kastemärgi taimi. Kraeagaam Austraalia poolkõrbetes elav kraeagaam ajab laiali kaela ümbritseva krae, et näida suurem ning vaenlasi minema peletada. Krae avaneb automaatselt, kui ärritunud sisalik suu avab. Nii näeb ta tõesti välja nagu draakon. Erinevalt teistest sisalikest on tal ka pikem saba. Kui see ei aita, sisalik ründab ja hammustab. Moolok Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik.Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Nii ei tule muretseda mitte joogi pärast vaid saab rahulikult toitu otsida. Vesi aitab ka kehatemperatuuri hoida piisavalt madalal. Sõltuvalt temperatuurist muudab ta nahavärvi. Kui on jahedam, on see tumedam, et soojust koguda, soojemas aga heledam, et vältida ülekuumenemist. Ka teda kaitsevad okkad naha peal. Toiduks on tal sipelgad. Ogasaba Ogasaba elab Saharas. Ta tegutseb päeval
vastsündinud poegi ja kastemärgi taimi. Kraeagaam Austraalia poolkõrbetes elav kraeagaam ajab laiali kaela ümbritseva krae, et näida suurem ning vaenlasi minema peletada. Krae avaneb automaatselt, kui ärritunud sisalik suu avab. Nii näeb ta tõesti välja nagu draakon. Erinevalt teistest sisalikest on tal ka pikem saba. Kui see ei aita, sisalik ründab ja hammustab. Moolok Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik. Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Nii ei tule muretseda mitte joogi pärast vaid saab rahulikult toitu otsida. Vesi aitab ka kehatemperatuuri hoida piisavalt madalal. Sõltuvalt temperatuurist muudab ta nahavärvi. Kui on jahedam, on see tumedam, et soojust koguda, soojemas aga heledam, et vältida ülekuumenemist. Ka teda kaitsevad okkad naha peal. Toiduks on tal sipelgad.
KÕRB Kerttu Kislõi TUTVUSTUS · Kõrbed asuvad pöörijaante piirkonnas, kus aastaläbi valitseb kõrgrõhkkond · Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb on Sahara, mis asub PõhjaAafrikas · Kaks kõige kuivemat kõrbe on Namibi, mis asub LõunaAafrikas ja Atacama, mis asub LõunaAmeerikas · Surmaorg ja Patagoonia on kõrbed , mis on tekkinud mäestike ja mägismaade varjus KLIIMA · Aastane sademete hulk jääb alla 250 mm (sademeid harva) · Õhk on väga kuiv ja taevas on pilvitu · Päeval võib olla umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli · Kaks aastaaega · Kõrbevööndis on õhutemperatuur ööpäevane ja aastane kõikumine suur · Parasvöötmetesse ulatuvates kõrbetes esineb talvel isegi käredat pakast · Kõrbetes valitsevad kuivad idatuuled LOOMAD · Kõrbe loomad taluvad hästi kuumust ja neil on väike veevajad...
Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid. Käsitöö oli oluline tegevusala. Valmistati purupurit ja sarlapunast. Valmistati ka meresõidu laevi. Kaubandus oli tähtis eluala. Sõitsid ümber Aafrika. Suur võim oli kaupmeestel. Rajasid kolooniaid Põhja aafrika rannikule ja ka Hispaaniasse. Tähtsamad jumalad- Baala ja Moolok. Ohverdati esmasünd poegasid. Foniiklased andsid maailmale tähestiku. Heebralased Tähtis ajalooallikas oli piibel(algselt heebra ja aramea keeles, aga 3 saj e Kr. Nad on päri Mesopotaamiast (Muusi linnast). Heebralaste esiisadeks peetakse Jakobi 12 poega. Kui Kaanani maa sattus Egiptuse võimu alla (17-16s eKr) rändas osa iisrealasi Egiptusesse. 1250 e Kr rändasid Iisrealased tagasi Kaanoni maale. Tekkis võitlus kohapealsete ja Iisreali hõimude vahel
KÕRBED LEVIK Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkonnas Mandrite kuivades sisepiirkondades Külmade mere hoovuste naabruses Hõlmab 23% maismaa pindalast: Afganistaan, Austraalia, Mehhiko, Aleeria, Mali, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia jne KLIIMA Kõrb on sademevaene koht Seal pole püsivaid pinnaveekogusi kuid läbi kõrbete voolavad jõed, mis saavad oma vee mõnest sademerikaest piirkonast MULLASTIK Mitmekesised mullad Jaotatakse viieks: liiva-, kivi-, savi-, lössi- ja soolakõrbed Lössikõrb: pind on lõhki kuivanud ja savine Soolakõrb: soolakristallidest TAIMESTIK Palju valgust kasvamiseks Rohttaimed, põõsad ja üksikud puud Datlipalm: kõige levinum palmiliik, elab kuni 200 aastaseks Harjashein: kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes A...
rahvakoosolekud, kus kodanikud preesterkonna tähtsa rolli kohta said riigijuhtimist mõjutada Foiniikias suur mõjujõud kaubandusega tegelevatel ülikutel Igas linnas austati kohalikke mees- ja naissoost kaitsejumalaid. Suuremal osal nendest polnud nime, esinesid üldise nimetuse all: Baal (valitseja), Moolok (kuningas) jt. Suur osa jumalaist võeti üle Mesopotaamiast. Kultus koondus templitesse, mis oli toretsev, aga julm. Tähtsamatel puhkudel toodi ka inimohvreid. Moolok ongi kujunenud inimesi õgiva metsiku jumala sünonüümiks. Jumalaid kujutati mõnikord inimese, mõnikord härjana, olid peamiselt karjakasvatajate jumalad. Linnriigid langesid esmalt assüürlaste, siis Uus-Babüloonia ja lõpuka Pärsia võimu alla. Kuna aga
vastsündinud poegi ja kastemärgi taimi. Kraeagaam Austraalia poolkõrbetes elav kraeagaam ajab laiali kaela ümbritseva krae, et näida suurem ning vaenlasi minema peletada. Krae avaneb automaatselt, kui ärritunud sisalik suu avab. Nii näeb ta tõesti välja nagu draakon. Erinevalt teistest sisalikest on tal ka pikem saba. Kui see ei aita, sisalik ründab ja hammustab. Moolok Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik.Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Nii ei tule muretseda mitte joogi pärast vaid saab rahulikult toitu otsida. Vesi aitab ka kehatemperatuuri hoida piisavalt madalal. Sõltuvalt temperatuurist muudab ta nahavärvi. Kui on jahedam, on see tumedam, et soojust koguda, soojemas aga heledam, et vältida ülekuumenemist. Ka teda kaitsevad okkad naha peal. Toiduks on tal sipelgad. Kõrbemaod
Nad on liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Kõrbes on palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde, suuremad loomad elavad enamasti poolkõrbetes (Tartu Ülikool, 2018) Kaamelid on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsad - annavad toitu (piima, liha), katet. Nad on väga vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks.. Kõrbetes elab palju erinevaid sisalikke. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik. Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber ja sõltuvalt temperatuurist muudab ta ka nahavärvi. Kõrberebane e. fennek peitub päeval palavaga oma maa-alusesse urgu ja õhtuhämaruses alustab jahti. Tal on oma kehaga võrreldes suuremad kõrvad kui teistel rebastel. Suured kõrvad aitavad paremini kehatemperatuuri reguleerida (Tartu Ülikool, 2018) 4
kraeagaami eriline ehe krae, on harilikult kurgu alla kokku volditud. Kui ta oma ebatavalise krae laiali ajab, muutub ta kahtlemata mandri kõige kaunimaks sisalikuks. ,,Kraed" kasutab ta ka rivaalide eemalepeletamiseks. Maapinnal on ta hästi väle ja jookseb peamiselt tagajalgadel. Kraeagaami pikkuseks on 45-90 cm, krae läbimõõduks on 20-25 cm ja kaaluks on kuni 500 grammi. Kraeagaam elutseb puudel, enamuse päevast okstel lamades ja päikesepaistel peesitades. (Parish 2003:40) Moolok ehk okkaline kurat äratab õudu, ent tegelikult on ta kahjutu sipelgasööja. Moolok elab kuivades ja liivastel aladel ja võivad elada kuni 20-ne aastaseks. See kummalina olevus peletab kõik vaenlased eemale oma ogadega. Niisugune enesekaitse teenib 13 lk veel ükt eesmärki:öösel, kui õhk jaheneb, kogunevad mooloki ogadele kastepiisad, kust need
Kaksküürkaamel e. baktrian elab Aasias ja Hiinas, kodustatud üksküürkaamel e. dromedar elab vaid Aafrikast Indiani ulatuvatel aladel. Kõrbetes elab palju erinevaid sisalikke. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik. Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber ja sõltuvalt temperatuurist muudab ta ka nahavärvi. Ingliskeelne nimetus on
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni...
vastsündinud poegi ja kastemärgi taimi. Kraeagaam Austraalia poolkõrbetes elav kraeagaam ajab laiali kaela ümbritseva krae, et näida suurem ning vaenlasi minema peletada. Krae avaneb automaatselt, kui ärritunud sisalik suu avab. Nii näeb ta tõesti välja nagu draakon. Erinevalt teistest sisalikest on tal ka pikem saba. Kui see ei aita, sisalik ründab ja hammustab. Moolok Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik.Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Nii ei tule muretseda mitte joogi pärast vaid saab rahulikult toitu otsida. Vesi aitab ka kehatemperatuuri hoida piisavalt madalal. Sõltuvalt temperatuurist muudab ta nahavärvi. Kui on jahedam, on see tumedam, et soojust koguda, soojemas aga heledam, et vältida ülekuumenemist. Ka teda kaitsevad okkad naha peal. Toiduks on tal sipelgad. Ogasaba Ogasaba elab Saharas. Ta tegutseb päeval
baktrian elab Aasias ja Hiinas, kodustatud üksküürkaamel e. dromedar elab vaid Aafrikast Indiani ulatuvatel aladel. Kõrbetes elab palju erinevaid sisalikke. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik. Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber ja sõltuvalt temperatuurist muudab ta ka
Kaamelid on kuni 2 meetri kõrgused ja kaaluvad kuni 800 kg, neil on üks või kaks varurasva sisaldavat küüru. Aafrikas ja Ees-Aasias elab üksküürkaamel ehk dromedar, Kesk-Aasias ning hiinas kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel suudab ühe nädala jooksul joomata olla. Ta jaksab kanda kuni 700 kg raskust koormat. Kaameli tavaline päevateekond koos ratsanikuga on 100 km. Kaamelilt saadakse villa, nahka, liha ja piima. Kõrbetes elab palju erinevaid sisalikke. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik. Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber ja sõltuvalt temperatuurist muudab ta ka nahavärvi. Ingliskeelne nimetus on loomal palju tabavam - thorny devil. Kõrberebasel e. fennekil on kõrbes elamiseks mitmed kohastumused. Päeval palavaga peitub ta oma maa-alusesse urgu ja õhtuhämaruses alustab jahti. Tal on oma kehaga võrreldes
Õppematerjal 8. klassile "Valik kõrbeloomi" Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline kehakate, varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus kehakate, varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus (õime omastada vett toidust või organismisse talletatud rasvast) (õime omastada vett toidust või organismisse talletatud rasvast) ning hea veesäilitusvõime. Paljud liiguvad kiiresti (eriti ning hea veesäilitusvõime. Paljud liiguvad kiiresti (eriti tuiskliivas) või kaevuvad ohu korral vilkalt liiva,nende hulgas on tui...
b. Transiitkaubandus peamine jõukuse allikas, osavaimad meresõitjad Vahemerel. c. Kolooniate rajamine Vahemere pk. tähtsaim Kartaago (P.-Aafrikas) d. Tähtsaim kultuurisaavutus 22 kaashäälikust tähestik (kaubandusest tingitud vajadus lihtsama kirja järele) e. Religioon: · Austati linna kaitsejumalaid, kelle austamine oli toretsev, kuid julm. · Tuntuim jumal Moolok inimesi õgiva metsiku jumala sünonüüm. f. Saatus: · Jõukus viis nad välisvaenlaste võimu alla (Assüüria, Uus- Babüloonia, Pärsia) · Kasulike meremeestena säilis suhteline iseseisvus Aleksander Suureni. 3. Heebrealaste e iisraellaste riigid a. Heebrealased tänapäeva juutide esivanemad. · Semiidi soost rändkarjakasvatajad Kaananimaa lõunaosas.
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
Majandus ühiskonnas Sotsiaalteadused – moderniseeruva ühiskonna “leiutis” (mõiste “sotsioloogia” – Auguste Comte, ca 1840) 18.-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) ...
Teine faas – simulaakrumid on inimese ekvivalendid. Tööprotsessis inimestega võrdsed. Inimestel oli raske masinatega sammu pidada. Vabrkutes töötasid sama hästi. Nad ei olnud inimese sarnased kuid panid inimese surve alla. 1927 valmis film „Metropolis“. Mõtestavad seda, mis tehnoloogia roll inimese jaoks sel ajal oli. Esimene aspekt, mida näeme filmis on see – võetakse kokku keskne hirm, mis inimesel tehnoloogia ees oli. Tehnoloogiale tuleb ohverdada. Moolok oli müütiline tegelane, kes nõudis ohvreid. Chaplin püüdis sammu püüda masinaga. Katastroof, proovitakse tuua ohverdust. Kas tehnoloogilisel revolutsioonil on tagajärg ikkagi, nõuab ohvreid. Teine on asetatud tööliste mässu konteksti, filmis kujutatud seda, et töölised asuvad vastu. Naispeategelane Maria peab töölistele keldris kõne. Räägib neile Paabeli torni loo. Inimesed ei mõistnud teineteise keelt ja läksid tülli, seal natuke teises kontekstis see. Maria räägib mis
Õitsengu aeg 10.-7. saj eKr. Põllundus polnud sobivaid maid; tagaplaanil oli aiandus viinamarjad (vein), oliivipuud (õli); käsitöö klaas, klaasnõud, klaashelmed; purpurvärvi kangas purpurtigu (1g=5000 tigu); sarlakkpunane kangas putukad; metallanumad (vask- ja pronkskausid); seedripuit (eksport). Head laevaehitajad ja meresõitjad. Ründasid vahemereäärseid piirkondi, vangid müüdi orjadeks. Suurimad orjaturuomanikud. Tähestikkiri, 22 märki. Usk jumalad Baal ja Moolok, jumalatele toodi inimohvreid, esmasündinud poeg. Euroopa Vara-Uusaja algul Vara-Uusaja algul oli Lääne-Euroopas kolm tsentraliseeritud riiki: · Inglismaa (Tudorite dünastia; tegutses parlament; kuningas ei olnud kohustatud arvestama parlamendiga, pigem vastupidi) · Prantsusmaa (Valois'de dünastia; 14.-15. saj kutsutakse veel kokku parlamenti, siis aga unustati ära nende kutsumine)
Me lahkusime peaaegu tülitsedes. See on õppetund meile. Andestage mulle, kui ma rääkisin karmilt teie... BELINSKI: Ega ta surnud ei ole? (Paus. Belinski karjatab.) HERZEN: Kahjuks... jah... Granovski sai kirja... Berliinist. Stankevits suri Itaalias kuu aega tagasi. (Belinski vaatab üles taevasse ja raputab rusikaid.) BELINSKI: Kes on see Moolok, kes sööb oma lapsi? HERZEN: See on Roostekarva Kass. (Herzen lahkub. Roostekarva Kass, suitsetades sigarit, käes sampanjaklaas, jälgib Belinskit natuke maad eemalt. Kõlab muusika.) KEVAD 1843 90 Lava täitub tantsijate ja peokülalistega, kes saalivad läbi ruumi. Maskiballi kohustuslikku kostüümitava on küll järgitud (esindatud on