Inkad Kes nad olid? Andides, Peruu kiltmaal elav, ketsua keelkonda kuuluvat keelt kõnelev, indiaani hõim. Valitseja tiitli järgi sai rahvas nimeks inkad. Inkariik tekkis ~ 1200. aastal. Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac. Kõiki Ketsua linnriike ja ümberkaudseid hõime alistades lõid nad 15. sajandi esimesel poolel tsentraliseeritud ja väga tugeva riigi. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sissetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud:
Maisi hariti lihtsate tööriistadega. Üheks selleks oli jalaader, mis oli valmistatud kõvast puust ning oli peaaegu kahe meetri pikkune. Seda võisid kasutada ainult mehed. Teiseks maisi harimise tööriistaks oli kõblas, mis koosnes tugevast ja lühikesest oksahargist ja selle otsa käivast pronksiteravikust. Seda võisid kasutada peale meeste ka naised. Valminud maisitõlvikutest eraldati terad ja viidi aitadesse. Võimalikult suure saagi saamiseks kasutasid inkad mäekülgedel nutikat terrasside ja niisutussüsteemi. Terrassid võimaldasid põlluharimiseks kasutada rohkem maad ning kaitsesid pinnast vihmast ja tuulest tingitud erosiooni eest. Tööriistad aga polnud neil siiski nii arenenud kui näiteks Euroopas, sest neid valmistati enamasti kivist ja puust. Veel oli oluliseks mõjutavaks faktoriks tööjõud, sest õigeid veo ega künniloomi neil polnud
INKAD. Sissejuhatus. Inkad, ketsua keelkonda kuuluvat keelt kõnelenud indiaani hõim. Inkade impeerium asus Andides praeguse Peruu, Ecuadori ja Tsiili aladel. Inkariik tekkis umbes 1200. aastal.Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac.Valitseja tiitli järgi sa rahvas nimeks inkad. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. KULTUUR. Inkade kõrgkultuur. Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest.
INKAD Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Nad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises
Tallinna Kuristiku Gümnaasium NIMI klass Inkad Referaat Juhendaja: NIMI Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Vana inkade müüt:..........................................................................................................3 Inkad..............................................................................................................................3 Elanikud.............................................................................................................................4 Tavainimesed.................................................................................................................4 Käsitöölised.......................................................................................
INKAD *Eelkultuur: CHAVINI KULTUUR 900-200 Ekr, Peruu rannikumadalikul, Andide Jalamil. *U 1200 ilmus Andidesse uus võimas hõim, kes rääkis ketšua keelt *Pealinn Cuzco *Kogenud põlluharijad, harisid terrasspõlde, võtsid kasutusele kõik vähegi viljakad maad *Peamised kodustatud loomad – alpakad, laamad, vikunjad, guanaakod – kuuluvad kaamellaste sugukonda *Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km *Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi *Riiki hoiti koos karmi sõjalise jõuga, tugev püsiarmee *Söök: kinoa, kartul, pichuberry, sacha inchi, mais. *Maaomand: oli jagatud kolmeks: inka (valitsejad), päikese (preestrid, vaimulikud) ja kogukonna (lihtrahvas) osa. Oluline ühiskonnagrupp oli ayllu – kogukond või suguvõsa. Mita – talupoegade ühiskondliku töö kohustus. *Inkade ehituskunst: Sachsayhuaman, inkade esiisa Manco Capac alustas linna rajamist ja püst...
Vana-Ameerika kunst Sissejuhatus · Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi · Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui Kolumbus sinna jõudis · Vanim kultuurrahvas olid olmeegid · Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele Ameerika kultuuridele · Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt · nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks · Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades põlisrahvaste kultuuri Olmeegid · Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga · Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a · Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud Olmeegi mask riigi ja ehitasid esimesed linnad
Mehhiko lahe lõunakaldal, maiad elasid Yucatani poolsaarel, I at eKr ning püsisid seal kuni 1697.a pKr, põhirahvaste päritolu kohta selgus puudub ning inkade päritolu pole samuti teada, kuid nad ilmusid 11. sajandil ning paiknesid Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tegevusalad: Olmeegid tegelesid peamiselt maisikasvatusega alepõllenduse meetodil, kaubandusega ning ka keraamikaga. Maiad tegelesid astroloogia, kaubanduse, maisikasvatusega, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö, kalapüügiga. Inkad aga tegelesid käsitöö, kullassepatöö, hõbeda ja pronksi sepistamisega, maaharimisega. Ühiskond: Olmeekidel oli sotsiaalne hierarhia, valdav osa olid vaesed talupojad, alamkiht elas savist või roost valmistatud hütis, põlluharijad elasid külades. Maiadel olid sügavalt usklikud, nad olid rahuarmastavad põlluharijad, ühiskond oli tugevalt kihistunud, linnriike valitsesid kuningad, keda seostati jumalatega, kuningatele allusid preestrid. Elanikkonna
Magalhaesi väinaks. Edasi mindi üle Vaikse ookeani Filipiinideni, kus hukkus retke juht, kokkupõrkes pärismaalastega. 1522. aasta septembris jõudis koju vaid üks laev 18 inimesega- Läänetee indiasse oli avastatud aga seda kasutusele võtta polnud otstarbekas. 7. ASTEEKIDE, MAIADE, INKADE RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS, RELIGIOON, HARIDUS JA KIRI, TEADUSE JA KULTUURI ARENG: SARNASUSED JA ERINEVUSED. ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud riik impeerium kolooniaid riikide liit omav suurriik · Elanikkond jagunes seisusteks, kõigil oli oma ülemkiht, lihtrahvas ja orjad · Austati väga paljusid jumalaid, neist tähtsaim oli päiksejumal, aga ka taeva- ja vihmajumal
Jumalatele ohverdati mitte ainult loomi, vaid ka inimesi, sealhulgas mehi, naisi ja isegi lapsi. Erinevate kalendrite alguspäevad langesid kokku iga 52 aasta järel, mistõttu 52-aastal tsüklil oli maiade jaoks väga suur tähtsus. INKADE RIIK: o Ketsua-indiaani hõimud jõudsid 13.saj alguses Andide mäestiku viljakatesse orgudesse ja asutasid seal linnriigid. o 15. saj Cuzco- Maailma Naba Linn o Hõimupealikud inkad o Inkad- valitsev klass o Tsentraliseeritud hiigrelriik- Lõuna Ekuadorist Põhja Tsiilini o Nelja Ilmakaare riik o Kehtis üleüldine töökohustus o Ainuke totalitaarne riik o Päikesekultus riigiusund o Haridussüsteem- õpetus tugines mälule, ei olnud kirja Päritolu: ei ole teada, ilmuvad 11.saj, keskus Cuzco, võtavad üle vanade kultuuride saavutused ja miksivad need ühtseks ketsuakeelseks totalitaarseks süsteemiks, domineerisid 16. saj totaalselt
Maajade kalender. Inkade kadunud tsivilisatsioon. Inkade tsivilasatsioon õitses umbes aastatel 1000 1532 pKr. Nende kohta ei ole palju andmeid. Umbes aastal 1100 pKr asustasid nad linna nimega Cuzco. Sellest ajast alates hakkasid nad vallutama teisi alasid. Inkade tsivilisatsioon ulatus Ecuadorist Põhja Tsiilini. Nende tsivilisatsioon hõlmas millioneid inimesi. Erinevalt teistest Lõuna Ameerike tsivilisatsioonidest vallutasid inkad teisi rahvaid ja valitsesid vahenikkudena. Pärast ala vallutamist kaasasid nad selle ala kohalikud juhid oma keisrilikku süsteemi. Neile, kes neid ootasid, anti rikkalikke auhindu. Kõik vallutatud alad olid ikka iseseisvad, kuid nad olid inkadele truud. Inkad pidasid endid jumalikeks ja arvasid, et nende valitseja oli päikese jumala poeg, keda nad kummardasid. Kuningat ennast kutsuti Sapa Inkaks. Ta võim oli piiramatu. Temast allpool oli ta kuninglik pere, mis koosnes ta
Kaugete tsivilisatsioonide valitsemiseviisid Kaugetes tsivilisatsioonides oli alati tähtsal kohal usk, religioossus. Tänu sellele rajati mõnes tsivilisatsioonis näiteks templeid ja hauakambreid. Ohverdused isandate jaoks olid n.ö. ,,igapäevaselt lugupeetud''. Preestrid olid kõrgetel positsioonidel. Kuningatel oli piiramatu võim ning rahva ette nad palju ei ilmunud, seda tegid nad vaid erandjuhtudel. Mõned tsivilisatsioonid olid üpris sarnased (nt. Asteegid ja Inkad), mõned aga päris erinevad (nt. India, kuna ainult seal oli kastikord, mida ei saanud muuta). Vana-India tsivilisatsioon Pärast 1500. a eKr kujunes aarjalaste tsivilisatsioonis kastikord, mille all mõisteti jagunemist nelja seisuse vahel: 1)Braahmanid ehk preestrid 2)Ksatrijad ehk sõjamehed 3)Vaisjad ehk karjakasvatajd ja 4)Suudrad ehk teenijad 5)Puutumatud ehk ühiskonnast välja poole jäänud Pealikud, teisisõnu radzad juhtisid väikeseid kogukonde ning tähtsamaid otsuseid ...
Kesk- ja Lõuna-Ameerika kõrgkultuuride areng Inkad Koostas: Merilyn Meeder Asukoht Andid. Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika läänerannik. Colombia, Peruu, Ecuador, Tsiili ja Argentiina. Aeg Elasid umbes 12. sajandist kuni 16. sajandi keskpaigani Viimane inkade linnus vallutati hispaanlaste poolt aastal 1572 Ühiskond Riigikeeleks oli ketsua keel. 1527. aastaks oli populatsioon umbes 20 miljonit Juhtimisvorm: Monarhia
ARUTLUS Inkade kõrgkultuuri tugevad ja nõrgad küljed Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco. Inkade impeeriumi hiilgeajale eelnes mitme teise Andide kultuuri areng. Neist kultuuridest ei ole jäänud kirjalikke ülestähendusi: kõik teadmised nende kohta tulenevad nende arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisest. Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga
Inkade arhitektuur Kunstiajalugu 2010 Tallinn Sisukord Sissejuhatus Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Inkad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade Impeeriumi asukoht, Cuzco piirkond Arhitektuur Inkade arhitektuur on valdavalt monumentaalne, hästi planeeritud ja põhiplaanilt lihtne.
Olmeegid Maiad Asteegid Inkad Millal ? 1200.a eKr 300-800.a pKr XVI.sajand XV.sajand Linnad,riik Puudus ühtne riik,iga linn Väikesed linnad suuremate Palju inimesi Neli suurt püiirkonda,kogu moodustas omaette väikese võimu all,puudus ühtne linnas,korrapäraselt maa kuulus riigile. võimukeskuse,elanike riik,linna keskel tempel planeeritud
Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15...
Nad ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Preestrid tapsid lahingutes vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Jumalad olid nt Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Inkad 8 Aastatel 1438 1535 valitsesid inkad tohutu suurt ning hästi organiseeritud impeeriumit, mis ulatus Andidest Lõuna-Ameerikani. Nende põhiline ajalugu algas umbes 13 sajandi keskpaigas, kui nad rajasid Peruu kiltmaale oma asula Cuzco, mis aga tugevnes 15. sajandiks kõvasti ja oli siis juba inkade linnriigi keskus. Kõiki lähedalasuvaid hõime alistades lõid inkad Tahuantinsuyu riigi, mille pealinnaks oli Cuzco. On olemas ka pärimus, mille
Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi Tenochtitlani rekonstruktsioon Asteegi türkiisidega kaunistatud kolp Asteekide kalendrikivi Inkad 15. sajandi algul kerkis Andides esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane, kasutati tohutuid kiviplokke, töödeldes neid väga täpselt Sagedaste maavärinate tõttu on inkade müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud
KADUNUD LINN MACHU MACHU PICCHU Katriin Altement, Andry Silla Machu Picchu on endine linn, mille ehitasid inkad umbes 1450 a. Ehitati inkade kuninga Pachacuti elupaigaks. Hüljati umbes 100 aastat hiljem, seoses hispaanlaste vallutustega Lõuna- Ameerikas. Suurem osa elanikest surid rõugetesse. Peruu kaguosas, Lõuna-Ameerika mandril Andide mäestikus 2400m kõrgusel merepinnast Kahe järsu mäenõlva vahel asuval mäetipukesel Umbes 12 000 km kaugusel Eestist Kolm rada, mis viivad Machu Picchuni. Mollepata rada, klassikaline rada ja ühe päeva
Renessanss(taassünd) on antiikkultuuri taasväärtustamine, levis Lääne-Europas. Humanism (inimlik) on iksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiaja. Renessanssi kujunemise eeldused: · Linnad olid väga kiiresti hakanud arenema. · Ameerika avastamine, mis arendas väga palju silmaringi. · Trükikunsti areng,mis arendas inimeste haridust. Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia". Oli Itaalia kirjanik. Giovanni Boccaccio ,,Decameron". Oli samuti Itaalia kirjanik. Lorenzo Valla Oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellel oli kriitiline suhtumine muistesse autoriteetidesse.Ta paljastas Constantinuse kinkeüriku võltsdokumendi. Niccolo Machiavelli Teoses ,,Valitseja" esitas ta on vaateid riigivalitsemise kohta. Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik. Johann Gutenberg Aastal 1440, leiutas ta üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Erasmus Rotterdamist Silmapasitev mõtleja,rääkis mitmes keeles.Tõlkis Uue Testamendi ladina...
elasid. Nende laamade ja orjade karjad usuti veel neile monarhidele kuuluvat ning toit ja jook asetati nende ette kindlaksmääratud perioodidel. Nende jaoks tehti riideid, mida kanti ringi palankiinides, nagu need oleksid päevased harjutused. Iga monarhi järglased maiustasid kindlaksmääratud perioodidel oma esivanema eramaaomandi toodanguga ning selle monarhi muumia asetati einelaudade keskele ning seda koheldi kui peakülalist. Esimesed inkad Pärast Manco Ccapac'i ning tema otsest järeltulijat Sinchi Roca't (Tark Pealik) tuleb järjekorras kolmandana Lloque Yupanqui. Ta suri, kui tema poeg oli alles lapseeas. Vähe on teada Mayta Ccapac'ist, kes hakkas valitsema alaealisena. Talle järgnes Ccapac Yupanqui, kes võitis Contisuyu't (kes hakkas tähelepanu pöörama Cuzco hiljuti saavutatud suurele võimule). Inkat ja tema mehi rünnati sel ajal, kui nad parajasti olid pakkumas ohvriandi. Teine
põlluharimine. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis see hilja. Indias tekkis tsivilisatsioon V at eKr Induse tasandikul. Ka Hiinas ja Egiptuses tekkisid tsivilisatsioonin V at eKr, kui tekkisid esimesed asulad. Kiri tekkis Ameerikas suhteliselt hilja võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega. Kuigi juba enne maiasi oli Ameerikas kasutusel piltkiri siis maiad arendasid sellest välja Kesk-Ameerika kõige täiuslikuma kirjasüsteemi - hieroglüüfkirja. 3. Inkad elasid merest eemal, kõrgel andide mägismaal, kus paiknes ka nende pealinn Cuzco. Pikka aega moodustasid nad suhteliselt tagasihpidliku rahvakillu tsivilisatsiooni äärealal. XV sajandil rajasid nende kuningad aga paari sugupõlve jooksul seniolematult ulatusliku suurriigi. Erinevalt Kesk-Ameerika indiaani riikidest oli inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis üksikasjadeni alamate elu ja tegevust. Kui võrrelda
(vb 13 saj algusest, kokku max 300 a). Tglt Peru tsivilisatsiooni vanus u 1500 eKr. Sellest on alguse saanud sellised kultuurid nagu cotosh ja charir. Alustame sündmustest, mis said alguse 10. sajandil. Hõimud jõudsin andidesse ja moodustasid seal linnriike. Ketsuad indiaanlased. Cuzco (ind k ,,naba") linnriik. Saavutas juhtiva positsiooni. Hakati kutsuma maailma nabaks. Linna enda nimi tähendab nelja ilmakaart Tahuantinsuyu. Selle riigi aristrokraatiat nimetati inkadeks. Muide inkad pole rahvas, etnos, nad on ühiskonnakihi nimetus. See nimetus muutus ajapikku valitseva klassi üldnimeks. 1438. a kohtus tookordne inkade kuningas mägirahvaga chankadega ja saavutas otsustava võidu. Sellega haaras kun enda alla peruu alad ja nii tekkis u kolmveerand saj jooksul hiigelriik, mis ulatus Lõuna-Equadorist Tsiili põhjaossa. Selles riigis elas u 15 mln inimest. Pindala u 2,75 mln km2. pealinnas resideeris keiser. Keisri tiitel oli sapa-inca. Temale allus amtnike aparaat
kuidas maa sai alguse ja kuidas inimesed siia maailma said. Mõned usuvad, et iidsed inimesed on loonud müüte, et aidata selgitada oma maailma või ehitada oma ajalugu - maailma, mida me infoajastul püüame selgitada teaduslike ja ajalooliste faktide ja teooriate kaudu. 3 4 Inkad ja nende mütoloogia Inkad olid 1438–1533 Lõuna-Ameerika lääneosas, tänapäeva Boliivia ja Peruu territooriumil eksisteerinud Inkade riigi ülemklass. Inkasid valitses keiser Sapa Inca, kes arvatakse olevat päikesejumala otsene järeltulija. Keiser pööras tähelepanu inimeste heaolule niivõrd palju, et valitsus omas kõike ja raha inimestel vaja polnud. Nad said mida vaja tehtud töö eest. Inkade ehitatud terrassid
Ameerika vanad kõrgkultuurid. Indiaanlased - Ameerika põliselanikud. U 20 000a tagasi inimesed rändasid Aasiast Ameerikasse. U 2000a tagasi Ameerikas hakkas tekkima klassiühiskond. Maajad(maiad). Maajad elasid Mehhikos Yucatani poolesaarel. Peamiseks tegevusalaks oli alepõllundus.Kasvatati pealmiselt maisi. 300 - 900a - Maajade kõrgperiood. Maajade leiutised: · kalender · arv 0 · piltkiri Asteegid. Asteegid elasid kesk-Mehhikos.Nad rajasid sinna pealinna Tenochtitlan. 15. saj. vallutasid Asteegid kogu kesk-Mehhiko. Asteekide valitseja oli piiramatu võimuga. Tähtsaim jumal oli sõjajumal. Inkad. Inkad elasid Peruus.Inkad tegelesid põlluharimisega ja karja kasvatusega(laama). Inkad ehitasid niisutuskanaleid, sildu ja losse. Inka - valitsejatiitel Inkade juures. Suurte maadeavastuste algus. Maadeavastuste põhjused: · 1453a - Türklased vallutasid Konstantinoopoli.Türklaste kätte sattus kogu Vahemere idaosa. · ...
1519-1521 vallutasid asteekide riigi hispaanlased, kes hävitasid pealinna Tenochtitlani ja kogu Kesk- Ameerika kultuuri. Andide tsivilisatsioon Samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mägismaal. Looduslikud olud on seal piirkonniti üsna erinevad. Esimesed suuremad asulad tekkisid II a.t eKr. Loomakujulisi jumalusi, kelle seast tõusid eri paigus eriti esile jaguar ja madu. Inkad I a.t tõusis Lõuna- Ameerika rannikupiirkondades esile mitu tugevat riiki, kuid alles inkad ühendasid kogu tsivilisatsiooni oma võimu alla. Inkad elasid merest eemal, kaugel Andide mägismaal, kus paiknes pealinn Cuzco. XV sajandil rajasid nende kuningad ulatusliku suurriigi. Inkade impeerium oli hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riik jagunes neljaks suureks piirkonnaks, mille valitsejad pärinesid inkade ülikute seast.
1193 saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid kogu põhja-India. 1526 purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe, vallutas delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Tadz mahal oli rajatud XVI sajandi esimesel poolel. 20000-10000 ekr. Pärast jääaega oli veetase nii madal , et aasiat ja põhja ameerikat ühendas beringi meres maariba, mida mööda tollased inimesed liikusid. XVI sajandi algul oli asteekide riik oma võimsuse tipul. 1200 paiku hakkasid inkad tugevnema , nad nimetasid end päikese poegadeks. XVI algul kujunes inkadel tsentraliseeritud hiigelriik. 1488 jõudis Hinrique Meresõitja (portugali prints) aafrika lõunatippu. Vasco Da Gama 1497-98. Fernäo de Magalhäes 1519-22. Kolumbus 1492-93. Hernan Cortes valutas mehhikot 1519. Francisco Pizarro vallutas perruu 1532 Hiina langes mongolite võimu alla 1260. XIV sajandil lõppes mongolite ülemvõim hiinas.VI sajandil võeti Hiinas kasutusele trükikunst. VIII
käima. Oskused, mida neile õpetati olid erinevad. Ülikute lapsi valmistati ette preestriks- ja ametnikukssaamise jaoks, lihtrahva lapsed õppisid sõjameheoskusi. Koolis pidid käima ka tüdrukud, neile õpetati käsitööd, rituaalseid tantse ja laule. Hispaanlastest vallutajate sõnul ohverdati aastas ~20 000 inimest, päevas ~50 (ei pruugi olla täpne). Inkade ja asteekide erinevus oli selles, et asteegid ei hoolinud alistatud rahvastest ega lasknud neil valitsemises osaleda, samas aga inkad määrasid alampiirkondade asevalitsejateks kohalikud. Mõlemas aga kehtis hierarhia. Inkade peajumal oli päikesejumal Inti. Kuningas oli selle jumala kehastus. Ohverdati 4-10-aastaseid lapsi ja nad oli nagu maskuandam riigile. Asevalitsuspiirkonnad pidid eraldama riigile teatud hulga väikseid lapsi, keda kasutati müstilistel tseremooniatel selleks, et neid ohverdada. Tseremoonia käigus tapeti nii poiss kui tüdruk ja nad maeti nagu nad oleksid olnud abielupaar. Enne surmamist
kultuurikolle, mille kandjateks olid jällegi arvukad eri rahvad. Vanimaid neist tuntakse praegu enamasti nende mälestiste leiukohtade järgi näiteks Nazca, Chimu, Mochica kultuurid. 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maaala praegusest Ekuadorist Tsiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem. Sellegipoolest on paljud inkade teed kaasajani kasutatavad niivõrd põhjalikult on nad ehitatud.
tekkisid ka nende esimesed suuremad asulad, millest arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Maiade hiilgeaeg oli 300-800 pKr, sellel ajal olid nad kõige paremini arenenud kultuuriga Kesk-Ameerika rahvas. Pärast maiade hiilgeaja lõppu tõusid Kesk- Ameerikas esile asteegid. Nad asusid Texcoco järve ümbruses ja selle soisel saarel, kuhu rajasid oma pealinna Tenochtitlani. Samal ajal tõusid esile Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mägismaal Inkad. Riigi valitsemine ja ühiskonna struktuur Maiadel oli valitsejaks kuningas ning ühtset riiki neil ei tekkinud. Nende ühiskond oli vägagi kihistunud. Kuningad valitsesid linnriike, keda seostati jumalate ja esivanematega nign kellel oli suur osa tähtsamates rituaalides. Kuningat samastati päikesega ja tema surma päikeseloojanguga. Asteekidel juhtis riiki piiramatu võimuga kuningas, kes valiti ülikute seast. Teda austati pooljumalana ning ta ilmus rahva ette rituaalidel piduliku
Maajade templid olid Vana-Ameerika surimad, näiteks üks astmikpüramiid Tikali linnas oli üle 70m kõrge. Templi seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid,kelles segunevad inimeste ja loomade tunnused. 18. Millise tänapäeva riigi maa- alal asus inkade riik? Peruu 19.Kirjelda elukorraldust inkade riigis. Inkad elasid müüridega kaitstud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijad. Nende usuelu oli tagasihoidlikum ja elukorraldus praktilisem kui vanadel mehhiklastel. Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. 20. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud? Inkadel oli kõrgelt arenenud tekstiilikunst ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine) Mõisted: Aatrium- lahtise laega ruum Stilisatsioon- loodusvormide lihtsustamine Basiilika- kohtu- ja ärihoone Ornament- reeglipäraselt korduvad elemendid Idealiseerimine- loodusvormide parandamine Sarkofaag- surnukirst Barbarid- Sisserännanud rahvas Stiil- Käekiri
Nende õnneks oli seal keiser Atahualpa. Ning veelkord nende õnneks ei pidanud keiser neid ohuks. Keiser oli seal ,sest ta nautis oma võitu Huáscar üle. 16. Novembril 1532 nõustus Atahualpa Pizarroga kohtmast. Seal ründasid hispaanlased raevukalt inkasid. Nad vangistasid nende keisri. Inkad pakkusid ,et nad täidavad toa pooleldi kullaga ja kaks korda hõbedaga. Hispaanlased olid muidugi nõus. 29. Juunil aastal 1533 tapsid hispaanlased keisri ,sest nende kõrvu oli tulnud jutt ,et inkad plaanivad rünnakut nende vastu. Francisco Pizarro González Pizarro teekond
inkade riigi. Kultuuriliselt palju kõrgemal tasemel olnud hispaanlased käitusid tõeliste barbaritena, hävitades sõna otseses mõttes kõik, mis neile teele jäi. Paljud mälestised on meie päevini sailinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud. Neile võis asteekide, inkade ja maajade süngevõitu ja inimesi ohverdavad usundid küll võikad näida, märkamata jäi aga täiesti selle kõrval nende kultuuride peenem ja helgem pool. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt, nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks. Vana-Ameerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii Kesk-Ameerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite alustena ja väga harva hauakambritena kasutati. See ja teisedki sarnasused on paljud uurijad viinud arvamusele, et Euraasia ja Ameerika vahel mingid kontaktid juba ammu enne Kolumbust olid
sulgedest. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) 2.3.KULTUURI SEOS USUGA: Vana-Ameerika riigid olid enamasti totalitaarsed ja ainuvalitseja kätes oli alamate elu. Usundis domineerisid eurooplaste arvates sünged ja võikad jooned- ei tuntud mingeid lunastusmüüte, ega usutud ka hinge surematust. Kolonisaatorid- hispaanlased on kirjutanud inim-ohvritest, mida oma jumalatele tõid niihästi inkad kui ka asteegid. Kahtlemata on kogu see omapärane maailmavaade mõjutanud ka kunsti üldilmet- sageli on kujudel karm näoilme ning väga harva kohtame midagi rõõmsat euroopalikus mõttes. Siiski oleks vale vanade indiaanlaste kunsti rõõmutuks pidada. Indiaanlane ei kartnud surma, ta pidas seda loomulikuks ja paratamatuks. Seetõttu on indiaanlaste kunstis tegelikult väga palju elurõõmsat
aastatuhandel eKr. Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid, mis annab tunnistust arenenud religioonist ja kogukonnaliikmete hästikooskõlastatud ühistegevusest. Kujutiste järgi otsustades austati loomakujulisi jumalusi, kelle seast tõusid eri paigus eriti esile jaaguar ja madu. Elanike arv templiplatvome ümbritsevates asulates kasvas, ulatudes peagi mõne tuhandeni. Inkade suurriik Inkad elasid merest eemal, kõrgel Andide mägismaal, kus paiknes ka nende pealinn Cuzco. Inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, nagu nad seda se nimetasid, oli hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahval lasus riiklik töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva maatüki suuruse järgi. Kohustused märgiti üles omamoodi sõlmkirjas. Kõik noored mehed olid allutatud riiklikule sõjaväekohustusele.
maiad – indiaanlaste hõim yucatani poolsaarel inkad – indiaanlaste hõim peruus asteegid – indiaanlaste hõim mehhiko kiltmaal indiaanlane – põlisameeriklane Eldorado – suur avastamata kullamaa Kes olid? Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja euroopas Erasmus Rotterdamist – euroopa kuulsaim humanist Osman I – Osmanite dünastia algataja, Türklaste impeeriumi juht Heran Cortes – konkistadoor kes aitas vallutada asteegid Francisco Pizarro - konkistadoor kes aitas vallutada inkad Amerigo Vespucci – esimene maadeavastaja kes mõistis et ameerkia on uus manner Vasco da Gama - maadeavastaja kes purjetas ümber aafrika et jõuda aasiasse Kolumbus – maadeavastaja kes soovis purjetada lääne poole et jõuda indiasse kui jõudis ameerikasse Fernao de Magalhaes – maadeavastaja kes purjetas esiesena ümber maailma Metallitööstuse areng Leiutati vesiveski millega sai liigutada suuremaid mehhanisme ning kui see
Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele Inkade kultuur oli tihedalt seotud neile eelnenud Peruu piirkonna kultuuridega. Mõjude seisukohast on loomulikult kõige tähtsam Chavini kultuur, mis suurel või vähemal määral mõjustas kõiki järgnevaid Peruu piirkonna tsivilisatsioone. Chavin on arvatavasti üldse esimene Peruu piirkonna kõrgkultuur, või vähemalt puuduvad praegusel hetkel andmed, mis seda ümber lükkaksid. Ekspansioonieelsel perioodil allusid inkad Colla valitsejaile või vähemalt sõltusid neist tugevalt. Nad võisid kuuluda nende hõimude hulka, kes hävitasid Tiahuanaco kultuuri. Samas ei ole nad keeleliselt seal (Titicaca järve ümbruses) elanud (ja ka praegu elavate) aimaraade lähedased sugulased. Hiljem, ekspansiooniperioodil (1400...1533), võtsid nad üle palju kultuurielemente vallutatud aladelt, Colla, aga eriti Chimu riigilt. Isegi oma keele (ketua) võtsid inkad üle teiselt hõimult
Indiaanlased 1. Indiaanlased on Inkad,Maiad ja asteegid 2. Indiaanlasi leidub tänapäeval kõige rohkem Mehikos 3. Shamaan on Indiaanlastele nagu ravitseja kes ravib inimesi haigustest. Shamaanid on ka nagu mungad kes räägivad kõrkemate jõududega. 4. Indiaanlaste tuntumad pillid on trummid, kõristid, kõlistid ja viled. 5. Indiaanlastele tõid Ameeriklased keelpillid 6. Indiaanlaste tuntumad tantsud on kotkatants ja päikesesäratants. Päikesesäratantsus on tantsijad ehitud eredavärvilistest linnusulgedest rattakujuliste peakatetega, niinimetatud päikeseratastega, käes hoiavad nad sulgedega kaunistatud kõristeid ja väikeseid päikeserattaid. Tseremoonia juurde kuulub ka omapärane tants. Indiaanlaste küla:
Kokaiin C17H21NO4 Avastamine · Kokataime avastasid Inkad · Euroopasse jõudis kokaiin 1750.aastal · Eestisse jõudis kokaiin 1993.aastal Mis see kokaiin on? · Kohev valge pulber · Kesknärvisüsteemi erutav aine · Lõhn võib meenutada bensiinilõhna · Kokaiini keemilised omadused on samad mis teistelgi alkaloididel. · Kokaiini kasutatakse meditsiinis · MIKS ON KAHJULIK? · Tekitab tugevat sõltuvust · Vigastab nina limaskesta · Pidevalt tarbides tekitab närvilisust, kõikuvat meeleolu, unetust ja
KRONOLOOGIA Käsitletavas kronoloogias jätan välja nii kesk- kui kaug-ida kultuurid. Sama ka kesk- ja lõuna-ameerika tsivilisatsioonide (tolteegid,olmeegid, maiad, asteegid, inkad jne.) puhul. Kuivõrd nii tänased India ja Hiina alad ja kultuurid etendasid antiikajal käsitletava teema suhtes sekundaarset rolli, siis ka neilt vaid mõned sissekirjutused. Sest nii Lähis-Ida, Induse oru, Himaalaja ning Hiina vahel tekkis sünergia juba neoliitikumis. Fookuses on aga Lähis- Ida kultuuride tõusud ja langused. Aktsendiga (kursiivis) Iisraeli rahva ajalooga.
KOKAIIN Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde ja on sõltuvust tekitav Inkad kummardasid kokataime, uskudes selle olevat jumalikku päritolu. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Puhast kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini 1903. aastani. Kokaiini eraldas esimest korda 1855 saksa keemik Friedrich Gaedcke. Ta nimetas selle erütroksülliiniks
KOKAIIN Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde ja on sõltuvust tekitav Inkad kummardasid kokataime, uskudes selle olevat jumalikku päritolu. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Puhast kokaiini hakati valmistama 1860. aastate alguses. Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini 1903. aastani. Kokaiini eraldas esimest korda 1855 saksa keemik Friedrich Gaedcke. Ta nimetas selle erütroksülliiniks
Muinasaja muusika Muinasajal ei olnud muusika omaette kunstiliik, vaid oli tihedalt seotud usundite, kommete, tantsude ja mängudega. Arvati, et muusika abil saab kaitsta end loodusjõudude ja kurjade vaimude eest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule lauldi koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamisega või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mis valmistati loomaluudest, sarvedest või pilliroost. Muistne kütt võis keelpilli valmistamise mõttele tulla siis, kui vibu nöör heli tekitas. Muinasaja inimese elu oli täis salapäraseid jõude, kellega tuli arvestada ja hästi läbi saada. Laul, tants ja pillimäng aitasid end selles maailmas kindlamalt tunda. Kultuurühiskonnad Kultuurühiskonnaks sa...
VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6. Milline sõjakas rahvas võis olla osaline Yucatani linnade allakäigus? Tolteegid 7. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu ...
Titicaca Järv Titicaca Järv Titicaca on suur Lõuna-Ameerika järv , mis asub Andide mäestikus Peruu ja Boliivia vahelisel piiril. Titicaca järv on 8372 km² pindalaga Järv paikneb merepinnast 3812 meetri kõrgusel. 1862.aastal järve lastud aurulaev muutis järve ka maailma kõige kõrgemal asuvaks laevatatavaks järveks. Pilte Titicaca järvest Titicaca Järv Titicaca kaldad ja saared on koduks Aimaraa rahvale. Nad elatuvad põlluharimisest ja kalapüügist , kasutades pilliroost paate . Titicaca tähendab Aimaara indiaanlaste keeles puuma kaljut. Legendi järgi sündis inkade riik Päikese ja Kuu saarel keset Titicaca järve. Inkad-Lõuna-Ameerika rahvas,kes said nime valitseja järgi .Tähendab tõlkes kun...
o Aisén o Antofagasta MAJANDUS TERVISHOID · Umbes üks arst 2150-ne inimese kohta · Põhilised surma tegurid: o Südamehaigused o Vähktõbi o Kuritegevus o Õnnetusjuhtumid KURITEGEVUS · 2176 vangi · 100 000 elaniku kohta: o Mõrvad: 5 o Vägistamised: 10 o Vargused: 667 AJALUGU · Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi. · Tuntuim indiaanihõim Tsiilis oli maputsed. · Inkad ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tsiili põhjaosa. · Esimene eurooplane, kes jõudis Tsiilisse, oli Fernão de Magalhães. · Tsiili iseseisvumisele aitas kaasa see, et Napoleoni vend Joseph Bonaparte usurpeeris 1808 Hispaania trooni. MATERJAL · Maailma Teatme- Atlas 2000 · Vikipeedia o http://et.wikipedia.org/wiki/Chili LÕPETUSEKS Tänan tähelepanelike pilkude eest! Küsime küsimused...
2. Kes on aarad? PAPAKOID 3. Millise linnu laskmine toob meremeeste uskumuse kohaselt väga halba õnne? ALBATROSSI 4. Millise tuntud multifilmi linnu teine nimi on Fauntleroy? PIILUPART DONALD 5. Mitu paari silmalaugusid on jaanalinnu silmadel? 2 6. Millise looma sõrmejälgedega on inimese omad väga sarnased? KOAALA 7. Miks tulevad mutid oma käikudest maa peale? ET OMA POEGADE PESA ROHUGA VOODERDADA 8. Mitu jalga on krabil? 10 9. Millist närilist aretasid inkad algselt toiduks? MERISIGA 10. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 11. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas emased või isased? EMASED 12. Miks ei saa elevandid hüpata? SEST NAD ON LIIGA RASKED 13. Mis on künofoobia? HIRM KOERTE EEST 14. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 15. Millist looma on peetud koduloomana 14 000 aastat? KOER 16. Mis loom on snautser? KOER 17. Keda peeti ,,talupoja kellaks"? KUKK 18
Levis ka kuuldus, et põhja pool Mehhikos, kus on asteekide riik, leidub väga palju kulda. Asteekide riik vallutati hispaanlaste poolt ja Mehhiko langes nende ülemvõimu alla. Nüüd suundusid ka teised eurooplased kulla otsingutele. See avardas veelgi nende maailmapilti. Maadeavastuse tulemusel said eurooplastele tuntuks ka kartul, tomat, mais, kakao jne. Kuid miinuseks võib lugeda seda, et vallutatu Ameerika kõrgkultuuride maad. Söödi välja maajad, inkad ja asteegid, kes lõpuks hävisid täielikult. Mistõttu toodi juurde Aafrikast neegerorju. Mina järeldan sellest seda, et tänu maadeavastustele arenes ka rahamajandus palju rohkem. See oli euroopale igate pidi kasulik, kuid mitte Uuele Maailmale, kelle kõrgkultuurid hävitati.
6.Milline sõjaka s rahvas võis olla osaline Yucatani poolsaare linnade allakäigus? Toleegid 7.Millise tänapä eva riigi ma a-alal a sus inkade riik? Lõuna - Ame erikas asus suur inkade impeerium, mille keskus oli tänapäevase Peruu aladel. 13 sajandi alguses asutati inkade pealinn Cuzco. 8. Kirjelda elukorraldust s elles riigis. Inkad elasid müüridega kaitstud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Nende usuelu oli tagasihoidlikum ja elukorraldus praktilisem kui vanadel m ehhiklastel. 9. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenendud? Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüstee me. Inkadel oli kõrgelt arenenud tekstiilikunst ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
