Zeus Grete Käen Zeus Zeus oli peajumal Jumalate ja inimeste isa, taeva-, vihma- ja piksejumal Päästis maailma Kronose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt Teda kujutati piksenoolte ja tammepärjaga keskeas mehena Zeusi sünd Zeusi vanemad on titaanid Rheia ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Perekond ja armukesed Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema...
Kreeka jumalad Aphrodite Vanakreeka armastus-, ilu-, ja viljakusejumalanna. Sümboliteks tuvi ja mürt. Aphrodite vastandiks Roomas on Venus. Ares Sõjajumal Ares Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliteks on kiiver ja kilp. Hera Kronose ja Rhea tütar. Abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Zeus Olümpose valitseja, piksejumal. Sümbolid on välgunool, kotkas, härg ja tamm. Zeusi kujutatakse tavaliselt kindlas poosis, kas seistes (välgunoolega) või istudes (valitsussauaga). Kronose ja Rhea viimane laps. Poseido n Merejumal, sümboliks kolmhark. Kronose ja Rhea poeg.
12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. Sulgudes rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna
Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus vanas Kreekas Uku Volke Kreeka jumalatest · Lugematu arv jumalaid · Antropomorfsed* · Inimestest eristas surematus ja vägi · Kõik valitsesid mingit osa maailmast Zeus Hera Poseidon * inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja] · Hera [Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna] · Poseidon [Zeusi vend, merejumal] · Hades [Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja] Rituaalid · Tähtsaim rituaal: vereohver · Igal jumalal lemmikloom mida talle ohverdati nt. Zeusil härg, Poseidonil hobune jne. · Igaastased usupidustused sisaldasid ka meelelahutust [võistlused tantsus, spordis, pillimängus] Pühamud ja templiehitus
ZEUS(JUPITER) ARTEMIS(DIANA) Piksejumal(valitseb kogu ilma) Jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna Kaks venda Loomade valitsejanna Palju armuseiku Kuujumalanna Sümbol:Piksenool ja kotkas Sümbol:Nool, oda, hirv POSEIDON(NEPTUNUS) HERPHAISTOS(VULCANOS) Zeusi vend tule-ja sepatööjumal Merejumal(maapõue isand) inetu sellepärast ka vanemad pelgasid teda Üks 12 olümposlasest rahva poolt armastatud Kui ta vihastas tekkisid maavärinad ja tormid valmistas ehteid, relvi Sümbol:Kolmhark HADES(PLUUTO) Allmaailmajumal Teda kardeti Hüüdnimi:Maa-alune Zeus Nimi tähendas hiljem surnute riiki HESTIA(VESTA) Kodukoldejumal ja perekonna kaitsja Vähe lugusid Sümbol:Koldetuli HERA(JUNA) Zeusi naine(õde) Armukade...
Vana Kreeka religioon Vana Kreeka jumalad Jumalad Kreeka jumalad on antropomorfsed nii välimusel kui ka iseloomult (sarnased inimesega) Kreeka jumalad olid surematud Nende arvu ei ole võimalik kindlaks teha Kohalikud jumalused Võeti omaks ka võõraid jumalaid Jumalad käsutasid loodusjõude Jumalas seisid ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel Peamine elupaik oli Olümpose mägi Zeus ( taeva, tormi ja piksejumal. Jumalate valitseja )- Hera ( Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ) Poseidon ( Zeusi vend, merejumal, tekitas tormi ja maavärinaid ) hobune, kolmikhark Hades ( Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ) Demeter ( Zeusi õde, viljakuse jumalanna, põllutööde kaitsja ) - viljapea Ares ( sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ) - kiiver Hephaistos ( tulejumal, Hera ja Zeusi poe, üks jalg lühem )
o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos o Ajalookirjutus: Caesar, Titus Livius 6. Rooma jumalad o Kreeklaste ja etruskide suur mõju o Algselt loodusjõudude austamine, hinged o Kreekasarnased jumalad o Preestrid (pontifex, pontifex maximus) o Ennustuskunst (linnulend, sibülliraamatud) o Idamaiste jumaluste mõju, Isis o Müsteeriumid 7. Rooma olulisimad jumalad o Zeus > Jupiter peajumal, piksejumal o Hera > Juno perekonna kaitsja o Athena > Minerva sõja- ja tarkusejum. o Ares > Mars sõjajumal o Kronos > Saturnus viljakaitsja, Jupiteri isa o Vesta kodukolde jumalanna, Vesta neitsid o Janus kahepealine alguse ja lõpu jumal 8. Ristiusu tekkimine o Palestiina olukorra arvestamine Rooma poolt o Juudi soost rändjutlustaja Jeesus Kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki
(20-...) -Heloodid Maad harivad orjad -Metoigid Vabad mittekodanikud, kes ei osalenud poliitikas 3.) Nimi Sugulus Zeusiga Loodusjõud / Tegevusala Zeus Error Taeva-, tormi- ja piksejumal. Teiste jumalate valitseja. Peamine osalus taevaga. Poseidon Vend Merejumal, kolmhargiga kutsub esile torme ja maavärinaid.
Esialgu oli see ainult koori ja ühe näitleja dialoog aga pärast tekkis näitlejaid juurde, aga koor säilitas oma osa etenduses. Keeka olümpiamängudest on tekkinud kaasaegsed olümiamängud ja kuna oli kreeklstel vaja kuskil harjudada siis tekitati olmeruumid gumnasion, kus poisid ja noored veetsid oma aega ja tänu sellele hakkadi poisse õpetama seal ning sellest tekkiski gümnaasium. Olümpiamängud olid ainsad üritused mis olid tollel ajastul ülekreekalised. Neid peeti piksejumal Zeusi auks iga nelja aasta tagant. Kreeklased olid esimesed inimesed kes hakkasid mõtlema kuidas maailm tekkis. Üks tähtsamaid kreeklasest filosoof oli Demokritos kes arvas et maailm koosne tühjusest ja selles liikuvad ning põrkuvad jagamatutest osakestest. Pärast seda on inimesed mõelnud kõige üle mis võimalik. Keskajal hakkadi inimesi, kes mõtlesid, et maailma ei loonud jumal, tapma, sest kirik ei tahtnud seda ültse uskuda.
Mesopotaamia usk Jan-Are Nursi Usund. Mesopotaamia usk sarnaneb Egiptuse usule. Usku levitasid preestrid. Jumalad olid Egiptuselt üle võetud. Kuningas Jumala maine asemik. Jumalaid palju. Tähtsamad jumalad. Taevajumal Anu- Jumalate isa. Tuule-,tormi-,vihma- ja piksejumal Enlil- Jumalate tõeline kuningas ning paljude müütide peategelane. Maa-aluste vete ja sügavuste isand Ea- Kaval ja tark jumal. Tundis hästi maagiat. Anu Enlil Ea Teised Jumalad. Kuujumal Sin Päiksejumal Samas Taeva kuninganna Istar Viljakuse jumal Tammuz Kaitsejumal Marduk Maailma ja inimese loomine. Kindel versioon sellest kuidas tekkis maa ja inimene puudub. Usutakse, et kõige pealt oli vesi, siis taevas ja maa.
Vana-Kreeka jumalad Zeus ( Jupiter ) · Peajumal · Jumalate ja inimeste isa · Taeva-, vihma- ja piksejumal · Kronose ja Rhea poeg · Päästis maailma Kroonose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt · Abiellus Heraga · Tunnused: piksenooled, egiid, tammepärg Hera ( Juno ) · Zeusi õde ja naine · Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd
lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.). Mesopotaamias oli sadu erinevaid jumalaid, kes vastutasid kõikide maailma asjade eest- jõgedest, puudest kuni leivateo ja keraamikani välja... Järgnevalt Mesopotaamia 8 tähtsamat jumalat: ANU (sumeri An)- taevajumal, jumalate isa. Oli lugupeetud, kuid ei omanud lugudes erilist tähtsust. ENLIL (semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Edendas põlluviljakust, kaitses maist kuningavõimu. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. EA(sumeri Enki)- Enlili poeg või vend, maa- aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Õpetas inimestele põlluniisutuskunsti, linnaehitust, usutalitusi, kirjatarkust. Tundis maagiat ja ennustamist, jagas seda ka inimestele. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt.
tütred, viisid langenud kangelasi, kus nad raviti imeväel terveks, et nad saaksid taas lahingusse asuda. Kõige tähtsamad jumalad ,,Vanas Eddas" Odin- aasist jumal, kellel oli mitu nime; pea-, valguse-, tarkuse- ja sõjajumal. Frigg Odini naine, maa ja maa saatuse, armastuse-, viljakuse- ja abielujumalanna. Thor aasist jumal, kellele kuulus imevasar, millel oli kohutav jõud ja põhjustas kõud; piksejumal. Baldr aasist jumal, Nanna mees, looduse täiustamise võrdkuju maa peal. Freyr vaanits jumal; külluse, arenemise ja õitesengu jumal Valküürid Odini tütred, imelistel ratsudel sõitavad neitsikud, kes viisid langenud kangelasi Valhallasse. Heimdallr- aasist jumal, jumalate vahimees. Hel- Loki tütar, manalajumalanna, allilma valitsejanna. Loki salakaval jumal, erinevate olukordade valdaja; kurjuse- ja vembujumal.
Põletamisel eraldab merevaik meeldivat lõhna. Merevaik pehmeneb 150 °C ja sulab 350375 °C juures. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Merevaik on andnud nime elektronile ja elektrile. Page 9 Legend Kalur Kastitis ja Juurate. Juurate oli jumal. Kastitis jäi Juuratele silma ning nad armusid. Perkunas ehk piksejumal hoiatas Juuratet, et Kastitis on surelik ja selline asi pole lubatud. Juurates kutsus Kastitise enda juurde ning Perkunas vihastas ja purustas Juurate merevaigust lossi ning aheldas ta varemetesse, kus ta merevaigust pisaraid nutab. Page 10 Merevaigumuuseum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Tähtsal kohal idaslaavlaste usundis oli surnute austamine ja esivanemate kultus. Näiteks mälestati lahkunuid kalmetel ühissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. Esivanemate kultusega seostus ka majavaim(domovoi) keda arvati elavat kolde või ahju all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks, sellepärast oli keskpäeval põllul töötamine keelatud. Idaslaavlaste jumaluste seas seisid tähtsal kohal päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, piksejumal ja hiljem sõjajumalaks kuulutatud Perun, tuulejumal Stribog, viljakusejumalanna Mokosa. 980. aasta paiku üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. Reform ei leidnud kuigivõrd kõlapinda: oma demokraatlike põhimõtete tõttu polnud muinasusund vastuvõetav kogu kõrgkihile. Valik langes Bütsantsi õigeusule mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud. 988. aastal algaski ristimine
eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tuuakse välja tähtsamad 12. 1. Zeus taeva-, tormi- ja piksejumal ning peajumal. 2. Hera Zeusi abikaasa ja õde. Abielukaitsja ja taeva jumalanna. 3. Poseidon Zeusi vend ja merejumal (kolmhark). 4. Hades Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja. 5. Demeter Zeusi õde, viljakusejumalanna ja põllutööde kaitsja. 6. Ares Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal (ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka) 7. Hephaistos Zeusi ja Hera poeg, tulejumal ja jumalate sepp (lonkur) 8
HERA Kronose ja Rhea tütar, abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine, samuti üks olümposlastest. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Valitses ka aastaaegada ning ilma üle. Ta oli väga kena. Zeus käitis temaga halvasti, pettis teda sageli, kuid Hera oli truu, suunates oma raevu pigem Zeusi armukeste pihta. ZEUS Kuningas, olümpose valitseja, piksejumal. Sümbolid on välgunool, kotkas, härg ja tamm. Zeusi kujutatakse tavaliselt kindlas poosis, kas seistes (välgunoolega) või istudes (valitsussauaga). Üks esimestes jumalatest, Kronose ja Rhea viimane laps. Tal oli palju naisi nii jumalate kui surelike seas ning veel rohkem lapsi. Tal oli tugev vastuseis oma isa, Kronose vahel, kui lõpuks pääses Zeus troonile ja sai peajumalaks. ARTEMIS Jahijumalanna, Apolloni kaksikõde. Tema isa oli Zeus
KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) 1.Kirjelda geograafilist asendit ja selle mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Õ lk 85 2.Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 3.Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateeri need. 4.Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Millest nimetus? Päritolu? Kiri? Losside plaan ja funktsioon? Milline oli kunsti eripära? (maalid, skulptuur vms) 5.Mis ajast sai alguse kangelaseepika? Õ lk 94-95 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Kes on H. Schliemann ja millega ta läks ajalukku? Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) 1.Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad? 2.Mis kujundas kreeklaste ühtekuuluvustunnet? 3.Milline oli Kreeka ühiskonna str...
Akropoli viis uhke sissekäik propüleed ehk eesvärav, mille kõrval oli Nike tempel. Keskmesse püstitati Parthenon ehk jumalanna Athena tempel, mille sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis. Templis sees oli jumalanna hiigelsuur kuju, mis oli kaetud elevandiluuga ja rüüstatud kuldrõivastesse. Lisaks Parthenonile tõusis esile veel Erechteioni tempel, mis oli Athenale ja Poseidonile pühendatud. Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, kuid kõik maapealne ja Olümpos jäid ühisvaraks. Tänu piksenoolte käsitamisele oli Zeus kõige võimsam ja ülejäänud pidid talle kuuletuma. Kreeklased kutsusid teha tihti isaks, sest tal oli palju lapsi nii jumalate kui ka kangelaste seas. Sümboliteks: kotkas, tamm, piksenooled Hera- Taeva valitsejanna ja abielu kaitsja. Hera oli Zeusi abikaasa ja õde
Mesopotaamia Diana Kaersoo Looduslikud olud Piirnes Iraani kiltmaa ääremäestikega ja Araabia kõrbega. Vihma sadas peamiselt mägistel põhjapoolsetel aladel. Lõunas oli põlluharimine võimalik kuntsliku niisutamise tõttu. Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia r...
põhjamaa meesteks. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasin nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Skandinaavlastel valitses tol ajal veel muinasusund. Nad austasid paljusid jumalaid. Tähtsaim oli jumalate ja inimeste isa Odin, kes valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Teda peeti kaupmeeste ja sõdalaste kaitsjaks.Kõrgelt austatud oli ka vasaraga relvastatud piksejumal Thor. Et jumalad oleks heatahtlikud, toodi neile ohvreid. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika-Valhallasse, kus nad veedavad aega vaheldumisi võideldes ja pidutsedes. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas ees sünge surnuteriik, kus valitses nälg ja kurbus. Kuna maismaaliikus oli metsade ja mägede tõttu raskendatud, kasutati peamiste ühendusteedena
Vanaaeg Esiaeg Australopiteekus Homo habilis e. osavinimene Homo erectus e. sirginimene neandertallane Heidelbergi inimene Homo sapiens e. tarkinimene Kõigepealt võeti vask, siis pronks, siis raud Inimeste paikseks muutumine põllumaj. üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek varanduslik kihistumine riigi olemasolu kiri vaimne kultuur Primaarsed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, hiljem Kesk-Ameerika ja Peruu Sekundaarsed tsivilisatsioonid: nende tsivilisatsiooni arenemist mõjutas naabruses arenenum tsiv. Viljelusmajandust ja metall...
talitseb segaduse ning ravib maailma. Peale seda sünnib puhastunud maailm ja kõik jumalad taasärkavad. Põhja mütoloogias on palju jumalaid, kuid tähtsaimad Vanem-Eddas on: · Odin aasist jumal, kellel oli mitu nime; pea-, valguse-, tarkuse- ja sõjajumal · Frigg Odini naine; maa ja maa saatuse, armastuse-, viljakuse- ja abielujumalanna · Thor aasist jumal, kellele kuulus imevasar, millel oli kohutav jõud ja põhjustas kõud; piksejumal · Baldr aasist jumal, Nanna mees; looduse täiustamise võrdkuju maa peal · Freyr vaanist jumal; külluse, arenemise ja õitsengu jumal · Valküürid Odini tütred; imelistel ratsudel sõitvad neidised, kes viisid langenud kangelased Valhallasse · Heimdallr aasist jumal; jumalate vahimees · Hel Loki tütar; manalajumalanna, allilma valitsejanna · Loki salakaval jumal; erinevate olukordade valdaja, kurjuse- ja vembujumal
Mehel võisid olla ka abieluväliseid vahekordi.Mesopotaamia linnad-on linnatsivilisatsioon.paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid,elasid paljud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi.Linnad oli kitsadja tänavad kõverad,mille kõrval seisid külg külje kõrval lameda katusega tellistest majad.tänavatel oli häälekas kauplemine.Mesopotaamia usk-Religioon pärineb Sumeritelt. Jumalad olid inimesed. Taevajumal Anu oli jumalate isa. Tema poeg Enlil oli tuule, tormi, vihma ja piksejumal. Jumalate kuningas, kes kaitses ka maist kuningavõimu. Ta edendas põllu viljakust.Ühiskond-kõik pidid täitma valitseja korraldusi ja nii Maailma ja inimese loomine-Usuti, et kõigepealt oli vesi ning sellest sündisid taevas ja maa. Inimene on loodud veest ja mullast. Jumalad lõid inimese enda eest tööle.Pärast surma ootas inimesi rõõmutu olek sünges allmaailmas.Mesopotaamias sai ennustamisest omaette kunst ennustati tähtede ja ohvriloomade siseelundite
inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid jne) · Templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus) Hauatagune elu · Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. · Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Tähtsamad jumalad · ANU taevajumal, jumalate isa · ENLIL tuule, tormi, vihma ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. · EA Enlili poeg või vend, maa aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt. Tähtsamad jumalad (jätkub) · SIN kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada. · SAMAS päiksejumal, jumalate kohtumõistja,
Vana-Kreeka Usk Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st. Välimuselt ja iseloomult inimese moodi. Jumalaid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad: ZEUS taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg
3) Nut-taevajumal Egiptuses 4) Geb-maajumal Egiptuses 5) Osiris-allilma valitseja ja viljakus 6) Isis-armastuse ja viljakuse jumal 7) Horos-taevajumal, osirise ja isise poeg 8) Anubis-matusetalituse jumal 9) Menes-Vana-Egiptuse esimene vaarao, ühendas Alam ja Ülem Egiptuse 10) Tutanhamon-Vana-Egiptuse vaarao 11) Hammurapi-Vana-Babüloonia kuningas 18.saj eKr 12) Anu-Mesopotaamia taevajumal 13) Enlil –Mesopotaamia tuule-, tromi-, vihma- ja piksejumal 14) Enki-Mesopotaamia maa aluste vete ja sügavuse jumal 15) Apsu-mageda vee maa-alune jumal, kellest said alguse jõed ja järved 16) Tiamat-mere jumal 17) Ištar-päikesejumal 18) Marduk-Babüloni kaitsejumal, kuningavõim 19) Nebukadnetsar-Uus-Babüloonia valitseja 1) Kirjelda üldiselt Egiptuse ja Mesopotaamia jumalaid (kuidas neid kujutati,millist rolli mängisid ühiskonnas jne.)
Viikingite hiilgeaeg 9.-11.saj, pärit Rootsist, Norrast, Taanist. 9 saj algas nende hiilgeaeg, sest selleks ajaks oskasid nad hästi merd sõita ja ehitasid häid ja vastupidavaid laevu. Tegevusvaldkonnad: meremehed, röövlid, kaupmehed, maadeavastajad. Usund: loodusesemete austamine, esivanemate hingede austamine (hauda kaasa relvad, tööriistad, orjad; Valhalla võitlejate riik, kuhu satub pärast surma.), päikesekultus, taevajumal Thor (punase habemega vanamees, piksejumal, tema päev on neljapäev, siis ei tohi teha mürarikkaid töid.) Vanimad Briti rahvad:Keldi jõudsid suurbrit. u 10 ekr. Osav rauakasutajad. Rom. jõuavad Brita saarele 1saj pkr. Caesariga. Ehit. Hadrianuse valli- kindlustusvöönd. Roml kontakt keltidega,ei suuda neid romaniseerida nii nagu gallialasi. Rom kutsus 5saj väed Britast ära, toimub germ.hõimude mass tungimine Britasse. keldid visa vastupanuga. 7saj keldid surutud äärealadele. Kunn Arthur võitleb germ
Lahtine tund 28.02.09 Õp Maria Tsirkova Õppeaine: eesti keel ja kirjandus Klass: 6.a,b Teema: Muinasjutt Eesmärgid 1. Tean, mis on muinasjutt 2. Tean, kuidas täita testi 3. Oskan kasutada kirjavahemärke 4. Oskan näidelda Tunnikäik ajurünnak 1. Millest täna tuleb tunnis juttu ( vaatavad pilti ja arutlevad) Tänane teema on muinasjutt Tunni käik 2. Muinasjutt, mis see on, millised on muinasjutu peamised osad (millega algab, lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) kes, mida ütleb, see kirjutab 3. Teksti jutustamine klassikaaslastele (5 õpilast klassist välja) 4. Kuulab teksti ja täidab testi (Testi täitmine)- kontroll - Teksti arutlus 5. Loevad veelkord teksti -Küsimuste esitamine. 6. Aheljutustamine 7. Joonistamine (Kuidas nägi välja Perkunas) oma pildi kirjeldus ja põhjendus. 8. Kordamine ots...
ka jumalate asemiku juhtpositsiooni. Erinevusena, ei peetud Mesopotaamias kuningaidjumalateks, nad olid riigi ülempreestrina vaid inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad. Sellest tulenevalt, ei pööratud siinsetes uskumustes kuningale kaugeltki nii suur tähelepanu. Mesopotaamia religioon oli mõneti rahvapärasem. Anu Taevajumal, jumalate isa. Enlil Tuule-,tormi-,vihma- ja piksejumal. Tõeline jumalate kuningas. Ea Maa-aluste vete ja sügavuste isand. Samas Päikesejumal, jumalate kohtumõistja, inimlike seaduste kaitsja. Istar Taeva kuninganna, sugulise asrmastuse ja viljakuse kehastaja. Marduk Babüloni kaitsejumal. 8. Egiptlastest erinevalt, ei pööranud Mesopotaamia rahvad kuigi suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Mesopotaamlased lootsid elada võimalikult kaua ja olla õnnelikud eluajal
Benedictuse kloostrielu reeglid: alandlikkus,distsipliin,loobuti kõigest isiklikust,allusi kloostriülemale, kloostrit ei tohtinud vahetada,öine ja päevane jumalateenistus,töötati majapidamises,harimine. Skandinaavia ühiskondbond-taluperemees,ting- kohalik rahvakoosolek,allting- maakonnakoosoled,komengkogukonnapealik,nim ka kuningaks ,trääl-ori. 9-11 saj viikingite saj. Skan jumalad: 2 perekonda:Aasid ja Vaanid. Odinsõja ja päiksejumal Thortaeva ja piksejumal,Frejrahu,jõukuse viljakus. Ohverdati inimesi ja loomi. Ruunikivihaua ja mälestuskivi. Ruunikiri -24 hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri tuletatud kreeka,ladina või ertuski tähestikust. Saaga- suulised lood pärimustest.
Isast jõudis ette tema poeg Kronos, kes võttis üle maailma valitsemise. Kronos võttis endale naiseks Rhea, kellega ta sai kuus last, neist viimane oli Zeus. Täiskasvanuks saades sai Zeus nii oma isast kui ka teistest titaanidest jagu ning hakkas ise maailma valitsema. Zeus abiellus oma õe Heraga, kellega nad said pojad Arese, Hephaistose. Zeusil oli veel palju lapsi, kuid need olid abieluvälised ja armukestega. Zeus oli taeva-, tormi-, piksejumal ning jmalate valitseja. Jagas maailma oma kahe vennaga, saades ise taeva, vend Poiseidon mere ning Hades allmaailma. Sellegipoolest oli Zeus neist võimsaim. Teda kutsuti isaks, sest tal oli lugematul arvul lapsi. Talle meeldis ohvriloomana härg. Hera oli abielu kaitsja, ta oli väga armukade, kuid selleks andis Zeus ka põhjust. Kiusas suurema osa ajast taga Zeusi armukesi ja lapsi. Ohvriloomaks oli lehm. Poiseidon oli merejumal, kes tekitas oma kolmhargiga torme ja maavärinaid.
maailmast ja jumalatest. Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse veeda- sanskritiks. India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks veedakirjanduseks, millest tähtsaim on "Rigveda", mis koosneb 1028 hümnist muinas-india jumalatele. Kokku on jumalaid 33 kuni 3339! Jumalad jagunevad nagu maailmgi kolmeks: maad valitseb Agni (,,tuli") ja Soma (,,joogiohver"), õhuvalda piksejumal Indra ning tormi- ja äikesejumalad Marutid ja Rudra, taevast valitsevad Mitra (,,leping, sõber, päev"), Varuna (,,taevas, öö"), Surja (,,päike") ja Usas (,,koit). Veedade autoriks peetakse laulikut, kelle nimi on Vjasat. Muinasindia lauliku kohta öeldi risit (põhimõtteliselt samasugune tegelane nagu antiikajal aoid). 2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana".
Ülemkiht- Keiser, Senaator, Ratsanikud Alamkiht- Vabadmehed, vabakslastud, orjad. 13. Orjandus roomas? Neid oli väga palju, ja tegid põhilise osa töödest. Nad olid võõramaalased sõjavangid. 14. Avalikud mängud? Olid Gladiaatorite võitlus, Hobukaarikute võidusõidud. 15. Ehitised? Colosseum- Suurim Amfiteater Roomas, võitlus areen, pealt avatud. Circus maximus- Hipodroom, Termid- avalikud saunad(SPA), Akveduktid- vee juhe. 16. Tähtsamad jumalad? Jupiter- taeva, tormi ja piksejumal, Pluto- surnute valitseja, Mars- sõjajumal, neptunus-merejumal, Venus- viljakuse jumalanna, Diana- jahijumalanna, Juno- taeva kuninganna, Apollo- luule, muusika eesvedaja, Bacchus- veinijumal, Vesta- kodukolde jumalanna, Janus- Rooma jumal,sõjajumal, rahu jumal algus jalõpp. 17. Kes olid? Cicero- poliitik, kõnemees, kõnekunsti arendaja. Maecenas- rikas Roomlane, kes toetas kultuuri. Titus Livius- ajalooteadlane, kirjutas suurteose linna rajamisest.
kodanike täielikku võrdõiguslust) 76) Sankülotid - Prantsuse revolutsiooni ajal kõige radikaalsemaid vabariigi pooldajaid 77) Viini kongress - Euroopa riikide suursaadikute konverents 78) Bourbonid - on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848) 79) Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus KREEKA JUMALAD: 1) Zeus – taeva, tormi ja piksejumal 2) Hera – abielu kaitsja 3) Poseidon – merede valitseja 4) Hades – allilma ja surnute valitseja 5) Demeter – musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna 6) Ares – sõjajumal 7) Hephaistor – tulejumal, jumalate sepp (lonkur, kole jumal) 8) Athena – sõjajumalanna 9) Apollon – valguse, tõe ja ennustuskunstijumal 10) Artemis – jahijumalanna, elavalooduse kaitsja 11) Hermes – jumalate käskjalg 12) Aphrodite – ilu, armastuse, viljakusejumalanna
· Erik Punane saaga, mille kangelane jõudis 10. Saj. Gröönim.1000 a'l jõudis P.USA, sai nimeks Vinland. Usund · Loodusesemete austamine, ohverdati allikatesse. · Austati esivanemate hingi. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik (tööriiste, relvi, orje) · Valhallas langenud võitjate riik · Teede äärde ehitati hingede maju. · Päikesekultus seostuvad ka tähtsamad muinasskand. Jumalad. · Kõige laiemalt austatud taevajumal Thor oli ka piksejumal (Neljapäev). Oden Austatud Taanis, Rootsis Götamaal Päikese ja sõja jumal (Kolmapäev). Frej-naispooluseks Freja viljakusejumal (reede) · Aaside perekonna moodustasid hulk teisi jumalaid. · Loke jumalate vaenlane, saatana osa etendav. · Viikingiajal algas Skand. Ka ristiusu levitamine · Ansgar Karolingide riigist 829 a. Rootsi ristiusustamiseks saadetud benediktiini munk Kiri, kirjandus ja kunst · Ruunikiri viikingite kasutatud kiri
preestrid juhtival kohal palju vastandlikke müüte ja petusi seotus riigivimuga phjendas ja kinnitas valitseja positsioone kuningaid ei jumalikustatud, nad olid vahetalitajateks ilmaliku ja jumaliku maailma vahel rahvap rased jooned jumalad entropomorfsed ehk inimn olised. T htsamad neist: taevajumal Anu, tuule,tormi, vihma ja piksejumal Enlil, maaaluste vete ja sügavuste jumal Ea, t htsaim jumalanna Istar (armastuse ja viljakuse jumalanna) igal linnal oli oma kaitsejumalus erinevad müüdid maailma loomisest, mille ühiseks jooneks oli uskumus, et jumalad lid inimese endi eest tle. Rahvastiku liigset juurdekasvu v lditakse laste suremuse abil. surmaj rgsusele ei pratud suurt t helepanu
''Gilgames'' Jumalad Palju rituaale seoses Jumalatel inimlike nendega. Neid ülistati ja iseloomujooni. neist peeti palju lugu. Sageli ANU - taevajumal, jumalate olid nad looma/linnu peaga. isa Nt pistrikupea = Horos. ENLIL - tuule, tormi, vihma, piksejumal. Umbes 740 jumalat. EA - maa-aluste vete ja Tähtsamad jumalad: sügavuste isad, tark, kaval. RA - päiksejumal, hiljem Amon-Ra HOROS - taevajumal OSIRIS - viljakuse jumal, surnute valitseja. Surmajärgsus Pärast surma oli Surmajärgsus ei olnud eriti samasugune elu nagu suure tähelepanu all.
tohutu, jumalate austamiseks tehti rituaale, mis tõi kaasa jumalate toetuse, austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti. Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Sellele ohverdati loomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati. Lihtrahvas nägi jumalakuju vaid pidustustel. mesopotaamia jumalad (inimese sarnased) anu teavajumal, enlil - tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, ea sumerijumal, maa aluse vete ja sügavuse valitseja, istar taevakuninganna, marduk babüloni jumal, jumalate austamine omistati inimlikke omadusi, iga linna elanikud osutasid linnajumalale erilist au, jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel.
Isis- jumalate kuninganna, viljakuse ja emaduse jumalanna. Horos- päeva- ja taevajumal. Anubis- šaakalipäine Egiptuse jumal, kes valitses matuste üle ja keda tunti kui Muumiate Isandat Menes- egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam- ja ülem egiptuse ning rajas uue pealinna memphise Tutanhamon- ehk Amon, tõi pealinna tagasi Teebasse. Oli vaarao. Hammurapi- Vana-Babüloonia kuues kuningas Babüloni esimesest dünastiast. Anu- taevajumal, jumalate isa. Enlil- tuule-, tormi-, vihma ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. Enki- tarkuse, viljakuse ja käsitöö jumal Apsu maaaluse magevee kehastus Tiamat algselt ookeani jumalanna, kui puhkeb sõda, siis Marduk lõikab ta pooleks ja tema ülemisest kehapoolest tekib taevas ja alumisest maa Ištar taeva kuninganna, füüsilise armastuse ja viljakuse kehastaja Marduk Babüloni kaitsejumal
sööki ja jooki MESOPOTAAMIA o Jumalad kuulusid jumalakotta. Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni o Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks o ANU- taevajumal, jumalate isa. o ENLIL(semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal o EA- maa- aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Õpetas inimestele põlluniisutuskunsti, linnaehitust, usutalitusi, kirjatarkust. Tundis maagiat ja ennustamist, jagas seda ka inimestele. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt. o SIN- kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada.
vene riigi) · Tekkis aastal 882. peale Rjuriku surma, kui tema üks lähikondlane Oleg vallutas Kiievi 4)usund: · Idaslaavlased austasid surnuid ja esivanemaid(lahkunuid mälestati kalmetel ühissöömingutega) · Jumalad: o Päikesejumalad Svarog ja DazbogI o Karjajumal Veles o Piksejumal Perun · 980.a. üritas suurvürst Vladimir teha usureformi o kuulutas peruni peajumalaks o feilis haledalt, saadi aru, et muinasusund pole enam stiilne · 988. a. võeti omaks Bütsantsi õigeusk 4.Riiklus kõrgkeskajal Feodaalne killustatus- kui ülikutel on rohkem mõjuvõimu kui kuningal, kuningale jäi ainult õigus kasutada suurfeodaale sõjas 10-13 saj. rahvastiku plahvatuslik kasv 13-14 saj. stabiilne
Abielu ja perekond Naised allusid abikaasale, isale või meessugulasele. Tavaline oli, et 30-40 aastane mees abiellus teismelise tüdrukuga. Tavaliselt ei olnud peigmees ja pruut enne abiellumist teineteist näinud. Poolte kokkuleppel võidi abielu ka lahutada. Mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu mõne hetääriga. Naine pidi püsima kodus. Kreeka usk Jumalad olid inimeste moodi. Jumalate elupaigaks oli Olympuse mägi. Jumalaid oli väga palju. Zeus peajumal, taeva-, tormi- ja piksejumal Hera Zeusi õde ja abikaasa, taevakuninganna ja abielu kaitsja Poseidon Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja Demeter Zeusi õde, musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna Ares Sõjajumal (Zeusi poeg)Athena sõjajumalanna, tarkusejumalanna Apollon valgusejumal, luule-, muusika- ja vaimuteravuse eestseisja, oli ka tuleviku ennustaja Hermes tiivuliste sandaalide ja kübaraga jumalate käskjalg Aphrodite ilu-, armastuse- ja
Referaat Jupiter 2001 SISUKORD lk Pilvkate 2 Suur punane laik 3 Rõngad 3 Jupiteri vaatlemine 3 Jupiteri kaaslased 3 Väikesed kuud 5 2 Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Ta on üks heledaimad taevakehi ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra, kui ka suuruse mõttes. Ta asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda suurem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel väga aeglaselt. Jupiter on pühendatud antiikj...
hellenismi periood, kreeta lineaarkiri a, asulasd kindlustamata, ei osata kirja lugeda, losside ümber linnad, saartetsivilisatsioon, mükeene lineaarkiri b, losside ümber pole linnu, osati kirja lugeda, paleed kindlustatud, mandritsivilisatsioon, sarnasus lossid, jumalad, kiri, seinamaalid, kuningas, religioon antropomorfsed jumalad, palju jumalaid, elasid olümpose mäel, zeus teava-, tormi- ja piksejumal, jumalate valitseja, poseidon merejumal, hades allmaailma ja surnute valitseja, aphrodite armastuse ja viljakuse jumalanna, dionysos veini ja viinamarja kasvatuse jumal, jumalaid tuliaustada, rääkida nendest lugupidavalt ja tuua ohvreid, pidi hoiduma ülekohtust teiste vastu, ülekohust karistati kättemaksuga, templid pühamu keskpunktiks oli altar, , kus toodi ohvreid, pühamutes oli jumala koda e tempel, kus hoiti
korraldamisega ise toime tulles. Pidid tegelema pideva füüsilise treeninguga. Nende kasvatus oli väga range. Ateenas saadeti poisid 7-lt kooli, kus õpiti lugema, kirjutama kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. 11. Kreeka jumalaid eristas inimestest vaid vägi ja surematus. Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Zeus- taeva- , tormi - , piksejumal, ning jumalate valitseja. Hera Zeusi naine ja ka õde, ning teave kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielukaitsjana. Poseidon Zeusi vend, merejumal. Hades Zeusi vend, allmaailma valitseja. Demeter Zeusi õde, mulla ja põllu viljakuse jumalanna. Ares julm sõjajumal (Hera ja Zeusi poeg). Hephaistos tulejumal. Ateena sõja- ja tarkusejumalanna ( Zeusi tütar, kelle ta enda peas välja mõtles). Aphrodite ilu, armastuse, seksuaalsuse, viljakuse jumalanna
Kuidas nim.ennast Skandinaavia rahvad? Kuidas nim. Neid slaavlased ja lääneeurooplased? V:Ise nim. Viikingiteks, Slaavlased-nim. Varjaagideks, läneeuroopa nim.- normannideks. Mida tead skandinaavlaste muinasusundist? Millised jumalad ? V: Jumalatele toodi ohvreid,usuti et lahingus langenud sõdalased lähevad püha paikka Valhallasse. Loomulikult surnuna läksid surnuteriiki,kus valitses nälg ja kurbus. Odin-inimeste isa, sõdalaste, kaupmeeste kaitsja.Valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Thor-piksejumal. Kuidas lahendas Prantsuse kuningas probleemi ründavate normannidega? V:Prantsuse kuningas andis normannidele lääniks poolsaare Põhja- Prantsusmaal.Nirmannid rajasid sinna enda kuningriigi-Normandia. Kuidas on varjaagidega seotud Vana-Vene riigi ajalugu? V:Mitmed varjaagid olid Kiievi ja Novgorodi vürstid. Kaugemad punktid, kuhu skandinaavlased jõudsid? V: Island,Gröönimaa lõunarannik,Põhja-Ameerika rannik Miks peetakse Ameerika avastajaks Colum...
Tähestiku kasutuselevõtt Kiri arenes Kreeka-Mükeene ajajärgul, lineaarkiri A tänapäeval ei osata lugeda, lineaarkiri B osatakse lugeda. Kreeka tähestik on loodud foiniikia tähestiku põhjal. Raua kasutuselevõtt tume ajajärk u 1100-1800 eKr Vana-Kreeka jumalad ja jumalannad. Religioon. Kreeka jumalad olid inimesesarnased nii välimuselt kui ka vaimult, inimestest eristas eelkõige vägi ja surematus. ZEUS taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg HEPHAISTOS lonkur tulejumal, jumalate sepp, Hera ja Zeusi poeg
VANAAJA TSIVILISATSIOONID Religioon Muistne Egiptus Egiptuse ühiskonna harituim osa olid preestrid, kes kujundasid nende vaimuelu ja mõttemaailma. Seega tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis olla üle 800. Osad kehastasid loodusnähtuseid, pajude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma jumalustamisega. Jumalate seast oli tähtsaim päikesejumal Ra, kes oli maailma looja ja esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas. Järgmiseks valitsejaks sai tema pojapojapoeg Osiris, kes oli viljakuse jumal ja suur inimkonna heategija. Temaga seondub egiptuse mütoloogia tähendusrikkaim lugu. Tema õde ja abikaasa oli jumalanna Isis. Nende kuri vend, viljatu läänetuul Seth tüke...
Maksuvabadus. Pheidias - kuulsaim skulptor (zeusi kuju olümpias ja Athena kuju panthenonis) Homeros pime laulik, "ilias" ja "odüsseia" omistatakse talle, aga ei teada, kas ta oli olemas ja kas oli autoriks. Pindaros silmapaistvaim lüürik. Ülistuslaule võitjatele. Aischylos kirjanik (tragöödia "Oresteia") Sophokles "Kuningas Oidipus" Herakles kuulsaim müütline kangelane Zeus peajumal, taeva ja piksejumal. Palju lapsi jumalate ja inimkangelaste seas. Hera zeusi abikaasa ja õde. Taeva kuninganna ja abielu kaitsja. Poseidon zeusi vend, merede valitseja. Kolmhargiga torme ja maavärinaid. Hades zeusi vend, allilma ja surnute valitseja Dionysos veini ja viinamarja jumal Athena sõja ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Demokritos - vanakreeka mõtleja, aatomiõpetuse rajaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
