kirikuteenistusi Sakramendid(7): 1) ristimine 2) leer 3) armulaud 4) abielu 5) preestrikspühitsemine 6) pihtimine 7) matus Visitatsioonid: külaskäigud kohalikesse kirikutesse/kloostritesse, kontrollimaks piiskopkonna vaimulike tegevust 3. Kloostrikorraldus. Benedictus Nursiast, tegevus ja tähtsus: asutas oma kloostri, lõi uued kloostrireeglid, ühtlustas kloostrielu, valdav osa Lääne-Euroopa kloostreid elavad tema reeglite järgi. Benedictuse reeglite põhimõtted: peamiseks on alandilikkus ja distsipliin, lihasuretamisega uhkeldamine ei olnud lubatud, isekusest ja kõigest isiklikust lahtiütlemine, alluda kloostriülemale e abtile, kloostri vahetamine keelatud, töö tegemine kogukonna ülalpidamiseks, enese harimine Kuidas tema reegleid aja jooksul tõlgendati: suuremat rõhku pöörati jumalateenistusele ja
Mida pakkusid kloostrid keskaegsele inimesele? Sõna klooster tuleb ladina keelsest sõnast claustrum, mis tähendab"'suletud paika". See on kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis. Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Munaga tõotus tähen das, et elama peab vaesuses, vallalisena ja tuleb alistuda oma ülemale. Naiskloostrite elanikke kutsuti nunnadeks, mehi munkadeks. Mungad pidid oma elu mööda saatma palves ja töös, sest töö ei lase hinge hukka minna. juba kella 2 paiku helisesid kloostri kellad, kutsudes munki palvetama. Mõnes kloostris palvetasid mungad päeva jooksul 7 korda. Juhul, kui munk palvetunnil oli näiteks põllul, siis jättis ta töö seisma, l...
Martelli poeg, tema valitsusajal tihenesid sidemed paavstidega. Pani aluse kirikuriigile. Ludwig Vaga Karl Suure poeg kelle valitsusajal püsis keisririik veel ühtse tervikuna. Gregorius Suur paavst, kes lisaks usuasjade korraldamisele tegeles ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Tagas Gregoriuse kirikule tõhusa sissetuleku. Edendas ristiusu levikut. Ühehäälne kirikulaul. Püha Benedictus - püha Benedictuse kloostrireeglid. Püha Patrick misjonär, kes tegeles Briti saartel. Oleg- vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi. Vladimir Suur - tema valitsusajal võeti Venemaal vastu ristiusk. Jaroslav Tark vallutas Tarbatu linnuse ning rajas sinna Jurjevi. Kyrillos - kreeka munk, töötas välja 2 slaavi tähestiku varianti: glagoolitsa ja kirillitsa (koos venna Methodiosega) Merovingid - 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa
avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat. Pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule Gregoriuse koraalile. Rõhutas paavstile kohast tagasihoidlikkust. Nimetas paavsti ,,Jumala sulaste sulane". · Kirikukümnis Karl Suure seadustatud muistne komme. Sissetulekutest 1/10 kirikule. Kogu keskaja jooskul kirikul püsiv sissetulek. · Kloostrid kujunesid eremiitide kogukondadest. · Püha Benedictuse kloostrireeglid. Benedictus Nursiast elas 5. ja 6. saj vahetusel mungana Itaalia kloostrites. Otsustas ise kloostri asutada. 529. a Monte Cassino klooster Apenniini mägedes. Peamine alandus ja distsipliin, kõigest isiklikust loobumine, kloostrit ei tohtinud vahetada. 1)Benedictuse kloostrireeglite populaarsuse kasv tänu Gregorius Suurele. Ta kuulutas Benedictuse pühakuks, kirjutas tema eluloo.
KESKAEG Gregooriuse laul Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega. Lääne kirikulaulu vanim kihistus on ambroosiuse laul. Ta on loonud ka hulk hümnitekste. Ambrosius pani aluse ladinakeelsele hümniloomingule. Esimene kristlik filosoof, kes käsitles põhjalikult ka muusikat, oli püha Augustinus. Tema õpetus on sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Tema teosest ,,De musica" kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Ta võrdles muusikat ,,kehtu arvuga". Rooma oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Eurooopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I ehk Gregorius Suurest, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia. Ta ühtlustas ja uuendas liturglised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Siinsele kloostrikorraldusele pani 6.saj. algul aluse püha ...
Budism Rajaja Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. Pühad tekstid Õpetustekstid kirjutati üles hiljem. Kaanon kannab sanskriti k. nime Tripitaka, paali k. Tipitaka (Kolm Korvi) ning on äärmiselt mahukas. Kanoniseeriti III budistide kirikukogul keiser Ashoka ajal (270-230 eKr). Kolm osa: (Vinaja-pitaka) juhised munkadele ja kloostrireeglid; (Suutra-pitaka) Buddha õpetuskõned; (Abhidharma-pitaka) filosoofilised traktaadid (suutrad). Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt teisi pühi raamatuid Kandzur. Kommentaare kirjutatakse tänapäevani. · Tipitaka · Mahajaana suutrad · Vadzrajaana tantrad · Dhammapada · Bod...
Keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (nimetatakse ka toomkirikuteks). Piiskop pühitses ametisse preestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Piiskop tegi visitatsioone kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Kloostrikorralduse kujunemine Mungad ja nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või kogukondadena kloostris. Kuna eluviis ja kloostrite sisekorraldus oli üsna erinev, tõi Lääne-Euroopas sellesse ühtsust püha Benedictuse kloostrireeglid: peamine on alandlikkus ja distsipliin, ei tohi uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, isekusest tuli lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, alluda kloostriülemale. -> Nende reeglite populaarsus kasvas paavst Gregorius Suure soovitusel. Misjon paganate seas Misjon – ristiusu ulatuslikum levitamine. Paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal. Seal tegutses püha Patrick, kes rajas sinna mitu kloostrit ja suutis olulise osa Iiri ühiskonnast ristiusku pöörata
nüüd vaieldamatult riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi kirik seisis kindlalt keisrivõimu kontrolli all. Konstantinoopoli patriahi valisid ametlikult küll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikult jäi viimane sõna siiski keisrile. Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt. Bütsantsis ei levinud Lääne-Euroopas domineerinud Benedictuse kloostrireeglid ja kloostreid ausutati antiikkirjas pärit traditsioonidest lähtuvalt. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Püha Vaim lähtub Isas (Jumalast), paavstid aga kinnitasid Karl Suure ajast peale , et Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriah 1054. aastal teineteise kirikuvande alla, mis tähistas ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet. Lääne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku
seisustesse pühitsemine. Katoliku kiriku hierarhia *lähtunud piiskoppidest *piirkonnakoguduste eestseisja *ainuke organiseeriv jõud oli kirik ja Rooma piiskopp VAIMULIKUD ORDUD JA KLOOSTRID Kloostrid keskaegse euroopa vaimuelu keskpunkt *suletus elasid seal, kirjutasid raamatuid ümber *patukahetsuse paigad *rõhutavad oma töökust(pidasid end tööga üleval) *päranduste kaudu saavad maavalduse BENEDIKTLASED benediktlaste kloostrireeglid * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile) * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik * kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama ISLAM JA ARAABIA KALIFAAT 7. MUHAMED (570-632) islami usu rajaja jumal Allah KORAAN islami usu püha raamat, araablaste elukorralduse juhis Araablaste edu põhjus *vaprus, surmapõlgus *hea ratsavägi *kõrge võitluskunsti tase *hea distsipliin
(kirjeldus Jeesuse surma ning ülestõusmisejärgsetest sündmustest), valik erinevate autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist. Kesk- ja Põhja- Euroopasse jõudis ristiusk Rooma paavsti suunamisel Saksamaa ja Prantsusmaa kaudu. Püha Benedictus oli eremiit, munk. Ta otsustas oma kloostri asutada ja tegi ka uued kloostrireeglid, mille järgi pidi munk olema alandlik, ütlema lahti isekusest ja nii omandist kui ka iseenda tahtmisest ja alluma abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada, mungad pidid osalema jumalateenistustel ja töötama kloostri majapidamises ja harima end raamatuid lugedes. Kloostrites olid ravilad, nad aitasid vaeseid ja inimesi, kes hakkama ei saanud, samuti müüdi kloostrites valmistatud asju. Tsisterlaste ordu tekkis 11. sajandil ja selle peakloostriks oli Citeaux. Kombed
Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Hilise Rooma keisririigi aegsed mungad ja mõned nunnad elasid kas üksiklastena- eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Munkade ning nunnade eluviis oli päris erinev. Lääne-Euroopas aitas ühtsust luua püha Benedictuse kloostrireeglid. Reeglid levisid tänu Gregorius Suure soovituse tulemusel. Benedictus kuulutati pühakuks. Lääne-Euroopa munke nimetatakse seetõttu benediktlasteks. Misjon paganate seas Kuigi ristiusk pääses domineerima Rooma keisririigis juba 4.sajandist, ei surnud välja kohe paganausk. Vahemere maad oli 5-6.sajandiks ristiusustatud. Väljaspool endise Rooma riigi piire domineeris aga paganlus. Ristiusu ulatuslikum levitamine-misjon paganlikes maades sai alguse Briti saartel, eriti Iirimaal.
Budism Budism (ka buddhism, budalus) on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Õpetuse alused Buddha õpetuse neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis...
Tema teosest "De Musica"-st kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast. 5. Lääne-Euroopa kultuuri sünd seoses kloostrikorraldusega püha Benedictus. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. L-Euroopa kultuurisünd on tihedalt seotud kloostrikorraldusega, millele pani 6. saj. algul idapoolsete eeskujude järgi aluse Püha Benedictus (ca 480-543). Ta asutas benediktlaste ordu ning koostas kloostrireeglid said eeskujuks hilisematele lääne kiriku ordudele. Nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest said omalaadsed laulukoolid. 6. Paavst Gregorius I Suur - kuidas ta oli seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega ja milles see seisnes. Gregoriuse koraali iseloomustus. Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne-Euroopas kasvas alates Gregorius Suurest. Ta juhtis läänekiriku
jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi, igas kirikus oli oma preester, piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust Keskaegne kloostrikorralduse kujunemine Eremiit – üksiklased nunnad või mungad, klooster - munkade ja nunnade kogukond, mungad ja nunnad elasid kloostrites väga erinevalt ning kloostrite sisekujundus oli samuti erinev, seda üritati ühtlustada kuid see ei õnnestunud liiga hästi Benedictus Nursiast tema kloostrireelgid ehk püha Benedictuse kloostrireeglid tõid ühtsust erinevates kloostrites, ta rajas oma nägemise järgi kloostri, kõige tähtsamaks kujunes Monte Cassino, ta kirjutas oma munkadele kloostrielureeglid Nende reeglite järgi oli munagle kõige olulisem alandlikus ja distsipliin, pidi alluma vaieldamatult kloostriülemale ehk abtile, kloostrit ei tohi vahetada, päevaplaani järgi pidi munk osalema päevasel ja öisel jumalateenistusel, töötama ja raamatuid lugema
intensiivselt kultusetoiminguis osalemisel), sellest edasi esimesed kristlikud kloostrid. Bütsantsi kirik oli agar misjonitöödes- · 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, · 988. a. võttis Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst. Tekkisid suured erinevused ida- ja läänekiriku vahel. · Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld (ainult kõrgvaimulikel) · Idas ei levinud Benedictuse kloostrireeglid Lõplik tüli tekkis aga Püha Kolmainsuse dogma tõlgendamisel. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga kinnitasid Karl Suure ajast peale, et Püha Vaim lähtub Pojast (kristusest). 1054 tingisid vastuolud Kreeka ja Rooma kirikute vahel skisma ehk kirikulõhe. (Põhjus, miks neljast ristisõda tehti, oli Konstantinoopoli vallutamine). Haridus ja vaimuelu- · Algkool 2-3 aastat lugemine, kirjutamine, kirikulaul, arvutamine (numbreid
peremehed ● Pärisorjus - talupojad, kes olid sunnismaised, allusid täielikult suurmaavaldajatele ja maksid makse ● Vaimulikud - palvetasid kõigi eest ● Sõjamehed - kaitsesid kõiki ● Töötegijad - pidasid kõiki ülal ● Paavstivõimu tõus ● Kirikulõhe tõttu jaguneskreeka- ja roomakatoliku kirikuks ● Rooma paavst ja Konstantinoopol panid üksteist kirikuvande alla ● Kloostrite teke ● Püha bendictuse kloostrireeglid ○ Õpetasid alandlikkust ja distsipliini ● Monte Cassino klooster ● Gregorius Suure tulemusena pöörati suuremat rõhku jumalateenistusele ja palvetele ● Karolingide renessanss - Karl Suure tegevusest ajendatud kultuuri elavnemine Euroopas, mille käigus süvenes huvi vaimuelu ja antiikkultuuri vastu ○ Insulaarne kirjaviis ○ Koolide juurde rajamine ● Islami vastuvõtu tulemusena muutusid hõimudevahelised röövretked taunitavateks
Usulinne vennas- või õeskond, kus kehtisid kindlad reeglid ja mille peamiseks eesmärgiks oli jumala teenimine eeskätt palvetamise läbi. Nime sai nad rajaja või koha järgi. Kloostrid rajati eelkõige maapiirkondadesse muust tsivilisatsioonist eemale. Klooster - ehitiste kompleks, mis oli mõeldud vaimuliku ordule. Vaimu- ja majanduselu keskus. Laudad, aidad, tallid, pruulikojad. Piiratud müüriga. Emakloostrist said alguse tütarkloostrid. 6. sajandil kehtestas Püha Benedictus kloostrireeglid. Kasinus, kuulekus (abtile või abtsissile), vaesus. Päev tuli võrdselt jagada palvetamise ja töö vahel. Tegeleti põllundusega, loomakasvatusega, aiandusega. Tähtsamad ordud olid benediktlased ja tsistertslased. Inimesed läksid kloostrisse, sest lootsid saada lunastust või haridust. Kerjusmungaordude teke oli vastukaaluks jõukuse kasvamisele. Rajati linnadesse. Elatasid ennast kerjamisest. Jutlustasid. Frantsisklased ja dominiiklased. Ülikoolide teke
Taanlased vallutasid Ida-Ingilsmaa ja väikese isa Prantsusmaast. Rootsist tulnud viikingid läksid üle Läänemere Kiievi- Venemaale. Vallutasid nad osa Soomest, Eestist ja Lätist. VARAKESKAEGNE EUROOPA ÜHISKOND Kirik olid katoliku kirikud, alates 7. saj. ühiskondade kokkuhoidev tugi. Bütsantsis olid piiskopkonnad, mille keskusteks olid katedraalid. Piiskopid pühitsesid sisse preestrid ning väga olulised olid Benedictuse kloostrireeglid. Valitsemine, riik barbarite kunungriigid 6. saj. (nt. läänegootide, vandaalide, idagootide, frankide, burgundide ja tüüringite kuningriigid ja ida-rooma keisririik). Verduni lepingu sõlmides 843. a. jagunes Frangi riik Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi (e. Lothari) riigiks. Kultuur Bütsantsis olid ikonoduulid ja ikonoklassid. Inimesi huvitasid pühakute elulood. Olid eeposed (nt. ,,Nibelungide laul").
otsides kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel, inimloomustevahelist ning inimese ja maailma harmooniat. 3. musica instrumentalis kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Aiscylos, Sophokles, Euripides klassikalise tragöödia rajajad Ambroosiuse laul püha Ambrosiuse auks nimetatud laul Assurbanipali isik, kes kõik savitahvlid üle maa kokku kogus Benedictus koostas kloostrireeglid Boethius pani sisuliselt aluse Euroopa muusikateooriale Guido Arezzo andis neumadele silp- ja tähtnimetused, võttis kasutusele uue lauluõpetusmeetodi ``Guido käsi'' Keironoomia meloodiakaare näitamine käemärkide abil Leviidid naissoost elukutselised templimuusikud Kantor kirikulaulu õpetaja Rooma läänekiriku sümboolne keskus
piiskoppkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse. 7) Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegse kloostrikorralduse kujunemisele? Kirjelda kloostrikorraldust. Benedictus oli eremiit, kes asutas kloostreid. Tuntuim oli Monte Cassino klooster. Ta kirjutas oma munkadele kloostrireeglid, mida kutsutakse püha Benedictuse kloostrireegliteks. Peamine oli munkade jaoks alandlikkus ja distsipliin, isekusest tuli lahti öelda, pidi loobuma kõigest isiklikust ning pidi alluma kloostriülemale ehk abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada. Mungad pidid osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kloostri majapidamises ning harima end raamatuid lugedes. Kuna Paavst Gregoorius Suur kiitis reegleid heaks, kasvas reeglite populaarsus ning Benedictus kuulutati pühakuks.
Seejärel hakkasid paljud tema õpilased kogunema Subiacosse, kus ta organiseeris 12 väikest kloostrikogukonda, rõhutades ilmalikust elust kõrvaletõmbumist ja füüsilist tööd. 525. oli Benedictus sunnitud aga Subiacost lahkuma pahatahtlikkuse ja kuulujuttude tõttu. Pärast jõudmist Monte Cassinosse, purustas Benedictus seal kõigepealt paganliku templi, 530. aasta paiku asus rajama suurt kloostrit. Seal koostas ta ka oma kuulsad kloostrireeglid, järgides ka Basileiose ja Cassianuse õpetusi.Benedictuse arvates pidi mungaelu olema tasakaalustatud ning sobilik paljudele, mitte ainult eriliselt pühendunuile. Tema ideaaliks polnud mitte eraldatus ja üksindus, vaid elu hästi korraldatud ühiskonnas, kus nõrkuse korral on võimalik leida kaasvendade heatahtlikku toetust ning abi. Benediktlaste esimeseks kohustuseks oli palvetada, õppida ja teha füüsilist tööd. Viimase puhul
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia ...
Religion mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda , religiooni ja ühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid ajaloolises, eetilises ja eksegeetilise...
Triivium oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Kvadriiviumi alla kuulusid aritmeetika, muusika , geomeetria ja astronoomia. Kvadriiviumi läbinule omistati keskaja ülikoolides magistrikraad, mis andis täie õiguse tegeleda vabade kunstide õpetamisega. Kogu õppetöö käis ladina keeles mehaanilise päheõppimise meetodil. Kirjaoskus oli tihedalt seotud munga usueluga, kuna kloostrireeglid nägid ette 2-3 tundi vaimuliku 5 kirjanduse lugemist päevas. Kirjaoskus oli ka hädavajalik eeldus meditatsiooniks, mis kujutas endast päheõpitud piiblitekstide suulist kordamist. Kahtlemata sõltus mungakssaamine kutsumusest ja Jumala armust, mis tulenes omakorda Jumala müstilisest tahtest (seda rõhutati eriliselt kloostrijutlustes). Kuid samas oli mungakutsumus ainulaadne väljavalituse vorm ja klooster ainuke koht, kus kujundati üliinimesi , kes omasid
viisi. Bartolomeu Diaz Portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena sõitis ümber aafrika lõunatipu, tee Indiani oli avatud Christoph Columbus itaalia meresõitja, kes avastas Ameerika, ise arvas et jõudis Indiasse Vasco da Gama portugali meresõitja, kes leidis tee Indiani minnes Aafrika lõunatipust edasi Niccolo Machiavelli pani aluse uusaegsele poliitfilosoofiale, tema jaoks ideaalne riik Itaalia Benedictus Nursiast munk, kes tegi Monte Cassino kloostri ja koostas kloostrireeglid Saladin Egiptuse valitseja, kes vallutas Jeruusalemma tagasi Rotterdami Erasmus silmapaistvaim mõtleja, oskas ladina ja kreekakeelt, naeruvääristas lugupeetuid ameteid, kriitiline vaimulike ja kiriku vastu Hernan Cortes Fernao Magalhaes esimene ümbermaailmasõitja Mikolay Kopernik poola õpetlane, pani aluse heliotsentrilisele maailmavaatele Amerigo Vespucci Itaalia geograaf, kes esimesena ütles välja, et see ei ole India, sai nime Ameerika Francisco Pizarro
Tema teosest "De Musica"-st kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast. 5. L.-Euroopa kultuuri sünd seoses kloostrikorraldusega püha Benedictus (lk. 32) Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. L-Euroopa kultuurisünd on tihedalt seotud kloostrikorraldusega, millele pani 6.saj. algul (529) idapoolsete eeskujude järgi aluse Püha Benedictus (ca 480- 543). Ta asutas benediktlaste ordu ning koostas kloostrireeglid, mis said eeskujuks kõigile hilisematele lääne kiriku ordudele. Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest (Tours Prantsusmaal, St Gallen Sveitsis) said omalaadsed laulukoolid. 19.-20.sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni. 6. Gregorius I, kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega, Gregoriuse koraali iseloomustus, erinevad
KESKAEG Kristluse sünd Palestiinas oli meie ajaarvamise alguse kõige sügavamas mõttes. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika. Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid ja vaimuli...
orelimängija, koorilauljad, koerapoiss. KESKAEGSE KLOOSTRIKORRALDUSE KUJUNEMINE o Rooma keisririigi mungad ja nunnad elasid üksikute eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Kloostreid leidus Vahemeremaades arvukalt, ning katsed nende eluviise ja sisekorraldusi ühtlustada luhtusid. o Lääne-Euroopas tõi kloostritesse veidi ühtsust püha Benedictus 'e kloostrireeglid. Benedictus elas mitmetes kloostrites, rahulolematu nende korralduses, elas veidi aega lihasureliku (füüsiliste vajaduste ekstreemse miinimumini viija) eremiidina, ning seejärel lõi oma kloostri. Tähtsamaiks kujunes 529 aastal rajatus Monte Cassino klooster Roomast paarsada kilomeetrit idasse. Benedictus kirjutas oma munkadele vaga ühiselu tarvis õpetuse: Alandlikkuse ja distsipliini austamine
7. Mitte võtta osa audiovisuaalsetest lõbustustest- tants, muusika, teater. 8. Mungad ei taha kasutada parfüümi ja kaunistusi 9. Ei tohi istuda ega magada pehmetel asemetel 10. Vastu võtta kulda ega hõbedat- raha. - Budistlik kogudus on üles ehitatud konsensus demokraatial: kõik on nõus. - Kogudus on iseseisev üksus, mis ei sekku poliitikasse ega vastupidi. - Kloostri reeglid on jagatud 7 gruppi: kloostrireeglid: munkadel 227, nunnadel 311 reeglit; füüsiliselt haigeid ja vigaseid, ärapõgenenud naisi/lapsi ei tohi kloostrisse võtta. · Peale Buddha surma ei osata tema kehaga midagi teha, lõpuks põletatakse ära ning luud jagatakse 8 hõimu vahel ära. · Stupa- urn pannakse maha, sellele asetatakse peale kuppel ja selle peale päevavari. Nendest arenevad edasi suuremad pühamud. · Kogu kultuur oli suuline. Munkadel oli Buddha õpetus peas
maavarad käes. Sageli võeti seal kasutusele uuem tehnika, mis levis talupoegadeni. Kloostrites hakati kasvatama marjapõõsaid ja viljapuid, kust traditsioon levis taludesse. Kloostrisse mindi, et jumalat teenida ning kuna noorematel poegadel ei jäänud tihtipeale muud üle (vanem vend päris isalt maa- ala, ja kui noorem rüütliks saada ei tahtnud, astus kloostrisse). Naised, kes mehele ei saanud, läksid ka kloostrisse. Üldised kloostrireeglid pani kirja juba püha Benedictus 6.saj: · Katseaeg Vaimulikuks saada tahtev elas kloostris samasugust elu nagu tema ametikaaslased, kuid polnud veel täieõiguslik. Katseaeg võis kesta mitmeid aastaid. Alles siis, kui katseaeg oli läbi, pühitseti ta orduliikmeks, kus ta andis vande. · Vanne Lubamine elada kasinuses, kuulekuses ja vaesuses. · Töö ja palve Mitte lihtsalt palvetamine, vaid lisaks ka töö tegemine. Töövaldkonnast oleneb inimese anne
Kirik tavaline kirik, kus peab jumalateenistust preester. Toomkapiitel tavaliselt 12nest vaimulikust koosnev nõukogu, kes aitab ja toetab peapiiskoppi. Visitatsioon toomkapiitel käib kontrollimas preestrite ja kirikute tegevust. Kloostrikorralduse kujunemine. Üksiklased e. emeriidid moodustasid kogukondi e. kloostreid. Vahemeremaades oli palju kloostreid ja nende siseelu reeglid ja korraldus olid erinevad. Ühtsust selles kirevuses püüdis luua Püha Benedictuse kloostrireeglid (6. saj.), mis saavutasid suure mõju tänu paavst Gregorius Suurele. Abt mungakloostrivanem. Abtsis nunnakloostrivanem. Misjonitöö paganate hulgas. Jätkuvalt eksisteeris vastuolu kristlus ariaanlus traditsiooniliste jumalate kummardamine e. paganlus. Ristiusu levitamine e. misjon sai alguse Briti saartelt Iirimaalt püha Patrick. Cantebury peapiiskopkond kujunes uueks misjonitöö keskuseks misjon germaalnaste hulgas. Briti kloostrikultuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
