Inimesed mälestavad hingedepäeval neid lähedasi inimesi, kes on surnud. Vanasti inimesed austasid surnud esivanemate hingi. Inimesed arvasid, et hingedepäeval tulevad surnud inimeste hinged oma kodu külastama. Inimesed katsid hingedele toidulaua. Nad kutsusid esivanemate hingi toitu maitsma. Inimesed palusid esivanemate hingi, et need kaitseksid inimeste kodu, põldu ja kariloomi. Hingedepäeval käivad inimesed surnuaias ja süütavad hingede mälestuseks nende haudadel küünlad. Lisaks sellele on kombeks panna küünlad põlema kodudes. Näiteks panevad inimesed küünlad aknalauale. Osad inimesed usuvad, et aknalaual süüdatud küünal näitab hingedele koduteed. Vanasti käisid hingedepäeval ringi hingesandid. Lapsed maskeerisid ennast hingesantideks. Nad panid selga valged riided. Hingesandid käisid vaikselt talust talusse. Nad laulsid rahulikke laule ja soovisid perele kõike head. Inimesed andsid hingesantidele heade soovide ja laulmise eest
Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. Ajalugu 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Kombed Hingedepäeva kombekohaselt süütame küünlad ja meenutame sombusel hilissügise õhtul lähedasi, kes sellest ilmast ära astunud. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja
kann, küüliks, kantharos, leküütos. Kõige tuntumad olid kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Õli ja teravilja säilitamiseks olid eri nõud. Samuti kasutati suuri keraamilisi vaase mälestusmärgina haudadel. Keraamiliste nõude ja kujukestega Kreeka kunstiajalugu algabki.Alguses maaliti nõudele lihtsaid kujundeid: kolmnurke, rombe ja ka meandreid. 8 saj lõpus eKr. hakati aga kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade kujutisi,millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiaainelised piltjutustused. Peamiseks teemaks oli kreeklaste või Olümposejumalate võitlus koletistega. Kükloobid , kentaurid või Medusa kehastasid võõraid, kellele kreeklased vastandasid oma tsivilisatsiooni
o Põdrad o Karud o Sookilpkonn (Setumaal) o Hundid Laululuik ja sookilpkonn Asustus ● Asustus on hõre. ● Vanemad külad asuvad ürgorgude pervealadel. ● Suuremad maa-asulad - Leevaku, Veriora, Mikitamäe, Orava ja äärmises kaguosas Setumaal Saatse ja Obinitsa. ● Maad kuuluvad Põlva- ja Võrumaale. Obinitsa ja Leevaku Inimtegevus ● Setod: o Päätnitsapäev- Saatse piirkonna olulisim kirikupüha. Päev algab teenistusega, siis suheldakse haudadel ja õhtu lõpeb külapeoga. Looduskaitse ● Valgjärv ja Mustjärv ● Devoni liivakivi paljandid (kokku 38) Vaatamisväärsused ● Võru-Petseri ürgorg (kauneim vaatamisväärsus) ● Tuntumad paljandid: o Tamme müür o Vokil ja Mõldri müürmägi o Härma müürmägi ● Järved: ● Valgjärv ja Mustjärv ● Taimetarku peaks kindlasti huvitama stepitaimede rohkus Lutepää liivikus Härma müürmägi Võru-Petseri ürgorg Kasutatud materjalid http://entsyklopeedia
DETSEMBER. Jõulud - 24. detsember Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. Täiesti lahutamatult on kahe sajandi jooksul kuulunud jõululaupäeva juurde omaste haudadel käimine ja seal küünalde süütamine. Vahel on hauale viidud ka kuusepuu, mis on aga ilmselt taas pigem isiklikust suhtest lähtuv, mitte üldine tava. Näärid - 31. detsember Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Naised ei tohtinud uusaastahommikul esimesena teise peresse minna, sest seda peeti õnnetuse endeks. Esimene õnnitleja uuel aastal pidi olema mees. Lauda ei tohtinud ära koristada, sest muidu ei jätku uuel aastal toitu
Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Kreeka vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria, krateer, voluutkrateer, kann, küüliks, kantharos, leküütos. Nendest on tuntumad kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini hoidmiseks ja lai krateer milles segati vett ja veini.Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.sajandist e.Kr. On leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat.See oli aeg mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni. Mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe, aga ka meandreid.
13. Nuudipäev e. kanutipäev 14. Taliharjapäev 17. Tõnisepäev 25. Tatjanapäev e. tanjapäev 25. Paavlipäev 01. NÄÄRID Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Oma tänase ilme sai püha siiski viimase poolesaja aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel mürati mõnes peres veel tuppatoodud õlgedes või heintes, seejärel hakkas tava hääbuma. Hea tava kohaselt käiakse surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Rikkaliku toidulauaga loodetakse endiselt tagada jätk tulevaseks aastaks. 06. KOLMEKUNINGAPÄEV Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6.
Rõngasristid võeti sümbolina kasutusele juba ristiusu-eelsest ajast. Vanad eestlased pidasid seda õnnetoovaks päikesesümboliks ning rõngasristi kujutist on laialdaselt kasutatud ka veel eesti käsitöös ja tarbekunstis. Läänemeremaadele omane rõngasrist kannab endas ühtviisi kristlust kui igavikulist maailmakultuuri ja eestlaste rahvuspärandit. Võeti kasutusele ka Lääne- ja Põhja-Eesti jõukamate talumeeste ning mõisate eestlastest ametikandjate haudadel. Neisse ristidesse raiuti tekstid peamiselt suurte ladina tähtedega. Kristlasele annab katkematu ring risti ümber igavese armastuse ja elu ning kirikuse tähenduse. Meremeeste kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Saha kabel kuulus algul Jüri kihelkonda, XVII sajandist Jõelähtme kiriku juurde. On teada, et kabel oli väga viletsas seisus juba 1725.a. Lagunenud kabel taastati 1968-71. a. restaureerimistööde käigus. Saha kabeli ajaloost on väga vähe materjale leida
3) enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja ravida, 4) keelatud oli külaskäimine, 5) tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna Seitsmevennapäev (10. juuli) – 1) arvati, et kui seitsmevennapäeval sajab, sajab seitse nädalat järjest, 2) heina ei tohi teha, sest see hein läheb kas põlema või mädanema Hingedepäev (2. november) – 1) süüdatakse koduakendel küünlad, et hinged leiaksid kodutee, samuti süüdati küünlad ka kalmistutel sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks, 2) tuppa, sauna või toapealsele kaeti laud, mille äärde kutsuti hingi nimepidi toitu maitsma, neil paluti kaitsta põldu ja karja ning hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära, 3) hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad, 4) oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine ja kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine, samuti villa ja lõngaga seotud tööd Mardipäev (10. november) –
kirik. Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama uut tüüpi kaitseehitisi - bastione, viisnurksed, mullast kuhjatud astangulised kindlused. Ehitati ka väiksemaid, põhiplaanilt nelinurkseid reduude. Ehitustööd tõid kokkuvõttes endaga kaasa uusi makse ja tööjõu vajadust. Kiviraidurite poolt hakati valmistama rõngasriste, päikesevalguse sümbol, kasutati rikaste eesti talupoegade või eesti soost ametikandjate haudadel. Tehti mahukaid ehitustöid neis linnades, kus sõjaga kaasnesid suured purustused ja tulekahjud - Narva, Pärnu, Tartu. Sõdades vallutamata püsinud Tallinn säilitas oma keskaegset välimust. Linnade ehitust püüti korraldada sihipäraselt, uut ehituspoliitikat teostati jõukas, tõusvas Narvas, ehitati toomkirik, börsihoone, raekoda. Üldiselt mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri positiivses suunas. Sel ajal
Suuremad traditsioonid, mida vanasti peeti, olid: sünnipäevad, jaanipäevad, jõulud ja aastavahetus. Muidugi oli veel palju peresid, kes armastas iga õhtu või siis kord nädalas koos laua taga süüa ja juua. Traditsiooni pidi säilitama, kuna see hoidis peret koos ja suurendas võimalust perega rohkem ühendusi luua. Tänapäeval ei ole enam paljusid traditsioone, mis olid mitmeid või sadu aastaid tagasi. Näiteks käidi kunagi surnuaias haudadel laulmas ja muud säärast tegemas, kuid nüüd ei ole see enam suur traditsioon. Ei saa väita, et seda ei tehta, aga see ei ole enam populaarne. Vanasti oli üleüldse inimestel rohkem aega pühendada traditsioonidele ja perele. Suur osa traditsioonist on tantsul, kuna seda sai teha koos ja see tõi kõigi nägudele naeru ja õnne. Lauldi ka traditsioonikohaseid laule, et luua kõigile hea meeleolu. Traditsioonidega anti edasi väga palju erinevaid asju, kommetest kuni töörütmini
Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega, vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Nendest on tuntumad kolme käepidamega veenõu HÜDRIA, kahe sangaga AMFORA, veini hoidmiseks ja lai KRATEER, milles segati vett ja veini. Er nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. sajandst e.Kr on leitud geomeetriliste onamentidega keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoliitiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe aga ka MEANDREID.
Hingedepäev Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hing See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu kehas, kuid ka üksikutes elundites, veres, juustes ja küüntes. Hingekujutelmaga kuuluvad kokku sellised nähtused nagu vari ja hingamine ehk hingus, samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem
toodud üles tallu. Nii oli selles kurvastuses temale ka väheke õnne. Raske töö tõttu suri Krõõt ja suri Mari lõbus meel. Mõne aja pärast lahkus ka Mari mees Juss, kes ei tahtnud näha, kuidas tema naine iga päevaga aina temast eemaldub ja koju ei tule, vaid hoolitseb teisepere laste ja toimetuste eest. Mari ja Andres oli mõlemad nüüd kaotanud oma esimesed armastused. Jussi haud väljaspool surnuaeda piinas Andrest kui Mari laste haudadel käis. Ja Marit piinas Jussi enesetapp. Lapsedki ei saanud seda laiutavat kurbust mitte märgata. Lisaks käis Andres veel Pearuga kohut. Nad ei tahtnud enam isakoju jääda. Tema tütar Liisi läks Joosepiga kaugele, kuid kui hiljem külastuseks koju naases ,leidis ta siiski tuttavaid ja armsaid kohti. Ta leidis veel kaugeid mälestusi, mil ta oli siin õnne näinud. Andrese unistus purunes täielikult kui raamatu viimasel leheküljel tema ja Krõõda
HINGEDEPÄEV - 2. NOVEMBER Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. HINGEDEAEG Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev
Näärid 31. detsember, 1. jaanuar Nääride kombed on viimase saja aasta jooksul püsinud suuremate muutusteta.Oma tänase ilme on püha saanud siiski viimase 50 aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel toodi mõnes peres veel tuppa õlgi ja heina, seejärel hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu, et tööd uuel aastal edeneksid ja raputati viljapuid korraliku saagi saamiseks. Hea tava kohaselt käiakse veel surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja saartel liikusid ringi näärisokud, kes soovisid head uut aastat. Varem võeti uus aasta vastu kolistamise ja püssipaukudega, millega peletati eemale deemonlikke jõude. 20. sajandil hakati valmistama ise
Kreeka vaasimaal Taust: Kreeklased hindasid kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole jõudnud peaaegu üldse kreeka seina või tahvelmaale. Jällegi saame aimu Rooma koopiatest. Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale, mis olid savinõud, erinevate ülesannete ja otstarbega. 3 käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini jaoks ja lai krateer, milles segati vett ja veini. Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga
muutusteta, jagunedes avalikuks ja koduseks, üksnes oma perele mõeldud nääriõhtuks. Oma tänase ilme sai püha siiski viimase poolesaja aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel mürati mõnes peres veel tuppatoodud õlgedes või heintes, seejärel hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu tööde edendamiseks ja raputati viljapuid korraliku õunasaagi saamiseks. Hea tava kohaselt käiakse surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Rikkaliku toidulauaga loodetakse endiselt tagada jätk tulevaseks aastaks. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja
Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse. Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i mets ja Vincennes'i mets. Pariisi suurim kalmistu on Père-Lachaise, kuhu on maetud kuulsaid poliitika- ja kultuuritegelasi. Sellele kalmistule on maetud ka eesti kunstnik Eduard Viiralt. Kalmistu on väga poeetiline ja rohelusse varjunud, oskuslikult valitud lilledega kaunistatud. Haudadel on jõulised ja dünaamiliseed monumendid, mis on raiutud marmorisse ja graniiti. Kuid üks osa kalmistust on hall ja trööstitu. Sinna maeti omal ajal Pariisi vaeseid. Ja just sellesse kalmistu ossa on maetud kuulus Pariisi koolkonna kunstnik Amedeo Modigliani. 2.3. Silmapaistavad ehitised Seine'i paremal kaldal asub endine kuningaloss Louvre (ehitatud 12. sajandil). 1793. aastal avati osa paleest muuseumina. Tänapäeval asub kunstuimuuseum kogu lossis. 1989. aastal
13. detsember luutsipäev õlgedesse pandi mingi raudese, et loomad ikka neid õlgi sööksid. Käisid ringi luutsid ehk jõulusandid. 21. detsember toomapäev aasta kõige lühem päev, Toomast on peetud pagaluse ajast pärit surmahaldjaks. Soolati liha, kuna merele ei saanud enam minna, siis keerati paadid tagurpidi ja kallati anniks õlut peale. 22. detsember talvine pööripäev 24. detsember jõululaupäev omaste haudadel, süüdati küünlad, käisi saunas, tuletati salmis meelde. Öösel pidi 9.12 korda sööma, et uuel aastal oleks külluslikult toitu. 25-27. detsember jõulupühad 31. detsember vana-aasta Salmide kirjutamine pluusidele ja salmikutele, allkirjade andmine, veesõda. Tutipäeval hakati riietuma algkooli lapseks ja käituti nagu muretu laps. Tutipäeva rongkäigud on märkimisväärne sündmus.
piinu ainult risti mineva Kristusega omadega. Taavi küsis endalt tihti: " Kas need inimesed, kes jäävad siia öö meelevalda, ei pea tõesti enam nägema hommiku kuma? Kas need inimsed on kadunud? Kui nii,siis on inimene oma kao künnises..." Seda Taavi ei uskunud,sest tema veel ikkagi elas. Seda ei uskunud ka need, kes olid surnud. Nende elu on etteelamine tulevastele põlvedele, uuele päevale, mille saabumisel nad on inimese lunastajad ristideta haudadel. Kui ma alguses hakkasin seda raamatut lugema, ei uskunud ma, et tegemist võib olla nii tõsise ja eestlaste saatust puudutava romaaniga. Minu arvates näitab see raamat, millist ülekohut tehti balti rahvastele, kes hoolimata ebavõrdsetest jõudude vahekorrast võitlesid inimväärtuste ja demookraatia eest. Sain teada, et ka eestlaste enda seas oli äraandjaid, kes reetsid oma kaasmaalasi. Samas nende äraandjate saatus
Targad olid inimesed, kes oskasid loitsida. Nad tundsid paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude suunata. Väge polnud aga igal pool ühepalju, seepärast hakatigi osasid objekte pühaks pidama. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Hing võis kehast lahkuda ja tagasi tulla. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Tähtis oli usk hauatagusesse ellu. Hauda pandi asju kaasa ja tehti mälestussööminguid haudadel. Hilissügisel oli hingede aeg, mis surnute hinged liikusid ringi. Elu oli tihedalt seotud loodusega. Loodust ei tohtinud kahjustada. "Nagu mina talle, nii tema mulle". Keelatud teod võisid kasa tuua karistuse või kättemaksu. Esinesid haldjad ja vaimud, kes olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Jumalad nt Taara (Tarapitha), Peko, Tõnn ja Uku. Jumalatega oli vaja hästi läbi saada, seega ohverdati neile (piim, liha, veri, vill, vili, loomad). Ohverdati "pühal päeval" ehk neljapäeval.
selle tähenduse täielikult, mis neil algselt oli. Vanasti olid jõulud aga teistsugused Ristiusu levikuga Eestis omandas muistne talvepüha Jeesuse sünnipäeva lisatähenduse ning jõulupühade kombestikku lisandus kirikuskäimine. Mõisa- ja linnakultuuri kaudu jõudis maarahvani 19. sajandi keskpaiku ka jõuludeks kuuse tuppa toomise ning ehtimise komme. 20. sajandi algul kujunes komme käia jõulude ajal kalmistul ja süüdata küünlad lähedaste haudadel. Jõulukaartide saatmise komme tekkis 20. sajandi algul ja levis laiemalt 1920ndatel. 20. sajandi algusest hakkas kodusid külastama ka jõuluvana, kes tõi perele kingitusi ja kellele tuli tänutäheks salmi lugeda. Jõululauale lisandusid piparkoogid. Nõukogude võim käsitles jõulusid religioosse pühana ning advendiaja. Nende tähistamist püüti välja juurida, kandes vastava ilmaliku kombestiku üle vana-aasta õhtule ja uusaastale (näärid)
09.2008 Hingedepäev - 2. november Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev
hiies ,kalmistus (Hiis / hiiela = surnute kodu; paralleelnimetusena on kasutatud ka manala ja toonela). · Usuti hauatagusesse ellu; seda tõendavad ka: - matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne). - kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa hingede eest hoolitsemise (matusesööming kohaga surnu hingele; setudel haudadel söömine / joomine). - hingede aja tähistamine sügisel. · Muinaseesti usund oli ANIMISTLIK- kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks (st. et puudel, kividel, veel, loomadel jne.on hing). Seetõttu kehtis põhimõte- "nagu mina muile, nii muud minule", ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga- uputada, eksitada, haigestada jne. (tüüpiline arusaam loodusrahvaste juures). N: puud raiudes paluti puu hingelt vabandust valutegemise
Õigeusu jüripäev (6. mai) Kirikus pühitsetud vesi ja pajuvitsad toodi koju, piserdati loomi pühitsetud veega. Üldiselt oli tavaks panna karja heaks ikooni ette küünal ja paluda karjaõnnistust. Ka lihavõttemune on kantud ümber karja. Võimaluse korral kutsuti papp loomade väljalaskmise juurde. Igal juhul kandis peremees ikooni ümber karja. Näiteks Värskas Jüri kiriku juures on tavaks pärast surnuaia külastamist ja haudadel söömist kirmaski pidamine. Kogunetakse kiigeplatsile kiikuma, laulma, mängima, lõõtspilli järgi tantsima, jutlema. Maitstakse sõira ja pühadejooki. Värskasse koguneb jüripäeval lauljaid mitmest kandist, alati on kohal ka kohalik leelokoor "Leiko" Veera Hirsiku juhendamisel ja teised kuulsad lauluemad. Näiteks 2001. aasta Värska jüripäeva kohta kirjutatakse: Värska asula on alguse saanud Petseri kloostri osakonnast - mungad elasid siin ja varustasid kloostrit kaupadega,
Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid – vaasimaale. Tegemist pole tavaliste lillede hoidmis vaasidega, vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Nendest tuntumad on kolme käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora vee hoidmiseks ning lai krateer, milles lahjendati veini veega. Eri nõud olid teravilja ja õli säilitamiseks. Suuri keraamilisi vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8.saj eKr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat. See oli aeg, mil kreeklaste kunstis elas veel edasi neoneetiliste põlluharijate ornamendimaitse. Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest korduvaid kujundeid, nt kolmnurki ja rombe. 8.saj lõpuks eKr hakkas
5. Millise ornamentikaga olid kaunistatud vanimad kreeka vaasid? Lihtsate nurgeliste joontest koosnevate korduvate kujunditega, näiteks kolmnurkade, rombide, aga ka meandritega. 6. Kust sai nime meander? Meandriks nimetatakse jõelooget. Sarnase mustri tõttu hakati sõna kasutama ka kunstis. 7. Milleks vaase tarvitati? Veini hoidmiseks, veini ja vee segamiseks, veenõuna, õli ja teravilja säilitamiseks, mälestusmärgina haudadel 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Kohmakate mustade siluettidena, mis väga anatoomiat moonutavad, kuid on siiski ilmekad 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel olid kujud mustad ja siluetitaolised, punasefiguurilisel savikarva ja ruumilisemad, looduslähedasemad. Mustafiguurilisel oli kujutise ümbrus savikarva, punasefiguurilisel must. 10
Püha Graal karikas, mille on imet tegevad omadused. Võlumõõk Excalibur. Ghretien de Troyes (u 1130 u 1190) ,,Yvain e Lõvirüütel" ,,Lancelot e Kärurüütel" ,,Percevel e Graali lugu" Tristani ja Isolde lood: Kuningapoeg Tristan on väga eetiline ja vapper rüütel Kasvab kuningas Marki õukonnas Armub viimase naisesse Isoldesse Mõlemad surevad kurvastusr teineteise pärast Nende haudadel kasvasid puud, mille oksad põimusid ühte. Tuntuimad tegelased: · Kuningas Arthur · Lantselot · sir Gallahad Ümarlaud sümboliseerib võrdsust ja ühtsust. Iseloomulikud sümbolid: · Püha Graal · Keldi rist · võlumõõk Excalibur Hiljem kirjutas need legendid üles Chretien de Troyes: 1. "Yvain ehk Lõvirüütel" 2. "Lantselot ehk Karurüütel" 3. "Percacel ehk Graali lugu"
pühi. Pühade ajal oleme perega koos. Käime kirikus ja teeme toreda söömaaja. Igal aastal tähistame jõule. See on ka Jeesus Kristuse sünnipäev. Me koristame päev enne jõululaupäeva toad ära ja kaunistame jõuluteemaliste esemetega. Pärast on nii ilus tehtud tööd imetleda. Sel päeval valmistame koos perega söögid, mis on alati nii maitsvad. Kui söögid tehtud, läheme perega kirikusse ja surnuaeda. Surnuaias süütame omaste haudadel küünlad. Koju jõudes katame laua. Me sööme jõulurooga, milleks on verivorst ja ahjuliha kartuli, kastme ja muude lisanditega. Kui kõhud täis söödud, asume kingitusi jagama. Seda hetke ootavad eriti lapselapsed. Saanud paki kätte, avame selle kohe, et teada saada, mis seal sees on „. Ega Mihkelgi, Andrese poeg, sünadega kitsi pole. „Jõulu esimesel pühal oleme perega aabikaasa vanemate juures külas käinud . Sööme jälle jõulutoite ja jagame ka neile jõulukinke
Rohu lastejutud on oskuslikult fabuleeritud, nende keel on lihtne ja lastepärane. Lastekirjanikuna on tal vaieldamatud teened ning püsiv koht eesti kirjanduse ajaloos. 15 III RICHARD ROHU ISIKUROMAAN ,,ELUTEE" Isikuromaan ,,Elutee" jälgib kehvikuperekonnast võrsunud Samuel Tohveri (Sannä) elusaatust varasest lapsepõlvest peale kuni surmani. Juba väikese poisikesena, kui Sannä näeb kalmistul oma isa haual lihtsat puuristi, rikaste haudadel aga suuri raudriste, tekib tal igatsus kord rikkaks saada, et pääseda kehvikuelu alandusest ja viletsusest ning elada inimesena. Ta on tarmukas, taiplik, ettevõtlik ja sümpaatne. Noore Sannä psühholoogiline palgepool, tema tunde- ja mõttemaailm, tema lüürilised meeleolud looduse taustal on antud sisendusjõuliselt. Pärast ränkrasket karjase- ja sulasepõlve asub Sannä teostama oma rikastumisunistust. Ta
suuremad kujud on meestest, kes on paljad ja kelle suguorganeid ei varjatud. naist on kujutatud väiksematel kujudel (20-40 cm, vastupidiselt meestekujudele mis olid kahemeetrised) naised olid riietatud. lk 59, kouros, kore. kourosena võidi kujutada apollonit, korena persephonet. Kouroseid on välja kaevatud ateenast sadu. Peamiselt leiti kouroseid kalmistutelt. seda, et kujud paljad on, arvatakse olevat spordi tõttu, ja need kujud olevat siis sportlaste haudadel. osade hõimude juures on levinud ka homoseksualismi. üks homopärane skulptuurliik mida on teinud vaid kreeklased on krüselefantiintehnika, säilunud pole ühtegi näidet. Üks skulptuur kuulutati maailmaimeks, mis oli zeusi kuju, mille autor oli Peidas, samuti oli selle tehnika jaoks vajalik kallis materjal, mis oli nii elevandiluust kui ka kullast. Pheidiast süüdistati jumalateotuses, sest ta olevat ära võtnud paar kilo kulda (ateena kujust)
NÕIAD- omandatud teadmisi andsid nad edasi põlvest põlve suguvõsa sees. HING: oli inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks. Surma korral arvati, et hing lahkub kehast, surnu hing siirdub putukaisse. Usuti hauatagust elu. seda tõendavad ka:matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne), kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa hingede eest hoolitsemise (matusesööming kohaga surnu hingele; setudel haudadel söömine / joomine), hingede aja tähistamine sügisel. 18. Jumalad, haldjad, vaimud suhtumine loodusesse Nad kaitsesid ja hoidsid loodust. Tuntud olid metsaisad ja emad, nurmeemad ja isad. Põllu ja veevaimud jne. Põhjapoolses eestis nimetati neid haldjateks. Mõned haldjad elasid isegi talus vöi selle vahetus läheduses. Koduhaldas Tõnn. ( Pärnu ja Viljandimaal ) Setudel seisis viljasalves Peko. Võrreldes eesti ja naaerrahvaste muinasusundeid, torkab siin silma kõrgjumalate vähesus
Saunaeit arvas, et laste surm on karistuseks Jussi poomise pärast. Ka Mari süüdistas end samal põhjusel. Esmalt surid Jussi lapsed Kata ja Juku. Ellujäänud lapsed arvasid, et surnud lapsed viiakse kolliauku. Saunatädi arvas isegi, et laste surm oli õige ja kohus Mari pattude eest. Kahe esimese surnu puhul jäeti saunatädi lapsi hoidma. Need aga hiilisid õue lumme möllama ja jäid seetõttu haigeks. Liisi ja Matet paranesid, kuid Anni suri samal ööl. XXIX Haudadel käies tulid ka Krõõda ja Jussi matused uuesti värskemalt meelde.Kuna Mari kogu aeg Jussi ppärast kub oli, siis vihastas Andres ta peale. Peale seda ei julgenud naine enam Jussi nime suhu võtta. Vargamäel olid ainsana rõõmsameelsed sulane Jaagup ja tüdruk Leena. Jaagupile meeldis Roosi ning ta käis sageli neiu juures ööbimas. Ükskord sai ta külapoistelt Roosi pärast korraliku keretäie. Vaevu suutis ta koju roomata. Vanatüdruku Miina abiga raviti ta terveks
sajandi lõpul ja 20. alguses hommikul kirikus, tihti pühitseti seal õunu. Neid ja muid toite viidi ka kalmistule, mitmel pool peeti kirmast ja külastati sugulasi. Obinitsas, Tailovas, Seretsovas ja muudes külades oli see oluline püha. Ka tänapäeval on näiteks Obinitsas paasapäev suur püha, kuhu sõidavad sugulased ja sõbrad üle Eesti kohale. Valmistatakse pühadetoidud ja käiakse 1952. aastal rajatud kirikus teenistusel, võetakse osa ristikäigust. Kalmistul kaetakse lähedaste haudadel lauad. Väga oluline on toidu pakkumine, jutlemine, kalmistul jalutamine ja sugulastega kohtumine. Õhtusel kirmasel esinevad aga ka mujalt tulnud laulikud. Lisaks sellele on 1990. aastatel kohalikus muuseumis avatud käsitöö- ja kunstinäitused ning õpikojad. 20. sajandi alguses hakati peale õunte sellest ajast ka muid puuvilju ja herneid sööma. See on olnud veel värske mee proovimise päev. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- paasapaev.php) PÄRTLIPÄEV - 24. august
• 6.12 nigulapäev- talve algus, • 13.12 luutsipäev- õlgedesse pandi raudese, et loomad õlgi sööksid; käisid ringi ka luutsid e jõulusandid • 21.12 toomapäev- aasta lühem päev; toomast on peetud surmahaldjaks paganluse ajast; tapeti pühadeks loomi, soolati liha; merele ei saanud, siis paadiks kallati kummuli ja valati neile anniks õlut peale. • 22.12 talvine pööripäev • 24.12 jõululauppäev- süüdati küünlad, söödi 9x vähemalt; käidi haudadel • 25-27.12 jõuludpühad • 31.12 vanaaasta- • Päkapikkude osakaal kingitoojatena suurenenud. • Loomaohvrid: kana ja kukk , kukk arvati olema kurjuse eest kaitsja ja st on kirikutorni otsas kukk, kes kaitseb kurjuse eest. • Kana pidi tooma surma, juhatab teed teises hinges. Liikuvad tähtpäevad ja pühad • Vastlapäev- teisipäev, 7 päeva enne lihavõtteid; päikest rohkem lumi hakkab sulama. (3.veebruar kuni 9. märts)
Nad uskusid, et vaimud (hinged) asusus inimeses, loomades, taimedes, puudes, ja ka kohavaimudega nt allikates, jõgedes, koobastes jne. Hingi peeti surematuteks ja usuti hingede migreerumist. Eksisteeris ka karma idee ja väidetevalt olid nad nõus laenama raha igaühele, kes võla järgmises elus tasuda lubas. Teine uskumus oli hindede lõpmatus. Lahkunud hinged läksid kividesse või puudesse.Puid austati väga, eriti neid, mis haudadel asusid. Hinge taassünd ei pidanud toimuma kohe. Elude vahel rändas hind teispoolsusesse, kuhu ta võis jäädagi või siis sündida uuesti. Elude vahele võid jääda palju aastaid. See, mis tuleb pärast surma, oli keldi ettekujutuses segane ja midagi unenäotaolist, mis eelneb taassünnile. Surma peeti ajutiseks nähtuseks. Keldi vaimuvallad esinevad müütides ja saagades ning on tugevalt välja arenenud. Vaimuvaldu nimetatakse ka Sealmaailmaks
Etruski tempel erines Kreeka templist. Eeskoda oli hästi sügav. Sambad olid hõredamalt. Tempel seisis kõrgel kõrgel poodiumil. Etruski elamust kujunes välja Euroopa elamutüüp. (Koosnes suurest aatriumist, Ruum läks avaramaks moodustades tiivad (alae), sõltuvalt jõukusest olid kõrvalruumid, nende arv oli erinev. Katuses oli avaus, kust tuli valgus sisse (komplumium), selle all põrandas vihmavee jaoks (implumium). Eriline kultuuriline tähendus on etruskite haudadel, kaljuhaudadel. Kuulsamad: Cornetos, Orvietos, Vulci. Egiptastle järel 2. rahvas, kes pööras surmajärgsele elule nii palju tähelepanu. Sarkofaagid olid kujutistega kaanetatud. Seintel olid seinajoonised. Mehed tumedamad, tumedamad, naised heledamad. Täisskulptuure tehti ka - Kapitooliumi emahunt, ROOMA KUNST Võtsid kreeklastelt hästi palju loomingulistes valdkondades üle. Võeti üle kirandust ka. Pragmaatilistes valdkondades olid roomlased tugevad, õigusteadus, sõjateadus
Järgmine mälestamine haual söömisega toimub 40 päeva peale matuseid. Peale seda on 1 aasta peale surma surnu mälestamine ning haual söömine. Lisaks sellele on söömised ka pühade ajal. Varasemal ajal oli söömine ka igal pühapäeval pärast kirikut haudade peal, ka muude pühade ajal. Praegu on säilinud koguduse kõige suurema püha ning teiste suuremate pühade ajal matusepaigal söömise komme. Kiriku nime püha on neist kahtlemata kõige olulisem. Haudadel söömise puhul on esmane märksõna kommunikatsioon. Suhtlemine toimub esiteks elavate vahel – sugulased ja sõbrad tulevad kaugelt kokku ning suheldakse, söödakse-joodakse. Alguses ollakse pere ja sõpradega ühe haua juures, kuid kui esimene sööma on söödud, siis algab haudade vaheliste seltskondade omavaheline suhtlus: kutsutakse teisi enda juurde süüa, pakutakse viina. Ka alkohol on surnuaiapühades lahutamatu osa, kuid see on väga tugevasti reglementeeritud
Kirikutest said populaarsemaiks ohverduspaikadeks Saha kabel Tallinna ja Risti kabel Viljandi lähedal. Pühakukultus segunes paganlike joontega: arvati, et Tõnn (loomade, eriti sigade kaitsja) on Antoniuse teisend. Usuti, et igal pühakul on inimeste või loomade kaitsjana kindel ülesanne. Eestlased kandsid pikka aega edasi vanu muinasaegseid nimesid (Asso, Ikkemeel, Meelitu, Toivelembi, ...). Jätkati surnutele ehete ja relvade kaasapanemist (viimase keelas kirik ära) ja haudadel söömist ning joomist. Surnud maeti külakalmistutele küla lähedal. Sakslaste vahendusel tutvuti selliste rahvusvaheliselt tuntud olenditega, nagu libahunt, pisuhänd, lendav tuulispea. Kurjuse ja kõigi pahede kehastajana sai laialt tuntuks kurat. 25. Eesti ala jagunemine pärast vabadusvõitlust ja võõrvõimude sõjalised konfliktid kuni Liivi sõjani. Baltikumis vallutatud maid hakkasid sakslased nimetama Liivimaaks.
nöojooni. 8.Kreeka vaasimaal. Kreeklased hindasid kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole jõudnud peaaegu üldse kreeka seina või tahvelmaale. Jällegi saame aimu Rooma koopiatest. Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale, mis olid savinõud, erinevate ülesannete ja otstarbega. 3 käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini jaoks ja lai krateer, milles segati vett ja veini. Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised. Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailistel vaasidel on mustade siluettidena kujutatud inimese figuurid kohmakad, aga ilmekad. 6.saj e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga
Anuma pind jagati horisontaalseteks vöönditeks, mille vahele maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks kolmnurki, rombe ja meandreid. 6.Kust sai nime meander? Meander sai oma nime väga käänuliselt Maiandrose jõelt Väike-Aasia poolsaare edelaosast. 7.Milleks vaase tarvitati? Vaase tarvitati vee ja veini hoidmiseks ja segamiseks. Eri nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisis vaase kasutati mälestusmärgina haudadel. 8.Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Arhailise ajastu vaasidel on elusolendeid kujutatud kohmakate mustade siluettidena, mis moonutavad anatoomiat, kuid on siiski ilmekad. 9.Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Põletatud pinnale kanti musta värviga kujutiste siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena
Mitmed neist vähestest asulakohtadest olid mingil määral kindlustatud. Peamine elatusala karjakasvatus (sead). Põhiliselt matmispaigad. Maeti külili, kõverdatud põlvedega. Panusteks kirved, ehted, mõnikord Kesk-Euroopa päritolu metallesemed. 32002300 eKr levis Kesk-Dnepril oma lokaalne nöörkeraamika kultuur Kesk-Dnepri kultuuri nime all. Keskus Dnepri jõe keskjooksul. Üle 200 muistise, enamik matused. Maeti laipu, haudadel kääpaid. Hauapanused: nt keraamika, kivist sõjakirved. Ala põhjapoolsest osast andmeid ka põletusmatuste kohta. Asulakohti pole eriti siingi vähemalt mõningal määral liikuv, karja kasvatav asustus. Tsivilisatsioonid Tsivilisatsioonid said alguse eri kohtades eri aegadel. Nt u 3000 eKr Mesopotaamias, Egiptuses ja Indias. Tsivilisatsioonide teke kohanemise peamine saavutus. Esimesi tsivilisatsioone nim ka varasteks kõrgkultuurideks
tähtsal kohal lossid: meenutasid labürinte, olid valitsuskeskused (kas kõik eraldi või oli mõni tähtsam kui teised, ei teata), olid ka usukeskused (templeid pole leitud), majanduskeskused (leitud on teravilja, veini ja oliiviõli ning laoruume ja käsitööruume); linnad ümbritsesid losse; suured kindlustused puudusid, sest oli rahumeelne kultuur - puudusid sõjastseenid ja haudadel relvapanused; religioonis olid olulisel kohal härg ja naine/jumalanna; kultuuri allakäik seotud: ~1600 eKr lähedalasuval saarel oli vulkaanipurse, tekkis hiidlaine ja kultuurikeskused said kannatada, ~1500 eKr tungisid mandri- Kreekast Mükeene kultuuri asukad Kreeta saarele 2) Mükeene kultuur (~1600 eKr) sai nime mandri-Kreeka tähtsaima keskuse Mükeene järgi; levis mandri-Kreekas ja Kreetal; oli sekundaarne kultuur; sai
Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas. Kui Kreetal tõusis üles Minose kultuur, siis samal ajal tõusis ka mandril Mükeene kultuur. Stiil võeti üle, leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on arheoloogilised, nt pöidlasuurused pitsatid. Kultus Ei kujutatud sel ajal massiivseid templeid, seega kultuspaika raske indentifitseerida, aga võimalik. Ilmselt haudadel oli kultuslik funktsioon (ringikujuline kuppelhaud, nende ees tantsuplatsid), on ka nö mäetipu pühamu, neil oli silmside asustuse v lossiga. Leitud kaksikkirveid, inimese ja loomakujutisi, tuletegemise jäänuseid ja lampe. Pühad koopad- Dikte mägi ja Iida mägi. Hilisemas mütoloogias Zeusi või kellegi sünnikohad. Pühad hiied, säilinud freskod. Põhiline oli aga ikkagi loss. Rituaalid- Ringis tantsivad kujud, freskod niisama tantsudest (tavaliselt naised). Loomade
juhtus, ütles, et kukus orgi otsa. Juss maeti surnuaia taha puude alla, ilma kirikukella löömiseta, ilma õpetaja ja laulmiseta. Matusepaika sõitis ka Andres ja kui kirst oli hauda lastud võttis ta taskust palveraamatu ja ütles laulusõna ette. Mari jäigi Andrese tallu elama. 16. Vargamäe argipäev (XX ja XXX ptk.) Algas harilik argipäevaelu. Ainukeseks vahelduseks oli kirikuskäimine. Andres ja Mari peatusid alati surnuaias ja käisid Krõõda ja Jussi haudadel. Andres ei peatu enam kunagi kõrtsi juures. Ometi julges Pearu ühel õhtul Eesperre sisse astuda, muidugi purjus peaga. Ta tuli Andresega leppima. Kevadel hakkasid uued kemplemised Pearuga. Varsti protsessiti kohtus küll kraavide, küll tee, küll teesillutamise, küll põllupeenarde pärast. Kord oli üks kaebaja, kord teine. Aga rukkilõikuse aja tegi Pearu Andresele kelmustüki. Andres leidis kord Pearu hobusega omast rukkist magamas ja kohus mõistis Pearule karistuse
veerand tundi nende avamiseks, sisenesid nad lõpuks suurde, kõrgesse gooti ,saali, mille keskel tungalde valgusel võis näha suurt massiivset kivist, rauast ja puust kuupi. Seest oli see | õõnes. See oli üks neid kuulsaid puure riiklike kurjategijate jaoks, mida nimetati «kuningatütrekesteks». Puuri seintes oli kaks-kolm väikest akent, mis nii tihedasti olid jämedate raudpulkadega võretatud, et klaas-ruute nähagi polnud. Ukseks oli suur lame kiviplaat 422 nagu haudadel. Selletaolistest ustest minnakse ainult sjSse. Käesoleval korral oli siin laibaks elav inimene. Kuningas käis aegapidi ümber selle väikese ehituse seda hoolega uurides, kuna meister Olivier, kes ta kannul kõndis, talle kõvasti oma arveid ette luges. «Uue suure puust puuri ehitamise eest jämedaist palkidest, kõigi raamide ja põhiplankudega, mis on põrandast laeni üheksa jalga pikk, kaheksa lai ja seitse kõrge ja mis
annaabi.ee 
