Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

Q: Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

Q: Mida tähendab et läänisuhe oli lepingulinehierarhilineisikuline?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

Q: Mis oli läänisüsteemi kujunemises positiivset ja negatiivset?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

Q: Miks püsis Bütsants 1000 a kauem kui Rooma?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

R., Liisi

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering (2)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks?
Mida tähendab et läänisuhe oli lepingulinehierarhilineisikuline?
Mis oli läänisüsteemi kujunemises positiivset ja negatiivset?
Miks püsis Bütsants 1000 a kauem kui Rooma?

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

Algus

313 – Legaliseeriti ristiusk . Keskaja peamine maailmavaade.

330 – Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus).

375 – Algab suur rahvaste ränne ( hunnid ). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase).

395 – Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus.

476 – Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk ( barbarid ). Ida-Rooma jääb püsima.

Lõpp

1453 – Konstantinoopoli vallutamine . Langes islamiusuliste kätte.

1492 – Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus.

1517 – Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes

1640-1660 – Inglismaa revolutsioon , kiire majanduslik areng

Varakeskaeg (4-10 saj) – üldine linnade allakäik, naturaalmajandus , barbarite riikide teke ja häving, püsima jäävad ainult tugevamad, Frangi riigi õitseaeg, Bütsantsi (Ida-Rooma) hiilgeaeg . Hakkavad kujunema feodaalsuhted , üsna rahutu aeg, kus sõditi palju, vallutati palju maid.
Kõrkkeskaeg (11-13 saj) – kujuneb lõplikult välja feodaalsüsteem, tekivad uuesti linnad, tänapäevaste linnade tuumikud, ristisõjad, kristluse invasioon, Paavsti võim kiriku peana kõige suurem, kujuneb omapärane linnakultuur , rüütlikultuur, keskaegse filosoofia tekke aeg (seotud väga tiheedalt usuga), gootika hiilgeaeg. Perioodi lõpus hakkavad tekkima tugeva keskvõimuga riigid (Inglismaa, Hispaania ). 100 aastane sõda.
Hiliskeskaeg/ varauusaeg (15-16 saj) – kriisid ühiskonnas, usuelus,usupuhastuse aeg, humanismi ja renessansi aeg. Tugevnevad veelgi Prantsusmaa ja Inglismaa, hakkab kujunema diplomaatia .
Keskaeg – ei olnud kasutusel keskajal. Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa.
Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) – tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj – Liivi sõda – Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega.
Keskaja ruumiline piiritlemine –

katoliiklus religioonina

ühiskondlik korraldus – feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon )

Feodalism – kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati – lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel. Kui feodalism hakkab ära kaduma, säilivad feodaalsed asjad peale seda päris kaua – nt pärisorjus. Eestis kaob pärisorjus 19 saj alguses.
VARAKESKAEG
Rahvasterändamise aeg: germaanlased ja slaavlased
Germaanlased on indoeurooplased, nende hõimkond jagunes kolmeks ida, lääne ja põhjagermaanlased. Peamine elulaad : liikuv, tegeleti küttimisega ja algelise põlluharimisega (alepõllundus), põhimõtteline võrdsus, tähtsamaid asju otsustati rahvakoosolekul, tähtis roll oli hõimupealikel ( hertsog ). Hiljem moodustavad hõimupealikud kuningale nõu andva seltskonna.
Ajend : hunnide sissetung Euroopasse (375), põhjuseks ilma jahenemine, maa nappus, toidupuudus .
Tagajärjed: tekivad barbaritekuningriigid:

Tüüringite kuningriik

Idagootide kuningriik (Itaalia)

Läänegootide kuningriik (Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa) – esimene riik, tekib 418. Lääneogootid tõrjuvad hunnid Katalaunia lahingus (451).

Frangi kuningriik (Prantsusmaa)

Burgundide kuningriik (Prantsusmaa)

Vandaalide kuningriik. 455 – Rooma linna rüüstamine vandaalide poolt.

Anglosaksi kuningriik (Britannia)
Suur rahvaste ränne lõpes 568 kui langobardid rajasid Põhja-Itaaliasse oma riigi (keskus Ravenna ).
Slaavlased tundsid alepõllundust, olid rohkem karjakasvatajad, elasid steppides. Erinevalt germaanlastest oli ühiskond kihistunud. Suur sõjakus ja ekspansiivsus (soov vallutada). Slaavi hõime 3: ida lõuna ja lääneslaavlased. Kõige vanem slaavi riik on Bulgaaria ( luuakse 7 saj). Võtavad üle ristiusu, tõlgitakse piibel vana-bulgaaria keelde. Selle keele töötas välja Kyrillos , kes on ka kaudselt slaavi tähestiku aluse panija. Družiina, erinevate hõimude pealikud , tülitsesid omavahel.
Põhja pool asusid viikingid ja soome- ugri hõimud.
Rjunik valitakse Novgorodi vürstiks, 862 aastal. Tema järglane vürts Oleg vallutab 882 aastal Kiievi, seda peetakse Vana-Vene riigi rajamise aastaks.
988 võtab vürst Vladimir vastu ristiusu (Bütsantsis). vene riik muutub ideoloogiliselt ühtsemaks.
Frangi riik
Nimetage vähemalt 2 Chlodovechi ettevõtmist, mis olid teie arvates rangi riigile kasulikud, põhjendage.
Selgitage kuidas muutus mõiste majordoomus sisu aja jooksul.
Selgitage miks võib Karl Martelli valitsemisaega pidada Frangi riigi juures murranguliseks.
Kirjeldage kuidas õnnestus Pippin Lühikesel saavutada dünastiate vahetus Frangi riigis.
Frangi riik saavutas oma iilguse Karl Suure valitsemisajal, nimetage alad mis tema poolt vallutati järgmistes ilmakaartes:

lääs

edel

kirre

ida

kagu
Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? –
843 – Verduni kokkuleppega jagunes Frangi riik kolmeks.

Chlodovech (Merovingi dünastia)
Karl Martell (Merovingi dünastia)
Pippin Lühike (Karolingi dünastia)
Karl Suur (Karolingi dünastia)
495 a lasi end koos kaaskonnaga ristiusku ristida . Frangi riigi rajaja, vallutab terve Gallia . Kuningas.
Tõrjus araablaste rünnakuid, 732 Pontiers lahing. Esimene tugev majordoomus.
Lubas paavste aidata, kui ta kroonitakse Frangi riigi kuningaks. Majordoomus, hiljem kuningas.
Esimene keiser , aitas võidelda langobardide vastu. Vallutas Pürenee poolsaare põhjaosa, Itaalias langobartide kuningriigi, Põhja-Saksamaa, suur osa Lääne-Euroopast. Kuningas, 800 a keiser.
Krahv – asevalitseja
Mark-krahv –ääremaadevalitseja
Vasall – maasaaja
Senjöör - maaisand
Feodaalsuhete kujunemine
Selgitage mida tähendab et läänisuhe oli lepinguline / hierarhiline /isikuline?
Nimetage vasalli põhilised kohustused senjööri ees ja senjööri põhikohustused vasalli ees.
Mis oli läänisüsteemi kujunemises positiivset ja negatiivset? Positiivne – sõjavägi muutus tugevamaks, säilis avalik kord. Negatiivne – nõrgestas kuninga võimu, Frangi riik lagunes selle pärast, puhkesid sagedased feodaalide omavahelised võitlused.
Mõisahärrus – Ida-Euroopas, ühekordne kasutus, teotöö ( vasallid tegid mõisapõllul tööd)
Rendihärrus – Lääne-Euroopas, mitmekordne kasutus, senjöör rentis maid, kui talupoeg sai rendi makstud, sai ta vabaks (pärisorjust ei kujune).
Maa kategooriad:

kuninga maavaldus – domeen

benefiits – see maa, mille senjöör andis vasallile, kuid kui ta suri, siis pidi selle tagasi andma. Pärandamisõiguseta maa

feood ehk lään – pärandamisõigusega maa

Bütsants
Territoorium
Balkani poolsaar ja Väike- Aasia , lisaks Aafrika põhjaosa ning Ida-Rooma alad.
Rahvastik
Kreeklased, slaavlased, bulgaarid
Keel
Alguses oli riigikeel ladina keel, hiljem sai selleks kreeka keel. Sisse tunginud slaavlased kasutasid slaavi keelt.
Valitsemine
Riigi eesotsas oli piiramatu võimuga keiser, keisrile nõu andis senat. Keiser oli Kristuse asemik maa peale, ta oli sõjaväe kõrgeim juht, riigikohtunik, ülim seadusandja. Keisri nimetasid ametisse armee , senat ja rahvas. Pikka aega polnud keisrivõim päritav, aga tegelikkuses määras keiser endale ise järeltulija, kes oli ühtlasi kaasvalitseja. Keisrile allusid riigielu korraldavad ametkonnad.
Justinianus I valitsusaeg 527-565
Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust.
7.-11. sajand
Bütsantsi ründasid mitmed sissetungijad , bulgaarid ja araablased . Araablastele kaotati Vahemere idaannik, Egiptus , Küpros ja Kreeta . Väike-Aasias suudeti oma võim siiski säilitada. Kreeta tagasivallutamisega saadi Egeuse meri kindlalt kontrolli alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus. Bütsants vallutas maid juurde Süürias ja Armeenias.
11.-15. sajand
Türklased-seldžukid tungisid Väike- Aasiasse , nad purustasid Bütsantsi väe ning suur osa Väike-Aasia elanikkonnast langes türklaste võimu alla. Paluti abi Lääne-Roomalt ning korraldati ristisõjad. 1204 vallutasid Lääne-Euroopa rüütliväed Konstantinoopoli. 1261 taasta Bütsantsi keiser oma võimu, kuid mitte riigi varasemat hiilgust. Tugevnes Türgi riik. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu.

Miks püsis Bütsants 1000 a kauem kui Rooma?
BÜTSANTS
LÄÄNE- ROOMA

Armees oma riigi elanikud
(enamasti) Pidas vastu välisvaenlaste sissetungidele
Püsis keisrivõim
Kaubateede ristumiskoht
Rikas kaubalinnade poolest.(Käsitöö)
Vähe orje ja palju vabu kodanikke

Armees ka germaanlased
Langes 6.saj germaani võimu alla
Tekkisid sõltumatud germaani riigid

Bütsantsi koht keskaja kultuuris.
Slaavi hõimud ja Vana-Vene riigi teke
Slaavi hõime oli 3:

idaslaavlased

lõunaslaavlased

lääneslaavlased
Bulgaari riik - võtab omaks ristiusu, piibel tõlgitakse vana-bulgaaria keelde, sellest areneb välja kirillitsa tähestik (Kyrillos).
Varjaagid – vikingid, normannid . Legend räägib 3 varjaaki (Sineus, Rjurik, Trevor) kutsuti valitsema Vana-Vene hõime. Rjurikist saab Novgorodi vürst (862). Tänu sellele saab Vene riigi teke üha rohkem võimalikuks. Rjuriki järeltulija Oleg vallutab 882 aastal Kiievi. Kiievi ja Novgorodi vahele jääv ala ühendatakse Vana-Vene riigiks. See oli sõjakas riik, rünnati tihedalt Bütsantsi. Samuti tegeleti kaubandusega. 988 aastal vürst Vladimir võtab Bütsantsist vastu ristiusu.
Kirik varakeskajal
Ristiusk tekkis 1. saj Palestiinas . Ristiusu rajaja oli Jeesus , pärit Naatsaretist. Kiire leviku põhjusteks olid:

ristiusk oli mõeldud kõigile

Jeesuse jüngrid levitasid seda

ülestõusmispühad
Ristiusu pühakiri on piibel – koosneb Uuest (4 osa) ja Vanast testamendist
Selgitage kuidas kujunes piiskopi ametist paavsti amet.
Kirjeldage kuidas tekkis paavsti riik
Kiriku teke
Ristiusu levik
Kirikuorganisatsioon
Katoliku kiriku õpetus
Paavstlus
313: Legaliseeriti ristiusk ( Constantinus ).
381: Athanasiuse ja Ariuse vaidlus Jeesuse olemuse üle. Arius pooldas Jeesuse inimlikku olemust. Athanasius väitis et tegemist on Jumaliku olemusega. Katoliikluse sünniaasta
391: Ristiusust saab riigiusk
Tähtsus: kirik ühendab rahvast, hariduse korraldamine, vaeste abistamine , ühiskonnakorraldus, kaitse
Ristiusk levib Rooma riigi territooriumil ja Rooma riigi naaberriikides/barbarite hõimudes. Frangi riik võtab ristiusu vastu 496.
Misjonär: ristiusu levitaja , rahulikul teel. Peamised misjonärid olid mungad .
Misjon : ristiusu ulatuslikum levitamine
Misjonäride tegevuse tagajärjed: rajati kloostreid, suudeti Iirimaa ja Inglismaa kristlikuks piirkonnaks muuta.
Kõige kuulsam misjonär on püha Patrick.
Rajati Canterbury peapiiskopkond .
Vallutused: ristisõjad, Frangi riik ristiusustas saksid 8 saj. Viimasena võtsid ristiusu vastu leedukad.
Preester : jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi.
Piiskop: nimetasid ametisse preestreid, valitsesid piiskopkondi.
Sinod : kirikukogud, kus arutati tähtsamaid küsimusi
Visitatsioon: piiskop käis kohalikes kirikutes ja kloostrites, et kontrollida piiskopkonna vaimulike tegevust.

Katoliku kiriku õpetus
Põhisisu: usub Kristuse ülestõusu,lunastust
Põhisisu ei tulene ainult piiblist, vaid ka kirikuisade teostest (Athanasius – põhjendas Kristuse jumalikku olemust. Hieronymus – tõlkis piibli ladina keelde. Ambrosius . Augustinus – põhjendas kiriku ülemvõimu.)
Sakramendid: pühatoiming, mis toimub kirikus, neid on kokku 7:

ristimine (see tähendas kristlaseks tunnistamist)

leer e. konfirmatsioon e. kinnitamine – kristlaseks tunnistamine

armulaud – püha õhtu söömaaeg, sai osa jeesuse verest

meeleparandus ehk pihtimine – lohutus

abielu sakrament

viimne võidmine – surmasakrament

vaimulikuks pühitsemine

Paavstlus
Paavst : Rooma piiskop
Paavstiriik: Põhja ja Kesk-Itaalia
Paavstivõimu tunnused: Esimene paavst oli apostel Peetrus. Suurim ja tähtsaim paavst oli Gregorius Suur – rajas kloostreid, edendas ristiusu levikut, pannakse kirja ordu reeglid, hakkab kandma paavstivõimu tunnuseid (mitra – vaimuliku võimu sümbol, tiaara – ilmaliku võimu sümbol).
Kirikulõhe: Toimub 1054. Ida ja Lääne kiriku vahel tekkisid erimeelsused püha kolmainsuse pärast, samuti ka võimu pärast. Ida kirik muutus Kreeka katolikuks kirikuks (õigeusu kirik) ja Lääne kirik on Rooma katoliku kirik. Õigeusu kiriku pea Konstantinoopoli patriarh. Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Rooma kirik jäi ladina keelseks, kreeka kirik kreeka keelseks.
Dionysius Exiguus – arvutas välja Kristuse sünniaja
Beda Venerabilis – kirjutas Inglismaa kiriku ajaloost

Araablased ja islamimaad
Meka linna tähtsus araablaste ajaloos enne islamit, islami tekkega seoses ja tänapäeval:

enne islamit – sinna korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid, tähtsaim usukeskus, kaupmeestel tänu palverännakutele suur tulu

islami tekkega seoses – palvetamisel pöörati nägu Meka poole.

tänapäeval on usukeskus, tehakse sinna palverännakuid, tänapäeval on see Saudi- Araabia linn
Seosed Meka linna ja Muhamedi vahel – Muhamed levitas islamiusku Mekas, kus aga temasse vaenulikult ja umbusklikult suhtuti. Muhamed oli Meka linna kaupmees . Pärimuse järgi ta sündis seal.
Muhamedi ja Medina linna seotus – 622 asus Muhamed sinna elama, moslemid loevad seda oma ajaarvamise alguseks
Araablastele pöördelised aastad 622 ja 630 – 622 asus Muhamed elama Medina linna. 630 pöördus Muhamed tagasi Meka linna ja oli seal 2 viimast eluaastat Meka ja selle ümbruskonna valitseja.
Skeem islami kujunemise kohta, kuhu on märgitud aeg, rajaja, püha raamat, 5 tugisammast, põhivoorud, seos juudiusuga ja kristusega.

Beduiinid – kõrbe elanikud, kes tegelesid põhiliselt karjakasvatused, liikusid ringi
Fellahhid – araablastest põlluharijad, kes elasid ooasides ja kasvatasid datleid
Šeik – araablaste hõimude juht.
Veritasu printsiip – käis pidevalt vastastikune karistamine
Elati Araabia kõrbes/poolsaarel.
Semiidi hõimud.
Meka 622 – Muhamed saadeti Mekast välja Medinasse. Ajaarvamise algus
Kaaba tempel – seal austati jumalaid, kuubikujuline, seal on seinas must meteoriit
Medina 630 – Muhamed vallutas Meka
Hira mägi – Muhamed käis seal mediteerimas
Koraan – islamiusu püharaamat
Sunna – Muhamedi elulugu
Šariaat – islami seadus
Abu Bakr – Asus vallutama araabia hõime.
Kaliifid – Muhamedi järeltulijad
Ali – Muhamedi väimees, šiiit
Šahada – usutunnistus
Salaat – palvus
Saum – paast , ramadaanil
Zakat – annetused vaestele
Hadž – palverännak Mekasse, vähemalt kord elu jooksul
Mošee – islami pühakoda
Minarett – torn, asuvad mošee ümber
Muezzin – inimene kes kutsub inimesi palvusele

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 62 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liisi R. Õppematerjali autor

Põhjalik ja sisutihe materjal. Varakeskaeg, Frangi riik, Feodaalsuhete kujunemine, Bütsants, Slaavi hõimud ja Vana-Vene riigi teke, Kirik varakeskajal, Katoliku kiriku õpetus, Paavstlus, Araablased ja Islamimaad

varakeskaeg frangi riik feodaalsuhete kujunemine bütsants slaavi hõimud vana-vene riigi teke kirik varakeskajal katoliku kiriku õpetus paavstlus araablased islamimaad keskaja algus saum zakat had? mo?ee minarett muezzin ?ahada salaat

Sarnased õppematerjalid

doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c

Ajalugu

doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

756 1870- Paavsti valitsemisaeg Itaalias ??????????? 756 tekkis paavsti riik 768 814 - Karl suure valitsusaeg 800 frankide kuninga Karl Suur krooniti paavsti poolt rooma keisriks. 843 Verduni kokkulepe-frangi riigi jagunemine 3 riigiks (ida-, lääne-, ja Lõuna-frangi riigiks.) u. 1000 Erik Punase poeg Leif purjetas Põhja-Ameerika rannikule 1066 Hastengsi lahing 1453 Konstantinoopoli langemine ja ida-rooma häving 4. Euroopa kujunemine keskajal: a) Keskaja mõiste ja koht ajaloos Keskajaga tähistatakse teatud ajajärkude vahele jäävat perioodi. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess.Keskaja mõiste juurdlus nn valgustusajal.mõiste on halvustava tähendusega, sest tähendab pimedat ajajärku. Kuid praeguseks peetakse seda perioodi tsivilisatsiooni seisukohalt ülimalt oluliseks, viljakaks ja loominguliseks. Enamasti peetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamist 476 aastal

Ajalugu

doc

Varakeskaeg - islam, bütsants, viikingid

Varakeskaeg (õ. lk. 49-120) 1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4

Ajalugu

doc

Keskaeg

Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492

Ajalugu

doc

Ajaloo KT kordamine - Keskaeg

Kordamisküsimused kontrolltööks §7-17: 1. Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb? Millal algas keskaeg, millal lõppes? (vt ka esitlust) Valgustusajal tähistati keskajana antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Keskaeg jaguneb kolmeks varakeskajaks (kuni XI saj.) , kõrgkeskajaks (XI-XIII saj.) ja hiliskeskajaks (XIV-XV saj.) Keskaeg algas Lääne-Euroopas 476 pkr Lääne-Rooma riigi lõpp. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas 1)Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 2)Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492 või 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1571 2. Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur kes olid need isikud ja mida suurt korda saatsid? Chlodovech: Oli frangi valitseja, võttis vastu ristiusu ja ühines katoliku kirikuga (alguse sai frangi valitsejate liit Rooma paavstiga)

Ajalugu

doc

Lääne-Rooma keisririigi langemine ja keskaja kokkuvõte

Lääne-Rooma keisririigi langemine: Tekkisid Barbari kuningriigid: (Gallia- >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustulik, avatud seisus (kõ

Ajalugu

docx

Ajalugu konspekt õ.lk. 62-89

Konspekt õ.lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks?

Ajalugu

docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

ristiusustamine.  Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj  529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias.  Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj  622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus.  630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu.  Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8.saj  732 – Frangi riigil õnnestus Poitiers lahinguga peatada araablaste edasised vallutused Euroopas.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid