Sissejuhatus Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. Isegi kõige targemad alistusid tema võludele. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi veel mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Päritolu Aphroditel on kaks sünnilugu, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar. Homerose järgi on ta ema Dione. Luuletaja Hesiodose järgi on ta aga Uranose tütar ja sündis merevahust ilma emata ja pärast isa surma. Armstusjumalanna Kreekas oli Aphrodite ainult armastusjumalanna. Ta oli väga sõjakas, kuid kreeklastele see ei meeldinud. Ainus võimalus, kuidas olla tunnustatud Olüm...
„Venuse sünd“ Renessanss "Venuse sünd" valmis 1485. Sellel on kujutatud Venust, kes sündis merikarbist, vahetult pärast sündi karbist välja astumas. Venus sündis selle maali järgi täiskasvanud naisena. Ühel pool Venust on kujutatud läänetuul Zephyros ama abikaasa Chlorisega, teisel pool taimekasvujumalanna Flora. Antiikmütoloogia järgi sündis ilu- ja armastusejumalanna Venus täiskasvanuna merevahust ja maabus teokarbis Küprose saarele. Botticelli (kunstnik) aga ei kujuta maalil otseselt seda lugu vaid teos on täis allegooriaid ja sümboleid. See pilt on omapärane. Pildi värvid on ilusad ja erksamad, mis mulle meeldib. Pildi sündimise lugu on ka huvitav.
KREEKA JUMALATE PÕLVNEMINE · ZEUS peajumal, taeva- ja tormijumal · HERA- abielude kitsja (Zeusi abikaasa) · POSEIDON merejumal · HADES allmaailma- ja surnutejumal · DEMETER musta mulla- ja viljakusejumalanna · ARES sõjajumal · HEPHAISTOS tulejumal, jumalate sepp · ATHENA sõjajumalanna · APOLLON luule- , muusika- ja kunstijumal · ARTEMIS jahijumalanna · HERMES jumalate käskjalg ja teekäijate kaitsja · APHRODITE ilu- ja armastusejumalanna · DIONYSOS - veinijumal
Teistmoodi välimusega ussid Okkaline merihiir, paabulind-uss Okkaline merihiir (Aphrodite FAKTID Nimi tuleneb sellest, et ta keha on kaetud `'juustega'' Tema ladinakeelne nimi tuleneb Kreeka armastusejumalanna Aphrodite nimest, sest uss sarnaneb naise genitaaliga Võivad kasvada 20 cm pikkuseks Armastab elada mudastes põhjades Atlandi ookeani põhjaosa, Vahemeri, Põhjameri Paabulind-uss (Sabella pavonina) FAKTID Elab, kulgedes mööda Lääne-Euroopa rannikut ning Vahemeres Elab mudastes, liivastes paikades, mõnikord ka kivistes Uss elab toru sees, kus liivaosakesi hoiab koos lima Toituvad kombitsatega
Hades Surnute- ja allilmajumal Demeter Viljakusjumalanna Ares Sõjajumal Hephaistos Tulejumal Athena Sõja- ja tarkusejumalanna Apollon Kultuuri (muusika ja luule) jumal Artemis Jahijumalanna Hermes Kaupmeeste- ja varastejumal Aphrodite Armastusejumalanna Dionysos Veini- ja viljakusjumal Eros Armastusejumal
Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Nimelt paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud marmorkoopiatena. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitaud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud armastusejumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse. Tõenäoliselt hoidis see armastusejumalanna Aphrodite oma vasakus käes Melose 5 sümbolit õuna. Samuti on tuntuim nn. Lakooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös kujutatakse Trooja preestrit Lakooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistatud. 6
· Zeus peajumal, valitses taevast ja maad · Hera Zeusi naine, taeva valitsejanna · Athena tarkusejumalanna, · Poseidon merejumal · Aphrodite armastusejumalanna, ilujumalanna · Hermes kaubanduse jumal, tiivulised sandaalid · Hephaistos sepatööjumal · Dionysos viljakuse ja veini jumal · Eros Aphrodite poeg, armastuse jumal · Ares möirgav verejanuline sõjajumal · Sfinks naise pea&rinnaga ja lõvi kehaga tiivuline koletis · Kerberos verejanuline metalse häälega kolme peaga koer, kes valvas sissepääsu Hadesesse · Sireenid naise kehaga linnud, peibutasid meresõitjaid karile sõitma
Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Erechteioni karüatiididekoda Huvitavat Uuringust selgub, et vanad kreeklased ehitasid oma templid sellisele kohale ja pinnasele, kus jumalatel ja jumalannadel oleks kodune olla. Nt. Viljakusejumalanna Demeteri ja veinijumal Dionysose auks ehitatud templid on rajatud viljakale pinnasele, mis sobib suurepäraselt teravilja kasvatamiseks. Nt. armastusejumalanna Aphroditele ja merejumal Poseidonile pühendatud templid on püstitatud rannikuäärsetele astangutele. Aitäh kuulamast!J
Kehastas jõudu, lahingujõudu, mehelikkust.Välk tabas taevast lehma- sündis Apis. ATUM (TUM)- päikesejumal, keda kummardati eriti Heliopolises, ürgne loomejumal, kujutati kuningana. Kujutati tavaliselt inimesena, kuningana. GEB (KEB) - maajumal, kujutati hanena, võib olla ka krokodillikujuline HATHOR - Horose naine Denderas, algselt elas sükomooripuus.Re ja Nuti tütar -võis olla mustanahaline.Memphise Hathor oli Sükomoori Emand. Taeva (idas) ja armastusejumalanna,muusika- ja tantsujumalanna, naiste ja surnute kaitsja, viljakuse andja, naisprintsiibi kehastus.Ilu, rõõm, kepsutamine.Kõristi- sistrum. Templites naismuusikud. Lehmapäine, sarvede vahel asus päikese-või kuuketas. Ennekõike oli ta kuujumalanna.Raisakotka nahk- emalikkuse sümbol. NUM, HNUM - jumal-looja, jäärapäine inimene.Teda kujutati ka jäärana. Ta voolis pottsepakedral maakera ja inimesed ning loomad. Ta oli alguses vesises maailmas
Õed vennad Poseidon (Neptunus) - merejumal Hades (Pluto) - allilmavalitseja Hestia (Vesta) - kodukoldejumalanna Athena (Minerva) - tarkusejumalanna Apollon (Apollo) valguse korrajumal Zeusi lapsed Aphrodite (Venus) - armastusejumalanna Hermes (Mercurius) jumalate käskjalg Artemis (Diana) jahijumalanna Zeusi naine (ja õde) Hera (Juno) abielukaitsja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus) sepatöö- ja tulejumal Hera ja Zeusi poeg Ares (Mars) - sõjajumal
Pantenon-kõikide jumalate tempel akvedukt-veejuhe term-saun Circus Maximus-võidusõidu koht gladiaator-võitleja Colosseum-suurim vabaõhu teater Plautus-kuulus näitekirjanik Cicero-oraator Vergilius-tuntud kirjanik Titus Livius-ajaloolane nuumen-hing, hingestatus laarid-esivanemate hinged, kaitsevaimud geenius-abielukaitsja Janus-vastandite jumal Jupiter-pikse-tormijumal Juno-Jupiteri abikaasa Minerva-tarkuse jumalanna Neptunus-merede valitseja Apollo-valguse ja kunstide jumal Venus-ilu ja armastusejumalanna Diana-Jahijumalnna Vesta-kodu, kolde jumalanna pontifex maximus-ülempreester augur-ennustaja Jeesus-juudi soost ränd jutustaja Peetrus/Paulus-apostlid aatrium-lahtise laeavaga ruum amfiteater-vabaõhu teater triumfikaar-võidukaar mosaiik-värvilistest kividest kokkupandud kink fresko-niiskele krohvile maalitud pilt Constantinus Suur-keiser, kes lubas ristiusu 395-Rooma riigi jagunemine kaheks Ida ja Lääne Rooma Suur rahvasterändamine-4-6saj p
Rooma kangelased Roomlaste kõige tuntum kangelane oli Aeneas. Aeneas oli jumalanna Aphrodite ja Anchise poeg, Trooja üks printsidest.Vergiliuse ,,Aeneis" jutustab, et tegemist oli ühe kuulsaima sangariga, kes Trooja all võitles. Tegemist oli ilu- ja armastusejumalanna Venuse pojaga ning ema kaitses poega, kuidas vähegi suutis. Pärast pikki eksirännakuid (sarnaselt kreeklaste Odysseusele) jõudis mees Kartaagosse, kus Venuse sepitsuste tõttu kohalik kuninganna Dido temasse armus. Aeneas - pidi aga edasi minema, tal oli tõelise rahvuskangelase missioon rajada oma riik. Mahajäänud ilus kuninganna Dido tappis end. Kangelane seab isiklikud tunded madalamale missioonist luua uus rahvus. Edasi läks sangar allilma, kus Elüüsiumi väljadel kohtas teiste
Usk sarnases olemuslikult egiptuse usuga. Olulised olid preestrid, kes usuküsimustega tegelesid, jumalate austamine oli elementaarne ja igapäevane ja usk ja riigivalitsemine käisid koos. Samas ei idealiseeritud elu pärast surma, pigem oli surma ees hirm. Jumalaid oli Mesopotaamia kultuuris samuti palju ja nad olid antropomorfsed. Tähtsaimad jumalad olid kolm meesjumalat Anu, Enlil ja Ea, kes olid taeva- ja loodusjõududega seotud jumalad. Tähtsaim jumalanna oli armastusejumalanna Istar; oluline oli ka kaitsejumal Marduk, kes hakkas järk-järgult saama jumalate kuningaks. Arhitektuuris oli olulisim templite ehk tsikuraatide ehitamine. Tsikuraat oli astmiktempel, mõõtmetelt suur. Nt Marduki tempel (Paabeli torn), Uri Tsikuraat. Ehitati ka linnamüüre ja väravaid ja seda praktilistel põhjustel, kuid väravaid tihti ka kaunistati lohede ja loomadega ning värviti eredaks. Põhilisi ehituskunsti eripärasid oli kaks esiteks rajati suured ehitised tihti
Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kreeka esimene ajaloolane, ajaloo isa
Kelle/mille jumalad? Kuidas on nende Rooma vasted? ZEUZ Taeva-, pea-, ilmajumal JUPITER POSEIDON Merejumal NEPTUNUS HADES allmaailmajumal PLUTO APOLLON Valguse- ja ennustusejumal APOLLO APHRODITE Ilu- ja armastusejumalanna VENUS HERA Abielu- ja sünnitusjumalanna JUNO 5. Osata kirjutada arutlust "Kuningas Oidipuse" põhjal. 6. Osata leida ja selgitada epigrammi mõtet. · Epigramm pealiskiri hauasambal või kingitusel, väike luuletus . Väljendas kultuuris toimuvat. Satiirilise iseloomuga. 7. Teada kirjanduse 3 põhiliiki ja määrata zanrid õige põhiliigi alla.
naaberriikidega nagu Makedoonia. Iseäranis suur tähtsus oli Antiik-Kreekas jumalatel. Jumalad olid antropomorfsed - inimesesarnased. Neist peeti väga lugu ja neid austati igal võimalusel. Religiooni suur tähtsus mõjutas kahtlemata ka Kreeka ühiskonda. Jumalate elupaigaks oli Olümpose mägi. Peajumal oli Zeus, kellel on Antiik- Kreeka mütoloogias ülioluline koht. Tähtsaim naisjumal oli Hera - taeva kuninganna. Jumalaid oli palju, kuid tähtsamad olid veel armastusejumalanna Aphrodite, sõjajumal Ares, merejumal Poseidon, allmaailma valitseja Hades ning sõjajumalanna Athena. Erinevatele jumalatele püstitati erinevaid templeid ja pühamuid, usuti hauatagusesse ellu ja oldi jumalakartlikud. Üks tähtsamaid valdkondi oli Vana-Kreeka teater. Etendused toimusid vabas õhus hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid. Näitemängudes
Ateena akropol Akropol Mükeene perioodil oli Ateena akropol kuningaloss, hiljem täitis kindluse rolli. Pärast Pärsia sõdu kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse, seetõttu algatas Perikles selle väljaehitamist suurejooneliseks kultuurikeskuseks. Akropoli viis uhke sissekäik propüleed ehk eesvärav, mille kõrval oli Nike tempel. Keskmesse püstitati Parthenon ehk jumalanna Athena tempel, mille sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis. Templis sees oli jumalanna hiigelsuur kuju, mis oli kaetud elevandiluuga ja rüüstatud kuldrõivastesse. Lisaks Parthenonile tõusis esile veel Erechteioni tempel, mis oli Athenale ja Poseidonile pühendatud. Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, kuid kõik maapealne ja Olümpos jäid ühisvaraks. Tän...
VANA-ROOMA JUMALAD, NENDE AUSTAMINE, KODUSED JUMALAD. - Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. - Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad. - näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma n...
1. Vana-Kreeka ürgjumalused Hemera-päev Aither-õhk Oroi-mäed Gaiast sündis Uranos, kes sai võimule. Kaosest sündis Gaia. 2. Olümpia jumalad 12 jumalat. Peajumal Zeus, kes oli peajumal. Hera-Zeusi naine ja õde. Abielu kaitsja. Poseidon-merede valitseja Hades Zeusi ja Poseidoni vend, surnuteriigi valitseja. Athena-Zeusi tütar, kes hüppas välja tema peast. Apollon-Zeusi poeg. Poeesia ja lüürika. Artemis-Apolloni kaksiküde Aphrodite-armastusejumalanna ja ilu jumalanna. Hermes Zeusi käskjalg. Ares-sõjajumal. Hephaistos-Tulejumal Hestia-Zeusi õde. Kodukolde jumalanna. 3. Muusad Ilma muusadeta ei toimunud ühtegi pidu. See keda muusa õnnistas, sai temast luuletaja või valitseja. Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna. Muusa-inspiratsiooni allikas. Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales. Thoros-võitlus Melotaurusega. Achilleos-Homerose ja Iiliase kange...
preestrid, haruspeksid, üritasid lugeda nende tahet looduslikest nähtustest, näiteks lindude lennuteest ja välgust. Ka ennustati loomade sisikonna põhjal, eriti maksa järgi. Maksamudelid olid jaotatud eri piirkondadeks, neid piirkondi oli 16 vastavalt jumalusele. Etruskide kultuses säilis ürgaegsete kommete jooni kuni inimohvrite toomiseni samuti oli oluline esivanemate kultus. Mitmed jumalad on etruskid kreeklastelt üle võtnud. Etruskide jumalad on: · peajumal - Tin · armastusejumalanna - Turan · merejumal- Nethuns · sõjajumal - Maris · veinijumal - Fuvluns · kultusejumalanna - Voltumna Jumalatele pühendati pühapaiku ja templeid, kahjuks pole eriti neid säilinud, sest need ehitati mitte väga vastupidavast materjalist. Ka etruskid uskusid hauatagusesse ellu. Nad matsid enda surnuid nii, et nad saaksid teises elus elada samamoodi, nagu nad olid elanud maa peal. Hauakambrid olid majakujulised ja kaunistatud
ja selle esimene valitseja * Enlil- valitses tuule, tormi, õhu ja * Amon- Teeba jumal maa eest, jumalate kuningas (loomisjumal) * Ea- magevee- ja tarkusejumal * Amon-Ra- uue riigi ajal * Istar- armastuse, ilu, viljakuse peajumal kehastaja * Horos- taevajumal * Marduk- kaitsejumal * Isis- viljakusejumalanna * Utu- päikesejumal * Seth- kuri jõud * Inanna- armastusejumalanna * Anubis- surnutejumal * neile püstitati maiseid kodasid- * Thot- tarkusejumal templid * Hathor- taevajumalanna * astmiktemplid e. tsikuraadid * Osiris- viljakusejumal * Ptah- saatusejumal * jumalatele rajati templid * kuulsamad Karnaki ja Luxori tempel
Vahepeal arutas 500 nõukogu. Lisaks valiti igal aastal liisu heitmise teel 6000 kohtunikku, kes jagunesid kogudeks. Ametnikest olid kõige tähtsamad 10 strateegi ehk väejuhti, kes valiti igal aastal rahvakoosolekul. 3.Kreeka jumalad. Zeus peajumal Poseidon - merejumal Apollon luule,muusika, terve mõistuse eesseisja Ares - sõjajumal Hephaistos lonkurist tulejumal Dionysos - veinijumal Hera taeva kuninganna, abielu kaitsja Aphrodite ilu ja armastusejumalanna Athena sõjajumalanna, sündis Zeusi peast sõjavarustus seljas Artemis jahijumalanna, metsloomade kaitsja Demeter - maa viljakuse jumalanna Hestia - kodurahujumalanna
Kreeka jumalad, jumalannad VTG 10.Kl Marina Zvereva Juhendaja: Krista Fatkin Sissejuhatus Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti h...
Heli Hirsik Xb Karistusviise vanakreeka müütides Vanakreeka müütidest võib saada selge ettekujutuse, milline oli tolleaegsete inimeste arusaam maailma ja inimese algupärast ja nende tähendusest. Juba siis teati väga hästi, et inimesed on oma loomult ekslikud, mistõttu vajavad endast targemate õpetust ning isegi korralekutsumist, mida teostasid jumalad. Karistusviisidest jumalatel juba puudus ei olnud ning igaühel neist oli kindel eesmärk. Müütides, eriti sellistes kus esineb jumalate erinevaid karistusviise, peitub palju õpetlikku, ning neid luues võisid inimesed püüda hoida ära tegusid, mis toovad kaasa pigem halba kui head. Üks võimalus selleks oli jumalate ees aukartuse äratamine. Seetõttu pole raske leida lugusid, kus jumalad on karistanud eelkõige selle eest, et neid pole kas piisavalt kardetud või austatud. Üheks selli...
linna jumal Amon. Teda hakati samastama päikesejumal Ra-ga ja nimetati Amon-Ra'ks. Keskmise riigi ajal vallutati juurde uusi alasid ja riik laienes kuni Niiluse teise kärestikuni. Laienesid kaubanduslikud sidemed. Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasnõusid. Amon-Ra pidas jumalateriigis õukonnavastuvõttu. Ta oli jumalate kuningas ja inimeste looja. Tema paremal käel olid Osiris, kaksikjumalannad Isis ja Neftis, armastusejumalanna Hathor, Horos ja Anubis. Tema vasakul käel olid sõjajumal Monthu, maajumal Geb, taevajumal Nut, jumalad Atum ja Su ning jumalanna Tefnut. Amon-Ra ütles kokkutulnud jumalatele nõnda: ,,Ma loon suure kuninganna, kes hakkab valitsema Egiptust, Süüriat, Nuubiat ja Punti, nii et kõik maad saavad tema võimu all ühendatud. See neitsi peab oma vägevate valduste vääriline olema, sest ta hakkab valitsema kogu maailma". Samal ajal, kui ta rääkis, sisenes jumal Thot, kellel oli iibise
• Maadlus • Rusikavõitlus • Antiikne viievõistlus • Kaugus, kettaheide, odavise, jooks ja maadlus • Olümpiavõitjad olid kodukohtades väga lugupeetud • Esimesed mängud toimusid 776 a. e. Kr • Keelati roomlaste poolt 394. aastal religioon • Ülesehituselt sarnane Vana-Egiptusega • Elukoht Olümpose mägi • Peajumal Zeus • Abielu kaitsja Hera • Merejumal Poseidon • Valgusejumal (ka Päikesejumal) Apollon • Loodusejumal Artemis • Armastusejumalanna Aphrodite • Sõjajumal Ares • Sõjajumalanna Athena • Veinijumal Dionysos • Jumalate kummardamiseks ehitati suuri templeid • Korraldati ohverdus- ja annetustalitusi • Usuti saatust ja ennustusi • Delfi oraakel FILOSOOFIA • Ehk tarkuseteadus • Miks me oleme ja miks me elame? • Pythagoras • Matemaatik • Maailm põhineb arvudel • Pythagorase teoreem • Hippokrates • Arst, arstiteadusele alusepanija
Sumeritel ei olnud head ettekujutust surmajärgsest elust. Arvati, et surnuteriigis ootab inimesi ees rõõmutu ja sünge olemine. Usuti, et jumalad tasuvad headuse ja pahategude eest juba inimese eluajal. Sumerite jumalaid kujutati tihti kitse sarvedega kiivrite ja sauaga. Sumeritel oli taevajumal An (Uruk), Pea-,õhu ja maajumal Enlil, Ninlil kes oli peajumalanna, Enki oli tarkusejumal, Ur oli kuu ja viljakusejumal, Utu oli õiglusejumal, Inanna- armastusejumalanna, Ninurta oli sõja-karja- ja jahi jumal, Ereskigal ja Nergal valitsesid allilma. Usu alla kuulub ka see seik, et sumerite meelest oli haige keha haaratud deemonist, kes püüab end kehast välja süüa. Arstid pidid veenma deemonit, et inimese keha ei ole maitsev. Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits, et deemon selle sisse hüppaks. Õnnestumise puhul loom tapeti. Kui looma polnud, siis kasutati kuju, mis pärast kaeti tahke põleva ainega.
* Samothrake Nike võidujumalanna astub hoogsalt, rüü lehvib. Väga loomutruu, meisterlik riidevoltide käsitlus. Võis olla seisnud laevaninas. Praegu Louvre`is. Hellenismi ajal tehti palju koopiaid, tänu millele tunnemegi praegu paljusid töid. Sel ajal rikastavad Kreeka kunsti teiste maade mõjud. Selle tulemusel levib ilmekas, realistlik käsitluslaad. Ka jumalaid kujutatakse väga inimlike, maistena. Kuulsamad näited: * Milose Veenus ilu- ja armastusejumalanna kujuke leiti 1820 Milose saarelt. Praegu Louvre`is. Käed hävinud. Kaks arvamust: 1) hoidis kätega enda ees kilpi nagu peeglit, 2) parema käega hoidis kehalt libisevaid riideid, vasakus käes õun. Kaua oli naise iluideaaliks. Strateegilised mõõdud 94-66-96 cm. * Laokoon skulptuurigrupp, kus keskne tegelane on Trooja preester Laokoon, kes vihastas jumal Apollonit. Karistuseks saadeti maod surmama Laokooni ja ta kahte poega. Väga dramaatiline, rõhutatud kannatust
com/GML/000Images/ijkim/io4606.jpg Hera ja nümf Helone Helone ei tahtnud Zeusi ja Hera pulmadesse minna, seega kõndis ta sinna väga aeglaselt. Hera sai sellest teada ning moondas siis nümfi suurest vihast kilpkonnaks. https://www.google.ee/search? hl=ru&q=turtle&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.r_qf.&biw=1366&bih=6 79&um=1&ie=UTF- 8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=5I1gUJqhC7D14QS Aphrodite Aphrodite oli armastusejumalanna. Tema ise armastas Adonist. Kui Adonis suri, http://www.adonis300.com/wp-content/uploads/2011/07/Adonis35.jpg oli kõigil Aphroditest kahju. Zeus käskis Hadesel Adonist kuueks kuuks maa peale lubada, ning nii tehtigi. Iga aasta, kui ta maa peale tuleb, on loodus oma uhkeimas riietuses. https://www.google.ee/search?q=aphrodite+and+adonis Narkissos ja Echo Narkissos oli kaunis noormees, kes armastas vaid iseennast.
millest sõltuvat nii arhitektuuri kui ka muusika ilu. 12) Kolossaalorder kujutab enast sambaid ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse. Lk 58 h.9. Kelle tööd on suued maalid ,,Venuse sünd" ja ,,Kevad"? Mida lähemat tead nende teoste kohta? Sandro Botticelli. Botticelli ,,Venuses" võidi leida sidet Neitsi Maarjaga. Aphrodite (lad.k. Venus) oli sündinud merevahust Küprose saare rannikul. ,,Kevad" pildil on tegelasi vana-kreeka ja rooma müütidest: armastusejumalanna Venus, ta poeg Cupidp, kes sihib armastusnoolega kolme graatsiat. Ja siis läänetuule jumal üritab röövida kevadehaldjat Chlorist. Lk 62 h. 6. Võrdle Bramante ja Michelangelo kavandatud kuplit. Bramante kuplikavand näis raske ja maalähedane, plaani järgi pidi see tuleme poolkerakujuline. Michelangelo kuppel mõjus aga kergena , peaaegu hõljuvana. Michelangelo kuplil on ribid välispinnal. Bramante pullep pidi tulema poolkerakujuline. Lk. 62 h. 7
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
selja taha osadest said mehed, osadest naised. 5. Pandora laegas Kui Zeus inimeste peale vihastas ning neilt Prometheusi kingitud tule ära võttis, saatis ta maailma Pandora. Pandora laekast tulid maailma kurjus, nälg, haigus, vihkamine. 6. Kreeka jumalad Peajumal on Zeus, kes on taevajumal (Roomas Jupiter). Hera on taeva valitsejanna ja Zeusi abikaasa (Roomas Juno). Athena on tarkuse- ja õiglaste sõdade jumalanna, Ateena kaitsejumalanna (Minerva) Aphrodite ilu- ja armastusejumalanna. Poeg Eros (Venus & Amor). Apollon valguse ja muusika jumal, alati kujutatud lüüraga (Apollo) Hephaistos tule- ja sepatöö jumal (Vulcanos). Artemis jahijumalanna, kujutatakse alati hirvega (Diana). Poseidon merejumal, kujutatakse alati kolmhargiga (Neptunus). Hestia kodu- ja kustumatu kolde jumalanna (Vesta). Demeter maa- ja viljakusjumalanna (Ceres) Ares sõjajumal (Mars) *Hades allmaailma valitseja, manajumal (Pluton).
Fra Angelico töödes pole midagi rahutut, järsku ega inetut. Kuulsaimad on Fra Angelico freskod Firenzes San Marco kloostris. Vararenessansi kuulsaim maalikunstnik on · Sandro Botticelli /botitselli/ (u. 1445-1510). Teda toetas Firenze rikas ja kunsti soosijana tuntud Medici /meeditsi/ ülikuperekond. Nende ülesandel on Botticelli maalinud usulise sisuga töid ja kaks väga kuulsat antiikmütoloogia ainelist maali: ,,Veenuse sünd" maal kujutab antiikaja ilu- ja armastusejumalanna Veenuse (kreeka Aphrodite) sündimist merevahust ,,Kevad" siin näeme Veenust kauni pargimaastiku foonil, ümber antiikmütoloogia tegelased. Paremal pool kõnnib Kevad õrnas lillelises kleidis noor habras naine. Botticelli maalidel kordub üha sama naisetüüp punakasblond, õrna ja hingestatud ilmega mis teeb tema tööd kergesti äratuntavaks. Kõrgrenessanss Kõrgrenessansi maalikunsti põhiolemuse võib kokku võtta sõnadega ,,idealiseeritud tõde", mida iseloomustab:
* Enlil tuule- ja tormijumal. Tema kodu oli mägedes. Tõi vihma, leiutas kõpla ning aitas luua inimkonda. Oli babüloonlaste peajumal ning ühtlasi hävitaja. Kui ülimaks olendiks tõusis Marduk, hakati Enlili pidama kurjuse kehastuseks. * Ea/Enki mageveejumal ning elas maa-aluses meres. Oskas surelikke surnuist üles äratada. * Samas oli rändurite kaitsja, esindas valgust ning päikese eluandvaid omadusi. Õigusejumalana kaitses ohvreid ja karistas kurjategijaid. * Istar armastusejumalanna ja ühtlasi ka sõjajumalanna. Oli Samasi õde. Ta oli kaunis ja meelas, tõre ja sallimatu. Armastusejumalannana seostati teda õhtutähega, sõjajumalannana hommikutähena. * Marduk algselt üpris kõrvaline tormijumal, tõusis hiljem linnajumalaks ning seejärel Babüloonia peajumalaks, tarkuse ja võidu toojaks. Preestrite roll ühiskonnas: Preestrid pääsesid ainukesena jumalakuju hoidvatesse templitesse. Ohverdustalitused. Igapäevased kombetalitused...õpetamine. Kiri:
· Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. · Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. · Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Täida kreeka ja rooma jumalate võrdlustabeli lüngad!
EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid · Võõrmõjud ja välisvaenlaseid ei kibutanud eraldatu...
surm, võitluses kaotamine. 4. Kes on HOMEROS? Milliste säilinud eeposte autoriks teda peetakse? Homeroselt pärinevad Kreeka tuntuimad eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teda peetakse pimedaks laulikuks. 5. Tee lühikokkuvõte eeposest ,,Ilias" (aeg/koht/sündmused/tähtsamad tegelased). Eepose aluseks on Trooja sõja sündmused, mis algasid jumalate tülist. Tegelased: tülijumalanna Eris, Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena, ilu- ja armastusejumalanna Aphrodite, Trooja kuningapoeg Paris, Sparta kuninga Menelaose naine Helena. Trooja piiramine kestis 10 aastat, kuni Odysseus mõtlen plaani Trooja linna vallutamiseks suur puuhobune, kus sees kreeka sõdalased. Kui troojalased hobuse linna viisid, tulid öösel sõdalased hobuse seest välja ja vallutasid linna. 6. Tee lühikokkuvõte eeposest ,,Odüsseia" (aeg/koht/sündmused/tähtsamad tegelased). Sündmused peale Trooja vallutamist, kui Odysseus peale 10 aastat koju jõuab
... kool LEO HJORTOSO "KREEKA JUMALAD JA KANGELASED" Referaat ... nimi ... klass ... aasta 2 Sisukord Maailma loomine ............................................................................ 5 Kaos ja Gaia ............................................................................................................. 5 Titaanid......................................................................................................................5 Olümpose jumalad.......................................................................... 5 Zeus ja tema naised ...................................................................................................5 Poseidon.....................................................................................................................6 Demeter......................................................
· Perikles - Ateena riigimees, kes kindlustas demokraatia edu. · Demosthenes - Ateena oraator ja riigimees. Omas Makedoonia-vastast hoiakut. Usund · Zeus - peajumal · Poseidon - merejumal · Hades - allmaailmajumal ja surnute valitseja · Ares - sõjajumal · Athena - tarkusejumalanna · Apollon - kaunite kunstide jumalanna, teadmise jumalanna · Hermes - jumalate käskjalg (omas palju valdkondi) · Aphrodite - ilu- ja armastusejumalanna · Dionysos - veini ja pidustuste jumal · Delfi oraakel - vanakreeka pühamu, kus inimesed käisid ennustajatelt küsimustele vastuseid otsimas. Ennustusi nimetati oraakliteks. Kuulsaim Apolloni oraakel. 6. Vana-Rooma Loodusolude mõju ajaloole · Rikkalikult taimestikku ja kariloomi, põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem kui Kreekas. · Jõed on veerikkad, maa metsarikas ja vaavarasid on rikkalikult.
Sissejuhatus Kreeka mütoloogia pärineb teatavasti ajast,kui inimene elas tihedas kokkupuutes loodusega,mida austati ja kardeti ja millele omistati üleloomulikke omadusi.Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest.Sinna ...
Kassiopeia - Kassiopeia oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Pärast surma tõsteti ta tähena taevasse. Kentaurid hobuinimesed. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Kirke - Kirke oli päiksejumal Heliose tütar. Sellist nime kandis Aiaie saarel elanud noor ja kaunis nõid. Odüsseuse pruut. Kronos Aeg. Titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Rhea abikaasa. Asus isa asemele troonile koos õe Rheaga. Kythera saar, kus sündis armastusejumalanna Aphrodite. Laistrügoonid - Hiiglased, kes loopisid Odysseuse laeva kivirahnudega, kui mees nende maale saabus. Laokoon - preester, kes hoiatas troojalasi kreeklaste puuhobuse eest. Leda - Aitoolia kuningapaari Thestiose ja Erythemise tütar ning Sparta kuninga Tyndareose abikaasa. Zeus võrgutas Leda, tulles tema juurde luigena, ning Leda sünnitas Zeusile poja Polydeukese ja tütre Helena, maailma kõige ilusama naise. Mõne legendi järgi olevat Leda
Persephone ema. ARES julm sõjajumal, temast lugu ei peetud. HEPHAISTOS lonkur tulejumal, jumalate sepp. ATHENA relvastatud sõjajumalanna, tarkusejumal, linnade ja tsiv kaitsja, TOHUTU AUTORITEET. Sündis Zeusi peast. APOLLON kuldjuukseline noormees, kultuurikaitsja. Üks populaarsemaid. ARTEMIS Apolloni kaksikõde, jahijumalanna, elava looduse kaitsja HERMES jumalate käskjalg, teekäijate kaitsja, hingede juht allmaailma. APHRODITE armastusejumalanna. Võõramaist päritolu. DIONYSOS veinijumal, ainus inimesest emaga (jumalast isaga) juma. TEMPLID Kreeka pühamu keskpunkt oli ALTAR madal kivist alus, ohriloomadele. Pühamutes oli tempel (NAOS), suuremates mitu. Ühes templis hoiti jumala kuju, kuskil põles jumala tuli, rituaalid vabas õhus. Poliste tähtsaimad ehitised. PREESTRID&RITUAALID Igaüks võis ohverdada, aga pühamute juures valvel preestrid, kes polnud omaette seisus, vaid lihtsalt aristokraadid.
1.OSA Kirjanduse põhiliigid ja zanrid EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA -eepos -sonett -dragöödia -romaan -haiku -komöödia -novell -luuletus -draama -jutustus -valm -epopöa -poeem Rahvalule põhiliigid ja zanrid RAHVAJUTT RAHVALAUL VÄIKEVORMID -muinasjutt -regilaul -vanasõna -muistend -riimilised -kõnekäänd -eepos -mõistatus -naljand -pajatus ANTIIKKIRJANDUS vanakreeka ja vanarooma kirjandus mis on vanimaid euroopas tekkinud kirjadused, on maailma kirjanduse aluseks KREEKA EEPOSED ,,Ilias" aluseks on Trooja sõda, sõjani viinud sündmused said alguse jumalate tülist. Pulma ei kutsutud tülijumalannat, kes viskas kättemaksuks jumalate ja jumalannade keskele õuna koos kirjaga: ,,kõige kaunimale". Naisjumalannad ihaldasid õuna endale. Võistlema ...
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
Iseäranis suur tähtsus oli Antiik-Kreekas jumalatel. Jumalad olid antropomorfsed - inimesesarnased. Neist peeti väga lugu ja neid austati igal võimalusel. Religiooni suur tähtsus mõjutas kahtlemata ka Kreeka ühiskonda. Jumalate elupaigaks oli Olümpose mägi. Peajumal oli Zeus, kellel on Antiik-Kreeka mütoloogias ülioluline koht. Tähtsaim naisjumal oli Hera - taeva kuninganna. Jumalaid oli palju, kuid tähtsamad olid veel armastusejumalanna Aphrodite, sõjajumal Ares, merejumal Poseidon, allmaailma valitseja Hades ning sõjajumalanna Athena. Erinevatele jumalatele püstitati erinevaid templeid ja pühamuid, usuti hauatagusesse ellu ja oldi jumalakartlikud. 4 Üks tähtsamaid valdkondi oli Vana-Kreeka teater. Etendused toimusid vabas õhus hobuserauakujulises teatris. Näitemängus oli oluline roll ka muusikal. Naiste osi täitsid mehed. Mängiti tragöödiaid ja komöödiaid
Arhitektuuriajalugu Esiaeg Noorem Kiviaeg sai alguse 40 000eKr. Algul elati koobastes, et olla kaitstud, nii külma kui metsloomade eest. Kõige tähtsam eeldus oli kujundlik mõtlemine. Esimesed ehitised, umbes 12 000 eKr olid püstkojad okstest, ümara põhiplaaniga, kaetakse loomanahkadega. 6000 aastat tagasi elati sektsioonelamutes, kus elasid koos mitu perekonda. Seinad on punutud vitstest ja kaetud mõlemalt poolt saviga. Pronksiaja ehitusalaseks tipuks elamuehituses olid veekogudele ehitatud vaiehitised. Need hooned olid püstitatud vaiadele, et kaitsta kõrgusega inimesi loomade, ilma ja muude nähtuste eest. Pilt küll praeguse aja Kambodzast, kuid sarnased võisid vaionnid välja näha. Orkni saarestikus on esialgne asum, mis on ehitatud lubjakivist. Sideainet pole kasutatud. Sealt leiti palju loomaluid, aga pole päid. Uurimise käigus on teadlased teada saanud, et tegemist oli nö esialgse ülikooliga, kus tegeleti tolleaegse teadusega...
Järgmine oli suursugune Hera, Zeusi naine, kuldne peaehe laubal. Ka tema valitses taevast ning oli abielu ja naiste kaitsja. Järgnesid teised jumalikud olendid: sinisilmne Athena oma oda ja kiivriga tarkuse, kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna; kuldjuukseline Apollon oma lüüraga valguse ja muusika jumal; maad vapustav merejumal Poseidon kolmhargiga; range Artemis vibuga kuuvalgete ööde, metsade ja jahi jumalanna; kaunis ilu ja armastusejumalanna Aphrodite oma tiivulise poja Erosega; lonkur Hephaistos kepiga tule ja oskustöö jumal; nukrameelne Demeter, laup pärjatud kuldsete viljapeadega, põllunduse jumalanna; nobejalgne Hermes oma tiivuliste sandaalidega kaubanduse jumal ning Zeusi käskjalg; verejanuline Ares relvadega hirmuäratav sõjajumal; ja tagasihoidlik Hestia kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Nende ja paljude muude jumalike olenditega koos valitses Zeus Olümposel ja
valitses u 2650 e.m.a kuningas Gilgames, kes rõhus rahvast. Jumalad saadavad metsmehe Enkidu kuningat karistama. Mehed sõbrunevad ja teevad vägitegusid, Gilgames ütleb ära jumalanna Istari armastusavaldusele, mistõttu too Enkidu suretab. Gilgames läheb oma surematu esiisa Utnapisti juurde igavest elu otsima, kuid madu varastab selle talt. Tegelased: müütiline kuningas Gilgames, metsmees Enkidu, nende lähikondlased, jumalad (taevajumal An, õhu ja maajumal Ellil, tarkusejumal Ea, armastusejumalanna Istar jt.). Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja inimeseks jäämisest, surmast ja surematusest. 3. Vana Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad. Iseloomulik on esiajast pärit animismi (usk hinge, anima olemasolusse) ja fetisismi (jumalate võlumine, amulettide kandmine) ühendamine individuaalse vagadusega ning jumala kogemusega. Animismi pärandiks tuleb pidada jumalakujude ja võimude paljusust
võimatu. Ta viis oma kaaslased ööseks laevale tagasi, kuid Medeia mõtted järgnesid talle. Medeia kartis Iasoni pärast. Argonaudid aga püüdsid veenda Iasonit, et too annaks ülesande neile lahendada, kuid Iason ei teinud seda. Argonautide hulka ilmus kuninga pojapoeg ja rääkis meestele, et Medeia suudab kõikide asjadega maailmas hakkama saada, tuleb ta ainult enda nõusse saada. Mehed palusid, et prints läheks Medeiaga rääkima, kuid neil polnud aimugi, et armastusejumalanna oli juba kõik ära teinud. Medeia istus oma kambris ja nuttis. Ta tahtis end isegi ära tappa. Lõpuks ta siiski otsustas kasutada oma võlujõudu armastatu kaitsmiseks. Medeia pistis põue salvi, mis kaitseb inimest mistahes ohtude eest, ja läks otsima printsi, kes oli Iasonit aidanud. Prints oli just Medeiat otsimas ja kui nad kokku said, oli Medeia kõigega nõus. Medeia läks argonautide juurde ja andis Iasonile võlusalvi ning rääkis, kuidas seda kasutada. Seejärel mindi lahku.
tema isiksuse kese ei ole tegelikult mina, kellega ta on harjunud samastuma. Jungi järgi ei ole võimalik Ise´t Jumalast eristada. Tasakaalupunk, kuhu inimene peaks jõudma, kui on omaks võtnud, et kõik, mis ta lükkab alateadvusesse, ei ole halb ning tunnistanud, et teal(kui ta on mees), on ka naiselikke omadusi. Meeste unenägudes sümboliseerib Iset tavaliselt Vana Tark Mees, naistel madu või tarkusejumalanna, maaema, armastusejumalanna. Sümboleid on väga palju, kõige tüüpilisemad ise kujutlused on kõik need kujutlused, mis seostuvad nelinurkade ja ringidega (mandala). Psüühika arenduprotsess on juba loomu poolest religioosne. Ise arhetüübist ehk alateadvuses olevast Jumala pitsatist järeldas Jung, et Jumal kõneleb inimesega seestpoolt ja põhiliselt sarnaselt. Religioossete pärimmuste erinevused tulenevad sellest, et tegemist on katsetega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
