Kala söödi palju, mõnes kohas oli kalapüük tähtsam kui põllundus. Lõhe oli peamine kala. Ainult Taanis sai nisu kasvatada, mujal polnud selleks piisavalt soe, mujal olid põhiliselt oder, kaer ning rukkis. Lisaks juur- ja aedviljad, nagu oad, herned, kapsas, sibul ja hein loomasöödaks. Viikingid korjasid pähkleid, marju ja humalat, mõnes kohas kasvasid ka virsku- ja ploomipuud. Kõige hinnatumad koduloomad olid veised ja hobused, palju peeti ka sigu, kitsi ning kodulinde. Kauplemiskohad ja linnad: Loode-Euroopa naaberrahvastega pidasid skandinaavlased juba kaubavahetust. Hedeby linn Jüütimaal kerkiski paika, kust pääses hästi nii Lääne- kui põhjamerele. Kaupmehed kogunesid sinna ostma ja müüma. Esialgul olid Hedeby vaid kauplemiskoht, kus püsivalt elas vähe rahvast. Peagi tekkisid töökojad ja kaubakontorid, mis hakkasid varustama kohalikku turgu ning tootma või töötlema kaupa müügiks. Kauplemiskohast kujunes linn
ja hiljem lausa pärisorjus. Linna käsitöölised koondusid tsunftidesse, igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa. Linnad Hakkavad linnad tekkima, asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, kodanikuks võis saada iga inimene (kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis maksu). Linna valitses raad, millel
Abitegu teoorjuse vorm, mille aeg ja maht sõltus mõisa jooksvate tööde vajadustest. Abitöödena tehti tavaliselt hooajatöid nagu sõnnikuvedu, külv, viljalõikus,rehepeks, heinategu, teeremont, mõisavoorid, lambapügamine Loonusrent talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule. kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, tökat Sõbrakaubandus põhines vastastikusel usaldusel ja isiklikel suhetel Maalaadad olulised kauplemiskohad Manufaktuur tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Moonavoor talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Gümnaasium 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset
10 linna-Trt, Tln, Uus-Pärnu, Kuressaare, Valga, Viljandi, Paide, Narva, Rkv, Haapsalu. Hiljem lisandusid veel Võru ja Paldiski, kokku 12 linna. 7)Kaubandus Välja-teravili, lina, kanep, laevaehituskraam-Madalmaadesse, Saksamaale.Vilja vaba ja piiranguteta väljavedu tõstis vilja hinda Baltikumis, suurenesid tollisissetulekud. Sisse-Hispaani ja Pr. Sool, metall, soolaheeringas, tubakas, lukskaubad. Sõbrakaubandus-igal talupojal linnas oma kaupmees, kellega äri aeti. Kauplemiskohad olid maalaadad. 8)Esimesed manufaktuurid Narva-vase-ja saeveski Tln-paberimanufaktuur Hiiumaa-Hüti klaasimanufaktuur Räpina paberivabrik. 9)Vaimuelu.Luteri kirik Rootsi ajal.Miks see oli tähtis? Nõiaprotsessid. Luteri piiskop Joachim Jhering. Hakati pidama eestikeelseid missasid.Edendati kooliharidust. Johann Fischer. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just
Linnaõhk teeb vabaks Kristin Kätt 10c. Keskajal toimus linnade areng kiirelt. Linnad hakkasid arenema umbes 13. sajandil, kui inimesed jätsid hüvasti maaeluga, ja kolisid linna. Kuna üha rohkem ja rohkem inimesi kolis linnadesse just sellepärast, et linnad olid soodsad kauplemiskohad, siis muutusid linnad ka tiheda rahvahulgaga massiks, kus leidis aset inimeste kirev elu. Linnast oli saanud käsitöö- ja kaubanduskeskus. Kuidas ja kuhu linnad üldse tekkisid ning mis tõmbas rahvast linnadesse elama minema? Kas linn oli lõppkokkuvõttes õige valik? Paljud keskaegsed linnad tekkisid jõesuudmete juurde, kus oli rohkesti kaubateid ning nende sõlmepunkte
isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnaõiguse andis maaisand. Eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile. Hiljem tekkisid juurde Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu.Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased, sakslastega konkureerida/ kohalikus kaubanduses oli aga eestlastel eeliseid.( Füüsilist jõudu nõudvad käsitööalad olid eestlastel) 4. Jüriöö ülestõus.
Oluliselt ei muutunud, kohati isegi kasvas turul. Kohustus oli sõjateenistus ning koormised. 5. Miks rajati kirikud sageli eestlaste pühapaikadele? Lähtuti muinasaegsest haldussüsteemist: igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt. 6. Mis põhjustas alates 13. Sajandi teisest poolest linnade kiire tekke ja arengu? Mitu linna oli keskaegses eestis? Kaupmehed, kauplemiskohad. Asukot tähtsamad sõlmpunktid. 10 linna 1. Milles erines Harju-Viru vasallide õiguslik seisund ülekäänud Liivimaa aadlike omast? Harju-Vitu vasallidel oli õigus pärandada lääne 2. Mil moel muutus aadlike positsioon ühiskonnas keskaja jooksul? Mis neid muutsi põhjustas? Aadlikud asusid elama rohkematesse mõisatesse, sõnakuulmatuse puhul kasutati sõjalist jõudu. Lääne-Euroopas arenes
Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat Sõbrakaubandus- igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaadad- olulised kauplemiskohad Manufaktuur- väike käsitöö tuba Jesuiidid- toodi Liivimaale Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Wanradt- Koelli katekismus(1535)- vanim osaliselt säilinud trükis, mis sisaldab eesti keelt Vastne Testament(1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon.
Maa alistamisel rahvas ristiti ja hakati kirikuid ehitama igasse kihelkonda ehitati kirik kihelkonna keskpukti, vana linnamäe või pühapaiga lähedusse. 8. Miks tekkisid peale vallutust Liivimaale linnad? Milline oli linnade õiguslik seisund? Nimeta Vana-Liivimaa tähtsamad linnad. Kellest koosnes linna elanikkond? Kuna ristisõja peamine siht oli saada Vene turule, siis oli vaja kauplemiskohti ehitati linnad, mille asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnade asutamisel oli suurim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse. Vana-Liivimaa tähtsamad linnad olid Riia, Tallinn, Narva, Rakvere, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Paide ja Haapsalu. Linna elanikkond koosnes enamjaolt saksa käsitöölistest ja kaupmeestest, kuid ka eestlasi leidus linnaelanike seas. 9. Miks ja millal puhkes Jüriöö ülestõus? Milliste tulemustega see ülestõus lõppes? Kuidas muutus
Talurahva seas levis ka ketserlus. 13. Millised Euroopa piirkonnad paiknesid linnadvarakeskajal? Millised neist olid asutatud juba antiikajal, millisedvarakeskajal? Vahemere äär, nt. Rooma(antiik), Marseilles(antiik) ja Veneetsia (varakeskaeg). 14. Mitmendast sajandist alates hakkas Kesk- ja Põhja-Euroopas tekkimamassiliselt uusi linnu? 11. sajand 15. Millistele kohtadele nad tekkisid? Vanad Rooma asulad või germaanlaste ja slaavlaste muistsed kauplemiskohad, ka varasematest keskustest eemal. 16. Missugused ühiskonnakihid ja tegevusalade levivadtänu linnadele? Linn vajas talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale. 17. Missugustes Euroopa piirkondades tekib eritipalju linnu? Kesk- ja Lääne-Euroopas 18. Milline linn oli Euroopas elanike arvultesikohal? Millised Lääne-Euroopa linnad jäid kusagile 100 000 elanikupiirimaile?
Lihula, Pärnu ja Haapsalu] * Piiskop kõrgem vaimulik * Toomkapiitel - 12 toomhärrat Põhja-Eesti * Harju- ja Virumaa * Valitses Taani kuningas, Eesti hertsog * Tallinna asehaldur * Maanõukogu [12-15 liiget] Linnade Teke Liivimaa ristisõja algatajateks ja toetajateks olid saksa kaupmehed. Seepärast on üsna loomulik et juba vallutuste käigus tekkisid Liivimaale esimesed linnad. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linna elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Suurim roll linnade tekkel oli maaisandal kes andis linnaõigusi. Tartu piiskopi valduste keskuseks ja katedraal asupaigaks sai eestlaste muinaslinnus Tartu, mille juurde tekkis linn(1262 ja 1263 tulid leedukad ja võtsid kontrolli). Linnade tuumiku moodustasid arvatavasti sakslastest kaupmehed ja käsitöölised.(linnavolikogusse kuulusid)
ülikute pojad saadeti saksamaale, ka neist võisid vaimulikud saada. Trapetsikujuline hauakivi fragment Muhust · Lääne-Eestis ja saartel säilinud · Vanimad kristlikud hauatähised eestis, mis ühendavad nii paganlikke kui ka kristlikke sümboleid. · Kohalike ülikute hauamonument Linnade teke · Liivimaa ristisõja toetajateks olid saksa kaupmehed -> loomulik, et tekkisid Liivimaale esimesed linnad. · Linnad tehti muistete kauplemiskohad, tähtsamate teede sõlmpunktides. · Maaisand andis linnaõiguse. Linnad · Riia oli Vana-Liivimaa suurim ja tähtsaim linn, mille kutsus ellu piiskop Albert jmuba 1201. aastal. Riia kodanikud osalesid aktiivselt Liivimaa ristisõjas ning said osa ka siinsetest vallutustest. · Tallinn oli Eesti suurim linn, hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile tõenäoliselt varsti pärast linnuse rajamist, linnaõigs saadi alles 1248.aastal.
üks suur lihtsalt sisustatud ruum: laud, pingid, magati õlgedel. Talveks toodi loomad tuppa sisse. Riided Riided olid linased ja sirge lõikega. Kanti keepe ja vöösid, millel oli peale kinni hoidmise funktsiooni ka usuga seotud tagamõte. Naised kandsid rätikuid ja rinnas sõlgesid. Tööriistad Maa harimisel kasutati ikka veel kolmeväljasüsteemi. Tööloomadena kasutati hobuseid ja härgi. Tööriistad olid puust. 5. Eesti linnad keskajal Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Väiksemaid asundusi tekkis teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonnakirikute kõrvale, kuid linastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Muinasaegsetest varalinnalistest asulatest eristas keskaegseid linnu siiski iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Linnade piirides muutusid senised sõltuvussuhted kehtetuks ja elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna
Talurahva õiguslik seisund Õiguslik seisnud oli üsnagi hea, jõukus hakkas tasapidi taastuma, kuid siiski oli palju koormisi (viljakümnis ja hinnus), ning sõjateenistus. Kirikukihelkondade loomine Maa alistamisel rahvas ristiti ja hakati kirikuid ehitama, igasse kihelkonda ehitati kirik, preestrid seati ametisse, kelle ülesandeks oli jumalateenistusi pidada ja rahvast kiriklikus vaimus õpetada. Linnade teke Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu jne. Jüriöö ülestõus Valdemariile oli hertsogkonna valitsemine liiga kulukas ja siis tahtiski selle saksa ordule maha müüa, taani vasallid kardsid aga uut muutust ning püüdsid seda igatmoodi takistada. 1343.aasta jüriööl, harjulased, relvastatud mäss, põletasid mõisasi ja kirikuid, tapsid kõik
maakasutusele. Jõukuse kasv, hansakaubandus > suuremad võimalused. Palju koormisi (viljakümnis, hinnus), erimaksud, ehituste kohustus. Vabad mehed sõjateenistuskohustus. 1507 talupoegade relvakandmisõiguse tühistamine Kirikukihelkondade loomine Kihelkond > kihelkonnakirik. Ametis preestrid (jumalateenistused, sakramentide jagamine, õpetamine ja juhatamine). Enamus Põhja-Saksamaalt, võis olla ka eestlasi (Johannes Virumaalt). Linnade teke Asukohaks muistsed kauplemiskohad teede sõlmpunktides, kohalikud keskused. Maaisanda linnaõigus > iseseisev õiguslik staatus. 1201 Riia, piiskop Albert 1248 Tallinna linnaõigus, kujunemine peale linnuse rajamist 1262 Tartu 1283 Viljandi 1251 Vana-Pärnu > leedulaste hävitustöö > 1279 Haapsalu 1302 Rakvere 1318 Uus-Pärnu 1345 Narva Põhiliselt Saksa käsitöölised ja kaupmehed, sulandunud kohalik rahvas Jüriöö ülestõus
Tähtsaim koormis oli viljakümnis või hinnus. Veel kirikukümnis. Talupoegadel oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Vabadel meestel lasus sõjateenistuskohustus. 1507 keelati talupoegadel relvakandmine. Alistamise järel rahvas ristiti ja algas kirikute ehitamine. 3. Vallutuste käigus tekkisid Liivimaale esimesed linnad. Linade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sülmpunktides. Enamasti olid need paigad juba enne vallutust kohalikud keskused. Muinasaegsetest varalinnalistest asulatest eristas keskaegseid linnu siiski iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Elanikud moodustasid iseseisva omavalistusliku linnakogukonna. Linnade asutamisel oli kaalukaim roll maiisandal, kes andis linnaõiguse. Vana-Liivimaa suurima ja tähtsaima linna Riia kutsus ellu piiskop Albert juba 1201.aastal
· Kindlustusmaakleri kindlustusvahendajate registrisse kandmise taotlemisel 150 eurot. · Välisriigi fondi osakute või aktsiate avaliku pakkumise registreerimise taotlemisel 600 eurot. Järelvalvesubjektid · Krediidiasutused · Kindlustusseltsid · Kindlustusvahendajad · Fondivalitseja · Investeerimis- ja penisonifondid · Investeerimisühingud · Investeerimisnõustajad · Väärtpaberituru kutselised osalised · Väärtpaberituru kauplemiskohad · E-raha asutused · Makseasutused Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid Rahapesu ·Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või varaga seotud õiguste varjamine või saladuses hoidmine. Vara ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et hoiduda tegude õiguslikest tagajärgedest. Terrorismi rahastamine
.. - riik sai tulu tollimaksust c) Sisekaubandus: - säilis keskaegne korraldus, kus sisekaubandusega tegelesid väikekaupmehed. Nendevahelise konkurentsi leevendamiseks kehtestati väikelinnades kaupmeeste ülempiir (n. Viljandis 6) - 18.saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt - sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada - olulisemad kauplemiskohad olid laadad laadapäevad nii linnas kui maal d) Käsitööndus - Säilis tsunftikord (tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild) - Töönduse raskuspunkt mõisates (toodeti ehitusmaterjale (tellis, puit, vaskplekk); seep, küünlad jm. tarbekaubad) - 17.saj. loodi manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid (Narvas vase-ja saeveski; Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel); Hiiumaal
olulist sissetulekut · sisekaubandus koosnes linna väikekaupmeeste kätte · kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir · Vene kaupmeeste tegevus oli linnas keelatud, küll lubati neil tegelda maal ja eeslinnades, kus nende peamisteks klieantideks olid sõjaväelased · sõbrakaubanduse põhimõte - igal talupojal oli linnas kindel kaupmees kellega too oma äri ajas · olulised kauplemiskohad - maalaadad · laadapäevad olid ka linnades · talurahval oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid silke teravilja vastu käsitöö ja tööndus · säilis tsunftikord · eestlasi tõrjuti jätkuvalt käsitööst kõrvale · tegutsesid nurgakäistöölised e tsunftijänesed · mõisatesse ehitati veskeid, viinapõletuskatlaid, lubjaahje, telliselöövleid · mõisates hakati tootma seepi, puudrit, tärklist, küünlaid, äädikat · 17
· Seetõttu levis salakaubandus. b. Sisekaubandus: · Säilis keskaegne korraldus, kus sisekaubandusega tegelesid väikekaupmehed. Nendevahelse konkurentsi leevendamiseks kehtestati väikelinnades kaupmeeste ülempiir. (n. Viljandis 6 ) · 18. saj. said kohalikele kaupmeestele konkurentideks Vene kaupmehed (v.a. linnades), kes pakkusid kaupa odavamalt. · Sõbrakaubandus igal talupojal oli linnas kindel kaupmees, kellega äri ajada. · Olulisemad kauplemiskohad olid laadad laadapäevad nii linnas kui maal. · P.-Eesti talurahva vahetuskaubandus soomlastega vili silkude vastu. · Kagu-Eestis viina salamüük Venemaale. · Talurahva jõukuse kasvuga suurenes tarbimine nahksaapad, klaasaknad jne. 3. Tööndus ja käsitöö a. Säilis tsunftikord: · Tallinnas üle 200 käsitöömeistri 18. sajandil. · Tsunftid muutusid suletumaks, tõrjudes kõrvale eestlasi suleti eestlasi koondanud Oleviste gild. b. Töönduse raskuspunkt(
Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat Sõbrakaubandus- igal talupojal oli enamasti linnas kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. Maalaadad- olulised kauplemiskohad Manufaktuur- väike käsitöö tuba Jesuiidid- toodi Liivimaale Gümnaasium- 1583. asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridustasemele polnud Eesti varasemas ajaloos võrdset. Seminaar(tõlkide, õpetajate)- eesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast. Wanradt- Koelli katekismus(1535)- vanim osaliselt säilinud trükis, mis sisaldab eesti keelt Vastne Testament(1686)- on esimene eestikeelne terviklik Uue Testamendi trükiversioon.
Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pangad ja ühistupangad. 4. Hoiu-laenuühistute eripärad kommertspankadega võrreldes a) Hoiused ja laenud: ainult ühistu liikmetele; b)Liikmetel võrdne hääleõigus; c)Seadusandlus: Hoiu-laenuühistu seadus; d)Hoiused ei ole Tagatisfondi kaitse all e) Eraisiku hoiuse intressitulu maksustatakse tulumaksuga; f)Palju kõrgemad hoiuste intressimäärad - kõrgema riski kompenseerimiseks. 5. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad
Skandinaavia ühiskond · Elatuti põlluharimisest, karjakasvatusest, küttimisest ja kalapüügist · Hakkas tekkima varanduslik kihistumine · Elati enamjaolt suurte taluperedena, juhtisid taluperemehed ehk bondid · Kohalikud koosolekud- tingid; osalesid bondid · Maakonna ühiskoosolekus- alltingid · Kogukondade pead-konungid · Kujunesid välja kaks suurt hõimu- götalased ja svealased · Meresõdi ja kaubavahetuse osatähtsus suureneb · Rüüsteretked · Kauplemiskohad- Birka Sigtuna, Hedeby · Kuna polnud palju maad tekkisid merekaubandusega tegelejad ja mereröövlid ehk tekkisid viikingite salgad. · Lääne-Eurooplased nimetasid skandinaavlasi normannideks ja Ida-Euroopas nimetati neid varjaagideks · IX sajandil asutasid norralased Islandi ja Põhjameresaared · Erik Punase juthimisel põgeneti Gröönimaa lõunarannikule- karjakasvatus · Leif Eriksson- Põhja-Ameerika, ei püsinud
Aardeleidude põhjal võib arvata, et jõukus hakkas kasvama. Leppima pidi koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis( 1/10 kirikule %) või hinnus.( Kindla suurusega andam) Seati lisaks kümnisele veel lisamakse, et piiskopi ja kirikut üleval pidada. Ehitiste ja teede ehitamise kohustus. Vabade talupoegade õigus ja kohusuts oli sõjateenistus. 3. Linnade teke. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linnaõiguse andis maaisand. Eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile. Hiljem tekkisid juurde Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu.Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased, sakslastega konkureerida/ kohalikus kaubanduses oli aga eestlastel eeliseid. ( Füüsilist jõudu nõudvad käsitööalad olid eestlastel) 4. Jüriöö ülestõus.
valitsejad ehk konungid. Seeläbi kujunes Rootsis kaks suuremat hõimuliitu põhjapoolsed svealased ja lõunapoolsed götalased, see ei tähendanud püsiva riikluse olemasolu. Kogukonnad olid sõltumatud, ning konungid jätkasid rikkuse ja võimu pärast võitlemist. o Hiljem suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Käidi rüüsteretkedel naabermaades ja varastati võõrastelt laevadelt. Kujunesid regulaarsed kauplemiskohad, kuhu asus käsitöölisi. Tuntuimad olid Birka, Sigtuna ja Hedeby. o Elanikkonna kasvades andis tunda maapuudus, ning ilmajäänutele ja võitluses allajäänud konungitele jäi kaubandus ja mererööv, millest kasvasid välja viikingite salgad. 7-9 sajandi ajal hakkasid viikingid ehk normannid rüüstama killustunud Lääne-Euroopat. Ida-Euroopas, kus käidi kauplemise eesmärgil tunti neid varjaagide nime all.
firmadevahelisi tehinguid teostatakse juba ammu kaugete vahemaade tagant ning Internetile üleminek on tuttava asja lihtsalt mugavamaks muutnud. Kui varemalt arvati et Interneti kaudu on edukas müüa laiatarbekaupu, siis tegelikkuses on osutunud hoopis edukaks kindlalt teatud nissile spetsialiseerunud kauplused. Hoolimata e-kaubanduse küllaltki kiirest arengust ja pakkujate rohkusest, sooritatakse enamik tehinguist siiski ühtedelt ja samadelt lehekülgedelt. USA-s on populaarsemad kauplemiskohad Amazon (www.amazon.com) AOL Shopping Channel (www.aol.com/shopping), Barnes & Noble (www.barnesandnoble.com), CDNow (www.cdnow.com) ja oksjonite korraldamisele keskendunud Ebay (www.ebay.com). Interneti kaubanduse puhul on tähtis turvalisuse probleem. Interneti kaudu rahaülekannete sooritamine tundub paljudele inimestele liialt riskantse tegevusena. Tulevikus, kui juurutatakse ühtne Interneti raha, peaks kaubanduse maht kasvama tunduvalt
Fondivalitsejaid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1. Swedbank AS 1. Nordea BankFinlandEesti filiaal 2. AS SEB Pank 2. DanskeBankA/S Eesti filiaal 3. BIGBANK AS 3
investeerimisühingute ja kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkefinans AS Eesti filiaal » Nordea Bank AB Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal
kindlustusseltside filiaalide üle teostab esmast järelvalvet krediidiasutuse, investeerimisühingu või kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Investeerimisnõustajad Kindlustusseltsid Väärtpaberituru kutselised osalised Kindlustusvahendajad Väärtpaberituru kauplemiskohad Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3
Esialgu oli see seisund üsna hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste vabadust ja õigust maakasutusele. Leppida tuli aga paljude koormistega, millest tähtsaim oli viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus( kindla suurusega andam). Kõikide vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Liivimaale hakkasid tekkima peale ristisõda linnad ja seda enamasti tänu saksa kaupmeeste toetusele ja aktiivsele kauplemisele. Linnade asukohaks valitigi muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Vana- Liivimaa suurim ja tähtsaim linn oli Riia. Eesti suurimaks kujunes Tallinn ning edasi hakkas tekkima veel linnu, näiteks: Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus- ja Vana-Pärnu, Paide, Haapsallu. Kaubanduslike sõlmpunktide juurde tekkis ka muidugi palju väiksemaid asundusi ehk alevikke, kuid linnastaatusesse ei jõudnud keskajal neist ükski. Jüriöö ülestõus oli 13431345 Põhja- ja Lääne-
Skandinaavlased on isiklikult vabad, elati taluperedena, kus peremees ehk bond lahendas kohalike probleeme koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel, kus valiti ka pealikud ehk konungid. Aeg-ajalt kasutasid pered ka orjade tööd. Skandinaavlased hakkasid 1. aastatuhande teisel poolel järjest enam tegelema meresõiduga, st. kaubavahetusega, kalapüügiga, röövimisega. Tekkisid kindlustatud kauplemiskohad linnad Birka, Sigtuna, Hedeby. Paljud pered hakkasid elatist teenima röövimisega. Viikingid, normannid, varjaagid. Viikingite retked jõudsid põhja poole. 9. saj. jõuti Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatamiseks. Asustuskeskus seal keskaja vältel kuni kliima jahenemisele 15. saj. Aastal 1000 jõudsid viikingid Leif Erikssoni juhtimisel Põhja-Ameerikasse. Normannid Lääne-Euroopas. 9. saj. muutusid viikingid kristlikele maadele
relvastuse saatmise keeldu. Hansaliidus võeti samuti see teema teravalt üles. Hansa elas tegelikult idakaubandusest, aga nüüd oli olukord, kus see võib ära kaduda. 1553 aasta Põhja- Jäämere tee avastamisega näeb Hansa selgelt, et tekib konkureeriv meretee. Alates 1553 aastast hakatakse väga jõuliselt põhjatee vastu sõdima. 1558 aastal ollakse seda meelt, et moskoviidid peavad lõpetama sõja. Arusaam ei jää pikalt kestma, sest vallutatakse kauplemiskohad, Narva, Tartu. Siis hakatakse otsima võimalusi abi andmiseks Liivimaale. Aga 1559 aastal teeb tsaar otsuse ja toob kogu Venemaa väliskaubanduse Narva. Kui varem tuli kaubelda läbi Liivimaa linnade, siis nüüd saab hakata kauplema otse venelastega ning Hansa jaoks on see kasulikum ning enam ei tunta Liivimaale kaasa. Tallinn hakkab kinni pidama Läänemerel laevu, eriti Lüübeki laevu. Kaup võetakse ära, olgu see keelukaup või mitte. See teeb suhted Hansaga veel keerulisemaks ja
annaabi.ee 
