Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio
Biondo.
Keskaja alguseks peetakse
  • 4. Sajandi algus ( Rooma impeeriumi lagunemine . 330, 395.)
  • Suur rahvasterändamine
  • 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser

Keskaja lõpuks peetakse
  • Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik
  • Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused
  • Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all.

Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood.
Varakeskaeg - 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja
poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja
hilisematelegi perioodidele omased joones, nagu talupoegade sõltuvus
rüütlilisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku phendav roll
Lääne-Euroopas.
  • 5.-9. Sajand- domineeris bütsants, kujunes Frangi riik, katoliiklus
  • 9.-11. Sajand- kriisiaeg ( araablaste ja viikingite rünnakud)
    Kõrgkeskaeg- 11.-13. saj/1000-1350. Jõukuse kasv, vahepeal hääbunud linnad tõusid uuesti esile. Lääne- Eurooplased tegid
    vallutusretki itta, lõunasse ja põhja.
  • 11.-13. saj- nn vahekeskaeg
  • 13. saj- keskaja tippaeg
  • 14. saj- kriis (katk, kliima jahenemine, katoliku kiriku allakäik)
    Hiliskeskaeg- 14.- 15. saj/ 1350-1453. Katkuepideemia põhjustas elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi. See
    soodustas ühikonnas muutusi, mis panid alse uusaegse, kapitalistliku
    ühiskonna kujunemisele.
    Lääne-Rooma riik ja
    vanaaja lõpp
    -
    Constantinus Suur
    Lääne- ja idaprovintside erinevuse suurenemine, 395 Rooma impeerium lõhenes. Lääne-Rooma pidas vastu 476. Aastani. Miks jagunes Rooma
    keisririik ja miks lagunes Lääne-Rooma keisririik?
    Rooma riik jagunes, sest erinevused süvenesid. Näiteid
    erinevustest-
    • Lääneprovintsides olid orjatöödel põhinevad latifundumid, idaprovintsides väiketalud
    • Idaprovintsides on arenenud ja jõukad kaubalinnas, lääneprovintsides jäid linnad jõukusega alla. Seal olid väiksemad ja nooremad linnad. Idaprovintsides kasutati kreeka keelt, kõrge , lääneprovintsides kasutati ladina keelt, rooma kultuuri mõju.
    • Erinevused olid tingitud majandusest, ühiskonna arengust, kultuuritasemest ja taustast

    Rooma langused põhjused
    majanduslikud: maksude tõstmine, vähendati raha
    väärismetallisisaldust, mis tõi kaasa hindade tõusu
    poliitilised: kitsenes linnade omavalitsus, uus haldus- ja
    kaitsekorraldus neelas tohutult raha ning neljakordistati riigi
    kaitsekulutusi, riiki valitseti despootlikult
    Tagajärjed: linnaelu pidev allakäik ning ida- ja lääneprovintside
    erinevuse süvenemine;
    Maksude suurenemine ja barbarite rüüsteretked vähendasid
    talupoegade julgeolekut, kes otsisid kaitset latifundiumites; vabad
    talupojad kadusid ja üldiseks kujunes kolonaat .
    Keskaja tunnused-
    • Katoliiklus
    • Feodalism
      • Seisuslik ühiskond ja tööjaotus
      • ringkaitse


    Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast
    Lääne-Euroopani 4.-6. Saj
    Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad
  • Vasakule Paremale
    Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia #1 Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia #2 Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia #3 Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia #4 Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia #5 Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia #6 Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia #7 Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia #8 Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia #9 Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia #10 Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia #11 Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia #12 Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor BluePuma Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    doc

    Lääne-Euroopa varakeskajal

    Varakeskaeg Keskaja piirid on kokkuleppelised.Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517)

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    10. klassi ajaloo kontrolltöö

    1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia ­ üks lepingu pool oli teisest kõrgemal

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    doc

    Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

    Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse ­ Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c

    Ajalugu
    thumbnail
    23
    doc

    Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

    SISSEJUHATUS JA KRONOLOOGIA SISSEJUHATUS o Keskaja piirid on kokkuleppelised. Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj)

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    docx

    Keskaeg kokkuvõte

    1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)? 5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes. Riigi

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    odt

    Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

    Nika ülestõus ­ 532.a. Justinianus I surus julmalt Konstantinoopolis maha ülestõusu, lastes oma väepealikutel raiuda hipodroomil surnuks üle 30000 inimese. Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus, samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine. Mantzikerti lahing ­ 11.saj alates kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petseneegide kõrval türklased, kes said 1071. a Bütsantsi üle esimese suure võidu. Teemad ­ 7. saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid ­ talupojad Hagiograafiad ­ pühakute elulood Gallia ­ roomlaste nimetus gallide(keltide) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1.saj keskpaigani Ekr), mille lõpetas Caesari vallutus. 2. Rooma-Gallia aeg(1.saj. Ekr ­ 3.saj pkr ), mille lõpetas frankide vallutus. 3. Merovingide Gallia

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    keskaeg

    tagades ustavuse ja kiriku maavaldused kõigutamata oma võimu.732 a Poitiersi lahing. Frankidel õnnestus peatada araablaste edasitung, vallutajad üle Püreneede lõunasse tagasi. Frangi riik sai olulise tõuke arenemiseks. 9.Pippin Lühike-K.Martelli poeg, valitses Frangi riiki 8saj lõpus. Pakkus Rooma paavstile abi ning ajas langobardid ära (tekkis kiriku-e paavstiriik)­paavst kroonis Pippine frankide kuningaks- algas Karolingide dünastia. Karl Suur-Pippini järeltulija, karolingide soost valitseja. Sõjaretkedega laiendas Frangi kr. 800a lasi end Roomas keisriks kroonida., tahtes kindlustada keisririigi positsiooni Euroopas+tiitel võimaldas pretendeerida kogu Eur valitsemisele. Karolingide renessanss-Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek sõdadest ja verevalamistest hoolimata. Verduni leping 843a-Karli Järeltulijad ei suutnud imp koos hoida, riik jaotati 1)Ida- frangiriigiks(-saksamaa), 2)Lääne-Fr

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    rtf

    Frangi riik V-VII sajandil

    Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristlaste üle. Paavstidest said 7.saj alguseks Rooma linna ning ümruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala. Karl Martell ja Pippin Lühike: 687. a. koondas ühe piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte.Majordoomuse võimu suurendas veelgi Karl Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. a Poitiers lahingus lüüa.Karl Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke. Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. VIII saj. tõid vaidlused usuküsimustes kaasa paavsti ja keisri suhete halvenemise. Pippin aga vajas paavsti toetust kuningaks saamisel.Paavst kuulutas751. a. majordoomuse Pippini frankide kuningaks

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun