Keskaeg (1)

KESKAEG (medium aevum)
Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel , mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem.
Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt
395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine
4. saj Suur Rahvaste rändamine
376 viimase Lääne- Rooma keisri kukutamine ( sellest ka meie aja järgi keskaja algus)
2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb.
1492 Columbus jõudis Ameerikasse
1517 Reformatsiooni algus(Marthin Luther)
Keskaeg jagatakse:
I) Varakeskaeg 476-11.saj algus; Oli muutuste ajastu, antiigi lõpp, Frangi riigi tõus, katoliikluse levik.
II)Klassikaline keskaeg e kõrg keskaeg 12.saj – 13. saj algus ; linnade rajamine ja kiriku tähtsuse tõus
III) Hiliskeskaeg 13. saj lõpp – 1492 ; kriisid, sõjad, katk, halb kliima.
Keskaegset Euroopat iseloomustab rahva sügav religioossus ja feodaalne külaühiskond. Ühiskonnas eristusid kolm kihti 1)oratores- palvetajad e preestrid / vaimulikud ; 2)bellatores- sõdijad e feodaalid ; aadlikud
3)laborotores - töötajad e talupojad
Inimesed olid valdavalt kirjaoskamatud ja arvestasid aega kiriku pühade või valitsejate võimuloleku järgi. Ei teatud sünni- ega surmadaatumeid. Haridust said vaid vaimulikud vaid usulistel eesmärkidel. Kommunikatsioon eripiirkondade vahel oli halb, teed olid lagunenud ja võimalusel liiguti mööda vett. Palju oli röövleid ja piraate. Feodaalid üritasid teenida tee ja silla ning tolli maksude kehtestamisega. Kõik möödakäijad pidid maksma, siis pakuti vastavas piirkonnas liikumiseks kaitset.

Rooma impeerium

Jagunes 395
Lääne- Rooma Ida-Rooma e Bütsants
-keskus Itaalia(Rooma) - keskus Konstantinoopol
-hävis 476 pärast viimase keisri kukutamist püsis kuni 1453 tänu:
- Aladele tekkisid erinevad germaani hõimude -tegev keisri võim
riigid -hea asukoht
-lojaalne sõjavägi talupoegadest

Bütsants

Nimi tuleneb Kreeka linast Byzantsionist, mille keiser Constantinus muutis 330 a Rooma keisririigi pealinnaks Konstantinoopoli nime all. Territoorium hõlmas: Balkanit , Väike- Aasiat, Kaukaasiat, Süüriat, Egiptust, Palestiinat ja Vahemere saari .
Oli palju rahvuseline riik kus riigikeel oli kreka keel. Riiki juhtis absoluutse võimuga keiser-basileus. Olemas olid ka riiginõukogu ja tsirkuseparteid e demosed.
Bütsantsi tippaeg – Justinianuse I valitsemise aeg, valitses 6. saj.

arendas välja tugeva, sõjalisbürokraatliku riigikorra.

Koostas Rooma Õiguse põhjal tsiviilseaduste kogu eJustinianuse koodeksi.

Pidas edukaid vallutussõdasi barbarite vastu, soovides taastada Rooma keisririigi hiilgust.

Lasi ehitada keskaja võimsaima katedraali Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraal )
Vaenlased: 1) Bulgaaria , kellega võideldi vahelduva eduga ligi 200 aastat.
2)alates 7. saj. Araabia
3) alates 11. saj. Türgi, kes 1453 Bütsantsi lõplikult vallutades.
Ühiskond: 1) tugev tsentraliseeritus, kõik sõltus keisrivõimust.
2)Rahva hulgas oli enamus vabu inimesi, kes tegid tööd ja maksid makse.
3)Ametnikele ja sõduritele maksti palka kullas, mis tagas nende rahulolu ja soovi, et riigis säiliks kord.
Vastuolud läänega: 1) 1054 toimus kiriku lõhe, Katoliku kirik jagunes kaheks vaimulikuks pooleks: Ida- kirikuks ja (Konstantinoopoli patriarh ) ja lääne- kirik (Rooma paavst )
2) Ristisõdijad vallutasid 1204 Konstantinoopoli hävitasid suure osa nii rahvast kui linnast.
3)Hiliskeskajal süvenes sõltuvus Lääne-Rooma kaubalinnadest.
Kultuur: 1) kirjaoskus oli levinud
2) 425 asutati esimene kõrgkool(grammatika, retoorika , filosoofia ja õigus)
3) tähtis osa antiikkirjandusel ja Rooma õiguse edasi arendamisel.
4) populaarsed olid pühakute elulood e hagiograafiad. Kirjutati ka maailma kroonikaid e kronograafiaid

tuntuim maade uurija Kosmas Indiasse Sõitja

misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.saj slaavi tähestiku(e kirillitsa )

Frangi riik

Esimene tugev riik, mis tekkis lagunenud Lääne Rooma aladele.(tänapäeva Prantsusmaa La France)
I) Chlodovech Pani 5. saj aluse Merovingide dünastiale ja Frangi riigile. Muutis võimu päritavaks ja lasi seadused kirja panna Saali õiguse nime all. Tema võimu kindlustas ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis 496 a, millega ta saavutas eelised teiste germaani hõimude ees ja kõrgete ristiusu vaimulike toetuse. Chlodovechi surma järel jagati riik ja tõi kaasa kodusõjad. Kuningate asemel hakkasid riiki valitsema nende kojaülemad ehk majordoomused
II)Karl Martell 714. sai majordoomusena valitsejaks. Võttis endale frangi hertsogi tiitli 732 peatas Poitiers lahingus araablaste edasitungi Euroopas. Pani aluse raskeratsaväele, mis aitas feodaalühiskonnal 600 a püsida. Saavutas kiriku toetuse ja kindlustas Frangi riigi ühtsuse.
III) Pippin Lühike, päris 741 võimu. Aitas nõrkadel paavstidel taastada Roomas korra.Alistas langobardid ja võimaldas rajada Rooma paavsti e kiriku riigi. Tasuks kroonis paavst Pippini ametlikult Rooma kuningaks. Sellega lõppes merovngide ajastu ja võimule tulid karolingid.
IV) Karl Suur valitses 768-814. oli kirjaoskamatu kuid geniaalne väepealik. Edendas kultuuri. Levitas ristiusku, vallutas palju. Läks sõjaretkega paavsti vaenlaste vastu ja sai tänutäheks 800 a keisri tiitli. sai ka Bütsantsi keisriks aastal 812.
Vallutuste tulemusena suurenes riik 1,2 miljoni ruutkilomeetri-ni.(18 miljonmit elaniku)riiki hoiti koos relva ja tugeva valitseja abil. Majandus süsteem oli maha jäätud, kuid kultuuriline panus oli suur(karolingide renessans .)
1)eesmärgiks antiikajaga samaväärsete teadmiste saamine
2)soositi filosoofide, luuletajate ja kunstnike tegevust.
3) rajati ilmalike õppeasutusi.
4) kloostrid täitsid kultuurikeskuste rolli(raamatukogud, käskkirjade ümber kirjutamine ja tõlkimine)
V) Ludvig I Vaga päris võimu 814. juba 817 jagas riigi oma poegade vahel ära . 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik lõplikult kolmeks jagati: 1)Ida-Frangi riik(Saksamaa)
2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa)
3)Lõuna- Frangi riik(Itaalia)

Feaodaal suhted

Keskaja Euroopas pideva konflikti ühiskond. Selle tulemusel vabad mehed andsid end tugevamate kaitse alla. Ellujäämise nimel osutasid teeneid ja jäid vabaks.
Feodaalne hierarhia (lääni kord)
Valitseja(keiser kuningas)=>suur feodaal ( hertsog , krahv )=>väike feodaal=> väike rüütlid
Feodaal suhted(järg)
(alam) vasall (ülem)senjöör
1) oli senjööri kaitse all 1)andis vasallile maad ja kaitses teda (kohtus)
2) Vandus senjöörile igavest truudust(investitatuur)
3)teenis senjööri sõjaväes
4)vajadusel laenas raha või ostis vanglast välja
5)toetas nõuannetega

Feodalismi tekke põhjused

1) Frangi riik vajas tugevat sõjaväge
Et sõjamehed jõuaksid endale osta raskeratsaväe varustust, andis senjöör neile maa koos talupoegadega(tegid tööd, maksid makse)sõjameestest kujunes rüütlite kiht.
2) vajati kindlat võimusüsteemi, kus alluvussuhted oleksid kindlat paigas
kehtis põhimete:” minu vasalli vasall ei ole minu vasall” kohustused olid vaid selle senjööri ees, kellele anti truuduse vanne .
Kuningas jagas maad e lääne suur feodaalidele ja need omakorda endast madalamatele. Kuningalt sai ka immuniteedi kirju, mis andsid kohtu-ja maksukogumisõiguse oma maal.. lääni kord oli mõeldud riigi tugevdamiseks, kuid lõpuks jagas valitseja maad laiali, vasallide lojaalsus ja ühtsus kadus ja Euroopas tekkis äärmine killustatus.
Läänide tüübid: 1) benefiits - anti tähtajaks kasutada, kuid enamasti pärandati peres edasi.
2)feood- vabalt pärandatav maatükk
3)domeen- kuninga suur maavaldus , mis läänistamise käigus järjest vähenes.
4) allood - täielikus omanduses olev maavaldus, mis ei allunud vasall suhetele.
Talupojad: elasid sõltuvuses feodaalidest. Oli kaks majandamissüsteemi:1)rendihärrus- feodaal jagas kogu oma maa talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti.
2)mõisahärrus- suurem osa feodaali maast jäi tema mõisa maaks , kus talupojad pidid tööl käima talupojad said endale kasutamiseks väikese maalapi ja pidid suure osa talusaadustest ära andma.
Talupoegade elukoha vahetuse takistamiseks muudeti nad sunnismaiseks e pärisorjadeks.

Viikingid

Viiking oli elukutse nimetus. Erinevad nimetused:
1) prantslased - normannid
2) venelased - varjaagid
3)bütsantslased. Varangid
4) sakslased - askemannid
5) inglased - taanlased
6) iirlased fingallid ; dubgallid
Viikingite retked kestsid 8. saj teisest poolest 11. saj teise pooleni
Põhjused: 1) halvad kliima tingimmused skandinaavias, mis ei võimaldanud rahvast ära toita. Pidevad näljahädad.
2) sellest tulenevalt otsiti paremaid elupaiku või käidi rüüsteretkedel röövimise eesmärgil
3) Kaubanduslikud eesmärgid-jõudsid välja Venemaale ja Bütsantsi
4) pärimis korraldus, kus maa ja vara päris vaneim poeg ja teised pidid end ise kuidagi ära elatama.
Rootslased - siirdusid peamiselt ida-venemaa aladele. Asutasid seal mitmeid olulisi kauba punkte Kiievis ja Novgorodis. Kauplesid karusnahkade ja orjadega. Panid aluse vana Vene riigile.
Taanlased- mõjutasid rohkem lõunapoolseid alasid Inglismaal j aFrangi riigis(845 ründasid Pariisi; 850-st hakkasid ründepaikades talvituma ja tugipunkte rajama. Vallutasid suure osa inglismaast.
Norralased- hõivasid vähe tuntud piirkondi(šotimaa, Iirimaa , Fääri saared, Island , Gröönimaa)
10.saj lõpul randusid esimeste eurooplastena põhja-ameerikas.
Retkede edukus tulenes suurepärastest laeva ehitus- ja meresõiduoskuses.(orienteeruti tähtede järgi; algeline kompass)madala süvisega laevad.
Euroopa riikidel ei olnud Viikingitele merel midagi vastu panna. Kasuks tuli ka Euroopa feodaalne kihistatus, mistõttu puudusid suures tugevad sõjaväed.
Olukord hakkas pöörduma Viikingite kahjuks seoses ristiusu misjonäride tegevusega skandinaavias. Järjest enam viikingeid vahetas muoinas usu ristiusu vastu.

Ühiskonna korraldus

Välismõjud puudusid, antiikitsivilisatsioonidega Viikingid koku ei puutunud, Säilitasid kaua sugukondliku korra, feodalismi ei tekkinud. Elasid suurperekondadena, mitu põlvkonda, teenijad ja orjad ühes majas . Iga maja juures perekonna kalme.
Kõik skandinaavlased kuulusid etniliselt põhja-germaanlaste hulka ja rääkisid muinasskandinaavlaste keelt. Ühine ka kultuur, usund , mütoloogia ja õiguslikud tavad. Kolm ühiskonna kihti: ülikud, vabad talupojad ja orjad.
Konung - viikingite ülik
Bond - taluperemees
Riikluse alged tekkisid 9. saj algul taanlastel, 9. saj lõpul norralastej ja 11. saj rootslastel.

Viikingite usund ja kiri ning kirjandus

See osa tuli ise kokkuvõte õpikust teha...usund oli lk 43 ja kiri ning kirjandus lk 44...sa loe vähemalt läbi sest ta raudselt midagi sealt kysib:P ruunikirja kohta ma arvan:P:D:D

Suurbritannia kujunemine

300 eKr indoeuroopa rahvad Suurbritannia aladele
10-5. saj eKr keltide sisseränne

• edukas majandus, mis rajanes raua tootmisel
  
• leiutasid uusi põllutööriistu(nt vikat, ader )
  

1. saj m.a.j. roomlaste vallutus

• Britanniast sai Rooma provints
  
• 5. saj tekkis barbarite ründeoht ja Rooma lahkus oma vägedega Britanniast
  

5. saj germaanihõimude massiline sissetung anglid , saksid, jüütid, friisid (anglosaksid)

• orjastasid suure osa keltidst
  
• rajasid sinna oma kuningriigid :
  

Essex, sussex, Wessex, northurnbia, Kent. 829 ühendati need Inglise kuningriigiks.

• Keldid jäid elama Wales ’i , šotimaale ja Iirimaale
  

Normannide sissetung (taanlased)

• inglise kuningas Alfred suur sõlmis sõdade tulemusena taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks(876) taanlaste riiki nimetati Danelaev e taani õigus
  
• norralased tungisid šotimaale , kuhu rajasid oma asundused.
  
• 1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa
  
• 1042 sai uuesti võimu anglosakside dünastia kuningas Edware Usutunnistaja.
  
• 1066 normandia Prantslaste e vanade viikingite kallale tung Inglismaale . Alistasid anglosaksid ja kuningaks sai William I Vallutaja.