, peeti lugu inimese isikupärast. Temas nähti loojat, loomingulisust. Ideaal oli õnnelik inimene, kes oli igakülgselt arenenud, elus hakkamasaav ja kellest oli kasu ka teistele. Eeskujusid otsiti antiikkultuurist. Antiikkultuurist leiti hingesugulust, õigustust muutustele, aga ka põhjusi vaidlemiseks. Kõiki seisukohti ei pidanud järgima. Itaalia kirjandus: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", Francesco Petrarca Sonetid Laurale, poeem "Africa", Giovanni Boccaccio "Decameron". Lorezo Valla antiigi kriitik: ei olnud nõus Aristotelese liigse kiitmisega, avastas Consatinuse kinkeüriku võltsingu. Niccoló Machiavelli (1469-1527). Poliitfilosoofia rajaja, ajaloolane, diplomaat. Üks kuulsamaid töid on "Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Edu saavutab ainult tugev ja järjekindel valitseja. Machiavelli ideaal oli ühtne Itaalia, mida suudab saavutada ainult piiramatu võimuga
kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autoriloomingu vahe pole ajaloolises plaanis kaugeltki alati selge. Nagu üldiselt, nii ka huumori plaanis, on see väga tinglik nt. Ida kirjanduste ja folkloori vahel. Ka Giovanni Boccaccio "Decameron" (1351), suur osa Saksa 15.16. saj. nn. linnakirjanduse ainetest, nt. Hans Sachsi (1494-1576) loomingust, Rudolf Erich Raspe (1786) ja Gottfried August Bürgeri (178688) Münchhauseni-raamatud, G. O. Marbachi rahvaraamat kilplastest (1838) ja sellele toetuv Fr. R. Kreutzwaldi teos "Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maailmas kuulmata ja tänini veel üleskirjutamata jutud ja teod" (1857), Charles de Costeri "Legend Ulenspiegelist" (1868) jpt
Musta Surma poolt põhjustatud hävingut kirjeldades on liialdustesse kaldunud. Siiski võib arvata, et Euroopa kaotas kõnesoleva nelja aastaga ca ¼-1/3 elanikkonnast (75-80 miljonist arvatakse surnud 24 miljonit). Linnade (ca 15% rahvastikust) elanikkond võis väheneda poole võrra. Tehniliselt täienes ehk sõjapidamine, võibolla kasvas vesiveskite arv, kuid üldine trend oli, et pigem suurenes luksuskaupade tootmine jms ühepäevarõõmudele suunatud tegevus (Decameron). Investeerimine tootmisse pigem vähenes. Aset leidis kolossaalne maade ja varanduste ümberjaotamine. Aristokraatia ja suurkaupmehed, kuigi võibolla mitte nii väga kannatanud surmade läbi, hakkasid kaotama oma positsiooni ühiskonnas. Esile tõusma hakkasid linnad, keskklass ja gildid (kaupmehed). Põhjustas seda nihe nõudmises ja pakkumises linnade kasuks. Raha hakkas kogunema linnadesse ning neist said keskaegse ühiskonna keskused.
"La Vita nova" (1293) - kirjeldab oma armastust Beatrice'i vastu. "Ta näib armsana sellele, kes teda vaatleb." Oma naist kordagi loomingus ei maini. Abiellus 1285. Naine on toidu valmistamiseks ja laste kasvatamiseks. Sama skeem, et vaimsed asjad on üleval ja materiaalsed all. PETRARCA (1304-1374): uue humanismi isa. Dantest enam vaimustatud Rooma klassikutest. 1340 ronib Petrarca Ventaux mäele; kirjeldab ülevat vaadet, mis talle avaldub. BOCCACCIO (1313-1375): "Decameron". Õpib selgeks kreeka keele, et antiikautoreid lugeda. Tõlgib Homerose eeposed. Temas tärkab üldine huvi kreeka kirjanduse vastu. Imetleti inimese autonoomiat. Aluseks väärtuste süsteem, kus inimene on ise endale mõõdupuuks. Õpetlased loovad müüdi keskajast kui pimedast ajast. Loodusele omistati taas õiglane koht. 15.saj. algul hakkas muutuma ka arhitektuur. BRUNELLESCH (1397-1446): pöördub gooti ideaalidest tagasi antiigi juurde
annaabi.ee 
