Beringi meri Beringi meri asub vaikse ookeani loode osas. Joonis1. Beringi mere asend 2.Mere nimi Meri sai oma nime Vitus Beringi järgi kes avastas selle mere. 3.Ääremeri Beringi meri on ääremeri. Seda merd lahutavad ookeanist aleuudi saarestik. 4.Suurus Meri võtab enda alla 2.3 miljonit km2 vaikse ookeani pindalast. 5.Sügavus Põhja ja ida osas on meri madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavam koht ulatub 5500m. 6.Soolsus Soolsus on seal 30-33%. See on 2% madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on küllaltki keskimine. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anador. 7
BERINGI MERI 1.MERE ASEND Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas.Läänest piirab seda Kamtsatka poolsaar, loodest Tsuktsi poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik. Joonis1. Beringi mere asend 2.MERE NIMI Beringi meri on oma nime saanud meresõitja Vitus Bering'i järgi, kes elas 1681.1741. aastatel. Ta oli Taanis sündinud, kuid vene päritolu meresõitja, kommodoor. 3.ÄÄREMERI Beringi meri on ääremeri, mis on ühenduses Põhja-Jäämerega Beringi väina kaudu.Beringi merd ümbritsevad Aleuutide saarestik ja üks suuremaid saari on seal Saint Lawrence 4.SUURUS JA SÜGAVUS Võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. On Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200 m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavaim koht ulatub 5500 m. Kirdes ja põhjas on mandrilava.Beringi meri on umbes kaks korda suurem kui tema kõrval asuv Ohhoota meri. 5.SOOLSUS
Beringi meri Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas. Beringi meri on ääremeri, mida piiravad loodest Tsuktsi poolsaar, läänest Kamtsaka poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik, mis koosneb umbes 150-st saarest, millest enamus on mere pinnale ulatuvad vulkaanikoonused. Meri on ühenduses Beringi väina kaudu Põhja- Jäämerega. Beringi meri võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Mere kõige sügavam koht ulatub 5500 meetrini. Soolsus jääb 30-33% vahele. Bering merel on valdavalt külm kliima, veepinnakihil jäävad suvel temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku ning suurema osa ajast on meri ajujääs (v. a. äärmine lõunaosa). Kirdes ja põhjas on kitsas mandrilava. Beringi merelt saab alguse külm Kuriili ehk Oyashio
Beringi meri. Hedvig Liblikas 7a Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2009 Beringi meri on Vaikse ookeani põhjapoolseim meri. Ta paikneb Venemaale kuuluva Siberi ja Ameerika Ühendriikide Alaska osariigi vahel. Põhja jäämerega ühendab seda merd Beringi väin. Beringi meri on oma nime saanud taani meresõitja Vitus Beringi järgi. Ta sõitis sinna Vene tsaari Peeter Suure käskimisel uurima, kas Aasia ja Ameerika vahel on maismaasild. Tema järgi sai nime ka Beringi väin, kus ta seilas kolm aastat pärast Peterburist lahkumist. Beringi meri on ääremeri meri, mida lahutavad ookeanist väiksemad saared mis on Aleuutide üheks osaks. Ohhoota merest lahutab seda Kamtsatka poolsaar ning Ida siberi merest Venemaa kirdeosa. Teiselt poolt ääristab seda merd Alaska poolsaar ning sinna jääb Aleuudi süvik. Beringi mere kogupindala on 3 349 908 ruutkilomeetrit ( Raamatu ,,Ookeanid ja mered" mille autoriks on Neil Morris andmetel
Janely Tilk - üks maailma kuulsatest maadeuurijatest -1725-1730 - abielus Anna Christinaga - 37 aastat - Balti laevastikus Bering sai aastal : 1707 - porutsnikuks 1710 leitnandiks 1715 - 4. järgu kapteniks 1717 - 3. järgu kapteniks 1720 - 2. järgu kapteniks 1724 - 1. järgu kapteniks. Retk üle Vaikse ookeani põhjaosa silmapaistva koha suurele põhjaalade merele ehk selle Lõunamere põhjapoolsele jätkule. - Siberist ja Califor- niast - Põhja-Ameerikast - Beringi meri - Beringi väin - kolmandat mere- reisi Beringi saar - 1660 km². - mägine - kuni 751 meetrit. - Nikolskoje külas umbes 800 inimest. - Kamtsatkalt, Põhja Ameerikast - vallandatud Vene karusnahakaup- meeste massiline sööst - marisaarmad - üheksaks kuuks Beringi meri - liivasüvendis lebades - Mida sügavamal maa.. - viiendal hommikutunnil - pigem nälja, külma, janu.. - ,,Bering 91" suvelaagrisse - neli arheoloogi koos saatjaskonnaga
Sissejuhatus Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõlvasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16. sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Cristoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse on saanud oma üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest.
docstxt/134791913243.txt
Ta lõpetas 1703 Amsterdamis kadetikorpuse ja astus samal aastal Venemaa teenistusse alamporutsiku auastmes. Põhjasõjas teenis ta Venemaa Balti laevastikus, välja arvatud 1712 1715, mil ta Venemaa Aasovi laevastikus ning osales sõjas Türgiga. 1707 sai ta porutsikuks, 1710 leitnandiks, 1715 4. järgu kapteniks, 1717 3. järgu kapteniks, 1720 2. järgu kapteniks ja 1724 1. järgu kapteniks. Ta abiellus venelannaga ja viimast korda elus viibis ta Taanis 1715. aastal. Peeter I saatis Beringi merele. Tsaar käskis Beringil leida tee Indiasse ning välja uurida, kas Aasia ja Ameerika on teineteisest väinaga lahutatud. Beringi kaaslaseks sai kogenud tüürimees Aleksei Tsirikov. Nad sooritasid kolm reisi koos. Kuulsuse tõi kolmas, Beringile viimseks jäänud reis. Kahel laeval seilates avastasid Bering ja Tsirikov Aleuudi saared ja jõudsid Põhja- Ameerika rannikule. Tagasiteel läksid nad lahku. Tsirikov jõudis tagasi Kamtsatkale, kuid saare juures, mis praegu
meeskonnas 27 liiget. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene-Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine, Venemaa positsiooni tugevdamine Tsuktsi poolsaarel ja Alaskal. Marsruut: Plymouth; Tenerife; Rio de Jainero; Hoorni neem; Tsiili; Lihavõttesaar; avastati Rumjantsevi , Spiridovi ja Krusensterni (tänapäeval Tikehau) korallsaared; Petropavlovsk; Beringi saar; Püha Laurentiuse (St Lawrence) saar; Beringi väin; Wales´i printsi neem; avastati Kotzebue laht, Krusensterni neem; Püha Laurentiuse (St Lawrence) laht; Unalaska; Kalifornia rannik; Havai saared. Peale talvepuhkust ekvatoriaallaiustel sõideti tagasi Beringi väina poole, et jätkata ekspeditsiooni. Kotzebue tervis aga ei pidanud vastu, Loodeväila otsingud tuli lõpetada. Kroonlinna naases Kotzebue 1818. ,,Rjuriku" ekspeditsioonil kaardistati üle 500 km Venemaa polaarvaldusi
VIII sajandil esimene Hiina ajaleht.1 aastatuhande 2.veerandit nim. Indias kuldseks ajajärguks. 1193 saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid kogu põhja-India. 1526 purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe, vallutas delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Tadz mahal oli rajatud XVI sajandi esimesel poolel. 20000-10000 ekr. Pärast jääaega oli veetase nii madal , et aasiat ja põhja ameerikat ühendas beringi meres maariba, mida mööda tollased inimesed liikusid. XVI sajandi algul oli asteekide riik oma võimsuse tipul. 1200 paiku hakkasid inkad tugevnema , nad nimetasid end päikese poegadeks. XVI algul kujunes inkadel tsentraliseeritud hiigelriik. 1488 jõudis Hinrique Meresõitja (portugali prints) aafrika lõunatippu. Vasco Da Gama 1497-98. Fernäo de Magalhäes 1519-22. Kolumbus 1492-93. Hernan Cortes valutas mehhikot 1519. Francisco Pizarro vallutas perruu 1532
4 437 000 inimest · Novosibirsk 1 442 000 inimest Venemaa asupaik teiste riikide ja merede suhtes · Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. · Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Pilte Venemaast Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee · http://et.wikipedia.org/
Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine, Venemaa positsiooni tugevdamine Tsuktsi poolsaarel ja Alaskal ning vaatluste tegemine Vaikse ookeani troopilistel laiuskraadidel. Peale talvepuhkust ekvatoriaallaiustel sõideti tagasi Beringi väina poole, et jätkata ekspeditsiooni. Kotzebue tervis aga ei pidanud vastu, Loodeväila otsingud tuli lõpetada. Kroonlinna naasis Kotzebue 1818. Rjuriku ekspeditsioonil kaardistati üle 500 km Venemaa polaarvaldusi Kotzebue kolmas ümbermaailmareis toimus fregatil "Predprijatije",mille eesmärgid olid seotud Kamtsatka ja Põhja-Ameerika Vene kolooniatega ning Beringi väina uurimisega.
R klass 2011/2012 Sisukord: · Alaska üldinfo · Eskimod · Tundra · Rahvastik · Loomad Alaska Alaska on Ameerika Ühendriikide osariik. Pealinnaks on Juneau, suurim linn on Anchorage. Alaska on Ameerika Ühendriikide pindalalt suurim osariik, teisel kohal asuv Texas on rohkem kui 1 000 000 km² väiksem. Alaska paikneb Põhja-Ameerika loodeosas. Idas piirneb see Kanada Yukoni ning Briti Columbiaga kagus ja lõunas, põhjas piirneb Alaska Põhja-Jäämere, läänes ja edelas Beringi väina ning Vaikse ookeaniga. Suuremad Alaska saared on Kodiaki saar, Walesi Printsi saar ja Chichagofi saar. Alaska ahelik on mäeahelik mis piirab Alaska lahte loodest, põhjast ja kirdest. Kordiljeeride kõrgeim ala. Ligi 1000 km pikkune liustikurohke ahelik on Vaikse ookeani niiske ranniku ja Alaska mandrilise siseosa kliimapiir. Alaska poolsaare ja Vancouveri saare vahel paikneb Vaikse ookeani avalaht. Selle suurim sügavus on 5659m, loodete suurim kõrgus on 12m.
Nende kombed ja kultuur erinevad päris palju ülejäänud Ameerikast. Irokeesid jutustavad: "Taevanaine kukkus oma kodust alla. Veelinnud viisid ta saarele, mida ondatra parajasti ehitas. Saar kasvas ning muutus Maaks, maailm sai alguse pärast seda, kui Taevanaine sünnitas." 3 1. PÄRITOLU Indiaanlased on päris Kirde-Aasiast Siberist. Nad rändasid Ameerikasse u 20 000 aastat tagasi üle "Beringi silla". Beringi sillaks nimetatakse suurte liustike poolt tühjaks ammutatud madalamaid meresid ja nende asemele jäetud kuiva maasilda. Hilje, kui maakeral ilm soojenes, tekkis silla kohale Beringi väin. Rändajad tulid loomajälgedes. Nad saabusid aeglaselt läbi kõöeda maasitku lõuna poole. Nad küttisid osavalt mammuteid ja pikk-sarv piisoneid. Tänapäeval on need loomad välja surnud. 1.1 Suguharud Indiaanlased jagunesid hõimudesse. Suuremad hõimud on siiani säilinud. Need on:
aastal esmakordselt nägi, ei teadnud ta, et viibib Põhja Ameerika ranniku lähedal, vaid uskus end olevat India läheduses. Christoph Kolumbus MERE SUURUS Kariibi mere pindala on 2 753 000 km2 (teatmeteosed annavad Kariibi mere pindalaks erinevaid andmeid). Võrreldes teiste meredega on Kariibi meri suur meri ning kuulub maailma suurimate merede hulka, hõivates 3. koha.. Temast suurem on ainult Lõuna-Hiina meri. Temast väiksemad mered on näiteks Vahemeri, Beringi meri, Ohhoota meri ja suur hulk päris pisikesi merekesi. Tabel 1. Maailma suurimad mered NIMI PINDALA Lõuna Hiina 2 974 600 km² meri Kariibi meri 2 753 000 km² Vahemeri 2 503 000 km² Beringi meri 2 268 180 km² Ohoota meri 1 527 570 km² MERE SÜGAVUS Kariibi mere keskmine sügavus on 2400 m. Suurim sügavus on 7680 meetrit, mis asub Caimani süvikus. Võrreldes teiste suuremate merede
tõestanud, et mingit lõunamandrit ei eksisteeri. Autasu hulka kuulus ka kuninglikku õukonda pääsemine. Kolmanda reisi võttis Kapten Cook ette 1776. aastal. Selle ekspeditsiooni käigus üritas ta leida ühendusteed Atlandi ja Vaikse ookeani vahel põhja pool Kanadat. Kohe reisi alguses avastas ta Sandwichi saared, mis nimetati hiljem ümber Havai saarteks. Peale Havai saarte avastamist kaardistas Cook PõhjaAmeerika läänerannikut kuni Beringi väinani välja. Siis pidi ta tagasi pöörduma, sest seal tulid talle vastu jääpangad ja ta ei saanud edasi sõita. Ta pöördus tagasi Havai saartele, kus teda oli koheldud nagu jumalat. Kuid siis suri üks Cooki meeskonnaliige, kes oleks pidanud surematu olema, kuna ta oli jumala kaaskonnast ja kohalikud hakkasid aru saama, et Cook ei ole mingi jumal. Cook saarel olemise aeg varastati ühelt tema laevalt paat. Cook otsustas pealiku
poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Nende asuala laiub idast läände 11 000 km ulatuses. Eskimod jagunevad kaheks liigiks: inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod, ja jupiki keeli kõnelevad jupikid ehk Aasia eskimod. Nendest kahest liigitusest hoolimata kasutab eskimote rahvusvaheline organisatsioon kõigi eskimote kohta nimetust inuit. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi poolest kõige aasialikumad. Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 1050 inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19. sajandi alguses oli selliseid rühmi
Külastati Kamtsatkat, Havaid ja Kaliforniat. Mõnda aega patrulliti Alaska lähedal Sitka saare juures, kaitstes Vene-Ameerika Kompanii laevu ja takistades salakaubavedu, ning siirduti Mariaanide ja Filipiinide kaudu koju. Reisil jätkati Marshalli saarte uurimist, tehti kindlaks Peskadori saarestiku asukoht, avastati ja nimetati Eschenholtzi atoll. 1815 alanud ekspeditsiooni eesmärk oli hollandlaste 17. ja 18. sajandil Vaikses ookeanis tehtud avastuste lähem uurimine ning Beringi väina läheduses läbisõiduvõimaluste ehk Loodeväila otsimine. Marsruut: Plymouth; Tenerife; Rio de Janeiro; Hoorni neem; Tsiili; Lihavõttesaar; avastati Rumjantsevi, Spiridovi ja Krusensterni (tänapäeval Tikehau) korallsaared; Petropavlovsk; Beringi saar; Püha Laurentiuse (St Lawrence) saar; Beringi väin; Walesi Printsi neem; Kotzebue laht, Krusensterni neem; Püha Laurentiuse (St Lawrence) laht; 7
kalapüügis 20.saj II poolel Kalapüük on suurenenud. Kalapüük siseveekogudest on suurenenud märgatavalt. Kalapüük pidurdus 1970 a. tänu merekaitse üldlepingule. 2. Kaardil on kujutatud maailmamere tähtsamad püügipiirkonnad. Põhjendage, miks need Piirkonnad on kalarikkad. Rannikualadel on rohkem kalu. Planktonit on kaladele toiduks piisavalt. Külmad hoovused. 3. Nimetage kaks tähtsamat püügipiirkonda. Põhjameri Beringi meri 4. Milliseid abinõusid rakendatakse kalavarude kaitseks ? Piiratakse püügi koguseid- kvoodid. Maksustatakse püügilaevu. Makstakse preemiat püügist loobumisel. Kasvatatakse kalu mis hiljem lastakse kuskile veekogusse.
INDIAANLASED KES ME OLEME ? Me oleme indiaanlased Elame Põhja-Ameerikas Usume jumalasse KUST ME TULIME ? Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Ameerika avastamise ajal elasid indiaanlased ürgkogukondliku korra tasemel. KUIDAS ME VÄLJA NÄEME Meil on sirged mustad juuksed, vähene habemekasv ja kollakaspruun nahk. MIDA ME OSKAME TEHA Indiaanlased kõnelevad erinevaid keeli, erinevad ka nende tegevusalad. Indiaanlastel on 1200 erinevat keelt. Naised kasvatavad maisi, aedvilju ja tubakat.
ATLANDI OOKEAN 1. IIRI MERI III. ÄÄREMERI ASUB MANDRI ÄÄREALAL, OOKEANIST ERALDATUD SAARTE VÕI POOLSAARTEGA A. INDIA OOKEAN 1. PUNANE MERI PÄRSIA LAHT B. ATLANDI OOKEAN 1. PÕHJAMERI KARIIBI MERI MEHHIKO LAHT GUINEA LAHT C. PÕHJA-JÄÄMERI 1. BARENTSI KARA LAPTEVITE IDA-SIBERI NORRA BEAUFORTY D. VAIKNE OOKEAN 1. BERINGI OHHOOTA JAAPANI IDA-HIINA KOLLANE KOREA E. INDIA OOKEAN 1. ARAABIA MERI BENGALI LAHT ANDAMANI MERI
aasta augustis läbis Gjoa väila viimased lõigud. Teekonnal olid mehed kogunud hulga teaduslikke andmeid, olulisimad neist maa magnetismist, samuti olid tehtud magnetilise põhjapooluse täpse asukoha vaatlused. Lisaks olid nad kokku pannud etnograafilise materjali Loodeväila ääres elavate eskimote kohta. 3. Kiirest edust kannustatuna pööras Amundsen oma tähelepanu Põhjapoolusele. Ta plaanis lasta oma laeval Beringi väinast põhja pool jäässe külmuda, kuid raske oli leida rahalist toetust. 1909. aasta septembris tulid teated, et ameeriklased Robert Peary ja Frederick Cook olid jõudnud Põhjapoolusele. Amundsen otsustas siis oma ekspeditsiooni edasi lükata ja üritada vahepeal jõuda Lõunapoolusele enne Robert Falcon Scott'i, kes oli juba suure ekspeditsiooni juhina Antarktikasse teel. 2
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia
Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi jõgi Taani väinad Skandinaavia Amazonas La manche Apenniinid Niilus Gibraltar väin Alpid Kongo Bosporuse väin Uural Niger Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatsid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia Island Atlase mäed Arali meri Kreeta Draakoni mäestik Baikal Küpros Austraalia alpid Suur järvistu
Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. v · Vaikne ookean · Atlandi ookean · India ookean · PõhjaJäämeri Vaikne ookean · Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean, ulatudes Beringi väinast Antarktise rannikuni, Ameerikast Austraalia ja Aasiani. Tema laius põhjast lõunasse on umbes 16 000 km ja läänest itta 20 000 km. Peale selle, et Vaikne ookean on maakera suurim, on ta ka maakera sügavaim ookean, keskmine sügavus on ligikaudu 4 km ja suurim sügavus Mariaani süvikus üle 11 km. Atlandi ookean · Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast. Ookean jaotatakse lõuna ning põhjaosaks, neid
on maetud Kose kiriku kalmistule. 3.Uurimused ja avastused 1815-18 juhatas Kotzebue juba ise teist Vene ümbermaailmareisi prikk "Rjurik" komandörina. Reisi eesmärgiks oli teha vaatlusi Vaikse ookeani troopilistel laiuskraadidel ning otsida niinimetatud Loodeväila mereteed Vaiksest ookeanist Atlandi ookeani piki Ameerika põhjarannikut. 1823-1826 viibis ta fregatil "Predprijatie" kolmandal maailmareisil. Selle eesmärgid olid seotud Kamtsatka ja Põhja-Ameerika Vene kolooniatega ning Beringi väina uurimisega. 4.Kotzebue nimelised kohad kaardil · Kotzebue laht Alaska looderannikul · Kotzebue linn Kotzebue lahe ääres · Aratika atoll Tuamotu saarestikus · Kotzebue mägi Kotzebue lahe rannikul · Kotzebue oja · Kotzebue tänav Tallinnas 5.Mälestusmärgid ja ausambad Ainuke mälestusmärk Otto von Kutzebuest on tema haud, mis asub Kose kiriku hoovis. Pildi autor: Ly Renter Lisa:
Selle mõte oli otsida teed Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani (Loodeväil). Juba 1776 aasta suvel läks Cook jälle merela. Seekord olid laevadeks Resolution ja uus laev Discovery. Ta sõitis Vaiksesse ookeani, tegi peatuse Uus-Meremaal. Edasi purjetas Tahitile ja sealt edasi põhja poole, avastades Cooki saared ja Jõulusaare. Ameerikat nägi ta 1778. aasta märtsis ning avastas Hawaii saared. Kogu suve uuris Cook, Ameerika rannikut, sõitis siis ümber Alaska Poolsaare ja läbi Beringi väina Põhja-Jäämerre. Seal ei näinud ta midagi muud peale jää ja otsustas lõuna poole tagasi minna, et järgmisel kevadel uuesti Loodeväila otsima tulla. Otsides kohta kus maabuda, sattus Cook Hawaiile. Seal kuulutati ta kohaliku rahva poolt jumalaks ja teda võeti vastu suure külalislahkusega. Kuu aja pärast mõistis Cook, et ekspedit -siooni peab jätkama ja 1779. aasta 4. veebruaril lahkus Cook oma laevadega Hawaiilt. Kuid
püstitatud ausammas Kose kirikaias. Viimastel eluaastatel elas Kotzebue oma kodumõisas Triigil Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Võttis 16-aastase junkruna 18031806 osa A. J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 18151818 prikil Rjurik ja 18231826 fregatil Predprijatije. 1815 alanud ekspeditsiooni eesmärk oli hollandlaste 17. ja 18. sajandil Vaikses ookeanis tehtud avastuste lähem uurimine ning Beringi väina läheduses läbisõiduvõimaluste e. Loodeväila otsimine. Ekspeditsioonil avastati Chamisso, Sarõtsevi ja hulk teisi saari, Kotzebue, Sismarjovi ning Eschenholtzi lahed, Krusensterni neem ning Hea Lootuse abajas. Ta uuris Kaliforniat ja Havaid ning jaanuaris 1817 avastas Rumjantsevi arhipelaagi. Avastusi tehti ka Okeaanias Marshalli saarestikus, kaardistati Honolulu ja La Caldera sadamad. Mõlemad reisid tegi kaasa laevaarst Johann Friedrich Eschenholtz, esimeses reisis osales
PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA Daniil Petrov EELLUGU Esimesed asukad saabusid Ameerikasse 34 000 kuni 30 000 aastat tagasi, nad tulid Aasiast ja praeguse Beringi maakitsuse kaudu. Esimesed inimesed, kes Põhja-Ameerikasse jõudsid, ei aimanudki, et nad on teisele mandrile saatunud. EELLUGU Ameerika koloniaalperioodiks peetakse aastaid 1492-1765. Esimesed asukad Uues-Maailmas olid kurjategijad, võlaorjad või protestandid. Uustulnukate ja kohalike esimased kontaktid olid sõbralikud ent mõne aja pärast pöörasid nad jäädaval tülli. Seitsmeaastane sõda Inglismaa oli pidevalt Prantsusmaa sõjas ka Euroopas.
mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin.
Inuitt tähendab grööni keeles ,,inimesed". Selle nimetuse otsustas 1977. a kasutusele võtta inuittide rahvusvaheline organisatsioon Inuit Circumpolar Conference kõigi eskimote kohta, kuid eesti keeles soovitatakse inuittideks nimetada ainult lääneeskimoid. 1991. aasta hinnangul oli inuitte Kanadas 31 000 ja Gröönimaal 47 000. 2000. aasta hinnangul oli inuitte Kanadas 45 000 ja Gröönimaal 50 000. Inuitid kõnelevad inuiti keeli. Inuittide esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast, nad on elanud Põhja-Ameerika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Nad elavad laialipillatult suhteliselt väikeste kogukondadena, mis on muu hulgas erinevate looduslike tingimuste tõttu kultuuriliselt erinevad, kuid paljude ühisjoontega. Inuitid on traditsiooniliselt olnud kalurid ja jahimehed. Nad jahivad vaalu, merihobusid, jääkarusid, linde. On öeldud, et inuitid jahivad kõike mis lendab, kui see just lennuk pole ja
Päikesevarjutus tekib siis, kui kuu läheb Päikese ja Maa vahele, varjates päikese. 5.Uurimis meetodid on : 1) Vaatlus 2) Lääts-,peegel-,raadioteleskoobiga 3) Kosmoselennud 4) Igasuguse aparatuuriga:sodid, kulgurid jne. 6.Eesti astronoomiale panid aluse Whilhem Struve, Jaan Eenasto, Peep Kalv. 7.Ajavööndid saavad alguse nullmeridiaanist,Greenvichis(on 24 h) ja Eesti asub ajavööndis +2. 8.Kuupäev saab alguse idast Vaiksest ookeanist, Beringi väinast. 9.Maarühma planeedid on Merkuur, Veenus, Mars j Maa. Nende üldiseloomustus on : Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad; Neil on vähe kaaslasi või need puuduvad üldse; Neil on tahke pind; Nad pöörlevad suhteliselt aeglaselt. 10.Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nende üldiseloomustus on : Nende ümber on tihe atmosfäär; Nad pöörlevad aeglaselt vööndite kaupa; Neil on palju kaaslasi; Kõigil on rõngad ümber; Neil on suur mass, suured
228 lennuki pardal olnut, teatab BBC News. Osa mustast kastist leiti päev pärast seda,kui otsingulaev oli alustanud tööd ookeanipõhjast surnukehade pinnale toomiseks.Remora 6000 esimese sukeldumise käigus, mis kestis üle 12 tunni, leiti musta kasti korpus, milles polnud aga moodulit ja analüüsi büroo oma avalduses. Mustkast Vaikne ookian Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean, ulatudes Beringi väinast Antarktise rannikuni, Ameerikast Austraalia ja Aasiani. Tema laius põhjast lõunasse on umbes 16 000 km ja läänest itta 20 000 km. Peale selle, et Vaikne ookean on maakera suurim, on ta ka maakera sügavaim ookean, keskmine sügavus on ligikaudu 4 km ja suurim sügavus Mariaani süvikus üle 11 km.Vaikne ookean asub nii palav- kui ka parasvöötmes. Aasia idarannikul möllavad sageli troopilised taifuunid.Sagedamini kui teistel ookeanidel on Vaiksel ookeanil hiidlaineid
põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Eskimote arv maailmas: 1991. aasta hinnangul oli eskimoid umbes 120 000, neist enamus asusid Alaskal, Kanadas, Gröönimaal ning Siberis. 2000. aasta hinnangul oli eskimoid Alaskal umbes 50 000, Kanadas 45 000, Gröönimaal 50 000 ning Venemaal 2000. Keel ja päritolu: Eskimod kõnelevad eskimoaleuudi keelte hulka kuuluvaid inuiti ja jupiki keeli. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi poolest kõige aasialikumad. Eluviis: Eskimod elavad laiali suhteliselt väikeste kogukondadena, mis on muu hulgas erinevate looduslike tingimuste tõttu kultuuriliselt erinevad, kuid paljude ühisjoontega. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 1050
Indiaanlased Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastamisest ja jahipidamisest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemaalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi,
Ekspeditsioonil avastatud maa-aladest nimetati Koltsaki nimega saar Kara meres ja poolsaar. Aastail 19041905 osales Koltsak VeneJaapani sõjas miiniristlejal "Serditõi", langes Port Arturi kaitselahingutes jaapanlaste kätte vangi ja viibis 4 kuud vangis. Pärast vabanemist aitas ta taastada Venemaa laevastikku. Pärast sõda teenis ta Sõjamerejõudude kindralstaabis, osales jäälõhkujate "Taimõr" ja "Vaigats" tegevuses. Samuti juhendas ta Beringi väina ja Deznevi poolsaare kaardistamisekspeditsioone. Esimeses maailmasõja algul teenis Koltsak Venemaa Balti laevastikus, juhatades Riia lahe kaitset. 1916. aastal ülendati ta noorimaks viitseadmiraliks ja Musta mere laevastikuülemjuhatajaks, põhiülesandega abistada kindral Nikolai Judenitsit võitluses Osmanite impeeriumiga. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel, pärast sõjaväe juhtimisest kõrvaldamist, siirdus
jahedam, kui ekvaatori ääres. Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu, seetõttu on neil hele nahk ja heledad juuksed ning silmad. Need on kolm põhirassi, kuid lisaks on maailmas veel olemas inimesed Ameerikas ja Austraalias. Vastavalt indiaanlased ja aborigeenid. Inimesed Ameerikas Esimesed inimesed Ammerikas oled Ameerika indiaanlaste esivanemad. Umbes 35 000 aastat tagasi tulid nad üle Beringi väina, mis tollal oli maismaasillaks Aasia ja Ameerika vahel. Ajapikku levisid inimesed põhja poolt ka Lõuna-Ameerikasse. Ameerika indiaanlased põlvnevad Aasia rahvastest, seepärast ongi neilgi mongoliidsed näojooned. Inimesed Austraalias Umbes 38000 aastat tagasi ei elanud Austraalias kedagi . Siis saabusid sinna europiidid. Nad purjetasid kanuudega või suundusid Malaisiast, mis tollal oli arvatavasti maismaasillaks Aasia ja Austraalia vahel
Amundsen lasi ehitada laeva nimega Fram, et sellega esimese inimesena põhjapoolusele sõita. Kuid pärast Frami kolmandat retke saabus talle uudis, et põhjapoolus olevat juba vallutatud, kuuldes seda uudist, hakkas ta kohe ja kiiresti plaanima retke lõunapoolusele. Kuuldes, et ka üks teine maadeavastaja nimega Rober Falcon Scott juba sõidab Lõunapoolusele, asus ta nii kiiresti kui võimalik teele. Augustis purjetas Amundsen lõunasse laeval Fram. Beringi väina läbimiseks pidid laevad tol ajal sõitma ümber Kap Hoorni. Seetõttu ei kahtlustanud keegi mingit plaanide muutust, kui Fram lõuna suunas minema kihutas. Oma sihtpunkti, Lõunapoolusele jõudis 14.detsembril 1911 ainus asi, mis tema ekspeditsiooni varjutas, oli Scotti surm. Enda kodumaale Norrasse tagasi jõudes, oli ta norra rahvuskangelane. Teenides Esimese maailmasõja ajal palju raha, lasi ta ehitada uue laeva nimega Maud, et oma hobisi jätkata
(Joonis.7) Joonis.7. V.Kiprijanovi tipograafia Maailma kaart. Vaskgravüür. 1707.a. ( , 2003) 12 Johann Baptist Homan avaldas selle Leipzigis koos Kamtsatka ja Tsukotka poolsaare kaardiga. Kaart ise tugines kasakate Vladimir Atlassovi ja Ivan Lvovi poolt täiendatud ja parandatud andmetele kõik kokku ühel lehel. 1725.aastal, veidi enne oma surma, saatis Peeter Suur teele ekspeditsiooni Beringi juhtimisel uurimaks, kas Ameerika ja Aasia mandrid Kaug-Põhjas ühinevad. Aastast 1719 läks kogu Venemaa kartograafia alane tegevus kartograafia departemangu alluvusse, mida tollal juhtis Ivan Kirillov1. Tema pealekäimisel sai Venemaale kutsutud Joseph Nicole de Lille, kuulsa prantsuse astronoomi ja kartograafi Giome de Lille` vend. Kirillov ja de Lille olid kardinaalselt erinevatel seisukohtadel selles osas, kuidas saaks kaart võimalikult kiiresti koostatud
Ameerika põliskultuurid Ameerika asustamine Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Eskimod tulid Põhja-Ameerika aladele hiljem. Tuhande aasta eest ulatusid Põhja-Ameerikasse ka viikingite retked, kuid need ei mõjutanud ameerika põliselanikke. Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Kesk-Ameerika tsivilistsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Neid piiras vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud.
TÕUSU AJAL ON KÕRGVEE POOLT SUUR ALA VEEGA KAETUD - MARŠ PÕHJAMERE ÄÄRES. MÕÕNA AJAL VESI TAGANEB JA RAND SAKSAMAAL JA HOLLANDIS FRIISI SAARTEL PÕHJAMERE JÄÄB KUIVAKS – RANNIKUL, VENEMAAL VALGE, BARENTSI, VATID. BERINGI, OHHOOTA MERE RANNIKUL. USA MEHHIKO LAHE RANNIK MUUTUSED RANDADES LAINETUS UURISTAB RANNA-ASTANGU ALUMIST OSA JA ÜLEMINE OSA VARISEB. RANNAJOON TAGANEB LAINETUS KULUTAB NÕRGEMAID KIVIMEID. TEKIVAD VÕLVKAARED USA RANNAD ASUSTUS ON RANNIKUL TIHE JA INIMTEGEVUS KUJUNDAB RANDASID ÜMBER. PUNASELT ON TÄHISTATUD KÕIGE
vereringesse. · Pärast 11 edukat vereülekanne ta endale tegi Bogdanov järelduse, et noorveri on aeglustanud tema enneaegset kiilanemist. · 12. ülekanne- surmav (1928. aasta 7. aprillil vahetas verd 21aastase kinnist tuberkuloosi põdeva üliõpilasega ning 2 nädalat hiljem suri.) · Eksperiment lõpetati, kuid Bogdanovi vereülekannete instituut jäi alles. MEGATAMM · 1957. aastal käis Pjotr Mihhailovits Borissov plaani, et rajada ujuv betoontamm Beringi väina Alaska ja Siberi vahele. · 60 km pikkune ujuvtamm pidi katkestama ookeanihoovused põhjapooluse lähedal. · Borissov uskus, et Atlandi ookeani soe Golfi hoovus oleks seeläbi Põhja- Jäämeres võimsam, sulataks polaarjää ja annaks ligipääsu aluspinnases olevale naftale. · Tammi ei ehitatud kunagi. LEMMIKREBASED · 1950. aastatel õnnestus geneetik Dmitri Beljajevil aretada rebased nii taltsaks, et need sõid käest ja
Kolumbus kirjeldas indiaanlasi nii et nad on sõnakuulelikud, nii rahumeelsed on need inimesed, et ta vaannub, et maailmas pole paremat rahvast. Nad armastavad oma naabreid nagu iseendid ja nende kõnepruuk on alati õrn ja mahe ning naeratusest saadetud. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnekevad umbes 1200 omavahel suuresti erinevaid keeli. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16. sajandil) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja
Sügavus kõigub 3,5 - 6 tuhande meetri vahel, kusjuures Vaikses ookeanis asub ka Maailmamere suurim mõõdetud süvik 11022 meetrine Mariaani süvik, mille asukoht on Guami saarest lõunasse. Vaikne ookean asub läänepoolkeral. Põhjast piirab teda Aasia mandri idaosa ja Alaska, läänest Malaka poolsaare idarannik ja Jaava saar, põhja ida suunast Austraalia, lõunast Antarktika rannik ning idast Põhja ja Lõuna Ameerika. Vaikne ookean on Põhja Jäämerega ühendatud läbi Beringi väina, Atlandi ookeaniga läbi Drake'i ja Magalhãesi väina lõunas, keskosas tehisliku Panama kanaliga ja India ookeaniga Ida-India arhipelaagi basseinis läbi Malaka ja Torrese väinade Vaikse ookeani põhjaosa on suurem osa aastast kaetud triivjääga, lõunas - triivjää ja jäämäed. Kesk- ja lääneosa iseloomustavad korallrifid ja barjäärid ning atollid. Põhja lääneosas tekivad tihti väga tugevad tormid tsunaamid, mis on tingitud veealustest maavärinatest.
Suguküpsus: Umbes 1.eluaastal. Innaaeg: Veebruarist aprillini. Tiinuste kestus: 50-55 päeva. Poegade arv: 1-18, keskmiselt 3-5. Pesakondi: 1-2. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Suvel elab erakuna, talvel karjadena. Toitumine: Pisiimetajad, kalad, korjused, mõningad puuviljad. Eluea pikkus: 2-3 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Perekonna teine esindaja on Mandžuurias ja Mongoolias elav korsak. ESINEMINE Elutseb peamiselt põhja pool polaarjoont, ent ka kaugemal lõuna pool, Beringi mere ja Hudsoni lahe kallastel, Gröönimaal, Islandil, Skandinaavia põhjaosas ja Venemaal. Kasutatud kirjandus 1. Kogumik ,,Loomariigis" 2. ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk 11, 73 3. EE nr 7 lk 371 Piltide allikad: 1. http://www.lioncrusher.com/images/arcticfox-winterwhitesolid.jpg 2. http://library.thinkquest.org/3500/images/arcticfox_large_ice.jpg 3. http://www.univ-ubs.fr/ecologie/Photos/thermo.jpg 4. http://www.bioresurs.uu
Okeaania) · põhja suunas (Euroopa, Siber) · Indiaanlased Beringi maakitsusest Aafrika 120000 150000 Ameerikasse Aafrikast välja 55000 75 000 · arktilised alad Aasia 40000 70000 Austraalia 40000 60000 aastat tagasi Euroopa 35000 50000 Ameerika 15000 35000 Arktilised alad 8000 - 10000 Euroopa asustamine
(Intensiivne) B) Mitmel pool Aafrikas haritakse alepõlde. (Ekstensiivne) C) Rantšodes kasvatatakse suurtel looduslikel rohumaadel lihaveiseid ja lambaid. (Ekstensiivne) 8. Kalandus maailmas 8.1 Kaardil on kujutatud maailmamere tähtsamaid püügipiirkondi. Põhjenda miks need piirkonnad on kalarikkad. A) Need on rannikualad. B) Seal on kaladele soodne vee soolsus (u 35promilli) 8.2 Nimeta kaks tähtsamat püügipiirkonda. A) Põhja-Ameerika läänerannik B) Beringi ja Ohhoota meri 8.3 Too diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.sajandi teisel poolel. A) Siseveekogudes kalapüügi osakaal on kasvanud. B) 1995.a on kalapüük tõusnud üle 100mln tonni. C) Maailmameres on kalapüük tõusnud 20mln tonnilt 120mln tonnini. 8.4 Nimeta kalavarude vähenemise põhjuseid maailmameres. A) Püütakse liialt palju ning varud ei jõua taastuda. B) Veekogude reostumine. 8
Laptevite merre suubub Leena, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Jääd leidub meres suvelgi. Laptevite meri on nime saanud Dmitri ja Hariton Laptevi järgi. Ida- Siberi Meri Ida-Siberi meri on Põhja-Jäämere osa Uus-Siberi saartest Wrangeli saareni. Ida-Siberi merre suubuvad Indigirka ja Kolõma jõgi. Ida-Siberi meri asub mandrilaval. Tsuktsi meri Tsuktsi meri piirneb läänes Wrangeli saarega, edelas Tsuktsi poolsaarega ja kagus Alaskaga. Lõunas on ta Beringi väina kaudu ühenduses Vaikses ookeanis asuva Beringi merega, läänes Longi väina kaudu Ida-Siberi merega. Tsuktsi ja Beauforti mere piiriks on Barrow' neeme läbiv meridiaan. Mere Aasia rannik kuulub Venemaale, Põhja-Ameerika rannik USA-le. Mere pindala on 589 600 km², keskmine sügavus 40-60 meetrit ja suurim sügavus 160 meetrit. Veetemperatuur on suvel 4-12 °C, talvel -1,6...-1,8 °C. Meri külmub talvel kinni, suvel on lõunaosa jäävaba. Looded on nõrgad. Meres on vähe saari
Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja- Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned. VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS
Kaug-Ida, Suure-Jaani, Vana-Kreeka, Muinas-Eesti, Kesk-Euroopa, Antiik-Rooma * Suur Munamägi, Väike Munamägi, Suur Tütarsaar, Väike Tütarsaar * Suurbritannia, Valgevene * New York, Tjan-San 3.3. Asukohta täpsustav kohanimi + kohanimi kirj sidekriipsuga Kohtla-Järve, Keila-Joa, Kolga-Jaani, Pärnu-Jaagupi 4. Kohanimede KLK oleneb ka kohanime esiosast: 4.1. Kohanimi või isikunimi + liiginimetus LAHKU Pärnu jõgi, Klooga rand, Ruhnu saar, India ookean, Elva linn, Endla järv, Beringi väin 4.2. Nimisõna (mida nimena ei tarvitata) + liiginimetus KOKKU Emajõgi, Hirvepark, Kalasadam, Vahemeri, Karujärv, Munamägi 4.3. Omadussõna (käändub nagu tavaline omadussõna) + liiginimetus LAHKU Suur väin (Suure väina) Vaikne ookean (Vaikse ookeani) Must meri (Mustal merel) 4.4. Omadussõna (mida me ei kääna) + liiginimetus KOKKU Pühajärv (Pühajärvele) Vanaküla (Vanakülla) Suursaar (Suursaarele) IV Muutumatute sõnade KLK I
annaabi.ee 
