Usundilugu Budism 2 Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): Ei tapa ühtegi elusolendit Ei võta seda, mida mulle antud ei ole
päritolu. Dzainistid ei usu jumalasse kui loojasse. "Suured tõotused" ehk mahavrata`d Vägivallatus (ahimsa) Rääkida tõtt (satja) Hoiduda seksuaalelust (brahmatsarja) Võtta ainult seda, mida antakse (asteja) Vabastada end inimestest, kohtadest ja asjadest (aparigraha) Hiljem lisandus veel kuues tõotus: hoiduda söömisest pärast pimedaksminekut. Ilmikud Ilmikud annavad väiksemad tõotused ehk anuvrata`d. Inimene oleks taimetoitlane ega peaks ametit, mille juurde kuulub elu tahtlik hävitamine, näiteks küttimine või kalapüük. Ilmik võib kultustalitusi sooritada kas templis või kodus. Viis ülimat olendit Idealiseeritud kujud, kellest lähtuvad dzainismi askeetlikud põhimõtted. Kõige kõrgemad: arhatid ehk "väärikad", keda tuntakse ka tirthankara`tena.
ja korretkne, on ka ilus. Renessanssi ajastul käisid aga arutlused selle üle, mis on ilust kunstis ja muusikas lähtuvad meeleliselt tajust. Keskajal oli populaarne anonüümne looming, kuid renessanssis sai teost seostada kindla autoriga. Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Tänu renessanssi muusikale muutus inimeste maailmapilt. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid
- 16. sajandi algus) Sõna “Keskaeg” tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi Keskaja muusika Keskaja muusika - Euroopa muusika alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.–4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. Varakristlik muusika - mõjutas kõige tugevamini keskajamuusikat usk ainujumalasse. Gregoriuse laul - Gregorius I auks hakati nimetama tema poolt ühtlustatud tekste Greogriuse koraalideks. Ilmalik muusika - esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Näited muusikast Varakeskaja muusika :
· Meelerahu vahend, mis aitab inimesel keskenduda, inimene peab ennast piirama. · Analüüsiv vaatlus inimene hakkab uurima seda konkreetset objekti, millele ta keskendub; eesmärk on jõua arusaamale, et asjadel polegi olemas ühtegi kindlat omadust, ainult tühjus. Brahmaseisund eetiliste väärtuste koondnimetus: - kaastunne - sõbralikkus (,,maitri" ennastsalgav armastus) - rõõm - võrdne suhtumine Sangha Sangha e. kogudus jaguneb kaheks: 1. ilmikud tavalised inimesed, kes on koguduse liikmed; kutsuvad üksteist õdedeks ja vendadeks; on andnud kolmekordse varjupaiga tõotuse (kolm kalliskivi); ülesandeks on munkade eest hoolitsemine, kloostrite ehitamine 2. mungad ja nunnad mungad olid kõrgemal kohal kui nunnad; munki kutsutakse bhiksu|deks, nunni bhiksuni|deks, tõlkes kerjus; enamasti on mungad ja nunnad rõõmsad inimesed
tõusta karjääriredelil. Seega vahetasid paljud usku kasusaamise eesmärgil. Pühakojad ei suutnud enam mahutada kiiresti kasvanud kristlaste hulka. Rikastele oli koguduste kommunistlik elukorraldus võõras, sest neil oli vara, mida nad tahtsid suurendada, mitte jagada vaestega. Endine ühtlustunne hakkas kaduma ja koguduste sees tekkisid rühmad jõukuse ja ühiskondliku seisundi alusel.Koguduste juhtimine läks üle erilisele vaimulike seisusele ja ülejäänud passiivsed koguduseliikmed - ilmikud - harjuvad kuulama oma juhtide sõna. Vaimulikud teostasid usulisi toiminguid ja see oli nende põhitegevuseks. Ilmalikus elus osalevad ilmikud ei süvenenud enam usuküsimuste peensustesse. Kui Constantinus ristiusku lubas levitada oli juba välja arendatud ristiusu kirik - kogu riiki haarav ja hästi toimiv kristlaste organisatsioon. Kiriku väiksemaiks osaks sai kogudus eesotsas vaimulikuga, enamasti preestriga. Ühe piirkonna, enamasti suurema linna ja
kodus/looduses/templis, ohverdatakse lilli vms. Sümbolid - OM Budism Lunastusõpetus inimene põhjustab oma kannatusi ise ja lunastab ka end ise. 4 üllast tõde. Elu on kannatus, kannatusel on põhjus-elujanu, kannatus lakkab ja ümbersündide ahel katkeb kui elujanu on täielikult kustunud. Selle kustutamiseni viib 8-osaline tee. Kui see läbitakse, siis jõutakse valgustuseni. Kogudus mungad/nunnad, kes elasid kloostrites ja ilmikud, kes olid lihtsalt budismi usulised. Iseloomulikud tunnused Inimesel puudub MINA. Inimene sünnib ümber kellekski teiseks. Eestmärgiks on nirvaana. Eitatakse kastisüsteemi ja vägivalda. Tehakse misjonitööd läänemaades. Peasuunad Hinajaana algne Buddha õpetus. Valgustus kättesaadav vaid munkadele. Tähtsal kohal mediteerimine ja Buddha säilmete kummardamine. Mahajaana Samsaarast saavad kõik inimesed väljuda ja Nirvaanasse minna
Keskaja inimene Keskaja inimene oli üldjoontes usklik, teisi varijante oli vähe. Vaimulikud domineerisid ühiskonna kulgemises ... Ilmikud ja teisiti mõtlejad olid tagakiusajate rollis. Kas on võimalik, et just kirikvõimust tingituna on keskaeg läinud ajalukku kui ,,pimeduse aeg".? Või oli see tingitud Inglismaal sise(usu)sõjast, mis tipnes Elizabeth esimese rangekäelise valitsemise ja valitsusega ... - naise tegeliku võimalikkusega, kelle olemuses nägi kirik ja tema risti alla vajutatud ühiskond / Euroopa saatana sigitist ? Ometi oli esimene leedi isik, kes Inglismaa sügavast kriisist välja vedas
Lauldi a cappella, pillid olid keelatud. KESKAJA MUUSIKA Keskaja muusika on keskajal loodud muusika. Selle all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu. KESKAJA NAINE Keskajal oli normaalne, et tüdrukud läksid mehele väga noorelt. Kui laps oli alles väike, otsisid vanemad talle suursugustest perekondatest kaasa. Laps saadeti sinna elama, et ta harjuks ära ja ei hakkaks hiljem otsusele vastu. LOSSIPROUA ÜLESANDED Juhtima majapidamist Valvama teenijate üle Meest asendama, kui too puudub
täis ja noorkuul. Sel ajal hoidutakse söömast kala. Sel ajal tehakse ka annetusi pühendavad inimesed end munkadele, eriti annetatakse toitu, käiakse ka budistlikes rohkem pühakirjale ja pühapaikades (enamasti kloostrites). Theravaada maades usulistele harjutustele. riietab vaga ilmikust budist end valgesse rüüsse ja viibib Seda aega tähistavad nii enamuse osa päevast kloostris. Sel ajal pühendavad nad endid ilmikud kui mungad- religioossetele mõtetele ja harjutustele: võtavad osa nunnad üle maailma. igapäevastest ohverdustest Buddha kuju ees, kuulavad jutlust, loevad pühasid tekste ja mediteerivad. Kõige tähtsam neil Kloostriga liitunuile on päevadel on aga järgida kaheksaosalist teed. Järgides seda need päevad olulised
Seega vahetasid paljud usku kasusaamise eesmärgil. Pühakojad ei suutnud enam mahutada kiiresti kasvanud kristlaste hulka. Rikastele oli koguduste kommunistlik elukorraldus võõras, sest neil oli vara, mida nad tahtsid suurendada, mitte jagada vaestega. Endine ühtlustunne hakkas kaduma ja koguduste sees tekkisid rühmad jõukuse ja ühiskondliku seisundi alusel. Koguduste juhtimine läks üle erilisele vaimulike seisusele ja ülejäänud passiivsed koguduseliikmed - ilmikud - harjuvad kuulama oma juhtide sõna. Vaimulikud teostasid usulisi toiminguid ja see oli nende põhitegevuseks. Ilmalikus elus osalevad ilmikud ei süvenenud enam usuküsimuste peensustesse. Kui Constantinus ristiusku lubas levitada oli juba välja arendatud ristiusu kirik - kogu riiki haarav ja hästi toimiv kristlaste organisatsioon. Kiriku väiksemaiks osaks sai kogudus eesotsas vaimulikuga, enamasti preestriga. Ühe piirkonna, enamasti suurema linna ja
4 õilsat tõde 1) eluga kaasneb kannatus 2) kannatuse põhjus on elujanu 3) kannatus vaibub, kui vaibub elujanu 4) see on võimalik, kui inimene asub õilsale kaheksaastmelisele teele bodhisattva budismis inimene või mõni muu olend, kes aitab teistel olendeil kannatusest vabaneda ning kellel on eeldused budaks saada mahajaana-hinajaana erinevused Mahajaana (suur sõiduk): · virgumine võimalik kõigile olenditele · ka ilmikud on olulised Hinajaana (väike sõiduk): · virgumine võimalik vaid munkadele mõtluse eesmärk püütakse tühendada oma meel ning saavutada meelerahu nirvaana taaskehastumiste ahelast vabanemine budismis, tühjus, mitteolemine 5 elujuhist kõigile: · ära tapa · ära varasta · ära ela kõlblusetult · ära valeta · ära tarvita joovastavaid jooke munkade-ilmikute suhe: üksteisega lakkamatult seotud. Rännakutel saavad mungad söögi ja
kaitset. Klooster täienes uute liikmetega ja kogudus sai väikeseks maailmaks, mis oli reguleeritud ja isemajandav, kuid selle maailmaga võiksid teised puutuda ainult juhul, kui munkade vaimsed ja materiaalsed vajadused seda tingisid. Selleks, et saada veel võimsamateks, ühinesid kloostrid ja moodustasid suuri kongregatsioonid. Mungad said kõige kõrgema kohta hierarhilises skeemis, mille nad kohandasid enda jaoks sobivaks. Nende arvates kristlase seas eksisteeris kolm ühiskonnaklassi: ilmikud, vaimulikud ja mungad. „Kuigi ükski neist kolmest pole patuta, on esimene hea, teine parem ja kolmas ülihea“. Saada mungaks tähendas teha valiku kultuuri ja hariduse kasuks. Kloostrites valitses intellektuaalne ja moraalne üleolek. Aadlitel oli soov kinkida poja Jumalale, sellega said nad õiguse eest- ja hingepalvetele. Tollastes aadli- ja rüütliperedes oli populaarne tava anda lapsi kloostrisse, sest seal oli võimalus saada põhjalikud õpingud, mille pakkus ainult klooster
tekitas üha suuremas osas kristlastes pahameelt ja nõutust. Oli see ju vastuolus Kristuse ja tema esimeste järgijate lihtsa eluviisiga, nagu sellest Uues Testamendis kirjutatakse. Siin ja seal kerkis esile vaimulikke, kes söandasid piiskoppide ja koguni paavsti enda luksusejanu kritiseerida. Nad kutsusid kiriku juhte üles meelt parandama ja kirikut reformima. Tekkisid ka rahvalikud äratusliikumised, mille juhid väitsid, et preestreid ja piiskoppe polegi vaja: ilmikud võivad ise jumalateenistusi pidada ja üksteisele sakramente jagada. Kõige äärmuslikumad jutlustajad väitsid, et ametlik kirik on tegelikult saatana töörist, ja püüdsid luua selle kõrvale uut, õiget kirikut. Oli ka liikumisi, millest kujunes välja hoopis uus õpetus, mis lahknes suuresti katoliku kiriku seisukohtadest. Kiriku juhid ei saanud arvamuste paljususega leppida. Nende meelest sai olla vaid üks õige õpetus- see, mida katoliku kirik on postlite
Usundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): - Ei tapa ühtegi elusolendit - Ei võta seda, mida mulle antud ei ole
Surma ingel pakkub ennast ära tappa, siis saab irvaanasse, keeldub ja temast saab jutustaja Buddha(aunimi). 4 üllasttõde: 1)Elu on kannatus-(samsaara) 2)Kannatusel on põhjus(avidya) 3)Kannatust on võimalik peatada. 4)Kannatusest viib välja 8 astmeline tee. Buddha nimetab seda DHARMACHAkRA Bütismi sõmboliks on 8 kodarilne ratas. Buddha rändab Indias ringi ning eluajal kujunesid järgijad. Pandi alus buddhistlikule kogudusele(Sangha) Jaguneb kaheks 1)Ilmikud(elavad igapäevast elu aga on kohustunud sellele usule 2)Mungad(bhiksu), nunnad(bhiksuni)-kerjus. Rüü, kerjakauss, sõel, nõel. Peab tegutsem, et ei põhjusta kellegile kannatusi. Tähtis on, et inimee annab kolmekordse varjupaiga tõotuse, otsin varjupaika Buddha juures, otsin varjupaika koguduse juures ja Dharma juures. Ilmikute ülesanne on munkade eest hoolitsemine ja kloostrite ehitamine, teha sellist töö mis ei tooks ühegi elusolendi kannatust
pahet, milleks on himu, kadedus, uhkus, viha ja nõmedus; kõike seda tehes võib jõuda Buddha seisusesse; see toob meelerahu, kaastunde, virgumise, õilsuse, ärksuse, mõistmise; Buddha seisuses on nirvaana; seda ei saa kirjeldada aja ja ruumiga; ümbersünnid lakkavad; nirvaana esimesse staadiumisse võib jõuda eluajal, teise ainult pärast surma; Kogudus umbes 500 miljonit inimest; koguduseks on sangha; koosneb ilmikutest ja munkadest; ilmikud on tavainimesed, kes on andnud kolmekordse varjupaiga tõotuse; nende ülesandeks on ülal pidada munkasid ning toetada templeid ja kloostreid; koguduses ollakse õedvennad Iseloomulikud tunnused tekkis 6. sajanid Indias vastukaaluks brahmanismile; arenes hinduismist; sümboliks kaheksa kodaraga ratas; on neli üllast tõde; esimeseks, elu on kannatus; teiseks, kannatusel on põhjus; kolmandaks, kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui kiindumus on täielikult
3 ehitusnõuete rikkumist. Tähtsamaks said maastiku poolt dikteeritud nõudmised kui näiteks alati kindel ilmakaarte järgimine. /Tamm, lk 19 ja 68/ Oli teatav erinevus Lääne-Euroopa ja Skandinaavia tsistertslaste vahel. Skandinaavia tsistertslaste majandusmõisad olid suure iseseisvusega, võimsad mõisad, kus ilmikvendadel oli kõrge staatus ja tööd tegid peamiselt talupojad. Lääne-Euroopas töötasid mungad ja ilmikud ise ning talurahvaga kontakte välditi. Samuti lasid Skandinaavia ilmikud end keelust hoolimata kutsuda järjekindlalt munkadeks ehk vendadeks. /Markus 2009, lk 8-9/ Padise kloostri plaan. I korrus 1 - vana kabel, 2 - kirik, 3 - käärkamber, 4 - kapiitlisaal, 5 - refektoorium, 6 - kaevukelder, 7 - eesväravatorn, 8 - kaitse- ning elutorn, 9, 10 - haakpüssitornid. Pildistatud raamatust Villem Raam, "Padise klooster".
...lõplikult jõuab inimene nirvaanasse peale surma. See kaheksa astmeline tee tuleb järjest läbi käia. Kõik mis tekib, ka kaob. Midagi ei ole püsivat ega kindlalt. Kõik eluga seonduv toob endaga kaasa kannatusi. Ja see kõik omakorda seob inimest tsansaara külge(tsansaara on nirvaana vastand). Sellist asja nagu mina pole olemas..inimene kujutab seda ette ja see et inimene räägib mina on kõige jamam asi üldse.Tripitaka- kolme korvi õpetus. Kogudus: · Ilmikud-(õed, vennad) ehitada kloostreid, õpetada munkasi jms. · Mungad (bhiksu ehk kerjused)...mungad veedavad teatud aja kloostris....tal on munga rüü, kaussi, nõela, sõela. Tänab munka selle eest et ta sai talle toitu anda. Budismi peasuunad: · Hinajaana Budism. (lõunapoolne budism) Hinajana-väike sõiduk, kitsas tee. Munkadel on suurem võimalus jõuda nirvaanasse. Hinajana mungad on kollaste rüüdega
Tähendab, et ei tohi olenditele viga teha. Käivad paljajalu. Liiguvad koguaeg ringi. Vanasti võis ühes kohas kolm ööd olla, tänapäeval 5 ööd, vihmaperioodil üks kuu. 10 voorust: andestamine, alandlikkus, loomulikkus, rahulolu, tõde , enesekontroll, loobumine 12 kaalutlust: püsitus, saatus, sündide ümberkäik, üksiolek, minatus, ebapuhtuse, maailma kõiksuse jne. üle mõtlemine. 22 võitu: üle seksuaalsetest ihadest, füüsilisest ebamugavusest jne. Dzainistlikud ilmikud ka 5 vannet. Ilmikute puhul väikesed vanded (anuvrata) Liikumispiirangud ilmikutel. Keelatud asjatu ringihulkumine. Teatud elualad keelatud. India suurimad juveeliettevõtted dzainistide käes. Teine grupp reegleid on seotud hariva tegevusega: samane suhtumine kõigisse olenditesse, paastumine, erilised söögikombed. Põhiline ilmikute kohustus dAna ehk andmine. Anda tuleb hädasolijatele ja munkadele, anda saab ka kaitset, anda saab teadmisi. Hemacandra ,,YogasAstra" ja Amitigati.
Sugulastevahelised abielud kutsusid esile aga pahameelt kirikus. Seetõttu oli tegelikult lihtsam anda tütar kloostrisse. Strateegilised abielude puhul kritiseeris Augustinus sugulastevahelisi abielusi. Augustinus seostas sugualstevahelise abielu keeldu vajadusega tagada ühiskondlike sidemete säilitamine ja kiindumuse üles näitamine, mida üksteist armastavad inimesed üksteise vastu peavad näitama. Oma varanduse säilitamise nimel olid valmis ilmikud intsestist mööda vaatama ning panema paari oma lapsi. Aja jooksul leevendas kirik oma nõudmisi: abielluda võisid inimesed, kellel oli ühine esivanem 4 põlve tagasi. Laulatuse kujunemine Laulatus arenes välja 9.-12. sajandi jooksul ning sai 12. sajandi üheks sakramentideks. Varem piisas selleks volitatud isiku õnnistamisest sageli koduses miljöös. Paavst Aleksander ütles: abielu peab sõlmima kirikus vaimulike ja tunnistajate juuresolekul.
Paavstil polnud selleks mitte teoloogiline vaid poliitiline põhjendus. Assisi Clara asutas ka tsitserlaste naisharu, neid kutsuti Klarissideks. Samuti pidasid oluliseks evangeeliumi täpset järimist. Sarnased tõekspidamised frantsisklastega. Sama värvi rüü nagu meestelgi. Klarissid olid väga tihedalt seotud hospidalide ja vaeste eest hoolitsemisega. Olid olemas ka kolmas haru peale nais ja meesharudele tertsiaaride kogukond. Seal olid ilmikud, kes tahtsid elada ,,maailmas", ent patukahetsejatena vaese mehe ideaalide kohaselt. Riietust: Kapuutsiga mungakuub, mis on tuhkhalliast pruunini (varieeub), mida hoidis koos nöör. Harilikult käisid paljajalu. Õpetusest: ,,Meie Issadna Jeesuse Kristuse püha evaneelimu järgimine on Väiksemate Vendade reegel ja elu". Tahtsid elada evangeelimu kohaselt, selleks jutustati mida Jeesus evangeelimus õpetas ja seda mida teised tema kohta ütlesid. Neid tarkusi väljalugedes
- Kohalikud kaanonid - Lisandunud materjalid - Nimetatakse veel paali kaanonit ,,Tipitakaks" ,,Kolmeks korviks" ehk ,,Kolmikkorviks" Nimetus tuleneb sellest, et palmilehtedel käsikirju hoiti kolmes punutud korvis KOGUKOND: · Mungad · Nunnad · Saavad oma toidu kerjates · Tsölibaat · 227 elukorralduse reeglit · Ülesehitus: - Mungad/nunnad õpetada budha õpetus - Ilmikud toit · Liikmeks saadakse kolmekordse pühendumistõotuse kaudu - Võtan varjupaigas Buddhas, võtan varjupaiga dharmas, võtan varjupaiga sanghas. Veelkord võtan varjupaiga... · 10 käitumisjuhist (mungad/nunnad): - 5 käitumisjuhist Hoidu elusolendile kahju tegemisest Hoidu elle võtmisest, mida pole antud Hoidu sugulisest kõlvatusest Hoidu valelikust kõnest Hoidu teadvust ähmastavatest ainetest
legaadid. See, et paavst teeb n.ö oma asjaks kirikuasjade korraldamise, on reformpaavstluse üheks instrumendiks. Paavsti esindajad on nuntsiused. 1050. a paiku tekivad Itaalias ülestõusud, millest tuntuim on 1057. a toimunud Ataaria ülestõus Milanos, mida juthisid üks diakon ja aadlik. See on osa suureast rahvaliikumisest, kus madalam klass tõuseb üles kõrgvaimulike vastu. Tõustakse üles kirikliku korruptsiooni vastu. Ilmikud hakkavad muret tundma oma hingeõndsuse pärast, Greogorius kutsub üles ilmikuid mitte vastu võtma armulauda abielus vaimulikelt. 1059. a sinodil tõstatati (LAteraani kirikukogu?) üldisem põhimõte, kus kõnedli kirikuvabadusest. Selle all ei peeta silmas absoluutset vabadust, vaid vabadust ilmalikust võimust ja selle sekkumisest. Selleks ajaks oli paavstiks Nikolaus II. Hildebrandi mõju olevat selleks ajaks sedavõrd kasvanud, et Lateraansinodi ajal, oli
Nii kujuneski kirikukümnis. Kirik oli jagatud piiskopkondadeks, mida juhtisid vaid piiskopid, ja mitut piiskopkonda ühendavateks piiskopkondadeks eesotsas peapiikoppidega. Piiskopkonna keskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestreid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Paavst- kardinalid kuuria Kedinalid Peapiiskopid Abt- mungad klooster Piiskop- toomhärrad- toomkapiitle - piiskond Preester-ilmikud-kirikukihelkond Diakonid Mission- kiriku usulevitamine paganate hulgas Kirik soodustas kloostrite tekkimist ning algselt oli kloostrite ülesanne: abivajajate aitamine, usulevitamine, hariduse levitamine. Kiriku ülesanne oli võitlus: n-n õigeusu eest, ketserluse vastu (arjaanlus) Tonsuur on murumüts, mida peavad kandma kõik katoliku vaimulikud ja nad on andnud tsölibaadi vande s.t on abielus ainul Jumalaga. Katedraal (suur kirik), toomkirik (peapiiskopkondade kirki) ja kirik
kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja kristluses sobivat eluviisi. Kirikuelu linnades- Pühapäeviti linnarahvas käis kirikus kuulamas jutlust. Kiriklikult tähistati aasta tähtsamaid pühi piduliku liturgiaga, mõned pühal korraldati ka usuline rongkäik ehk protsessioon. Püha Ihu püha protsessioon - Osales enamik linnarahvast, nii vaimulikud kui ka ilmikud. Sel pühal kanti Kristuse Ihu läbi linna ja asetati mõneks ajaks turuplatsile püstitatud poodiumile. Tähtsamad ristiusu pühad ja pühakupäevad mõjutasid majanduselu rütmi, olles tihti maksude ja rendi tasumise ning muude lepinguliste kohustuste tähtaegadeks. Tallinnas ja Riias peamisteks maksutähtaegadeks olid ülestõusmispühad, jaanipäev, mihkli päev (29. sept) ja jõulud. Linnades kirikutel olid kellatornid, mis andsid inimestele teada aega.
Luterliku matusetalituse läbiviija oli veel 20. sajandi esimesel poolel kirikuõpetaja, kuid kodustel talitustele ta sageli ei osalenud. Igas külas jätkus jumalakartlikke inimesi, kes võtsid surnu juures üles laulu või lugesid palvet. Kodust talitust võisid läbi viia ka külakooliõpetajad (Paenurm 1995: 54). Vene külades kutsuti ärasaatmisele preester või diakon, kui sellist võimalust polnud, lugesid vajalikke palveid jumalakartlikud ilmikud ( 2000: 156). Nõukogude ajal jäi õpetaja sageli ainsaks kirikliku matusetalituse läbiviijaks ning ta pidi osa võtma peaaegu kõigist matusepäeva üritustest. Ilmalikel matustel algas tseremoonia matusetalituse korraldaja hüvastijätukõnega, mis vaheldus muusikaga. Parteisse kuulunud inimestele, tuntumatele isikutele ja neile, kelle ärasaatmine toimus töökohtadest, korraldati auvalve (Järve 2007:21). Eesti vanade tavade järgi sõitsid kõige eest kaks meest, kes istusid kirstul, 19
annaabi.ee 
