Iseloomusta ja analüüsirahvastiku paiknemist oma riigis. a) Venemaa keskmine tihedus on 8,24. Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on ka Tsaadis. Hõredalt asustatud riik. b) Kõige suurem rahvastiku paiknemine on Lääne- ja Edela Venemaal. Kuna elatusvõimalusi on rohkem, elab ka inimesi rohkem ja tihedamalt. Ebasoodsatel aladel aga vähem ja hõredamalt. Lääne- ja Edela Venemaal asub Süda-Venemaa. Tööstuslik jõukeskus. Suured linnad Moskva, Nizhni Novgorod, Tuula, Jaroslavl, Voronezh. Energiamajanduse, naftakeemia ja uuema masinaehituse piirkond. Suuremad linnad Kaasan, Samara, Volgograd, Perm, Ufa. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. a) Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon. Sündide Sündimus Surmade Suremus Loomulik Rahvaarvu Rände- Mig- arv arv iive kasv % saldo rantide
talupojad pärisorjusest. pool. Säilis talupoegade sunnis valitseda Koormised olid määratud vakuraamatuga. maisus, 1645. aastal fikseeriti · Aastatel 10301061 valitses Vene vürst Jaroslavl ,,Tark" Tartu piirkonda. · 16. sajandi alguses Venemaa ja Liivimaa vaheline konflikt, kuid ordumeister von Plettenberg 2) Eesti Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas siin rukis, pärisorjus PõhjaEestis. Oli suudab olukorra stabiliseerida
· Isikupäratus, ilmetus, tüüpilisus, lihtne kujundikeel, · Samal ajal rahvalähedus · Äärmiselt realistlik ja tõetruu Esimesel aastal suutsid paljud kunstnikud jätkata 30-date stiilis. Esialgu nõukogude võimu veel ei ärritanud, kui tööd polnud veel ideoloogiale vastavad (piisas vaid ideoloogilisest pealkirjast). Kunstnike suhtumine oli kunstnikel väga erinev. Oli neid, kes soovisid oma töödega edasi töötada ja olid ka toetajad (Adamson-Erikson ja). Jaroslavl kogunemiskoht kunstnikele ja teistele kultuuri esindajatele. 1943. asutati Eesti kunstnike liit. Eestisse jäänud pidid saksa okupatsiooni ajal saksa ideoloogiaga tegelema. Kunstielu oli siin elav ja mitmekesine. Tavainimesed ostsid tollal palju kunstteoseid (mõistlik raha paigutamise viis). Teatav muudatus oli mõnetise sünguse ja murelikkuse sugenemine kunsti, mis ilmnes inimeste nägudel või süngetes värvides (Endel Kõks ,,Rõdul", Eduard Viiralt ,,Monika"). 1944
tihedad majandussuhted, ühine võitlus rändrahvaste vastu andis Bütsantsile paremad võimalused levitada ka oma usku. 988. aastal võttiski vürst Vöadimir koos oma kaaskonnaga vastu ristiusu ja kehtestas uue usu kogu riigis. (1054 ortodoksne ehk apostlik õigeusu kirik; 1453 kiriku keskus Bütsantsist tuli Venemaale, oli seal 1917. aastani) 10.Vana-Vene riigi õitseng. Vene riigi õitsengu ajaks loetakse Vladimiri järglase Jaroslavl Targa valitsemisaega Xi saj. Ta suurendas riigi alasid Balti merest Musta mereni. 1030 vallutati Tarvatu linnus ja ehitati sinna oma kindlus. Ta laiendas diplomaatilisi sidemieid kaalutletud abielude kaudu. (ise oli abielus Rootsi kuningatütrega, oma tütred abiellusid Ungari, Norra ja Prantsuse kuningatega.) "Vene õigus" seadustekogu, mis loodi toetudes Rooma õigusele. 11. Vana-Vene riigi lagunemine. xi saj. keskpaigaks oli Vene riik feodaalselt
ori (võla tõttu sündinud) sõjavang /ori Sotsiaalsete vahekordade kohta annab meile infot Vene õigus- aja jooksul kuj õiguslike tekstide kogu. Kokkupanemine 11.saj Jaroslav Targa ajal. ( ) Põhiliselt kriminaalkaristused, peamine karistus- meheraha (rahatrahv). Raskuspunkti liikumine Kiievist Vladimirisse. Alguses Kiievi häll ei kadunud kuskile vaid uus keskus lisaks. 12.saj merjalaste piirkodn, mis hakkab slaavistuma- tekivad linnad (Vladimir, Moskva, Jaroslavl..). Üleminek läänemeresoome keelelt slaavi keelele ajapikku. Just Vladimiri valitseja hakkab ennast nimetama Vladimiri suurvürstiks. Juri Dolgoruki ( võimas vürst, kelle käsi ulatus kaugele (nt. tegeles Kiievi asjadega). 1147. a kutsus ta venna Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitsi kohtumisele paika nimega Moskva. Seda aastat loetakse Moskva esmamainimise aastaks. 1156. A laskis ta sinna ehitada puust linnuse. Ta järglane Andrei Boboljuvski (1157-1174)- vallutas Kiievi, tapeti
annaabi.ee 
