1. Katedraal- piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon e kateeder; toomkirik. 2. Tonsuur- paljakspöetud lagipea, vaimuliku seisuse tunnus. 3. Tsölibaat- vaimulike abielukeeld. 4. Toomkapiitel- toomkiriku juures tegutsev kõrgemate vaimulike (toomhärrade) kogu. 5. Toomhärra- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 6. Kardinal- paavsti nõuandja, kellel on õigus valida järgmine paavst. 7. Kuuria- paavsti õukond. 8. Kirikukogu- kõigi piiskoppide nõupidamine. 9. Patt- halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. 10. Pärispatt- Aadama ja Eeva üleastumine Jumala keelust. 11. Puhastustuli- koht, kus surnute hinged puhastuvad pattudest, et taevariiki pääseda. 12. Viimne kohtupäev- päev, mil Kristus mõistab inimeste üle kohut: kes on Jumalale meelepäraselt elanud, pääseb taevariiki, kes on patustanud, läheb põrgusse. 13. Sakrament (nimeta mõni)- püha toiming, mis vahendab
· Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik · Mõisted: 1. Paavst katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik piiskopkonna keskus 3. Misjonär ristiusu levitaja 4. Sakramendid pühad toimingud 5. Investituuritüli paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria paavsti õukond 8. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kohus 12. Simoonia kiriklike ametite müüdavus (NB! Oli üheks põhjuseks kirikuvõimu langemisele) · 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus Koostaja: Karin Vahar Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riiki valitses keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Riigipäev on esindusorgan, mis koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria 2. Vürstide kuuria 3. Linnade kuuria Alates 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid ainult võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompententsi jäi käsitöönduse korraldamine, kus keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks Aastal 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik.
KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine,
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil Preisi tõus Saksa-Rooma keisririik · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba- ja riigilinna esindajad. · Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. · 16131640 ei kutsunud keiser Riigipäeva kokku. · 1663 istus Regensburgis koos alaline Riigipäev. · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga tunnistati üksikute saksa riikide suveräänsust (nad said õiguse iseseisvale välispoliitikale ja
SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18.SAJANDIL; PREISI TÕUS Saksa-Rooma keisririik · Keiser pärines Habsburgide suguvõsast · Keisrivõimu nõrkuseks oli saatmatus luua täitevvõimu asutusi · Esindusorganiks oli Riigipäev ( koosnes 3 kuuriast: Kuurvürstide kuuria, vürstide kuuria, linnade kuuria) , mis aga ei olnud siiski täisõiguslik parlament · Riigipäeva tähtsust vähendas asjaolu, et Vestfaali rahuga( peale 30-a sõda) tunnistati üksikute Saksa riikide suveräänsust( neile oli antud õigus ajada iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge) · Üksikutest vürstiriikidest hakkasid esile tõusma: Saksimaa, Brandenburg, Baieri jne. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks · 1415
K . 1 8 SA LDUS 17 O R R A K D I L S J A N I T Õ U SA P R E I S Koostaja: Mikk Vihmann Sangaste 2009 SAKSAROOMA KEISRIRIIK Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba ja riigilinna esindajad. RIIGIPÄEV Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. 16131640 ei kutsunud keiser Riigipäeva kokku. 1663 istus Regensburgis koos alaline Riigipäev.
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil.Preisi tõus Koostaja: Kertu Ojamäe Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18.sajandil Saksa-Rooma keisririiki. Ametlik nimi-Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Valitsejaks oli keiser. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes 3-st kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompetentsi jäi käsitöönduse korraldamine, mille raames keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks 1415. aastal sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli ning nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. 1614. aastal sai kuurvürsti pärandiks mõned
Saksamaa aastatel 1600-1900 Alar Juhkov Saksa valgustus · Saksa valgustajatele ei olnud omane vaenlikkus kiriku vastu · Valgustajad: · Gottfried Wilhelm Leibniz-uus filosoofia · Christian Thomasius-kõlblusfilosoof · Christian von Wolff-ratsionalist · Johann Gottfried von Herder-filosoof Saksa-Rooma keisririik · Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa- Rooma keisririiki · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes sellest Friederich William · Arendas põllumajandust · Manufaktuuride kindlustamiseks oskustöölistega kutsus riiki u 20 000 prantsuse hugenotti · Lõi suure ja hea väljaõppega armee
organisatsiooni tugevnemisele ja kiriku enda teojõu langemisele. 1305. aastal paavstiks valitud Clemens V kolis Roomast Avignoni, kuna Itaalias valitses poliitiline segadus. Ajaks, mil Itaalia poliitiline maastik oli rahunenud, oli paavsti võim langenud veelgi. Paavstil oli raske end taaskehtestada ning Rooma tagasi kolida. Alles 1378. aastal valitud paavst Urbanus otsustas VI jääda Roomasse, kuna tol ajal oli Prantsusmaal Saja-aastane sõda. Urbanus VI läbiviidud uuendused, mis muutsid kuuria elu vähemluksuslikuks, muutsid paavsti siseringi vaenulikuks. Tekkinud tüli tõttu valis kuuria Urbanus VI kõrvale teise paavsti, kellega koos koliti Avignoni tagasi. Läänekatoliku kirikus tekkinud lõhe vähendas vaimulikku mõju veelgi. Tüli lahendamiseks tuli kokku kirikukogu, mille abiga valiti lõpuks võimule üks paavst. Paavsti autoriteet oli lõplikult langenud. Teaduse areng, ilmaliku võimu parem organiseeritus, sisemised tülid läänekatoliku ja idakatoliku
Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius lll ajal Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus Legaat paavsti volitatud esindaja teistes maades Kirikukogu eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Bullad paavsti ametlikud seisukohavõtud Kümnis kirikumaks kiriku ülalpidamiseks Benediktlased: · 6. Sajand · Püha Benedictus · Kanti musta rüüd · Elati rangelt kloostris, päevaplaani järgi · Füüsiline töö · Kõik pidid alluma kloostriülemale Tsistertslased: · 11. Sajand · Nime sai Citeaux kloostri järgi · Kanti valget rüüd · Lähtuti Benedictuse reeglitest · Nõuti luksusest loobumist · Karmimad kombed · Järjekindel füüsiline töö Fransisklased · 13. Sajand · Franciscus · Kandsid jämedakoelist pruuni või hallikat rüüd · Idealiseeriti kasinust · Lihtne eluviis · Kuulutasid jumalasõna · Hakati rõhku pöörama haridusele Dominiiklased · 13. Sajand · Dominicus · K...
arstiteadus/õppe töö neis ladina keeles KATOLIK KIRIK a) organisatsioonid 1)paavsti nimetas ametisse rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise 2)paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust 3)Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke 4)paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex 5)tähtsamate küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid 6)pidi maxma kirikukümnist b)mungaordud 1)tsitsertslaste ordu *lähtus Benedictuse reeglitest *nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd *rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada *kloostritest said suured
Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama KATOLIKU KIRIK:a) kirikuorganisatsioon: Paavsti nimetas ametisse Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise. Paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex. Teistesse maadesse läkitas asjuajama esindajaid- legaate. Tähtsamate küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohad sõnastati bulladena. Pidi maxma kirikukümnist. b)mungaordud: Tsitsertslaste ordu, lähtus Benedictuse reeglitest. Nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd. Rajasid kloostrid asustamatta paikadesse, et ilmalikust elust eemale saada
opositsioon määras aga j-tulijaks Jamesi tütre mary ja tema mehe; vastavalt troonipärijatele tekkisid toorid ja viigid, kellest kujunesid parteid; 1688. a. viigid ja toorid kukutasid katoliikliku James II, troonile tuli Mary ja Willem(William III); võeti vastu Õiguste bill, mis reguleeris P õigusi kunnivõimu piiramisel; 9. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil kuulus Saksa-Rooma keisririiki; eluaegne keiser; esindusorganiks Riigipäev, mis koosnes 3st kuuriast: 1)kuurvürstide kuuria 2)vürstide kuuria 3)linnade kuuria; seega polnud parlamenti; R-l oli võimu vähe, arvestades et saksa üksikud riigid olid iseseisvad. R kontrollis nt käsitöönduse korraldamist; 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli-> tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinnaks Berliin; B kuurvürstiriigi ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm(arendas põllumajandust); järgmine kuurvürst Friedrich III kuulutas end kunniks, temast sai Preisi kunn Friedrich I;
2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt) koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi 1409. aastal pidi lahkhelid lõpetama
lahendama. Saadik läks tülli patrhiarhiga ja nad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikule lääne ja idi kirikutele. Esimene on paavsti võimu all ning tundtf kui katoliku kirik ja teine õigeusu e. Kreekakatoliku kirik allus patriarhile · Kardinalid tähtsamad vaimulikud · Gregorius VII sõnastas tähtsad nõuded · Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ka ellu tähistab keskaegse paavstivõimu kõrghetke · Kuuria paavsti õukond · Legaat volitatud esindajad · Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. · Hallid vennad Frantsisklaste ordu mehed, neil olid jämedakoelised pruunikad või
3. Saare-lääne piiskopkond · Maahärraks Tartu piiskop või Saare-Lääne piiskop, kes omakorda allusid Riia peapiiskopile · Jumalavalitsuslikud riigid 1346 aastal müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused Saksa ordule ja 1347 aastal andis Saksa ordu kõrgmeister need alad valitseda Liivi ordule, seega feodaalriikide arv vähenes neljalt kolmele Hakkasid toimuma iga aastased Vana-Liivimaa maapäevad, kas Valgas või Volmaris. 4 seisuse grupi kuuria eesmärgid: 1. Lahendada maahärrade vahelisi tüliküsimusi, et vältida kodusõdasid 2. Ühtlustada välispoliitikat sh. Venemaa suhtes 3. Kindlustada võimu talupoegade üle Linnad Keskajal Linnad rajati enamasti endiste muinaseestlaste keskuste kohale võõrvõimude poolt. Linna elu korraldati Lääne-Euroopa eeskujul linnaõiguse alusel. Linnaelu reeglid, mis määrasid linnaelu korralduse. Linnaõigused laenati teistelt linnadelt või
Anne´i ajal. Valitsemist jätkas saksa päritoluga Hannoveri dünastia. Nende valitsusajal muutus Salanõukogu kuningast sõltumatuks Ministrite Kabinetiks. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. 9. SAKSAMAA RIIKLIK KORRALDUS 17.-18. SAJANDIL. PREISI TÕUS. Valitsejaks oli eluks ajaks valitud keiser. Esindusorgan Riigipäev koosned kolmest kuuriast: Kuurvürstide kuuria, Vürstide kuuria ja Linnade kuuria. Riigipäeva tähtsust vähendas aga Vestfaali rahu, millega oli tunnustatud üksikute Saksa riikide suveräänsus. 1415. aastal tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik. Selle peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm. Ta arendas paljusid majandusharusid. 1701. aastal krooniti Friedrich III ja temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Brandenburgi kuurvürstiriik muutus Preisi kuningriigiks. 1700. aastal asutati filosoof G. W. Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia
Millest olid vastuolud tingitud? – Kui Püha-Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kõige selgemalt iseloomustas vastuolu investituuritüli, mida põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule. Paavstid kokkuvõttes edukamad. 2. Mõisted: Kuuria – paavstiõukond Legaat – saadik Kümnis – kirikumaks Bulla – dokument 3. Pühakud, reliikvia, palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon. – Ketser on inimene, kes julgeb katoliku kirikut kritiseerida. Inkvisitsioon on katoliku vaimilike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Pühakud on isikud, kes on inimeste eeskostjateks jumala ees. Reliikvia on pühakute säilmed või nendega
kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Indulgents- eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel. Mõistet on enamasti seostatud keskajal paavsti nimel raha või teiste kirikule osutatud teenete eest müüdud patukaristuse kustutamise kirjaga. Paavsti kuuria - Paavsti kuuria on paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist. Tees- põhiseisukoht Sakrament Jumala armu vahendustalitus Protestant katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldaja. ,,12 artiklit" - Dateeri e määratle aeg, nimetus vm ja iseloomusta M. Luther algatas reformatsiooni 1517 Luther algatas arutelu katoli kiriku ilmeksimatuse üle, koostas dokumendi 95 teesiga e põhiseisukohaga. Saksa talopoegade sõda 1524-1525
KÕRGKESKAEG Sks kun Otto 1 lasi ennast paavstil keisriks kroonida, Hastingsi lahing, 1201 algasid ristisõjad, Innocentius III valitses, katkuepideemia, 1oo-aastane sõda ing-pr, türklased vallut konst, Rooside sõda(Lancaster Yorgid) Püha 3-ainsus kristlik doktriin, mille järgi Jumal eksisteerib samal ajal 3-s isikus: isa, poeg, püha vaim. viimne kohtupäev surnud tõusevad hauast, et aru anda, ajaliku maailma lõpp kirikuvanne- kirikust väljaheitmine kuuria paavsti õukond legaat- volitatud esindaja kirikukogu- kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks erimaade kõrvaimulikke. bulla- paavsti ametlik seisukohavõtu sõnastus ketser- kiriku suhtes kriitiline, uskusid ka saatanasse inkvisitsioon- spets kohus ketseritele VAIMULIKUD ORDUD: tsistertslased: loobusid luksustest, kloostrid loodi asustamata aladele, valge mungarüü, klooster oli maj keskus frantsisklased: haridus, sõna levitati lihtrahva seas, hall/pruun kuub
1.Mõisted: Kardinalid – kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti. Suur kirikulõhe – aastal 1054, ühe järjekordse tüli käigus, kuulutasid paavst ja patriarh teineteise vastastikku tagandatuks. Nii saigi alguse suur kirikulõhe. Paavsti kuuria – paavstile allus hulgaliselt ametnikke, kes tegelesid kõikvõimalike küsimuste lahendamisega ja moodustasid üheskoos omamoodi õukonna. Indulgents – ehk patulunastuskiri. Ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Inkvisitsioon – katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks. Kerjusmungaordud – rändasid kerjates ja jutlustades ringi. Hussiidid – Jan Husi vaadete pooldajad
suuremaks. Tema ideaaliks oli, et paavst oleks kõrgeim ilmalik ja vaimulik valitseja, kes muuhulgas võiks tagandada ka keisrit. Selge see, et kuningas Heinrich IV-le see eriti ei meeldinud. Paavst InnocentiusIII-viis täide Gregoriuse sõnastatud põhimõtted.Ta oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja ja paljud Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande,sai ta sekkuda riikide siseasjadesse.Tema valitsemisaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke .Paavsti õukond-kuuria-kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks.teistesse maadesse läkiras asju ajama oma volitatud esindajaid-legaate.tähtsamad küs.arutati kirikukogudes..Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena.kiriku organisatsiooni ülalpidamiseks koguti kirikumaksu kümnist,mis moodustas 1/3 maksja sissetulekutest. Vaimulikud ordud- varakeskajal domineerisid Püha Benedictuse reeglite järgi tegutsevad Benediktiini kloostrid.Uued ordud e.kindlate reeglite järgi toimivad
ajal kasvama. Kodakondsust rangemalt seisuslikuks. 2 struktuur lihtrahvast. Sõjaväekorraldus, kus vabad jagati keisririigis nii põhiseisust: auväärsed ja Struktuur: 10 sugukonda talupojad kuulusid leegionitesse. üksikisikutele kui ka tervete madalad(maksumaksjad). Need moodustasid kuuria.10 kuuriat linnadele. Kodakondsus anti omakorda jagunesid paljudeks moodustas hõimu e triibuse. 3 kõigile vabadele meestele. alamseisusteks, millest kõige hõimu e triibust moodustas Sellega kadusid kõik kõrgem senaatoriseisus Rooma rahva
Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Seisid vaimulike ametite müümise ja selle, et vaimulikke ei tohi ametisse nimetada ilmalikud vastu. Nõuded sõnastas Gregorius VII. Rooma keiser Heinrich IV tahtis siiski ise oma piiskoppe määrata, tema ja paavsti vahel tekkis tüli kuid ta palus siiski vabandust. G ideed viidi ellu paavst Innocentius III ajal. Innocentius kuulutas välja ristisõjad. Tema valitsusaeg oli paavstivõimu kõrghetk. Paavsti õukond e kuuria kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Välismaale saadeti asju ajama oma volitatud esindajad e legaadid. Kirikukogu kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks. Paavsti seisukohavõtud sõnastati bulladena. Kirikut peeti üleval kümniste korjamisega. Ristiusk ja kirik II Tsistertslaste ordu Frantsisklaste ordu Dominiiklaste ordu Sai nime Citeaux kloostri Rajas jõuka kaupmehe poeg, Rajas hispaania munk järgi
Mõlemas riigis kehtis tugev kuningavõim, kuid seisuste esindused kaitsesid kõikide ühiskonnakihtide huve.Truudusevanne *Keskaja kirik Paavst – katoliku kiriku pea Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus Misjonär – ristiusu levitaja Sakramendid – kiriku õnnistav toiming (ristimine, usutunnistus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine) Investituurtüli – tüli keisri ja paavsti vahel. Vaidlesid piiskoppide ametisse määramise üle. Kuuria – paavsti õukond bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt ketser – usust kõrvalekalduja, kes uskusid, et katoliku kirik on saatana kätetöö inkvisitsioon – ketseruse vastu asutatud kohus simoonia – vaimulikud ametikohad on müügis 9-10 saj. Katoliku kiriku langus. Milles avaldus? Nõrgestab konflikti ilmaliku võimuga, paavst võitis tõli, ilmalik jäi alla, võisid olla abielus(hiljem see muutud, ei tohtinud perekonda olla) vaimuliku ametiskohti saadi ostes. Miks
minek paavsti ja patriarhi vahel ja nad panid teineteise kiriku vande alla (kuni 1965.a) Tülli mineku ideoloogiliseks põhjuseks oli aga Püha Kolmainsuse dogma erinev tõlgendamine. 3.1517.aastal, seoses Martin Lutheri alustatud reformatsiooniga. 3.Katoliku kiriku korraldus paavstist preestrini + mõisted I rooma paavst (rooma piiskop) - katolikukiriku pea, kes valitses kirikut vaimulike hierarhia abil. Oli kirikuriigi e. paavstiriigi valitseja ning on Vatikani linnriigi pea. Kuuria- paavsti õukond, kujunes suureks kirikuelu keskuseks. Legaat- paavsti volitatud esindaja. Bulla- paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kirikukogu- Tähtsamate vaimulike koosoleks. II Kardinalid - kõrgem vaimulik (paavsti järel teine) Nimetatakse paavsti poolt eluaegseks. Ül. anda nõu Rooma paavstile. Konklaav- Protseduur, mille käigus kardinalid valivad suletud ruumis uue paavsti. III Peapiiskop, piiskop
• Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik • Mõisted: 1. Paavst – katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus 3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) – need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid – liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon – ketserluse vastu loodud spetsiaalne kohus 12. Simoonia – kiriklike ametite müüdavus (NB! Oli üheks põhjuseks kirikuvõimu langemisele) • 1054
Öeldi, et neid on sama palju kui aastas päevi. Suuremad neist olid Brandenburg, Saksi Baier, Hesse-Kassel. Kaheksa (hiljem üheksa) riigi valitsejad kandsid kuurvürsti tiitlit. Nende tähtsaim eesõigus oli keisri valimine ning valitu õiguste kindlaksmääramine (tegelikult piiramine). Seejuures tuli valimisel arvestada pärilikkust. Saksa riigi esindusorgan oli Riigipäev. See jagunes kolmeks kuuriaks, millest tähtsaim oli eespool mainitud kuurvürstide kuuria. Teine vürstide kuuria esindas ilmalikke ja vaimulikke vürstkondi. Kolmas kuuria oli linnade esindus, mille õigused olid tunduvalt piiratumad kui kahel esimesel. Riigipäev suutis aga vähe ära teha. Kuna riigil ei olnud administratiivasutusi, oli Riigipäeva otsuseid raske ellu viia. Riigi ühtsuse puudumine andis end eriti tunda kaitse organiseerimisel välisvaenlase vastu. Võitlus Türgi ohuga Ligi pool sajandit (1658-1705) oli Saksa-Rooma keisriks Leopold I Habsburg. Ta oli
kirikuvande all oleva jobu ilma kiriku vahendatud jumala armust. Suur kirikulõhe 1054. oli paavstil ja patriarhil tüli ja mõlemad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Paavsti pool (rooma)katoliku kirik vs patriarh õigeusu (kreekakatoliku) kirik. Tüli aluseks oli vist vaidlus: millest lähtub Püha Vaim? Paavst: isast ja pojast; patriarh: isast. Kardinal Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud, kelle seast valitakse paavst. Kuuria paavsti õukond Legaat paavsti volitatud esindaja, keda ta saatis asju ajama igale poole. Bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, läkitus. Märter usuliste veendumuste pärast kannatanu, surmamineja. Reliikvia Pühakuga seostatav ese, millel arvati olevat jumalik vägi. Hoiti kloostrites ja kirikutes. Ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline.Kriitiline kiriku suhtes, pani pahaks kiriku rikkust ja ilmalikku võimu.
1059. hakkasid paavste ametisse seadma Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud- kardinalid. Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja paavstide ametissenimetamist ilmalike valitsejate poolt. Need nõuded sõnastas paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi need põhimõtted ka ellu. Innocentius kuulutas välja 4. ristisõja. Tema valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond- kuuria- kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks. Legaat- paavsti volitatud esindajad , keda ta läkitas teistesse madesse asju ajama. Tähtsamate küsimuste arutamiseks kutsus ta kokku eri maade kõrgvaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. Koguti kirikumaksu kümnist( 1/10 maksja sissetulekust). VAIMULIKUD ORDUD: benediktiini kloostrid, tegutses püha benedictuse reeglite alusel, sai nime püha Benedictuse järgi, 6. saj
-paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast eemalviibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist. Rooma rahvas oli eriti rahulolematu sellepärast, et kaotas paavsti eemalolekuga need tulud, mida oli varem andnud Rooma saabunud palverändurite majutamine. 14. sajandi keskpaiku stabiliseerusid Itaalia poliitilised olud, kuid paavstidel polnud kerge
Kardinal – piiskopkonna tähtis vaimulik; nende seast valitakse uus paavst Paavst – kiriku pea, katoliku usu juht Pärispatt – kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud Puhastustuli – Taeva ja põrgu vaheline protsess, kus surnute hingedel, kes ei lähe otse ei taevasse ega põrgusse, tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani. Bulla – paavsti ametlik seisukoht Legaat – paavsti volitatud esindaja, kes ajab paavsti nimel asju teistes maades (nagu välisminister) Kuuria – paavsti õukond, kujunes kirikuelu keskvalitsuseks Benediktiinid – musta rüü, oluline on haridus, nende kloostrid kujunesid vaimuelu keskusteks Tsistertslased – valge rüü, tuntuim esindaja St. Bernard, range kloostrielu, askees inimvõimete piirini, piiridele, ääremaale suunatus, kloostrid ja alad pühendati Neitsi Maarjale, eraldi koori- ja ilmikmungad, suur kloostrivõrk Dominikaanid – must rüü, hariduse rõhutamine, võitlus ketseritega >inkvisitsiooni teke
Tegevuse planeerimine (action planning) Eesmärkide seadmine (objectives) Kommunikatsioon (communication) Programmi elluviimine (programming) Hindamine (evaluation) Hindamine (evaluation) 3. Suhtekorralduse ajalugu ja teooria. Näited 20. sajandi suhtekorraldusest. • Tähtsaimateks suhtekorralduse eelkäijateks peetakse Aristoteles’t & Gaius Julius Caesar’it. • Propaganda oli esialgu Rooma kuuria kongregatsioon, mis vastutas misjonitöö eest. • Uudislekke esimene kasutaja oli Amos Kendall. • Barnum (tsirkuseomanik) oli tuntud oma moto poolest: “The public be fooled”. • Suurettevõtted pidasid tollal kõige tähtsamaks kasumi teenimist. Suhtekorralduse algus: • Esialgu kasutasid firmad reklaami. • Hiljem palgati publitsistid, kes nähti rahva poolt kiirelt läbi. • Tekkis uus meetod - avalikud suhted.
Vabariik, suurim provints oli Holland. Elisabeth I taastas Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimisek anglikaani kiriku Teine tase Kolmas tase Inglismaal. Neljas tase Tuli võidelda Viies tase katoliiklaste ja kalvinistide vastu. Rooma kuuria ei suutnud leppida Inglismaa kaotsiminekuga katoliku kirikule; otsiti võimalusi Elisabeth troonilt tõugata. Hugenottide ja katoliiklaste vahel tekkisid pinged. 1562 algas 30 aastat kestnud kodusõda, kus lisaks usulistele pingetele toimus ka dünastiate vaheline võimuvõitlus. 24. augustil 1572 Pariisis tapatalgus, langes u. 10 000 hugenotti. Valitsejaks sai hugenottide juht Henry IV, kes pärast vahetas usku. 1598 sai katoliku usk valitsevaks usuks Inglismaal.
juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. - Inglismaal kehtestati trükivabadus - Inglismaal kehtestati esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia. 5.) Keiser-traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Keisrivõimu nõrkuseks oli suutmatus luua täitevvõimu asutusi. Esindusorgan-Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast KUURIAD-suurvürstide kuuriad kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, kellel oli antud õigus valida keisrit. Vürstide kuuria koosnes üksikute Saksa riikide esindajatest, kelle arv kõikus 100 ümber. Linnade kuuriad moodustasid esindajad 51 vaba- ja riigilinnast (st linnadest, mis ei olnud mõne Saksa riigi valitseja alluvuses). SAKSA riikide positsioon- Nad said õiguse sõlmida lepinguid teiste riikidega, mis tähendas iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge, mis oli vajalik maa kaitseks. 6.) F.Wilhelm 1- Lõi prantsuse eeskujusid järgides õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased
o Lõi parlamentliku valitsemise tava parlamendi enamuse toetuse kaotanud valitsus lahkub täies kooseisus Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil. Preisi tõus Saksa-Rooma keisririik · Ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik · Valitsejaks eluks ajaks valitud keiser, traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmes kuuriast: o Kuurvürstide kuuria vürstiriikide esindajad, kellel oli õigus valida keiser o Vürstide kuuria üksikud Saksa riigi esindajad o Linnade kuuria esindajad vaba- ja riigilinnast · 1663 alates sellest aastast istus koos alaline Riigipäev, enne ei olnud alaline · Riigipäeva tähtsust vähendas Vestfaali rahuga tunnistatud osade riikide suveräänsus (iseseisev poliitika) Bradenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks
austamine. Kõrgelt peeti lugu vaprusest, enesedistsipliinist, jumalate ja esivanemate austamisest, riigi ja perekonna ees kohusetäitmist. Roomlaste moraali saab võrrelda Sparta omaga. Kuningate aja ühiskondlik struktuur populus Romanous ehk Rooma rahvas triibus triibus triibus Kuuria,10 kuuria kuuria Sugukond,gens sugukond sugukond Perekond,familia perekond perekond · Sugukond- ühiskondlik ühik, mis moodustus perekondadest, tähtsal kohal oli nimetraditsioon · Nimetraditsioon-roomlaste nimi koosnes kolmest osast:eesnimi ehk praemomen.Sugukonna nimi ehk noomen
MÕISTED Feood Arbuja Heptarhia Asteegid Hierarhia Götalased Jünger Jarlõkk Konung Khaan Majordoomus Liivimaa Linnadepäev Paavst Maajad Patriarh Nojoon Senjöör Pagoot Sultan Svealased Ting Vakused Vasall Valged hunnid Alkeemia Veetse Bakalaureus Absolutism Generaalstaadid Heliotsentriline maailmapilt Gild Humanism Ketser Kapitalistlik majandus Kuuria Konkistadoorid Legaat Ladina puri Müsteerium Opritsnina Sedööver Presbüterlane Zakerii Pärgament Trubaduur Renessanss Tsunft Vastureformatsioon ISIKUD Dante Alighieri 1265-1321 Gustav Vasa 1523-1560 Innocentius III 1198-1216 Jan Hus 15.saj Jaroslav Tark 1019-1054 Justinianus 527-565
Tema ideaaliks oli, et paavst oleks kõrgeim ilmalik ja vaimulik valitseja, kes muuhulgas võiks tagandada ka keisrit. Selge see, et kuningas Heinrich IV-le see eriti ei meeldinud. Paavst InnocentiusIII-viis täide Gregoriuse sõnastatud põhimõtted.Ta oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja ja paljud Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande,sai ta sekkuda riikide siseasjadesse.Tema valitsemisaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke.Paavsti õukond-kuuria-kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks.teistesse maadesse läkiras asju ajama oma volitatud esindajaid-legaate.tähtsamad küs.arutati kirikukogudes..Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena.kiriku organisatsiooni ülalpidamiseks koguti kirikumaksu kümnist,mis moodustas 1/3 maksja sissetulekutest.Vaimulikud ordud- varakeskajal domineerisid Püha Benedictuse reeglite järgi tegutsevad Benediktiini kloostrid.Uued ordud e
- Vaimulikkond herarhiline paralleelselt 2 herarhiat: pyhituste herarhia ja ametnike hierarhia - Kõrgem pyhitsus tähendab õigust suuremat hulka vaimulikke toiminguid läbi viia - Kardinalid . kiriku kõrgeimad ametnikud, kes jagunevad eri pyhitsuslevelitesse. - Kardinaliks olemine ei tähenda vaimulikuna midagi, loeb pyhitsuslevel. Kardinalil on õigus osaleda paavsti valimisel ja ise saada paavstiks jms - Piiskopile antakse vahel kardinali tiitel. Samas Kuuria kardinalid loouvad oma piiskopi kohast, et kuuria juures töötada - Kardinal muutu ajapikku tiitliks - Esialgu oli kardinalide arv piiratud - Ilmikvaimulikkond ja regulaarvaimulikkond - Regulaarvaimulikkond mungad, ehk ordusse kuuluvad - Mungad peavad alluma ordu distsipliinile - Mungad ei ole preestrid, nad pyhendavad end askeesile, palvetamisele jne. Nad ei pea reaalselt preestri tööd tegema. - Tänapäeval enamus munkasid on preestirid
Päritolult horvaat, ta omandas hariduse Zagrebi katoliiklikus seminaris. Religioosselt pidas ta parimas kirikute uniooni. Tobolskis asumisel olles kirjutas ta rea traktaate. Ta pooldas täielikku ainuvõimu. Seejuures ta rõhutas et Moskva isevalitsus peaks loobuma türanniast, vähendama riigimakse ning kehtestama seisustele kindlad õigused. Saksamaa riiklik korraldus, Preisi tõus- Esindusorgan Riigipäev koosnes: kuurvürstide kuuria (Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad), vürstide kuuria ( üksikud Saksa riigi esindajad), linnade kuuria (51 vaba- ja riigilinnast). Branderburgi kuuvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm hüüdnimega Suur kuurvürst (arendas põllumajandust, turustusvõimalusi). 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia. Preisi absolutistliku kuningavõimu looja- F.Wilhelm I, hüüdnimega Sõdurkuningas (rõhutas aktiivse kaubandusbilansi tähtsust,
viies patused põrgusse ja head hinged taevasriiki. Ilmalikku maailma ei jäägi alles- on vaid taevariik ja põrgu. Puhastustuli- arvati et inimese hing ei lähe pärast surma põrgusse ega ka taevasse, vaid jääb puhastustulle, kus tuleb olla piineldes viimse kohtupäevani ning seal piineldes suudab inimene oma patud lunastada ja viimsel kohtupäeval mõistab Jumal nad õigeks. Kardinal- vaimulik, 11. saj. alates valiti paavst kardinalide seast Kuuria-paavsti õukond Legaat- paavsti volitatud esindaja Bulla- dokument paavsti ametlike seisukohtadega Kirikukogu-eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Kümnis- maks, mida maksti kirikule, moodustas umbes ühe kümnendiku inimese sissetulekust Reliikvia- pühakutega seostuv ese Inkvisitsioon- ketseritega võitlev kohus, kus selgitati välja ketserid ja mõisteti nende üle kohut Rektor- ülikooli juht Dekaan- mingi teaduskonna juht Dispuut- väitlus
Püha vaim lähtub Jumalast kui isast. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal · Tingitud paavstide ametissemääramise korrast · 1059. aastal hakkasid paavste nimetama Rooma piiskopkonna tähtsaimad vaimulikud- kardinalid. Suurenes tõenäosus, et valitud sai kogenud ja autoriteetne vaimulik. · Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. · Vt lk 171 · Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius III ajal (1198-1216) · Paavsti õukond-kuuria · Paavsti volitatud esindaja teistes maades-legaat · Eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu-kirikukogu · Paavsti ametlikud seisukohavõtud-bullad. · Kirikumaks kiriku ülalpidamiseks-kümnis. Kristus oli määranud apostel Pauluse oma maiseks asemikuks. 8 sajand tekkis kirikuriik. 10 sajand Saksa-Rooma keisririik. Investituuritülid (paavst, Saksa-Rooma riigi keiser) 1059 Lateraani kirikukogul kehtestati paavstide valimise uus kord paavsti pidid valima
6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162. Itaalia geograafiline asend ja geograafiliste olude mõju Rooma ajaloole; itaalikud ja latiinid; kreeklaste kultuurilised mõjud. Etruskid (päritolu, asukoht, tegevusalad, elukorraldus, langus): Rooma linn (Tiberi jõgi, Kapitoolium, Ostia sadam, foorum), Rooma linna tekkimine müüdi järgi; Kuningate aeg (selle kestvus, 7 kuningat), kuningas, senat, rahvakoosolek, sugukond-kuuria-triibus (hõim) populus Romanus, klienteelsuhted (ehk kliendi-patrooni suhted), proletaarid. 7. Rooma Vabariigi aeg; õp lk 163-170 Millal oli vabariigi aeg Vana-Roomas; Roomlased vallutavad Itaalia (gallide sissetung 387 eKr /legend, kuidas haned päästavad Rooma/, roomlaste sõjad samniitidega ja Lõuna-Itaalia kreeklastega /Pyrrhose võidu legend/). Mõisted patriitsid ja plebeid, 12. tahvli seadused ja plebeide võitlus oma õiguste eest;
Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras, tavaliselt määrasid paavste ametisse Rooma rahavas ja vaimulikud, IX-X saj. Hakkasid paavste ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad, need valisid üldiselt oma pereliikmeid kuid kui Otto I pani aluse Püha Rooma keisririigile hakkasid keisrid paavste valima, hiljem hakkasid piiskopid oma seast paavste valima, nii oli võimalus et valitakse hea ja kogenud paavst paavsti õukond ehk kuuria, bullad ehk paavsti ametlikud seisukohavõtud 25. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud Tsisterlaste ordu – rajati Prantsusmaal, lähtusBenedictuse reeglitest kuid nõudsid liikmetelt karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd, kloostrid rajate asustamata paikadesse, olulised ehituskunsti arendajad, kandsid valgeid rüüsid ajajooksul karmid nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused, kuulsaim tsisterlane oli Bernard Clairvaux
Rahvas lootis, et Peeter III on siiski elus ning esile kerkisid viis Vale-Peetrit. Neist viimase-Jemeljan Pugatsovi eestvedamisel toimus 1773-1775 suur rahvaülestõus. Peale ülestõusu püüti kindlustada riigivõimu. Venemaa jagati 50ks enam-vähem ühtlase suurusega kubermanguks, mis jagunesid omakorda maakondadeks. Kõikides kubermangudes olid omad kubernerid ja aadlikogud. Saksamaa absolutism Saksamaal süvenes killustatus. Keisri valisid 3 kuuriat, mis moodustasid riigipäeva- vürstide kuuria(koosnes üksikute saksa riikide esindajatest), kuurvürstide kuuria(Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, kellele oli antud õigus valida keisrit) ja linnade kuuria(51 vaba ja riigilinna esindajad, mis ei olnud ühegi saksa riigi alluvuses). Riigipäev ei olnud valitud parlament. 1663 aastast istus koos alaline riigipäev, kus olid kohal võimukandjate saadikud. Vestfaali rahu vähendas riigipäeva tähtsust, sest sellega oli antud mitmetele riikidele suveräänsus
Saksamaa riiklik korraldus Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil endiselt Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Selle valitsejaks oli kuurvürstide poolt eluks ajaks valitud keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Keisrivõimu nõrkuseks oli eelkõige suutmatus luua täitvvõimu asutusi. Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast.Kuurvürstide kuuriasse kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad. 2. Vürstide kuuria koosnes üksikute Saksa riikide esindajatest, kelle arv kõikus 100 ümber. 3. Linnade kuuria moodustasid 51 vaba- ja riigilinnast. 1415. sai Nürnbergi linnusekrahv kuurvürsti tiitli. Nii tekkis Brandeburgi kuurvürstiriik, mille pealinn oli Berliin . Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Willhelm (1640-1688), kes on läinud ajalukku hüüdnimega Suur kuurvürst. Madalmaade eeskujul arendas ta põllumjanadust, eeskätt piimakarja pidamist ja aiandust
naiste elu lausa kõlvatu. Etruskid olid jumalakartlikud. Pöörasid tähelepanu elule pärast surma. Etruskide arust oli surmajärgne elu meeldiv. Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks. 3 2. Riigikorraldus Arenes sugukonna jagunemisel. Ühiskonnaks oli Partiarhaalne talupojaühiskond. Sugukond jagunes perekondadeteks. o Sugukonnas oli umbes 300 liiget. o 10 sugukonda = kuuria. o 10 kuuriat = hõim e triibus. o 3 triibust = Rooma rahvas Omapäraks oli nimede traditsioon. Reeglina 3 nime, eesnimi, sugukonna nimi ja lisanimi. Sageli adopteeriti poegi. 2.1 Seisused kuningate ajal: o Patriitsid auväärsed kodanikud. o Plebeid lihtrahvas. o Kodanikud olid arvuliselt ülekaalus, suur osa sõjaväest. 1) ratsanikud jõukamad 2) proletaarid vaesed 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal: Valitses kuningas
kujunduses. Nt Tallinna raekoja arkaad. 23) Foorum Vana- Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljaks. Kitsamas tähenduses väljak Roomas (Forum Romanum) Kapitooliumi ja Palatinuse vahel. Muistse nekropoli kohale rajatud turuplatsist kujunes roorumist Rooma ühiskonna elu keskuseks. Foorumit ümbritsesid templid (Saturnuse, Castori, Concordia, Vespasianuse, Antoniuse ja Faustina, Divus Juliuse tempel), basiilikad (Basilica Julia, Basilica Aemilia), kuuria, riigiarhiiv (Tabularium). II Kes või mis on? 1) Willendorfi Veenus lopsakate kehavormidega lubjakivist naisekujuke (kõrgus 10,3 cm), leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide. 2) Ateena kreeka keeles Athenai, Kreeka pealinn. Asub Atika poolsaarel, 5 km Egeuse rannikust. Kreeka tähtsaim poliitiline, kultuuriline ja majanduslik keskus. 3) Colosseum - Amphitheatrum Flavium
annaabi.ee 
