2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- ja sordiaretus Levisid vesiveskid ja tuulikud
Religioon Luterlus Majanduslik-ja sotsiaalneareng RKT 3600$/in/a(keskmine) RKT on rahvuslik kogutoodang inimese kohta aastas SKT on sisemajanduse kogutoodang inimese kohta aastas,mis on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda 1.KORILUS-marjade ja seente korjamine umbes 2miljonit a.t. 2.AGRAARNE TOOTMISVIIS-enda,loomade ja lihtsamate mehhanismide abil elatustoodete ja vahendite valmistamine.Peamine tegevusala oli põllumajandus.Kaubandus ja käsitöö olid vähemtähtsad. 3.INDUSTRIAAL TOOTMISVIIS-käsitöölt üleminek masinatööle,töötlev tööstus.Aretati loomatõuge,taimesorte.Leiutati laevu,kell,trükikunst,tulirelvad nav.seadmed.Tõusis tööviljakus ja inimeste elujärg paranes,rahvaarv kasvas kiirelt,rahvas koondus linnadesse,pandi alus
See meenutas kohati väga multifilmi ,,Tom & Jerry'' tunnusmuusikat, mis mulle väga meeldis. Oli selline äratundmise rõõm. Kindlasti oli see üks mu lemmik teosed nendest kuulatud teostest. John Adams'i teos ,,Väike serenaad'' oli hästi kiire . Minu arvates ei läinud helid väga kokku.See teos kirjeldas hästi kiiret elu. Kuna ma ei ole eriti sellise kiire muusika armastama siis see mulle eriti ei meeldinud. Hildegard von Bingensil oli aeglane teos . See oli selline väga agraarne. Alfred ,,Kurvad laulud'' oli hästi sügav. Sellel oli väga hea kooskõla. Pani mõtlema enda mõtteid. Teist korda ma usun, et ei kuulaks seda,sest see pole minulik teos. Gabriela Ortiz ,, Surnute altar'' oli rõõmus ja rütmikas. Tekkis tunne nagu oleks folgil mingisugust kontserdi vaadanud, sest enamasti olen kuulnud seda laadi muusikat suvisel folgil. Viiuleid ja tsellot mängisid maskides inimesed,kes kujutasid vist surnuid surnuid.
1500 1800. Tinglik piiriks uusaja ja varauusaja vahel on prantsuse revolutsiooni algus 1789. Varauusaja lõpetamiseks on loetud ka Napoleoni sõdasid 19 saj alguses. Seda perioodi hakati eristama pärast II maailmasõda. Sattelzeit. 1770/1789 1830 kõik vormilised muutused pärast Prantsuse revolutsiooni ehk siis vanast korrast uude aega üleminek. R. Kosselicki mõiste. Alteuropa. Vana ühiskond ja vana korra riik väga priviligeeritud ja hierarhiline. Vana ühiskond agraarne põllumajandusühiskond, põhilised rikkused tulid põllumajandusest, aadli ja vaimulikkonna positisioon tulenes maavaldustest. Christoph Cellariuse ajaloo periodiseering. Eristas vana-, kesk- ja uusaja. Kesk ja uusaja piiriks on Konstatinoopoli langemine aastal 1453. Hiljem on loetud ka Ameerika avastamist 1492 või reformatsiooni algust 1517. Euroopa eelised teise tsivilisatsioonide ees varauusaegse maailma ajaloos.
Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan, India, Bangladesh, Birma(Myanmar), Tai, Vietnam, Indoneesia, Austraalia. Agraarühiskond. · korilus etapp inimeste elus, korjati marju ja seeni. Umbes 10 000 aastat tagasi hakati kodustama loomi, umbes 6000-7000 aastat tagasi hakati põldu harima ja inimesed jäid paikseks. · alepõld 2-3 aastat kasutusel olev maa(põletatakse , tuhk on väetiseks). · põlispõld loomaväetisega väetatav. · agraarne põllumajanduslik. Töökorraldus käsitöö Industriaalühiskond. · industriaalne tööstuslik. Industriaalühiskond Euroopas : 18 sajandi teine poole 1972 Tööstuslik areng saab alguse Euroopast : 1) Haridustase kõrge 2) Vaba poliitiline olukord. Industriaalsed murrangud mis kiirendasid tööstuse arengut: 1) Levis vaheldussüsteem, hakati looma uusi tõugusid ja sorte, levisid
Maavarade paiknemiste juurde arenesid erinevad ettevõtted. Arenesid ka piirkondadesse, kus oli olemas ka transport. Iseseisev industrialiseerumine iga riik toodab oma toodangut ise ja tarbib selle ise ära. Sõltuv industrialiseerumine tööstuslik areng suunatakse teise riigi poolt peale ja on selle huvides. Võrdle 20. Saj alguse P ja L riike. Põhi: 1. Moodustasid iseseisvad riigid- impeeriumid 2. Põhiliselt industriaalne tootmisviis (kolooniates agraarne) 3. Riikide vahel tekkisid tihedad sidemed, tekkis tööjaotus 4. Rohkem arenenumad olid: pealinnad ja loodusvaraderikkad piirkonnad Lõuna: 1. Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne levis vaid emamaale vajalikes harudes 2. Kolooniatevaheline kaubavahetus, tihedamad suhted puudusid, tööjaotus oli nõrk 3. Rohkem arenenumad olid loodusvaraderikkad piirkonnad Miks hakkasid kolooniad 20. saj. iseseisvuma? Eeldused Lõunas: 1. Rajati erinevad maj
· Schengeni leping 1990.a Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa vaheline leping.Eesmärk oli kaotada nendevahelised piirid ( nt. lihtsustada kaubavahetust) · Monarhia-riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Monarhia jaguneb absoluutseks(ainuisikuline, piire pole, võimude lahusus puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) ja konstitutsiooniliseks monarhiaks(põhiseaduslik,võimude lahusus, Inglismaa) · Agraarne tootmisviis e põllumajanduslik tootmisviis jaguneb vara- ja hilisagraarseks. Varaagraarne tootmisviis tekkis 6000- 10 000 a tagasi, kui inimesed jäid paikseteks. See jagunes alepõllunduseks ja rändkarjakasvatuseks. Hilisagraarse tootmisviisiga ühendati taime- ja loomakasvatus( tööjõud) · Industrialiseerimine on tööstuse areng ja selle rahvamajanduse struktuuriks loomuliku ja ülekaalukalt isetekkelise protsessina, mis algas tööstusrevolutsiooniga. Iseseisev
eksootiline loodus, aktiivne tarbimine. 13. Millised neis RVE-dest (2) tegutsevad Eestis: Nestle, Hansapank, Johnson&Johnson, McDonald, Ford Maailmamajanduse globaliseerumine B 1. Maailma tuntuim toorainekartell on: OPEC, ASEAN; NAFTA, EFTA, IMF, EU, MERCOSUR 2. Loetletud ettevõtetest kuuluvad maailma suurimate hulka (2): Monton, Exxon Mobil, Nycomed, Ford , Volvo, Acer, Statoil. 3. Globaliseeumine mõjutab Lõuna riike järgmiselt: a) peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid tooraineterikastes maades. b) arenenumateks pealinnade ümbrused ja toorainerikkamad piirkonnad. c) sõltumine teistest riikidest 4. Milline neist pole OPECi liige: Venezuela, Alzeeria, Liibüa, Kuveit, Iraak,Iisrael, Nigeeria, Saudi Araabia 5. Teiste riikide maavarasid ja tööjõudu hakkasid kasutama kolmanda põlvkonna ette-võtted. Euroopa turgudele algas USA firmade sissetung. 6
Kuivõrd muutus talupoegade olukord keskajal? Et keskaegne ühiskond oli agraarne, siis rahvastiku enamiku moodustasid tol ajal talupojad. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks, olid vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Et muinasajal puudus talupoegade seisund, siis oli esialgu nende õiguslik olukord küllaltki hea. Tunnistati nende vabadust ja õigusi, kuid aja möödudes langes nende seisus suhteliselt madalale. Üks peamine sündmus, mille tagajärjel halvenes talupoegade olukord, oli kindlasti Jüriöö ülestõus
Usa põhja- ja lõunaosariikide erinevused-põhi: tootmine põhines vabal palgatööl, toodeti tööstuskaupu ja teravilja, hakati arendama masinaid, parandama transpordiolusid, tööstust, raha tuli tööstuselt, linnad kasvasid kiirest, miljonites immigrantidest said palgatöölsed ja farmerid.lõuna: tootmine põhines orjatööl, toodeti peamiselt puuvilja, riisi, kanepit, tubakat, suhkurt, orjatööjõu najal püsis traditsiooniline korraldus,raha tuli istandustest, asutus oli agraarne immigrandid vältisid odava orjatööge konkureerimist.usa kodusõja põhjused, tulemused-Põhjused-19. sajandi esimestel kümnenditel keelustati põhjapoolsetes osariikides orjapidamine.Sealsetes farmides kasutati orje suhteliselt vähe. Lõunaosariikides rajanes põllumajandus suurtel puuviljaistandustes, kus tööjõuks orjad. Seega eraldusid lõunaosariigid järjest enam põhjaosariikidest. Nuffik on parim.Lõuna-Carolina ja veel kuus
paiknemise ja nende omavaheliste seostega. Mikroökonoomika tegeleb majandusküsimustega ettevõtte tasandil Makroökonoomika tegeleb majandussuhetega riigi tasandil. Majandusgeograafia majanduse toimimine ruumis ja ajas. 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnuste alusel. Agraarajastu : Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke aineid. Käsitöö ja kaubandus olid vähem arenenud. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja karjakasvatajate vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond
Ei tuntud sotsiaalset ekstremismi. Rivaalitsemine ei jõudnud nendeni Polnud koloniaalseid ja imperialistlikke ambitsioone.USA- presidentaalne vabariik, kaheparteiline süsteem, isolatsionistlik poliitika, Kasvas huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga. Jaapan- Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. Vene-Jaapani sõjas lõi Venemaad .1910 annekteeris (vägivaldselt liitis) Korea. Venemaa- absolutistlik monarhia, keiser, agraarne riik, välis kapitali suur osakaal, proteksionistlik majanduspoliitika, Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis, kaotas alasi. Antant- 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Antant moodustas algselt vastukaalu Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia Kolmikliidule; 1915 liitus ka Itaalia Antandiga, kes oli Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastasjõud.Imperialism- valitsev maa-ala
ja teine Lõuna- maailmas 17, Venemaa sajandiks. Korilus ja küttimine moodustasid Eestis ainsa majandamisviis i vähemalt 4. kuni 3. aastatuhandeni e. Kr., ilmselt oli ta valitsev Eestis arenes agraarne Kuna Eesti kuulub Eu osaliselt ka 2. ühiskond sobivate põllu Eestis algas Liitu, siis areneb ta jõu aastatuhandel ja karjamaade lähedusse. Industriaalne koos teiste Euroopa r e. Kr. Hiljem Nendeks olid Põhja- ajajärk 19. saj. kuigi areng võib olla s vahetas selle Eesti. Lääne-Eesti ja Kreenholmi Nõukogude Liidus old
Riikide vahel tekkisid tihedad Ei suheldud omavahel. Sidemed vaid emamaa ja sidemed, kujunes tööjaotus ja koloonia vahel. 1 kapitalivood Kiiresti arenesid pealinnad ja Rohkem arenenud olid need kes tegelesid loodusvarade poolest rikkad maaravade hankimisega ning istanduspiirkonnad regioonid Valistses industriaalne tootmisviis Valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis valitses nendes majandusharudes millest oli huvitatud emamaa. Industriaalne tootmisviis Arengus jõudmine tööstusühiskonda. Tööstuslik tootmine. Muutused: Inimesed jäid paikseks Teamisi hakati juurde omandama Tootlike jõudude arenemine Varaindustriaalne tootmisviis 1617 sajand Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa.
Austraalia Hiina Jaapan. MERCOSUR- Lõuna Ühisturg. Regiooni majanduslik koostöö. Hindade ühlustamine ja kehtestamine maailmaturul. Argentiina, Brasiilia. CEEAC- Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendus. Omavaheline koostöö ei edene. OPEC- Kes tegeleb naftaga. Nafta turu hindade kujundamine. Iraan, Ecuador, Kuveit, Pärsia lahe ümbrus. Muutused ühiskonnas I Korilus Valitses elatusmajandus, puudus käsitöö kaubandus ja riik. II Agraarne ühiskond=põllumajanduslik ühiskond. Varaagraarne · Rändkarjakasvatus · Alepõllundus · Ülejääke ei ole · Vahetuskaubandus · Käsitöölised · Riigi alged (röö Hilisagraarne · Taime- ja loomakasvatuse ühinemine · Paiksed põlluharijad · Ülejäägid (väetis) · Toodeti müügiks · Uued majandusharud- käsitööndus, kaubandus, transport, rahakaubandus · Riik III Industriaal ühiskond= tööstus ühiskond Iseseisev ind
MAJANDUSSE 2) HARIDUSTASEME TÕUS KOHALIKU TÖÖJÕU KOOLITAMISE VAJADUS 3) RAHVUSLIKU ENESETEADVUSE TEKE JA TÕUS, TEKKIS KOHALIK HARITLASKOND (selgita, miks see oli oluline) 4) INFRASTRUKTUURI ARENG (selgita) 5) OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES JA -KAUBANDUSES 20.SAJANDI ALGUSEKS JAGUNES MAAILM PÕHJA- JA LÕUNA-RIIKIDEKS PÕHJA-RIIGID LÕUNA-RIIGID ·ISESEISVAD RIIGID, ·KOLOONIAD, SÕLTUSID IMPEERIUMID EMAMAAST ·INDUSTRIAALNE TOOT- ·AGRAARNE TOOTMISVIIS, MISVIIS, KONTROLLISID TÖÖSTUS VAID EMAMAAD MAAILMA MAJANDUST HUVITAVAS VALLAS ·OMAVAHEL TIHEDAD ·OMAVAHELINE SUHTLUS SIDEMED, TÖÖJAOTUS PUUDUS, KAUBAVAHETUS ·TÖÖTLEV TÖÖSTUS, EMAMAAGA OMAVAHELISED KAPITALI- ·HANKIV TÖÖSTUS JA VOOD ISTANDUSED KOLOONIATE ISESEISVUMINE · PÕHJA-RIIKIDEL VÄHENES TEHNOLOOGIA ARENGU TÕTTU VAJADUS TOORAINE JÄRELE · KOLOONIATE HALDAMINE KUJUNES TÜLIKAKS JA KULUKAKS
sajandist, pärast raudteede kasutuselevõttu, ka sisemaal. See omakorda andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele, mis tähendab, et piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks 1 neil on parimad eeldused. Geograafilise tööjaotuse teket mõjutas seegi asjaolu, et uutele majandusharudele vajalikud loodusvarad on Maal jaotunud ebaühtlaselt. Agraarne majandus sai areneda peaaegu kõikjal, sest põlluharimiseks sobivat maad leidub enamikus loodus-vööndites. Tööstuslikud majandusharud, mis vajasid suures koguses metallimaake ja fossiil-kütuseid, said kalli veonduse oludes tekkida vaid toorme leiukohtade läheduses. Kõrged veo- ja sidepidamiskulud jäid esialgu tööstusajastu majanduse arengul ning ettevõtete paigutamisel üheks olulisemaks faktoriks. Geograafiline tööjaotus kujunes välja vaid üksikute
haritumad, oli parem seisus. Samas kui eesti soost talupojad, kes rügasid ja rassisid maal nii, et higi voolas ojadena alla, elasid ikka kasinat elu. Kuid ka talupojad olid sotsiaalselt liigestatud. Osad talupojad olid vabastatud talupoeglikest koormistest. Ometi oli ka selliseid talupoegi, kes elatusid ainult palgatööst. Neil ei olnud maad. Kõige rohkem oli adratalupoegi, kes pidid maksma andameid. Peale ristisõda jäi majanduse põhirõhk põlluharimisele. Säilis agraarne ühiskond. Ka kalandus ja käsitöö ei kadunud kusagile. Need kolm olid peamisteks elatusallikateks, kuid peale Liivimaa ristisõda hakkas kaubandus arenema. Kaupmehed hakkasid kasutama kaubanduspartnerite võrgustikku. Tänu sellele ei pidanud nad enam ise rändama vaid said kõike jälgida kontorist. Väliskaubanduse hoogustumine aitas kaasa ka sisekaubandusele. Talupojad hakkasid oma ülejäänud saaki turul müüma. Mõisnikud üritasid oma kaupa otse Hollandi laevadele müüa,
kodanlus Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal: · 9. jaanuaril 1905 "Verine pühapäev" kaitsetu rahvahulga tulistamine võimude poolt Peterburis · 17. oktoobril 1905 andis tsaar välja oktoobrimanifesti, millega 1) anti veidi poliitilisi vabadusi, lubati asutada parteisid 2) lubati kokku kutsuda Riigiduuma Eestlaste jaoks oli 1905. aasta revolutsioon · poliitiline · agraarne · rahvuslik Revolutsioon oli suunatud nii vene tsaarivalitsuse kui kohalike baltisakslaste vastu. Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid: 1) kehtestada demokraatlikud vabadused 2) anda talurahvale maad 3) anda suuremaid õigusi eestlastele Tähtsamad sündmused Eestis: · 16. oktoobril 1905 rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul. · 17. oktoobri manifesti alusel loodi Jaan Tõnissoni poolt Eestis esimene ametlik lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond
Kindel territoorium, mida peetakse omaks Oma nimetus ja ajalugu Iseseisev juhtimissüsteem Kooslus kestab kauem kui liikmete eluiga Ühine väärtussüsteem, mida nimetatakse kultuuriks Ühiskonnatüüpide võrdlus Indikaator Traditsioon. Industriaalne Postindustr. Aregngu printsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja infokesksus Rikkuse allikas Tooraine, saadused Kaubad Teadmised, info, teenind. Tehniline baas Agraarne Industriaalne Informatiivne Põhiklass Talupoeg Tööline Teenistuja, juht Tootmisüksus Talu Tehas, vabrik Instituut, firma Põhivajadused Olmevajadused Sotsiaalsed Eneseregulatsioon Suhtlemine Inimene-loodus Inimene-masin Inimene-inimene Ajaperspektiiv Minevik Olevik Tulevik Strat
20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid Iseseisvad riigid impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid Kolooniad, sõltuvad piirkonnad Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes Varustasid emamaid toormega, sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused: Kolonisaatorid olid loonud kaasaegse rahanduse, kehtestanud äriseadustiku, töötas kohalik ettevõtlus, hoolitseti tööliste hariduse ja tervise eest olid rajatud kohalikult eeldused
probleemid, nõudes maksimaalselt laialdast autonoomiat. Vene- Majanduslikult oli teistest Riigikorralt absolutistlik 19.sajandi keskpaigast maa suurriikidest monarhia (Nikolai II alates Venemaa mahajäänud; selgelt 1894-1917). rahvusvaheline tähtsus agraarne riik; tööstuse Sisepoliitikat langes (Krimmi sõda areng kiirenes alles iseloomustab loosung "1 1853-1856) ja Venemaa sajandivahetusel impeerium, 1 valitseja, 1 muutus suurriikide (tööstustoodang 2-3- usk, 1 keel" ehk hulgas teisejärguliseks kordistus 10 aastaga!). teisisõnu: riigiks. Majandusele oli Vene impeeriumi 19
C) Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. D) venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. Majandus: · Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). · Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad). · Põllumajanduse põhiprobleemiks oli maaküsimus- suur osa maavaldustest kuulub mõisnikest
Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige agraarmaa. 1850. aastal oli seal 2500 tööstusettevõtet, kus töötas kokku 30 000 töölist. Majanduse agraarne iseloom piiras tööturgu ja selle tagajärjel emigreerus aastatel 1850-1930 üle miljoni rootslase USA- sse. Tööstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi teisel poolel, mil Euroopas kasvas nõudmine Rootsi kaupade järele. Näiteks riigi esimene raudtee rajati 1850- ndail aastail. 19. sajandi viimasel kümnendil oli tööstusel juba juhtiv koht riigi majanduselus. Arenesid masinaehituse uued harud (elektrotehnika-, kuullaagritööstus jne
Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal: · 9. jaanuaril 1905 "Verine pühapäev" kaitsetu rahvahulga tulistamine võimude poolt Peterburis · 17. oktoobril 1905 andis tsaar välja oktoobrimanifesti, millega 1) anti veidi poliitilisi vabadusi 2) lubati kokku kutsuda Riigiduuma Revolutsiooni eesmärgid Eestis Eestlaste jaoks oli 1905. aasta revolutsioon · poliitiline · agraarne · rahvuslik Revolutsioon oli suunatud nii vene tsaarivalitsuse kui kohalike baltisakslaste vastu. Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid: 1) kehtestada demokraatlikud vabadused 2) anda talurahvale maad 3) anda suuremaid õigusi eestlastele Erinevate sotsiaalsete gruppide eesmärke võib jagada veel: Tööliste eesmärgid olid: 1) parandada oma majanduslikku olukorda 2) saavutada rohkem poliitilisi õigusi Talupoegade eesmärgid olid: 1) kaotada mõisnike eesõigused
ühiskond Arengu juhtprintsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja infokesksus Rikkuse allikas Tooraine, saadused Kaubad Teadmised, informatsioon, teenindamine Tehniline baas Agraarne Industriaalne Informatiivne Juhtiv Põllumajandus Tööstus Teenindus rahvamajandusharu Põhiline klass Talupoeg Tööline Teenistuja, juht Põhitootmisüksus Perekond, talu Tehas, vabrik Teadusinstituut, firma
emalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Varased linnad olid käsitööliste asulad,seepärast tekkisid need kohtadesse,kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohad, traditsiooniliste laadaplatside juurde,kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedusse. Linn ja linnakultuur suutsid keskaja esimesel poolel püsida ainult maaharijate toel. Pikka aega moodustasid maa ja linn ühtse majandussüsteemi ning tegelikult oli ka linn pool-agraarne. Selle elanikud harisi oma põllulappi ja aiamaad,pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi. Elati muldpõrandaga majades nagu maarahvaski. Linna vahetu sõltuvus ümberkaudsetest küladest,mille majandus oli spetsialiseerunud linnaelanike vajadustele kestis kuni 15.sajandini. Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus. Tähtsal kohal oli ka põlluharimine linnast väljaspool asuvatel maalappidel,aiandus ja kariloomade pidamine.
haldussüsteemi. Keskaegsete linnade tekkimine Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu mingit tähtsust, sest barbarite vallutus oli Lääne- Rooma linnad kas kaardilt kustutanud või nende arengu peatanud. Linna ja linnakultuuri suutsid keskaja esimesel poolel püsida ainult maaharijate toel. Pikka aega moodustasid maa ja linn ühtse majandussüsteemi ning tegelikult oli ka linn pool-agraarne. Selle elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi. Elati muldpõrandaga puumajades. Rikkamad linnakodanikud püüdsid jäljendada maaülikute elustiili ja ehitasid endale kindlustorne, kuhu kogusid hädaolukorraks toiduvarusid. Linna vahetu sõltuvus ümberkaudsetest küladest kestis kuni 15. sajandini. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht
Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstus-riikideks ja neist majanduslikult sõltuvateks riikideks või kolooniateks. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes, jäädes siiski emamaa omast algelisemaks. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Tööstusriikides kujunesid kõige jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele: Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid, Sileesia ja Donetsi regioonid selleaegsel Venemaal. Eriti kiiresti kasvasid kapitali koondumise tõttu koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Viin, Peterburi jt.
Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta mõiste tootmisviis Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe( agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel ( tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatisooni
Bangladesh tähendab sõna-sõnalt tõlgituna ,,Bengali maad". See on mugameedlik riik, millel on lühike iseseisev ajalugu. Eraldumine (Briti) Indiast Ida Pakistanina 1479- a- ka eraldumissõda päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi. Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma. Kuigi Bangladesh on veelgi vaesem maa, kui India, pakub valitseb agraarne elulaad veidigi elamisväärseid tingimusi. See on väga madal maa, hiiglaslik delta-ala, mis suvemussooni ajal suurel määral üle ujutatakse. Mai lõpust oktoobri esimeste päevadeni kestva mussooni ajal sajab maha 2000-4000 mm vihma. Maa põhjaosa külgneb aha maailma sademerikkaima paigaga. Iga-aastased ,,normaalsed" üleujutused katavad ligi 60-70% riigi pindalast. Riigis on kaks UNESCO kultuuripärandi objekti (Bagerhat ja Paharpur) ja üks looduspärandi objekt (Sundarban)
reguleeriv kohtusüsteem. 1.2. Ühiskonnaliikmed Bioloogiline erinevus (kaasasündinud)- sugu, vanus, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon, füüsilised ja vaimsed võimed. Sotsiaalne erinevus (omandatud)- haridustase, elukoht, majanduslik jõukus, kodakondsus, maailmavaade ja väärtushinnangud Inimvajaduste hierarhia: Abraham Maslow: „Kõrgema taseme vajaduste rahuldamine eeldab madalama taseme vajaduste rahuldatust. 1.3. Ühiskonnamudelid Põllumajandusühiskond (agraarne)- hõimud jäid paikseks, hakati tegelema karjakasvatuse ja põlluharimisega, kujunesid esmased riigid. Inimesed valmistasid elatusvahendeid, millest suurem osa tarbiti ise. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus. Linnad on agraarühiskonnas enamasti vähetähtsad (elas umbes 5% elanikkonnast). Tööstusühiskond- tööstuses hõivatud rahvastiku osatähtsus jõuab põllumajandusega tegelejatega võrreldavasse suurusjärku või ületab selle
Inglismaal parlament sai rohkem 12)Keynes kriis.Inimesed kardavad halbu aegu, hakkavad Ingl töörahvas on riigi rikkus-TÖÖSTUS,raha koguma -> raha ringlus väheneb -> kahaneb tootmine -> võimu ning nii sai hakata turg juhtima majandust. Tekkisid rida Pr-PÕLLUMAJANDUS(kliima,geog,agraarne riik-seal oli tugev suureneb tööpuudus -> väheneb inimeste ostujõud -> kahaneb institutsioone- Börs, Panga laienemine.(nii elavnes üldine kun.võ,oma mahajäämuse tõttu domin. põll.Pr.oli ajalool. Tugev kogunõudlus kaupade järele.langeb tootmine.Seega pidas äritegevus teiselpool atlandi). Tähtsad institutsioonid olid ka põll. Saadusi vahetati üksteise vastu.Seega ei pid.raha vajal. Ingl. peamiseks tööpuudust
Õiguslik ja sotsiaalne süsteem Mõisniku peale ei saa kaevata Eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Sunnismaisus Feodaalrendi normeerimatus PÄRISORJUS Relvakandmise keel Allumine mõisniku tahtele Kitsendused vallasvara omamiseks Ei saa vabalt elukutset valida allumine mõisniku kohtuvõimule isikliku elu kitsendused Agraarne ühiskonnakorraldus hakkas muutma alates XII sajandist, mil hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda tarvidusest talupoegade toodangut turustada, need pidid oma toodangu ise linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. Feodaalne killustumus, s.o riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu
ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi probleeme. Otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, selle pärast ei muutunud maapäevad kunagi Liivimaad reaalselt ühendavaks institutsiooniks. Poliitiline killustatus jäi püsima ning ordu ja piiskoppide võimuvõitlus ei lakanud kuni Vana-Liivimaa lõpuni. 6. Keskaegne ühiskond oli agraarne, seega moodustasid enamus talupojad. 13. sajandi algul oli eestlasi umbes 130000-180000, järgneva kolme sajandi jooksul eestlaste arv kahekordistus. Rahvaarv võinuks kasvada ka kiiremini, kuid seda pidurdasid sõjad, taudid ja näljahädad. Kuna 15. sajandi lõpul hakati mõisades ise vilja tootma, viis see vilja hinna tõusuni, mis omakorda lõi soodsad tingimused selle ekspordiks. Tänu soodsatele tingimustele oli Eestis keskaja lõpuks juba umbes 500 mõisa
inimesi. Vastab kõige enam traditsioonilise sotsialistliku ühiskonna ideaalile aga samuti postindustriaalse ühiskonna mudelile SOTSIAALNE LIIKUVUS Sotsiaalne mobiilsus- ehk sotsiaalne liikuvus tähendab indiviidide liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele Horisontaalne sotsiaalne liikuvus- liikumine sarnaneb positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel Vertikaalne sotsiaalne erinevus- liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel 1.3 ühiskonnamudel Agraarne ühiskonnakord- põllumajanduslik ühiskond Postindustriaalne- tööstusühiskond 1.4 riik ja riigivõim Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga Õigusriik- seaduste ülemlikkusel põhinevat võimukorraldust, ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigi valitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes Sotsiaalne õigusriik- riik peab tagama selle et sotsiaalsed ülesanded
· NB! Vt. karikatuuri õpik lk.30. Kuidas seda mõista? · Austria-Ungari peamine välispoliitiline konkurent oli Venemaa (mõlemad üritasid oma mõju laiendada Balkani poolsaare lõunaosas); rivaliteet Venemaaga viis Austria-Ungari lähenemiseni Saksamaaga. 3.5. ITAALIA (lk.31-32): · Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia (Vittorio Emanuele III 1900-1946). · 1870.aastaks viidi Sardiinia eestvedamisel Itaalia ühendamine lõpule. · 19.sajandi lõpuni oli vähearenenud agraarne riik. · 20.sajandi alguses tööstuslik areng kiirenes. · Itaalia eripära- põhjas tööstus areneb kiiremini, Lõuna-Itaalia jääb agraarseks. (NB! Olukord säilinud tänaseni, küll mitte nii drastiliselt). · Tugevad positsioonid ühiskonnas olid katoliku kirikul (Vatikan kui katoliku kiriku keskus) ja maffial. · Vaesuse ja ülerahvastatuse tõttu toimus ulatuslik väljaränne (eriti USA-sse ja Prantsusmaale). · Ühiskonnas kasvas kiiresti vasakpoolsus (1892.a
Kuna kaheteistkümne tahvli seadused kujutasid endast vaid põhiseadust, ei olnud seadusi väga spetsiifiliselt käsitletud. Kehtestati põhilised protseduuride reeglid ja käsitleti kodanike õigusi. Peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta, peale selle "rida administratiivse iseloomuga reegleid." 5. sajandil eKr oli Rooma ühiskond "põhijoontes veel agraarne," seetõttu on ka 12 tahvlil palju "viiteid põllumajandusele ja maaküsimustele" (Ilus 2007, lk 33). Kaheteistkümne tahvli seadused olid nende väljaandmise ajal Rooma ühiskonnale kasulikud, sest need kaitsesid plebeisid patriitside võimu kuritarvitamise eest. Seda võib märgata analüüsides kolmandat tahvlit, mis käsitleb võlgnevusi. Kolmanda tahvli esimene seadus sätestab, et võlgnikul on 30 päeva aega oma võla tasumiseks. Varasemal ajal olid plebeidele suunatud karistused palju
Arenesid jalaväe võitlusviis ning piiramistehnika. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Ülistati ka rüütli armastust oma südamedaami vastu. Kõrgkeskaegne ühiskond oli agraarühiskond: valdava osa rikkusest tootsid talupojad, kes olid feodaalisandatest õiguslikult ja majanduslikult sõltuvad. Agraarne ühiskonnakorraldus hakkas muutuma alates XII sajandist, mil hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda tarvidusest talupoegade toodangut turustada, need pidid oma toodangu ise linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. Kõrgkeskajal suurenesid Euroopas juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi.
impeeriumist ning nende juurde kuuluvatest kolooniatest, aga oli ka üksikuid enamvähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised LääneEuroopa riigid. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Koloonitas kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Jagunemine Põhjaks ja Lõunaks. 1940. aastate teiset poolest algas koloniaalimpeeriumide lagunemine kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toormega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest
Hoolimata kõigest etendasid linn ja linnakultuur feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli seda alles 10.-11. sajandist Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu üldse mingit tähtsust Vanaaja ja keskaja linnad erinesid omavahel täielikult Võrdlemisi palju võttis aega uue linnavormi kujunemine kaubandus käsitöö Pikka aega moodustasid linna ja maa ühtse majandussüsteemi ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal) Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades endale kindlustorne kogusid sinna endale hädaolukorraks toiduvarusid Linn oli vahetult sõltuv ümberolevatest küladest 15. sajandini. keskaegsete linnade kujunemisloost võib välja tuua märksõnad:
Antiiksete kultuuride seas on Rooma ühiskonda nimetatud õigusühiskonnaks. 5. sajandi keskel eKr pärit 12 tahvli seaduse arvukad fragmendid on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis. Nii ammust aega Rooma kultuuri ajaloos meenutavad veel vaid üksikud raidkirjad ja arheloloogiline mälestis- 12 tahvli seadus ei ole säilinud algsel füüsilisel kujul ja neid pole säilinud isegi ümberkirjutusena. 5. sajandil eKr oli Rooma ühiskond põhijoontes veel agraarne, seetõttu on ka 12 tahvlil palju viiteid põllumajandusele ja maaküsimustele. Ka Rooma linn oli säilitanud oma agraarse iseloomu, olles põllumajandusliku linnriigi keskus ja "suurim küla", mille elanikud tegelesid sageli samuti põllumajandusega, Rooma tõelise ekspansiooni algus oli alles ees. Rooma riigi maafondi (ager Romanus) kuulusid nii ager publicus kui ka eramaad. Orjapidamise ja liigkasuvõtmise areng viis maaomandi kontsentratsioonini ja talupoegade maast ilmajätmiseni.
-) Euroopa liit -) IMF Rahvusvaheline raha fond -) WTO Maailma kaubandus organisatsioon. -) IGRD Maailmapank Globaliseerumine * Globaliseerumise indeksi määravad: -) poliitiline tegevus. -) tehnoloogia. -) välissaatkondade arv riigis. -) Personaalsed kontaktid. * Maailma majanduse kujunemine = majandus kasutatavad tehnoloogiad + inimsuhted. * Tootmine on kas agroorne, industriaalne või post-industriaalne. -) Agraarne ehk käsitöö. -) Industriaalne ehk töö masinatega. -) Post-Industriaalne ehk kõrgtehnoloogia. Rahvastik * Maailma rahvaarv ~ 6,9 miljardit. * 3 suurimat riiki: Hiina (1,3 miljardit), India (1,2 miljardit), USA (0,31 miljardit) * Rahvaarvu mõjutab: iive (arenendud 1-2%; arengumaades 20-30%), migratsioon, haigused, sõjad, looduskatastroofid. * Rahvastiku iseloomustavad näited: rahvaarv, sooline, keskmine tihedus, kirjaoskus,
takistamine. o venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. Majandus: · Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). · Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad). · Põllumajanduse põhiprobleemiks oli maaküsimus- suur osa maavaldustest kuulub
2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) : Põhja ja lõuna riikide võrdlus: Põhja riigid: Moodustasid iseseisvaid riike; USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, valitses industriaalne tootmine, riikide vahel tekkisid sidemed, arenesid loodusvarade poolest rikkamad regioonid Lõuna riigid: majanduslikult sõltuvad riigid ja kolooniad, valitses agraarne tootmisviis, omavahel riigid ei suhelnud, arenenud olid hankiva tööstuse regioonid Infoühiskond: ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine. “külmal sõjal” oluline roll, kuna suunati tohutud vahendid uute tehnoloogiate väljaarendamiseks. võõrtöölised, globaliseerumine ehk üleilmastumine: kogu maailma haarav
20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid Iseseisvad riigid impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid Kolooniad, sõltuvad piirkonnad Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes Varustasid emamaid toormega, sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused: Kolonisaatorid olid loonud kaasaegse rahanduse, kehtestanud äriseadustiku, töötas kohalik ettevõtlus, hoolitseti
takistamine. o venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. Majandus: · Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). · Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad). · Põllumajanduse põhiprobleemiks oli maaküsimus- suur osa maavaldustest kuulub
kuna neegreid sunniti töötama kellast kellani ja teatud palga eest, et eurooplased saaksid kätte kohvi ja vasemaaki. See viis hererote ülestõusuni 1904-1906.a. Ladina-Ameerikas olid vastupanud talupoegade-peoonide ja suurmaaomanike vahel. Kus suruti veriselt maha peoonide katsed saada endale maaomandit(Feodaalset tüüpi majandus, hasiendad ja fazendad, mida harisid sõltlastest peoonid, rentnikud). · Aafrikas oli agraarne majandus aga Ladina-Ameerikas oli feodaalne majanduskord. · Ladina-Ameerikat iseloomustas vägivallapoliitika, poliitilist elu iseloomustasid sõjalised riigipöörded(sarnaneb Hiinaga. Demokraatlik ühiskonnastruktuur ei ole veel välja kujunenud ja sõjavägi suudab ainsana viia ellu sihipärast poliitikat). Aafrikas toimus välisriikide sissetung ja elanikke orjastati! Aafrika enda elanikke oli suhteliselt lihtne alistada ja vägivallapoliitikat ei pidanud
muhameedlased. Austria-Ungari peamine välispoliitiline konkurent oli Venemaa, mõlemad üritasid oma mõju laiendada Balkani poolsaare lõunaosas. 9. Milline oli Itaalia majanduslik areng ja elatustase võrreldes teiste Euroopa riikidega (Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa)? Millest oli ajendatud Itaalia astumine Kolmikliitu? Milles avaldus Itaalia imperialistlik poliitika? - Kuni 19.sajandi lõpuni oli Itaalia vähearenenud agraarne riik. 20.sajandi alguses tööstuslik areng kiirenes. Itaalia eripäraks oli see, et põhjas tööstus arenes kiiremini, Lõuna-Itaalia jäi agraarseks. Tugevad positsioonid ühiskonnas olid katoliku kirikul (Vatikan kui katoliku kiriku keskus) ja maffial. Vaesuse ja ülerahvastatuse tõttu toimus ulatuslik väljaränne (eriti USA-sse ja Prantsusmaale). Kolmikliidu kõige nõrgimaks osaliseks oli Itaalia, kes oli sinna sattunud mõnevõrra juhuslikult.
David Ricardo suhtelise eelise printsiip mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised Koloniaalsüsteem tööstusriigid ja neile toorainet/põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks 1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda · 20.saj algusel võimsaimad: USA, Saksamaa, Suurbritanna · Maailm jagunenud tööstusriikideks ja kolooniateks (tööstuslik Põhi ja vaene agraarne Lõuna) · Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad o Kujunesid hankiva tööstuse regioonid, istanduspiirkonnad o Veeti toodang emamaale
annaabi.ee 
