Vespucci tegi aastail 1497-1504 (toonaAragoni ja kastiilja) krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus maailm" (Lorennzo de Pierfracesco) ja "Amerigo neli reisi" (Piero Soderinile), mis peatselt trükiti ning levisid Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud. Teistes allikates on kinnitus ainult teise ja kolmanda reisi toimumisele, esimene ja neljas on arvatavasti väljamõeldised. On oletatud, et Vespucci valetas teadlikult, et iseenda rolli suurendada; neid kirju on ka teiste kirjutatuiks peetud. Reisidel jõudis ta 25. Lõuna laiuskraadini ning taasavastas tähed α Centauri (Proxima centauri) ja B Centauri ja Lõunaristi tähtkuju, mida põhjapoolkeral näha pole. (Nende olemasolust teatiVana-Kreekas, kuid keskajal nad Euroopas unustati.) Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasjaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud....
3 Esimene reis:............................................................................................................ 4 Teine reis: ..................................................................................................................4 Kolmas reis:................................................................................................................5 Oma kolmandal reisil tegi Vespucci oma kuulsa avastuse ja teatas, et see niinimetatud Aasia kus Kolumbus arvas end olevat käinud ei olnud Aasia vaid hoopis uus manner......................................................................................................5 Neljas reis: .................................................................................................................5 Kirjalikud tõendid reisidest:...........................................................................................5...
klass Amerigo Vespucci Amerigo Vespucci sündis 9. mail aastal 1454 Firenzes. Amerigo sündis rahavahetajate gildi notari kolmanda lapsena. Ta vanemad olid Ser Nastagio Vespucci ja Lisa di Giovanni Mini. Vespuccide pere oli üks kõige austatumaid ja kultuursemaid aristokraatlikke perekondi Firenzes. Amerigo Vespucci käis oma onu avatud koolis. Hiljem hakkas ta tööle Medicide perekonna heaks. Hiljem kolis Amerigo oma perega Hispaaniasse, kus ta hakkas kaupmeheks ja kartograafiks. Hiljem tegeles ta purjetamisega. Vespucci tegi aastail 14971504 Hispaania krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjandi ''Uus maailm'' ja ''Amerigo neli reisi'', mis trükiti ning levis Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud...
, kandis kaardile Eesti. Marco Polo elas 13. Saj., reisis mööda maismaad Kesk- Aasias, Indias, Hiinas ja Malaisias. Ibn-Battuta elas 14. Saj., palverändurina käis Põhja- Aafrikas, Kesk-Aasias, Indias ja Indoneesias, koostas reisikirjeldusi. Afanassi Nikitin elas 15. Saj., reisis Indiasse, koostas reisikirjelduse. Cristoph Kolumbus jõudis 1492. aastal Lääne-India saarestikku, avastas Ameerika. Vasco da Gama purjetas aastatel 1497-1498 ümber Aafrika Indiasse. Amerigo Vespucci jõudis aastatel 1497-1502 L- Ameerika rannikule, temast tuli ka Ameerika nimi. F. Magalhäes sooritas aastatel 1519-1522 esimese ümbermaailmareisi. Obel Tasman uuris aastate 1642-1644 Vaikse o. saari ja Tasmaaniat. James Cook sooritas aastatel 1768-1778 3 ümber- maailmareisi, uuris Vaikse o. saari, kaardistas Austraalia. Krusesten, Lisjanski Eestlased, kordasid aastatel 1803- 1806 Magalhäesi teekonda, peatusid ka Jaapa-ni s. Küsüli s. Hawail....
· Tagasi kodumaale jõudis vürtsidest pungil laevadega. o Diaz · Esimene eurooplane, kes purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. o Magalhaes (1480-1521) · 1519-1522 I ümbermaailmareis. · Oli esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. · Kodumaale tagasi ta ise ei jõudnud: tapeti Filipiinidel pärismaalaste poolt. o Vespucci (1454-1512) · Nimetati tema järgi manner Ameerikaks. o Medici · Itaalias esiletõusnud Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale. Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga. o Hus (1370-1415) · Tsehhi usureformaator ja filosoof, pooldajad hussiidid....
A: 3.august 1492.a, J: Christoph Kolumbus (1451-1506), itaallane. EG: Alustas Andaluusiast, lühike peatus tehti Kanaari saartel, edasi kulges teekond juba tundmatult. 12. oktoobri ööl märgati maad, olid jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. RT: Toonased sõitjad uskusid, et olid jõudnud Indiasse, tegelikult aga avastasid Ameerika. 2. A: 1513.a, J: Amerigo Vespucci . EG: Jätkas Kolumbuse teekonda. RT: Tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika. 3. A: 1519-1522. (I ümbermaailma reis) J: Fernao de Magalhaes (1480-1521). EG: teekond lääne suunas. RT: kodumaale mees ei jõudnud, pärismaalased tapsid ta Filipiinidel puhkenud tülis. · Portugal 1. A: 1394-1460. J: Henrique Meresõitja. EG: avastasid Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ning jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. RT: need...
6. Palun tooge kaks näidet uuenduslikkest mõtlejatest, mille poolest nad tuntud olid? 7. Mis olid suurte maadeavastuste põhjused? Eurooplased tahtsid leida alternatiivse meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Oli vaja leida tulusaid ja uusi ühendusteid kaupade tranportimiseks. 8. Mille poolest on tuntud saanud järgmised isikud Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ? Kolumbus avastas aastal 1492 Ameerika. Vespucci järgi sai Ameerika nime, sest tema ütles esimesena, et avastatud on uus manner. 9. Millised olid maadeavastuste mõjud Euroopale? Avardasid silmaringi. Varauusaja lõpuks oli eurooplastele teada umbes 4/5 maakera pindalast. Õpiti tundma rohkem taimi ja loomi. Ameerikast saabusid kartul, tomat, mais, tubakas ja kalkun. Saabusid ka uued haigused nagu süüfilis....
rajas sõjalisi tugipunkte, 1519-22 Fernando de I ümbermaailmareis Hispaania- meretee Indiasse Magalhaes Kolumbus: · I reis - Santa Maria, Pinta, Niña · II reis 17 laeva, 1200 inimest. · III reis Trinidad ja Lõuna-Ameerika kirderannik, 8 laeva, 300 meest, 50 naist Hispaanias Kolumbus arreteeriti, uuriti tegevust Vespucci · Amerigo Vespucci jõudis Amazonase jõe suudmesse · Tunnistas esimesena et tegemist on uue maailmajaoga Uus Maailm, Amerigo - Ameerika · Väin Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel jäi leidmata. · 1513 avastati, et teisel pool Panama maakitsust on ookean. (Magalhaes 1519-22). Hispaania rahastas I ümbermaailmareisi 5 laeva, üle 200 mehe. Atlandi ookean Brasiilia. Näljamässud. Magalhaesi väin 3 kuud ookeanil, skorbuut Filipiinid ...
Ka kuninganna ja kuningas õnnitlesid Kolumbust. Pinta sõitis aga Bayona sadamasse Hispaanias , tegi seal väikese peatuse laeva parandamiseks ja siis sõideti edasi . Palos`esse jõuti umbes tund aega Niast hiljem. Pinzón arvas, et nüüd nimetatakse teda kangelaseks , kuid see nimetus oli juba Kolumbusele antud. Pinzón suri paari päeva pärast. Hiljem avastas aga Amerigo Vespucci , et India ei olnud India vaid hoopis täiesti uus manner ja seda nimetati Ameerikaks. Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas. Isegi Kolumbuse põrmul seisid ees reisid üle ookeani. Algul viidi Kolumbuse surnukeha Haiitile, 350 aastat hiljem aga reisis ta tagasi. Genovalase põrm on nüüd Sevillas. Kolumbuse saatus paneb tõsiselt mõtlema. Ta oli vapper, julm ja ettevõtlik. Amerigo Vespucci Amerigo Vespucci [am'eerigo vesp'utsi] (9...
Euroopale: maailmapildi avardumine, uute kaubateede kujunemine, uute kaubanduskeskuste esilekerkimine, rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine, uute põllukultuuride levik(kartulm, tomat, oad, kakao, mais jms.), hindade revolutsioon, süüfilis. Olulisemad maadeavastajad. Vasco da Gama – jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni Amerigo Vespucci – tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud „India“ oli tegelikult täiesti uus maailmajagu – Ameerika 1492.a – Kolumbus avastas Ameerika 1519 – 1522 – portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Mikolaj Kopernik- heliotsentriline maailmasüsteem, Galileo Galilei- teleskoop, Leonardo Da Vinci, Michelangelo Buonarotti, Machiavelli – filosoof, poliitik, Johannes Gutenberg- trükimasin, Dante Alighieri-kirjanik. Henry 8....
Kõik olid väga õnnelikud, sest tundsid oma jalge all jälle maad. Ka kuninganna ja kuningas õnnitlesid Kolumbust. Pinta sõitis aga Bayona sadamasse Hispaanias, tegi seal väikese peatuse laeva parandamiseks ja siis sõideti edasi. Palos´esse jõuti ubmbes tund aega Ninast hiljem. Pinzon arvas, et nüüd nimetatakse teda kangelaseks, kuid see nimetus oli juba Kolumbusele antud. Pinzon suri paari päeva pärast. Hiljem avastas aga Amerigo Vespucci , et India ei olnud India vaid hoopis täiesti uus manner ja seda nimetati Ameerikaks. Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas ja Ameerika Ühendriikide tekkimine. Umbes 60% Ameerika valgeist asukatest oli pärit Inglismaalt ja seega olid nad inglased. Teistest maadest saabunud läksid ka varsti üle inglise keelele. 18. sajandil algas aga uute ameerika rahvuste kujunemine. Aluseks oli inglise keel ja kultuur, muusikat mõjutas...
1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid...
Peaseks sõjaliseks üksuseks kujunes raskeratsavägi. Lisandus pistoda. Head sõjaratsu pidi olema. Abilised: kilbikandja, kannupoiss, vibumees. Liiguti joonrivis. Jalavägi kasutas pikkvib Sündis palgasõjavägi 15 saj. ja leiutati suurtükid ja püsside laskevõime paranes. 11. Suured maadeavastused (§26): varasemad reisid, eeldused/põhjused, tulemused. B. Diaz, Kolumbus, V. da Gama, A. Vespucci , F. de Magalhaes 1. Varasemad retked · kuni 15. saj. aeglaselt, järk-järgult, kaubaretked, vallutusretked · Kartaago meresõitja Hanno · Aleksander Suur · viikingid · ristisõdijad · Marco Polo 13. saj. Mongooliasse, Hiinasse 2. Põhjused / eeldused · legendaarsed Idamaade rikkused (India, Hiina, Aafrika) · vajadus väärismetallide järele (sõjad kulukad; käibel raha) · soov leida alternatiivi kauplemisele araablastega (eriti pärast 1453. a.)...
läheb Aafrika lõunatipust edasi Cristoph Columbus täpne päritolu teadmata 10 arvatavat sünnilinna 4 merereisi Ameerikasse arvas, et läheb Indiasse esimest merereisi toetasid Hispaania valitsejad Portugal naeris välja 12. oktoober 1292 Ameerika avastamise päev 15. saj oli arvutatud ligikaudne maailma ümbermõõt Columbus arvas, et on lihtne Amerigo Vespucci uuris rannajoont veendus, et Columus ei avastanud Indiat Fernando de Magalhaes 16. sajandi algus esimene ümbermaailmareis 1519 1522 AMEERIKA PÕLISRAHVAD Seega oli vajalik ära jagada valdused, mis lähevad Hispaaniale ja Portugalile. 1494 sõlmiti Rooma paavsti juhtimisel Tordesillase leping Portugal jääb kokkulepitus joonest alad, mis jäävad idapoole läänepoolsed Hispaaniale. 16...
Nad kasutasid sõiduks viikingilaevu. Nad avastasid Islandi (795. a.), Gröönimaa (981. a.) ja Põhja-Ameerika (u. 1000. a.) Pärast pikemat vaheaega algas 15. sajandil periood, mida kutsutakse suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Sellele pani aluse Christoph Kolumbus. Ta purjetas üle Atlandi ookeani ja jõudis 1492. aastal Bahama saartele. Ta arvas, et oli jõudnud Indiasse. Järgmine, kes jõudis Ameerikasse oli Amerigo Vespucci ja tema järgi on Ameerika nimetud. Peale seda hakkasid maadeavastajad minema Ameerikasse Hispaaniast. Kolumbus tahtis leida teed Indiasse. Hakati otsima teed ümber Ameerika. Selle reisi võtsid ette Fernao de Magalhaes ja Juan Sebastian. Nad tegid esimese ümbermaailma reisi aastatel 1519-1522. Peale Ameerika avastamist hakkas sisekolonisatsioon. Prantslased jõudsid Suure järvistu piirkonda ja hiljem Mississipi orgu 17. sajandil....
Loode-Argentinas elanud Diaguitá-indiaanlased olid laienevale inkade riigile vastupanu osutanud. Nad tegelesid põlluharimise, metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid Tapes, Chanás, Charrúas, Querandí, araukaanid ja patagoonlased. Maa keskosa indiaanlased alistati lõplikult alles 19. sajandi lõpus. Koloniaalaeg Eurooplased saabusid Argentiina piirkonda 1502 Amerigo Vespucci reisiga. Esimesena maabus Argentina alal veebruaris 1516 Hispaania meresõitja Juan Díaz de Solís, kes oli otsimas Lääne-mereteed, pärast Lõuna-Ameerika ranniku läbisõitmist. Ta leidis La Plata lahe ja sõitis sinna sisse. 1520/1521 avastas Fernão de Magalhães Magalhãesi väina. 1526 võttis Sebastiano Caboto väärismetalle otsides ette teise ekspeditsioon mööda de Solise avastatud teed ning jõudis toitu otsides La Plata lahe kaudu Uruguay ja Paraná jõeni praeguse Rosario kohale...
Kuna aga ka neljandalt reisilt ei toodud kaasa suurt kogust kulda ega muid aardeid, peeti neid retki ebaõnnestunuteks. Portugallased ise taipasid milliseks ohuks võivad neile olla Kolumbuse avastused.1494 sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-dast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. Amerigo Vespucci o Itaalia maadeuurija, kes ühines hispaania ekspeditsiooniga, mille käigus uuriti Lõuna-Ameerika rannajoont. o 1501. a. ühines portugallaste ekspeditsiooniga, mille käigus avastati tundmatu manner. Ta nimetas selle Uueks Maailmaks. Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased samuti 15. sajandi lõpus. Amerigo Vespucci kes oli kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga uuris pikalt ühte rannajoont. Veidi...
aug.1492. · 12. okt. jõuti San Salvadorile (Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti. · Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile (Venezuela "Uus Veneetsia"). · Hispaania valitsus pettus, kuna Kolumbuse reisid ei tootnud piisavalt rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses. b) 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule. · Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati tema järgi nimetama Ameerikaks. 4. Meretee avastamine Indiasse (1498) a) Portugali maadeavastaja Vasco da Gama · 5 kuuga jõuti 4 laevaga Aafrika lõunatipuni. · Mosambiigist võeti Araabia loots, kelle abiga jõuti India Sadamasse Calicuti (Kalkuta). · Tagasi suunduti suure vürtsilaadungiga ja vaatamata laeva hukkumistele, tehti kulutused kuhjaga tasa....
Üheks oluliseks etapiks inimkonna arengus on olnud suured maadeavastused. Suurteks maadeavastusteks võib nimetada geograafilisi avastusi, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Suured maadeavastused on just seepärast oluliseks etapiks inimkonna arengus, et Kolumbus avastas Ameerika, A. Vespucci ja Vasco de Gama avastasid ümber Aafrika Indiasse kulgeva meretee ning F. de Magalhãesi esimene ümbermaailmareis täiendas ja korrastas oluliselt maailmakaarti. Samuti laiendasid maadeavastused inimeste silmaringi, ning tänu maadeavastustele arenes laevaehitus uuele tasandile. Kuid maadeavastused on toonud kaasa ka negatiivseid külgi inimkonnale, nimelt tõi see kaasa Euroopasse kiire hindade tõusu, vähendas Vahemeremaade kaubalinnade tähtsust...
Kuulus 712.-1248.aastani araablastele, 1248. aastast 19. nov Kastiiliale. 31. märtsil 1493 saabus Sevillasse Kolumbus oma esimeselt ekspeditsioonilt (4. merereisilt). Sevilla ülikool asutati 1502.aastal. 1503. sai S koloniaalkaubanduse monopoli,sellega kaasnes tema õitseng 16. 17.saj. 1519.aastal alustas Sevilla sadamast ümbermaailmareisi portugali meresõitja Fernáo de Magalhães. Sevilla sadamast alustas mereretke ka firenzelane Amerigo Vespucci , kes tõestas,et Kolumbus ei avastanud uut mereteed Indiatesse, vaid uue kontinendi. Sevilla 5-lööviline katedraal on maailma suurim gooti-stiilis katedraal. Ehitustöödega alustati mais 1172(1).aastal moseena. Arhitekt oli al-Gever. Ümberehitused toimusid 1401(2)-1519(7). 93 m kellatorn Giralda(1184-1196 või 1198) on endine minarett, mis ehitati ümber 25 kellaga kellatorniks 1568.aastaks. Maurid kaunistasid torni seinad araabia ornamentidega...