Kuues päev"Esimene novell" 1)Oretta- ta oli Geri Spina abikaasa. Ma arvan, et ta oli graatsiline ning arusaaja inimene . Inimene, kes ei öelnud teisele halvasti, kuid pööras asja naljaks, kui juhtus midagi ebameeldivat. Moraal oli päris kõrge, sest talle ei meeldinud eriti, kuidas rüütel ennast tema ees lolliks tegi. Temaga oli ka veel ka daamid ja rüütel. Rüütel oli jutukas ning tema puusale sobis mõõk sama hästi kui jutt ta keelele. Rüütel kordas paljusid sõnu ja oli minu arvates enda arust naistemees. Ta polnud tihti oma jutus kindel. Rüütlihärra oli väimuselt tugev ja nägus. Tal oli ka tugev arusaamine asjadest kui millelegi vihjati . Ta sai aru kui midagi on viltu. Jutustamisoskust ta polnud. 2) On rüütel ja daam. Rüütel tahab daamile novelli rääkida kuid see läheb nii nihu, et lõpuks daam hakkab naljatama ja muutub teravmeelseks ja rüütel ei saagi rääkida lõpuni oma novelli , mida ta jutustama oli hakanud. 3)Minu ar...
DEKAMERON VII päev Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi. I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees. Nad kohtusid Gianni maamajas- mõisas, ise elasid nad tavaliselt Firenzes. Kuna aga Gianni ka vahel mõisasse etteplaneerimata tuli, siis oli ...
Hamlet 1. "lühidus on vaimukuse hing ent venitatus - kest ja välisehe." lk 67 2. "Õndsad on kõik need, kel verd ja mõistust on nii paras segu, et neil kui pillil vabalt mängida ei saa Fortuna." lk 108 3. "Kameeleoni roog: söön õhku, mis on pikitud lubadustega." lk 109 4. "Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks himule." lk 135 5. "Kui ma uputan enese meelega, siis on see tegu, igal teol on aga kolm järku: toimimine, tegemine ja kordasaatmine." lk 185 6. "Pole olemas põlisemaid aadlimehi kui aednikud, kraavilõikajad ja hauakaevajad: nemad jätkavad Aadami ametit." lk 186 Decameron 1. Isegi halb mees saab pühakuks, kui ta ei räägi, et ta on halb. 2. Usk võib olla nii halb, kui tahes, uskujaid on alati. 3. Patt on patt ainult siis, kui patt välja tuleb. 4. Leidliku sõnaga on võimalik kõik selgeks teha ja saladused paljastada. 5. ...
GIOVANNI BOCCACCIO 16. juuni 1313 21. detsember 1375 Biograafia Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana või Certaldo Oli Itaalia kirjanik Peetakse novelli kui ka kirjanduszanri rajajaks Usutakse, et Boccaccio`t õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega 1327. aastal kolis ta Napolisse Õppis linna koolis õigusteadust Tema varsemateks mõjutajateks Paolo da Perugia Barbato da Sulmona Giovanni Barrili ning Dionigi da San Sepolcro 1330ndatel sai Boccacciost ka isa Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato Teseida ...
DEKAMERON Giovanni Boccaccio 1. Mitmenda päeva novelle lugesid? Loetle novellid, aine, kes valvab selle päeva/jutustuse üle? Lugesin 6. päeva novelle, mille üle valvas kuninganna. Kuuenda päev aineks on see, et jutustatakse inimestest, kes teiste torkavaid sõnu oskavad teravmeelselt tagasi lüüa või oma kiire vastusega ja leidlikkusega hoiduda kahjust, hädaohus või häbist. ,,Dekameron" on raamat armastusest, armastavatest inimstest ja milleks on inimene võimeline selle tunde mõjul ja milliseks see tunne inimese muudab. Esimene novell Aadlimees jutustas proua Orettale hobuse seljas novelli, kuid ta tegi seda nii halvasti, et proua palus ennast hobuse seljast maha lasta. Õnneks sai aadlimees aru, kui halvasti ta oli novelli jutustanud ning vahetas jututeemat ja nende teekond jätkus. Teine novell Pagar Cistil oli alati olemas hea...
Boccaccio ,,Dekameron" e 10 päeva lood 1349- Geoffrey Chaucer ,,Canterbury Marguerite de Navarre 1353 lood" 1327 ,,Heptameron" 1359 Allikas ja Dante ,,Jumalik komöödia"; itaaliakeelne Rüütlikirjanduse süzeed Eeskuju: ,,Decameron". Novellid eeskuju anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" e (parodeeris); prantsuse põhinevad tõenäoliselt Francois I ,,Sada vana novelli"; keskaja ladinakeelsed ,,Rebaseromaan"; Dante ,,Põrgu"; ja Navarra õukonna juhtumistel. jutukogud; idamaised allegooriad ja valmid; ,,Decameron"; fabliood, leed, Kasutab lugusid, millele on ise prantsuse hiliskeskaja jutukesed; kohalikud loomavalmid, pila, miraaklid, tunnistajaks olnud või ...
Kirjandusvood Aeg Tunnused Näited Antiik 8.-7. kunstiliste kujundite ja stilistiliste Homerose eeposed sajand võtete suur mitmekesisus "Ilias" ja "Odüsseia" eKr Kuni 4.- 6. sajand pKr. Keskaeg 5 saj-14 Levisid erinevad religioonid( nt kristlus, "Aleksiaad", Anna saj budism). Arenesid välja uued Komnina kirjanduseanrid( nt novell, ballaad). Kasutati ladina keelt, kuid olid ka eraldi "Decameron", Giova rahvuskeeled. Lisaks ilmalikule kirjandusele nni Boccaccio tekkis ka vaimulik kirjandus. Renessanss 14-16 saj Seades esiplaanile inimeste oma huvide ...
Renessanss muusikas Muusikaloo puhul kasutas renessansi-mõistet esimesena August Wilhelm Ambros (1816 1876), kes ei seostanud selle ajastuga muusikat enne 15. sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko-flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa j...
Tekkimisaeg Koht Tunnused Autorid ja teosed Renessanss 14. saj Itaalia · Tekkis novella zanr · Boccaccio · Hinnati isikuvabadust "Decameron" · Shakespeare "Romeo ja Julia" Valgustus 19. saj II pool Inglismaa · Võitlus harimatuse vastu · Voltaire · Teadmised olid esmatähtsad, "Mikromegas" tunded jäid tahaplaanile · Defoe "Robinson Crusoe" Sentim...
Renessanss ja humanism : Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" Giovanni Boccaccio- ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla-paljastas Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija ,,Valitseja" Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Gio...
Euroopa varauusaja algul Varauusajaks peetakse XVI XVII sajandit Euroopas elas 80-85 mln inimest Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Ida-Euroopas kujunesid paljurahvuselised riigid Euroopa mõju kogu maailma majandusele suur Renessanss ja humanism Humanism esikohal kõik inimlik Renessanss antiikkultuuri väärtustamine Renessansskultuurikeskuseks tõusis Firenze Hinnati inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut Humanistlikud veendumused toetusid antiikkultuurile Renessanss ja humanism Antiikkunstnike eeskujul püüti inimest kujutada loomutruult. Leonardo da Vinci kuulus Itaalia renessansikunstnik Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Uus maailmapilt Kinnit...
Renessanss · XIV saj muutus maailmavaade · Tähelepanu keskpunkti sattus inimene · Otsiti eeskuju antiikajast · Renessanss taassünd, humanism inimlik · Sai alguse Itaaliast, · XVI saj levis üle kogu Euroopa · Jõukus oli moes. Rajati uhkeid paleesid. · Linna kaunitsamiseks telliti kuntsinkelt maale ja skulptuure. · Haridus oli tähtis · Ei usutud elusse peale surma · Hakati hindama inimese keha ja hingeharmoonilits tervikut · Inimsese nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena · Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära aga rõhutatud enam inimsese tühisust · Ideaalseks sai igakülgne õnnelik inimene, kes saab elus hästi hakkama ja kellest on kasu teistelegi · Idealiseeriti antiikunimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi · Kritiseeriti antiikõpetust ja keskaegsete kirjameesti töid. · Kunstis kujutati rohkem in...
Nimed: Leonardo da Vinci kuulus Italia renessansikunstnik, kes keha täiusliku kujutamise nimel lahkas laipu. Francesco Petarca pärast antiikaega, esimene poeet keda loomingu eest avalikult pärjati. Luule-sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj ...
1) RENESSANSS-''taassünd''; 14 saj Itaalias alguse saanud ajajärk, mida iseloomustas antiigi juurde tagasipöördumist ja selle taaselustamist. R. tähendas üleminekut keskajalt uusajale, millega kaasnesid sotsiaalsed, ideoloogilised ja kultuurilised murrangud. Maailmavaateks kujunes humanism, kasvas inimese eneseteadvus, algas inimese vabaareng. Langes rüütellik moraal ning tõusis enesekesksus ja ükskõiksus. 2) R. sündis Itaalias, kuid sellel ajal oli Itaalia jaotatud erinevate valitsejate vahel, ilmaliku ja kirikliku võimu vahel. Põhja-Itaalia suurlinnad olid sel ajal üsna autonoomsed ning üks tugevamaid ja jõukamaid linnu oli Firenze, mis oli ühtlasi ka varaR. keskuseks. Firenzes oli väga arenenud kaubandus ja pangandus. R. on jaotatud kolme perioode: 1. varaR 14-15saj keskuseks Firenze; 2. kõrgrR 16-17 saj keskuseks Rooma ja Veneetsia; 3. hilisR 17 saj siis see e...
Euroopa varauusaja algul LÄÄNE- JA KESK-EUROOPA · Varauusaja algusest, kuni tänaseni on säilinud vaid mõned Lääne-Euroopa riigid nagu Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. · Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim, seda tänu rahvusriikide tekkele. Kuningad võtsid ainult endale õiguse ametisse nimetada kõrgemaid vaimulike. (Paavstid seda enam teha ei saanud). · Inglismaa kuningavõim sai tugeva aluse Henry Tudor'i valitsus ajal (1485-1509). Valitseha H.Tudor tuli kodusõdades võitjaks. Võimule tuli Tudorite dünastia. · Prantsusmaa kuningavõim tugevnes XV sajandi lõpuks. Kuningas Francois I tugevdas seda veel rohkem, püüdes saavutada heremooniat Lääne-Euroopas. · Saksamaa Kesk-Euroopa jäi varauusaja lõpuni killustatuks. Keisri troon kuulus 1438. Aastal Habsburgide suguvõsale, kes jäid troonile Saksa riigi lõpuni. Maximilian I Saksa keiser varauusajal. Ta üritas keisrivõimu reformid...
Renessanss ja maadeavastuste aja algus 1. Mida tähendavad renessanss ja humanism? Kust need terminid on tulnud? Antiikkultuuri taasväärtustamise ajastu (pr renaissance- taassünd) Samal ajal tõsteti ausse kõik inimlik (ld humanus - inimlik) 2. Milline piirkond sai renessansi keskuseks? Kust ja millal sai renessanss alguse? Firenze. Itaalia 14. sajand 3. Mille tõi renessanss maailmapildi keskmesse? Mis renessanssi mõjul „taassündis"? Jumala asemel inimese. Taassündis antiikkultuur 4. Milliste valdkondades väljendus renessanss? Kunst, luule ja muu loominguline 5. Kes kirjutas „Jumaliku komöödia"? Miks peetakse seda juba varajaseks renessanssiteoseks? Dante Alighieri. Ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. 6. Kes kirjutas „Dekameroni"? Millest teos räägib? Giovanni Bocaccio. Musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid. Kii...
Kordamine Mõisted: o Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine Itaalias ja Lääne-Euroopas. o Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. o Skolastika kristlikku õpetust mõistlikult käsitleda üritav filosoofia haru. o Geotsentrism õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks. o Makjavellism poliitika, mis ei vali vahendeid. o ,,Utoopia" hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade. o Loodeväil meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja- Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu. o Kirdeväil kirdeväil on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut. o Reformatsioon XVI saj. toimunud usupuhastus=>katoliik. eraldunud protestantlikud kirikud. o Indulgents patukustutuskiri. o Simoonia vaimulike kohtade müük raha eest. o Predestinatsio...
Renessanss(taassünd) on antiikkultuuri taasväärtustamine, levis Lääne-Europas. Humanism (inimlik) on iksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiaja. Renessanssi kujunemise eeldused: · Linnad olid väga kiiresti hakanud arenema. · Ameerika avastamine, mis arendas väga palju silmaringi. · Trükikunsti areng,mis arendas inimeste haridust. Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia". Oli Itaalia kirjanik. Giovanni Boccaccio ,,Decameron". Oli samuti Itaalia kirjanik. Lorenzo Valla Oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellel oli kriitiline suhtumine muistesse autoriteetidesse.Ta paljastas Constantinuse kinkeüriku võltsdokumendi. Niccolo Machiavelli Teoses ,,Valitseja" esitas ta on vaateid riigivalitsemise kohta. Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik. Johann Gutenberg Aastal 1440, leiutas ta üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Erasmus Rotterdamist Silmapasitev mõtleja,rääkis mitmes keeles.Tõlkis Uue Testamendi ladina...
EESTI KUNSTIAKADEEMIA Disaini teaduskond Klaasikunsti ja -disaini osakond III kursus Mai Schults Ilu mõiste muutumine läbi esteetika ajaloo Essee Tallinn 2011 Ilu on esteetika põhikategooria, mis avaldub tajutava objekti omaduses või omadustes tekitada rõõmu, naudingut ja rahulolu. Umberto Eco arvates on see, mis ilus, ühtlasi ka hea, kuid inimesed ja nende väärtushinnangud muutuvad ning koos nendega muutub ka ilu tõlgendamine. Ilu on vaataja silmades. Nii nagu muutub ilu mõiste, muutuvad ka inimesed ning nende seisukohad, eelistused. Antiikajal tõlgendati ilu kui midagi vaimset, meelelist. Ilu ei peitunud nii väga välimuses vaid just vaimses täiuslikkuses, sobivuses ümbritsevaga. Demokritose, Platoni ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ...
Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid ne...
Fay Weldon an English author, essayist and playwright Early life § Fay Weldon was supposed to be born in New Zealand, but instead was born in England in 1931. At 5 weeks old she and her mother returned to New Zealand. § Her father was a doctor and her mother was a writer of commercial fiction under the pen name "Pearl Bellairs", among others. Her parents divorced when she was five. She lived with her mother, sister and grandmother until she started college and, as a result, grew up believing "the world was peopled by females". This problably influenced her works too. § She returned to England with her mother and studied economics and psychology at the University of St Andrews in Scotland. § Her actual christened name was "Franklin Birkinshaw". which she feels contributed to her being accepted at St Andrews and permitted to study economics: the school assumed she was a male student applica...
1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule. *Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said. *Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest. 2. Renessanss ja humanism Itaalias ja Põhja-Euroopas. Olulisemad esindajad. Antiikajale ise...
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa...
KT. Renessanss, suured maadeavastused, reformatsioon. Lk 208 - 243 I RENESSANSS Iseloomulikud jooned: 1)feodalismi vastasus 2)katoliku kiriku kritiseerimine 3)antiikkultuuri tähtsustamine. Antiikkultuuri tuletati uuesti meelde, selles oli inimese käsitlus teistsugune. Inimene oli õnnelik. Arhitektuuris kaared. 4)humanism inimese tähtsustamine, inimelu on väärtuslik, inimene ise on oma õnne sepp, ratsionalism, inimesi ei tohiks eraldada religioossed ja seisuslikud piirid. 5)hariduse tähtsustamine 6)teaduste areng, leiutiste ja avastuste tähtsustamine. Kompass, teleskoop 7)huvi ajaloo vastu 8)huvi ühiskonnas toimuva vastu, keskajal inimene ei tohtinud kedagi(kuningat) kritiseerida. Nüüd aga pidi inimene kritiseerima, pakuti välja lahendusi, ideede lahendamiseni aga ei jõutud. Renessansi ilmnemine erinevates valdkondades: Teadus: avastused ja leiutised trükikunst J.G...
ja 2)Karolingide kunst (karl suure järgi) 8-10 sajand Romaani kunst (10-12 saj lõpuni) mis on romaani arhitektuurile iseloomulik? Gooti kunst (12 saj lõpus 15 saj) põhirõhk arhitektuuril (Jumalaema kirik) Renessaanss (Itaalia) 15-16 sajand Erimaades oli väga erineval ajal, kui Inglismaal algas, siis Itaalias sai see juba läbi See oli paralleelselt kirjanduses(kõige varem, 13saj teises pooles, Dante, Decameron, Boccaccio, Petrarca, Shakespeare, Rotterdam), kunstis(da vinci, michelangelo jne), muusikas (lassus, palestrina) Renessaanss on antiikkultuuri traditsioonide taaselustamine ja ümbertöötamine oma ajastu vaimus Käis käsikäes humanismiga inimesearmastus Maailmavaade, mis oli inimesekeskne ja väärtustas inimest oma vooruste ja puudustega Endiselt oli seisuslik ühiskond, kus igal seisusel oli oma funktsioon (vaimulikud-palvetamine,
· Translated works into English (from Latin, French, Italian) · Favourite of the royal court · At the time of his death was regarded as a great poet and was buried in Westminster · As a writer he was very prolific · His early works show a strong influence of French and Italian poets, especially the great Italian Renaissance geniuses Boccaccio, Dante, Petrarch · His masterpiece "The Canterbury Tales": o He imitates what Boccaccio does in Decameron. Introduces frame story/narrative. A springtime pilgrimage to Canterbury cathedral (which contained the important relics of St Thomas à Becket). Pilgrims would gather in groups because it was easier to protect themselves. The protagonists gather at an inn and wait for others. GC chooses people from the three major classes of the society: feudal the Knight, the Squire (a smaller landowner), the
Häälikuõpetus. Häälik on keele kui suhtlemisvahendi kõige väiksem osa. Hääliku märk kirjas on täht ehk aabe. Tähed nende traditsioonilises järjestuses moodustavad tähestiku ehk alfabeedi ehk aapestiku. Eesti tähestikus koos võõrtähtedega on 32 tähte. 1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide vahel või üksik konsonant vo...
RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus 15.saj valitses Medicite kultuurilembene pankurisuguvõsa. Ka mitmed Rooma paavstid olid humanistid, toetasid õpetlasi ja kutsusid oma teenistusse parimaid kunstnikke ning arhitekte. Keskajal oli pööratud tähelepanu peamiselt hingele, pidades keha kui patust ja kaduvat teisejärguliseks, nüüd aga hakati hindama inimese keha ja hin...
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2010.a. Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessans...
elus hästi hakkama ja kellest on kasu ka teistele. See tõstis austust ka loominguliste isikute nt poeetide ja kunstnike vastu. Eeskuju võeti antiikkultuurist. Kunstnikud matkisid kreeka ja Rooma kunsti ning kujutasid ka alasti inimkeha, see viis anatoomia tundmaõppimisele. Nt lahkas renssansikunstnik Leonardo da Vinci laipu, et inimkeha täiuslikult kujutada. Kirjandusest oli hea kirjutaja Giovanni Boccaccio, kelle tuntuim teos oli Decameron, mis on kirjutatud katkujärgsetel aastatel. Lorenzo Valla oli humanistlik õpetlane, kes suhtus kriitiliselt muistsetesse autoriteetidesse. Kõige rohkem kuulsust tõi talle Contantiniuse kinkeüriku võltsimise paljastamine, tegelikult oli see Pippin Lühikese ajal. Niccolo macchiavelli oli poliitfilsoofiale alusepanija, tema arvates oli Itaalia ideaalriik, kus sai olla vaid piiramatu võimuga tark ja kindlameelne valitseja. Uute ideede levikule aitas kaasa ka trükikunst
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
