Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad (mõõgad ,odad jne) ning laskerelvad (viibud,ammud,tulirelvad,kiviheitemasinad) Ründe varustus Kaitsevarustus Lähivõitlusrelvad Laskerelvad Linnuste ja linnade piiramine Peaaegu igal rikkamal feodaalil oli kindlustatud linnus,samuti ümbritsesid rikkamad linnad end kõrge kivimüüri nind tornidega. Linnuste ja linnade piiramine Väed Oli erinevaid tüüpi väesid: Jalavägi Kannupoisid Vibumehed Kilbikandjad Jalavägi Kannupoissid Vibumehed Rüütli kujunemine Rüütliks saamine teenistus paazina (u 7-aastaselt) kannupoiss (u 15-aastaselt) rüütlikslöömine (u 20-aastaselt) 1. Seitse oskust: 2. ratsutamine 3. ujumine 4. vibulaskmine 5. rusikavõitlus Relvastus Aitäh tähelepanu eest Kasutatud materjalid Inimene ühiskond kultuur (raamat) http://www.slideshare.net/madlimaria/rtlikultuur http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Keskaegsed_relva d
ja igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest,seined on odadest ja kilpidest ning pinged kaetud kaitserüüdega.Valhallas elavad: lahingus hukunud mehed kes ka siin päevad läbi omavahel võitlevad ja võitlustes surevad kuid õhtul ärkavad nad uuesti ellu et veeta aega peolauas kus süüakse võlumetssea liha mis kunagi otsa ei saa,siga on elus ja liha tekib järjest juurde,samuti elavad seal veel valküürid-lõbusad naisolendid kes surnuid sõdureid abistavad (kilbikandjad) ja lõbustavad, meenutavad amatsoone.Pealeselle elab Valhallas veel ka kukk, kes on hommikune ärataja ja Ragnarök'I ehk maailmalõpu kuulutaja. Skandinaavia kristluse-eelne usund -Allikad: saagad ,,Beowulf''& ,,Inglite saaga'', eepos ,, Edda'', ruunikirjad(5.-6saj) kestis kuni 10.sajandini,kristlik usund oli olnud polüteistlik,usuti mitmesse jumalasse- 2 jumalate suguvõsa: aasid & vaanid.Nad olid alguses vaenujalal,pärast leppisid ära.
raiusid Miimiril pea maha ja saatsid tagasi aasidele. Odin kastis pead ravimtaimedega, et see kunagi mädanema ei läheks, ja lausus selle kohal loitsu, et taastada Miimiri kõnevõime. Hiljem pandi Miimiri pea valvama Yggdrasilli juure all asuvat võlukaevu (Miimiri kaev) ja Odin loovutas ühe oma silma, et tarkusekaevust juua ning omandada ,,mitmed tõed, mida keegi veel ei teadnud". Herfödr Odin? Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu. Nimeliselt Skuld, Skögul, Hildr, Gunnr, Göndul, Geirskögul. Herjan =Odin Gullveig mingi müstiline tegelane Haar =Odin
aasidele. Odin kastis pead ravimtaimedega, et see kunagi mädanema ei läheks, ja lausus selle kohal loitsu, et taastada Miimiri kõnevõime. Hiljem pandi Miimiri pea valvama Yggdrasilli juure all asuvat võlukaevu (Miimiri kaev) ja Odin loovutas ühe oma silma, et tarkusekaevust juua ning omandada „mitmed tõed, mida keegi veel ei teadnud“. Herfödr – Odin? Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu. Nimeliselt Skuld, Skögul, Hildr, Gunnr, Göndul, Geirskögul. Herjan =Odin
On oletatud, et ruunid arenesid ladina keelest pärast kokkupuuteid roomlastega, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad. Vana-skandinaavia sõna ruun tähendab tõlkes mõistatus, saladus, sosin. Sageli seostatigi ruune maagiaga. Spruhhid - manamised, lausumised. Germaani spruhhid olid kaheosalised. Sisaldasid nõidumist, needmist, õpetamist. Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu. Nimeliselt Skuld, Skögul, Hildr, Gunnr, Göndul, Geirskögul.
Suur pidu algas, mõdu ja liha oli aina rohkem ning purjus sõdalasi ja nende kauneid kaaslasi lõbustas luuletuste jumal Bragi. Seejärel kogunesid sõdalased müüdi järgi 26 Valhalla 640 ukse taga ja võitlesid üksteisega. Need, kes tapeti teist korda, toodi surnust tagasi ning nad pidid ootama maailma lõppu, et koos Odini ja tema vapraimate viikingite ja valküüridega (kes olid kilbikandjad) võidelda veel viimast korda jumalate vihavaenlaste hiiglastega. Saagas viidatakse valküüridele enne Clontarfi lahingut kui kohutavatele, elajalikele variatsioonidele neiulikest nornidest, kes koovad saatusekangast, aga mitte niitide, vaid inimeste veriste sisikondadega. 8.3 Asgardi kuninganna Kuigi vana- ja keskaja Skandinaavias oli mitmeid jumalannakultusi, puudub täpne teave sellest, kes need jumalannad olid. Viikingid olid enamasti huvitatud lahingujumalatest
Suzdali vürstriik (Moskva alge) ja Novgorod. Novgorod oli omamoodi kaubanduslik vabariik, mida juhib rahvakoosolek, kes valib ka vürsti. 13. saj jõudsid Venemaale mongolid tatarid. Venemaa alistati kaheks sajandiks. Elulaad kõrgkeskajal Aadli elulaad. Rüütli relvastus: piik, mõõk. Arengu tulemus: rõngassärgid, pikkvibu ja amb, kiiver, kilp. Ratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed (paazid, kilbikandjad aitasid oma senjööri). Rüütliväe taktika ratsutati sirgetes viirgudes kiirenevas tempos üksteise poole ja põrgati lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Feodaalne killustatus tingis elulaadi linnustes, tornlinnustes, kindluskompleksides. Kindluste ründamiseks kasutati kiviheitemasinaid e. bildasid. Korraldati turniire. Abielud, kaasavara ja sellega kaasnevad probleemid tütred saadeti teismeeas mehele või kloostrisse