Keskaeg (1)

KESKAEG !
Sissejuh. Keskaega …

• Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja .
  
• Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik . Võib ka lõpetada:
  
• 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda
  
• 1492 Am avastamine
  
• 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus
  
• madalmaade revolutsioon (16-17 alg)
  
• 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon
  

Keskaja periodiseerimine :
Varakeskaeg 5-9 saj
Iseloomustas:

• Oli rahvaste rändamisaja lõpp
  
• Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg
  
• Linnade allakäik
  
• Feodaalsuhete tekkimise ajajärk
  
• Üleminekuperiood vanalt uuele
  

Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj
Iselomustab:

• Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik
  
• Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks
  
• Feodaalsuhete kinnistumise periood
  
• Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood
  
• Naturaalmajandus - ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud
  
• Algasid Ristisõjad ( 1096 -1270)
  

Hiliskeskaeg 13-16 saj.
Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega.
u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega
Iseloomustas:

• Feodaalsuhted hakkasid lagunema , nõrgenema
  
• Kirik endiselt domineeriv, aga kiriku sees algasid eri liikumised
  
• Hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid (tugeva keskvõimuga riigid)
  
• Ristisõdadest tulid Euroopasse uued kombed, uued kultuurid (rafineeritum elustiil)
  
• Saja aastane sõda 1337 -1453 (musta surma katkuepideemia)
  
• Kliima jahenemise periood.
  
• Trükikunsti leiutamisega sai alguse teadmiste ja informatsiooni kiirem levik
  

Keskaega on kutsutud ka fiodaaltsivilisatsiooni ajaks, mida tervikuna iseloomustab kaks mõistet: KATOLIIKLUS ja FEODALISM .

• Katoliiklus- üleüldine usk, mida iseloomustas see, et paavst omas kõrgemat usulist võimu kõikides katoliiklikes riikides. Paavst kroonis valitsejad .
  
• Feodalism- seda iseloomustatakse kui ühiskonda korraldavat normistikku, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Ühiskond oli rangelt määratletud. Ühiskond jagunes kolme seisusesse, kus igaühel oli kindel funktsioon. See tagas ühiskonna stabiilsuse ja vähese muutumise.
  

vaimulikud - kõikide eest palvetada, hinge eest hoolt kanda

aadlikud ( feodaalid )- kaitsmine

talupojad- ühiskonna ülevalpidamine
SUURE RAHVASTE RÄNDAMISE JA ROOMA RIIGI LANGUSE PERIOOD!

• Rooma riigi languse ja feodalismi languse prelüüdiks (eel) oli Pax Romanum (Rooma rahu), see on periood Lääne-Rooma ajloos, mis hõlmas abinõude ja lepingute süsteemi Octavianus Augustusest kuni Marcus Aureliuseni u 180.
  
• See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid
  
• Roomlased järgisid põhimaõtet: niikaua kui tasutakse makse ja tunnistatakse Rooma ülemvõimu, on kohapealsete asjade otsustamisõigus kohapeal
  
• Olid huvitatud, et ääremaad ei mõjutaks nende traditsioonilist elulaadi
  
• Algas barbarite imbumine Rooma riiki (põhiliselt germaanlased ja keldid )
  
• Rooma impeerium hakkas mõtteliselt jagunema kaheks: ida ja lääs, mis 395-dal aastal toimus ametlikult. Ida-bütsants, Lääs-Lääne-Rooma impeerium. Ida jäi püsima, lääs lagunes kolmest piirkonnast lähtuva surve tõttu. Reini Doonau piir, läänes Jüütist Gibraltarini ulatuv ookeani piir ja lõunas Vahemere liin.
  
• Kui Lääne-Rooma lagunes siis Bütsants jäi püsima, sest:
  

Bütsants suutis säilitada oma ühtsust

Bütsantsi alal paiknesid Idamaade õitsvad linnad, kultuurikeskused

Bütsants suutis kindlustada oma riigipiire strateegilistes kohtades

Bütsants suutis edukalt sõdida merel

Riiklikult juhitud maksusüsteem võimaldas ülalpidada tugevat armeed

Lääne-Rooma riigi territooriumil tekkisid barbarite ebapüsivad riigid

• Vandaalide riik 429-534
  
• Lääne-Gootide riik Hispaanias 507-711
  
• Lääne-Gootide Tolosa riik 419-507
  
• Ida-Gootide riik 493-553
  
• Burgundide riik 443-534
  
• Langobardide riik Itaalias 568-774
  
• Frangi Kuningriik 486-714
  

BÜTSANTS kuni 1453
Iseloomustas:

• Asus kolmes maailmajaos
  
• Oli äärmiselt palju rahvuseline (juudid, kreeklased , bulgaarlased jne.)
  
• Riigikeeleks sai algul ladina keel, 7-st saj kreeka keel
  
• Valitsevaks oli ristiusk kust 1054 aasta suure SKISMA järel kujunes välja õigeusk
  
• Patriarh oli õigeusu kiriku kõrgeim esindaja, aga ta allus keisrile. Riigivõim oli kirikuvõimust üle.
  
• Bütsantsis levis ka monofüsiitide õpetus. Nad väitsid et Kristusel on ainult jumalik loomus.
  
• 8-dal saj käis öge võitlus ikonoklastide (ei pühapildid) ja ikonoduulide (ja pühapildid) vahel. Võitsid ikonoduulid.
  
• Riigis moodustasid enamiku vabad talupojad. Tänu sellele lai siseturg .
  
• Tugev keskvõim
  
• Riik jagati teemadeks ( halduslik üksus), mille eesotsas asusid strateegid- piirkonna asevalitsejad, kes omasid kõrgemat tsiviil- ja sõjalist võimu.
  
• Sõjaväe põhituumiku moodustasid stratioodid- talupojad-sõjaväelased
  

• Silmapaistvamad valitsejad olid:
  

1. Justinianus I (527-565)

• Ehitas Hagija Sofia katedraali
  
• Tema korraldusel anti välja nn. Justinianuse koodeks ( seadusekogu )
  
• Välispoliitiliseks eesmärgiks oli Rooma Keisririigi taastamine endistes piirides. Osaliselt, ajutiselt õnnestus
  

• Bütsantsi poliitilist ajalugu iseloomustas territooriumi ajutine laienemine, mis seejärel vähenes põhjast tulnud bulgaarlaste ja lõunast tulnud türklaste tõttu
  

• 1453 langes Konstantinoopo Türklaste kätte ja riik lakkas eksisteerimast.
  
• Bütsantsi kultuuri silmapaistvamateks saavutusteks olid
  

hoidis ja säilitas antiikkultuuri

töötati välja kirillitsa (Kyrillos ja Methodios, Bulgaaria mungad ) slaavi tähestik

arenesid erinevad teadused
FRANGI RIIK MEOVINGIDE AJAL
Esimene püsivam riik, mis Lääne-Rooma territooriumil tekkis oli Frangiriik Gallia territooriumil. Territooriumi ajalugu jaotatakse järgmiselt:

Keltide ajastu kestis 1 a tuh keskpaigani e.Kr

Keldid Rooma võimu all kuni 476

Germaanlaste võimu all

Frangi kuningriigi ajajärk e. Merovingide dünastia kuni 8 saj alguseni

Frangi Keisririigi ajastu e. Karolingide ajastu 800-10 saj II pool
Merovingide dünastia e. Frangi Kuningriik
486-dat a loetakse Frangi Kuningriigi tekkimiseks, kui Frangi väepealik Chlodovec 481-511 kuulutas end kuningaks
Iseloomustas:

• 496 võeti vastu ristiusk
  
• Territooriumil maksis saaliõigus lex Salica- seadustekogum, mis oli segu frankide tavaõigusest ja Rooma õigusest
  
• Frangi riigi territoorium laienes pidevalt u 7-daks saj koosnes järgmistest piirkondadest:
  
  • Neustria ja Austraasia
    
  • Akvitaania
    
  • Burgundia
    
  • Alemannia
    
• 8-dal saj lisandus:
  
  • Kaskoonia
    
  • Tüüringi
    
  • Baierimaa
    
• 7-dast saj algas nn laiskade kuningate ajajärk st, et vormiliselt valitsesid meovingid aga tegelikult juhtisid riiki majordoomused (kojavanem) peaministrid, kes sisuliselt tegelesid riigi juhtimisega
  
• Kõige silmapaistvamaks majordoomuseks oli Karl Martell , kes oli Pippin II sohipoeg
  

Tema aega iseloomustas:

• Nimetas end hertsogiks
  
• 732 Poetieus lahingus pani seisma Araablaste (Islami) pealetungi Euroopale
  
• Pani aluse rüütlite sõjaväele
  
• Jaluste kasutuselevõtt
  
• Raskemõõga kasutuselevõtt
  
• Alustas maade läänistamisega- maade jagamist tasuks sõjaväes teenimise eest
  
• Ajutiselt ilmalik võim kirikliku võimu üle suurenes
  

Frangi riik karolingide ajajärgul e. Frangi keisririik
Karl Martelli surma järel päris võimu tema poeg Pippin Lühike 741-768

• Pippin lühike abistas paavsti võitluses langobardide vastu, mille tulemusel loodi ametlikult Paavstiriik 756 a.
  
• Paavst omakorda kroonis Pippin Lühikese Frangi riigi kuningaks
  

Tema surma järel tuli troonile tema poeg Karl Suur 768-814.
Tema valitsemisajal:

• Laiendas Frangi riigi piire
  
  • Sõjakäik Hispaaniasse kuhu rajati Hispaania mark (piiriäärse territooriumi nimetus)
    
  • Sakside alistamine. Võttis aega üle 30 aasta. Saksid ristiusustati.
    
  • Baierimaa liitmine
    
  • Jõudsid Balkani ps-le, kus tekkis huvide konflikt Bütsantsiga
    
  • 812 sõlmiti Bütsantsi ja Frangi keisririigi vaheline leping, mis määras kindlaks piirid Balkanil ja tagas ühise garantii avaaride vastu
    
  • Itaalia sõjakäik-selles osales Karl Suuri isiklikult. Liideti Itaalia põhja ja keskosa
    
• 800 kroonis paavst K.S keisriks ja Frangimaast sai keisririik
  
• Tema ajal oli kultuuri õitseng nn karolingide renessanss
  
  • Uuesti hakati huvi tundma antiikkultuuri ja teadmiste vastu
    
  • Hakkasid tekkima koolid kloostrite ja kirikute juurde. Haridus põhines seitsmel vabal kunstil, mida juba õpetati (grammatika-lugemisõpetus, retoorika -kõneõpetus, dialektika -vaidlemisõpetus, aritmeetika-arvud, geomeetria - kujundid , muusika , astronoomia -kirikukalender)
    
  • Rajas riigi pealinna Aachenisse
    
  • Ta koondas oma õukonda vaimuinimesi kogu tolleaegsest maailmast. See soodustas vastastikust kultuuririkastumist
    
• Tema surma järel algasid lakkamatud tülid, mis viis hiljem 843 a Verduni lepinguni, millega Frangi riik jagati kolmeks, mis panid aluse tänapäeva kolmele riigile
  

Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa)

Ida-Frangi riik (Saksamaa)

Lõuna-Frangi riik, mis ulatus Põhjamereni välja (Itaalia)
FEODAALSUHETE KUJUNEMINE

• Feaodaalsuhete kujunemise põhjused
  
  • Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke.
    
  • Vajadus luua stabiilne võimusüsteem.
    
• Vasalli kohustused senjoori ees:
  
  • Sõjateenistus. Vasall pidi senioori väes teenima40 päeva aastas
    
  • Osalema senjoori nõukogus+ erakorralised abikohustused
    
• Senjööri kohustused vasalli ees:
  
  • Kaitses vasalli
    
• Senjöör- isand
  
• Vasall- andis ennast senjööri kaitse alla ja vastutasuks teenindas senjööri
  
• Feodaalne hierarhia - lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal
  
• Benefiits - sõjameestele antud lään
  
• Feood - 9.-10. Saj. Paiku muutus benefiits feoodiks
  
• Lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega
  
• Domeen -kuningate maavaldused
  
• Allood- täielikus omanduses olev maavaldus , mida ei hõlmanud vasallsuhted
  
• Investuur- vasallsuhete sõlmimise akt
  
• Rendihärrus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti
  
• Mõisahärrus- selle korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi. Suurem osa maad jäi mõisamaaks.
  
• Sunnismaisus - muudeti nad sunnismaisteks, et talupoegade ümberasumist takistada.
  

VIIKINGID !

• Viikingiteks kutsutakse Skandinaavia rahvaid- Norra, Rootsi, Taani, mõnelpool saarlased
  
• Viikingi ajastuks loetakse 800-1050 (1200)
  

Nimed erinevais paigus :

• Inglise, prantsuse- normannid , taanlased
  
• Vene-variaagid
  
• Viiking paralleelne nimetus, kasutatakse igal pool
  

Viikingite ekspansiooni vallandas:

ülerahvastatus

rahulolematus poliitiliste oludega

Seiklushimu

• Seadusest üleastujaid karistati meritsi maalt väljasaatmisega
  

Viikingite retked:

• Rootsi viikingid e. variaagid:
  
  • Üritasid enda valdusesse saada kaubateed Bütsantsi, mis kulges põhiliselt läbi Soome- Ugri ja Ida-Slaavi alade.
    
  • Nad rajasid jõgede äärde sobivatesse kohtadesse oma tugipunkte
    
  • Kuna Ida-Slaavi ja Soome-Ugri hõimud ei suutnud valitseja osas kokkuleppele jõuda, kutsuti Skandinaaviast kolm venda: Rjuuriku, kes sai Novgorodi , Sineus, kes sai Belooselo, Truvor., Rjuurik alistas kiievi-882 Vana Vene riigi algus
    
• Taani viikingid
  
  • peamiselt Frangi riigi ranniku äärealad, kuni Pariisini välja
    
  • said endale Normandia
    
  • Portugali ja Hispaania rannikuäärsed alad
    
  • Inglismaa kagu- ja idaalad, millest said Danelagi alad (If you have payd Danes money once , you have to pay it forever )
    
  • Kõige kaugemale jõudsid välja Itaaliasse
    
  • Sitsiilias loodi normannide poolt Sitsiilia kuningriik
    
• Norra viikingid
  
  • Shetlandi,Orkney,Fääri saared, Hebriidid, Iirimaa
    
  • Pärast Norra ühendamist Haarald Kaunisjuuke poolt, lahkusid osad rahulolematud maalt ja 874 asusid elama Islandile .Valitsemine toimus läbi parlamendi Altingi (vanim parlament üldse).
    
  • Sealt järgmine samm 982 Eerik Punane jõudis Gröönimaale
    
  • 1000 Leif Erikson jõudis välja Ameerikasse
    
• Skandinaavias tekkisid esimesed Skandinaavia riigid
  
• Norra riigile pani aluse Haarald Kaunisjuus 860-933
  
• Taani riigile Knutt Suur 1016 -1035, kelle ajal Taani ja Daneslaw ala moodustasid ühtse riigi
  
• Rootsi riigile pane aluse Olaf Sülekuningas 995- 1022
  

VANA-VENE RIIK!
Slaavlased :

• Esimesed teated slaavlastest on 6-st sajandist Oderi ja Dnepri jõe keskjooksu vaheliselt alalt.
  
• Seda aega kutsutakse Praha kultuuriks .
  
• Slaavlased jaotatakse kolmeks:
  

Lääneslaavlased (Veneedid)-poolakad, slovakid, tšehhid, sorbid

Idaslaavlased - venelased , ukrainlased , valgevenelased.

Lõunaslaavlased- bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenid, tšernoboolased e monteneegrolased
Idaslaavlases:

• asualaks kujunes territoorium Novgorodis Kiievini.
  
• Peamisteks tegevusaladeks oli põlluharimine, karjakasvatus. Mida rohkem Novgorodi poole-kaubandus, käsitöö.
  
• Hakkasid tekkima Ida-Slaavi hõimuliidud, millest tähtsamad olid poljaanid, trevljaanid, ulitšid, vjaatitšid, kriivitšid, rossid
  

Vana-Vene riik:

• Vana-Vene riigi alguseks loetakse aastat 882, kui Rjuriku poeg Oleg (Helga), Novgorodi valitseja, ühendas Kiievi.
  
• Ühiskonnas oli tekkinud kihistumine :
  
  • Kiievi vene valitsejaid kutsuti suurvürstiks, kellele omakorda allusid osastisvürstid.
    
  • Igalühel neis oli oma družiina (sõjaline kaaskond)
    
• Tuntumad suurvürstid olid:
  
  • Oleg (879-912)
    
    • Vallutas Kiievi ja tegi selle pealinnaks
      
  • Igor (912-945)
    
    • Korraldas sõjakäike Bütsantsi vastu
      
    • Langes drevljaanide käe läbi, kellele tema naine Olga maksis julmalt kätte
      
  • (poeg) Svjatoslav (972-978)
    
    • võitles volgabulgaarlastega ja petšeneegidega
      
  • (poeg) Vladimir (978-1015)
    
    • 988 võeti vastu ristiusk Bütsantsist
      
    • vene kiriku juhiks sai Kiievi metropoliit
      
    • pärast surma järgnes äge võitlus poegade vahel, millest väljus võitjana Jaroslav Tark
      

• Jaroslav Tark (1019-1054)
  
  • 1030 Tartu vallutamine
    
  • seadis deiplomaatilised suhted sisse Lääne-Euroopaga
    
  • Vana-Vene riigi hiilgeaeg
    
  • Valitsejaid hakatakse rjuurikuteks kutsuma
    
  • Pärast tema surma hakkas feodaalne killustatus
    
  • Osastisvürstide omavahelised tülid
    
  • Tugevamad vürstiriigid olid:
    
    • Novgorodi
      
    • Pihkva
      
    • Vladimir-Suzdali
      
    • Rjazani
      
    • Volõõnia
      
    • Galiitsia
      
• Moskva linna rajamiseks loetakse aastat 1147, kui Vsevolod Suurpesa poeg Juri Dolgorodi rajas kindlustatud linnuse Kremli
  
• Ajutiselt suutis riigi ühtsuse taastada Vladimir Monomahh 1113-1125, kes abiellus Bütsantsi keisri tütrega
  
• Tema surma järel riik lagunes
  
• 13-sse sajandisse läks Vene riik killustatult
  

SUURBRITANNIA RAHVASTE KUJUNEMINE!

• 10 000-3000 a eKr oli asustatud protoeuropiididega
  
• u 2000-3000 eKr algas indoeurooplaste sissetung (indoeurooplaste laialirändamise aeg). Nad asustasid Indiast kuni Atlandi ookeanini
  
• piktid-tuntuim hõim inglismaal
  
• 10-6 saj eKr keltide sissetung, kellest võimsaimad olid belgid ja katuvellannid??
  
• Inglismaa keldistus, domineeris keldi keel ja kombed
  
• 1 saj pKr Julius Caesar Britanniasse, roomlaste püsiasustus
  
• romaniseerumine oli äärmiselt vähesel määral
  
• 5 saj germaanlaste sisseränne. Anglid , saksid, jüüdid ja friisid -Anglo-Saksid
  
• Samal ajal osad keldid rändasid mandrile tagasi Bretagne -sse (Prantsusmaa)
  
• Germaniseerumine Britannias
  
• Keldid ja keldi keel jäi püsima teatud piirile. Iiri keel, gaeli ehk šoti keel, mänksi keel, kõmri ehk wales ’I keel, korni keel (Cornwallis), bretooni keel (prants.) Bretagne’is
  
• 8 saj esimene viikingite sissetungi laine
  
• 1066 romaniseerunud viiking William Vallutaja Inglismaale
  
• Normannid olid germaniseerunud
  
• 14. Saj inglise õukonnakeeleks prantsuse keel
  
• inglise keel romaani keel
  

ARAABIA !

• Araabia poolsaarel
  
• Elanikkond jagunes tegevusalade järgi:
  
  • Beduiinid - rändkarja kasvatajad
    
  • Fellahid- paiksed (aiandus)
    
• Kasvatati datleid ja kaameleid
  
• Algselt oli Kaaba tempel püha tempel, kus kummardati musta kivi (meteoriit)
  
• Islamiusule pani aluse Meka kaupmees 670-632, kes sai läkituse jumal Allahilt, mille edastas talle peaingel Džebrail ( Gaabriel )
  
• Islam tähendab alistumist jumala Allahi tahtele
  
• Ilmutus seisnes:
  
  • Igal juhul läheneb viimsepäeva kohus st karistamine ja õigeks mõistmine vastavalt tegudele
    
  • Õpetus Allahist, looja ja kohtumõistja, kes määrab inimese saatuse
    
• Moslemite viis põhikohustust:
  

• Usu tunnistamine „pole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhameed on tema saadik“
  
• Kohustuslik palvetamine 5 korda päevas (näoga Meka poole)
  
• Almuste jagamine
  
• Paastumine ramadani ajal (paastukuu)
  
• Vähemalt kord elus palverännak Mekasse
  
• Usk toetub kolmele alusele:
  
  • Ommajad Uthmani ajal 644-656 kirjalikult ülestäheldatud koraanil (Jumala sõna) koosneb 114-st suurast (lõik)
    
  • Sunna - see on pärimus prohveti tegevustest ja ütlustest
    
  • Idžma- usklike üksmeel.
    
• Islamiusuliste pühavärv on roheline, kuna pärimuse järgi kirjutati koraan palmilehtedele
  
• Muhamedi väimehe Kalif Ali ajal 656-661 toimus muhameedlaste jagunemine sunniitideks ja šiiiitideks
  
• Sunniidid tunnustasid sunnat
  
• Šiiiidid ei tunnustanud
  
• Haridžiidid- nende arvates iga usklik võis saada koguduse juhiks
  

RISTIUSUKIRIK KESKAJAL!

• Kujunes esimestel sajanditel
  
• Lääne-Euroopa kirikut kutsuti katoliiklikuks
  
• Esimeste koguduste rajajad olid apostlid
  
• 313 Milano edikt tunnistati võrdseks teistega
  
• 381 ainuusuks Rooma riigis
  
• Rooma riigis oli neli patriarhaati: Jeruusalemm , Antiookia , Aleksandria ja Rooma
  
• Kujunes välja kirikuorganisatsiooniline struktuur
  
• Kiriku juht oli paavst- Rooma piiskop. Sellele pani aluse Leo I- Lääne-Rooma salakeiser 440-461
  
• Keiser Valentianus III kinnitas 445 Rooma piiskopi primaadi Õhtumaa üle
  
• Paavstile järgnesid piiskopid- suuremate piirkondade vaimulikud valitsejad
  
• Kateeder- piiskopi jutlustamistool
  
• Katedraal - toomkirik , piiskopikirik
  
• Eestis- Tallinnas, Tartus ja Haapsalus toomkirikud
  
• Kanoonikud- madalamad vaimulikud moodustasid kanoonite kogu ehk toomkapiitli, reeglina oli neid 12
  
• Piiskopi ülesanded:
  
  • ordineerimine- preestrite ametisse pühitsemine,
    
  • koufirneerimine- leeritamine ,
    
  • pühitsemine- oma õnnistuse andmine erinevatele asjadele
    
  • visiteerimine ehk visitatsioon - külastamine, „kiriku katsumine“, kontroll vaimulike töö üle
    
  • sinodite korraldamine- tähtsamate vaimulike kokkutulek
    
• preestrid - alama astme vaimulikud, toimetasid sakramente, pidasid jutlusi
  
• kirikuõpetus põhineb piiblil. Originaaltekst oli heebreakeelne. Ladina keelde tõlgiti 4 sajandil püha Hieronymose poolt.
  
• Ladinakeelne tõlge- vulgata
  
• 1739 tõlgiti Eesti keelde
  
• esimestel sajanditel pKr arendasid kirikuõpetust edasi kirikuisad . Tähtsamad Ambrosius , Augustinus ja Hieronymus .
  
• Sajandite jooksul kujunes välja ka katoliku kiriku sakramendid-rituaalsed toimingud , millega antakse edasi jumala armu .
  
• Nende õpetuse arendas lõplikult välja Peetrus Lombardus 12 saj.
  
• Sakramendid:
  
  • Ristimine
    
  • Leeritamine ehk konfirmatsioon
    
  • Abielu
    
  • Viimne võidmine
    
  • Armulaual käimine- saada osa Kristuse ihust ja verest
    
  • Pihtimine koos meeleparandusega
    
  • Vaimulikuks pühitsemine
    
• Vaimulike suhtes kehtib tsölibaadinõue- füüsilise suhte keeld naisterahvaga
  
• Pidulikud jumalateenistused olid missad, kus pühitseti armulaua leiba ja veini. Seal toimus nn transsubstantsioon- Kristuse ihu ja vere muutmine armulaua leivaks ja veiniks
  
• Kõrgkeskajal olid katolikul kirikul palju probleeme:
  
  • Kirikuautoriteet käis alla
    
  • Vaimulikud ei olnud eeskujulikud
    
• Põhiprobleemideks olid:
  
  • Investituuritülid- õigus määrata ametisse kõrgemaid vaimulikke piiskoppe. Kumma õigus, kas paavsti või ilmaliku valitseja
    
  • Nepotism - onupojapoliitika . Kiriklike ametite saamisel kasutati kas perekonna- või isiklikke suhteid
    
  • Simoonia- kõrgemate vaimulike ametikohtade ostmine raha eest
    
• Kirikuelu üritas parandada paavst GregoriusVII 1073- 1085
  
  • Larmistas kontrolli simoonia ja nepotismi üle
    
  • Kuulutas, et kõrgeimaks võimuks on kiriklik, mitte ilmalik võim
    
• Tüli Saksa Roomariigi keiser Heinrich IV-ga. Tüli tipnes Canossas (alandaval viisil vabandust paluma) käimisega.
  
• 1075 Gregorius VII kehtestas nn paavstidiktaadi millega ainult paavst võis seada ametisse kõrgemaid vaimulikke, kroonida ja vabastada ametist keisreid, mõista kohut kõikide üle. Keegi ei allunud ühelegi ilmalikule kohtunikule.
  
• Kujunes välja ka skolastika - keskaja teadus, mis ühendab endas antiikfilosoofia (Platon, Aristoteles ) ja ristiusuõpetuse
  
• Tuntumad skolastikud olid:
  
  • Cantebury Anselm 1033 -1109. Taotleb usutõdede mõistmist usut lähtudes ja töötas välja ontoloogilise jumalatõestuse
    
  • Pierre Aberlard 1079-1142. Ütleb oma teoses „Sic et non“ („Jah ja ei“), et ajastu põhiprobleemiks on universaalide vaidlus. Realism väidab, et universaalid on olemuslikud. Nominatism peab neid mõistuse abstraktsioonideks.
    
  • Skolastika tipuks peetakse Aguino Thomast 1225-1274. Tuntud teosed, kus ta väitis, et loomulik ja üleloomulik (mõistus ja ilmutus) ühendatakse suures harmoonilises süsteemis.
    
• Kõrgkeskajal kujunes ka ketserite liikumine. Teisitimõtlejad usu raames, kes üritasid usku pahedest puhastada .
  
• Hiliskeskajal kriis kirikus muutus üha ilmsemaks, tõi kaasa reformatsiooni
  
• Hiliskeskaja kirikus olid sõlmpunktid:
  
  • Paavstide Avignoni vangipõlv paavstide residentsiks Avignoni linn
    
  • Skisma ehk kirikulõhe.
    
    • I oli 1054- lõhenes õigeusklikuks ja katolikuks kirikuks
      
    • II oli 1378-1409- võistlus paavsti trooni üle
      
  • Kirikukogude aeg 1409- 1447 . Tähtsamaid küsimusi otsustati ühtsuse säilitamiseks vaimulike koosolekul
    
• Keskajal tegutsesid ka vaimulikud orsus, millest tuntumad olid:
  
  • Benediktlased 520-530- munkade elu jagamine töö ja palve vahel
    
  • Tsisterlased 1098- lõtvade kommete karmistamine, luksusest loobumine, järjekindel füüsiline töö
    
  • Frantsisklaste ordu 12 sajandi lõpp- äärmine aladlikkus. Pöörasid tähelepanud haridusele
    
  • Dominiiklaste ordu 12 sajandi lõpp- hea haridussüsteem. Haritus ja sõnaosavus
    
• Kloostrid :
  
  • Tunnipalvused
    
  • Kirjutati ümber raamatuid- eraldi ruumskriptoorium
    
  • Dormitoorium- ühine magamisruum munkadele
    
  • Refektoorium- ühine söögiruum
    
  • Ainsad teaduse ja kirjakultuuri kandjad
    

KÕRGKESKAEG!
Riigivõim kõrgkeskajal:

• Varakeskajal kujunesid välja läänisuhted ja riikide valitsemissüsteemid
  
• 10-12 sajand oli feodaalse killustatuse periood- riigi jagunemine üksikuteks omavahel vaenujalal olevateks feodaalvaldusteks
  
• killustatuse põhjused olid:
  
  • vasallid omasid oma valdustes kõrgemat kohtuvõimu, maksukogumise õigust ja oma sõjalist kaaskonda
    
  • naturaalmajanduse valitsemine
    
• 13-14 sajandil hakkasid kujunema tsentraliseeritud riigid-tugeva keskvõimuga riigid
  
• keskajariigil puudus kindel territoorium. Sageli ka ühte keelt kõnelev rahvas
  
• Kuna territoorium laienes peale sõdade ka abielu ja pärimuse teel
  
• Riigi ühendas valitsejaisik. Valitsemise edukus sõltus palju valitseja isiksuseomadustest
  
• Valitsemise juures oli vajalik valitsemisaparaadi olemasolu
  
• Valitsejate juures: Erinevate nimedega nõukogud, kuhu kuulusid kõrgemad aadlikud. Pikkamööda hakati kaasama ka teiste seisuste esindajaid
  
• Sai alguse ka parlamentarism
  
• Vanim parlament Islandil 9.saj.
  
• Parlamentarismi rajaja Inglismaa 1265. II Prantsusmaa 1302
  
• Esindatud kolm seisust :
  
  • Vaimulikud
    
  • Aadlikud
    
  • Kolmas seisus ( kaupmehed , talupojad, kõik ülejäänud)
    
• Valimisõigus oli väga piiratud. Tavaliselt ainult mehed. Piiratud ka varandusliku seisusega
  
• Küsimuse otsustamine: igal seisusel oli üks hääl ja küsimus hääletati enne läbi seisuse sees
  

RISTISÕJAD! 1096-1270

• Ristisõjad- sõjad Idamaadesse, ristiusu levitamise ja Kristuse haua vabastamine
  
• Ristisõdade sügavam põhjus:
  
  • Ühelt poolt ristiusu kiriku tõekspidamistte sügavam kirik, teisalt aga islami pealetung- kahe religiooni vaheline kokkupõrge
    
• Ristisõjad ja nende eesmärk:
  
  • Ideoloogiline juht- katoliku kiriku paavst. Tahtis ristiusu piire avardada. Kiriku rikkuste suurendamine
    
  • Finantseerijad- kaupmehed (kaubateede laienemine- rikkuste suurenemine)
    
  • Raskelt relvastatud jõud- aadlikud, feodaalide nooremad pojad (tahtsid saada mujalt maad ja rikkusi)
    
  • Põhimass- talupojad (tahtsid saada maad, vabaks, rikkusi)
    
  • Ühiskonna põhjakiht (saada pattudest priiks, rikkaks)
    
• Avaakordiks oli 1095 aastal Clermonti kirikukogu . Paavst Urbanus II kõne, kus kutsus üles Püha Hauda vabastama ja kinnitas ristisõdijate privileegid .
  
• Erinevates allikates loetakse ristisõdu erinevalt. Klassikaline on 8
  

I ristisõda 1096-1099

• (sellele eelnes talupoegade ristiretk 1096. Lõppes nurjumisega. Järelejäänud ühinesid rüütlite armeega.
  
• Selle initsiaatorid olid Toulous’e krahv Raymond ja Lorraine Lotring ’I hertsog Godefroi
  
• Ristisõdijate arv kasvas teel liitujatega
  
• Omavahel tülitseti
  
• Keiser võttis feodaalidelt vasallivande
  
• 1099 jõuti ja vallutati Jeruusalemm
  
• Selle tulemuseks oli:
  
  • Moodustati neli ristiusulist haldusüksust:
    
    • Jeruusalemma kuningriik
      
    • Tripolise ja Edessa krahvkonnad
      
    • Antiookia vürstkond
      
  • Asutati kolm vaimulikrüütliordut oma valduste kaitseks:
    
    • Templiordu (kõige rikkam)
      
    • Johanniitide ehk hospitalliitide oru
      
    • Saksa ordu
      

II ristisõda 1147-1149

• 1144 olid ristisõdijad kaotanud Edessa
  
• osalesid prantsuse kuningas Louis VII ja saksa kuningas Konrad III
  
• ajutiselt ühinesid kaks kuningat Damaskuse piiramiseks, mis aga ebaõnnestus
  
• ristisõda lõppes täieliku krahhiga
  

III ristisõda 1189- 1192

• Muhameedlased olid hakanud oma jõude ühendama Egiptuse valitseja Salah-ad-Pimi juhtimisel
  
• Ristisõdadest osavõtjate poolest märkimisväärsem ja kõige rohkem kajastust leidnum
  
• Saladin oli väga hinnatud ja austatud
  
• Muhameedlastel õnnestus 1187 vallutada Jeruusalemm
  
• Eesotsas inglise kuningas Richard Lõvisüda, prantsuse kuningas Philip II August ja saksa kuningas Friedrich I Barbarossa
  
• Koostööd ei tehtud
  
• Prantsuse kuningas läks tagasi.
  
• Lõvisüda jäi üksi
  
• Märkimisväärset edu ei olnud.
  
• Kristlased said õiguse kolme aasta vältel Jeruusalemma külastada
  
• Said endale Tyrose ja Jaffa vahelise ala
  

IV ristisõda 1202-1204

• Innocencius III kutsus ristiusulist maailma ühendama, et vallutada Egiptus
  
• Veneetsia lubas laevu üle toimetamiseks, aga kavalate tegutega ärgitas Bütsantsi vastu
  
• 1204 ristisõdijad tungisid Konstantinoopolisse ja rüüstasid selle põhjalikult
  
• Hävis suur osa antiigipärandist. Bütsants lakkas ajutiselt olemast
  
• 1204-1261 oli temast loodud Ladina Keisririik
  
• 1212 toimus laste ristiretk. Läksid Issanda hauda vabastama. Lapsed müüdi orjusesse
  

V ristisõda 1217-1221

• Eesmärgiga vallutada Danietta mida peeti Egiptuse võtmeks
  
• Ristisõda lõppes tulemusteta
  
• Ajutiselt õnnestus vallutada, aga nad pidid Daniettast loobuma , et päästa oma elu
  

VI ristisõda 1228-1229

• Initsiaator saksa keiser Friedrich II, kes pretendeeris Jeruusalemma kuninga kohale
  
• Ta sai endale Jeruusalemma, miss 1224 uuest muhameedlaste kätte langes
  

VII ristisõda 1248-1254

• Juhtis Louis IX Püha
  
• Mingit edu ei saavutatud
  

VIII ristisõda 1270

• Juhtis Louis IV Püha
  
• Algas katkuepideemia.
  
• Kuningas ise suri samuti katku
  

Ristisõdade lõpp:

• Üksteise järel langesid ka kristlaste tugipunktid
  
• 1268 langes Antiookia, 1289 Tripolin, !291 Akka
  
• Jäid ainult Vahemere saared Rhodod, mida valitsesid johaniidid ja Küpros, mille valitseja kandis alguses Jeruusalemma kuninga tiitlit ja mis 15 sajandil läks Veneetsia kätte
  

Ristisõdade lõppemise põhjused:

• Nad olid edutud
  
• Olid välja kuulutatud ristisõdadega võrdsustatud retked Läänemere äärde. Oli ohutum ja kergem.
  
• Hispaanias toimus relougista- Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt. Rüütlid leidsid ligemal tegevust
  
• Kuningavõim oli hakanud tugevnema. Rüütlid leidsid tegevust õukondadest.
  
• Majandusliku tõusu aeg. Talupoegadel ei olnud vajadust sõdida
  

Tagajärjed:

• Vastastikku toimus kultuuride kohtumine
  
  • Eurooplased tutvusid Idamaade kõrgema kultuuri ja elustiiliga ning võtsid sealt palju üle
    
  • Vürtsid, luksuskaubad
    
  • Hakati kasvatamad Idamaade kultuure (apelsine, sidruneid)
    
  • Tee joomise komme
    
  • Hakati kasutama kahvlit
    
  • Saun ja käte pesemine enne sööki
    
  • Tuuleveskid
    
  • Šokolaad
    
  • Paljud sõnad
    
• Hakkas kasvama Lõuna-Prantsusmaa (Vahemereäärsed maad) linnade tähtsus, mis rikastusid Idamaade kaupade tpel
  
• Ristisõjad toimusid paavsti hiigelajal, kuid tõid kaasa katoliikluse autoriteedi languse
  

Ristisõdade tähtsus:

• Kolme tsivilisatsiooni kokkupõrge- Islam, Lääne- ehk katoliku kirik ja Ida ehk õigeusukirik
  
• Sai selgeks, et ristiusku ei olnud võimalik enam ühendada
  

KESKAEGSED LINNAD, KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS!

• Vanal ajal kujunes välja linlik asustus peamiselt idamaades ja Euroopa lõunaosas
  
• Varakeskajal linlik kultuur käis alla
  
• Uus tõus algas 9 sajandi lõpust
  
• Kujunes välja keskaegne linn ja linnakultuur
  
• Keskaeged linnad tekkisid:
  
  • roomlaste vanade linnade või kindluste kohale
    
  • Jõgede, merede äärde soodsatesse kohtadesse (sobiv sadamakoht)
    
  • suuremate feodaalide losside juurde
    
  • tähtsamate, suuremate kirikute (piiskopikirikute) juurde
    
• linnad tekkisid ühiskondliku tööjaotuse süvenemisel
  
• käsitöölistest, kaupmeestest ja lihtsamatest töölistest kujunes välja linna kodanikkond
  
• enamasti nimetus kodanikud sõnast burg -linn, algselt kindlus (burgess, bouregeois)
  
• linna keskuseks olid turuplats, raad (sageli turuga ühendatud), kirik
  
• keskaegne linn tekkis alati feodaali (senjööri) maale, pidi tasuma sellele makse
  
• 11, 12 sajandist alustasid linnad võitlust iseseisvuse eest
  
• u 14 sajandi alguseks olid Lääne-Euroopa linnad selle saanud
  
• linnast teeb linna linnaõigus- kokkuvõttes turu, kauplemise , turbe (kaitse), finants , politsei, rendi õigused
  
• linna õigustest arenes välja linna omavalitsus , mille kompetentsi kuulus kodukord ja heakord , linna kaitse, seadusandlus , haridus , tervishoid , vaeste eest hoolitsemine
  
• kujunes välja linnade valitsemise kord:
  
  • linna juhtis omavalitsus ehk raad, eesotsas linnapea ehk meer
    
  • raad koosnes raehärradest ehk bürgermeistritest mille arv sõltus linna suurusest
    
• need olid auametid mille eest palka ei makstud
  
  • linna sekretär- tegeles jooksvate küsimustega, saegli andis linnakoolis tunde
    
• sageli olid linnades ametis ka maahärra esindajad foogtid
  
• linna suursuguseid kodanikke kutsuti patriitsideka, suursugused suguvõsad moodustasid patritsaadi, kelle sõna oli linnas maksev
  
• suuremateks ohtudeks peale välisvaenlaste olid nakkushaigused ja tulekahjud
  
• Kodanikkonna arvestatavama osa moodustasid käsitöölised ja kaupmehed, kes organiseerusid tsunftidesse (ühe ja sama eriala käsitööliste ühing ühes ja samas linnas) ja gildidesse
  
• Tsunfti ülesandeks olid:
  
  • Tagada oma liikmete kaitse ja seisusekohane äraelamine
    
  • Valvas toodangu kvaliteeti (kolmas kaebs sai meistrile saatuslikuks)
    
  • Tsunft reglementeeris abijõudude arvu, töövahendid (pidurdas üldist arengut)
    
• Meistri töökojas töötasid:
  
  • Meister- ainsana kuulus tsunfti
    
  • Sellid- meistriks saamiseks pidi tegema šedöövri ( igavesed sellid)
    
  • Vandersellid- rändsellid
    
  • Õpipoisid
    
• Tsunfti elu reguleeris skraa- tsunfti põhikiri
  
• Tsunfti eesotsas olid vanemad ehk a(o)ldermannid
  
• Tsunftide eeskujul tekkisid tudengite korporatsioonid
  

Kaubandus

• kõige tähtsam kaubandus veeteid pidi
  
• Euroopas oli kaks kaubanduspiirkonda:
  
  • Vahemereregioon, jäi kaubateele Idamaade ja Euroopa vahel. Euroopas rikastusid eriti Põhja-Itaalia linnad
    
  • Põhja- Euroop , Põhja- ja Läänemeri (Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Inglismaa, Baltikum ) Venemaa ja Lääne-Euroopa kaubandus. Organiseerus hansakaubandus
    
• Koonduti Hansaliitu reeglite ühtlustamiseks ja mereröövlitega võitluseks
  
• Eesti Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi
  

VENE RIIK KÕRG- JA HILISKESKAJAL
Venemaa kõrgkeskajal

• U 12-st 13 sajandi alguseni oli Venemaa feodaalselt killustatud
  
• Samal ajal oli tekkinud ja tugevnenud mongolite riik, mille rajas Tšinghis- khaan ja mille lajaldasele ulatusele pani aluse Batu -khaan
  
• ( mongolid vallutasid suure osa Hiinast, Kesk- Aasia , Taga- Kaukaasia )
  
• 1223 toimus lahing Kalka jõel. Venelaste ja polovetside väed purustati
  
• Batu- khaani eesmärk oli jõuda maalima otsa- viimase mereni
  
• 1237 -1240 mongolite-venemaa sõjaretk, mille käigus vene vürstiriigid üksteise järel alistati va Novgorod , Galiitsia ja Volõõnia
  
• Novgorod erines teistest vene vürstiriikidest oma valitsemise poolest. Oli vabariikliku valitsemisviisiga:
  
  • Tähtsamad asjad otsustati rahvakoosolekul ehk veetšel
    
  • Vürstid olid peamiselt sõjaväe juhid ja neid kontrollis rahvakoosolek
    
  • Possaadnik ( peaminister ) tegeles sisuliselt vürstiriigi juhtimisega
    

Novgorodi alad jäid piirialaks lõunast Kuldhordi, läänest Saksa ordu, loodest Rootsile.
1240 aastal vürst Aleksander pani seisma Rootslaste pealetungi Neeva lahingus
1242 Aleksander Nevskina pani Liivi ordu pealetungi

• mongolite vallutatud riiki kutsuti Kuldhordiks pealinnaga Sarai, mis hiljem jagunes väiksemateks khaani riikideks
  
• võitlus venelastega oli mongolid ära kurnanud ja kaugemale Euroopasse ei õnnestunud tungida
  
• Vene vürstid olid mongolite sõltlased ja pidid tasuma iga-aastast maksu kalõmmi. Venemaal käisid maksukogujad baskakkid.
  
• Üks vene vürstidest sai khaanilt jarlõki- dokument, mis andis õiguse teistelt makse koguda
  
• Kõige paremini õnnestus see Moskva vürstidel
  
• 14 sajandi viimasest veerandist hakkas Moskva teiste vürstiriikide seast esile tõusma
  
• selle põhjuseks olid:
  
  • keskne asend
    
  • viljakad maad
    
  • Moskvasse ja selle ümbrusesse suurenes elanike sissevool teistest vürstiriikidest
    
  • Moskva vürstide harukordselt hea poliitikategemise oskus
    
• Moskva tugevusele pani aluse Ivan Kalita
  
• Esimest vastupanu tatarlastele osutas vürst Dimitri Tonskoi, kes Kulikovo väljal saavutas esimese võidu
  
• Pärast Kuldhord uuesti kindlustas oma võimu
  
• Uuele vene riigile alusepanijaks oli suurvürst Ivan III 1462- 1505
  
• Peamine eesmärk oli Vene alade ühendamine Moskva ümber
  
• Selleks kasutas absoluutselt kõiki vahendeid, alates kokkulepetest, kasutades tatarlaste sõjavägesid, kuni ise jõudu kasutades
  
• Tema valitsemisaja lõpuks:
  
  • 1480 lõppes Mongoli-Tatari ike
    
  • Moskvaga liideti Rostovi, Rjazani, Tveri, Verri, Suzdali, Novgorodi ja Pihkva.
    

Hävitati Novgorodi kaubasidemed, sisuliselt oli sellega Hansa lõpp, jõukamad perekonnad hävitati või küüditati.

• Moskva suurvürst muutus ainuvalitsejaks.
  
• Pandi alus tsentraliseeritud Vene riigile
  

• Ivan III surma järel tuli troonile tema poeg Vassili III 1505-1533
  
• Selle surma järel tema poeg Ivan IV ehk Julm 1533 ( 1547 ) lasi end tsaariks kroonida-1584
  
• Tema valitsemisaega iseloomustas:
  
  • Liitis endaga ümbritsevaid mittevenelastea asustatud alasid
    
  • Esimene, kes ei arvestanud etnilisi piire
    
    • 1552 liideti Kaasani
      
    • 1556 Astrahani khaani riigid
      
  • Alustati Siberi vallutamist
    
  • Seadis eesmärgiks saada merepiir Euroopasse, selleks üritas vallutada vana Liivimaad
    
    • 1558-1583 Liivi sõda
      
    • lõppes nurjumisega
      
    • Väljapääsu Läänemerele ei saanud
      
    • Eesti ala jagati Roots , Poola ja Taani vahel
      
  • Sisepoliitikas oli tema aja märksõnaks opritšnina 1565- 1572 - abinõude süsteem, mis oli mõeldud keskvõimu kindlustamiseks.
    
    • ohjeldamatu vägivallatsemise aeg
      
    • hävitati vanu Bojaari suguvõsasid, vaimulikke. Eriti veriselt tegutseti Novgorodi maal
      
    • Selle tulemusel kindlustus keskvõim
      
• Venemaa areng erines tunduvalt Lääne-Euroopast:
  
  • Siin oli olnud 200 a Mongolite iket ja
    
  • Venemaa oli omandanud rohkem ida jooni
    
  • Enamus Euroopast oli katolikud või protestandid , Venemaa jäi õigeusklikuks
    
  • Venemaad iseloomustas isolatsioon Euroopast
    
  • Venelaste igapäevaelus oli kiriku roll väga oluline. Mõjutas kogu elu kõige madalamatest kihtidest kõrgemale välja
    

SUURED MAADEAVASTUSED!
15. Saj loetakse maadeavastuste alguseks

• Põhjused:
  
  • Ristisõdadega oldi harjutud tarbima vürtse, aga kaubateed olid langenud Türklaste kätte, kes võtsid hiiglaslikku vaheltkasu
    
  • „kullajanu“
    
  • otsiti müütilist El Doradot (kullamaa)
    
• eeldused
  
  • laevanduse areng (karavell)
    
  • navigatsiooniseadmete areng (kompass, merel asukoha määramine)
    
  • kartograafia areng
    
  • oli lõppenud rerekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmine Araablaste käest
    
• hakati otsima teist teed Indiasse , mis läheks Türklastest mööda
  
• Maadeavastuste üheks initsiaatoriks oli portugali prints Henrique Meresõitja 1394-1460
  
  • Asutas maailma esimese meresõidu kooli
    
  • Tema eesmärgiks oli
    
    • Võidelda Islamiga
      
    • Vallutada Püha Maa Abessiinias (Etioopia) oleva müütilise valitseja Johannese abiga
      
    • Luua otsesed sidemed Ida-Aafrika kulla-ja orjaturuga
      
• 1415 vallutati Ceuta (Põhja-Aafrikas)
  
• 1419 jõuti Madeira saarestikuni
  
• 1431 jõuti Assoorideni
  
• 1445 Cabo Verdeni (Roheline Neem)
  
• 1482 Kongo suudmeni
  
• 1487 Bartolomeo Diaz purjetas ümber Aafrika lõunatipu nimetades seda Hea Lootuse neemeks
  
• 1498 jõudis Vasco da Cama välja Indiasse
  
• 1492 jõudis Hispaania lipu all purjetav Kolumbus Ameerikasse. Kokku tegi ta neli retke
  
  • 1492
    
  • 1493
    
  • 1498
    
  • 1502
    
• 1499-1502 firenzelane Amerigo Vespucci sõitis pikki Ameerika rannikut. Tuli välja, et tegemist on uue maailmajao Ameerikaga, mis sai hoopis nime sakslase Waldsemülleri ettepanekul 1507
  
• 1500 portugallane Cabral sõitis Indiasse
  
• 1513 hispaanlane Balboa ületas Panama ja jõudis Vaikse Ookeanini
  
• 1497 oli firenzelane Caboto inglise lipu all jõudnud põhja Ameerikasse
  
• 1519-21 Magalhaes ja El Cano ümbermaailmareis
  
• 1577-80 Franzis Drake teine ümbermaailmareis
  
• 1519-21 Cortez vallutab Asteekide riigi
  
• 1531 -34 Bizarro vallutab Inkade riigi
  
• 1510 a saabus Ameerikasse esimene partii neegerorje
  
• maadeavastuste tulemused:
  
  • Eurooplase jaoks maailm avardus
    
  • Sai alguse Eurooplaste koloniaalpoliitika
    
  • Vastastiku erinevate taimedega- loomadega tutvumine (Euroopasse- kartul , tomat , mais, kakao , kohv, tubakas , kalkun. Ameerikasse- hobune)
    
  • Hakkas vähenema Vahemereäärsete liinade ja kasvama Atlandi äärsete linnade tähtsus
    
  • Tõi kaasa orjakaubanduse
    
  • Tõi kaasa rasside segunemise (mulatt- neeger , valge, mestiits - indiaanlane, valge, sambo-neeger, indiaanlane)
    
  • Hindade revolutsioon Euroopas
    
  • Põhjarahvaste füüsiline hävinemine ja kultuuri hävinemine
    
  • Vastastiku ebameeldivate haiguste vahetamine
    

KONTROLLTÖÖ
Par 13-21, 24, 37, 38, 9
313 - ristiusu legaliseerimine
381 - kristlus kuulutati Rooma riigiusuks
1265 – Inglismaa esimese parlamendi kokkutulek
1302 – Prantsusmaa esimese parlamendi kokkutulek
1073-1085 – Paavstiks oli Gregorius VII, kes püüdis läbi viia reforme
1305 -1378 - paavstide Avingnoni vangipõlv
1085-1492 - rekonkista aeg
1096-1270 - ristisõjad
1204-1261 - ladina keisririigi aeg
1204 – ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli
1237-1240 – Mongolite Venemaa sõjaretk
1240-1480 – Mongoli ike
1533-1584 – Ivan IV valitsemisaeg
1558-1583 – Liivi sõda
1565-1572 – Opritšnina Venemaal
maadeavastused:
1487 - Bartolomeo Diaz purjetas ümber Aafrika lõunatipu nimetades seda Hea Lootuse neemeks
1492 – Kolumbus jõudis Hispaania lipu all Ameerikasse
1498 - jõudis Vasco da Cama välja Indiasse
1519-1521 - Magalhaes ja El Cano ümbermaailmareis
Püha Ambroosius, Hieronymus ja Augustinus - kirikuisad
Peetrus Lombardus – arendas 12 sajandil lõplikult välja kirikuõpetuse
Makiavelli – keskaja kirjanik
Gregorius VII – 9-10 sajandil katoliku kiriku langus. Hakkas selle vastu võitlema – Gregoriuse reformid
Aquino Thomas – keskaja tuntuim teoloog
Friedrich I Barbarossa – Saksa-Rooma keiser, oli III ristisõjas kristlaste eesotsas
Philip II Auguste – Prantsuse kuningas, III ristisõjas kristlaste eesotsas
Richard I Lõvisüda – Inglise kuningas, III ristisõjas kristlaste eesotsas
Batu khan – pani aluse mongolite riigi laialdasele ulatusele. Eesmärgiks jõuda maailma otsa – viimase mereni
Aleksander Nevski – Vene vürst, kes juhtis vene vägesid peipsi jäälahingus
Dimitri Donskoi – silmapaistev vürst, kes laiendas Moskva võimuhaaret
Ivan III – suurvürst, pani aluse uuele Vene riigile. Peamine eesmärk oli Vene alade ühendamine Moskva ümber.
Ivan IV – e Julm, lasi 1547 end tsaariks kroonida. Liitis endaga ümbritsevaid mittevenelastega asustatud alasid, ei arvestanud etnilisi piire.
Ivan Fjodorov - Vene esitrükkal, Vene esimene trükkija
Henrique Meresõitja – Portugali prints, kes oli üheks maadeavastuste initsiaatoriks. Asustas maailma esimese meresõidukooli.
Vasco da Cama – maadeavastaja , kes 1498 jõudis välja Indiasse
Fernando Diaz – maadeavastaja
Kolumbus – 1492 jõudis Hispaania lipu all Ameerikasse, kokku tegi neli retke
Magalhaes – 1519-21 ümbermaailmareis
Vespucci – 1499-1502 sõitis pikki Ameerika rannikut
Katedraal – toomkirik, piiskopikirik
Kanoonik – madalamad vaimulikud
Toomkapiitel – kanoonikute kogu, reeglina oli neid 12
Sinod – tähtsamate vaimulike kokkutulek
Visitatsioon – külastamine, „kiriku katsumine“, kontroll vaimulike töö üle
Sakrament – rituaalne toiming, millega antakse edasi Jumala armu
Transsupstantsioon – Kristuse ihu ja vere muutmine armulaua leivaks ja veiniks
Simoonia – kõrgemate vaimulike ametikohtade ostmine raha eest
Nepotism - onupojapoliitika
Investituuritüli – õigus määrata ametisse kõrgemaid vaimulikke piiskoppe
Kanossas käima – alandaval viisil vabandust paluma
Ketser – teisitimõtleja ristiusu raames, üritas ristiusku pahedest puhastada
Skisma - kirikulõhe
Parlament – üleriigiline rahvaesindus
Rekokista – Pürenee poolsaare tagasivõitmine araablaste (muhameedlaste) käest
Ministeriaal – seisuste lisakiht, mis tekkis varakeskajal. Kuningat teenivad mittevabad mehed
Paaž - rüütliõpilane
Raad - omavalitsus
Tsunft – ühe ja sama eriala käsitööliste ühing ühes ja samas linnas
Gild – sinna kuulusid ühe linna käsitöötsunftid
Skraa – tsunfti põhikiri
Hansaliit – kaubalinnade liit
Veetše - rahvakoosoleks
Jarlõkk – dokument, mis andis õiguse teistelt makse koguda, tõendab valitsemisõigust
Opritšnia – abinõude süsteem, mis on mõeldud keskvõimu kindlustamiseks
Stooglav -
Konkistadoor - hispaania ja portugali seikleja, kes osales XVI sajandil ameerika vallutamisel

Sõjaline tehnika?

maadeavastuste põhjused ja tagajärjed?

kuhu linnad tekkisid, asjaolud ?

kuidas linna valitseti?

rae funktsioonid?

ristiusu kiriku kujunemine?

7 sakramenti?

erinevad vaimuliku ?

kloostrid ja nende roll?

vaimulike ordude roll?

ristisõdade põhjused ja osavõtjad?

lõppemise põhjused ja tulemused?

missugune ristisõdadest kõige edukam , miks?

milline näitas kõige enam ristisõdade tõelist iseloomu, miks?

miks moskva esile kerkis?

ivannide roll vene ajaloos?