DATLIPALM · Kõrbes levinum palmiliik · Troopiline kliimavööde · Leidub peamiselt Saharas, Araabias · Elab kuni 200 aastaseks · Juured on sügaval liivas, et vett kätte saada. · Datlipalmid hakkavad vilja kandma 4.-8. eluaastal · Hooaja kohta võib saada 80120 kg datleid, aga nad ei küpse samaaegselt seega aastasse mahub mitu saagikoristust · Varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust - tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed. · Lehtede varjus lesivad ka kõrbeloomad(kaamlid) · Lehtedest punutakse kübaraid, onnide katuseid,korve ja jalamatte · Palmipidust valmistatakse mööblit ning lauanõusid DATLID · Datlipalmi viljad on datlid väga magusad, isegi lääged(~70% suhkurt) · Kõrbeelanike põhitoiduks · Nende pikkus on 37 cm ja läbimõõt 23 cm · Iga datli sees on umbes 2 cm pikkune kivi · Datlid küpsevad neljas järgus: KIMRI(toores) -> KHLAL(täissuuruses, krõmpsuv) -> RUTAB (küps ...
Suurem osa neist on siiani kättesaamatud. Taimestik katab vähem kui poole kõrbe pindalast. Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui valmistuvad enne kõrbe minekut. Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed. Varjus meeldib lesida ka tuntud kõrbeloomadel kaamelitel. Palmi juured on sügaval liivas, et vett kätte saada. Palmi viljad datlid on söödavad toorelt. Need on kõrbeelanike põhitoiduks. Datlid sisaldavad kuni 70% suhkrut. Neid on hea säilitada, need ei rikne. Datlipalm on igati kasulik
Laurus azorica assoori looberipuu Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambus Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lähistroopiline palmihoone: Ficus carica harilik viigipuu Chamaeropis humilis kääbuspalm Phoenix dactylifera harilik datlipalm Dracaena draco draakonipuu Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm Phoenix sylvestris mets-datlipalm Phoenix roebelenii laose datlipalm Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Brahea edulis söödav brahheapalm Latania verschaffelti kollane laatanpalm Oryza sativa harilik riis
seetõttu ühtlaselt helehall. · Seal, kus päikesekiirgus on suurem ja põhjavee tase kõrgem, tõuseb maasisene vesi pinnale ning aurub. Selle tulemusena ladestub mulla pinnale rohkesti sooli. · Mis põhjustab kõrbete laienemist? Põllumaade juurde rajamine Üle karjatamine karjamaadel Inimene kõrbes · Rändkarja kasvatus (kaamlid) · Taimekasvatus oaasides (datlipalmid, mais, oder, nisu, hirss) · Maavarade kaevandamine Datlipalm · Kõrberahvaste põhiline toit · Puidust ehitatakse elumajad ja tarbeesemed · Suured lehed on ehituseks ning loomasöödaks Kaamel · Kõrbes peamine liiklusvahend · Nahast ja villast tehakse riideid · Kõrberahvaste toiduks (piim ja liha) Tunnused, mis iseloomustavad kõrbe · Vihmavaene · Kuum · Kuiv · Vähe taimi · Suur päikesekiirgus
s, Egiptuses ja Iraanis. Datlipalmist täpsemalt Datlipalm(Phoenix Dactylifera) on palmiliste sugukonda(Arecaceae) kuuluv kultuurtaim. 17 alaliiki(nt. Phoenix Canariensis); 5-25 meetrit kõrge; Kuni 2 meetrit paks; Saak 1 kord aastas. Kasutamine Väga lai kasutusala: - suhkur, mesi, äädikas, piiritus; - kuivatatud datlid on söögiks loomadele(nt. kaamlitele); - magustoidud; - alkohoolsed joogid; - seemnetest tehakse "kohvi". Datlipalm ja meditsiin Kasutatakse köharohtudes; Traditsiooniliselt kasutatakse datleid alkohoolse mürgituse korral; Juuri kasutatakse hambavalu leevendamiseks. Kasutatud allikad http://www.britannica.com/EBchecked/topic/152224/date http://en.wikipedia.org/wiki/Date_(fruit) http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B8%D0%B Aitäh kuulamast!
· Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes · Petroselinum crispum aedpetersell · Malus domestica Borkh - aed-õunapuu · Laurus nobilis harilik loorberipuu · Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes · Lathyrus pisum sativum söögihernes · Laurus azorica assoori looberipuu Põllumajanduslikudtaimed sees: · Cocos nucifera harilik kookospalm · Phoenix sylvestris mets-datlipalm · Phoenix roebelenii laose datlipalm · Brahea edulis söödav brahheapalm · Phoenix dactylifera harilik datlipalm · Dracaena draco draakonipuu · Oryza sativa harilik riis · Latania verschaffelti kollane laatanpalm · Ficus carica harilik viigipuu · Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm · Brachychiton discolor mitmevärviline pudelpuu · Phoenix reclinata tara-datlipalm · Chamaeropis humilis kääbuspalm · Sabal saabalpalm · Trachycarpus karuspalm
Kuumemal ajal nad on urgudes, jahedamal aga otsivad süüa. joonis 6. varaan Aaloe- Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - ikka kaitseks veekaotuse vastu. Paksematest lehtedest aurab on veekadu väiksem kui õhematest lehtedest. Mõned aaloe liigid on oma koha leidnud meiegi kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime. Aaloe kasvad ainult aafrika kõrbedes. joonis 7. aaloe Datlipalm- Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks. Sinna, kus datlipalm kasvama hakkab, tekib kindlasti oaas. joonis 8. datlipalm Piimalill- piimalill on kogub endasse vett, et seda kasutada kui vaja. Loomade eest on piimalillel kaitseks okkad. Piimalilles olev valge mahl on mürgine, selle sattumisel silma võib jääda pimedaks. joonis 9. piimalill
-Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. -Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbes on palju taimi näiteks: Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. Kaktus Kaktused on sukulendid ehk taimed, mis varuvad oma lihakatesse vartesse või lehtedesse veetagavarasid, et põuaaega üle elada. Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. Aaloe Aaloe on igihaljas taim. Rohkesti kasvab teda Lõuna-Aafrikas, poolkõrbetes. Mõned kõrbes elavad loomad: Kõrbelaev Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit
Õues: Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lathyrus nusolia oras-seahernes Vitis amurensis amuuri viinapuu Petroselinum crispum aedpetersell Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes Laurus azorica assoori looberipuu Foeniculum vulgare harilik apteegitill Lathyrus clymenum kahevärviline seaherne Laurus nobilis harilik loorberipuu Sees: Palmihoone: Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm Cocos nucifera harilik kookuspalm Ficus carica harilik viigipuu Phoenix dactylifera harilik datlipalm Oryza sativa harilik riis Chamaeropis humilis kääbuspalm Troopikakasvuhoone: Saccharum officinarum suhkruroog Ananas comosus harilik ananass Mandariinipuu -Citrus reticulata
aastal endise palmihoone ümber. Tegemist on kasvuhoonega, mille kõrgus on 22 meetrit ja põrandapinda 500 ruutmeetrit. Endise kasvuhoone sein on kujundatud müüriks, mille peale ronivad mitmed liaanid. Veetaimede kasvatamiseks on palmihoones väike bassein. Olulisem ja kasvuhoonele nimegi andnud taimerühm on palmid. Neid võib leida siit üle 60 liigi nii Ameerikast, Aafrikast, Aasiast kui ka Euroopast. Kollektsiooni suurim ja vanim taim on üle saja aasta vana kanaari datlipalm (Phoenix canariensis). Ameerika päritolu palmidest võib esile tuua brasiilia kolmharkpalmi (Trithrinax brasilensis), kariibi gaussia (Gaussia attenuata) ja saabalpalmide perekonna (Sabal) esindajad. Aasia palmidest on nimetamisväärne laose datlipalm (Phoenix roebelenii). Aafrika palmidest leiab siit hariliku datlipalmi (Phoenix dactylifera) ja tara-datlipalmi (Phoenix reclinata). Musta mandri päritolu on ka paradiisilinnulille (Strelitzia) perekonnast pärit suured
Sahara kõrb Kõrbe asend: Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne- Sahara läänerannikuni. Kõrbe suurus, ulatus: Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni, loodes Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks. Kõrbe pindala on 8 600 000 km² Kliimatingimused ja tekkepõhjused: Kunagi oli praegune kõrb viljakas ja roheline. Viljakas ala muutus kõrbeks 12 000 aastat tagasi toimunud kliimamuutuse tagajärjel, mille põhjustas Maa liikumistrajektooril tekkinud kõrvalekalle ning Põhja-Aafrikas algas põuaperiood. Taimestik ja loomastik: Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Datlipalm on Sahara kõige levinum palmiliik. Nad moodustavad oaase ja varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust, ...
Taimedel lehed enamasti puuduvad. Taimed ning loomad on kohastunud elama päeval kuumuses 40-50 °C, öösel läbitungivas külmas. Ka inimesed saavad selle kliimaga hakkama, kui valmistuvad enne kõrbe minekut. 3 Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed. Varjus meeldib lesida ka tuntud kõrbeloomadel kaamelitel. Palmi juured on sügaval liivas, et vett kätte saada. Palmi viljad datlid on söödavad toorelt. Need on kõrbeelanike põhitoiduks. Datlid sisaldavad kuni 70% suhkrut. Neid on hea säilitada, need ei rikne. Datlipalm on igati kasulik
Poolkõrbed ja kõrbed Paiknemine ja kliima 1/5 maakeral 20-30 põhja laiuskraadidel kuum, kuiv ja troopiline kliima Temp. Amplituud suur. Aata sademed 250mm Kuivad ja kuumad tuuled Põhjavesi sügaval loomad Kaamel Kõrberebane e. Fennek Meesipelgad Punakänguru Varaan Skorpion Hulgaliselt roomajaid Taimed Aaloe Datlipalm Velvitsia Saguaaro kaktus Inimtegevus Hõre asustus Karjakasvatus (nomaadid) teravilja, puuvilla ja puuviljade kasvatus. Maavarade kaevandamine (nafta, maagaas, sool) Loodusvööndid
Loomad Kohalik fauna on vaene; imetajatest on sagedasemad gasell, kõrberebane, saakal, hüaan ja jõehobu. Leidub ka roomajaid- sisalikke, madusid, kuulsaid Niiluse krokodille- ning lisaks palju linnuliike. Egiptuse kobra Egiptuse kaamel Egiptuse raisakotkas Egiptuse kass Taimestik Kohalike taimede seast on levinuim datlipalm, ent samuti võime näha akaatsiaid, sükomoore, jaanikaunapuid Sisse toodud puid, nagu küpresse, eukalüpte ja mürte. Jaanikaunapuu Datlipalm Rahvastik Rahvastik Ränne: Ülekaalus on väljaränded 17 Rännatakse põhiliselt : Euroopasse (endistesse emamaadesse) ja Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja
aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica puhev pudelpalm Mascarena verschaffeltii võipätakas Pinguicula esseriana huulheina liik Drosera capensis Laose datlipalm Phoenix roebelenii o'brien kanaari datlipalm Phoenix canariensis lüüra-viigipuu Ficus lyrata kuld-nõelköis Epipremnum aureum kalanhoe Kalanchoe Kaktuselised öökunginganna Selenicereus grandiflorus keelkaktus Opuntia brasilensis Grusoni siilkaktus Echinocactus grusonii muutlik kukehari Sedum nussbaumerianum pehme soomuslehik Echeveria pulvinata uhke tääkliilia Yucca gloriosa Troopika ja lähistroopika dendroobium Dendrobium sirmjala liik Woodwardia orientalis
· . neerukivide, mao- ja soolehaiguste puhul, · . maksaprobleemide ja kõhukinnisuse korral, · . vistrike ja paisete puhul. Papaya · Ehk melonipuu, süüakse Melonit ka . · Maha ei raiuta ja mööblit ka ei valmistata Liaanid Liaanid · Neid taimesid kasutatakse haljastuses aga nad vähendavad ka tänavamüra ja tolmu tungimist ruumidesse, tänu nende tiheda lehestikule ja tiheda läbipõimumisele. Kookospalm, datlipalm Kookospalm, datlipalm · Kookospalmist valmistatakse kookoshelbeid, mida edasi kasutatakse köögis toidu valmistamise, nagu näiteks koogid, küpsised või koogi kaunistuseks. · Datlipalmist korjatakse datleid, mida edasi süüakse Eebenipuu Eebenipuu · Palisander, eebenipuu e. must puu, roosipuu · Kasutamine harva kasutatavad, ainult intarsiatöödel või harva esinevad luksulikud mööblid. Mahagon Mahagon · Kasutamine parem mööbel, pisiesemed,
on vaid üks suur ja õitsev väli. Kuna vett ei jagu just kauaks, siis õitevad ja viljuvad taimed väga kiiresti. Samuti on omandanud taimedel väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks. Iseloomulikumad kuivalembelised taimed on kalligoonum, saksauulid, tamariskid, agaavid, aaloed, kaktused, piimalilled, velvitsiad. Mitmeaastased taimed on kõrbetarn, puju ja kaameliastel. Kõrbe päritolu kultuuritaimed on arbuus ja melon. Kõrbes kasvatatav tähtsaim kultuuritaim on datlipalm. Paljudel kõrbes kasvavatel kaktustel on söödavad viljad ja lihakas varre sisu. Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - ikka kaitseks veekaotuse vastu. Paksematest lehtedest aurab on veekadu väiksem kui õhematest lehtedest. Mõned aaloe liigid on oma koha leidnud meiegi kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime. Namiibi kõrbes kasvab üks väga haruldane taim - velvitsia. Tema omapära seisneb
sademeid. 4. Liibüa kõrb on tekkinud tänu niiskete õhumasside liikumist takistavate mägede tõttu. 5. Liibüa kõrb on liiva- ja kivikõrb ,mis on kaetud jämeda kivimmaterjaliga ,mis on pärit kulunud mägedelt. (joonis 2) (joonis 2) 6. Liibüa kõrbes nagu ka kõigis teistes kõrbetes kasvavad taimed nõgudes, kus leidub kasvuks vajalikku vett. Seal kasvavad näiteks datlipalm ja piimalill. Liibüa kõrbes elavad varaanid, savirästikud ja kaksküürkaamlid, keda kasutatakse kõrbes ringi liikumiseks. 7. Kõrbealadel on linnu vähe ja ainuke asi millega enamus inimesi tegeleb on rändkarjakasvatusega (rändkarjakasvatajaid kutsutakse nomaadideks). Nomaadid kasvatavad peamiselt lambaid ja hobuseid. 8. Liibüa kõrbes on rahvastiku tihedus 1-4 inimest ruutkilomeetri kohta. Kasutatud kirjandus: http://beta.sedac.ciesin
o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök o Tarbeokaspuud-kuusk, mänd lehis o Väheväärtuslikud lehtpuud-kask, haab, paju, lepp o Erikasutusega puud-hevea ehk kautsukipuu, korgipuu, datlipalm jt · Reegel: metsaraie=aastane juurdekasv · Metsatüübid: Metsatüüp Riigid(3-5),kus Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, kasvab juurdekasv m3/ha Parasvöötme okasmets Venemaa Kuusk 1-2 m3/ha Rootsi Mänd Tarbeallikas Kanada Seeder
Puude jagunemine 5 puuliigiks( mitte bioloogiline) 1)Väärispuud - väga ilus ja vastupidav ( eebenipuu ) 2)Kõvad lehtpuud - suhteliselt tugev ( pöök ) 3)Tarbeokaspuu - laia kasutusalaga ( mänd, kuusk ) 4)Väheväärtuslikud puuliigid - laialt ei tarvitata ( lepp, paju ) 5)Erikasutusega liigid - koor, vili, vm. on tähtsam kui puit(korgipuu, heveapuu, datlipalm) Maailma metsatüübid: Ekvatoriaalsed vihmametsad 1.juurdekasv kiire 2.Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3.Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4.Sobiv oleks valikraie 5.Ülitähtsad ökoloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1.Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2.Arvestuslank sõltub niiske aastaaja pikkusest (20-30) 3.Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud 4.Väärtuslikud metsad Niisked lähistroopilised metsad 1.Mandrite idarannikutel 2.Suvi niiske, talv kuiv 3.Arvestuslank 15-20 4.Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu 5.Väga väärtusl...
Krb: Levivad: 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Prijoonte piirkonnas, mandrite siseosades, kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel - hlmab veerandi kogu maismaa pindalast Mandrite rannikualad, mida uhuvad klmad hoovused Kliima: temp. pevane kikumine vga suur, isegi le 20 kraadi. Sademeid alla 100 mm/aastas Mullad: 1)punamullad - troopilistel kliimavtmetel ; 2) hallmullad - lhistroopilises kliimavtmes ; 3) hall-punamullad - parasvtmes Taimed: Efemeerid, kaktused, aaloepuu, datlipalm Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, osad taimed on lhieataimed ja teised elavad le ebasoodsa kuivaperioodi maa-alustes silitusorganites. Loomad: Nrilised, roomajad, mblikud, skorpionid, krberebased, hnid, antiloobid. Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, ine eluviis, pevase kuumuse eest otsivad varju maa sees. Paljud jvad suveunne Inimtegevus: Liigid: 1) Liivakrb 2) Kivikrb 3) Savikrb 4) Lssikrb 5) Soolakrb Keskkonnaprobleemid: lekarjatamine, krbestumine, puude ja psaste maha vtmine
kliima suved kuivad ja kuumad, talv pehme Kitsed ja lambad ja vihmane. Idarannikutel-talvel vähe sademeid ja temp. madalad, suved-soojad ja niisked. Troopiline Alati soe ja kuivKuni Kõige enam soojust (kuni 11000 °c), Datlipalm, puuvill, 11 000 °c sademeid ei teki suhkruroog, riis, nisu. Kaamelid ja lambad Lähisekvatori Aastaringi soe Väga niiske, sademed jaotuvad Väheviljakad ja õrnad Igihaljad vihmametsad, hirss,
aastas 2-3 saaki. Mullad Nisu, mais,riis, tubakas, õlitaimed, väheviljakad. Orkaanid teepõõsas. Troopiline Veg. Periood kõrbed 0-250mm/aastas Kõrbed tegeleda saab vaid Suhkruroog, puuvill, datlipalm, oaasides. kohvipuu. Akt.Temp. kuni 11 000°C Kaameli- ja lambakasvatus Lähisekvatoriaalne Veg. Periood 12 kuud 250-2000mm/aastas Väheviljakad mullad Kuiv savann- põuakindlad kultuurid-
niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, koaala, hüään pildistamine (meie talvel) sõrmrohi Kõrb kuum, kuiv, hallmuld kaktus, öine eluviis, rändkarjakasvatu külm kõrb Gobi kõrb troopiline datlipalm, kaamel, s, sukulent(koguvad vee aaloe karakal, oaasipõllundus lehtedesse, vartesse vms, nt skoripion aaloe, kaktus), loomadel pole higinäärmeid
Sahara aastane sademete hulk on alla 100mm. Pinnamood on Saharas peamiselt madal ja tasane, Sahara keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamad. Saharas on vähe erinevaid taimi, põhiliselt kasvavad seal oleandrid, õlipuud, tamariskid, akaatsiad, erinevad põõsad ja kõrrelisi. Sahara tähtsaim kultuuritaim on datlipalm. Sahara rahvastik on väga hõre. Suuremaosa rahvastikust moodustavad araablased ja berberid, millest enamik elavad oaasides. Sahara rahvastiku põhilised tegevused on oaasidepõllundus, rändkarjakasvatus ja mäetööstus. Sahara loomastik on väga liigivaene, kuumuse tõttu ei pruugi kõik isendid elama jääda. Sahara kõige tavalisemad loomad on: gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid, mõnedes kohtades ka hüääne ja saakaleid. Peale selle elab
mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes · Õitsevad ja viljuvad kiiresti · Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik · Väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks · Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed · Saksauul · Liivaakaatsia · Puju · Kaktused · Kaameliastel · Aaloe · Piimalilled · Agaav · Velvitsia · Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes · Taluvad hästi kuumust · Väike veevajadus · Soomuseline kehakate · Varjevärvus · Öine eluviis · Läbivad suuri vahemaid · Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse · Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad · Kaamel ( dromedar e. üksküürkaamel ja baktrian e. kaksküürkaamel) · Skorpionid, ämblikud, putukad · Närilistest suslik, liivarott, liivahiir jt.
en.rodema.es Tenerife maastik ● Saare lõunaosas – kaunid liivarannad ja lauge maastik ● Keskosas – El Teide ● Põhja – ja lääneosas on metsadega mäed, www.aurinko.ee lopsakalt rohelised orud, maalilised ja järsud kaljulõhed. ● Tenerifet katab vahemereline kuivalembene www.novatours.ee põõsastik. Tenerife taimestik ● Kanaari mänd ● Kanaari datlipalm ● Draakonipuu nagi.ee ● Loorberipuu et.wikipedia.org www.kleongroup.ee et.wikipedia.org Tenerife kliima ● Tenerife kliima on subtroopiline. ● Ööpäeva keskmine temperatuur on 19- 26°C. ● Keskmine veetemperatuur on 19-23°C. lagalog.com ● Tenerife loodeosa on niiske, lopsaka troopilise taimkattega.
Metsandus ja metsamajandus Metsad katavad umbes 30% maismaast (4 miljardit hektarit), kuid jaotuvad piirkonniti väga ebaühtlaselt. Maailma metsarikkamad riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia. Euroopas Rootsi, Soome, Eesti ja Norra. Valdav riiklik metsaomand: 1. Euroopas riigimetsi 90% 2. Põhja-Ameerikas 64% 3. Aasias 94% 4. Aafrikas 100% 5. Venemaal 100% Vaid kolmandik maailma metsadest on esmased nn looduslikud metsad, mida inimene oma majandustegevuse käidus pole muutnud. Hoiumetsad: Mets, kus ei tehta mitte mingisugust majandustegevust. Inimtegevus piirdub looduse kaitsmisega. Raied on lubatud vaid liigikaitselisel või looduslikkuse taastamise eesmärgil. Kaitsemets: Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse. Kui hoiumetsas kaitstakse metsa ennast, siis kaitsemets kaitseb omakorda midagi. Selleks võivad olla rannad, kaldad, allikad looalad, põhjavesi, erosiooniohtu, saastatust. ...
PÕLLUMAJANDUS 1. Tooraine tootmine tööstusele (liha, piim, vill) 2. Elanikkonna varustamine toiduainetega (isevalmistamine, sissevedu) 3. Loomasööt veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvup...
Mussoonmetsad dingo, kiivi, sipelgasiil eukalüpt, bambus, hikkoripuu Kõrb Peamiselt Mandrite Mullad kas Fennek, skorpion, Hiidkaktus, aaloe, troopiline siseosades, puuduvad, või kaamel, lõgismadu, velvetša, datlipalm, kliimavööde mäestike varjus, esinevad kilpkonn, varaan, viigikaktus, külmade hoovuste hallmullad või kõrbehiir joosuapuu punamullad ligidal Savann Lähis Kõrbede ja lähis- Pruunmullad, Lõvi, gepard, sebra, Baobab, akaatsia,
Liivakõrb, mulda ei esine. Palju kruusa ja klibuvälju e. regid. Liivaluidetes tekivad huvitavad kipskristallid. TAIMEDE KOHASTUMUS Lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud. Paksud lehed, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust. Õitsevad ning viljuvad väga kiiresti Pikad juured, mis ulatuvad sügavale. SAKSAUULIPUU E DATLIPALM KASAHSTANI KAKTUS TAIMED LOOMADE KOHASTUMUS Suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks. Paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest. Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest. Tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Toiduks valitakse enam-vähem kõike. Parim kaitse osavus ja väledad jalad.
vähe sademeid 8-9 kuud (vajab puuvill, riis, puuviljad, Troopilinevööde kõrbed s-kuum, t-jahe vähe viljakad Kairo alla 200 mm kunstlikku niisutust) datlipalm riis, irss, sorgo, puuvill, 12 kuud (vajab talvel Lähisekvatoriaalne savann s-kuum, t-soe s-rohkem, t-vähe vähe viljakad maapähkel, suhkruroog, Lusaka
See on ka seletus sellele, miks kõrbes taimed hõredalt kasvavad. Teistel taimedel on seevastu hästi sügavale ulatuv juurestik. · Vee säilitamiseks on taimedel jällegi omad nipid. Osad kaktused on volditud nagu lehvik. Kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledamaks (voldid muutuvad lamedamaks). Kui vesi ära tarbitakse tõmbub taim kurruliseks tagasi. Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks. Sinna, kus datlipalm kasvama hakkab, tekib kindlasti oaas. Kaktusesarnane piimalill on põhiliselt Saharas ja Liibüas. Piimalille lehed on moondunud astlakujuliseks, et vähendada veeauramist. Loomastik:
Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu- ja karjamaadel taastuda. 12. Inimeste tegevus kõrbes. Paljudes kõrberiikides toodetakse soola. Suurem osa rahvast tegeleb rändkarjakasvatusega, tegeldakse põllumajandusega ja karjakasvatusega. 13. Maavarade leidumine kõrbealadel. Kõrbealadelt leidub soola, nafta- ja gaasivarusi. 14. Mis kasu on kaamelist ja datlipalmist. 15. Kaamlilt saab liha, piima, nahast ja villast tehakse riideesmeid. Lisaks on ta liiklusvahend. Datlipalm annab peaaegu kõike,mis eluks vajalik: toitu, puidust saab varjualuse ehitada ja tarbeesemeid, suured lehed lähevad taimesöödaks. 16. Mõisted. Oaas - vähese taimkattega rohelisemad alad Vadi sügavad orud Luide pinnavorm Beduiin kõrbeelanik Sukulendid Vett säilitavad taimed(nt kaktus) Kõrbestumine Kõrbealade laienemine Soolak Kuiv madal nõgu Busmanid kõrbe põliselanik Efemeerid Taim 17. Kontuurkaardi täitmine atlasega,
taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed. 9. Mis on uhtorg? uhtorg on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. 10. Mis liiki taimed on kõrbes levinud? Kõrbetaimed, nt datlipalm, harjashein, kaktus, saksauul jne 11. Mida tähendab muldade degradeerumine Mulla degradatsioon ehk mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamise tagajärjel
Seal pole püsivaid pinnaveekogusi kuid läbi kõrbete voolavad jõed, mis saavad oma vee mõnest sademerikaest piirkonast MULLASTIK Mitmekesised mullad Jaotatakse viieks: liiva-, kivi-, savi-, lössi- ja soolakõrbed Lössikõrb: pind on lõhki kuivanud ja savine Soolakõrb: soolakristallidest TAIMESTIK Palju valgust kasvamiseks Rohttaimed, põõsad ja üksikud puud Datlipalm: kõige levinum palmiliik, elab kuni 200 aastaseks Harjashein: kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes Aaloe: paksud lahed veekaotuse kaitseks, võib kasvada 3-4 meetriseks, mahl tõstab söögiisu ja ergutab ainevahetust. KULTUURTAIMED TAIMEDE KOHASTUMUSED Taime lehed: puuduvad, imepisikesd või nende asemel hoopis astlad, mis ühtlasi kaitsevad januste loomade eest Taimed kaotud vahakihiga, mis vähendab
ARAABIA KÕRB ÜLDISELT Araabia kõrb on kõrb Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Liibüa kõrbest (kuulub Sahara alla) eraldab Niiluse org; mõnikord peetakse Araabia kõrbe ka eraldi kõrbeks. Araabia kõrbe ei tohi segi ajada Araabia poolsaare kõrbetega (inglise keeles võidakse mõlemaid nimetada väljendiga Arabian Desert). ASUKOHT Araabia kõrb ulatub Egiptusest põhjas kuni Eritreani lõunas ja hõlmab ka osa Sudaanist ja Etioopiast. PINNAMOOD Araabia kõrbe läbivad Punase mere ranniku lähedal mäed kõrgusega kuni 2187 meetrit (Shaiyb-al-Banat). Niiluse orust eraldab mäestikku kohati lavamaa. Araabia kõrbes on palju orge. Mäed ja orud raskendavad liikumist. Selle poolest erineb Araabia kõrb tugevasti Liibüa kõrbest. KLIIMA Araabia kõrbes on sademeid 10...20 mm aastas (võrdluseks: Liibüa kõrbes on aasta keskmine sademete hulk va...
T T T T - idarannikute mereline troopiline kliima soojushulk planeedil maksimaalne (kuni 10.000 °C) põllumajandus võimalik oaasides ja kõrbekarjamaadel troopiline idarannikute kliima niiske ookeanilt puhuvad passaadid troopiline kliima datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu lähisekvatoriaalne kliima kuiv lähisekvatoriaalne kliima põuakindlamad kultuurid savannides veisekasvatus mullad väheviljakad vee ja tuuleerosioon, muldade kivistumine niiske lähisekvatoriaalne kliima aastaringne taimekasvatus niisutatavatel maadel 3 saaki aastas
Vähe huumust, aga palju vajalikke mineraalaineid Taimed kõrbes Taimede kohastumused eluks kõrbes Õitsevad ja viljuvad kiiresti Sügavale ulatuvad juured või hea pindmine juurestik Väikesed lehed või astlad aurumise vähendamiseks Mõnedel taimedel lihavad varred või lehed niiskuse hoidmiseks Tüüpilised kõrbetaimed Saksauul Liivaakaatsia Puju Kaktused Kaameliastel Aaloe Piimalilled Agaav Velvitsia Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Varjevärvus Öine eluviis Läbivad suuri vahemaid Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad Kaamel ( dromedar e. üksküürkaamel ja baktrian e. kaksküürkaamel) Skorpionid, ämblikud, putukad Närilistest suslik, liivarott, liivahiir jt. Roomajatest kobra, gürsa, eefa, sisalikud
Kõrb Peamiselt Mandrite siseosades, Mullad kas Fennek, skorpion, kaamel, Hiidkaktus, aaloe, Inimasustus hõre, maavarade Ülekarjatamine, muldade troopiline mäestike varjus, puuduvad, või lõgismadu, kilpkonn, varaan, velvetsa, datlipalm, kaevandamine, põllumajandus väljakurnamine, kõrbete kliimavööde külmade hoovuste esinevad kõrbehiir viigikaktus, joosuapuu laienemine, nafta- ja ligidal hallmullad või põhjaveereostus
hikkoripuu olmereostus Kõrb Peamiselt Mandrite Mullad kas Fennek, skorpion, Hiidkaktus, aaloe, Inimasustus hõre, Ülekarjatamine, troopiline siseosades, puuduvad, kaamel, lõgismadu, velvetsa, datlipalm, maavarade muldade kliimavööde mäestike varjus, või esinevad kilpkonn, varaan, viigikaktus, kaevandamine, väljakurnamine, külmade hallmullad kõrbehiir joosuapuu põllumajandus kõrbete laienemine,
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
aaloe liigid on oma koha leidnud meiegi kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime. Namiibi kõrbes kasvab üks väga haruldane taim - velvitsia. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemne taim nagu okaspuudki ja tal on kogu oma elu jooksul vaid kaks pikka lintjat lehte, mis tüve juurest kasvavad ja otstest järjest surevad (pildil ribadeks rebenenud). Velvitsia võib elada mitusada aastat ja õitseb vaid korra elu jooksul. Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks. Sinna, kus datlipalm kasvama hakkab, tekib kindlasti oaas. Kõrbetes elavad loomad Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema ellujäämise nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega. Tugev kuumus, põletav päike ja veepuudus
pikad okkad või astlad. Taimedel on samuti suur soolataluvus. Kui tuleb vihma, siis peavad taimed seda kohe ära kasutama ning hakkavad kiiresti õitsema ja nende viljad valmivad kiiresti. Eriti palju esineb kõrbes kaktuseid ning erinevaid liiki kõrbelilli. Taimedest esinevad kõrbes näiteks Datlipalm, Harjashein ja Kõrbetarm. 5. Inimtegevus Asustus on kõrbetes hõre. Elama asutakse oaasidesse ja jõgede orgudesse. Sinna, kus on vesi lähedal. Inimesed on raskete
5) Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Kõrbes kasvavad taimed: 1) kaligoonum 2) saksauul 3) tamarisk 4) agraav 5) palmliilia 6) aaloe 7) kaktus 8) piimalill Kõrbes elavad loomad: 1) kaamel 2) kits 3) lammas Kõrbes kasvatatakse: 1) arbuus 2) dattel 3) melon 4) nisu 5) oder 6) puuvill Taimed Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Kõrbes moodustavad datlipalmid oaase. Nad varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust. Tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed. Varjus meeldib lesida ka tuntud kõrbeloomadel kaamelitel. Palmi juured on sügaval liivas, et vett kätte saada. Palmi viljad datlid on söödavad toorelt. Need on kõrbeelanike põhitoiduks. Datlid sisaldavad kuni 70% suhkrut. Neid on hea säilitada, need ei rikne. Datlipalm on igati kasulik
aaloe liigid on oma koha leidnud meiegi kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime. Namiibi kõrbes kasvab üks väga haruldane taim - velvitsia. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemne taim nagu okaspuudki ja tal on kogu oma elu jooksul vaid kaks pikka lintjat lehte, mis tüve juurest kasvavad ja otstest järjest surevad (pildil ribadeks rebenenud). Velvitsia võib elada mitusada aastat ja õitseb vaid korra elu jooksul. Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks. Sinna, kus datlipalm kasvama hakkab, tekib kindlasti oaas. Kõrbetes elavad loomad Loomad, kes elavad kõrbes, peavad võitlema ellujäämise nimel mitmete vaenulike ja raskete tingimustega
Araablased ja islam Araablaste peamine elupaik oli Araabia poolsaar ning kuna see oli suures osas kõrb, tegeleti rändkarjakasvatusega (beduiinid - rändkarjakasvatajad) ja oaasides ka põlluharimisega datlipalm (fellah). Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 - 632), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana. Karavani saatjana viibis ta Araabia poolsaarelt väljas, Vahemere idarannikul, puut...
Araablased ja islam Araablaste peamine elupaik oli Araabia poolsaar ning kuna see oli suures osas kõrb, tegeleti rändkarjakasvatusega (beduiinid - rändkarjakasvatajad) ja oaasides ka põlluharimisega datlipalm (fellah). Läänepoolsetel aladel Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 - 632), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana. Karavani saatjana viibis ta Araabia poolsaarelt väljas, Vahemere idarannikul, puut...
kõvalehelised põõsastimed.taimed:valge saksauul,liiva akaatsia. · Kõrbeid eristatakse pinnase iseloomu ja veereziimi järgi . Elustik Taimestik : talub suurt kuumst ja kuivust .Kõige rohkem on taimedest liblikõielisi, korvõielisi, altsalisi. Kuivalembelised taimed on : saksauulid, kolligoonium, agaav, aaloe, kaktused,piimalill. Mitmeaastased rohttaimed :puju, kaameliastel. Kõrbepäritolu kultuurtaimed on arbuus ja melon.kõrbes kasvatatav tähtsaim kultuurtaim on datlipalm. kÕrbeloomad: taluvad hästi kuumust.neil on soomuseline kehakate ja kaitsevärvus.+väike veevajadus.enamik loomi on oma eluviisilt uru- ja ööloomad, osa neist teeb ka suveuinakut. kõrbe loomad :suslik, liivarott.kobra , eefa, .tuntuim kõrbeloom on kaamel. Inimtegenus · Rändkarjakasvatus (rändkarjus e.nomaadid)- kitsed, lambad, kaamlid(tänapäeval kasutuses ka maastur ja veoauto ) · Põlluharimine(seal, kus leidub vett)
kasvavad) b) muld- viljakus, huumuskihi paksus, mulla õhu ja niiskusreziim c)pinnamood- ''terrassid''. Kõrgematele aladele põlde ei rajata. Nõlva kalle d) veestik- kanalid niisutamiseks majanduslikud: a)kapital b)tööjõud c) turg d) valitsuse poliitika * ekvatoriaalne: kautsukipuu, bataat, jamss, maniokk lähisekvatoriaalne: kohvipuu, hirss, kakao, banaan, maapähkel, suhkruroog, dzuut, teepõõsas, õlipalm troopiline: datlipalm, oaasides banaan, riis lähistroopiline: viinamarjad, oliivid, apelsin, greip, sidrun, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsas, puuvill parasvööde: rukis, nisu, oder, kaer, suhkrupeet, päevalill, kaalikas, sojauba, *ekstensiivne põllumajandus toodangu saagikuse suurendamiseks laiendatakse põllumaid või ostetakse rohkem loomi intensiivne põllumajandus toodang suureneb ühe ühiku arvelt, ei suurendata pindala või loomade arvu *põllumajandusega kaasnevad probleemid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
