33: Louis Lartet avastas 1868 Abri de Cromagnoni koopa>>kromanjoonlane. Tänapäeval on kromanjoonlane võrdsustatud homo sapiensiga ehk siis kromanjoonlane on homo sapiens ja homo sapiens omakorda sapiens sapiens. Luustikud 30 000a vana. Keskmine pikkus 187cm. Püstised, pikad, saledad, pikapealise koljuga. Tüüpilised europiidse rassi esindajad. Sellal kui avastati Cormagnoni koobas, leiti ka Aurignac'i koobas, kust leiti samuti luustikke. Kohalik kirikupreester arvas, et pole ilus matta kusagile koopasse ja mattis nad kirikukalmistule ümber. Leiti tööriistu ja loomaluid >> Aurignac'i kultuur. Ajumaht: 1600-1900cm3. 19.saj I poolel avastati koopamaale, mis omistati kromanjoonlastele. Neandertaallased surid välja pärast kromanjoonlaste levikut. Kas neandertaallased elavad siiani? -pakutakse välja, et nad võivad olla lumeinimesed -äkki ristusid neandertaalid ja kromanjoonlased? 36: ajakiri ilmus 11
Teetööliste jutu järgi olid karjäärist väljatulnud pealuud kähku kadunud - enne päästekaevamiste algust. See selgitaks ka osade luustike halba või osalist säilivust. Kokku leiti kalmest 89 terviklikult või osaliselt säilinud luustikku. Tingimused luustike säilimiseks kalmes olid halvad, kuna tegemist oli liivase pinnasega. Leitud luud, olid lagunenud (õhemad sageli täiesti kõdunenud). Kuna luud on halvasti säilinud, on maetute soo ja vanuse määramine raske. Leitud luustikke säilitatakse Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetis. Säilitatavate luustike puhul ilmnes, et neljal juhul oli ühe numbri all säilitatavas kogumis kaks luustikku koos (näiteks lapse lõualuu ja täiskasvanu luud). Samuti neljal juhul oli kahele luustikule antud sama number (vähemalt oli nii märgitud luustike karbile). Seetõttu on ka luustike arv käesolevas töös erinev kaevamisaruandest. Kui lugeda kõik luustikud üksikult kokku, sain 101 luustikku
Muinasaeg. Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13 saj alguses p.Kr. nimetatakse muinasajaks. Uurivad arheoloogid ( väikesed kühvlid ja pintslid). Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Zooloogid määravad, mis liiki loomaga on tegemist vms. Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel leitud müntidega. Etnoloogia e. rahvateadus. Rahvaluules esineb palju vanu pärimusi. Kirjalik allikas muinasajast- Henriku Liivimaa kroonika. Muinasaeg jaguneb: kivi-, pronksi-, ja rauaaega, need oma korda veel alaperioodideks. Kiviaeg: paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum. Kunda kultuur.(mesoliitikum) 9 aasta tuhande algus või 7500 e.Kr- Pulli küla, kui vanim asula. Enne tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Kõik
Püstitatud on palju hüpoteese, mida on pea võimatu tõestada. Stonehenge-l pidi olema väga tähtis otstarve, sest muidu poleks nii paljud inimesed selle ehitamisega nii palju suurt vaeva näinud. Usutakse, et Stonehenge on, kas tempel, mis on püstitatud kaheteistkümnele jumalale või siis hoopis tolleaegne astronoomiline nurgakivi, mille järgi määrati kalendreid ja vaadeldi taevakehi. See võis ka olla matusetalitus ja ohverduspaik, sest sealt on leitud palju luustikke ja märke ohverdamisest . Aubrey augud peaksid sel juhul olema pääsud allilma. Stonehenge tänapäeval Tänapäevaks alles jäänud Stonehenge on naeruväärne võrreldes sellega, milline see oma hiigelajal oli. Me saame ainult välja uuritud andmete põhjal ette kujutada, milline see võis kunagi olla ning olla uhked selle üle, et inimkond on millegi sarnasega hakkama saanud. Praegugi käivad seal koos sektid, kes usuvad, et kividel on erinevaid
Seemnerakke toodetakse vanemas eas vähem. Takistuseks võib olla ka impotentsus. Kasutatud kirjandus: http://www.parkinson.ee/artiklid/ej_1999sept_vananemine.pdf http://www.lifewater.ee/info/vananemine/ www.koolielu.edu.ee/bio/VANANEMINE.ppt Inimese evolutsioon Tänaseks leitud fossiilid näitavad selgelt, kuidas ahvitaolistest eellastest arenesid püstise kehahoiakuga ja suure ajuga hominiidid. Välja on kaevatud mitmete vahevormidekoljusid ja ka peaaegu terviklike luustikke. Nende põhjal võib otsustada, et alguses kujunes püstine kehahoiak ning seejärel hakka järk-järgult kasvama aju. Inimese arenguetappe on kokku 5: · Australopiteek ehk lõunaahv · Osav inimene e. Homo habilis · Püstine inimene e. Homo erectus · Neandertali inimene homo sapiens neanderthalensis · Pärisinimene e. Homo sapiens Australopiteek 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitavad sellele, et elati grupina
eestlaste esivanemad pärinema ida poolt. Pakuti ka välja, et eestlaste kujunemisloole on kaasa aidanud ka 3 suurt rahvastikurännet kiviajal. Kunda kultuuri asukad tulid siia arvatavasti lõunast ning seda tõestavad ka osad Pulli asulast leitud esemed, mis olid tehtud tulekivist, mida Eestis kindlasti ei leidunud. Seda leidus looduses kusagil Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Kammkeraamika kultuuri asukaid arvatakse siia tulevat koos soome-ugri hõimudega, sest matustel leiti ümarama koljuga luustikke, millel on mongoliidsed tunnusjooned. Kammkeraamika kultuuri rahvastik pani ka põhialuse hilisemate eestlaste kujunemisele. Nöörkeraamika kultuuri seostati aga pigem lõuna poolt tulnud indoeuroopa hõimudega, kes olevat hiljem segunenud kammkeraamika kultuurlastega. Arvati ka, et toimus ainult üks ja suurem rahvastikuränne, mis pani aluse eestlaste kujunemisele. 8. Iseloomusta ja dateeri erinevatel ajaperioodidel muutusi, põhjenda muutusi:
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Kätlin Perri (9A klass) EELAJALOOLISED LOOMAD referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Eelajalooline elu ulatub kaugesse minevikku, sinna kust kogu maailm alguse sai. Selle uurimises ei saa kunagi milleski kindel olla, võib ainult oletada, kuid just need oletused aitavadki meil mõista paremini tolle aja elu ja olemust. Minu teemaks osutus eelajaloolised loomad. Neid loomi võib pidada maailma esimesteks algelisteks loomadeks ja väga palju liike on tänapäevaks väljasurnud. Eelajaloolistest loomadest on arenenud enamus liike, keda me tänapäeval kohata võime. Selle teema kohta kirjutamine on minu jaoks huvitav, sest, et see on tänapäeva maailma alus ja selleks, et kõike paremini mõista on hea teada, kuidas olid asjad mitmeid miljoneid aastaid tagasi. Kindlasti on üks huvitavamaid eelajaloolisi loomi dinosaurus, kell...
Matuseid on leitud hiljemgi, sest nende levikuala on suur. Enim on leitud neid Euroopas, ka Aasias. Haruldaseim neandertaallaste matusepaik on Shanidani koobas Iraagis. Sinna oli matud kaks naist, üks mees. Avastati, et selses mullas oli palju lilleseemneid, varakevadesi õistaimi, järeldati, kui need neandertaallaste hauda pandi, siis enne mulla pealepanekut puistati nad lilledega üle. See näitab neandertaallasi hoopis teises valguses. On avastatud ka neandertaallaste luustikke, mis näiatavad, et nad on tõsiseid vigastusi saanud, nt sügavaid luumurde, mis on kinni kasvanud. See näitab, et nende eest on aastaid hoolitsenud, sest nad polnud võimelised ise toitu otsima. Seega pidi ka neandertaallaste ühiskond püsiv olema. Mõningates haudadest on saadud ka tulekivist tööriistu, see viitab abstraktsele mõtlemisele, arvati, et on olemas hauatagune elu. Saksamaal on Drachenlochi koobas, kus tagapool väikestes käikudes seinaorvades on
Harri Moora – arheoloog (kõige tuntum arheoloog kogu Baltimaade aladel) Lembit Jaanits – arheoloog (kõige parem kiviaja tundja) Paul Ariste – keeleteadlane (tuntum ja tunnustatud) Karin Mark – antropoloog Esimene kultuur oli Kunda kultuur – protoeurooplased. Pole teada, mis keelt nad rääkisid. Protoeurooplased asustasid ala pärast jää sulamist. Neil olid tihedad kontaktid ida pool olevate hõimudega. Pole korralikke luustikke, mis oleks pärit Kunda kultuuri ajast. Leiti aga ca 6000-5000 eKr Tamula järve mudast naise kolju, mil olid Kunda kultuuri omadused. Selle põhjal lasti teha rekonstruktsioon. Sellel rekonstruktsioonil on tunnuseid idapoolsete näojoontega. Tüüpilise kammkeraamika kultuuri leviala: suur osa Lätist ja Soomest, Loode- Venemaast, Leedust jne. Kammkeraamika kultuuri “ekspansioon” (Valgevene arheoloogide järgi 2012) – asukad tungisid Valgevenesse ja Kaliningradi Oblastisse.
Neoliitikumi puhul (Narva ja kammkeraamika kultuur) jällegi maahauad, aga hauad paiknesid juba asulaterritooriumil või mõningatel juhtudel otseselt elamu all. Haud voodertatud okstega, laiba pea alla pandi puuhalg. Nöörkeraamika matused ikka maahauad, aga asustusest eemal. Laibad maetud külili, konksus põlvedega, käed kinni seotud. Mehed maeti vasakule ja naised paremale küljele. Eestlaste etogenees eestlaste päritolu ja kujunemine seda saab uurida geneetika (kuigi sellest ajast luustikke vähe säilinud), arheoloogia (mingis mõttes, aga sellest ei piisa), antropoloogia, keeleteadus (selle seisukohti saab kasutada, leides suguluskeeli, nende jagunemisi, aga need andmed pole täpselt dateeritavad). Eestlaste etogeneesi vanem teooria keelepuuteooria hakkas kujunema 19.saj lõpul, sell kohaselt leidub algkodu, seal kõneldi algkeelt, kui seal rahvaarv kasvas, toimus sealt lahknemine, siis järelikult keel muutus ja toimus jagunemine. Teooria järgi algkodu paiknes
üleüldse söödigi? Neandertaallastel teatud uslised kujutelmad, matsid primitiivsetesse haudadesse ja panid üht-teist kaasa. Surnud lamavas, väljasirutatud asendis ja muld peale aetud, vahest ka kivid. Huvitamavad panused Shanidarist, Iraagist, kuhu maetud kaks naist ja üks mees , leiti rohkesti varakevadiste õistaimede seemneid st. enne matust kaeti surnukehad lilledega, siis aeti muld peale. Leitud tõsiste vigastustega luustikke, nt kiviga pähe, jalaluu murrud. Mõned skeletid näitavad, et vigastatud ei saanud enam ise jahti pidada aga nende edasi elamine näitab, et nende eest hoolitseti st. toodi toitu. Neandertaallased surid 30 000 aastat tagasi välja. · Esimene Homo sapiens leiti Cro Magnon`i koopast 1868. Kromanjoonlane oli leitud. Aurignac`i koobas, kust leiti 17 luustikku. Kohalik pastor ütles, et need on kristlased ja tuleb matta surnuaeda
naine võis saada ainult ühe lapse endale võtta. Kui mees suri, siis lese elujärg oli kindlustatud: seaduse järgi võttis lese endale naiseks kadunud mehe vend, kui lahkunud aga vendi ei olnud, siis isa. Hetiidi välimusest Kujutisi hetiitide välimusest on meieni säilinud nende reljeefidel ja pitseritel, kus nad ise on end jäädvustanud; meieni on säilinud nende kujutisi, mis on egiptuse kunstnike kätetöö, ja meieni on säilinud nende luustikke. Kasvult olid nad väikesed, rässakad, laiade õlgadega, tugevate jalgadega, lihaseliste käsivarte ja nii võimsalt arenenud haistmisorganiga, et mõned nende portreed näivad peaaegu karikatuuridena. Kuid egiptuse joonistused ei esita meile tavaliselt "tüüpilisi hetiite"; niinimetatud hetiidi jalavägi Karnaki Ramesseumis on tõenäoliselt hetiitide mõne vasalli või liitlase sõjavägi. Parema ettekujutuse hetiitide välimusest annavad meile värvilised seinamaalid, kus
ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad, matuste ja ohvrileidude alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks Täppis- ja loodusteadused : dendrokronoloogiline skaala, mille abil määratakse puu maharaiumisaeg ja kasv. numismaatika münditeadus määratleb müntide aja, vermimiskoha, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Antropoloogid uurivad kalmete väljakaevamisel saadud luustikke ja määravad inimeste rassilise kuuluvuse, soo, vanuse, haigused , toitumuse jne. Etnoloogia rahvateaduse uurimistulemused, Rahvaluule vanad pärimused, keel. Kirjalikud allikad - Läti Henriku kroonika võib välja lugeda olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, suhetest, linnustest, eluolust, usundist jms. 3.Muinasaja periodiseerimine muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle 8,5 at pikkuse perioodi. VIII at keskpaigast eKr XIII saj I veerandini pKr. Arheoloogid on
tegevusalad, matuste ja ohvrileidude alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta. Arheoloogidele on suureks abiks Täppis- ja loodusteadused : · Dendrokronoloogiline skaala - mille abil määratakse puu maharaiumisaeg ja kasv. · Numismaatika münditeadus määratleb müntide aja, vermimiskoha, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. · Antropoloogid uurivad kalmete väljakaevamisel saadud luustikke ja määravad inimeste rassilise kuuluvuse,soo,vanuse,haigused,toitumuse jne. · Etnoloogia rahvateaduse uurimistulemused. · Rahvaluule vanad pärimused, keel. · Kirjalikud allikad - Läti Henriku kroonika võib välja lugeda olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, suhetest, linnustest, eluolust, usundist jms. 4)Mesoliitikum Eestis-Kunda kultuur (VIII-IV at II veerand eKr)
Selle põhjal võib järeldada, et eurüpteriitide suurim levik oli Siluri ja Devoni ajastutel. Erinevalt ammoniitidest sobis eurüpteriididele nii soolane kui ka mageveeline elukeskkond. Teisteks veeloomadeks, kes kohandusid nii soolaste kui ka mageveeliste tingimustega, olid kalad. Kui Vara-Paleosoikumi setetest on leitud vaid fragmente kalade skelettidest, siis Siluri ja Devoni ajastutest on järele jäänud mitmesuguseid terviklikult säilinud luustikke. Enamus neist on leitud magevee lasunditest jõgedest ja järvedest. Kuigi Kesk- Paleosoikumis elas palju erinevaid mere- ja magevee kalu, ei olnud neid siiski rohkem, kui hilisematel geoloogilistel ajastutel. Kalad olid kuni Devoni ajastu lõpuni ainsad selgroogsed loomad Maal. Täpselt ei ole teada, millal kalad asusid elama magedasse vette. Kuna kõik Kambriumi-Ordoviitsiumi kalade jäänused on leitud merelistest setetest, viitab see
· Drachenlochi koobas sein orvas, kus 6 koopakaru koljut, mille koonud koopasuu poole pidid valitsema mingisugused usulised kujutelmad · Teshik Tash Lähis-Ida koobasasulad, mille avastasid 1920ndatel Nõukogude arheoloogid, lapseluustik sarvedest panustega KROMANJOONLASED (1868), avastati prantsuse arheoloogide poolt Lartet'st, Crog Magnoni koopast. 5 luustikku. Selle lähedal asub ka Aurignaci koobas, kus veel rohkem taolisi luustikke 17. Pastor tahtis nad matta kirikuaeda! Kromanjoonlaste keskmine pikkus on 187 cm, kolju maht üle 1600 cm3 (mõnel suisa 1900 cm3). Nad elasid 30-40 000 aastat tagasi ehk kromanjoonlased ja neandertaallased olid koos elanud u 10 000 a, kui 30 000 a tagasi neandertaallased välja surid. · Kromanjoonlaste eelisteks on erinevate tööriistade kasutamise ja loomise oskus (paarkümmend erinevat) AVASTUSI INIMESE ARENGULOO VALLAS · 11.01
Acheuli kultuuris õpiti ka juba pihukirveid teritama. See on homo erectuste aeg ja 400 000 aastat eKr on märke esimesest tulekasutusest. Kuidagi ei ole võimalik selgeks teha, kas tuld osati süüdata ise, või hoidi tuld, mis oli tekkinud loodusjõudude tagajärjel. Moustier'i kultuuris on kasutatud Levallois'i tehnikat tulekivi küljest löödi ära kettakujuline kild, sellest omakorda löödi veel kilde servadest ära. Kui võrreldi neandertallaste ja mitteneandertallaste luustikke, siis avastati, et enamus neist on olnud paremakäelised, kusjuures parema käe lihased on olnud umbes 50% tugevamad, kui vasaku käe omad. Tänapäevainimestel on ka parem käsi enamasti tugevam, kuid vaid umbes 10-15%. Neandertallased on tuld kasutanud rohkem kui homo erectus, sest nad elasid jää ajal ja ilma tuleta oleks olnud võimatu ellu jääda. Tulel oli ääretult oluline tähtsus, sest ta andis sooja, teda kasutati toidu valmistamiseks
kaklesid pidevalt omavahel , osa luustikel olevaid vigastusi on olnud tõsised, kuid need on kinni kasvanud , kuid kuna vigastuste tõttu poleks vigased mitu aastat toitu ise suutnud endale muretseda, millest võib järeldada , et neil oli ka teatav sotsiaalne tase omandatud. Homo sapiens jõudis eurooplaste teadusesse 1868 , kui pr teadlane Louis Lartet leidis Abri de CroMagnoni koopast säilmeid . Selle lähedal Aurignaci koopast oli ka palju luustikke, sealt leidis tööristu samuti Luustik oli huvitav. Kromanjoonlaste keskmine pikkus oli 187 cm, nad olid saledad , ideaalselt püstise hoiakuga, kõrge laubaga koljuga, v suur koljumaht, 1600 -1900 cm 3. Nad olid antropoloogiliselt puhtalt europiidid. Kromanjoonlaste luustik võrreldes neandertallastega võrdlemisi erinev. Kromanjoonlased jõudsid Euroopasse u 40 tuh a tagasi . Neandertallaste kadumist on ürit mitmeti seletada
Paljud viikingiaegsed kohanimed on kasutusel ka tänapäeval. Seda nii Skandinaavias kui ka mujal. Nimed võimaldavad uurida asustuse ajalugu, osalt ka seetõttu, et ühest kohast pärit viikingitel oli sarnane nimi mingi asja või nähtuse jaoks. Võime kindlaks teha, mis jumal oli populaarne või millisest Skandinaavia osast viiking pärines. Viikingiaeg - antropoloogia Viikingi keskmine pikkus oli meestel 172 cm ja naistel 158-160 cm. Kõige rohkem luustikke on leitud Taanist. Huvitav omapära rikkalikumate hauapanustega luustikud on pikemad. Viikingeid vaevasid artroos ja katkised hambad. Viikingiaeg - antropoloogia Väikelaste suremus oli suur. Taani luustike uurimine annab aluse väita, et elu ei olnud nii vägivaldne, kui allikad vahendavad. Paljud luustikud kuuluvad vanima vanusegrupi esindajatele. Viikingiaeg inimeste välimus Inimeste välimus oli proportsionaalne ja harmooniline. Viikingid kandsid hoolt oma välimuse eest
2007. aastal kuulutati ta maailma 100 kõige mõjukama teadlase hulka. Ta oli esimene mees, kel õnnestus kätte saada osa dna ahelat neandertaallase luudest. Teaduses võrreldi seda kuu peal käimisega. Tema avastas, et neandertaallanna võis suguliselt vahekorras olla kromanjoonlaste meestega. S.Pääbo hiljem ütles, et tõenäoliselt on probleemides mingi eksitus. Uuemad andmed: neandertaallased on eristunud HEst u 700 000 aastat tagasi. Heidenbergi inimene vs neandertaallane? Luustikke ka pole sellest ajast. On lumeinimene neandertaallase järglane? Ei tea. Jääaeg on tavaliselt ette kujutatav, kui üks periood maailma ajaloos, aga tegelikult on olnud mitu jääaega. Pikkused on olnud erinevad võib olla 50 000 või 150 000. Sellele järgneb mõnekümne aasta pikkune vaheaeg. Isegi paari kraadi muutumine keskmises temp võib kaasa tuua väga olulisi muutusi, sest kui kliima veidiki külmeneb siis sajab rohkem lund, lumi
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse vabadussõja katuseni XIIIsaj alguses pKr nim esiajaks e muinasajaks. o Muistised e muinasajajäänused. (kinnismuistised ja irdmuistised) o Arheoloogidele on suureks abiks täppis ja loodusteadused. o Dendrokroonoloogiline skaala ehk puude kasvuringide paksuste muutuste kajastaja. o Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke ja määravad nende põhjal omaagsete inimeste rassi, soo, vanuse ja vahel ka läbipöetud haigused. o Numismaastikud tegelevad aaretes ja kaevamistel välja tulnud müntide määramisega. o Etnoloog- rahvusteaduste uurija. o Uurimisele aitab kaasa veel rahvaluule ja keele uurimine ning naabrite kirjalikud allikad. o Meie esivanemaid puudutavad teated kajastuvad skandinaavia ja islandi saagad, kuigi need on kirjapandud alles
tekkis esimene asustus vanemal kiviajal ehk paleoliitikumis.hõre asustus,väikesed põhjapõtrade järgijad väikesed rühmad.(IX at lõpp-VIIIat algus EKR)Kaks kultuuuri.nende tunnused on avastatud vanema kiviaja asustus paikadesr.Enamasti paikenesdi Väina jõe kaldal.Arensburgi- Swidry kultuur.Kõige vanem asulakoht Laukskola asulakoht(salaspilsi läh). Ühinemisala. On oletatud et läti esimesed läti asukad võisid pärineda põhja-saksa ja põhja-poola aladel.pole avastatud kalmeid ega luustikke.Pidevalt ringi rändavad salgad. Paremaks läks mesoliitikumil Kunda kultuur, VIII at algus-V at keskpaik eKr. Zvejnieki kalmistu(asti järv).Iseloomustab tulekivi esemed vähe.Aseaineks oli luust ja sarvest valmistatud esemed või tööriistad.Lõpu poole hakkas ilmuma ka kvartsist miniatuursed tööriistad.Lõpuperioodus ilmub ka esimesi savinõusid(kilde).Kunda kultuur oli läti aladel levinud ennekõike jõgede ja järvede kallastel.Mitmeid kohti on teada ida osast Latglest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
