1. Katedraal- piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon e kateeder; toomkirik. 2. Tonsuur- paljakspöetud lagipea, vaimuliku seisuse tunnus. 3. Tsölibaat- vaimulike abielukeeld. 4. Toomkapiitel- toomkiriku juures tegutsev kõrgemate vaimulike (toomhärrade) kogu. 5. Toomhärra- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 6. Kardinal- paavsti nõuandja, kellel on õigus valida järgmine paavst. 7. Kuuria- paavsti õukond. 8. Kirikukogu- kõigi piiskoppide nõupidamine. 9. Patt- halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. 10
sünkretism - uue usundi teke proselütism - usu peale surumine ilmalikustumine.- ehk sekulariseerumine, mille käigus usuliste institutsioonide, väärtuste, tõekspidamisete ja sümbolite mõju kahaneb.(Rohkem avatud ka teistele inimestele, kes ei käi kirkus) Ortodokslus. - õigeusk ehk Ida kirik Barett- peestri müts, mis sümboliseerib ilmakaari mitra,- kõrgema vaimuliku peakate, mis sümboliseerib võimu tonsuur,- munkade kiilaspea alba- tuunik, valge,pikk Tsölibaat - tähendab elada abielus jumalaga st ilma abieluta ja seksuaaleluta Sakkos, -(matel millega Jeesus pärast piitsutamist kaeti) risti kujuline rõivaese pallium, -lad.k. omofor mantia,- poolliturgiline rüü panagia, - rinnaraha??????? mille keskel on ikoon "kõige püham" omofor. - õlarüü, lai riidest lint, meenutab salli Kristluse 3 põhivoolu. õigeusk
Kihelkonna usuelu keskus oli kihelkonnakirik. Seal käidi pühapäeviti jumalateenistusel, abielluti, ristiti lapsi, palvetati surnute eest, kes olid maetud kiriku juurde kalmistule. Kõik vaimulikud moodustasid ühiskonnas eraldi seisuse, mis arvati olevat püham ja asuvat Jumalale lähemal kui muud seisused. Vaimulikelt eeldati täielikku kirikutööle pühendumist: nad pidid elama tsölibaadis. Tsölibaat on vaimulike abielukeeld. Vaimulike väliseks tunnuseks oli tonsuur ehk paljakspöetud lagipea ja eriline riietus. Kiriku õpetus Kirik õpetas, et aegade alguses lõi Jumal inimese oma näo järgi. Ta seadis ta elama ilusasse aeda (paradiisi) ja andis talle võimu kogu loodu üle. Kuid esimene inimene Aadam tegi pattu: ta astus üle Jumala käsust ja aeti seetõttu paradiisiaiast välja. Selle esimese patu, pärispatu karistusena peab inimsugu enda elatamiseks palehigis tööd tegema,
Halastustegevus oli Jumalale meelepärane. Kultuur koondus kirikute ja kloostrite juurde, kogu professionaalne kunst pühendati Jumalale. Sakramendid olid 7 riruaalset toimingut nagu ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), piht ja patukahetsus, abiellumine, viimne võidmine, armulaud, ordinatsioon (preestriks pühitsemine) mida võis läbi viia ainult preester ning mis pidid usklikutele edasi andma Jumala armu. Vaimulike vagadust rõhutati riietusega. Pea aeti paljaks (tonsuur), selle kaudu omandati pühitsemisvõim (ordinatsioon). Vaimulike juurdekasv ja kasvatus Kristluse järgi pidid kõik inimesed maapeal olema võrdsed, aga seda nad polnud. Seoses feodaalkorraga kujunesid seisused veel eriti välja. Seisused olid seoses ka vaimulikega. Kuna vaimulikud ei tohtinud abielluda ei saanud nad ka lapsi. Seega selleks, et vaimulike seisus ei väheneks said feodaalide poegadest kõrgemad vaimulikud ja talupoegade poegadest madalamad vaimulikud. Nad õppisid selleks
(õigeusk, kreeka keel, Konstantinoopol). *Investuuritüli oli paavstide ja keisrite vaheline tüli 11-12.saj. *Kloostrid olid vaimulike elupaigad (reeglina elasid seal mungad ja nunnad). Ketserid olid inimesed, kes tahtsid kristlusest eemale jääda (nende tõekspidamised ei ühtinud). Katoliku vaimulike kohtupidamist ketserite üle nimetati inkvisitsiooniks. *Kuulsad vaimulikud ordud keskajal olid dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja tsistertslaste ordu. *Tonsuur oli juuksepiir, kus pealagi oli kiilakas. See sümboliseerus Jeesus Kristuse okaskrooni. *Keskaegne kirikuehitus oli gooti (teravkaared, sihvakad tornid/võlvid, virtraažid) ja romaani (ümarkaared, kitsad/väiksed aknad) stiilis. 5. RISTISÕJAD * Ristisõjad olid paavsti/ kiriku poolt organiseeritud sõjakäigud. Nende peamised põhjused olid: taheti haarata uusi maid ja privileege, sooviti pühamaid saada, sooviti suurendada paavsti
(preester), preestri asendajad kihelkonna ärealadel (kabelites) – vikaarid. Kirikurovintside piiskopid kogunesid 2x aastas kirikukogule e. sinodile. Kõrgeim võim kulus kõikide piiskoppide kogule e. oikumeenilisele kirikukogule. Kuna vaimulikele kehtis vallalisuse nõue (tsölibaat), pidi see seisus oma ridu täiendama teistest seisustest. Feodaalide poegadest said tavaliselt kõrgemad vaimulikud, talupoegadest alamvaimulikud. Vaimulike vagadust rõhutati riietusega, peagi pöeti paljaks (tonsuur), selle kaudu omandati pühitsemisvõim (ordinatsioon). Hiljem muutus riietus eriti kõrgvaimulikel kalliks ja värviküllaseks. Piiskoppide võimutunnuseks oli kõrge peakate – mitra ja spiraalitaolise otsaga pikk karjasekepp (hingekarjane). Paavstlus katoliku kiriku hierarhia oli lähtunud piiskoppidest. Kuigi katoliku kirik alustab paavstide loetelu apostel Peetrusest, kujunes paavstlus alles 4.-5. saj. Paavstlus kujunes 4-5. saj. Ld. k. papa – isa oli algselt kõigi piiskoppide nimetus
selle kirikuriigiks. 843. a. Verduni leping Frangi riik jaotatakse Lääne-, Ida- ja Lõuna-Frangi riigiks. Kiriku- ja vaimuelu varakeskajal Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku peaks kujunes tänu pärimusele Rooma paavst. Paavsti autoriteedi tõusu toetasid Frangi riigi valitsejad. Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb anda riigile kümnis. Kirik oli hierarhiliselt üles ehitatud: paavst>kardinalid>peapiiskopid>piiskopid>preestrid>diakonid. Tonsuur väikene murumüts (paavstil valge, kardinalil roosa). Tsölibaat vanne, mis tähendab, et nad on abielus jumalaga (Stella: "Pole seksuaalset kontakti kellegagi"). Katedraal suur kirik, jumalateenistust peab paavst või kardinalid. Toomkirik kirik, kus jumalateenistust peab peapiiskop. Kirik tavaline kirik, kus peab jumalateenistust preester. Toomkapiitel tavaliselt 12nest vaimulikust koosnev nõukogu, kes aitab ja toetab peapiiskoppi. Visitatsioon toomkapiitel käib
esimese krooni. Paavst Bonifatius VIII paigutas tiaarale teise krooni, et see koos esimese krooniga rõhutaks paavstide vaimulikku ja ilmalikku võimu. Jumalikku võimu tähistava kolmanda krooni lisas tiaarale 14. saj kas Clemens V või Benedictus XII. Kolm krooni üheskoos sümboliseerivad kolmainsust, kannatavat, võitlevat ja võidukat kirikut ning paavsti võimu kuningate ja keisrite üle. Tiaara tipus olev rist tähistab paavsti allumist Kristusele tonsuur munkade tunnus keskajal. Keskelt paljakspöetud pead ümbritsevad juuksed sümboliseerisid Kristuse okaskrooni ja loobumist ajalikest asjadest Aupaiste ehk nimbus (ld nubes - "pilv, udu") jumaliku või püha isiku pea ümber olev valgusala, mis rõhutab austatava isiku erilisust ja auväärsust ringis olev rist Jeesuslapse, Kristuse sümbol, viitab lunastusele risti läbi ümmargune nimbus kõikide pühade isikute (siia kuuluvad ka peainglid) sümbol.
annaabi.ee 
