Suur päikesepidustus Suurt päikesepidustust Capac Raymi´t peeti Cuzcos aasta pikimal ja lühimal päeval. Koidikul pakkus Inka päikesejumal Intile karikatäie püha õlut ja ohverdas talle valge laama, et võita tema abi ja kaitset. Tähtsate jumalate hulka kuulusid veel peajumal Viracocha ja maa- ning merejumalannad. Pachacuti Yupanqui Esimene suur inkade valitseja, sõdalane. Tuli võimule 1438. a. Tema poeg Tupac ja pojapoeg Huayna Capac laiendasid impeeriumi. Tähtsad sündmused ~ 1300.a- Inka hõim valib Cuzco oma pealinnaks. 1438.a - Inka Pachacuti Yupanqui tõuseb troonile ning asub impeeriumi vallutama. 1525.a - Huayna Capac laiendab impeeriumi piire nende suurima ulatuseni. 1532.a - Algab Hispaania invasioon. 1572.a - Sureb viimane Inka - Tupac Amaru. Inkade linna Machu Picchu varemed. Tänan tähelepanu eest!
traditsioonid võivad olla igal riigil erinevad, uniooni igavene kestmine. Uniooni-aja valitsejad Margrete: Kalmari uniooni looja, valitsemisstiil kindlakäeline, valitsemisaeg oli rahulik, riigile kujunes tema aeg majanduslikult edukaks, valitses oma aja Euroopas territooriumilt suurimat riiki, suri 1412. aastal. Uniooni-aja valitsejad Pommeri Erik: 15-aastaselt sai kolme riigi valitsejaks, sõjaka iseloomuga, edendas Taani kaubandust, suhted alamatega halvad, põgenes 1438. aastal Gotlandile maapakku, Kalmari unioon nõrgenemine. Uniooni-aja valitsejad Engelbrekt Engelbrektsson: "keskaja suurim rootslane", ei leppinud uniooni tõttu kujunenud olukorraga maal, 1434. aastal juhtis talupoegade ülestõusu Dalarnas, ülestõusu põhjus oli pigem majanduslik kui rahvuslik, poliitiline karjäär edukas, kuid lühike. Uniooni-aja valitsejad Kristofer: lasi jätkuda onu poolt algatatud piraatlusel Läänemerel, viis piirkonna majanduse kriisi,
kaalutakse. Puistetihedus 0l või 0k [kg/m3] arvutatakse valemiga: 0l ; 0k = [kg/m3] kus G- liiva mass [g] V0- anuma ruumala [cm3] 3.1.1 Liiv 1 katse Anuma mass- 206 g Anuma mass koos liivaga- 1644 g Liiva- 1438 g = 1438 [kg/m3] 2 katse Anuma mass- 206 g Anuma mass koos liivaga- 1642 Liiva- 1436 g = 1436 [kg/m3] Arvutan liiva keskmise puiste tiheduse: = 1437 [kg/m3] 3.1.2 Killustik 1. katse Anuma mass = 625 g Anuma mass koos liivaga = 7370 g Liiva = 6745 g = 1349 [kg/m3] 2
tugevdas võimu Fracois I (1515- 1614.a lakkab kooskäimast 1547). Silmapaistev monarhia. generaalstaabid. Usutülid. Kodusõjad Luuakse palgaline armee. 16.saj lõpus. Erasmus Rotterdam silmapaistev mõtleja, tuntud teos ,,Narruse kiitus" Saksa Püha Habsburgide suguvõsale kuulus Riik killustunud poliitiliselt. Rooma riik keisritroon alates 1438. aastast. Maximilian I (1493-1519) üritas Valitsejad: Keisrivõim toetus peamiselt nende keisrivõimu reformidega tugevdada, Maximilian I, pärusvaldustele, seda hakati üha kuid saavutatu hävines alanud Karl V (1519- 1556) enam nimetama Austriaks. reformatsioonis. Ususõjad. XVI saj. suure osa riigist olid vallutanud
Maadeavastused:Põhjused: 1alternatiivse meretee leidmine indiasse ja kagu-aasiasse 2tuntud kaubateed egiptuse ja punase merekaudu olid araablaste ja türklaste käes 3 ei tahetud kaotada idakaubandusest saadavat tulu, uued ühendused E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õig...
(Paavstid seda enam teha ei saanud). · Inglismaa kuningavõim sai tugeva aluse Henry Tudor'i valitsus ajal (1485-1509). Valitseha H.Tudor tuli kodusõdades võitjaks. Võimule tuli Tudorite dünastia. · Prantsusmaa kuningavõim tugevnes XV sajandi lõpuks. Kuningas Francois I tugevdas seda veel rohkem, püüdes saavutada heremooniat Lääne-Euroopas. · Saksamaa Kesk-Euroopa jäi varauusaja lõpuni killustatuks. Keisri troon kuulus 1438. Aastal Habsburgide suguvõsale, kes jäid troonile Saksa riigi lõpuni. Maximilian I Saksa keiser varauusajal. Ta üritas keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid see, mida ta saavutas, hävines reformatsioonis. · Hispaania Euroopa võimsaim suurriik XVI sajandil. Ühisriigi moodustasid Kastiilia ja Aragon. Hispaaniale kuulus Pürene ps, lisaks sellele ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. IDA- JA PÕHJA-EUROOPA
Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni XV sajandi keskpaigas sündisid mitmed kõrgkultuurid, mis kujunesid järk- järgult oma kindla sotsiaalse struktuuri, poliitilise ja majandussüsteemi, spetsialiseerunud käsitöönduse ning paljusid jumalaid austava religiooniga kõrgkultuurideks. Peruu kõrbesel rannikul asusid sellised riigid nagu Nazca, Moche ja Chimú. Mägedes olid Huari ja Tiahuanaco kõrgkultuurid. Ajavahemikul 1438. kuni 1534. võrsus nende kultuuride elementidest inkade impeerium. Põllumajandus oli Kolumbuse-eelsel ajal hästi arenenud. Põhiliselt kasvatati kartulit ja maisi. Peruus nägidki eurooplased esimest korda kartulit ja tõid selle endaga kaasa Euroopasse. Ma isiklikult ei kujutaks ette toidulauda ilma kartuliteta, on ju see eestlaste põhitoit. Võimalikult suure saagi saamiseks kasutasid inkad mäekülgedel nutikat terrasside-ja niisutussüsteemi.
INKAD Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tsiili aladeni. Nad rääkisid ketsua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustu...
· 1512 vallutati Ülem-Navarra · Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja hiigelvaldused Ameerikas. · Hispaaniast sai XVI sajandil Euroopa võimsaim suurriik. Kesk-Euroopa · Erinevalt Lääne-Euroopast jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. Saksa Rahva Püha Rooma riik · Hõlmas suurema osa Kesk-Euroopast · Mitmesaja väikeriigi ühendus · Keisril vaid sümboolne roll · Keisri valisid seitse mõjukaimat kuurvürsti · 1438. aastast keisritroon Habsburgide suguvõsa käes · Keisrivõim toetus Habsburgide pärusvaldustele (Austria) · Maximilian I (1493-1519) Üritas tulutult keisrivõimu reformidega tugevdada Liitis abielu kaudu Habsburgide valdustega Madalmaad. Tagas oma järglaste kaudu Hispaania, Tsehhi ja Ungari trooni · Karl V (1519-1556) · Habsburgide võimu tipp: "Minu valdustes ei lähe päike iial looja". · Pettus võimus ja 1556 loobus troonist (esimene
sajandi lõpuks. Seda tugevdas veelgi kuningas Francois esimene, kes püüdis saavutada hegemooniat kogu Lääne-Euroopas.Saksamaa. Erinevalt Lääne-Euroopast jäi Kesk- Euroopa varauusaja lõpuni killustatuks. Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma riik, mis oli tegelikult mitmesaja väikeriigi ühendus. Valitsev keiser täitis vaid sõmboolset rolli. Keisri valisid 7 kuurvürsti, kes esindasid Saksamaa kõige mõjukamaid vürstiriike ja piiskopkondi. 1438. aastast kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale.Varauusajal oli Saksa keiser Maximillian esimene. Hispaaniast sai 16. saj Euroopa võimsaim suurriik. Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai alguse tänapäeva Hispaania. Kastiilia kuninganna Isabel oli abielus Aragoni troonipärijaga, kellest 1479 sai kuningas Fernardo teine Katoliiklane. Loodud personaalunioon panigi aluse Hispaania riigile. Pürenee ps. Lisaks kuulusid Hispaania kuningatele ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia
Ususõjad Prantsusmaal 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimusid Prantsusmaal kodusõjad, mida tuntakse ususõdade nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Prantsusmaal tugevnes monarhia juba 15. sajandi lõpul. Eriti Francois I valitsusajal. Siis ei kutsutud kokku enam generaalstaate, vaid nende asemel oli kuninga määratud Notaablite Kogu. Kuningavõimu piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtsaks pidas ennast Pariisi parlament, mis pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Maksukoormust suurendasid kuninga ettevõetud röövsõjad. Algul olid need suunatud eelkõige Itaaliale. Kuningas ja kirik Paavsti- ja kuningavõimu vahel olid teised suhted kui mujal. Rahvuslikult oli loodud gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, aga oli tegelikult üsnagi iseseisev. 1438. aastal väljakuulutatud pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa ...
Martin Luther – katoliiklus ja luterlikus ENEL TUBIN Martin Luther’i nooruspõlvest Sündinud 10.novembril 1438. aastal kohas Eisleben üheksalapselises perekonnas Isa Hans Luder (Luther) ja ema Margarethe Luther 1848 kolis Luther’ite perekond Mansfeldi, kus Martin Luther alustas enda kooliteed õppides grammatikat, retoorikat ja loogikat; hiljem kolis ta Magdeburgi õpinguid jätkama 1501 asus ta õppima Erfurti ülikooli Peale lõpetamist, 1505.aastal, astus ta sisse õigusteadust õpetavase ülikoolis, isa soovil, kuid ta kukkus kohe välja
cotosh ja charir. Alustame sündmustest, mis said alguse 10. sajandil. Hõimud jõudsin andidesse ja moodustasid seal linnriike. Ketsuad indiaanlased. Cuzco (ind k ,,naba") linnriik. Saavutas juhtiva positsiooni. Hakati kutsuma maailma nabaks. Linna enda nimi tähendab nelja ilmakaart Tahuantinsuyu. Selle riigi aristrokraatiat nimetati inkadeks. Muide inkad pole rahvas, etnos, nad on ühiskonnakihi nimetus. See nimetus muutus ajapikku valitseva klassi üldnimeks. 1438. a kohtus tookordne inkade kuningas mägirahvaga chankadega ja saavutas otsustava võidu. Sellega haaras kun enda alla peruu alad ja nii tekkis u kolmveerand saj jooksul hiigelriik, mis ulatus Lõuna-Equadorist Tsiili põhjaossa. Selles riigis elas u 15 mln inimest. Pindala u 2,75 mln km2. pealinnas resideeris keiser. Keisri tiitel oli sapa-inca. Temale allus amtnike aparaat. Talle järgnesid nn põlisaristrokraatia, ülikud eesõiguse poolest (st seal oli
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Helis Aasa 10.klass AMEERIKA PÕLISKULTUURID Referaat 2010. aasta Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................... 3 Ameerika põliskultuuride kronoloogiline ülevaade .........................................................................4 Mesoameerika:..............................................................................................................................4 Lõuna-Ameerika:..........................................................................................................................4 OLMEEGI KULTUUR.................................................................................................................... 5 Sapoteegi kultuur..................................
a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni 15. sajandi keskpaigas sündisid mitmed kõrgkultuurid, mis kujunesid järkjärgult oma kindla sotsiaalse struktuuri, poliitilise ja majandussüsteemi, spetsialiseerunud käsitöönduse ning paljusid jumalaid austava religiooniga kõrgkultuurideks. Peruu kõrbesel rannikul asusid sellised riigid nagu Nazca, Moche ja Chimú. Mägedes olid Huari ja Tiahuanaco kõrgkultuurid. Ajavahemikul 1438. kuni 1534. võrsus nende kultuuride elementidest inkade impeerium. · PÕLLUHARIMINE JA MAJANDUS Põllumajandus oli Kolumbuseeelsel ajal hästi arenenud. Inkade kultuur oli üldse põlluharijate kultuur. Nad kasvatasid põldudel puuvilju, punast pipart, mitmesuguseid tomati ja kõrvitsaliike, oaliike, püha kookat, kartulit ja maisi. Peruus nägidki eurooplased esimest korda kartulit ja tõid selle endaga kaasa Euroopasse
Inglismaal pandi alus tugevale kuningavõimule 1485. aastal Henry Tudor (valitses 1485-1509) pani aluse Inglismaa kuningavõimule Prantsusmaal oli tugev kuningavõim kujunenud samuti juba XV saj. lõpuks Prantsusmaa kuningavõimu tugevdas veelgi kuningas Francois I (valitses 1515-1547), püüdis saavutada hegemooniat Lääne-Euroopas Saksamaa jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma riik 1438.a kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale Varauusaja algul oli Saksa keisriks Maximilian I (valitses 1493-1519), kes üritas küll keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid kõik saavutatu hävines alanud reformis Hispaaniast sai XVI saj Euroopa võimsaim suurriik XV saj lõpul oli Pürenee poolsaarel viis riiki: Portugal, Kastiilia, Aragon, Granada ja Navarra Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai alguse tänapäevane Hispaania Loodud personaalunioon panigi aluse Hispaania
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Gooti stiil Õpetaja: Rainer Vilumaa Lea Lihtmaa 10b Tallinn 2011 Gooti stiil ja selle tunnused Gooti stiil on teine keskaja Lääne Euroopa kunstistiil. Gooti stiil kestis valdavalt 12. kuni 16. sajandini. Gootika jaguneb aragootikaks mis oli 12. sajandi teisel poolel, kõrggootikaks mis kestis 13. - 14. sajand ja hilisgootikaks mis kestis 15. sajand - 16. sajandi alguseni. Gooti stiilis võesti kasutusele teravkaar. Selleks et ehitada ilmatu kõrgeid ja aina kitsenevaid kivilagesid võetigi kasutusele teravkaare ja sammastele toetavad kiviribid. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. ...
1 JUMAL JA ÜLELOOMULIK Miks üldse see teema? 1. Islam See on kristluse ja judaismiga suguluses olev monoteistlik religioon, mis on hakanud oluliselt mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist. 2. USA USA puutub meisse. Seal on religioon seotud poliitika, hariduse jt elusfääridega tihedamalt kui Euroopas. Märksõnad: evangeelsed sektid, kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal? Traditsiooniline teism • Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. • Igavene isikuline ainujumal. • Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism ...
vange. Preestrid tapsid lahingutes vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Jumalad olid nt Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Inkad 8 Aastatel 1438 1535 valitsesid inkad tohutu suurt ning hästi organiseeritud impeeriumit, mis ulatus Andidest Lõuna-Ameerikani. Nende põhiline ajalugu algas umbes 13 sajandi keskpaigas, kui nad rajasid Peruu kiltmaale oma asula Cuzco, mis aga tugevnes 15. sajandiks kõvasti ja oli siis juba inkade linnriigi keskus. Kõiki lähedalasuvaid hõime alistades lõid inkad Tahuantinsuyu riigi, mille pealinnaks oli Cuzco. On olemas ka pärimus, mille
Rocca al Mare kool Kesk ja Lõuna Ameerika mütoloogia Referaat Koostaja: Triin Tammer 10.klass Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus……………………………………………………………3 Inkad ja nende mütoloogia…………………………………………….5 Maiad ja nende mütoloogia……………………………………………6 Asteegid ja nende mütoloogia…………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………..8 Kasutatud kirjandus……………………………………………………9 2 Sissejuhatus Maa, kust on pärit Lõuna-ja Kesk-Ameerika mütoloogia, on ekstreemne maa. Vulkaanid purskavad ja maavärinad raputavad mõnikord nii vägivaldselt, et linnad varisevad kokku. Lõuna-ja Kesk- Ameerika alal tekkisid mitmed suured tsivilisatsioonid. Täna hõlmab maaala 21. riiki. Selle maa mütoloogias on juttu üleujutuste...
Mary 1 Tudor hakkas katoliseerima, tuli ülestõus 1554, kuid see suruti maha. Elizabeth 1 taastas reformeeritud kiriku, fikseeris anglikaani usutunnistuse, arenes uuesti kapitalism, Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, tehti suuri edusamme kultuuri osas. PRANTSUSMAA: ususõdade põhjused kuningavõimu tõus, reformatsioon, suurenes maksukoormus (Itaalia sõdadeks raha). Gallikaani kirik, mis korraldas oma siseelu iseseisvamalt. 1438. pragmaatiline sanktsioon: kuningas nimetas ametisse vaimulikke. Võitluseks kalvinistidega loodi Tulekoda. 1562. algasid rahutused. 1571. Saint Germani rahu: südametunnistuse vabadus.1572. Pärtliöö veresaun. Nantes'i edikt 1598 : valitsevaks usuks katoliiklus. MADALMAAD: põhjused eneseteadvuse kasv, kodanluse tõus, kalvinismi pooldamine (kogunesid relvajõud). 1561. algasid rahutused, 1566. pildirüüste, 1567 Alba terrorireziim (verenõukogu, metsagöösid), 1579
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15...
7.aprill 2010 Saksa renessanss Referaat Renessanss Saksamaal 14. sajand-15.sajand toimus saksamaal talurahvasõda, reformatsioonid ning see oli erakorralise õitsegu aeg. 14. ja 15. sajandil koosnes Saksamaa suurest hulgast iseseisvatest riikidest ja linnadest, mida valitsesid vürstid ja piiskopid. Nii Saksamaa linnad kui riigid kuulusid Rooma keisririigi koosseisu ja alluma pidi roomakatolikule kirikule. 1517. aastal toimus Saksamaal reformatsioon, mis langes kokku Karl V troonileastumisega. Tekkisid uued, protestantlikud kirikud. Martin Luther, kes nõudis jumalateenistuse pidamist emakeeles ja piibli algtekstide juurde tagasipöördumist, kuulutati katoliku kiriku poolt lindpriiks. Reformatsiooni tagajärjel hakkasid kunstimetseenid üha enam soosima ilmalikke kunstiteosed (Saksamaa vürstlikes õukondades telliti aga endiselt usulise sisuga maale). Trükikunsti leiutas Saksamaal ...
Majandusõpetus Teema 15.Mõisted Rahvusvaheline kaubandus ja valuutakurss 1. Rahvusvaheline majandus, international economics - majandusteooria osa, mis 1. uurib erinevate riikide majandussubjektide koostöö seaduspärasusi rahvusvahelise kaubanduse, tootmisfaktorite liikumise, finantside ja rahvusvahelise majanduspoliitika valdkonnas. 2. Rahvusvaheline tööjaotus, international division of labor - riikide 2. spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste - riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. - 3. 3. Rahvusvaheline kaub...
Osa kunagisi puutumatuid alasid on pöördumatult kahjustunud. 3 1. Üldine iseloomustus Vahemeri asub 30 ja 45 N ja 5 ja 36 E vahel.Vahemeri on tugevasti sissetunginud maasse ja on üks kõige enam isoleeritud vesikond maailmas. Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi. Samuti on Atlandi ookeani sisemeri ja paikneb Euraasia ja Aafrika vahel. Vahemere keskmine sügavus on 1438 m, suurim sügavus on 5121 m (Helleni süvik), maht on 4,38 mln. km3. Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla, mistõttu esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 2. Kuidas tekkis Vahemeri ? Teoorias, vahemerena tuntud meri tekkis 5,3 miljonit aastat tagasi, kui Atlandi ookeani vood läbi Gibraltari väina murdsid ja madalama ala täitsid. Hispaania Barcelona geograafiainstituudi geoloogide sõnul katkes Vahemere ja maailmamere ühendus 5,3 miljonit aastat tagasi ning mere
mis leidis parlamendis kinnitust 1571. aastal. Kuninganna Mary I Tudor 10 Reformatsioon Prantsusmaal Prantsusmaal kehtisid paavsti- ja kuningavõimu vahel teistsugused suhted kui mujal, oli loodud gallikaani kirik, mis allus Rooma paavstile, aga samas korraldas oma elu iseseisvamalt kui teiste maade kirikud. 1438. aastal kuulutati kuninga ediktiga välja nn pragmaatiline sanktsioon, mis võttis paavstilt õiguse määrata ametisse piiskoppe. Prantsusmaa toonane kuningas François I sõlmis 1516. aastal kokkuleppe paavstiga, mis andis kuningale õiguse nimetada kandidaate riigi kõrgematele kiriklikele ametikohtadele ning paavsti pädevuses oli nende ametisse nimetamine. Selline kokkulepe tähendas kuningale võimalust
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Rohkesti maavaru, sh naftat Vaikse ookeani kalarikkus Mitmekesine kliima võimaldab kasvatada paljusid kultuurtaimi, millest tähtsaimad on puuvillapõõsas ja kohvipuu Hästi arenenud tekstiilitööstus Majanduse nõrgad küljed: Sõltuvus keskmise pikkusega rahvusvahelistest laenudestriigil suur võlg Korrupeerunud kohtusüsteem Aegunud relvajõud Kehv infrastruktuur heidutab investeerijaid Ajalugu Vanimad arheoloogilised leiud pärinevad 15 000 12 000 aastast e. Kr. 1438 moodustasid inkad suure tsentraliseeritud Tahuantisuyu riigi. 1530 vallutasid selle hispaanlased. 1543 moodustati kõiki Hispaania LõunaAmeerika valdusi ühendav Peruu asekuningriik. 1821 kuulutati Peruu iseseisvaks. Kultuur: Peruu kultuurialged tulenevad Ameerika indiaanlaste ja Hispaania traditsioonidest Skulptuur ja arhitektuur on arenenud Inkade kultuurist (Machu Picchu) Muusikasse andsid suure panuse hispaanlaste toodud kitarrid ja harf Loodus:
otsusega, et iga teatud aja tagant tuleb kokku kutsuda kirikukogu.. Kuna Martinus V suri, siis kutsus kirikukogu kokku järgmine paavst Eugenius IV. Üritati teha täielikku kirikureformi. Kirikukogu kuulutas end paavstist kõrgemaks. 1433 tehti leping kariklastega. Üritati lõpetada lõhet ida ja lääne kiriku vahel Üritati reformida ka paavsti-institutsiooni ja kuuriat. Kogu see paavstist iseseisev tegutsemine viis uue kirikulõheni. Nimelt 1438 kuulutas paavst Eugenius IV, et kirikukogu on üleviidud Ferrarasse (1439 Firenzesse). Baseli kirikukogu säilis vastukirikukoguna. 1438 võttis Baseli kirikukogu vastu Bourges'i pragmaatilise sanktsiooni prantsuse kirikule anti teatavaid vabadusi, otsustatipiirata paavsti võimu. 1439 kuulutas Baseli kirikukogu paavst Eugeniuse kukutatuks ja valis asemele vastupaavst Felix V. Uue kirikulõhe tekkimise ohu tõttu kaotas Baseli kirikukogu enamuse oma toetajaist
ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtis oli Pariisi parlament, mis pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Varem ei pidanud nad köik registreerida, kuid nüüd pidid, kuigi kuningas oli ise kohal. Olid ka röövsöjad, nt Itaaliasse, mis löppesid 1559. aastal. KUNINGAS JA KIRIK Prantusumaal oli loodud rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, kuid korraldas oma siseelu iseseisvamalt kui teiste maade kirikud. Väljakuulutatud 1438 nn pragmaatiline sanktsioon vöttis paavstilt öiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Francois I sölmis 1516 paavstiga kokkuleppe, millega kuningas sai köiki kandidaate nimetada. Prantsusmaal ei olnud küll kuninga ja paavstivöimu vahel nii suurt pinget kui Inglismaal, kuid tekkis ka poliitilisi ja sotsiaalseid pingeid, mis löid pinna reformaatorlikele ideedele ja liikumistele. Protestantism levis linnakodanluse ning käsitööliste seas ja katoliiklus talupoegade seas.
maavärina. · Leonardo võis Firenzest lahkuda ka Milanosse ja alustada seal muusikukarjääri. · Kunstnik tegi mitmeid sõjamasinakavandeid, mida demonstreeris Ludvico il Morole, kuid neid ei saatnud edu. Ta pidi naasema kunsti juurde. · Leonardo sai ulualust Prediste kunstiperekonnas, kuna Ambrogio de Predis oli ta töödest vaimustuses ja tahtis temaga maalida ühise töö. · Kaks Predist ja Leonardo hakkasid 1438.a maalima San Francesco kloostrisse altarimaali, mille eest pidid saama 200 tukatit. · Ambrogio õppis selgeks oskusliku Leonardo maalide kopeerimise. · 1484.a kevadel jõudis katk Milanosse. · Leonardo põgenes katku eest Alpidesse, kus täiendas oma seisukohti õhuperspektiivi suhtes. · Alpides võis ta saada inspiratsiooni "Madonna kaljukoopas" maalimiseks see sai üheks tema tippteostest.
aluse Tudorite dünastiale. Siiski jäi kuningavõim Inglismaal sõltuvaks sealsest seisuste esinduskogust – parlamendist. Saksamaa jäi erinevalt Lääne-Euroopa riikidest poliitiliselt killustatuks. Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma keisririik – tegu oli mitmesaja väikeriigi lõdva ühendusega, mille eesotsas seisis valitav keiser. Alates 1438.aastast kuulus keisrikroon Habsburgide suguvõsale, kes omasid piiramatut võimu ainult oma Austria aladele jäävates pärusvaldustes. Habsburgide võimu tipp saabus Karl V valitsemisajal (1519 – 1556), kui nende valduste hulka kuulusid ajutiselt Hispaania, Madalmaad, Böömimaa, Ungari ja Lõuna-Itaalia koos Sitsiiliaga. Pürenee poolsaare riikide (Kastiilia, Aragón, Granada, Navarra) ühinemisel kujunes 15
PUNASE RAAMATU SOONTAIMED Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Teadusartiklid 4 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 2 Sissejuhatus Viimase, 2008. aasta Punase Raamatu soontaimede osa koostamisel võeti aluseks Toomas Kuke koostatud Eesti soontaimede täielik nimestik (Kukk, 1999). Toomas Kuke andmetel leidub Eesti pärismaises flooras 1441 liiki soontaimi. Neile lisandub 97 alamliiki. Koos alamliikidega on taksonite arv 1538. Naturaliseerunud liike on teada 82, tulnuktaksoneid on kokku 718. 2008. aasta punases raamatus on analüüsitud 1928 taksonit, mis haarab kõik pärismaise floora liigid, naturaliseerunud liigid ja suure osa tulnuktaksoneid. Analüüsitud taksonite jaotust Punase Raamatu kategooriatesse kajastab alljärgnev tabel 1. Tabel 1. Soontaimede 1928 liigi ja/või alamliigi ohustatuse kategooria muutused võrreldes 1998. aasta Punase Raamatuga (samasse ka...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
lõigati reljeefsed tähed, kaeti värviga ning suruti vastu paberit. 11. sajandil alustati Hiinas juba eraldi trükitüüpidega trükkimist. Enam ei graveeritud tervet lehekülge korraga, vaid laoti lehekülg üksikutest graveeritud märkidest, mida sai korduvalt kasutada. 8. Keda saame pidada trükikunsti leiutajaks Euroopas? Millega ta silma paistis, kes ta oli? Euroopas oli trükikunsti rajajaks sakslasest kullassepp Johann Gutenberg, kes leiutas 1438. a valuvormi metallist trükitüüpide valmistamiseks. Trükiste valmistamine muutus kiiremaks ning paranduste tegemine lihtsamaks. 1455. a valmis esimene trükitud piibel. Gutenbergi trükistes on trükitud ainult tekst, kaunistused tehti käsitsi. 15. saj lõpuks oli Euroopas juba üle tuhande väikese trükikoja. Tähtsaks trükikeskuseks kujunes Veneetsia, kus 15. saj töötas kuulsaid trükkaleid, nt. Aldus Manutius. 9
Enam ei kutsutud kokku seisuste esindust vaid nende asemel käis vajaudse järgi koos kuninga määratud isikute kitsas ring Notaablite Kogu. Mõnevõrra piirasid kuningavõimu ainult kohtuasutused parlamendid. Märgatavalt suurendasid maksukoormust kuninga ettevõetud röövsõjad. Kuningas ja kirik: Prantsusmaal oli rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, ent korraldas oma siseelu iseseisvamalt kui teiste maadekirikud. Kuninga ediktiga 1438.aastal väljakuulutatud pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Francois I sõlmis 1516. aastal paavstiga konkordaadi, mis andis kuninga pädevusse riigi kõrgemate kiriklikele ametikohtadele kandidaatide nimetamise ja paavsti pädevusse nende ametisse kinnitamise. Reformatsiooni algus: J.L.Etaples rõhutas juba 1512a Uue Testamendi Pauluse kirju kommenteerides Piibli kui usutõe ainsa allika tähendust ja usu läbi õndsaks saamist
Eugeniuse ja Baseli kontsiili suhted aina teravamaks, lõhe, sest ka kuningad ja vürstid peavad valima ühe poole, mida toetada. Ainuke piiskop paavsti kontsiilis oli Lääne Saare piiskop, kes nimetati piiskopi selleks, et läks esindajana paavsti juurde, Saare Lääne piiskop oli muidugi kontsiili poolt. 1438 Baseli kontsiil tagandas paavsti, 1439 kuulutas ketseriks. Kontsiil valis uue paavsti, Felix V, lõpuks aeti kontsiil Baselist välja. 1449 gallikalism st Prantsusmaa soosimine. 1438 Prantsusmaa vaimulike koostatud pragmaatiline konstitutsioon, mis piiras pavsti võimu ja suurendas kuninga oma. Kirikureformi ei tulnud, paavstide autoriteet kontsiilide üle taastatud. 15. sajandil nimetati renessansspaavstideks. See ajajärk on õigustus reformatsioonile kirjanduses. NEPOTIS - kiriku s sugulaste eelistamine, vaimulikul pole legitiimseid poegi, kes võiks pärida. Toetatakse oma perekonda ametikohtade andmisega. Simoonia ametite müük. Indulgentside müük,
Kuidas sa nõiaks said ja mis siis juhtus?" ning pikk nimekiri jätkus taoliste totrate küsimustega, mis iseenesest olid mõttetud samapalju kui kasutud. Nende küsimustega ei püütud selgitada, kas süüalune tõesti süüdi oli, vaid seda, kuidas ta seda kõike tegi. Alljärgnev lõik on üks näide tolleaegsest nõiaprotsessist, mis on võetud Jeffrey Russelli raamatust ,,Nõiakunsti ajalugu". ,,Sellele perioodile tüüpiline oli kohtumõistmine vana mehe üle Lõuna-Prantsusmaal 1438. aastal. Pierre Vallini süüdistasti nõidumises ning inkvisitsioon võttis ta kinni. Talle ei lubatud kaitsekõnet ning teda piinati korduvalt. Kohtumõiustmise protokollis seisab, et ta tunnistas ,,priitahtlikult" üles, mis äraseletatult tähendab, et teda piinati, toodi piinakambrist välja ning anti valida, kas ta tunnistab priitahtlikult üles või läheb piinakambrisse tagasi. Pierre tunnistaski, et oli kutsunud appi Peltsebuli, kummardanud teda ja maksnud talle andamit
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
· Hispaania (Vara-Uusajal kerkib esile; liidab kõik väikesed riigid Pürenee ps.-l; 15. saj liitub personaaluniooni kaudu ka Portugal; rahastas 15. saj lõpu ja 16. saj maadeavastusretkeid, mis kujunesid tal uueks rikkusallikaks, seetõttu on ka Hispaania ja Portugal Lõuna- Ameerika koloniseerijad) Saksa rahva Püha-Rooma riik on jätkuvalt killustunud. Keisrit enam ei valita, alates 1438. aastast kuulus keisri troon Habsburgidele, Kuldbulla tõttu ei olnud neil aga võimu. Põhja- ja Ida-Euroopa. Türgi. 1453 Konstatinoopoli vallutamisega lõpeb Bütsantsiriigi ajalugu, pannakse alus Türgi-Seldzuki suurriigile, kes laiendas oma piire Balkani poolsaarel ning jõuab Lõuna-Ungarini välja. Poola. Personaalunioon Leeduga, kellega koos olid nad vallutanud suure osa Valgevenest ja Ukrainast. Riik ulatus Peipsi järvest Musta mereni
Kehtis kõikide aktide registreerimise kohustus, kui parlamendi istungil viibis kuningas isiklikult. · Märgatavalt suurendasid maksukoormust kuninga ettevõetud röövsõjad 16. sajandil Itaalia vallutamiskatsed. Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal. KUNINGAS JA KIRIK · Oli loodud rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll rooma paavstile, ent korraldas oma siseelu iseseisvamalt kui teiste maade kirikud. Kuninga ediktiga 1438. aastal võdeti paavstilt õigus Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. · Francois Esimene sõlmis 1516. aastal paavstiga konkordaadi andis kuninga pädevusse nende ametisse kinnitamise. · Poliitilised ja sotsiaalsed pinged lõid pinna reformaatorlikele ideedele ja liikumistele. Protestantism levis eriti linnakodanluse ja käsitööliste seas. Seevastu talupoegkond jäi oma põhiosas katoliiklusele truuks ja usuvõitlustest kõrvale.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Anneli Kritsmann-Lekstedt IISRAELI RIIGI AJALOOLISED TAGAMAAD PALESTIINAS Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 ...
lunastuse pärast. Inimest ja Jumalat oleks pidanud ühendama kirik, aga sellega poldud rahul. Hiliskeskajale on omane sügav vagadus ja kirikukriitiline kirjandus kiriku tugevdamiseks. Toimub aga kiriku mandumine: paavsti õukonna prassimine, maiste vajaduste rahuldamine isegi kerjusmungad elasid väga pillavat elu. 1431. a toimus Baseli kontsiil, mis sattus kohe paavstiga vastuollu too kuulutas välja uue kontsiili. 1438. a tagandas Baseli kontsiil paavst Eugenius IV ja valis vastupaavsti Felix V. Enamus poliitilisi jõude kuulutasid end paavsti ja kontsiili vahelises vastasseisus neutraalseteks. Paljud toetasid siiski kontsiile ja vürstid said mängida kirikuvõimuga. 15. saj olid paljudes Euroopa maades kuningad ja vürstid kiriku asjad oma kontrolli alla võtnud. Prantsusmaal gallikanism töötati välja printsiip, mis takistaks paavsti sekkumist Prantsusmaa kirikusse
Teele asusid ka linnade suurkaupmeeste pojad. Robin ja foogt Aschenberg tabas delegatsiooni, võttis kinni ja lasi uputada. Kaotus Liivimaa kirikule, aga oluline propagandistlik võit, näitas ordu kuritegelikkust. Paavst vabastas Riia ja kapiitel hakkas augustiinlikuks. Ordu olukord halvenes. 1345 sai ordu lüüa Leedult. Samal ajal ordus arenes konflikt kahe maiskonna vahel: Vestfaal ja Reinimaa. Liivi ordus enamjaolt Vestfaalist, Preisist aga Reinimaalt. Juhtkond seega Reinimaalt. 1438 kinnitas kõrgmeister Reinimaalase uueks Liivi ordumeistri ja puhkes peaaegu kodusõda. 1430. aastail ordu nõrk, mindi kokkuleppele piiskopiga. Tehti Valga föderatsioon 1435 – tüliküsimused lahendatakse rahulikul teel. Austati teineteise privileege ja tunnustati Riia kapiitli augustiinlust. See oluline etapp Liivimaa konsolideerumises – tekkisid korralised maapäevad jne. Aga 1448 sai Ordu oma kandidaadi Silvester Stodevesches Riia peapiiskopiks ja 1451 tehti taas
Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil ...
13. Sortimendi puhastamine raskesti müüdavatest kaupadest 14. Likviidsuse parandamine 15. Firma imidzi selge määratlemine ja parandamine 16- Firma tuntuse suurendamine 4. Kuidas levis info kauba kohta möödunud sajandil (20. saj. Alguses)? Kuni 17. sajandini levis reklaam üliselt linnahõikajate või siis embleemide ja reklaamtahvliteaga mis riputati kaubandusäri ukse kohale nt. Kingsepal oli saabas ukse kohal.Ümbertõstetavate tähtedega trükipressi leiutamine 1438 a. andis aga kirjasõna levikule ennenägematu ulatuse. 40 aastat hiljem trükiti esimene ingliskeelne reklaam, mis oli teadaanne vaimuliku tegevuse kohta lihavõtteajal ja kleebiti kirikute ustele. Esimene inimeste jaoks mõeldud reklaamteade nägi ilmavalgust Saksamaal 1525. Sellel ülistati üht järjekordset imerohtu. 1631 a. hakati Prantsusmaal välja andma ajalehte Gazette, milles oli oma koht ka reklaamkuulutustel. Õitsele puhkes reklaam täies hiilguses 19. sajandil
Inkad olid väike rahvas, kes rääkisid ketsua keelt. Trminit inka kasutati eelkõige valitseja tähistamiseks. Inkad elasid Titicaca järvest loodes. Nende pealinnaks oli Cuzco juba umbes 12.-13. sajandil. Algselt oli tegemist perifeerse moodustisega, millel ei olnud mingit rolli poliitilistes sündmustes. Pärimuse järgi toimus maaima loomine Titicaca järve ääres. Inkad seostasid end Tiwanacuga kuid mingisuguseid pärilussidemeid ilmselt ei ole. Inkade riigi alguseks on kokkuleppeliselt 1438 (välja arvutatud suulise pärimuse alusel nii et mitte eriti usaldusväärne daatum). Inkadel oli siis ühe naaberrahvaga konflikt. Inkasid valitses Viracocha Inka, kes ei suutnud pealinna kaitsta ning põgenes. Võitlust vallutajate vastu hakkas juhtima üks tema teistest poegadest Cusi Yupanqui, kellele ilmus jumalik nägemus, mis täitis ta väega, millest inspireerituna ta võitis, lisaks teatasid preestrid talle soodsaid endeid ning ta haaras võimu (oma isa
2263 1345 Agur Hendrik Viljandi 05:22:59 M40 2151 2699 Alamaa Andres Harju 05:06:20 M40 694 2227 Allekõrs Valmar Tartu 03:40:41 M40 2078 2515 Alus Aldis Tallinn 04:58:36 M40 1596 1540 Annilo Tarmo Tartu 04:25:37 M40 158 262 Antoniak Marek Harju 03:07:27 M40 502 865 Aria Sven Tartu 03:31:05 M40 452 1438 Asmus Hans Tallinn 03:28:04 M40 134 403 Aun Martin Pärnu 03:05:30 M40 Oksana Perova 13.11.2009 973 1089 Balasaitis Giedrius Leedu 03:55:00 M40 1199 2623 Balickij Igor Leedu 04:05:08 M40 470 534 Baranovskis Guntars Läti 03:28:59 M40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
