Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone VIIKINGIDÜhiskonnakorraldus:Enamik inimesi olid isiklikult vabad, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes peeti orje. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid, kellest tähtsamad said omakorda tervete maakondade ja nende liitude juhtideks Retkede põhjused:maapuudus, oldi sunnitud elatist teenima kaubandusest ja mereröövist, konungid tahtsid saada röövsaaki Retkede suunad:Briti saared, Reini jõu suudmeala, Põhja-Prantsusmaa, Hispaania Bütsants, araabia maad, Island, Põhjamere saared, Gröönimaa Maailmapilt: austasid loodusjõude, loodusobjekte, esivanemaid.
Skandinaavia keskajal Sisukord Skandinaavia ühiskond Normannid LääneEuroopas Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Stavekirke Skandinaavlaste muistne maailmapilt Skandinaavia ühiskond Põlluharimine Karjapidamine Küttimine Kalapüük Jõukas ülikkond Vabad inimesed bondid Tingid alltingid Konungid Skandinaavia ühiskond Meresõidu ja kaubavahetuse suurenemine juhused rünnakud Maapuudus Viikingite salgad LääneEuroopa Normannid LääneEuroopas Viikingid kristlikud maad nuhtlus Rünnakud kergele saagile Koostöö Vahemere maad normannid väeteenistus Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Kristlik Euroopa skandinaavlaste ristiusk Võimalus normanne tsiviliseerida Ristiusk Skandinaavia maades riikide teke Kuningad nägid võimalust
Sel ajal rajati ka koole, et lisaks munkadele saaksid hariduse ka ülikute pojad. See hävis koos Frangi riigi killustumisega. Skandinaavia ja viikingid Skandinaavia ühiskond põhilised tegevused olid põlluharimine, karjapidamine, küttimine, kalapüük. Enamik inimesi olid vabad. Elati suurte taludena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, kes pidasid ka orje ehk trääle. Tähtsamad küsimused otsustati koosolekutel ehk tingidel või alltingidel. Rikkamate bondide seast valiti konungid, kes valitsesid väiksemaid või ka suuremaid kogukondi. Merenduse ja kaubanduse elavnedes hakkasid konungid oma meeskonnaga rüüstama võõraid laevu ja jagasid pärast saagi omavahel. Tekkis maapuudus ja paljud mehed hakkasid ennast elatama mereröövimisega (ka langenud konungid), nii tekkisid viikingite salgad. Regulaarselt hakati ründama Lääne-Euroopat, kus skandinaavlasi nimetati normmannideks. Ida-Euroopas ja Bütsantsis tunti neid kui varjaage.
islami eest seadustekogu ,,vene taluperemehed Empiir asevalitseja õigus" Trääl ori Sultan Druziina vürsti Ting koosolek väepealik/valitseja peamine sõjalise, Alltingid maakondlikud administratiivse ja koosolekud kohtuliku võimu tagaja Konungid kogukondade pealikud(maakondade juhid) (kuningas) Normannid (varjaagid) skandinaavlased Valitsejad Muhamed looja, algne Oleg Esimene pealik Erik Punane põgenes pealik (630 a
valikuliselt antiikkultuuri.Ristiusk levist:misjonäride kaudu (Iirim), sõdade vallutuste kaudu, valitsejad võtsid vastu ristiusu. Kujunes välja kiriklik hierarhia paavst,peapiisk,piiskp,prestrid VIIKINGID:u.1.sajandmoodustasidRootsi,Taani,Lõuna-Norra.Tegevused:karjapidamine,küttimine, põlluharimine, kalandus. Elati taluperedes. Peredes peeti ka orje e trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati ühisasju.Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1. saj teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite salkade tekke põhjuseks võib pidada maapuudust, seiklushimu, uudishimu ja kogukonnast välja heidetud Konungite solvumist. Skandinaavlased e. normannid (Lääne-Euroopa),Skandinaavlased e. varjaagid (Ida-Euroopa. Normannid purjetasid mööda meresid Läänemerel, Põhjamerel ja piki rannikud. Kokkupõrked Briti saartega, . Põhja-Prantsusmaal tek tänu viikingitele Normandia hertsogkond
Norras, Taanis ja Rootsis. 1. Alateema(elatusalad, ühiskondlikud suhted, meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus) Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik inimesi olid isiklikult vabad , nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid. Ülikuteseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti konungid ehk kuningad. Nii kujunes näiteks Rootsis kaks suuremat hõimuliitu, kus mõlemad pooled säilitasid oma sõltumatuse. I aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrval kasutasid bondid aeg-ajalt juhust, et rünnata võõraid laevu ja rüüstata naaberpiirkondi. Konungi juhtimisel suunduti retkele ja jagati siis kaup rõõvsaak omavahel. Kuna elanikkond kasvas, andis järjest teravamalt tunda maapuudus.
täiesti. Iseloomustage viikingite ühiskonda- Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, lisaks veel küttimine ja kalapüük.Inimesed olid isiklikult vabad ja elasid suurte taluperedena keda juhtis peremehed e. Bondid, olid ka orjad e träälid.Peeti kohalikke koosolekuid e. Tinge(bondid otsustasid kohalikke asju) ja maakondlike ühiskoosolekuid ehk alltinge. Rikkamate bondide seast valiti kogukondade juhid ehk konungid. Rootsis kujunes kaks suurt hõimuliitu: põhjas svealased ja lõunas götalased. I aastatuh. Suurenes meresõit ja kaubavahetus. Kasutati juhust, et rünnata vööraid laevu ja rüüstata naaberpiirkondi. Viikingite erinevad nimetused ja kuulsamad pealikud-Lääne-Euroopas nim neid normannideks, Ida-Euroopas nim neid varjaagideks. Erik Punane-juhtis Islandilt põgenenud inimesed Gröönimaale. Leif Eriksson- Eriku poeg, tema juhtimisel jõuti P-Ameerikasse
Ristiusu levitajad, Püha Patrick kristlik misjonär Iirimaal kelle tegevus osutus murranguliseks 5. Skandinaavia: Ühiskonnakorraldus: elatuti peamiselt põlluharimisest, karjapidamisest lisaks veel küttimisest ja kalapüügist, enamik inimesi olid isiklikult vabad, elati suurte taluperedena mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes oli ka orjad ehk träälid, kogukonna ühisasju otsustati kohalikel koosolekutel ja maakondade koosolekutel, kogukondadel olid oma pealikud ehk konungid Viikingiretkede põhjused: saada röövsaaki, mis oli paljudele neist elatusvahend; vallutada maid juurde Miks lõppes viikingiajastu: riikide teke oli seadnud Skandinaavia maade siseolud kindlamale alusele, ristiusu vastuvõtt 6. Bütsants: Justinianuse valitsusaja saavutused: suure vallutused (Põhja-Aafrika, osa Hispaaniast, Itaalia), ehitati Hagia Sophia katedraal Bütsantsi ajaloo pöördepunktid: 1) 976-1025 - Basileios II valitsusaeg, Bütsants oli selle aja
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põ...
Jeesus Kristus on sündinud ajavahemikus 7.-4. saj. eKr. 10) Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond? – Skandinaavia ühiskond elatus peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Selgelt välja kujunenud klassiühiskonda polnud, kuid eksisteerisid jõukamad. Enamik inimesi olid vabad ning elasid suurte taluperedena, mida juhtis bond. Kogukonna üksikasju otsustati ühiskoosolekutel. Olid olemas kogukonna pealikud- konungid. Nendest omakorda valiti pealik, kes valitses kogu maakonda. 11) Mis põhjustas skandinaavlaste massilise väljarände ja röövretkede laine alates VIII. sajandist? Kuhu toimusid peamised retked? Mida tõid kaasa viikingite retked Lääne- Euroopasse? Millal võtsid skandinaavlased vastu ristiusu? – Maapuudus sundis skandinaavlasi rändama. Röövretkede peamiseks põhjuseks oli samuti maapuudus.
Esiaeg Lõuna-Norra, Taani, Lõuna-kesk-Rootsi piirkonnas elasid germaani keelt kõnelevad rahvad; arenes künnipõllundus; Skandinaavia ühiskond Elatusid peamiselt põlluharimisestja karja pidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist; enamik inimesi siiski vaad , nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid; orjad ehk träälid; kohalikud koosolekud ehk tingid; maakondade ühiskoosolekud; kogukondade pealikud ehk konungid(kuningad); suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus; kauplemise kõrvalt kasutatsid bondid juhust , et rünnata võõraid laevu ja rüüstada naaberpiirkondi; maapuudus; viikingite salgad; nim. ka normannideks; varjaagid; Normannid Lääne-Euroopas Sõjakäigud; normannid ründasid eeskät selliseid paiku , kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloosterid ja kindlustamata linnu; pika aega olid euroopa valitsejad nende vastu võimetud; Vahemere maades hakkasid
- 1066 suri Edward Usutunnistaja, trooni haaras Harold Godswin - 1066 Nomandia Guillaume (William vallutaja) Hastingsi lahing Viikingite ühiskond- · Väljakujunenud maakonnad ja hõimude ühendused nt svealased ja götalased · Enamik skandilaavalasi olid vabad inimesed · Tähtsaid asju otsustasid taluperemehed ehk bondid · Lihtbondide seast hakkasid esile kerkima hõimujuhid ehk konungid Ühiskonna jaotus tähtsuselt kahanevalt 1. Hõimujuht ja tema naine (naisel on suur tähtsus) 2. Kuninga kaaskond ja oskustöölised 3. Talupojad ja ksitöölised 4. Orjad (träälid) Gamla Uppsala · Gamla Vana Uppsala oli 3.-4. Sajandil oluline viikingite usuline majanduslik ja poliitiline keskus · ?? · ?? Viikingite pikklaev- · Laevad, millega viikingid purjetasid olid suhteliselt väikesed (20-25m) · Laev kandis u 80 sõdalast · Madala süvisega
esiaeg ja ühiskond:Germaani keelt kõnelevad rahvad olid taanlased, rootslased ja norralased.Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest, karjakasvatamisest, küttimisest ja rannikualadel kalapüügist.Enamik inimesi olid isiklikult vabad, nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid.Peredes peeti ka orje. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakondade ühiskoosolekutel ehk ühistingidel.Kogukondade pealikud olid konungid(kuningad).Rootsis kujunes 2 suuremat hõimuliitu: põhja pool svealased ja lõunas götalased(mõlemal pool oli oma kuningas). 1.aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus.Kuna elanikkond kasvas, andis järjest tugevamalt tunda maapuudus.Viikingite salgad hakkasid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lä- Eu. Ida-Eu olid viikingid tunt.varjaagide nime all. Normannid: Viikingid muutusid lakkamatuks nuhtluseks
Kuigi erilist klassierinevust ei olnud, eksisteerin õrn ülikkond, mis aja arenedes kasvas. Inimesed olid valdavalt vabad, elati suurte taluperedena, mille peaks oli taluperemees ehk bond, kes käis kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakonna koosolekutel ehk alltingidel. Peredes oli ka orjasid ehk trääle. o Rikkamate bondide seast valiti maakondade ja nende liitude valitsejad ehk konungid. Seeläbi kujunes Rootsis kaks suuremat hõimuliitu põhjapoolsed svealased ja lõunapoolsed götalased, see ei tähendanud püsiva riikluse olemasolu. Kogukonnad olid sõltumatud, ning konungid jätkasid rikkuse ja võimu pärast võitlemist. o Hiljem suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Käidi rüüsteretkedel naabermaades ja varastati võõrastelt laevadelt. Kujunesid regulaarsed kauplemiskohad, kuhu asus käsitöölisi
ungarlased, kes korraldasid röövretki lääne poole. Nad olid osavad vibukütid ja kiired ratsanikud. Ning pikka aega suutsid nad tegutseda karistamatult. Skandinaaviamaadest pärit sõdalased, keda lääneeurooplased nimetasid normannideks, Ise nimetasid nad endid aga viikingiteks. Nad ründasid enam kui kahesaja aasta jooksul Lääne-Euroopa maid. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid suurtel koosolekutel tingidel. Konungid kerkisid üles lihtbondide seast. Viikingid austasid ka jumalaid. Tähtsam neist oli Odin. Thor oli viikingite piksejumal. Et jumalad oleks heatahtlikud, toodi neile ohvreid. Usuti, et peale surma pääseb langenud sõdalane Valhallasse. Valhalla olevat eriline paik, kuhu pääsevad ainult sõjas langenud sõdalased, loomulikku surma surnud inimesi ootas aga pime surnuteriik, kus on nälh ja kurbus. Valhallas aga pidutseti ja võideldi vaheldumisi.
6. VIIKINGID (PÄRITOLU, TEGEVUS) u. 1. sajand moodustasid Lõuna-Kesk-Rootsi, Taani, Lõuna-Norra kultuurselt ühtse ühiskonna. Skandinaavia ühiskonna peamised elatusallikad olid: karjapidamine, küttimine, põlluharimine, kalandus. Elati taluperedes, mida juhtisid bondid. Peredes peeti ka orje e trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati ühisasju. Maakonna allkoosolekuid nim. alltingideks. Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1. saj teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite salkade tekke põhjuseks võib pidada maapuudust, seiklushimu, uudishimu ja kogukonnast välja heidetud Konungite solvumist. Skandinaavlased e. normannid (Lääne-Euroopa) Skandinaavlased e. varjaagid (Ida-Euroopa. Selle kaudu võib eristada kahte „teekonda“. Normannid purjetasid mööda meresid Läänemerel, Põhjamerel ja piki rannikud
dünastiast lahku löönud väed võitsid viimast Yorki soost kuningat Richard III. See lahing märgib ka sümboolset lõppu Inglise keskajale. BASTARD FEUDALISM: Termind, mida kasutatakse hiliskeskajal feodaalkorra iseloomustamiseks, põhiliselt Inglismaal. Termin pärineb Inglismaalt, kus kuningad asendasid feodaalide sõjaväekohustuse rahalise maksuga, mille eest palkasid endale palgasõdureid. PÕHJA-EUROOPA SKANDINAAVIA RISTIUSUSTAMINE JA RIIKIDE TEKE: Skandinaavia konungid tülitsesid pidevalt omavahel. Igaüks püüdis saada endale võimalikult rohkem maakondi. Vahel suutis mõni võimsam konung ühendada ulatuslikke piirkondi ja kuulutada end terve maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal. (Taanist sai kõige võimsam
, kuna nende tööta polnud maal väärtust. 10. sajandiks olid nad täielikult isanda võimu all ja erinevused orjadega puudusid, eestis tavatseti neid kutsuda pärisorjadeks. Viikingid Skandinaavlased toitusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Enamik inimestest olid vabad ja elasid taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid. Peredes peeti ka orje ehk trääle. Kogukonna ühisasju arutasid na koosolekutel ehk tingidel. Ülikute seast valiti ka kogukondade pealikud ehk konungid. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahenduse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt rüüstasid nad laevu ja naaberpiirkondi. Tavaliselt pandi välja üks laev ja jagati röövsaak omavahel. Olid ka suuremad kindlustatud asulad, nt Birka ja Sigtuna. Kuna elanikkond kasvas, siis oli puudus maast. Taluperemehe nooremad pojad saadeti sageli rüüsteretkedele, nii kujunesid viikingite salgad. Rüüstasid palju lääne-Euroopat, kus neid nimetati normannideks
Karmide looduslike olude tõttu pidi inimesed oma kodust välja rändama. Lõuna-Rootsist väljusid goodid Ida-Euroopa kaudu Musta mereni. Taanist liikusid anglid, saksid ja jüütid Britanniasse. Skandinaavlased olid põhiliselt põlluharijad, karjakasvatajad, küttijad ja kalapüüdjad. Skandinaavlased on isiklikult vabad, elati taluperedena, kus peremees ehk bond lahendas kohalike probleeme koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel, kus valiti ka pealikud ehk konungid. Aeg-ajalt kasutasid pered ka orjade tööd. Skandinaavlased hakkasid 1. aastatuhande teisel poolel järjest enam tegelema meresõiduga, st. kaubavahetusega, kalapüügiga, röövimisega. Tekkisid kindlustatud kauplemiskohad linnad Birka, Sigtuna, Hedeby. Paljud pered hakkasid elatist teenima röövimisega. Viikingid, normannid, varjaagid. Viikingite retked jõudsid põhja poole. 9. saj. jõuti Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatamiseks
Elatusid peamiselt põlluharimsest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik inimesi oli iskliklt vabad, nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid. Peredes peeti ka orje ehk trääle. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel kosolekutel ehk tingidel ja maakondade ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusese tõusnud rikkamate bodide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid, kellest tähtsamad said omakorda tervete maakondade ja nende liitude juhtideks. I aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrval rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Kauplemiskohtadena kerkisid esile näiteks Birka ja hiljem Sigtuna ja Hedeby. Elanik kord kasvas ja tuli maapuudus. Taluperede noroemad pojad kellel kodus maalvaldust ei nappinud pidid elatist otsima kaubandusest ja mereröövist
Taanlaste retked Sihiks Inglismaa, Prantsusmaa, Vahemeri; Iirimaale rajati Dublini riik; Inglismaal asus Danelag; 911.rajati Põhja-Prantsusmaale Normandia; Rootsist lähtuvad retked Varjaagid rajasid Vana-Vene riigi; 23.09.16 Riikide tekkimine. Viikingiaja lõpp. Pikka aega valitses sugukondlik kord; Suur osa elanikkonnas olid vabad talupojad - bondid; Sugukonna juhtideks olid konungid; Rahvakoosolekud ehk tingid; Esimene riiklik moodustis oli 6.-7-sajandil Svea riik Mälari järve ääres; Taanis tekkis riigiaadne moodustis 8.sajandil, mil rajati Danevirke - kaitsevall frankide vastu; Taani ühendamine 940.aasta paiku ühendas Taani Harald Sinihammas; Jellingi kivi Taaniga ühendati Lõuna-Rootsi ning osa Norrat, samuti Põhja-Saksamaa; Knut Suur Oli 11.sajandil Taani, Inglismaa ja Norra kuningas; Norra rajamine
saratseenid. Idast, Aasia steppidest ründasid eurooplasi ungarlased, mille tulemusena leidsid nood endale kodumaa. Põhjast ründasid Euroopat viikingid ehk normannid ehk varjaagid. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad talumehed ehk bondid ühiselt suurtel koosolekutel tingidel. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud hõimujuhid ehk konungid. Skandinaavlasi valitses muinasusund. Tähtsaim jumal oli inimeste isa Odin, kes valdas nõiduse kunste. Kõrgelt austatud oli ka vasaraga piksejumal Thor. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika Valhallasse, loomulikku surma läbi lahkunuid ootas aga sünge surnuteriik. Viikingite võõrsile siirduvate laevade juhtideks asusid ülikud. Laevad, millel nad purjetasid olid väikesed kiired ja madala süvisega
kogusid nii Skandinaaviast kui ka Läänemere idarannikult. Maadeavastajad! (982 Erik Punane Gröönimaa, tema poeg Leif u. 1000 Põhja-Ameerika) Tähtsamad viikingiasulad olid Birka tänapäeva Stockholmi lähedal ja Uppsala. Väljaspool Skandinaaviat asuv Novgorod oli üks tähtsamatest linnadest, mille esimesed valitsejad olid Skandinaavia päritolu. Skandinaavia ristiusustamine ja riikide teke Skandinaavia konungid tülitsesid pidevalt omavahel. Igaüks püüdis saada endale võimalikult rohkem maakondi. Vahel suutis mõni võimsam konung ühendada ulatuslikke piirkondi ja kuulutada end terve maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal. (Taanist sai kõige võimsam
peamiseks müügiartikliks oli karusnahk, mida nad kogusid nii Skandinaaviast kui ka Läänemere idarannikult. Maadeavastajad! (982 Erik Punane Gröönimaa, tema poeg Leif u. 1000 Põhja-Ameerika). Tähtsamad viikingiasulad olid Birka tänapäeva Stockholmi lähedal ja Uppsala. Väljaspool Skandinaaviat asuv Novgorod oli üks tähtsamatest linnadest, mille esimesed valitsejad olid Skandinaavia päritolu. Skandinaavia ristiusustamine ja riikide teke Skandinaavia konungid(hõimu või hõimuliidu pealikud) tülitsesid pidevalt omavahel. Igaüks püüdis saada endale võimalikult rohkem maakondi. Vahel suutis mõni võimsam konung ühendada ulatuslikke piirkondi ja kuulutada end terve maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal
kuningas Richard III väed. Henryst sai Inglismaa kuningaks Henry VII, algas Tudorite dünastia. Viikingid: Skandinaavia ristiusustamine ja riikide teke. Esimesed riiklikud moodustised olid juba enne viikingiaega (VI-VII sajandi Svea rike Rootsis). Riikide teke jäi põhiliselt siiski 9.-11. sajandil, esimesed neist olid ebapüsivad baseerudes maakondlikel tingidel. Esimesed misjonärid käisid Taanis juba 710, IX sajandi algul ristiti esimesed konungid (kuningad). Ristiusustamine oli vaevaline (mõnel pool sai Kristus muinasusu jumalaks) kohalike vastuolude tõttu. Tihti esines mõlemal pool vägivalda ja hävitamist. 865 hävitati kuningas Gormi poolt kõik, mis ristiusk Taanis saavutanud oli. Tõelist edu saavutati alles riikide ühendamise aegu, sest ristiusustamist võis kasutada ettekäändena paganlike alade hõivamiseks. Jüütimaa kuningas Harald Sinihammas (u. 940/50 985) ühendas Taani riigi ning võttis u. 960 vastu ristiusu
annaabi.ee 
