Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"piigid" - 92 õppematerjali

piigid on laevakere osad, mis paiknevad põrkevaheseinast ette- või tahapoole.
thumbnail
15
pptx

Diego Velázquez

Diego Velázquez (06.06.1599 - 06.08.1660) Claudia Kittask 2014 Diego Rodríguez de Silva y Velázquez Üks kõigi aegade tuntumaid hispaania kunstnikke. Sündis Sevillas ­ tähtsaim kunstikeskus. Päriolult väikeaadel. 11- aastaselt alustas 6-aastast praktikat Francisco Pacheco juures. Tegi enda stuudio kui praktika läbi sai. Aasta pärast ehk 1917 abiellus Pacheco tütrega Juanaga. 1961. aastaks oli neil 2 tütart. Autoportree Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1923. a läks Madriidi. Sai sealse peaministri Olivarese ja kuninga Felipe poolehoiu, sai õuekunstnikuks. Jäi eluks ajaks sinna. Felipe IV lõi ta Santiago Ordu rüütliks. Tervis halvenes, kui täitis ülesandeid Felipe tütre ja Louis XIV pulmades. Suri paar kuud pärast pulmi. ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Diego Velazquez

Diego Velazquez Rasmus ja Roger 10.M Diego Rodríguez de Silva y Velázquez. Sünd Päritolu Elu peres Autoportree, u 1640 Õpingud Maalimisstiilist Antiikmütoloogiast. Sevilla Maalimistehnika veemüüja u 1620 Abielu Velázqueze naine Juana Pacheco u 1631 1623 ­ Elu kuningas Felipe all Järgnevatel aastad Mütoloogilised pildid "Venus peegliga" (1644­ 48) 1629-1631 Veneetsia maalikunstiga Velázqueze maalimisviisis tekkis muutus Balthasar Carlose ratsaportee, 1632-1634 · Veel maalimistehnikast "Vulcanuse sepikojas,, 1632-1634 Kuulsaim töö ­ `Piigid' 1635 ,,Piigid", 1635 1649 Elu R...

Kultuur-Kunst → Kunst
5 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Diego Velazquez (1599-1660)

Diego Velazguez (1599-1660) Klõpsake laadi muutmiseks 29.04.13 Diego Velázquez oli Hispaania barokiajastu kunstnik kes kuulus Klõpsake laadi muutmiseks kuningas Felipe IV õukonda. Ta maalis peamiselt portreid Hispaania kuningaperest. Ka tema kuulsaim maal ,,Las Meninas" kujutab Hispaania printsessi Margaritat. 29.04.13 ,,Las meninas" ,,Las meninas" ehk Klõpsa liigenduse ,,Õuedaamid" asub Prado tekstivormingu muuseumis Madriidis. Pilt redigeerimiseks annab vaatajatele võimaluse näha Teine vabamatel kuninga...

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
8 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Diego velazquesi elulugu

REFERAAT Diego Velazquez Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 Tuntuimad maalid.................................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid..........................................................................................................................

Kultuur-Kunst → teaduslikku uurimistöö...
20 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Instrumentaalanalüüs kordamine EKSAM I osa

Suurem mahutuvus; madal lahutuvus; madalam tundlikkus; pikem analüüsi aeg; preparatiivne rakendus. Kapillaarkolonn - tahke või vedel statsionaarne faas õhukese kihina on kantud kapillaari siseseinale. Väiksem mahutuvus; kõrgem lahutuvus; kõrge tundlikkus; lühem analüüsi aeg; Analüütiline rakendus. Statsionaarses faasis ?? 21. Isotermiline ja gradientkuumutamine GK-s Isotermiline reziim (temp on konstante) - kui T on liiga madal siis piigid elueeruvad koos; kui T on liiga kõrge siis piigid elueeruvad liiga kaua, laiad piigid. Gradientkuumutamine - temp muutub analüüsi käigus. Analüüsi aeg on lühem ja piigid on lahutatud ja on kitsad. 22. Detektorid (leek-ionisatsioondetektor, soojusjuhtivus, elektronhaarde) Detektorid on tundlikud analüüdi suhtes, on kokkusobivad erinevate kolonnide ja kandegaasiga, signaali lineaarne sõltuvus kontsist, temp.reziim kuni 400C, lühike

Keemia → Instrumentaalanalüüs
92 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sõjandus valgustusajastul

suurtükivägi. Jalavaelaste relvastuses oli oda, sõjakirves, mõõk, arkebuus ja musket (2 viimast tulirelvad). Tulirelvade kasutamine oli siiski keeruline ,sest nende lahingukorda seadmine eeldas ligi 100. erineva võtte sooritamist. Sõdurite relvastusest olenevalt jagunes jalavägi kaheks raskejalaväelased (külmrelvadega) ja kergejalaväelased (tulirelvadega). Ratsaväe ja suurtükiväe osatähtsus oli jalaväe kõrval väike. Ratsaväe varustusse kuulusid mõõgad, piigid, püstolid ja arkebuusid. Suurtükiväe struktuur ei olnud veel välja kujunenud ja see oli täielikult eraettevõtjatest inseneride käes. Suurtükke valmistasid üksikud meistrid, kes töötasid omaette, ja seetõttu oli ka iga suurtükk ainulaadne. Alaline armee Ajutine palgaarmee ei olnud tugevnevale riigivõimule ­ absolutismile ­ kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Valitsejad vajasid ka ustavat püsiorganisatsiooni siseriikliku korra tagamiseks

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
4
ppt

Muudatused keskaja sõjaväes

Muudatused keskaja sõjaväes Johannes Kaldalu 10c MHG Muutused sõjatehnikas · Piigid · Inglise vibukütid · Hellebard · Koot hellebard · Sadul koot Rüütlivägi · Kohanemine raskustega · Täisraudrüü kasutuselevõtt Strateegia · Jalavägi eespool, taga ratsavägi · Allaandmine polnud tavaliselt kasulik. · Polo

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Rüütliturniirid

Rüütliturniir Rüütliturniir Kõrgema seltskonna armastatuim ajaviide, rüütlite jõuproov, ettevalmistus sõjaks Turniiril võideldi nüride relvadega ja vägiteod pühendati südamedaamile Rüütliturniir Kestis mitu päeva 1.päev ­ ratsakahevõitlus (puubarjäär, võitja sai vastase varustuse, piigid ja kilbid) Rüütliturniir 2.päev jalgsivõitlus (mõõgad ja sõjakirved) Kaitseks kasutati raskeid raudrüüsid ja kiivreid Rüütliturniir 3. päev ­ grupivõitlus (lahingrelvad) Tänan kuulamast!

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Gaasikromatograafia protokoll

A 1+ A 2 +…+ Ai 9388870,8 X(tolueen) = ∙100 % = 48 % 9388870,8+4346829,6+5889633,7 4 Kokkuvõte ja järeldused Töö tulemusena identifitseeriti tundmatus segus järgmiseid aineid: 1. tolueen (48%) 2. etüülbenseen (22%) 3. 1,4-dimetüülbenseen ehk p-ksüleen (30%) Ebatäpsused tulemustes võivad olla tingitud 2. ja 3. aine piikide halvast lahutuvusest (joonis 1). Selleks, et piigid oleks korralikult lahutatud, peab segu kontsentratsiooni vähendama. Joonis 1. Uuritava segu piigid. 6

Keemia → Instrumentaalanalüüs
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Alalise armee ülesehitus

Alalise armee ülesehitus Alialine armee jagunes kolmeks väeliigiks: jala-, ratsa- ning suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud alguses piikide (odade) ja musketitega, aga peale täägi kasutuselevõttu kadusid piigid ja relvastus ühtlustus. Peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks (kürassiirid), keskmiseks ratsaväeks (tragunid) ja kergeratsaväeks (husaarid). Peale Kolmekümneaastase sõja lõppu hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema. Ülalpidamine oli kallis. Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Barokk

sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2.Diego VELAZQUES(1599-1660)-Hispaania baroki peaesindaja Joodikud paavst Innocentius X kuningas Felipe IV Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid Carlos Kääbus BAROKK FLANDRIAS 1.Peter Paul RUBENS(1577-1640) Autoportree Maa ja vee liit Kolm graatsiat Kristuse ristilt Isabella võtmine Susanne Fourment autoportree helenaga Helena lapsega kasukake leukippose tütarde röövimine danae

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Segu komponentideks lahutamine pöördfaasikromatograafia abil ning detekteerimine UV-detektoriga

jõudmiseks. Retentsiooniaeg kasvab proportsionaalselt kolonni pikkusega. Eluendi retentsiooniaeg (t0) – aeg, mis kulub mobiilse faasi frondil kolonni läbimiseks. Teoreetiliste taldrikute kõrgus (H) – iseloomustab kolonni efektiivsust pikkusühiku kohta. Sõltub osakeste diameetrist. L- kolonni pikkus (mm): L H= N Teoreetiliste taldrikute arv ehk efektiivsus (N) - kolonni lahutamise efektiivsus. Mida suurem arv, seda kitsamad piigid. Sõltub kolonni pikkusest, statsionaarse faasi osakeste suurusest ja eluendi voo kiirusest: 2 tR N=5,54 ( ) W 0,5 Lahutuvus ehk resolutsioon (RS) - mida parem resolutsioon, seda parem lahutuvus, mis kajastub kitsamate piikidena ja suuremate vahedega ainete retensiooniaegades. Kui RS = 0 elueeruvad ained koos, ainete täielikuks lahutumiseks peab RS olema vähemalt 1,5-2. Tavaliselt on piigi laiust

Keemia → Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

BAROKK-KUNST

BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 1. Maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. 2. Absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism ­ toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa väikemonarhiad. 3. Protestantlik Holland ja selle lähiümbrus. Põlati kiriku priiskavat kunsti. Arhitektuuris valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism ­ kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland, revolutsiooniaegne ja ­järgne Inglismaa, Skandinaavia (Eesti). Kirjelda baro...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
11
odp

Diego Velazquez

olid teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis. Tema piltidel käituvad inimesed täiesti sundimatult ja loomulikult. ... Ta kasutas nii kinnises ruumis kui ka vabas looduses toimuvate sündmuste kujutamisel külgvalgust. Tema maalides on palju õhku, pintsel kerge, figuuride jaotus vaba. Veetes Itaalias kolm aastat muutub tema maalimisviis päris palju. Piigid Loodud 1634-1635. Kujutab sõda Madalmaade vastu. Hollandi kindluse Breda alistamist 1625. hispaanlastele. Nimi hispaania sõdurite piikide järgi Innocentius X Valmistatud 1650. Kujutatud 76- aastane paavst, kes oli raske iseloomuga. ,,Liiga sarnane" 1 parim töö Velazquezelt. Ketrajad Madriidi vaibatöökoda. Esiplaanil ketrajad tööl, tagaplaanil müügiruum. Tähtis tegevus

Ühiskond → Perekonnaõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Diego Velazquez

Diego Velazquez 1599-1660 Merilin Must 11c Täisnimega Diego Rodrique de Silva y Velazquez Hispaania kuulsaim kunstnik, kes viljeles peamiselt realismi Sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tolle aja tähtsaim kunstikeskus Hispaanias Kunstnik suri 6.august 1660 Madriidis Elulugu Sündis perre esimese lapsena Vanemad õpetasid teda kartma Jumalat .Lisaks õpetasid ka filosoofiat ja keeli Juba varajases nooruses lõid välja tema kunstianded ja viidi esimese õpetaja, Francisco de Herra käe alla. Abiellus 1618. aastal oma õpetaja tütre Juana Pachecoga. Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu. Elulugu Järgmistel aastatel maalib kuninga ja ta lähedaste portreesid Otsustava tähtsusega tema kunstiarengule on tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga Aastatel 1649-51 sooritab ta re...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Palgaline ja alaline armee

sveitslased, sotlased ja mitme Saksa riigi elanikud). komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. polnud otseselt seotud konkreetse riigi ja rahvaga, mis tegi selle suhteliselt ebausaldusväärseks . palgasõdur oli huvitatud eelkõige heast teenistusest. Lisaks palgale võis sõdur arvestada ka sõjasaagiga. Jalavägi: raskejalaväelased (oda, sõjakirves, mõõk) ja kergejalaväelased (arkebuus ja musket). Ratsavägi: relvastuses mõõgad, piigid, püstolid ja arkebuusid. Suurtükivägi: see oli täielikult eraettevõtjate st inseneride käes. Suurtükke valmistasid üksikud meistrid, kes töötasid omaette, ja seetõttu oli ka iga suurtükk ainulaadne. Ajutine palgaarmee polnud absolutistlikule riigivõimule toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Riik hakkas ise armeed organiseerima Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks nii sõja- kui ka rahuajal. Professionaalsed juhid - ohvitserid

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Karotenoidide ja klorofülli ekstraheerimine ja eristamine neeldumisspektri järgi.

lisatakse 4 ml heksaani ja hõõrutakse uhmrinuiaga 1 minuti jooksul. Seejärel lastakse 2 minutit settida ning filtritakse läbi tihedast filterpaberist kurdfiltri väikesesse Lahus 2 spektrilt on selgelt näha, et see väljendab klorofüll a pigmenti. Seda võib mensuuri. Sama tegevust korratakse veel 2 korda à 4 ml helksaaniga. Filtrit pestakse järeldada sellest, et katsetulemustes nähtavad piigid langevad küllaltki täpselt kokku 1-2 ml heksaaniga, et saada 10 ml filtraati (Lahus 1). Seejärel lisatakse samasse võrdlusandmetega. Katse käigus saadi klorofüll a maksimaalseks lainepikkuseks portselankaussi 4 ml atsetooni, hõõrutakse uhmrinuiaga 1 minuti jooksul. Lastakse (kõrgeim piik) 430,50 nm. Võrdlusmaterjalist nähtub, et klorofüll a absorbeerib settida ja filtritakse läbi sama paberfiltri teise väikesesse mensuuri

Keemia → Keemia
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rüütlid ja Eestimaa rüütelkond

Rõngassärk- Tugev,painduv, samas võis mõne tugava löögi tagajärjel särgi kandja oma luid murda. Särk kaalus umbes 12kg. Nahast turvistikud- Neil olin sees metallist plaadid, mis kaitsesid löökide ja noolte eest. Raudrüü-Plussideks võib lugeda tugevust ja vastupidavust ja miinusteks selle raskust ja liikumisvõimet. Relvad- Muutusid kogu aeg teravamateks,et läbistada vastase kaitserüüd vms. Nt. Mõõgad( 1 ja 2 käe jaoks), kirved, piigid, vibud (hiljem amb) jne. Rüütlite põhiline eesmärk keskajal oli kuninga teenimine ja kuningriigi kaitsmine vaenlaste eest.

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Euroopa hiliskeskajal

kunsti. Muutused sõjanduses Alates XIII saj hakkasid Euroopa valitsejad eelistama vasallide sõjaväele palgasõjaväge. Jõukamad vasallid eelistasid tasuda oma feoodi eest rahas, vaesemad olid nõus saama palgasõduriteks. Feodaalsüsteem hakkas kaotama oma senist tähtsust. Oluliselt kasvas jalaväe tähtsus, kes suutis rüütliväele vastu seista. Inglise vibukütid muutusid amburitest ohtlikumaks. Sveitsi jalaväelased kasutasid ratsaväe vastu hellebardi. 4-5m pikkused piigid jalaväel muutsid ratsaväe ründe väga kulukaks. XIV sajandil ka esimesed tulirelvad. Rüütlivägi püüab kohaneda muutustega, kuid on kaotanud oma senise tähtsuse. Saja-aastane sõda Tüli inglise ja prantsuse dünastiate vahel puhkes lõplikult XVI saj, kui Inglise kuningas Edward II tekkis võimalus pärida Prantsusmaa troon. 1346 Crecy ja 1356 Poitiers lahingus purustavad Inglise vibukütid Prantsuse rüütliväe. Katkude ja

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Riigikaitse küsimused sõjaajaloost

1. Millal said alguse sõjad inimtsivilisatsiooni ajaloos? Sõdade kohta võib öelda, et need on vanemad kui (kirjutatud) ajalugu, sest päris kindlasti sõdisid inimesed ka eelajaloolisel ajal, st enne kirjaliku mälu tekkimist (lk 15). 2. Kuidas mõistate lauset: „Si vis pacem, para bellum". Lause tähendab eesti keelde tõlgituna "Kui tahad rahu, ole valmis sõjaks" (lk 15). 3. Mis on sõjateaduse peamiseks ülesandeks? Sõjateaduse ülesandeks on adekvaatselt tulevikku prognoosida ja mudeldada, aidates sel moel kaasa riikluse püsimisele ja julgeoleku kindlustamisele (lk 16). 4. Mitmedal sajandil toimus muistne vabadusvõitlus (Põhjala Ristisõda)? Muistne vabadusvõitlus toimus 13. sajandil (lk 29). 5. Mis olid eestlaste kaotuse peamisteks põhjusteks muistses vabadusvõitluses? 1) Ebavõrsed jõud - Eestlaste malev ehk maakaitsevägi koosnes vabadest relvakandmisvõimelistest meestest, kes kutsuti konkreetseks sõjaliseks operatsiooniks iga ko...

Sõjandus → Riigikaitse
7 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Diego Velazquez

Diego Velazquez Karola Kaugema 11.k Täisnimi:Diego Rodríguez de Silva y Velázquez. Velázquez sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tol ajal Hispaania tähtsaim kunstikeskus. Ta oli päritolult väikeaadlik. Ta sündis perre esimese lapsena. Vanemad kasvatasid Diego jumalakartlikuks, õpetasid nad talle keeli ja filosoofiat. Ta õppis järgemööda kahe kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema ja Francisco Pacheco juures, kuid tema kunstnikuisiksuse kujunemisel ei mänginud nad erilist rolli. Autoportree, u 1640 20-ndaks eluaastaks oli leidnud oma maalimisstiili. Selle peamine iseärasus on võltsimatu loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud on Velázqueze noorpõlveperioodile nn. Bodegone maalid, kus kujutatakse igapäevaseid joomise ja söömise tseene. ...

Varia → Kategoriseerimata
3 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Keskaegne relvastus

heitekange. Katsed näitavad, et need võisid heita 135 kilogrammi kaaluvaid kive kuni 365 meetri kaugusele. Masinad vajasid aga pidevat hooldamist, et need koost ei laguneks. Blida oli valmis, ehk laetud, seejärel blida vallandatakse päästikust ja vastukaal langeb, kivi paiskub lingust välja, ning mehhanism jääb paigale. Pilt 2.8 ­ Keskaja mangon Pilt 2.9 ­ Keskaegsed blidad Piigivõitlused Keskaja relvastusse kuulusid ka piigid. Piik on pikk teraotsaline pulk, mida kasutati hobustel. Piigivõitlused ehk tjost, kus kaks piikidega relvastatud rüütlit asusid teineteist ründama. Varasemal ajal kasutasid rüütlid terava otsaga piike, täpselt samamoodi nagu lahinguski. Niisugune võitlus sain mikes 'sõjapiigivõitlus' ja selle mõtteks oli kontrollida rüütli osavust ja julgust ­ kas ta suudab vastase hobuse seljast paisata. Tema ülesandeks ei olnud vastast tappa. Ainult

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Haikala liha

Hailiha kohta luudevaba, tugeva Maitse ja Madala rasvasisaldusega, kontsistentsilt meenutab tavalist liha. Ostmine: Kuigi värske hailiha Peaks olema lõhnatu, siis Kerge ammooniaagilõhn on lubatud. Sellest lõhnast Saab Lahti, OTS kala eelnevalt umbes 30 minutit piimas, petis/sidrunimahla / laimimahla / äädikaga maitsestatud või lahjas soola vees leotada. Värske hailiha Peaks olema Elastne - st peale näpuga vajutamist piigid liha oma esialgse kuju omandama. Nii värske OTS ka eelnevalt külmutatud hailiha Peaks olema niiske ja läbikumav. Kuiva moega hailiha ei kõlba. Säilitamiseks Eemalda Haikala pakendist, loputa Kulma Vee Kõik Ning kuivata köögipaberiga. Kuna Haikala kvaliteet nn omas mahlas seistes halveneb, siis pane kalatükid Purustatud jääga Täidetud vormi asetatud restile. Kata toidukile või fooliumiga. Säilita külmkapi Kõige jahedamas osas. Nii säilib hailiha kuni 2 päeva.

Toit → Kokandus
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur.

side, sidemed, mis põhinesid sugulusel ja ühisel majapidamisel. Heldekäelisus- Sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga Vahvus ­ rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2 tunnusega). Rüütliväetakstika oli enamasti lihtne:vaenuväed rivistuvad pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteise vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Sadulast paisatud rüütlid võitlust jalameestena. (Vastast ei püütud tappa vaid vangi võtta, et lunaraha saada) 7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2 näidet/argumenti)? Manööverdamis võimet ei olnud, taktika oli puudulik, igaüks võitles enda eest. ( nad liikuid sirgelt üksteie poole) 8. Mis eristas turniire tegelikust lahingust (2 erinevust)?

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Luuleanalüüs. Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala

Looduse ilu, võlu, valu. Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala Sära ja kaunidus vaatab meile vastu igal aastaajal. Samuti leidub igaühes ka negatiivsust. Looduses on asju, millele pilku heites ,,silm puhkab", kuid ka kõike seda, mis ärritab. Marie Under oli eesti luuletaja, kes kuulus kirjandusrühmitustesse ,,Siuru" ja ,,Tarapita". Looming on tal suhteliselt mitmekesine. Aastal 1917 ilmus esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast". Luuletaja kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luuletusi on tõlgitud väga mitmetesse erinevatesse keeltesse. Villem Grünthal-Ridala on Muhumaalt pärit luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Ta alustas luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kure...

Kirjandus → Kirjandus
65 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Euroopa 17 ja 18 sajandil

Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington ­juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...

Ajalugu → Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu

Nii Visnapuu kui ka Under on avaldanud luulet, mis on inspireeritud kevadest. Nende loomingus on looduse tärkamine tihedalt põimitud inimeste taasärkamisega, kuigi mõlemal värsimeistril on teemale erinev lähenemine. Marie Under armastas Eestimaal teda ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi talle südamesse kevad, mis peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,/ On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid / ja kostab linde võidurõõmus kirgus / ." Talv ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade saabumisest olid inimesed väga rõõmsad ja õnnelikud. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin Ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, Ning minu lapse sasipääkest väikest. (Marie Under) Kevadet armastas ka Visnapuu samuti, kuigi ei oodanud seda aastaaega nii tuliselt kui nais

Kirjandus → Kirjandus
48 allalaadimist
thumbnail
122
ppt

BAROKK HISPAANIAS

BAROKK HISPAANIAS  17. sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon.  Kunstis ei levi äärmuslik barokk, pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja renessansi taotlused.  Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle.  Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised .  Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. MAALIKUNST  Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike.  Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREE...

Kultuur-Kunst → Kultuur
2 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rüütlid - kirjeldus, referaadi sarnane

Juba mõnisada raskelt relvastatud ratsanikku kujutas endast ohtlikku jõudu. Tuhandetesse ulatuv sõjavägi oli aga õige harv nähtus. Lahingus rivistusid rüütlid tavaliselt pikka viirgu. Pealiku märguande peale hakkas see vaenlase poole liikuma. Vaenlasele vastu ratsutav rüütel võttis paremasse kätte piigi ja vasakusse kilbi. Algul liiguti rahulikult, kuid mida lähemale vaenlasele, seda suuremaks hoog läks. Lahinguvälja keskel põrkasid vastased suure raginaga kokku. Piigid purunesid tavaliselt juba esimeses kokkupõrkes. Seetõttu haarati nüüd mõõgad, otsiti endale sobiv vastane ja kogu lahing muutus sisuliselt kahevõitluseks, kus igaüks püüdis oma vastast sadulast maha paisata. Võidetud vastast enamasti ei tapetud. See polnud rüütlireeglite kohane ega ka kasulik. Hoopis tulusam oli nõuda vangistatud vaenlase eest lunaraha. Seetõttu oli ka langenute arv lahingus üsna väike. Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlu

Visnapuu on jäänud selle mõttega rohkem tagaplaanile. Luuletajad kirjutasid ilusaid ja kauneid värsse loodusteteema jäi mul seekord kõige rohkem südamelähedasemaks. Marie Under armastas Eestimaal ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi talle südamesse kevad, mis peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,/ On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid / ja kostab linde võidurõõmus kirgus / ." (,,Varakevad") Talv ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade saabumisest olid inimesed väga rõõmsad ja õnnelikud. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin Ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, Ning minu lapse sasipääkest väikest.

Kirjandus → Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kõrg- ja hiliskeskaeg

15-selt sai temast kannupoiss, rüütli relvakandja ja saatja, kes ka ise võistlusvõtteid õppis. Umbes 20selt löödi rüütliks, rüütlikslöömise tseremoonia Rüütlieetika: *Ustavus: kogukondlik, feodaalne, poliitiline *Heldekäelisus *Vahvus Relvastus: piik, mõõk, amb, pikkvibu, rõngassärk, kiiver, kilp Sõjakunst: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel valis endale sobiva vastase. Hobuse seljast paisatud rüütlid jätkasid võitlust jalameestena TALUPOEGADE MAJANDUSLIK JA ÕIGUSLIK OLUKORD:: sunnismaised, kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus, teda karistada, koormised(teotöö, rent) Loonusrent. Mõisad hakkasid tootma müügitarbeks. Loonurendi asemel hakkasid maksma

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tehnilised uuendused ja keskaja sõjandus.

Kuid hobuse, kes hakkas tasapisi härga kui peamist töölooma välja vahetama, kõrval ei saa mainimata jätta ka Vahemere piirkonnas põllutöödel laialdaselt kasutatavat väärtuslikku töölooma - eeslit. Kui 13. sajandil olid raskeltrelvastatud rüütlid Euroopa eliitväeks, siis püssirohu arenguga hakkab nende tähtsus vähenema. Kuna tulirelvi said kasutada ka jalamehed, siis hakkas kasvama jalaväe tähtsus. Jalameeste sekka hakkasid ilmuma hellebardid ning piigid, millega oli võimalik rüütlite ratsaväe rünnakule vastu seista. Nii hakkaski ratsavägi järk-järgult oma tähtsust kaotama, samuti ei olnud feodaalide linnusedki enam vallutamatud ­ need võis lihtsalt suurtükkidega puruks lasta. Kuid 14. sajandi esimesel poolel kasutusele võetud vanemate suurtükkide lasketäpsus jättis soovida ning nad külvasid vastaste hulgas müraga pigem hirmu, kui et kujutasid reaalset ohtu. Sellele vaatamata hakkasid kahurid juba varsti

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tehnika areng, rahamajandus ja pangandus, Renessanss

Relvameistrite oskused aga aja jooksul täiustusid ning peagi osati valmistada ka täpsemaid ning kergemaid relvi, mille käsitlemisega saadi ka üksi hakkama. Keskaja lõpus muutus tulirelvade osa relvakunstis nii tähsaks, et vanu, ebatõhusamaid kiviheitmismasinaid hakati järjest vähem kasutama. Tulirelvadega tuli kaasa mitmeid muutusi sõjakunstis. Hakkas kasvama jalameeste osatähtsus, kuna vaid jalamehed said kanda tulirelvi. Jalameeste relvade hulka ilmusid ka hellebardid ja piigid, millega oli võimalik ratsavägeda rünnakutele vastu seista. Nii hakkas ratsavägi üha enam tähtsust kaotama. Ka linnused polnud enam vallutamatud ­ neid võis vabalt suurtükiga (suure tulirelvaga) puruks lasta. 2. Meresõidu ja laevaehituse areng (lk 9) Juba ristisõdade ajal olid itaalia noormehed võtnud araablaste ja bütsantslaste eeskujul kasutusele kolmnurkse ladina purje. Erinevalt nelinurksest raapurjest, võis sellega purjetada ka vastutuult. 14.

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
3
wps

Päike ja päikese energia

Päike ja päikese energia Juba iidsetest aegadest on mõistetud, et inimese elus Maal sõltub suurel määral Päikesest ja temast saadavast energiast (valgusest ja soojusest). Mitmed kultuurid on andnud talle omastanud isegi jumaliku staatuse nt Ra Egiptuses või Helios Kreekas. Tänapäeval on küll Päike oma jumaliku staatuse kaotanud, kuid endiselt on päike inimkonnale sama tähtis ja veel endiselt tundmatu. Päikest on vaja uurida, kuna ta mõjutab meie igapäevaelu enam, kui me arvatagi oskame, sest meie elu kulgeb päikese sfääris, kus valitsevad erinevad päikeselt tulevad kiirgused ja magnetvälja toimed. Tänu päikesele sai üldse võimalikuks elu tekkimine ja kogu meie energia on samuti saanud alguse Päikesest. Päikese soojus paneb Maal liikuma vee ja õhu ning muundub nii tuule- kui ka hüdroenergiaks. Ükskõik millist energiat me ka ei kasutaks on see lõpp kokkuvõttes pärilt Päikeselt. Päike on täht ja tähed on nagu enamus olendeid siin maailmas...

Füüsika → Füüsika
120 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal

kiirenevas tempos. Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlitel ei elanud linnuses vaid tornlinnustes. Suurnike linnused seevastu kujunesid elatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Turniirid said arvatavasti alguse 11 sajandil lahingutreeningutena. Kaks piikidega relvastatud rüütlimeeskonda ründasid teineteist suurel lagedal väljal, mis asus tavaliselt kahe küla vahel. Kui rüütlite piigid murdusid, jätkasid nad võitlust mõõkadega ­ kuni päikeseloojanguni. Turniiridel rüütellikkust eriti üles ei näidatud. Rüütlid tormasid ühiselt teistele rüütlitele kallale ja võeti isegi vange. Talupojad ja mõisamajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond. Elatuti peamiselt põllumajandusest. Enamik talupoegi oli sunnismaised. Talupere koosnes peremehest ja perenaisest, koos lastega. Talumajad olid ehitatud käepärastest materjalidest. Küka moodustas sageli omaette

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Kunstiajaloo referaat - Diego Velazquez

Kuressaare Gümnaasium Diego Velazquez Referaat Sigrid Järsk 11.b Kuressaare 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Elulugu.................................................................................................................................................3 Madriid.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................4 Maalid...............................................................................................................................................4-6 Kasutat...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Diego Velazquese

Diego Velazquez Diego Rodríguez de Silva y Velázquez (6. juuni 1599 -- 6. august 1660), enamasti tuntud nime all Diego Velázquez, oli barokiajastu Hispaania kunstnik. Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks. Velazquez sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema (1576--1656) ja Francisco Pacheco (1564--1654) juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud vist kumbki mingit osa. Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Rib...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ristisõjad

pähe. Igal aadliperekonnal oli oma lipp ja vapp, vapiteadus ­ heraldika. Rüütliturniirid olid reeglina kolmepäevased. Koguneti varem, püstati telgid, pidutseti. Esimene päev oli rüütlitel ratsavõistlemiseks. Teine päev oli mõõga päev, jalgsi võistlevad rüütlid, kus kasutati mõõku ja sõjakirveid. Kolmas päev olid võistkondlikud võistlused. Rüütli relvastus jagunesid kaitsevarustuseks(kilp, kaitserüü. Ründerelvad jagunesid kaheks: lähirelvad(mõõgad, odad, piigid, sõjakirved) laskerelvad e. Kaugrelvad(vibud, ammud, kiviheitemasinad ja hiljem ka tulirelvad). Rüütel jala ei võidelnud. Jalavägi, mis koosnes peamiselt talupoegades oli mõeldud rüütlile abistamiseks. Sõda algas sõjakuulutusega, nt sajaaastane sõda.

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keskaeg - mõisted ja seletused

rüütlireeglid, noormees langes seejärel ühele põlvele ning andis tõotuse neist kinni pidada. Saabastele kinnitati kannused ja keha ümber seoti mõõgavöö. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist. Anti relvad, algas pidulik söömaaeg. Rüütliväe taktika vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku, piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast ei püütud tavaliselt tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. Aadliku abielu roll eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised ja tüdrukute käest nõusolekut abieluks tavaliselt ei küsitud. Mehed abiellusid umbes 30aastastelt, tüdrukud murdeeas

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
11
docx

CE-LED protokoll

CBD väljus esimesena, kuna aluselises keskkonnas (meil oli pH umb 13) oksüdeeritakse CBD kinooniks (CBD tsükliseerub), mistõttu muutub ta vähem laetuks kui THC. Arvutused: Teoreetiliste taldrikute arv (N) ­ näitab kolonni lahutamise efektiivsust. Mida suurem taldrikute arv, seda kitsam on piik. Sõltub kolonni pikkusest, statsionaarse faasi osakeste suurusest ja eluendi voolukiirusest Lahustuvus ehk resolutsioon (RS)- näitab piikide eraldatust. Hea lahustuvuse korral on piigid kitsamad ning on suuremad vahed ainete retsensiooniaegades. Ainete täielikuks lahutumiseks peab Rs olema vähemalt 1.5-2. 2 t N=5.54 m ( ) W 0.5 9 t m 2-t m1 RS =2 W b1 +W b 2 Standardi N ja RS: T x =6.8 s ; T CBD =7.65 s ; T THC =10 s W b ; x =0.1 ; W b ;CBD =0

Keemia → Lahutusmeetodid keemias
5 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Etruskid ja Vana-Rooma

tellistest vahemüüriga, peale kaetud marmor voodriga, mille ornamendiga oli antud sammaste kuju (nau Kreeklaste templitel sambad, aga need olid joonistatud). I korrus oli dooria stiilis, II korrusel joonia ja III korrusel korintose stiilis sambad. Areen oli tihedalt pigitatud, liivatatud laudadega, kus peal sai ka merelahinguid päriselt pidada. Kõik lahingud toimusid päriselt, olid ohvrid ja võitjad. Colosseumi kõige viimasel real olid üleval ka piigid, et päike pähe ei paistaks pandi telkriie üle colosseumi ava sõõriku kujuliselt (keskelt tühi). Colosseum mahutas umbes 55000 vaatajat võrreldes Kreeka teatri Epidaurus, mis mahutas vaid 15000 vaatajat. Colosseumi evakueerimis plaan oli eeskujulik, ohu korral sai areen 30 min. tühjaks teha. Egiptuse obeliski näitel oli Roomas sammas. Näit Trajanuse sammas, seest läbitava trepiga. Väljast ümbritseb sammast spiraali kujuline lint, kus kujutatakse taaklaste vastu võitlemist

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Gustav II Adolf ja Eesti

16.novembril 1932 langes Gustav II Adolf Lützeni lahingus, kuid ta maeti alles kaks aastat hiljem Stockholmi (4). Gustav II Adolf väejuhina Gustav II Adolfi troonile asumise ajal tulid Venemaal võimule uued jõud ning endiste liitlaste vahel puhkes sõda. Gustav Adolf oli väga võimekas väejuht. Tema sõjalisele edule oli kaasa aidanud relvastuse uuendamine: ta võttis kasutusele kergemad hargita püssid, mis tulistasid senistest mitu korda kiiremini, lühemad piigid ja kerged nahka mähitud pronkssuurtükid. Aastal 1617 toimunud Stolbovo rahuga sai Rootsi endale Ingerimaa ja Käkisalmi lääni. 1629. Aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga sai Rootsi kõik Väina jõest üleval pool asuvad maad Poolalt endale, mistõttu jäi kogu Mandri-Eesti Rootsi võimu alla. Aastal 1630, mil Rootsi tõmmati Kolmekümneaastasesse sõtta, pööras ta selle protestantide kasuks, tungides sisse Püha Rooma keisririiki. Gustav Adolfi taktikalised oskused olid ka

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Lahutusmeetodid

Kordamisküsimused “Lahutusmeetodite” kursusest sügis 2014. Kromatograafilise lahutuvuse põhiidee ja taldrikute mudel Ainete lahutamine nende erinevate omaduste põhjal (polaarsus, afiinsus) Teoreetilised taldrikud – Igal tasemel saabub uuritava aine tasakaal mobiilse ja stats.faasi vahel. Mobiilne faas kandub edasi järgmisele teoreetilisele taldrikule. Selektiivsus - parameeter, mis on seda suurem, mida erinevamad on kahe aine retentsiooniajad ja kitsamad nende piigid. Efektiivsus - kolonni iseloomustav suurus, mis sõltub piigi retentsiooniajast (aeg, mis kulub ainel kolonni läbimiseks (sissesüstimise hetkest detektorini jõudmiseks)) ja laiusest; Kuidas avaldub seos elueeruva aine retensiooniruumala tema jaotuskoefitsiendi (mobiilses ja statsionaarses faasis) kaudu Retensiooniruumala – mobiilse faasi ruumala, mis on vajalik ½ aine koguse elueerimiseks (väljaviimiseks) kolonnist; CS ( )

Keemia → Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

retentsiooniaeg teada (määratakse tunnusaine abil). Massispektromeetriline detektor võimaldab sageli aineid identifitseerida ka ilma tunnusaineta. Kui kolonni otsa on ühendatud detektor, mis on tundlik lahutatavate ainete suhtes, siis saab detektori signaali ajas registreerida: saadakse kromatogramm. Igale individuaalsele ainele vastab maksimum ­piik. Õnnestunud kromatografeerimise korral on kõikide analüütide piigid üksteisest lahus. See "lahkusaamine" ongi sageli üks põhilisi probleeme kromatograafia juures. Enamus detektoreid on identifitseerimist mitte võimaldavad, st nende abil näeb, et tekkis piik, s.t. kolonnist väljus aine, aga ei ole võimalik saada infot, mis aine see on. Sellisel juhul identifitseeritakse aine retentsiooniaja tR järgi. Eelnevalt peab olema sisse süstitud tunnusaine, et teaksime retentsiooniaega. Massispektromeetriline detektor võimaldab sageli

Keemia → Keemia
74 allalaadimist
thumbnail
7
doc

RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG

madala barjääriga kaheks. Niiviisi välditi vastamisi kihutavate ratsude kokkupõrkamist. Iga väljakutsuja ratsutas enne võitluse algust rüütlite telkideni ja puudutas odaga selle kilpi, keda ta endale vastaseks soovis. Kui kilpi puudutati oda terava otsaga, siis võideldi lahingurelvadega, kui tagumise otsaga, siis kinnitati relvadele kaitsed. Seejärel tagurdati ratsu võitluspaiga teise serva (vastasele selga pöörata polnud ilus!) ning jäädi ootama. Võistlejate piigid olid umbes sama pikad kui praegused telefonipostid ja nende taguosa oli pea sama jäme. Suurem jagu piigist oli valmistatud puust, sest muidu olnuks ta liiga raske. Kui nüüd vastased kummalgi pool barjääri liikumist alustasid, hoiti piik püsti; liikumisel langetati seda järjest allapoole, et õigel ajal vastast tabada. Arvestustes eksimine tõi kaasa piigi maassetungimise enne vastaseni jõudmist või siis üle sihtmärgi vuhisemise. Enamasti sihiti

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kombineeritud meetodid: kromatograafia ja massispektromeetria

see võiks olla vedelikkromatograafia + massispektromeetria. Kõigepealt peaks tutvustama mõlemat meetodit 1-2 kausega, Siis mainima ära, et kuna töö teema on 2 meetodi ühendusest, siis on valitud kummastki meetodiklassist üks esindaja pidades silmas, et need omavahel sobiksid. Siis võib rääkida vedelikkromatograafiast - mis head seal on, kuidas seda keeruliste segude lahutamisel toimib ja ka mis seal puudu jääb (vahel ei lahutu piigid hästi, ainete identifitseerimiseks on vaja standardeid). Massispektromeetria lisamine toob sisse lisavõimalusi nende puuduste ületamiseks. Edasi peaks pisut lähemalt rääkima massist. Valida võiks näiteks ESI ioonallikaga massi, selgitades, et see on tavaliselt esimene ioonallika valik koos vedelikkromatograafiga kasutatvatel süsteemidel. Rääkida natuke ESI massist (1 slaid). Ja siis tuua välja, mis toredaid tulemusi on saadud LC-ESI-MS-ga.

Keemia → Kromatograafia
21 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Keskaja relvad

Eestis levinud väga nierendolch ehk neeru pistoda ­ väikese pea ja väike kaitse osa, kaks ümmargust kaitsemuna teramiku ja käepideme vahel. Hansalinnades peamiselt kasutusel olev tüüp. Oda Keskaegseid odasid on üldiselt säilinud vähe. 1. Hästi pika ja peenikese teramikuga, hea rõngassärgist läbi torgata. 16. saj taastulemisel on tekkinud teramikku lõppu tiivad. On peetud rohkem jahiodadeks. 2. Lapiku teramikuga. 15. saj jalaväelaste piigid, mille vars kuni 5 v 6 meetrit. 16. saj lisanduvad pikad raudliistud puidust osale. Kolme haruga ots ­ turniiri oda ots. Kilp Läbi ajaloo palju kasutatud, infot aga vähe kuna enamjaolt olid need tehtud puidust. Kuigi kasutati ka raud- või pronksdetaile. Teadmsied pärinevad 15.-16. saj. jooniste kaudu. Varasemast jast pärinevad mõningased arheoloogilised leiud (Eestis leitud 6-7 fragmenti,mis pärinevad 5.-7

Ajalugu → Keskaeg
3 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunstnikud

Sisukord R E N E S S A N S S Giorgione ...........................................................................lk 3 Tizian .................................................................................lk 7 BAROKK Diego Velazquez ...............................................................lk 10 Rembrandt Harmenszoon van Rijn ...................................lk 13 R E N E S S A N S S Giorgione Giorgione (kodanikunimega Giorgio Barbarelli da Castelfranco; 1477 Castelfranco ­ 1510 Veneetsia) oli itaalia maalikunstnik renessansiajast. Tema nimi tähendab tõlkes 'Suur Jüri'. Giorgione sündis Veneetsia provintsis Treviso provintsis Castelfrancos. Maalikunsti õppis ta Giovanni Bellini juures. Aastail 1508­1510 maalis Giorgione oma kuulsaima teose "Magav Venus". Tema teiseks kuulsaks teoseks peetakse "Kontsert vabas looduses". Giorgione oli tuntud ka mon...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Valgustusajastu

tülikas. Nende lahingukorda seadmine eeldas umbes 100 võtte sooritamist. Varustusest olenedes jagati sõjavägi kaheks. Raskejalaväelased olid varustatud külmrelvadega ning raske kaitsevarustuse ja kiivriga. Kergejalaväelased olid varustatud tulirelvadega ning kandsid kaitseks vildist kübarat. Jalaväe kõrval olid ka väikse tähtsusega ratsa- ja suurtükivägi. Ratsavägi oli jaotatud samamoodi rügementideks, need omakorda kompaniideks. Ratsaväe relvastuses olid olulised mõõgad, piigid ja püstolid. Suurtükivägi ei olnud välja kujunenud ja selle eksisteerimine olenes ettevõtjast. Alaline armee Ajutine palgaarmee ei olnud piisavalt võimekas tugevneva kuningavõimu huve täide viima ja vaja oli uut organisatsiooni. Loobuti eraettevõtjate teenetest ja hakati ise sõjaväge korraldama. Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks, mis eksisteeris nii sõja- kui ka rahuajal, selle lahingukorda viimiseks ei läinud kaua aega

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Minu (maalitud) kunstiajalugu

sündmusega. Hästi on ka välja maalitud erinevate riiete detailid, mustrid, kontrastid, et rõhutada materjalide erilisust. Samuti on hea eristada figuuride näojooni ja sealt välja lugeda 8 nii mõningaid tundeid. Maalile lisab liikumist pigem tema taust kui inimesed, tagant poolt tulevad suitsupilved, milledest kumab läbi usutav tasandik kindlusega, panevad tegevuse liikuma ja ka pirakad piigid, mis oleksid nagu inimesed, kes marsivad rivis. Pildi keskele on muidugi paigutatud kõige tähtsam osa kogu sündmuse juures- Hollandi väejuht annab linnavõtmed Spinolale, Hispaania kindralile, kes alistunuile kingib suuremeelselt vabaduse. Hollandi väejuht kummardud väljendab alandlikkust, samas kui paremal pool servas on näha hispaanlaste lippu, mis on lastud longu vajuda, mida ei tohiks teha ükski võidukas riik.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun