Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: -Paavstid Avignonis 1305-1378, -suur skisma ehk kirikulõhe 1378-1409, -kirikukogude aeg 1409-1447. 1305 valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop kes resideerus Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
Scottish Heroes! By Kalle William Wallace -was lesser nobility -Alexander III 1286 -everyone wanted the throne -asked help from Edward -had a weak king, John -mercenary -giant -assassinated a high sheriff -forest base -evaded capture until 1305 -executed -controlled Andrew de Moray -scottish general -was quite rich -political influence -held up quite well -the rebellion -died in battle -controlled the north Jack Churchill -WW2 -mad Jack
aastal ehitada Padise valdustesse kabeli, mille teenindamise ja kohaliku usuelu eest hoolitsemise eesmärgil läkitas ta kohale ka mingi arvu munki, kes allusid Dünamünde kloostrile. Siia tekkis väike abiklooster. Abikloostrit juhtis prior ja mis 1281.aastal ka pühitseti. Dünamünde kloostri vennaskonna ümberasumise Padisele 1310. aastal ning sinna suure kindlustatud kloostrihoonestiku rajamise põhjuseks oli Dünamünde kloostri Riia ümbruse alade sundmüük Saksa Ordule 1305. aastal. Iseseisva Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. aastat. Jüriöö ülestõus, mille käigus kroonikate järgi tapsid eestlased Padise kloostris 28 munka ning põletasid kloostri, andis ainult osalise tagasilöögi kloostri arengule. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal oli klooster omandanud ka valdused Lõuna-Soomes praeguse Helsingi ümbruses, Porvoos, Sipos ja Pernajas.15
Sheet1 ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Tallinnast väljuvad lennud London Luton 1255 1355 x 1305 1405 x Milan Bergamo x x x 2125 2320 Oslo Rygge 1005 1040 x 0935 1010 x Riiast väljuvad lennud Bremen x 1015 1110 x 1020 1115 Brüssel Charleroi 1430 1605 x x x
Klooster rajati kauni ning kalarikka jõe kääru, linnadest ja suurtest teedest eemale. Mungad olid kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Siin võib leida munkade tegevusest erinevaid jälgi: - Keeldudes reegli kohaselt lihasöömisest, arendasid mungad siin ulatuslikku kalapüüki, ehitasid kloostri lähedusse suuri kalatiike. - Vesiveskite, paisukivide ja arvukate hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad 1305. aastal olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. 1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest, kui
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast...
5 1525 61 25,00 1:2,44 6 1347,5 55 24,5 1:2,24 7 1488,4 61 24,4 1:2,5 8 1344 56 24 1:2,33 9 1237,5 55 22,5 1:2,44 10 1305 57 22,89 1:2,49 11 1188 54 22 1:2,45 12 1300 57 22,8 1:2,5 13 1368 57 24 1:2,38 14 1368 57 24 1:2,38 15 1416 59 24 1:2,46
Dante Alighieri Itaalia kirjanik ja poliitikategelane 1265 14. september 1321 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Andrea del Castagno fresko Dantest (umbes 1450) Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Fransesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Nagu nemadki, arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305) Dante esindab valgustatud humanismi, mis püüdleb universaalsuse ja realismi poole. Dante elulugu Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Dante isa oli Alaghiero või A...
Von Rammide perekond on võtnud eesmärgiks mõisahoone täielikult taastada. Padise on ajalooline paik Harjumaal, muistses Rävala maakonna Vomentaga kihelkonnas, mille omaaegset tähtsust rõhutab keskmisest rauaajast (7.-8. sajandist) pärit linnusekoht, mis rajati jõekääru kõrgele neemikule. Dünamündest (Daugava jõe suudmeala lähedal) pärit mungad rajasid Padisele oma kabeli 1254. aastal. Peale Dünamünde kloostri sundmüüki Saksa Ordule 1305. aastal asus vennaskond 1310. aastal Padisele. Iseseisva Padise kloostri rajamise alguseks võib pidada 1317. aastat, kuigi ehitusluba saadi Taani kuningas Erik Menvedilt juba 1305. aastal. Seejärel algasid kohe ka kloostri rajamistööd, kestes ligi poolteist sajandit. Klooster kavandati tollal ligikaudu 30x30 meetri suuruse sisehooviga kompleksina, mille põhjakülje hõlmas kirik koos selle aluste moonaladude ja keldrikabelina toimiva krüptiga. Lõuna- ja
13 1240 52 23,85 1:2,18 14 1281 51 25,11 1:2,03 15 1323 56 23,63 1:2,37 16 1285 51 25,20 1:2,02 17 1550 56 27,68 1:2,02 18 1305 57 22,89 1:2,49 19 1220 49 24,90 1:1,97 20 1317,5 50 26,35 1:1,9 Kokku pindala (m²) 26 259,5 Keskmine krundi 1312,975 suurus (m²) Teede pikkus kokku 580 (m) Teede pindala (m²) 4060 Teede pindala krundi 203 kohta (m²)
LEST Liiginimi eesti keeles Lest Liiginimi ladina keeles - Platichthys flesus trachurus (Suvorov) Rahvapäraseid nimesid Kammeljas Kehamõõtmed: Keskmine kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm. Kehamass: Raskeim Eestis püütud lest on kaalunud 1305 g, enamasti jääb nende kehamass aga alla 0,5 kg. Levik: Antud alamliik on levinud ainult Läänemeres. Erinevaid almliigike on kõikjal ümber Euroopa ning Barentsi ja Valges meres. Eestis on levinud kogu rannikul. Arvukus: Arvukus on kõikuv, kuid üldiselt on sage. Elupaik ja viis: Elab rannikul, kuni 40 m sügavuses vees. Merekala, kuid mõnikord võib tungida ka jõesuudmetesse. Lest elutseb liiva- ja savipõhjal, kus ta end osaliselt pinnasesse kaevab
Siseõue ümbritses kahekorruseline võlvitud ristikäik, mis ühendas ruume. Kloostri keskaegsest sisustusest on säilinud praegu Risti kirikus paiknev 14. sajandi kirikukell, mis on Eesti vanim. Aastatel 1425-1448 ehitati kahe suure torniga eeshoov. Sissekäike kaitsesid tõstesillad. Torni teisel korrusel asus kahevõlviline väravakabel. Torni kolmas ja neljas korrus olid ehitatud kaitsefunktsioonide täitmiseks. Kloostri ajalugu Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. 1343 aastal klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja ka saksa soost vasalli tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku. Liivi sõjas 1559. aastal lõpetas klooster tegevuse. Selle aja jooksul aga ehitati kloostri juurde tulirelvade jaoks täiendavaid kindlustusi. Liivi sõda lõppes 1583. 1560
ning Gregorius VII ajal esitati esimest korda ambitsioon olla nii vaimulik kui ka ilmalik suverään. Järgnesid võitlused keisritega, mille ajal Aleksander III määras kindlaks paavsti valimise korra, mis põhijoontes on samasugusena säilinud tänapäevani. Paavstluse kõrgajaks loetakse 13. sajandit, mil valitsesid Innocentius III, Innocentius IV ja Bonifatius VIII. Pärast viimast hakkas aga paavstlus nõrgenema, kuna paavstid sattusid Prantsuse kuningate mõju alla ning 1305. aastal kolis paavst Clemens V Roomast Avignoni. Martinus V, kes asus elama Rooma ning suutis kirikulõhe tõepoolest ületada. Tema ajal kindlustus paavstluse positsioon tunduvalt, kuna ta suutis kontsiliaarse liikumise summutada ning nii jäi paavst vastuvaidlematult läänekiriku juhiks. 15. sajandi lõpust 16. sajandi keskpaigani valitsesid nn. renessansspaavstid, kellele oli olulisem nende ilmalik vürstivõim kui vaimuliku ülemkarjase kohustused. Aleksander VI-t
konfiskeerimise või surmanuhtlusega. Inkvisitsioonikohtud kasutasid ülestunnistuste väljapressimiseks piinamist, millest võib järeldada, et süüdi mõisteti mitmeid süütuid inimesi. Ketserite karistamise tagajärjel sai kirik kasu karistatute arvelt rikastudes, ühiskonnale tõi see kaasa kaotusi. Hiliskeskajaks oli kiriku mõju vähenenud. Seda tänu teaduse arengule, ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisele ja kiriku enda teojõu langemisele. 1305. aastal paavstiks valitud Clemens V kolis Roomast Avignoni, kuna Itaalias valitses poliitiline segadus. Ajaks, mil Itaalia poliitiline maastik oli rahunenud, oli paavsti võim langenud veelgi. Paavstil oli raske end taaskehtestada ning Rooma tagasi kolida. Alles 1378. aastal valitud paavst Urbanus otsustas VI jääda Roomasse, kuna tol ajal oli Prantsusmaal Saja-aastane sõda. Urbanus VI läbiviidud uuendused, mis muutsid kuuria elu vähemluksuslikuks, muutsid paavsti siseringi vaenulikuks
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e. ortodoksi kirik Jumalateenistused ladinakeelsed Jumalateenistused kreekakeelsed Allub paavstile Allub Konstantinoopoli patriarhile Armulauat. pakutakse hapendamata leiba Armulauat. Pakutakse hapendatud leiba ja veini Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast ...
Dante Alighieri Daniil Petrov 1.06.1265 Firenze 14.09.1321 Ravenna. Itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305). Elukäik Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincioneja ja ema Bella Abati. Pärast seda, kui gvelfid olid 1260 kaotanud Montaperti lahingu, polnud isa tabanud mingid repressioonid ja seda on tõlgendatud kaheti. Dante ema Bella pärines tõenäoliselt Abatide perest ja suri siis, kui Dante veel 10-aastanegi polnud. Isa abiellus uuesti Lapa di Chiarissimo Cialuffiga ja neil sündis kaks last, Dante poolõde Tana ja poolvend Francesco Elukäik Kui Dante oli 12-aastane, kihlati ta mõjukast Donatide perest pärit Ma...
Embleem koosneb: • Peltier, lõpetades lõvipäid ühel ja kotkas teiselt kus monogramm «RF», mis tähendab «République Française» (Prantsuse Vabariik); • oliivipuuoksa, mis sümboliseerib rahu; • tammeoksa sümboliseerib tarkust; • pealispinda, mis on õigluse sümbol. Seda embleemi kasutamine rõhutab valitud tee poliitilise süsteemis - vabariigi. See seletab teadliku tagasilükkamist sümbolite kasutamise Prantsuse kuningavõimu, ja ennekõike, liilia. • Kuni 1305 Prantsusmaa kuninglik vapp oli taevasina kilp koos kuldse liilia õiede pildiga. Kui Philip V (kuni 1328) kilp raiuti vertikaalselt, parem pool oli punane ja kilp krooniti kuldne kroon. Pärast seda, kuni 1376 Prantsusmaa sümboliks oli kilp kuningliku liiliaga. Alates 1376-1515 pardal oli ainult kolm liiliaid, kuid kroon tagastati. Pärast seda vapp lisati mitmed osad, ja selle nime oli - Kuninga vapp Prantsusmaa Kuningriigi.
ilmaliku ja vaimuliku investituuri õigus. Gregorius VII väitis, et ilmalik võim ei tohi sekkuda paavstivõimu, aga keisrivõim polnud sellest üldse huvitatud, sest see oleks piiranund keisrivõimu ja samuti oli kiriklike ametite müümine kujunenud riigile üheks sissetulekuallikaks. Tüli sai lahenduse 1122. aastal Wormsi konkordaadiga, mille järgi pidi ilmaliku võimu ametitunnuseid jagama paavst, ilmaliku omi aga keiser. Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Kui 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V, Itaalias toimusid rahutused. Kuna paavstil ei olnud võimalik Rooma minna, jäi ta Avignoni. Järgmisedki paavstid jäid Avignoni. Kuid see tekitas itaallastele pahameelt, sest enam ei käidud Roomas palverännakutel ja kaupmehed jäid tuluta. Alles pärast Saja-aastase sõja puhkemist tegi paavst Urbanus VI otsuse jääda Rooma, kuna ta oli seal ametisse valitud, mitte minna sõdivale Prantsusmaale
kahele topeltistmele ettenähtud ruumi, on lubatud vedada seisvaid sõitjaid. · III klass - ainult istuvate sõitjate veoks ettenähtud sõiduk. N kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid: · N1 kategooria (kaubik) on sõiduk, mille täismass ei ületa 3,5 t. N1 kategooria sõidukid jaotatakse klassidesse järgmiselt: · I klass sõiduk, mille tuletatud mass* ei ületa 1305 kg; II klass sõiduk, mille tuletatud mass* ületab 1305 kg, kuid ei ületa 1760 kg; III klass sõiduk, mille tuletatud mass* ületab 1760 kg. * Tuletatud mass on tühimass, millest on lahutatud juhi mass 75 kg ja millele on liidetud mass 100 kg. · N2 kategooria (veoauto) on sõiduk, mille täismass on üle 3,5 t, kuid ei ületa 12 t. · N3 kategooria (veoauto) on sõiduk, mille täismass on üle 12 t. L kategooria sõidukid on kahe või kolmerattalised
KESKAEG Religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhined feodalismil. - feodaaltsivilisatsioon KATOLIK KIRIK JA PAAVST (kõrgkeskajal) Kirik langes. Paavstid pidid eraeluga tegelema, seega jäi kirik unarusse. Gregoriuse reform uuendusliikumine, mille alustan Gregorius 7. Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid. Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja. Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau). Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst võtab keisrilt võimu, paavsti kohtuotsuseid ei võ...
5 August 541 663 122 14,274 2,8548 17,1288 6 September 663 794 131 15,327 3,0654 18,3924 7 Oktoober 794 940 146 17,082 3,4164 20,4984 8 November 940 1067 127 14,859 2,9718 17,8308 9 Detsember 1067 1181 114 13,338 2,6676 16,0056 10 Jaanuar 1181 1305 124 14,508 2,9016 17,4096 11 Veebruar 1305 1429 124 14,508 2,9016 17,4096 12 Märts 1429 1564 135 15,795 3,159 18,954 Kokkuhoid kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem kuluta vähem Kauge Margit b 3 Column1 Column2 Column3 Column4 Column5
Golf VI uus lüliti on midagi muud, liigub järgmisse positsiooni soliidse klõpsuga ja on mõnus katsuda. Ja üldse tekitab kogu kabiin tublisti kallimas autos istumise tunde. Kõik mõjub siin soliidsena, on hästi kokku monteeritud ja - loodetavasti - kauakestev. Vaid roolisamba kate tundub haprakesena, aga seda pole ka peaaegu näha. Vähem kiitust väärib Golfi pakiruum. Siin pole kahjuks midagi uut. Tagaistme seljatugesid ositi alla käänates saab esialgsest 350 pagasiliitrist kuni 1305. Kuid seljatoed jäävad pisut kaldu ning jätavad põrandasse kopsaka astme, mis õrnade asjade vedamisel tublisti tüli teeb. Paljud väikeautodki on praegu läbimõeldumalt ja praktilisemalt konstrueeritud. Varustus Kehtima jäävad Volkswageni tüüpilised varustustasemed: Trend-, Comfort- ja Highline. Soovi (ja sobiliku rahapaki) olemasolul saate Golfi elektroonilisi abi- ja muidumehi kabiinilaeni täis
kohustatud elama kasinat elu ja tegema kehalist tööd. Ka tänapäeval võib leida arvukaid jälgi munkade tegevusest kloostri lähedusse on rajatud kalatiike (mungad ei tohtinud süüa liha). Lisaks on säilinud vesiveskite, paisukivide ja ka mitmete teiste hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. 1305. aastal andis Taani kuningas Erik Menved loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. (Ridbeck 2005: 16) 1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Kuid kui algas Jüriöö ülestõus, siis klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja saksa soost vasalli tapeti
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ...
Belfast spent over two years of the war in the Royal Navy shipyards. · Decommissioned after the Korean War, it is now an outpost of the Imperial War Museum. You can see it for yourself what it was like working in the airlocked BoilerRoom or scrambling up and down various ladders. Eltham Palace · Eltham Palace is the only English Art Deco house open to the public. · Initially a moated manor house bought by Edward II in 1305, additions such as the impressive hammerbeam-roofed Great Hall in the 1470s created one of England's largest palaces for a succession of royals. Most famously, Henry VIII grew up here. · After the Civil War the palace fell into decline for over 200 years and the Great Hall, once the scene of lavish feasts, was even used as a barn. Cleopatra`s Needle · Incredible as it is this is an original Egyptian obelisk.
Dante Alighieri Dante Alighieri (1265 Firenze 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Nagu nemadki, arendas temagi itaalia keelt ("De vulgari eloquentia" "Rahvakeelest", umbes 1305). Dante pärines perest, mis oli lojaalne gvelfidele, kes pooldasid paavstivõimu. Ühtlasi võitlesid gvelfid gibelliinide vastu, kes toetasid Saksa-Rooma keisrit. Dante isa oli Alaghiero või Alighiero di Bellincione. Pärast seda, kui gvelfid olid 1260 kaotanud Montaperti lahingu, polnud isa tabanud mingid repressioonid ja seda on tõlgendatud kaheti: nii nõnda, et tal olid eriti tähtsad toetajad ja kõrge staatus, mis teda vaenamisest päästsid, kui ka nõnda, et ta oli nii tähtsusetu isik, et teda polnud põhjust Firenzest pagendada. Dante ema Bella pärines tõenäoliselt Abatide perest ja suri siis, ku...
Saksa ordu Referaat 7 – Klass 2013 Sisukord: 1. Ordu loomine ja selle esimesed aastad. 2. Ordu valduste laienemine selle tegevuse esimestel kümnenditel. 3. Saksa ordu laienemine Ida-Euroopasse. 4. Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni. 5. Preisimaa ja Liivimaa kaotamine. 6. Saksa ordu tegevus 16. sajandist tänapäevani. Ordu loomine ja selle esimesed aastad. Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Akko linna piiravate ristisõdijate laagris Jerusalemma kuningas Friedrich II soosingul hospidalivennaskonnana, mis tegeles haavatute ja vaeste eest hoolitsemisega. Selle liikmeteks olid algusest peale eestkätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. On teada, et sakslased olid oma hospidali Jeruusalemma rajanud juba 12. sajandi alguses, kuid see kadus tõenäoliselt juba enne 1187. aastat, mil Egiptuse ja Süüria s...
ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline elu (Halloran 2014: 871, Halloran 2013:617, Palmer 2013: 671). Kõik eelmainitud riskifaktorid viivad kolesterooli tõusudeni, kolesterool on SVH tunnistatud tekitaja (Mercado jt 2015: 1305, Halloran 2014: 870, Halloran 2013: 617, Edwards 2013: 38, Palmer 2013: 669). Teades kolesterooli tõusu riskifaktorid esmatasandi tervishoiu töötajad saavad varakult sekkuda patsiendi eluviisi, et muutuda tema tervisekäitumist ning aidata inimest leida tee tervele elule. Kõrge SVH riskiga patsiente tuleks kohelda multifaktoriaalsel viisil, andes nõu elustiili muutmiseks. (Edwards 2013: 38). Käitumismustreid muutma aitab Motiveeriv Intervjueerimine (MI). MI on mõeldud aitama
Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegsel Eesti- ja Liivimaal Kirikud Maahärrad ja nende vasallid asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Tehtu juures säilis provintsluse, ääreala maik, seda ka paljukiidetud Eesti gootika puhul. Kogu kultuurielu tähtsam kujundaja oli katololiiklik ristiusk, mis 13. sajandil elas üle tervendusprotsessi. Franciscus lõi kerjusmunkluse, tema ordu sanktrioneeriti Innocetius III poolt Ümera lahinguga samal aastal (1210). Ordu rajaja kuulutati pärast surma pühakuks. Franciscuse õpetus tähendas loobumist maisest varast, piiritut ja omakasupüüdmatut armastust Jumala, looduse ja inimese vastu. 15. sajandi alguses märgivad Liivimaa kõrgvaimulikud, et edasine väikekabelite, eriti Antoniusele pühendatute ehitamine tuleb lõpetada. Eestlaste eesnimede uurimine annab alust väita, et kristlik...
· 1294 - Novgorodlased põletasid Narva. · 12971330 - Liivimaa kodusõda Riia linna ja ordu vahel. Linn allutati lõpuks ordule, maad rüüstasid aga mitu korda Riia liitlased leedulased. · 1299 - Liivi ordu väed said Pihkva all vürst Daumantaselt lüüa. Sellest aastast on teada saarlaste, kes on tõenäoliselt Saare-Lääne piiskopiga liidus, vastuhakud ordu vastu. · 1304 - Ordu, Saare-Lääne ja Tartu piiskoppide liit Riia linna ja peapiiskopi vastu. · 1305 - ordu ostis Dünamünde (Daugavgrva) kloostri, ehitas sinna linnuse, sulgedes merepoolse juurdepääsu Riiale. · 1312 - inkvisiitor Franciscus de Moliano käik Liivimaal. Kogus orduvastaseid kaebusi, millest suur osa on säilinud. Ordu pandi ajutiselt kirikuvande alla, ent vabastati sellest suurte summade maksmise järel paavstile. · 1314 - Vooses kohtunud Tallinna ja Saare-Lääne võimukandjad saatsid ühise kirja ordule ja Riiale,
Kodutöö biotehnoloogias v1 v2 v3 v4 v5 b1 b2 A -1 0 0 0 0 1 0 B 2 -2 0 0 0 0 0 C 0 2 -2 1 0 0 -1 D 0 0 1 0 1 0 0 E 0 0 0 0 1 0 0 F 0 0 0 -2 -2 0 0 Mõõdetud b1 25 b2 6 b4 5 STÖHHIOMEETRILINE MAATRIKS A v1 v2 v3 v4 v5 b3 A -1 0 0 0 0 0 B 2 -2 0 0 0 ...
LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Kristlus sai alguse ca 2000 a. tagasi Palestiinas. Nimetuse sai rajaja Jeesus kristuse järgi. Kristluse algusaegadel oli palju erinevaid kristluse vorme. Sisemised kriisid olid eriti teravad teisel sajandil, kui oluline oli kristlik õpetus nimega gnostitsism. Gnostikute jaoks oli tähtis dualism. Hea ja kuri. Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides. Rooma riigi ja kiriku kokkupõrge sai alguse Jumalariigi ja maapelase riigi vastuseisust ja küsimusest keisrile annetamise suhtes. Kristlased ei tunnistanud ka keisri jumalikkust. Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a. enda kristlaseks tunnistamine on karistatav surmanuhtlusega. Suuremat tagajärge sellel ei olnud. Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristla...
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitn...
Heinrich IV- oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog. Ta oli Heinrich III poeg. Aquino Thomas -teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat.Tuntumad teosed on Summa Theologiae(Teoloogia summa) ja Summa contra gentiles(Summa paganate vastu) Innocentius III-paavst,kes saavutas suurima ilmaliku mõju,mis ühelgi paavstil kunagi olnud on. Clemens V-oli paavst 1305 1314. Ta oli 195. paavst ja esimene Avignoni vangipõlve paavst. Clemens VII-oli paavst 1523-1534.Ta oli 219. paavst ja teine paavst, kes pärines Medicite suguvõsast. Martinus V- oli paavst 1417-1431. Ta oli 206. paavst.Oddone Colonna sündis Genazzanos 1368, kuid tema sünnikuupäeva kohta puuduvad kindlad andmed.Colonna õppis Pavia ülikoolis ja Perugia ülikoolis õigusteadust. Teda hinnati tema õpetatuse, mõõdukuse, õigluse ja äriliste võimete pärast.
"Vita nuova" ("Uus elu") u 1283-1292 kirjutatud armastusluuletused inspireerituna Beatrice Portinariga kohtumisest. Sissejuhatus "Jumalikule komöödiale", Beatrice saab maapealse armastuse objektist kõigepealt ideaalse armastuse objektiks ja siis pühakuks. "Pidusöök" itaalia keeles, kirj u 1295-1308, 3 laulu ja 3 proosapeatükki nende seletuseks. D esitab selles peaaegu kogu keskaegse filosoofilise süsteemi, lisaks veel astronoomia saavutused. "Rahvakeelest" ladina keeles kirj u 1305, esimene teaduslik uurimus itaalia keelest, D rõhutab ühtse keele tähtsust, mis seisab murretest kõrgemal. "Monarhiast" ladina keeles, kirj u 1313-18, selgitab monarhia vajalikkust, sest see annab inimesele lõpliku rahu ja õigluse, vaimuliku võimu ja ilmaliku võimu suhe. "Jumalik komöödia" itaalia keeles u 1308-1321 1)keskaegne õpetus; 2)kõik see, mida tollal antiigist teati. Eesmärk: D rännakud pidid iga üksiku patuse ja kogu inimkonna panema märkama oma patte ja
südame-veresoonkonnahaigustesse kuni 12000 inimest maailmas aga ligikaudu 17,5 miljonit. SVH on otseselt seotud elustiili ja käitumuslike riskiteguritega niisugustega nagu suitsetamine, ülekaal, ebatervislik toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, pidev stress, depressioon ja pingeline elu (Halloran 2014: 871, Halloran 2013:617, Palmer 2013: 671). Kõik eelmainitud riskifaktorid viivad kolesterooli tõusudeni, kolesterool on SVH tunnistatud tekitaja (Mercado jt 2015: 1305, Halloran 2014: 870, Halloran 2013: 617, Edwards 2013: 38, Palmer 2013: 669). Teades kolesterooli tõusu riskifaktorid esmatasandi tervishoiu töötajad saavad varakult sekkuda patsiendi eluviisi, et muutuda tema tervisekäitumist ning aidata inimest leida tee tervele elule. Kõrge SVH riskiga patsiente tuleks kohelda multifaktoriaalsel viisil, andes nõu elustiili muutmiseks. (Edwards 2013: 38). Käitumismustreid muutma aitab Motiveeriv Intervjueerimine (MI). MI on mõeldud aitama
Languedoc (endine Toulousi krahvkond) Toulouse hertsogi tütar abiellus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. PHILIPPE ILUS JA MADALMAAD: Flandria oli küll Prantsusmaa koosseisus, aga toetas siiski Inglismaad. 1297-1299 sõda Inglismaaga. Philippe IV hõivas Flandria. 1302 algas seal mäss, Flandria jalamehed võitsid Prantsuse rüütleid Courtai lahingus. 1302 loovutas Philippe Inglismaale Guyenne’I (endise Aktivaania). Inglismaa loobus toetusest Flandriale. 1305 allutas Philippe Flandria. PHILIPPE ILUS JA PAAVSTID: 1296 maksustas Philippe prantsuse kiriku. Paavst keelas kirikul riigile makse maksta. Philippe keelas prantsuse raha paavstiriiki viimise. 1301 arreteeris Philippe paavsti legaadi, paavst kuulutas vastutasuks paavsti ülemuslikkust kuninga üle. Philippe nõudis paavsti BONIFATIUS VIII kukutamist ja laskis ta röövida, kuid rahvahulk vabastas paavsti. 1305 asus Philippe Ilusa survel ametisse uus, pranslasest paavst Clemens V
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikel...
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aa...
N SARIKATE PLAAN 1405 1850 1150 3275 3265 1260 100 1100 100 1100 100 1100 100 1305 870 210 870 340 1260 D 3000 870 870
suurenamiseks. Valduste konsolideerimisel tekkisid Habsburgidel konfliktid šveitslastega. Konflikt lõppes alles 1499 Baseli rahuga, millega mööndi konföderatsiooni sõltumatust. Koos keisrivõimuga kaotas oma tähtsuse paavstivõim. Murranguks kujunes 13. saj lõpp Bonifacius VIII ajal. Bonifacius VIII tekkis konflikt Philippe IV Ilusaga kirikukümnise kontrollimise pärast. Konflikti võitis Prantsusmaa kun, mistõttu tekkis paavstivõimu kriis. 1305 a-st valiti paavstiks prantsuse päritolu kardinal ning valis oma residentsiks Avignoni (kuni 1378). Paavstid langesid Pr kun kontrolli alla. Avignoni vangipõlv tekitas vastuseisu Roomale, 1378 valiti kaks paavsti, millest arenes skisma (kuni 1415). Konflikti lahendamiseks kutsuti kokku kirikukogusid. Kriis lahendati Konstanzi kirikukoguga. Hiljem paavstivõim ei taastunud, paavstid möönsid kirikute sõltumatust riikidest.
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
, Rosenthal, K. Medical Microbiology. 7th Edition, Saunders, Elsevier. 2012, lk 209 – 215; 327 – 337. Ray, C. G., Ryan, K. J. Sherris Medical Microbiology. 6th Edition. McGraw-Hill Education, USA. 2014, lk 483 – 487. Roasto, M., Breivel, M., Dreimann, P. „Toiduainetööstuse tootmishügieen“. Halo kirjastus, Tartu. 2001, lk 155; 279 – 285. Setlow, P. Germination of Spores of Bacillus Species: What We Know and Do Not Know. Journal of Bacteriology. Apr 2014, 196(7), lk 1297 – 1305. Sporeweb - http://ezines.tifn.nl/intouch/october2013/eijlander_sporeweb.html (23.11.14) Tóth, E. M., Márialigeti, K. Practical Microbiology, 2013 – http://elte.prompt.hu/sites/default/files/tananyagok/microbiology/index.html (28.11.14) Turnbull, P. C. B. Medical Microbiology. 4th edition. Galveston, University of Texas Medical Branch at Galveston; 1996. - http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK7699/ (29.11.14) Wikipedia.org - http://en.wikipedia.org/wiki/Endospore (22.11.14)
riik. Kuldhordist tugevnes ja kasvas Moskva. 1480 peks toimuma Kulikovio lahing, kuid Mongolid lahukuvad ilma lahinguta. Moskva vürst Ivan III hakkas Venemaad ühendama. Novgorod põletati kolm korda enne maha, kui see Vnemaaga liitus. Hiliskeskaja üheks olulisemaks oli Leedu vürstiriik. Leedu suurendas oma piire aastal 1385, kui moodustati personaal unioon Poolaga. Paavstivõimu langus Paavsti mõjuvõim hiliskeskajal langes, sellele aitas kaasa ka tõsiasi, et paavstid viibisid 1305 1377 Prantsusmaal Avignonis. 1377 aaseb paavst Rooma. Tekib kirikulõhe ehk skisma 1278 1317. Valitud oli 2 paavsti. 28. Euroopa varauusaja algul Varauusaja algul oli Lääne-Euroopas 3 tsentraliseeritud riiki Inglismaa, kus valitses Thudorute dünastia, kus teguteses järjeidevalt parlament. Kuningas ei olnud kohustatud arvestama parlamendiga, pigem vastupidi. Prantsusmaa Valoiside dünastia, 14. ja 15
neurofüsioloogiale). Vaimuhaigete varjupaigad olid muidugi tekkima hakanud juba varem sageli oli neid inimesi kodudest välja aetud ja hulkureid ning sante võttis teinekord oma rüppe kirik (kloostrid), märatsema kippuvaid või rahutuid isikuid isoleeriti eeskätt vanglaisse, koos kurjategijate, prostituutide jne-ga. (Ainult vaimuhaigeile mõeldud isolaatorid tekkisid siiski samuti suhteliselt vara Rootsis teatakse selliseid juba näiteks aastast 1305.) 18. sajandist hakkas euroopa kultuuriruumis levima hoiak, et vaimuhaiged on eeskätt haiged. Egoistlik enesakaitserefleks ühiskondlikus käitumises hakkas tasapisi asenduma altruistliku ja humanistliku lähenemisega. 18. sajandist hakkas vaimuhaiglate institutsioonide medikaliseermine, milles 2 suunda: 1. Haiglate juurde hakati asutama psüühikahäiretega patsientide osakondi (1751. a Inglismaal) jne. 2
Piiskopi võimu ilmalik ja vaimulik pool lahutati - Jamad ikka jätkusid - Paavstide tippaeg oli12-13 saj. Innocencus 3 ajal - 1302 paavsti bulla, mis kordas paavsti ylemuslikkust - Paavsti tekste liigitatakse esisõnade järgi - Paavst plaanis prantsuse kunni vande alla panna, aga vaehetult enne seda võtsid prants sõdurid paavsti vangi - Prants kuninga mõju kasvas - Paavstil oli valdusi ka prantsusmaal - 1305 valiti paavstik prantslane, Clemens 5. - 1309 läks Clemens 5. Ajutiselt Avignoni resideerima - 14. Sajand oli nn. Avingoni vangipõlv - Sel perioodil ei saanud paavstid Itaalias hakkama, kuna seal olid keerulised olud - Gregorius 11. 1377 naases Rooma, Vatikani. - Järgmine paavst oli juba itaallane - Prantslased pidasid seda kehtetuks, seega prantslased valisid Avignonis uue - Tulemuseks 2 paavsti korraga suur õhtumaa skisma
Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Ees...
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessanss...
Laungedoci. Toulouse hertsogi tütar abielus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. Philippe IV Ilus (kuningas 1285-1314) ja Madalmaad. Flandria oli küll Prantsusmaa koosseisus aga toetas siiski Inglismaad. 1297-1299 sõda Inglismaaga, Philippe IV hõivas Flandria. 1302 algas seal mäss, Flandria jalamehed võitsid Prantsuse rüütleid Courtrai lahingus. 1303 loovutas Philippe Inglismaale Guyenne (end. Akvitaania), Inglismaa loobus toetusest Flandriale. 1305 allutas Philippe Flandria hõivasFlandria-sõdaInglisega-loovutabGuyenne'i-allutabFlandria-maksustabkiri ku-Avignonimeelitaspaavsti-lasiröövida-arreteerisTemplirüütlid-ketserinatulerii dal-võladkustutati-varaendale Philippe Ilus ja paavstid. 1296 maksustas Philippe prantsuse kiriku, paavst keelas kirikul riigile makse maksta, Philippe keelas prantsuse raha paavstiriiki viimise. 1301 arreteeris Philippe paavsti legaadi, paavst kuulutas vastukaaluks paavsti ülimuslikkust kuninga üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
