sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19.sajandi keskpaigani, seni kuni Briti tekstiilitööstur Sir Titus Salt need loomad avastas ja sellest ajast alates on alpakavill siidi ja kasmiiri kõrval üks hinnatumaid kiude maailmas. [1] Andides elavate rahvaste hulgas on alpaka liha olnud delikatessiks, kuid nüüdseks on Peruu valitsus võtnud alpakad kaitse alla, kuna kõrgelt hinnatud alpaka liha salakaubavedu Põhja-Ameerikasse oli tõusmas suureks probleemiks. Seadus ei luba enam alpakasid tappa liha saamise eesmärgil ega ka kaubelda sellega. Alpakad /Auchenia pacos/ on kõige arvukamad neljast Lõuna-Ameerika kaamellaste sugukonda kuuluvatest loomadest (vt joonis 2). [1] (Joonis 1 Alpakade kasvatamine) (Joonis 2 Alpaka Peruu mägismaal) 3 ALPAKAST ÜLDISELT
sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19.sajandi keskpaigani, seni kuni Briti tekstiilitööstur Sir Titus Salt need loomad avastas ja sellest ajast alates on alpakavill siidi ja kašmiiri kõrval üks hinnatumaid kiude maailmas. [1] Andides elavate rahvaste hulgas on alpaka liha olnud delikatessiks, kuid nüüdseks on Peruu valitsus võtnud alpakad kaitse alla, kuna kõrgelt hinnatud alpaka liha salakaubavedu Põhja-Ameerikasse oli tõusmas suureks probleemiks. Seadus ei luba enam alpakasid tappa liha saamise eesmärgil ega ka kaubelda sellega. Alpakad /Auchenia pacos/ on kõige arvukamad neljast Lõuna-Ameerika kaamellaste sugukonda kuuluvatest loomadest (vt joonis 2). [1] 3 (Joonis 1 Alpakade kasvatamine)
Rakvere Reaalgümnaasium Marit Mesi 5.klass ALPAKAD Referaat Rakvere, 2019 Alpaka (ld.k. Vicugna pacos) on Lõuna-Ameerika Andidest pärit kaamellane, kes meenutab välimuselt väikest laamat (vt lisa 1.). Alpaka kuulub sõraliste seltsi, mõhnjalgsete alamgruppi ja on mäletseja. Alpakal on erinevalt teistest mäletsejalistest vaid kolmekambriline magu (veisel näiteks on neljakambriline magu). Alpakad on üks maailma vanimaid kodustatud kariloomatõuge. On tõestatud, et alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi
INKAD *Eelkultuur: CHAVINI KULTUUR 900-200 Ekr, Peruu rannikumadalikul, Andide Jalamil. *U 1200 ilmus Andidesse uus võimas hõim, kes rääkis ketšua keelt *Pealinn Cuzco *Kogenud põlluharijad, harisid terrasspõlde, võtsid kasutusele kõik vähegi viljakad maad *Peamised kodustatud loomad – alpakad, laamad, vikunjad, guanaakod – kuuluvad kaamellaste sugukonda *Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km *Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi *Riiki hoiti koos karmi sõjalise jõuga, tugev püsiarmee *Söök: kinoa, kartul, pichuberry, sacha inchi, mais. *Maaomand: oli jagatud kolmeks: inka (valitsejad), päikese (preestrid, vaimulikud) ja kogukonna (lihtrahvas) osa. Oluline ühiskonnagrupp oli ayllu – kogukond või suguvõsa
inimestel. Inkade käsutuses olid ka võimsad niisutussüsteemid kõrbes, mille abil põldusid kasutuskõlblikena hoiti.Üheks inkade saavutuseks oli ka oskus põldusid väetada. Väetisena kasutati näiteks fekaale, laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda. Nende meetodite kasutamine näitab, et inkade põllumajanduslikud teadmised ja oskused olid ülimalt kõrgele arenenud. Koduloomad. Inkadel oli viit liiki koduloomi: laamad, alpakad, koerad, merisead ja biisampardid. Merisigu ja biisamparte kasvatati toiduks aga laamsi kasutati peamiselt ohvriloomadeks, aga nende villast tehti ka riideid. Alpakakasukast sai luksusvilla. USUND. Inkad uskusid jumalaid. Nad arvasid, et nad ei pärine siit maailmast, sest usuti, et nende esivanemad olid jumalad. Põlluharijad kummardasid andunult Maajumalannat ja kalurite jumalaks oli meri. Kõige tähtsamad jumalad olid taevajumalad: Kuunaine,
laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda.) Inkade põllumajanduslikud teadmised ja oskused olid ülimalt kõrgele arenenud. Teadmistest seisis kõrgemal maagia. Usuti kõrgematesse jõududesse, mis kogu elu maapeal juhtis. (Neile toodi ka ohvreid.) Nad uskusid, et on olemas neli püha ilmakaart, sellest ka inkariigi teine nimi: "Nelja ilmakaare riik". Inkade koduloomad Inkadel oli viit liiki koduloomi: laamad, alpakad, koerad, merisead ja biisampardid. Laamasid kasutati peamiselt ohvriloomadena, aga nende kasukast valmistati ka riideid ja muid esemeid. Alpakakasukast sai luksusvilla. Toiduga varustasid inkasid merisead, kellest oli aretatud suured ja lihavad liigid. Biisamparte kasvatati umbes samadel eesmärkidel, nagu merisigugi. Impeeriumi valitsemine Valitsejaks keiser, kellele allus palju ametnikke. Majanduselu algraku moodustas sunnismaine
kooka oli inkariigi kuulsaim narkootikum, mida näriti lubjaga segatult). Kõige kõrgematel aladel valitsesid kartuliliigid. Inkade käsutuses olid ka võimsad niisutussüsteemid kõrbes, mille abil põldusid kasteti. Üheks inkade saavutuseks oli oskus põldusid väetada. Väetisena kasutati näiteks fekaale, laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda. Inkade koduloomad Inkadel oli viit liiki koduloomi: laamad, alpakad, koerad, merisead ja biisampardid. Kaameli sugulasi laamasid kasutati peamiselt ohvriloomadena, aga nende kasukast valmistati riideid ja muid esemeid. Veoloomadena neid ei kasutatud, sest ratast veel ei tuntud. Alpakakasukast sai luksusvilla. Toiduga varustasid inkasid merisead, kellest oli aretatud suured liigid. Biisamparte kasvatati umbes samadel eesmärkidel, nagu merisigugi. ,,ENE", kirjastus Valgus ,,Indiaaniraamat", Eesti Riiklik kirjastus Inkade Arhitektuur
Elva Gümnaasium „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“ REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud..................................................................
Guanakovillast valmistatakse ka jämedakoe- list riiet ja vaibamaterjali. Guanako nahka, eriti vasikate oma kasutatakse punarebase karusnaha asendajana, kuna väga sarnase tekstuuri tõttu on neil raske vahet teha. Koodlühend - WU Albakavill Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid. Alpakad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt umbes 6000 aastat tagasi. Inkad hindasid alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast. Seda kutsutigi inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19.sajandi keskpaigani, seni
Kaamel annab segavilla, peent alusvilla ning karmimat pealisvilla. Laamavill(WL)- Kasutatakse Ecuadoris, Peruus, Boliivias, Tsiilis veoloomana. Laamasid on kahte liiki, ühed annavad kerget villa, millest valmistatakse rõivariiet. Teine raske vill mida kasutatakse vaipade, käite, kottide jm tootmiseks. Musta, pruuni või valget värvi. Kauni tuhmi läikega. Soe, kerge, tugev. Hooldatakse nii nagu kõiki villaseid tooteid. Alpakavill(WP)- Alpakad elab Lõuna-Peruus ja Põhja-Peruus. Kaamellaste kiududest väärtuslikem. Seda kutsutakse inkade kullaks. Kasutatakse nii puhtalt kui ka segatuna lambavillaga, siidiga. Hooldus sarnane lambavillaga. 1.2.1 Karusloomavill Angooravill(WA)- angooraküülik. Pärit Türgist Angora maakonnast. Peamised tootjad Prantsusmaa, Suurbitannia, Hiina, Jaapan, peruu, Boliivia. Väga peen ja sisaldab rohkesti õhuõõnsusi mis teeb kiust eriti hästi sooja pidava. Hea niiskusimamisvõimega
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
