Referaat ,, Hansaliidust ja selle mõjust tänapäeval'' Sissejuhatus Hansa Liidu algust ei ole voimalik täpselt dateerida, kuid liit kujunes välja sammsammult XII sajandi jooksul. Hiliskeskajal purjetasid Pohja-Saksa kaupmehed, kes tegelesid väliskaubandusega, ise oma laevadega kui ,,rändkaupmehed" kaubanduskeskustesse, kus nad loid oma organisatsioonid kauplemisoiguste kaitseks. Sageli reisisid nad gruppidena. Siit on pärit ka termin ,,Hansa", mis alamsaksa keeles tähendas ,,jõuku, seltskonda". Esmakordselt mainitakse selliseid kaubandusühendusi 1161. aastal, kui tegutses ,,gemeenen Koopmans" Gotlandi saarel, mis oli sellel ajal üks tähtsamaid kaubanduskeskusi Läänemerel. Põhja-Saksa kaupmeestele anti teatud kaubandusoigused ja vastutasuks said Gotlandi kaupmehed privilegeeritud seisundi Põhja-Saksa piirkonnas, näiteks oiguse osta ja müüa kaupu, mida teistele keelati voi siis k...
SISSEJUHATUS Nimetus hansa tuleneb ajalooliselt sõnast (vanaülemsaksa keeles `salk, jõuk'), millega eelmise aastatuhande algupoole tähistati enamasti võõrsil viibivate saksa kaupmeeste ühishuve, eesõigusi ning julgeolekut tagada püüdvat ühingut. 13. sajandil loodi Hansa Liidu nime all Põhja-Saksa, Madalmaade ja Liivimaa linnade liit, mille eesmärk oli ühendada linnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korraldamiseks ja kaitseks. Ühistegevuse aluseks oli Hansa leping. Hansa Liidul oli hästi välja kujunenud juhatus, kes asus Lübeckis. Eri aegadel kuulus Hansa Liitu üle 200 linna. Liitu kuulunud Liivimaa linnad olid peamiselt vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Uus Euroopa Liit (edaspidi ka EL) kujutab endast mitmekeelset ja mitmekultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta reisida, elada, töötada, õppida, sooritada otsusid ja tehinguid. Samas kehtivad ELi territooriumil erine...
Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver- meistritöö,teeb sell Indulgents-patulunastuskiri Kerjusmungaordu-ordu,liikmed nii mungad ja kerjused Ketser-ristiusust taganeja Saatan-kurjuse kehastus,ingel lutchiver,põrgu valitseja Patt- jumalale meelevastane tegu Reliikvia-pühad säilmed Põrgu-saatana elupaik Seitse vaba kunsti- keskaegsed õppeained,õpiti ülikoolis Alkeemia-teadusharu,valmistada tarkadekivi,metall kullaks
Kuid ka see oli poolik võit. Ülikoolis talupojad suuresti käia ei saanud, sest ei tohtinud nad ometi olla targemad kui mõisnikule parajasti vaja oli. Keelatud olid kõik ususektid ja voolud, kuna ainus ja õige oli ortodokslik luterliku õpetus. Talupojad pidid käima kirikus ja justnimelt "õiget" jumalat uskuma. Ka paljudel linnadel läks senisest halvemini. Linnad kes sadamat ei omanud olid suuremates majanduslikes raskustes kuna neil reaalselt kaubanduses osaleda enam ei õnnestunud. Hansaliit käis alla. Minu arvamus on, et Rootsi aeg ei olnud nii hea midagi. Vanaks ja heaks ajaks saavad seda nimetada ainult mõisnikud ja Rootslased, kelle elu tol perioodil tõesti õitses ja hea oli. Tõsi, õpetati meid lugema ja ka kirjutama, kuid kui võrrelda seda teenet pärisorjuse, mõisakoormiste ja suure osa Eesti linnade allakäiguga, siis ei ole see kuigi suure kaaluga. "Vana hea Rootsiaeg"? Pigem mitte.
C) alang on tekkinud murrangu tagajärjel. 8. 1.Alpid 2.Baikali murrang 3. Apalatsid 4. Cotopaxi 5.kilimanjaro. IV variant Turuplats-asub linna keskel, kõige tähtsam koht. 1.seki 2variandilt. Raekoda-hoone kus toimusid linnavalitsuse istungid. 2.C) Hospidalid- vaestemaja ja haigla. 3.......sest maakoor vajub. Hansaliit-põhja Euroopa kauba linnade ühendus. 4.murrangulõhe....Ida aafrika Tsunft-ühe eriala käsitöö meistrite ühing. Kurrutus.....Himaalaja Palju vulkaane...Island 5.1.d 2.a.3. c.4. b. 6.SK: lubjakivi, Liivakivi. TK: Graniit, Basalt. MK: marmor, gneiss. 7.üksteisest eemalduvad, vahele lõhe, kust voolab välja magma, maakooreks 8.a)laamad, b)maa aeglaseks liikumiseks c)maavärin, maakoore lõhed d)moondekivimid, marmor. 9.a)6. b)4.C) 2. D) 5. E) 9. F) 10. G) 7
Eesti linnade sisekorrad Rae ülesanne oli hoolitseda linna sissetulekute eest ehk koguti makse kohtu mõistmine hoolitseda kodanike julgeoleku eest kaitsta linna huve. Soodustada käsitööd ja kaubandust Hoolitseda kirikute,koolide,haigete ning vaesete eest. Kaubandus Keskaja kaubalinnade ühenduseks oli Hansaliit. Eestis kuulusid sinna 4 linna. Tallinn Pärnu Tartu Viljandi Hansa kontorid ülatusid üle terve Euroopa, alustades Londonist, lõpetades Novogrodis. Euroopast toodi kaupa Eestisse, sealt edasi Venemaale. Eksport Eestist viidi välja peamiselt Rukkist Ehitus ja hauakive Kala Lina Hülge rasva (vähesel määral) Import Kõige hinnalisemad tooted, mida toodi sisse olid Sool Raud Heeringas Vürtsid Kaupmehed
käsitööde vastu. · Käsitöö muutus keerukamaks, see nõudis rohkem aega ja oskusi. Kuhu tekkisid linnad ? · teede ristumiskohtadesse · sadamate lähedale · laadaplatside juurde · losside, kirikute juurde Linnade tekkimiseks valiti kohad, kus liikus palju rahvast. Seal sai oma kaupa paremini müüa. Enamasti oli linnas 2000 10 000 elanikku. § 15 Elu keskaegses linnas Raad linnavalitsus Rae liikmeteks olid ainult kaupmehed. § 16 Kaubandus ja käsitöö Hansaliit saksa kaubalinnade liit Kaupmeeste liite moodustati sest : · ühiselt kergem oma kaupa kaitsta · seista oma huvide eest · harjutada riske Gild kaupmeeste selts Käsitööliste töökojas töötasid : meister töökoja omanik ja peamine töötaja sell meistri peamine abiline, kes täiendas oma oskusi õpipoiss õppis ametit ja tegi lihtsamaid töid tsunft käsitööliste ühing Millega tsunftid tegelesid ? · kontrollisid kvaliteeti
võim *Hinnus- kindla suurusega andam. Vana-Liivimaa valitsemine. *1346 jagati Vana-Liivimaa viieks osaks: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia piiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond *Riia peapiiskop, kellele allusid piiskopid, oli sel ajal tähtsaim. *1397Danzigi kongress-Jõuti kompromissini. Saksa odu ja piiskoppide vahel. Piiskopid pidid kuuluma liivi ordusse, piiskoppe ei sunnitud minema enam sõjaretkedele. *XIV- Hansaliit(Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi) *1420- Maapäevad: Valgas või Volmaris(Valmieras) *Osalesid: - vaimulikud eesotsas Riia peapiisk. ordumeister koos käskmikega vasallkonnad ja linnad *Arutati välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi ning klaariti omavahelisi tülisid. 14. saj lõpul ristiusustati Leedu. Krevo Unioon-14.saj teisel poolel, Leedu ja Poola vahel .Nõuni ordurüütlite lahkumist läänemere äärestKalmari Unioon-Taani, Rootsi, Norra vahel, sama eesm.
eest lahti ostnud. ▪ Vabadik- maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad. ▪ Sunnismaisus- Talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge. ▪ Pärisorjus- talupoeg oli mõisniku isiklik omand. ▪ Teoorjus- ehk teorent, kus talupoeg pidi oma vahenditega oma maa eest tasumiseks osa nädalast mõisa jaoks tööd tegema. ▪ Tsunft- käsitööliste vennaskond. ▪ Gild- suurgild ühendas linna kaupmehi ja väikegild linna käsitöölisi ühendav. ▪ Hansaliit- 13.saj- 17.saj kaubandus ja poliitiline liit. ▪ Luterlus- kristlik konfenssioon, mis sai alguse Martin Lutheri tegevusest protenstantliku reformatsiooni algatajana. ▪ Katoliiklus- usutunnistus, mis tunnistab paavsti oma vaimuliku peana. ▪ Klooster- kiriku asutus, mille moodustavad Jumala kartlikud inimesed, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning andnud selleks vastava tõotuse.
EL kujunemis lugu · Euroopas on olnud mitmeid ühendavaid suurvõime: o Rooma impeerium o Saksa Rooma kesiriik o Rootsi Suurriik o Austira Ungari impeerium o Hansaliit · I MS eel vastukaaluks Ameerika Ühendriikidele Mainiti Euroopa Ühendriike, o 1915 Euroopa Ühendriikide loosungid o 1922- Richard Nikolaus von Coudenhove ->Ühtne Euroopa o 1929 Prantsuse peaminister Aristide Briand->Rahvasteliidu koosolekul tõi idee luua Euroopa Liit, mida juhitaks Prantsusmaalt o Utopism-ebavõimalik,kuid ideaalna maailmanägemus
Selleks et sellist meistriks saada tuli esitada meistritöö, teha meistrikostitus, kasuks tuli veresugulus mõne meistriga samuti abiellumised meistri perekonnast kellegagi. Kaubandus Vahemeri : · Pangakontorid · Kuldmüntide käibeletulek · Veneetsia, Firenze · Tekstiilikaubandus · Peeti kaubavahetust Euroopa, Idamaade ja Põhja-Aafrikaga · Ristiusu levik · Rahamajanduse levik Lääne- ja Põhjameri: 14.-16. sajandil esines Hansaliit, kuhu kuulus 170 linna Turustati kala, soola, teravilja, vaha, vaske, rauda jm. Kaubavahetus Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnuga Majandusharud · Käsitöö · Kaubandus · Aiandus · Kariloomade pidamine · Transport hobused · Kalapüük
Sageli on maahärra suhted raega halvad, maahärra loss või piiskopi linnus ei kuulunud linnale Rae ülesanded: hoolitses linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest rakendas abinõusid, et soodustada kaubandust ja käsitööd kaitses linna huve suheldes maahärra ja teiste linnadega kandis hoolt kirikute ja koolide eest korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist oli kõrgeim kohtuvõim valvas kodanike julgeolekut vähendas määrustega tuleohtu Kaubandus Hansaliit-Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste ühendus Tallinn, Tartu, Viljandi on Hansaliidu liikmed Läände veeti teravilja, kalu, karusnahku, hauakive, vähem ka lina ja hülgerasva Venemaale(itta) veeti soola, heeringaid, õlut, metallitooteid, luksusesmeid Sisekaubandus toimus laatadel ja turgudel Kaupmeeste ühendused : Mustpeade vennaskond ja Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus eestlased Suurgildi ei kuulunud, olid väikekaupmehed Käsitöö
• Sunnimaisus- talupojad ei tohtinud liikuda ja nad olid pärisorjad. • Koormised- mõisavooris käimine, teotöö, kirikumaksud ja loonusrent.(suur nälg) ➔ Linnad, kaubandus, käsitöö (negatiivne) • Viljaeksport- riigi enda talupojad jäid nälga. • Tsunftipiirangud – ühe eriala käsitööliste selts ja sinna kuulusid vaid meistrid, eestlasi tõrjuti. • Sisemaa linnade tähtsuse vähenemine- linnaelanikel nappis tööd(Tartu), sest veeteed kasvasid kinni ja Hansaliit lõpetas tegevuse. ➔ Positiivne • Sadamalinnade tähtsuse kasv- aitas kaasa linnade arengule(Narva eriti) • Manufaktuurid- käsitööettevõtted kõigil inimestel on kindel ülesanne(kiirem, kvaliteetsem) • Uued kaubad- suhkur ➔ Usuelu, kultuur(positiivne) • hariduse levik- talurahvale olid koolid • kirjaoskus- kirjaoskus paranes(lugemiskoolid) (Forselius,aabits ja seminar)(Stahl ja Hornock lõid kirjakeele)(Tartu Ülikool) • Vana testament ja piiblikonverentsid
ja käsitööliste eraldumine põllumajandusest. Neid hakati nimetama oskustöölisteks. Uued linnad tekkisid kaubandusteede ristumiskohtadele. Esmalt tekkisid linnad Itaalias, Prantsuse lõunarannikus ja Vahemere piirkonnas. Idamaade ja Lääne-Euroopa kaupade vahendajaks olid Araabia kaupmehed, kes jäid kaubateedele. 12. Sajandil kujunes Läänemere Hansaliit ehk Hansaliidu kaubateed Euroopas. Keisri ja paavsti vastasseis: See vastasseis on tuntud kui investituudi tüli. Frangi riik oli jagunenud kolmeks : Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangiriigiks. Keisri tiitel oli kaotanud oma senise tähtsuse. 962. Aastal saksa kuningas Otto Esimene sooritas sõjaretke Itaaliasse ja paavst kroonib ta keisriks. Feodaalid olid aga vastuolus paavstiga. Peaprobleem kujunes vaimulike ametisse nimetamisega
peatumispaigaks maksukogumiseks. Sunnimaisuse ja teoorjuse kujunemine-talurahvas oli algselt isiklikult vaba aga see muutus Jüriöö ülestõusu järel,kus hakkas välja kujunema sunnimaisus ja pärisorjus. 9. Keskaegsed linnad Eestis: linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. Eestlased linnades. 120-125, 136-137 linna valitses raad-linnanõukogu, koosnes rikastest kaupmeestest, linn oli käsitöö ja kaubanduse keskuseks. Hansaliit- valitses läänemere kaubandust-Põhja-Euroopa kaubalinnade ühendus. Keskus asus lübeckis, liitu kuulus u.100 linna. väikegild-käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas. Suurgild- kaupmeeste huvide ja kaubateede kaitseks tekkisid need. Gild- kaupmeeste või käsitööliste kutseühing keskajal. 10. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon Eestis: haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus. 138-143, 162-167
Aadlikud võisid talupoegi müüa, osta, vahetada, pärandada, kinkida. Talurahva olukord halvenes. 3. Arenesid teiste riikidevahelised kaubanduslikud suhted. 4. Taani müüb ära Põhja-Eesti sakslastele 2. Nimeta keskaegseid hooneid Tallinnas! 1. Paks Margareta 2. Niguliste kirik 3. Raekoda 4. Dominiiklaste klooster 5. Raeapteek 6. Suurgild 7. Mustpeade maja 8. Toomkirik 9. Oleviste kirik 3. Mis on Hansaliit ja millised Eesti linnad sinna kuulusid? 1. Hansa Liit on 13. saj 17. saj Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Eesti linnadest kuulusid sinna: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu 4. Mis on reformatsioon ja millal see toimus? 1. Reformatsioon oli usupuhastus, mille algatajaks oli Martin Luther 1517. aastal. Eestis 1523 ja lõpeb Rootsi ajal. Reformatsiooni tulemusena sai valdavaks
3. Kaubandus talupojad oskustöölised puudusid, tõid talupojad põllumajandussaadusi linna müügiks Kaugkaubandus Veneetsia, Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega (siid, vürtsid) Euroopasse toimetamine araablastelt Bütsantsi kaubameestelt itaallastele Flandria linnad riidetootjad (lambavill Inglismaalt, Hispaaniast) kaup mitte enam jõgede kaudu vaid mere (Atlandi ookean, Gibraltari väin) Hansakaubandus P-Euroopa kaubateed Põhjamerel, Läänemerel XII Hansaliit algselt saksa kaupmeeste ühendus, XIV kaubalinnade ühendus. Keskus Lübeckis, esindajate kokkutulekud hansapäevad. Lääne-EUsse Põhja-Venemaalt karusnahku, mett, vaha, rauda, vilja Põhja-EUsse Lääne-EUst luksuskaubad, Flandria tekstiilikaubad, sool Raha Frangi hõberaha, araabia Bütsantsi mündid, Firenze floriinid, Veneetsia tukatid aja jooksul rikkad inimesed tegelesid raha laenamise ja vahetamisega kõrge % 4. Linnakultuur (eluolu)
Tsunft käsitööliste ühing Gild kaupmeeste organisatsioon Oleviste gild Tallinnas töötavad eestlastest käsitöölised Toom gild toompeal tegutsevad eestlastest käsitöölised Kanuti gild sakslastest käsitöölised Suurgild abielus jõukate kaupmeeste organisatsioon Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste org Sinad vaimulike kogunemised, õpetati kuidas vaimulikud peaksid tegutsema Visitatsioon kirikute ja koguduste tegevuse kontroll Hansaliit PõhjaSaksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Linnaõigus tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast Maaisand maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara.
Sellid, kes meistrikohta ei saanud, nimetati igavesteks sellideks. Suurgild (Mustpeade gild) seisis kaupmeeste huvide eest. Suurimad kaubanduspiirkonnad: · Vahemeri (Veneetsia, Genova, Firenze) ühendasid Lääne-Euroopat idamaadega. Põhiline kaup araablaselt, erinevad vürtsid. kangad (siid), portselan. Euroopast idamaadesse liikus kuld, kalev. · Lääne- ja Põhjameri. Ühendas Lääne-Euroopat ja Venemaad. Hansaliit, keskuseks Lübeck. Põhiliselt veeti Venemaale soola. Venemaalt toodi palju teravilja, karusnahka, vaha. Katoliku kirik 1. saj pKr tekkis ristiusk ning levis üle Rooma riigi. Konstantinoopoli edikt - ristiusk ainus lubatud usk Rooma riigis. Kirik ühendas ristiusulisi Lääne-Euroopas, seda, mis on õige usk, otsustas kirik, muud kuulutati ketserlikeks. Kirikule vastuvõtmatud mõtted hävitati inkvisitsiooni võttega. Ristiusk levis: · ristisõdade käigus (saksid)
Linn oli poolagraarne, sest elanikud harisid oma põllulappi, aiamaid, pidasid kodulinde, sigu ja kitsi. Elati samuti muldpõrandatega puumajades. Perekonnad olid väiksemad, ruumi oli vähe. Elatusalad käsitöö ja kaubandus. Raad- oli linnavalitsemise eesotsas Tsunft- käsitööliste liit. Ülesandeks kontrollida käsitöönduslikku tootmist, kvaliteeti ja müki. Juhtisid tsunftimeistrid. Meistriks oli väga raske saada. Gild- Käsitöötsunftid moodustasid Väikegildi, kaupmehed Suurgildi. Hansaliit- Põhja-Saksa kaupmeeste organisatsioon. Ühendas ligikaudu 170 linna.
Notke kuulus maalikunstnik, tähtsam töö: ,,Surmatants"; M Sitton renessansi ajastu tuntuim maalija, arvati, et eestlane; B. Russow kroonika kirjutaja, pealkiri ,,Liivimaa provitsti kroonika" Kordamisküsimused: 1) Kaart skeemi koostamine, 8 suuremat maakonda, keskaegsed linnad, kuus eestlaste naabrid, neli lahingut sakslastega. 2) Mõisted, selgita kahe lausega: muinasaeg, keskaeg, vahendus kaubandus, Jüriöö ülestõus, Hansaliit, sakraal arhitektuur, reformatsioon. 3) Küsimus 12-15 punkti. Üks on kaubanduse kohta, teine keskaegne kirik. *Valitsev usk katoliku usk ehk ristiusk, juhib paavst, järgmine aste piiskop, Benedictus 16. *1517 - Luteri usk Liivisõda 1.veebruar Teine kontrolltöö õpiku ja atlasega töö, vara uusaeg *aeg: 1558-1583 16.saj *põhjus: Venemaa (Ivan IV Julm) tahisi Läänemerd oma kontrolli alla, alustas ka ise sõda.
Korraldasid oma liikmetele ka pidustsusi, hoolitsesid seltskondliku elu eest. Keskaegne Kaubandus Vahemeri oli üks suuremaid keskaegseid kaubanduskeskuseid. Vahemere kaubavahetus tähendas Vahemere idaosa ja lääneosa vahel. Enamasti toodi idast luksuskaupe(siid), relvi(Damaskuse terasest mõõgad), jne. Vastu anti kaubana ale ja veini. Teine suurem kaubanduspiirkond on põhja- ja läänemeri ning Hansakaubandus. Hansaliit - Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Põhjamaade kaubaliit, 14. saj. Hansaliidu linnade arv oli umbes 160-170 linna, kuid need linnad pole kunagi üheaegselt Hansaliitu kuulunud. Hansapäevad - Linnade esindajate üldkoosolek. Hansapäevad toimusid suhteliselt ebaregulaarselt ja suht harva. Hansaliit vahendas kaupa ka Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Venemaa poolt Euroopa poole veeti karusnahki ja vaha(tähtsamad). Euroopast Venemaale viidi soola(kõige olulisem).
Linnade majandus Enamikes linnades oli tsunftisundus st seda et ilma tsunfti kuulumata ei tohtinud ühe v teise k2sitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, mis määratles ka stunfti hierarhia-õpipoiss sell meister. Tsunfti eesotsas oli meistrite seast valitud vanem. 1220 aastatel t6usis läänemerekaubanduses eseile lübecki vabalinn. 14-16 saj yhendas hansaliit ligikaudu 170 linna. Hansa hiilgeajal kuulus sinna enamis Novgorodi-Köln-Londoni jooonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Keskaja ülikoolid ja teadus euroopa vanimaks ülikooliks on Bologan ülikool mis asutati 1119. keskaja ülikoolides viljeletud teadusi kokku nimetati skolastikaks. Keskaja suurimask saavutuseks v6ib lugeda trükikunstileiutamist. 1445Aaastal gutenbergi poolt. 1456 ilmus tema trykituna piibel.
Selleks et sellist meistriks saada tuli esitada meistritöö, teha meistrikostitus, kasuks tuli veresugulus mõne meistriga samuti abiellumised meistri perekonnast kellegagi. Kaubandus Vahemeri : · Pangakontorid · Kuldmüntide käibeletulek · Veneetsia, Firenze · Tekstiilikaubandus · Peeti kaubavahetust Euroopa, Idamaade ja Põhja-Aafrikaga · Ristiusu levik · Rahamajanduse levik Lääne- ja Põhjameri: · 14.-16. sajandil esines Hansaliit, kuhu kuulus 170 linna · Turustati kala, soola, teravilja, vaha, vaske, rauda jm. · Kaubavahetus Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnuga Majandusharud · Käsitöö · Kaubandus · Aiandus · Kariloomade pidamine · Transport hobused · kalapüük Elu keskaegses linnas, kirjavormis. (Pagari õpipoiss kirjutab oma perele.) ehk vahva kiri õpipoisi elust Tere, kõik see pere! Olen nüüd juba pikemat aega linnas elanud ning paljugi näinud
Sajandiks faktilise iseseisvuse, Lombardia liit oli kesri vastu, kes soovis oma võimu taastada - Saksamaa ajaloost Reini liit, mis koondas linnasid, maahärrasid jõe piirkonnas. Loodi 13. Saj keskel - Liit hankis pirivliiege oma läjhtudes maj huvidest - 14. Saj 2. Poolel loodi uus Reini liit, kui probleeme oli röövsalkadega - Schwaabi liit (1376) ühineti keiser Wenzel 4nda vastu, et linnastaatused säilitada - Tuntuim linnade liit: Hansaliit. Ulatuselt suur, Põhja-Lääne merest, sisemaadeni - Hansaliitu formaalselt ei rajatud, see tekkis 12-13 saj jooksul. See oli aeg, kui meredel sai algus Saksa kaubandus. See oli aeg, kui kaupmehed veel ise olid liikuvad - Kaupmehed pidid ükdteist toetama - Hansa otsetõlge kui jõuk, kamp, rühm - Hansa esialgne keskus: Ojamaa - 13-14. Saj tekkisid läänemere äärde linnad, kauplejaskond muutus pakisemaks, kaupmehed said linnade juhtgruppidesse
Skisma - kirikulõhe Parlament üleriigiline rahvaesindus Rekokista Pürenee poolsaare tagasivõitmine araablaste (muhameedlaste) käest Ministeriaal seisuste lisakiht, mis tekkis varakeskajal. Kuningat teenivad mittevabad mehed Paaz - rüütliõpilane Raad - omavalitsus Tsunft ühe ja sama eriala käsitööliste ühing ühes ja samas linnas Gild sinna kuulusid ühe linna käsitöötsunftid Skraa tsunfti põhikiri Hansaliit kaubalinnade liit Veetse - rahvakoosoleks Jarlõkk dokument, mis andis õiguse teistelt makse koguda, tõendab valitsemisõigust Opritsnia abinõude süsteem, mis on mõeldud keskvõimu kindlustamiseks Stooglav - Konkistadoor - hispaania ja portugali seikleja, kes osales XVI sajandil ameerika vallutamisel 1. Sõjaline tehnika? 2. maadeavastuste põhjused ja tagajärjed? 3. kuhu linnad tekkisid, asjaolud? 4. kuidas linna valitseti? 5. rae funktsioonid? 6
Segadust esineb ajalookirjanduses, kus kalendrierinevus sageli unustatakse, ja ajalooliste tähtpäevade märkimisel kalendritesse. 7. Riiklikud dokumendid Õigusaktid 13 saj (alguses) alistumisleping: sellega lõppeb eestlaste muistne vabadussõda, kui Saaremaa jagati lõplikult kristlaste vahel. Sõda toimus Saksa, Taani, Rootsi ristisõdijate vahel. Allikas Liivimaa kroonika. 1279 Haapsalu linnaõigused, 1282 Lübecki õigus, Tallinna linnale. Lübeck- Hansaliidu pealinn, hansaliit koosnes pealinnadest (Läänemere äärsed kaubanduslinnad). Lübecki õigus kui linna põhiseadus. 1397 Konrad von Jungingeni armukiri: akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid (Harju-Viru rüütelkond) oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi. 14saj Liivimaa peegel: nö kohtu peegel, õigusaktide kogum-koodeks, kuhu olid koondatud kõik seadusega antud privileegid (nn asutamisürikud Haapsalu asutamiskiri).
Seda vajasid Madalmaade suured linnad. See seotud mõisamajanduse arenguga. Keskaja lõpul tuleb kohalik lina oluliseks. Väikelinnad ei saanud kergesti väliskaubanduses läbi lüüa. Tehti ka laatasid (algselt kirikupüha). Talupojad käisid linnas kaupa turustamas, mõisnikud üritavad vahele pressida. Talupojad tegelesid ka voorimeestena – veeti kaupa ühest linnast teise. Kõrtsidel ka seos maa-linnaga. Linnadevaheline suhtlus ja transport kõrtsidega ju kuidagi seotud. Hansaliit 13.-16. sajandil ühendas Länemere maid Hansa. Homogeenne kultuuripiirkond, alamsaksakeelne. Tihedad omavahelised suhted. Koosnes Hansalinnadest ja kaubanduslikust kontoritest väljaspool Hansat. Asusid Novgorodis, Bergenis, Brückes, Londonis. Liivimaal – Tartu, Viljandi, Tallinn, Riia jne. Hansa tuumiku moodustasid Saksa linnad Köln, Wesenurg jne. Eri aegadel 160-200 linna. Hansal puudus org. struktuur ja tsentraliseeritud juhtimine. 1356 esimene
Jüriöö ülestõus * Peamine allikas Jüriöö ülestõusu kohta on Liivimaa noorem riimkroonika, mis pandi kirja ülestõusu ajal saksa keeles. -) Selle autoriks on B. Hoeneke, kes oli Liivi ordu preester. -) Tekst pole säilinud originaalis, vaid ümberkirjutustena hilisemates kroonikates näiteks B.Russowi kroonikas. * Taani tahtis müüa oma alasid Liivi ordule, sest sealsete läänimeestega oli palju probleeme ning kaubandust hakkas juhtima Hansaliit ning Taani tulud idakaubandusest vähenesid ehk polnud mõtet hallata alasid, kelle läänimeestega pole suhted head ja kust ei saa rahalist tulu. -) Liivi Ordu oli huvitatud alade ostmisest nimelt 1341 oli sõlmitud juba eelkokkulepe, et Liivi Ordu ostab Taani alad ära, kuid samal ajal oli aladest huvitatud ka Rootsi. Pärast Jüriöö ülestõusu * Hakkasid tekkima mõisad: -) Lääne-Euroopas hakkasid tekkima manufaktuurid, linna elanike arv Lääne-Euroopas
XI. Saj. Ta suurendas riigia alasid Balti merest Musta mereni. 1030 vallutati Tarbatu linnus ja ehitati sinna oma kindlus. Ta laiendas diplomaatilisi sidemeid kaalutletud abielude kaudu. ,,Vene õigus'' seadustekogu, mis loodi toetudes Rooma õigusele. Xi sajandi kekspaigas oli Vene riik feodaalselt killustatud. Kirde Venemaal tekkis kaks oluslist võimukeskust Vladimir Suzdali vürstiriik (moskva) ja Novgorod. Novgorod omamoodi kaubanduslik vabariik: veetse, kaupmeeskond, vürst. Hansaliit. 13. Sajandil jõudsid Venemaale mongolid tatarid. Venemaa alistati kaheks sajandiks. 18. Kõrgkeskaeg 11 13 sajand Euroopas algas kiire arengu periood. Selle põhjused olid: 1) suhteliselt soodne kliima 2) Feodaalne killustatus hakkas asenduma tsentlariseeritud riikidega 3) Viikingid võtsid vastu ristiusu ja seega röövretked vähenesid. Kõrgkeskaega iseloomustasid: 1) Konfliktid kiriku ja valitsejate vahel 2) Konflikt
Kaubandus Rikkuse allikaks oli ida-lääne transiit kaubandus.tallin tartu uus-pärnu ja viljandi kuulusid hansaliitu. Mille tähtsaim kauba kontor asus novgorodis. Kauplemine oli täpselt reglementeeritud. 1346a said tallin riia ja pärnu hansaliidult lao koha õiguse. Ükski kaupmees ei võinud sõita novgorodi ilma peatumata ühes neis linnades ja oma kaubad tuli seal maksueest ümberlaadida. Liivimaa kaupadest olid tähtsamad väljaveo artiklid lina paekivi puit ja teravili. Hansaliit kujunes mõjukaks poliitiliseks jõuks(13-17saj ühendas 170linna). Mis kehtestas makse ja tolli soodustusi ja pidas sõdu omaliikmete huvide kaitsmiseks. Tähtsaim meretee novgorod,tallinn, lübeck, hamburg, brügge, london. Talurahvas 14-16saj. Pärast jüriöö ülestõusu hakati eestlastesse halvemini suhtuma. Aadel rajas järjest uusi mõisaid(16saj 500 mõisa) ja soovis arendada teravilja kasvatust. Talurahvale tähendas see koormiste suurenemist. 1. esikohale tõusis teo töö
annaabi.ee 
