• Mõisate arv 17 saj kasvas(500-1000le • Põlluharimine kolmeväljasüsteemis. • Noori e lapimaade süsteem- väljasund • kivikoristus, kiviaiad(vähem lõhutud tööriistu, kvaliteetsem vili) • tööloomad- härjad ja hobused • tööriistad muutusid vähe ➔ Koormised: • Teotöö, mis jagunes 1)rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu • mõisavooris käimine(kui nõuti siis tuli midagi transportida) • loonurent(maksma majapidamissaadused) • Toit: rukkileib enamasti aganaleib, soolasilk, jahu või tangupuder, herned, oad. • Jook: kali ja mõdu, pühade ajal õlut. • Rootsi ajal algas kõrtside rajamine, mõisnike viinamonopol • Riietus: linane, kootud villased sukad ja põlvikud, rahvarõivas(pidulik). Pottmüts • Elamu: rehielamu(reheahi, suitsune, sest puuduvad aknad ja korsten, õlgkatus, palgid) ➔ Linnad, kaubandus ja tööstus Rootsi ajal
Pere koosnes mehest, naisest, lastest vahel ka täiskasvanud poegade peredest ja raugaeas vanematest. · Sunnismaisus, millega kaasnesid maksud, teotöö ja kümnis kirikule. · Küla moodustas ühe kogukonna. Majad olid ehitatud sumbküla põhimõttel, põllud olid külast väljas pool. Talupojad · Kuni XII sajandini oli mõis naturaalmajanduslik suurmajand, siis olid talupoegadel koormised ka vastavad: teotöö, toiduaine metsaannid s.t. Loonurent. Lisaks võis mõisnik välja mõelda veel kohustusi. · Kaubalis-rahaliste suhete arengugs muutusid ka talupoja kohustused. Oluliseks muutuseks raharent. Raha eest võis end vabaks osta, mõis kasutas palgasulaste tööd · Talupoegade mõttemaailm ja ellusuhtumine olid konservatiivsed. 22. -23. Eluolu ja kultuurlinnad 1. Millal, miks ja kuhu tekkisid kõrgkeskaegsed linnad? 2. Milliseks kujunesid linna ja senjööri vahelised suhted
annaabi.ee 
