Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
Viikingid (800-1000) -mõiste tuleb muinasskandinaavia sõnast viklant-laheinimene. Elasid Skandinaavia ja Jüüti ps'l ja olid prguste rootslaste,taanlaste,norralaste,islandlaste esivanemad. Idas varjaagid, lanes normannid.Ruunikiri. Tegelesid loomakasvatuse, kalapüügi, merepiraatluse,orjakaubandusega. Rajasid Vana-Vene Rjuriku riigi.Elati külades,suviti olid mehed meresõitudel -merereisid:Läänemere ja Ida-Euroopa siseveid pidi Musta- ja Vahemereni(Bütsants), Gröönimaa & Ameerika. Aastal 981 maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nimetas selle Grönland(grön-roheline,land-maa) ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem paljud inimesed elama. Aastal 986 tahtis norralane Björn Erik Punasele Gröönimaale külla minna,kuid eksis teelt ja sattus Ameerikasse. Ilmselt on Eriku järglased kliima külmenedes ka Ameerikasse kolinud. 16.saj oli osa indiaanlasi heledaverelised. -laevad: väiksed,kerged,hästi manööverdavad. Liikusid pööratava...
8. Kuidas mõjutas raua kasutuselevõtmine Eesti aladel elanud inimeste igapäevaelu? Tööriistad muutusid universaalsemaks ning inimesele sobivamaks nt põldu oli lihtsam künda, kuna seda sai nüüd teha adraga. 9. Nimetage 2 võimalust raua töötlemiseks. Kuidas töödeldi rauda Eesti aladel? Malmimine ning sepistamine. Peamiselt sepistati. 10. Kirjeldage rauaaegset kaubavahetust järgmisest märksõnadest lähtuval: viikingid, 5000 idamaist raha, ruunikirjad. Viikingite Bütsantsi ja Ida-maadesse viivate kaubateedele jäi ka Eesti vahele ning tänu sellele on Eestist leitud väga palju viikingite aegseid asju ja niimoodi jõudis siia nii araabia hõbemünte kui ka läänest meretaguste meistrite sepistatud relvi. Kokku on Eestist leitud üle 5000 idamaise raha. Ruunikirjad on need kirjad, mida viikingid kirjutasid oma kuningatele kivi peale. 11. Mis muutus rauaajal Eesti aladel elanud inimeste suhtes naabritega?
24. Rahvaste rändamise aegne kunst Sküüdid Sküüdid olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk- Aasia territooriumil. Sküütideks nimetati erinevaid seda ala (Sküütiat) asustanud hõime. KUNST mõjustatud kreeka käsitöölistest, rahulikum ja realistlikum. Idapoolsema loomastiili mõjud siiski tunda, aga harmoonilisemalt. Keldid Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt lähtus kolm asustuslainet Böömimaale ja Ungarisse; Väike-Aasiasse (Galaatiasse) ja Britanniasse. KUNST Keldi kunstis segu sküüdi ja kreeka mõjudest: motiive võeti Itaaliast, Kreekast ja idast. Tähtsaim omapära - katkematu väänleva joonega paelornament. Segu geomeetrilistest, sõlmilisest, spiraalsest kuj...
Viikingiretkede mõju Euroopale Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubal...
maailma. Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. Viikingite retked mõjutasid rahvaid, kellega nad kokku
Mõnikord tehti ainult kaubareise, mõnikord käidi ainult sõdimas. 8. ja eriti 9. Sajandist alates hakkasid viikingid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne- Euroopat. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Retkedel kasutati viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks ja ka kaitseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskonnas oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk,
Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja k...
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
turgi algupära sõnad. Järgmist keeleajaloolist perioodi, vanaungari perioodi, dateeritakse maaletulekust kuni 1526. aastani. Selle perioodi algusesse langeb ka riigi rajamine kuningas István Püha poolt, ristiusu vastuvõtmine ja kirjakeele sünd. Paikseks jäänud ungarlased tõid endaga kirjatundmise juba kaasa. Paralleelselt ladina kirjaga eksisteeris türgi päritolu ruunikiri, mida kirjutati paremalt vasakule. Säilinud ruunikirjad pärinevad 15.-16. sajandist, neid tuntakse tänapäeval seekelite (székely) ruunikirja nime all. Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandil 5 Bütsantsi allikais. Sellest perioodist pärineb Tihanyi abtkonna asutamiskiri (1055); milles esineb 58 ungarikeelset sõna. Aastast 1192-95 pärinev Halotti Beszéd és Könyörgés (Hauakõne ja palve) on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Esimene
Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega. Tolle aja suhteliselt pehme kliima võimaldas asustada ka Gröönimaa. Kasutamiskõlbulik maa jagati viikingitest asukate vahel
Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik- Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega. Tolle aja suhteliselt pehme kliima võimaldas asustada ka Gröönimaa. Kasutamiskõlbulik maa jagati viikingitest asukate vahel
· Ilmapuu juured ulatusid põrgusse. Maailm hävineb hea ja kurja viimases võitluses ragnarökis see on hukatus nii inimestele kui ka jumalatele. Päike ja kuu kaovad, ilmapuu vajud keevasse ookeani. Jumalad kuulusid kahte perekonda: Aasid ja Vaanid. Valhalla sõdalaste paradiis. Odin pm mingi peajumal v midagi. Kolm kehastust. Thor taeva- ja piksejumal. Frej rahu, jõukuse ja viljakuse jumal. Skandinaavia kultuur. Ruunikirjad algul 24, hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri, mis meieni on jõudnud haua- ja mälestuskividel. Suulised pärimused pandi kirja alates 7. sajandist: Erik Punase saaga; "Vanem Edda"; "Noorem Edda"; "Nibelungide laul" (kolm viimast ei pruugi olla puhtalt skandinaavia). Suured maadeavastused Euroopa oli tunda saanud Indiast pärit vürtse. Taheti ohutumat teed Indiasse. Ptolemaios arvestas Maa ümbermõõduks 28 000 km ja siis tundus ümbermaailmareis lihtne.
Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja-Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab Antiik-Kreeka lõvi, millele on raiutud skandinaavia ruunikirjad. 4.1 Vana-Vene riigi teke Vene kroonikate andmetel tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki Skandinaaviast kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Vennad olnud pärit russide hõimust, mida peetakse Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe
Enamus juttu kuskil eespool juba mainitud. Esile tulevad ka suured epideemiad ja nälja-aastad. Üks ajalooliste muistendite rühm kujutab nö. ajaloolisi isikuid- kuningaid, keisreid, Sissi-Jaakkot ja erilisi legendaarseid sõjamehi. Uskumusmuistendites kujutatakse endeid, surnuid, vanapaganat ja selle liitlasi, äravahetatuid ja kummitusi,maa-emasid ja veteisasid, koduhaldjaid, pisuhändu, metshaldjaid ja-piigasid jne. Loitsud 4.-5. sajandist pärinevad vanimad põhjamaised ruunikirjad. Alates sellest ajast on leitud märke ka põhjamaisest loitsumaagiast. Teatakse, et ruunidel oli mingi maagiline sisu: A-ruun oli kaitsev, T-ruun võitu toov, N-ruun oli armastusruun. Edda-lauludes mainitakse, et loitsude abil saab ravida haavu, eemaldada ahelaid ja vaigistada viha. Lugupeetuim loitsija oli Odin. Kui katoliku kirik Rootsi jõudis, oli seal sügavalt juurdunud loitsutraditsioon. Katoliiklus tõi kaasa rohkesti kurjade vaimude manamisega, aga ka õnnistamisega seotud kombeid.
Oma magistritöös on ta nõustunud Johan Spuhli jaotusega (lk 656, ma ei hakanud seda välja kirjutama), mis on sama, ainult et pikemalt lahti seletatud. Ariste ei mainis laenuallikana Ojamaad (sarnaselt Wilhelm Wigetiga). Vanarootsi – see periood algas umbes aastal 800 pKr. ja lõppes umbkaudu 1526 ning hõlmab seega viikingiaega ja keskaega. Eesti ja Rootsi suhetest annavad kirjalikku tunnistust need Rootsi ruunikirjad, kus on mainitud Eestit, Virumaad, Saaremaad, Ruhnut või mõnda Eestisse sõitjat. Viikingiajal olid eestlaste ja rootslaste suhted sõjalised ja kaubanduslikud. Keskaegsed kontaktid olid juba palju mitmetahulisemad. Rootsi piiskopid tegid misjonitegevust Läänemere idakalda paganate hulgas. Sellest ajast on tekkinud palju sselleteemalist sõnavara. Rootslane oli eestlasele palju lähedasem kui sakslane ja see lähedus võis soodustada rootsi keelest eesti keelde laenamist
Peale selle kirjutas ta ,,Viljapuuaia" (Bustan) õpetuspoeemi luulevormis. Pärslaste jaoks oli olulisim gazel'i luuletaja Hafez (s 1389), kellel on oma diivan. Kõigepealt õppis ta Koraani pähe, kuid luuletajana ei õnnestunud tal läbi lüüa. Ta olevat peaaegu nälga surnud ja läinud palvetama pühaku hauale. Pärast seda olevat tema huultelt hakanud pudenema ,,maailma kõige ilusamad värsid". Turgi kirjandus Esimesed turgi kirjamärgid on Orhoni ruunikirjad Orhoni jõe orus Põhja-Mongoolias. Tegemist oli nn helesiniste turkidega 6. sajandist eKr. Kahe valitseja raidkirjad nende mälestuseks: Kül Tegin (raidkiri aastast 732) ning Bilge Kagaan (735). Need avastati aastal 1889. Järgmiseks on tekste säilinud uiguuridelt (744840), kes võtsid vastu maniheismi. Neilt on säilinud nii maniheistlikke kui budistlikke tekste. Neil oli algul ruunikiri, seejärel uiguuri kirjaviis, milles pandi tekstid kirja
perioodi turgi algupära sõnad. Järgmist keeleajaloolist perioodi, vanaungari perioodi, dateeritakse maaletulekust kuni 1526. aastani. Selle perioodi algusesse langeb ka riigi rajamine kuningas István Püha poolt, ristiusu vastuvõtmine ja kirjakeele sünd. Paikseks jäänud ungarlased tõid endaga kirjatundmise juba kaasa. Paralleelselt ladina kirjaga eksisteeris türgi päritolu ruunikiri, mida kirjutati paremalt vasakule. Säilinud ruunikirjad pärinevad 15.-16. sajandist, neid tuntakse tänapäeval seekelite (székely) ruunikirja nime all. Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandil Bütsantsi allikais. Sellest perioodist pärineb Tihanyi abtkonna asutamiskiri (1055); milles esineb 58 ungarikeelset sõna. Aastast 1192-95 pärinev Halotti Beszéd és Könyörgés (Hauakõne ja palve) on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Esimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
