Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keskaeg (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu linnad tekkisid, asjaolud ?
  • Kuidas linna valitseti ?
  • Missugune ristisõdadest kõige edukam, miks ?
  • Milline näitas kõige enam ristisõdade tõelist iseloomu, miks ?
  • Miks moskva esile kerkis ?
 
Säutsu twitteris
KESKAEG !
Sissejuh. Keskaega
  • Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja .
  • Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik . Võib ka lõpetada:
  • 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda
  • 1492 Am avastamine
  • 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus
  • madalmaade revolutsioon (16-17 alg)
  • 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon

Keskaja periodiseerimine :
Varakeskaeg 5-9 saj
Iseloomustas:
  • Oli rahvaste rändamisaja lõpp
  • Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg
  • Linnade allakäik
  • Feodaalsuhete tekkimise ajajärk
  • Üleminekuperiood vanalt uuele

Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj
Iselomustab:
  • Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik
  • Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks
  • Feodaalsuhete kinnistumise periood
  • Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood
  • Naturaalmajandus - ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud
  • Algasid Ristisõjad ( 1096 -1270)

Hiliskeskaeg 13-16 saj.
Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega.
u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega
Iseloomustas:
  • Feodaalsuhted hakkasid lagunema , nõrgenema
  • Kirik endiselt domineeriv, aga kiriku sees algasid eri liikumised
  • Hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid (tugeva keskvõimuga riigid)
  • Ristisõdadest tulid Euroopasse uued kombed, uued kultuurid (rafineeritum elustiil)
  • Saja aastane sõda 1337 -1453 (musta surma katkuepideemia)
  • Kliima jahenemise periood.
  • Trükikunsti leiutamisega sai alguse teadmiste ja informatsiooni kiirem levik

Keskaega on kutsutud ka fiodaaltsivilisatsiooni ajaks, mida tervikuna iseloomustab kaks mõistet: KATOLIIKLUS ja FEODALISM .
  • Katoliiklus- üleüldine usk, mida iseloomustas see, et paavst omas kõrgemat usulist võimu kõikides katoliiklikes riikides. Paavst kroonis valitsejad .
  • Feodalism- seda iseloomustatakse kui ühiskonda korraldavat normistikku, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Ühiskond oli rangelt määratletud. Ühiskond jagunes kolme seisusesse, kus igaühel oli kindel funktsioon. See tagas ühiskonna stabiilsuse ja vähese muutumise.

  • vaimulikud - kõikide eest palvetada, hinge eest hoolt kanda
  • aadlikud ( feodaalid )- kaitsmine
  • talupojad- ühiskonna ülevalpidamine
    SUURE RAHVASTE RÄNDAMISE JA ROOMA RIIGI LANGUSE PERIOOD!
    • Rooma riigi languse ja feodalismi languse prelüüdiks (eel) oli Pax Romanum (Rooma rahu), see on periood Lääne-Rooma ajloos, mis hõlmas abinõude ja lepingute süsteemi Octavianus Augustusest kuni Marcus Aureliuseni u 180.
    • See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid
    • Roomlased järgisid põhimaõtet: niikaua kui tasutakse makse ja tunnistatakse Rooma ülemvõimu, on kohapealsete asjade otsustamisõigus kohapeal
    • Olid huvitatud, et ääremaad ei mõjutaks nende traditsioonilist elulaadi
    • Algas barbarite imbumine Rooma riiki (põhiliselt germaanlased ja keldid )
    • Rooma impeerium hakkas mõtteliselt jagunema kaheks: ida ja lääs, mis 395-dal aastal toimus ametlikult. Ida-bütsants, Lääs-Lääne-Rooma impeerium. Ida jäi püsima, lääs lagunes kolmest piirkonnast lähtuva surve tõttu. Reini Doonau piir, läänes Jüütist Gibraltarini ulatuv ookeani piir ja lõunas Vahemere liin.
    • Kui Lääne-Rooma lagunes siis Bütsants jäi püsima, sest:

  • Bütsants suutis säilitada oma ühtsust
  • Bütsantsi alal paiknesid Idamaade õitsvad linnad, kultuurikeskused
  • Bütsants suutis kindlustada oma riigipiire strateegilistes kohtades
  • Bütsants suutis edukalt sõdida merel
  • Riiklikult juhitud maksusüsteem võimaldas ülalpidada tugevat armeed
  • Lääne-Rooma riigi territooriumil tekkisid barbarite ebapüsivad riigid
    • Vandaalide riik 429-534
    • Lääne-Gootide riik Hispaanias 507-711
    • Lääne-Gootide Tolosa riik 419-507
    • Ida-Gootide riik 493-553
    • Burgundide riik 443-534
    • Langobardide riik Itaalias 568-774
    • Frangi Kuningriik 486-714

    BÜTSANTS kuni 1453
    Iseloomustas:
    • Asus kolmes maailmajaos
    • Oli äärmiselt palju rahvuseline (juudid, kreeklased , bulgaarlased jne.)
    • Riigikeeleks sai algul ladina keel, 7-st saj kreeka keel
    • Valitsevaks oli ristiusk kust 1054 aasta suure SKISMA järel kujunes välja õigeusk
    • Patriarh oli õigeusu kiriku kõrgeim esindaja, aga ta allus keisrile. Riigivõim oli kirikuvõimust üle.
    • Bütsantsis levis ka monofüsiitide õpetus. Nad väitsid et Kristusel on ainult jumalik loomus.
    • 8-dal saj käis öge võitlus ikonoklastide (ei pühapildid) ja ikonoduulide (ja pühapildid) vahel. Võitsid ikonoduulid.
    • Riigis moodustasid enamiku vabad talupojad. Tänu sellele lai siseturg .
    • Tugev keskvõim
    • Riik jagati teemadeks ( halduslik üksus), mille eesotsas asusid strateegid- piirkonna asevalitsejad, kes omasid kõrgemat tsiviil- ja sõjalist võimu.
    • Sõjaväe põhituumiku moodustasid stratioodid- talupojad-sõjaväelased

    • Silmapaistvamad valitsejad olid:

    1. Justinianus I (527-565)
    • Ehitas Hagija Sofia katedraali
    • Tema korraldusel anti välja nn. Justinianuse koodeks ( seadusekogu )
    • Välispoliitiliseks eesmärgiks oli Rooma Keisririigi taastamine endistes piirides. Osaliselt, ajutiselt õnnestus
    • Bütsantsi poliitilist ajalugu iseloomustas territooriumi ajutine laienemine, mis seejärel vähenes põhjast tulnud bulgaarlaste ja lõunast tulnud türklaste tõttu
    • 1453 langes Konstantinoopo Türklaste kätte ja riik lakkas eksisteerimast.
    • Bütsantsi kultuuri silmapaistvamateks saavutusteks olid

  • hoidis ja säilitas antiikkultuuri
  • töötati välja kirillitsa (Kyrillos ja Methodios, Bulgaaria mungad ) slaavi tähestik
  • arenesid erinevad teadused
    FRANGI RIIK MEOVINGIDE AJAL
    Esimene püsivam riik, mis Lääne-Rooma territooriumil tekkis oli Frangiriik Gallia territooriumil. Territooriumi ajalugu jaotatakse järgmiselt:
  • Keltide ajastu kestis 1 a tuh keskpaigani e.Kr
  • Keldid Rooma võimu all kuni 476
  • Germaanlaste võimu all
  • Frangi kuningriigi ajajärk e. Merovingide dünastia kuni 8 saj alguseni
  • Frangi Keisririigi ajastu e. Karolingide ajastu 800-10 saj II pool
    Merovingide dünastia e. Frangi Kuningriik
    486-dat a loetakse Frangi Kuningriigi tekkimiseks, kui Frangi väepealik Chlodovec 481-511 kuulutas end kuningaks
    Iseloomustas:
    • 496 võeti vastu ristiusk
    • Territooriumil maksis saaliõigus lex Salica- seadustekogum, mis oli segu frankide tavaõigusest ja Rooma õigusest
    • Frangi riigi territoorium laienes pidevalt u 7-daks saj koosnes järgmistest piirkondadest:
      • Neustria ja Austraasia
      • Akvitaania
      • Burgundia
      • Alemannia
    • 8-dal saj lisandus:
      • Kaskoonia
      • Tüüringi
      • Baierimaa
    • 7-dast saj algas nn laiskade kuningate ajajärk st, et vormiliselt valitsesid meovingid aga tegelikult juhtisid riiki majordoomused (kojavanem) peaministrid, kes sisuliselt tegelesid riigi juhtimisega
    • Kõige silmapaistvamaks majordoomuseks oli Karl Martell , kes oli Pippin II sohipoeg

    Tema aega iseloomustas:
    • Nimetas end hertsogiks
    • 732 Poetieus lahingus pani seisma Araablaste (Islami) pealetungi Euroopale
    • Pani aluse rüütlite sõjaväele
    • Jaluste kasutuselevõtt
    • Raskemõõga kasutuselevõtt
    • Alustas maade läänistamisega- maade jagamist tasuks sõjaväes teenimise eest
    • Ajutiselt ilmalik võim kirikliku võimu üle suurenes

    Frangi riik karolingide ajajärgul e. Frangi keisririik
    Karl Martelli surma järel päris võimu tema poeg Pippin Lühike 741-768
    • Pippin lühike abistas paavsti võitluses langobardide vastu, mille tulemusel loodi ametlikult Paavstiriik 756 a.
    • Paavst omakorda kroonis Pippin Lühikese Frangi riigi kuningaks

    Tema surma järel tuli troonile tema poeg Karl Suur 768-814.
    Tema valitsemisajal:
    • Laiendas Frangi riigi piire
      • Sõjakäik Hispaaniasse kuhu rajati Hispaania mark (piiriäärse territooriumi nimetus)
      • Sakside alistamine. Võttis aega üle 30 aasta. Saksid ristiusustati.
      • Baierimaa liitmine
      • Jõudsid Balkani ps-le, kus tekkis huvide konflikt Bütsantsiga
      • 812 sõlmiti Bütsantsi ja Frangi keisririigi vaheline leping, mis määras kindlaks piirid Balkanil ja tagas ühise garantii avaaride vastu
      • Itaalia sõjakäik-selles osales Karl Suuri isiklikult. Liideti Itaalia põhja ja keskosa
    • 800 kroonis paavst K.S keisriks ja Frangimaast sai keisririik
    • Tema ajal oli kultuuri õitseng nn karolingide renessanss
      • Uuesti hakati huvi tundma antiikkultuuri ja teadmiste vastu
      • Hakkasid tekkima koolid kloostrite ja kirikute juurde. Haridus põhines seitsmel vabal kunstil, mida juba õpetati (grammatika-lugemisõpetus, retoorika -kõneõpetus, dialektika -vaidlemisõpetus, aritmeetika-arvud, geomeetria - kujundid , muusika , astronoomia -kirikukalender)
      • Rajas riigi pealinna Aachenisse
      • Ta koondas oma õukonda vaimuinimesi kogu tolleaegsest maailmast. See soodustas vastastikust kultuuririkastumist
    • Tema surma järel algasid lakkamatud tülid, mis viis hiljem 843 a Verduni lepinguni, millega Frangi riik jagati kolmeks, mis panid aluse tänapäeva kolmele riigile

  • Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa)
  • Ida-Frangi riik (Saksamaa)
  • Lõuna-Frangi riik, mis ulatus Põhjamereni välja (Itaalia)
    FEODAALSUHETE KUJUNEMINE
    • Feaodaalsuhete kujunemise põhjused
      • Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke.
      • Vajadus luua stabiilne võimusüsteem.
    • Vasalli kohustused senjoori ees:
      • Sõjateenistus. Vasall pidi senioori väes teenima40 päeva aastas
      • Osalema senjoori nõukogus+ erakorralised abikohustused
    • Senjööri kohustused vasalli ees:
      • Kaitses vasalli
    • Senjöör- isand
    • Vasall- andis ennast senjööri kaitse alla ja vastutasuks teenindas
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keskaeg #1 Keskaeg #2 Keskaeg #3 Keskaeg #4 Keskaeg #5 Keskaeg #6 Keskaeg #7 Keskaeg #8 Keskaeg #9 Keskaeg #10 Keskaeg #11 Keskaeg #12 Keskaeg #13 Keskaeg #14 Keskaeg #15 Keskaeg #16 Keskaeg #17 Keskaeg #18 Keskaeg #19 Keskaeg #20 Keskaeg #21
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor iamman Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Feodaalsuhete kujunemine, linnade valitsemiskord, maadeavastused, käsitöö ja kaubandus, ristisõjad jne..
    keskaeg , ristisõda , käsitöö , feodaalsuhted , kaubandus

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    tairikas profiilipilt
    tairikas: põhjalik
    16:58 20-01-2010


    Sarnased materjalid

    14
    doc
    Keskaeg I
    22
    doc
    Keskaeg
    30
    doc
    Keskaeg
    17
    doc
    Keskaeg
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    88
    rtf
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    30
    doc
    Keskaeg



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun