kasutada, hoida ja süüdata; puust, luust ja kivist tööriistad (nt pihukirves), kivi- või luuotstega viskeodad ja ahingud, kalapüük, korilased, kunst religioon, rassid, sarnaselt neandertallastele alalised elupaigad Asuala: Kõik maailmajaod 2. Paleoliitikumi, mesoliitikumi ja neoliitikumi iseloomulikud tunnused. Paleoliitikum: a) Rändav eluviis b) Oskasid kasutada tuld. Ning teha puust, luust ja kivist tööriistu. c) Anastav majandamisviis d) Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Mesoliitikum a) Rändav eluviis b) Oskasid valmistada ja kasutada vibu ja nooli (koera kodustamine) c) Anastav majandamisviis d)Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Neoliitikum a) Paikne (rändav rändkarja kasvataja puhul) b) Osatakse riiet kududa ja savinõusid valmistada. Lisaks osati kivi puurida ja lihvida. c) Viljelus majandamisviis d)Tegevusaladeks olid: karjakasvatus ja põlluharimine 3
paikne eluviis Oskused kivist tööriistad tööriistad- kivist,sarvest, puust, samad esemed, nahast ja luust, võtsid kasutusele vibu paremini töödeldud Tegevusalad vähene küttimine,korilus küttimine,korilus,kalastamine küttimine,kalapüük,algeline f loomakasvatus, koplapõllundus 2 tähtsat mõistet: Anastav majandus- toidu hankimine loodusest Viljelev majandus- kasvatab oma toidu ise Miks metalliajal suurenes meeste roll ühiskonnas? Kuna mehed oskasid metalli töödelda, karja kasvatada, kogukonda kaitsta. Seoses adra kasutamisele võtmisega muutus põlluharimine naiste jaoks liiga raskeks tööks- põldu hakkasid harima mehed. Miks metalliajal eraldus käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest?
Egiptuse noorem ja vanem kiviaeg Noorem kiviaeg: viljelusmajandus, inimene toodab eluksvajaliku,maaharimine,loomakasvatus,käsitöö,paikneeluviis,päikese ja maa austamine, geomeetriline ornament. Vanem kiviaeg: anastav majandus, inimene võtab kõik loodusest, küttimine, korilus, kalapüük, rändav eluviis, loomade-ja lindude austamine, väikese mõõtmelise kujud, koopamaalid.
Tähtis on egiptuse poos kus nägu ja jalad on liikumise suunas ning keha otse vaates, käed kõrval. Mesopotaamia: See oli sõjakas maa, tänu sellele väljendus see ka kunstis. Tuntuim eepos on Gilgmesi eepos (tegelane otsib igavese elu eliksiiri, leiab selle, kuid madu joob selle ära, vahetab nahka ja eliksiir ongi läinud) 8) Olulisemad saavutused inimese tegevuses: Paleoliitikum: Inimasustus levis Aasiasse ja Euroopasse, Ameerikasse, Austraaliasse. Kujunesid rassid. Anastav majandus Mesolitikum: Jää taandumise algus. Võeti kasutusele vibu ja nool. Koduloom on koer. Anastav majandus. Rändlev eluviis Neoliitikum: sellesse aega langevad mitmed avastused. Inimene hakkab kivi lihvima ja puurima, savi nõusid valmistama, riideid kuduma. Mindi üle viljelevale majandusele. Tekkisid põllud ja hakati kasvatama loomi. Kujuneb esimene ajaline tööjaotus. Tekkisid esimesed linnad. Hakati kummardama päikest ja maad.
)Ajumaht(600-700cm), hakkas 1-na tööriistu tegema, põhitegevus küttimine ja korilus, otsast teritatud pihukirves,Ida-Aasia ||| Homo erektus-(2milj.)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat kasvu,laiaõlgsed,külm kliima,matsid surnuid,religiooni alged,pikk kuklaosa,massiivne alalõug,Euroopa ja Lähis-Ida ||| Homo sapiens(200K) 2)Anastav maj.-Põhitegevus küttimine,kalastamine,korilus.Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljelev maj.-Põhitegevus karjakasvatamine ja põlluharimine.Sellest saadi kõik eluks vajalik(paikne eluviis) 4)Ei sõltutud enam nii palju jahiõnnest ja loodusest,vähenes suremus,inimeste arvukus hakkas kasvama,majade ehitamine,Loomade kujundamine asendus ornamentikaga. 5)Jahimaagia ja animastlik maailmavaade asendus viljakusmaagiaga ning maaharimisel vajalike
Elati koobastes ja nahkadega kaetud onnides. Kõrgtasemelised tööriistad. Osati hoida ja süüdata tuld. Tegeldi kalapüügiga. 2. Anastav ja viljelev majandus. TV 2 Anastav majandus: · Elatuti sellest, mida looduses oli · Pealmised elatusallikad korilus, küttimine ja kalapüük Viljelev majandus: · Hakati endale ise toiduaineid tootma · Pealmised elatusallikad maaharimine ja karjakasvatus 3. Inimeste käsitööoskuste areng nooremal kiviajal. Vihik või TV 3 · 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema - vaske ja tina sulamit pronksi. · Vahemeremaades tehti pronksist relvi ja tööriistu. · Alguse sai kudumine ja savinõude valmistamine. 4
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul
ESIAJALUGU. · Universum tekkis 12 miljardit aastat tagasi. · Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. · Aeg tekkis siis, kui tekkisid inimesed, kes seda arvestama hakkasid. · Meie ajaarvamine on päris 6. sajandist. Inimese teke. (vt. tabel) Metallide teke. · Kuld · Vask · Pronks 2500 eKr · Raud 1300 eKr Üldine areng. · Rohumaale elama asumine · Anastav majandus toidu hankimine loodusest · Tööriistade valmistamine · Püstine kõnd · Kõne teke = tule kasutamine Valmistati palju naisekujukesi, millele on iseloomulikult rõhutatud sootunnused rinnad, puusad ja talje. TSIVILISATSIOON. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise eeldused · Viljelusmajandus · Metallitöötlemine Tekkimise põhjused · Vägivalla kasutamine
Koopamaalid ja loomakujukesed olid tähtsad rituaalid, mida teostati enne jahile minekut. Inimesed mängisid loomakujukestega või joonistasid koopaseinale jahiretki enne jahile minekut. Usuti, et see aitab küttidel paremat saaki jahil saada. Sellist usundit, kus sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast, nimetatakse totemismiks. Usku elusa ja eluta looduse hingestatusesse nimetatakse animismiks. 4. Nimeta muinasaja arengujärgud ning iseloomusta neid (kiviaeg anastav majandus, neoliitiline revolutsioon, tööjaotus; pronksiaeg ader, mehe tähtsus, tööjaotus, kihistumine; rauaaeg). Vastavalt tööriistade materjalile jaotatakse muinasaeg kolme ajajärku: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Kiviaeg kestis kõige kauem ja selle vältel kujunes välja inimene. Kiviaeg on jaotatud neljaks: vanem kiviaeg, kus levis inimasustus Euroopasse, Aasiasse, Ameerikasse ja Austraaliasse
isikuomadused, üksused – põlvnemisgrupid) 60. Territoriaalne hõimuliit – eristamine riigist tinglik, põhineb sugulusel, poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne, sünnijärgne eesõiguste kujunemine 61. Riik – keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur 62. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); 63. Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. 64. anastav majandus - (kalurid, kütid, korilased) 65. viljelev majandus - (karjakasvatajad, põlluharijad) 66. Üleloomulik – jõud, mis usutakse olema mitteinimlikud või mitte alluma loodusseadustele. 67. antropogeograafia – etnograafilised esemed näitavad ajaloolisi seoseid
· Lõppes umbes 5000 aastat eKr · Vanim muistne asutus Kunda Lammasmägi · Pärnu jõe äärest Pulli külast on leitud söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu · Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli kuuluvad Kunda kultuuri · Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel Mesoliitikumis (keskmises kiviajas) · Küttimine, korilus, rändamine, kalastamine · Vibu ja noole kasutusele võtmine, ahing ja õngekonks · Anastav majandus · Koera kodustamine Asulakohad · Asulad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi · Järved ja jõed pakkusid paremat liiklemisvõimalust · Elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmelistes kogukondades · Kogukonnad koosnesid enamasti 2-4 perest · Kogukonnal oli mitu elukohta, see sõltus saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist · Liiguti ja elati ikkagi teatud suurusega
(Vanem kiviaeg) tagasi inimahvide eellastest. · u 200 tuh a tagasi Homo sapiensi 2,5 milj a (e nüüdisinimese) tagasi väljakujunemine Aafrikas. inimkonna · Anastav majandus. ajaloo algus, · Perioodi lõpul usundi ja kunsti esimesed teke. tööriistade valmistajad Mesoliitikum u 12 000 eKr · Jääaja lõpp.
Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumisprintsiip) Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse Holistlik suundumus – iga nähtust tuleb vaadata kõikide teiste nähtuste kontekstis. Võrldlevad suundumused – ei peeta silmas vahetusprintsiipe vaid ühes ühiskonnas, võrreldakse ühiskondi. Etnograafia-kesksed suundumused – lähtutakse rohujuure tasandilt; mis motiveerib inimest. Anastav majandus – ei ole veel inimese kontrolli all. Kalurid, kütid, korilased. Viljelev majandus – inimese kontrolli all. Põllumajandus, karjakasvatus. Turuprintsiip – kasumile orienteeritud vahetussüsteem. Ümberjaotamine – vastastikuse vahetuse vorm, mille käigus liiguvad kaubad teatud kesksesse kohta ja seal toimub ümberjaotus. Vastastikune vahetus – kahe inimese vaheline kaupade ja teenuste vahetamine. üldistatud, tasakaalustatud, negatiivne(?)
inimese perekonda. Muinasaja inimeste uskumused : Animism Eluta asjadele elu andmine. Kivid, puud. Totenism Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu. Fetisism Tootemlooma austamine. Kanti kaelas kihva, sarve, hammast, karva. Muinasaja arenguetapid : Kiviaeg 1. Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi) 2. Keskmine kiviaeg / mesoliitikum (12 000-7000 eKr): · Anastav majandus · Rändav eluviis · Vibu ja nool, koera kodustamine 3. Noorem kiviaeg / neoliitikum (al 7000 eKr): · Neoliitiline revolutsioon üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv. · Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps. · Vanim linn maailmas- Jeeriko. · Lihvimisoskus, puurimine. · Keraamika, kudumine. · Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul.
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv)
1) vanaaeg: kiri ~3300-3500 eKr 2) keskaeg: Lääne-Rooma keisri kukutamine 5. saj. 3) uusaeg: Konstantinoopoli vallutamine (15. saj), Ameerika avastamine (15. saj.), usureformid (16. saj.) 4) Lähiajalugu: I maailmasõda Esi- e. muinasaja arengujärgud 1) Kiviaeg a) Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (2,5 mln aastat tagasi). Peamised tööriistad: pihukirves, oda, kaabits (kõõvits), kirves, õngekonks, ahing, harpuun. Korilus, küttimine, kalapüük. Anastav majandamisviis (võeti looduselt, mida vaja oli). Tingis rändleva eluviisi (reviir kindel piirkond, mille piires rännati). b) Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (12 000 a. eKr). Leiutised: vibu ja nool (saadi paremini suuremaid loomi küttida). Kodustati koer. Anastav majandamisviis ja rändlev eluviis. c) Neoliitikum e. noorem kiviaeg (7 000 a. eKr). Kivi lihvimine ja kivisse augu puurimine, savinõude valmistamine, taimekiududest niidi valmisamine ja
Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat. Paulus - kristluse usukuulutaja,kõige mõjukam kristluse levitaja Rooma riigis.Rõhutas,et kristlus on mõeldud kõikidele rahvastele. PILET2 Antropogenees kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Paleoliitikum- vanim ja pikim kiviaeg, algas2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus oli hankiv või anastav (küttimine, korilus). 200 000 aastat tagsi homo sapiensi kujunemine, liiguti aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum- keskmine kiviaeg, algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus oli hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asula Eestis Pulli (9000 eKr) Neoliitikum- noorem kiviaeg, alguseks loetakse keraamika/savinõude kasutuselevõttu.
neoliitikumile oli Skandinaaviamaades Ertebølle kultuur. Selle lõpuosa alates u 4600 eKr ongi juba neoliitikumis kasutusele tulid savinõud. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 80005000 eKr Lähis-Ida ja Vahemere regioonis, 40002000 eKr Kesk- ja Põhja-Euroopas. See oli kiviaja viimane ja arenenuim staadium, mida iseloomustavad suured muutused. Ajal, mil Euroopa lõuna- ja keskosas olid kujunemas juba maaharimine ja karjakasvatus, oli põhja pool veel kaua valitsev anastav majandus. Ajajärku iseloomustavad mitmed uued nähtused. Kasutusele võeti uus kivitöötlemise tehnoloogia. Kivi lihvimine ja puurimine võimaldas võtta kasutusele uued tööriistavormid - makroliidid. Algul olid makroliidid suhteliselt primitiivselt töödeldud, kuid just neoliitikumis kujunesid neist päris kirved, kõplad, talvad ja muud esemed. Üheks kirveliigiks olid tuumikkirved, need olid kumera või teravümariku teraga tulekivist
kogu maailmale teatavaks tehtud. Islami viis tugisammast : 1)Usutunnistus 2) Palvust 3) Almus 4) Paavst 5) Palverännak mekasse. PILET 2 1.Inimese kujunemine kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Neoliitiline revolutsioon. Arengujärgud: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg: algas 2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus hankiv või anastav (korilus, küttimine). 200 000 aastat tagasi homo sapiensi kujunemine, liiguti Aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg: algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asulakoht Eestis: Pulli (9000 eKr) Neoliitikum ehk noorem kiviaeg: alguseks loetakse keraamika/savinõude kasutuselevõttu.
Esivanemat on nimetatud Aafrika Evaks. 50'000-70'000 aastat tagasi rändasid nad Aafrikast välja. Erinevatel mandritel kujunesid välja erinevad rassid. Muinasaja arengujärgud * Kiviaeg sai alguse siis, kui tekkis Homo Habilis siis kui hakati valmistama tööriistu. 3 miljonit aastat tagasi. -) Paleoliitikum noorim kiviaeg. Kestis 3 miljonit aastat 12'000 eKr. Kivikirves, oda. Tegeletti küttimise, koriluse ja ka kalapüügiga anastav majandamine. Rändav eluviis. -) Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Kestis 12'000 eKr 7'000 eKr. Lisandusid vibu ja nool. Kodustati koer. Jätkati küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning rändava eluviisiga. -) Neoliitikum uusim kiviaeg. Kestis 7'000 eKr 5'000 eKr. Õpiti kivi lihvima ja kivisse auku puurima ning valmistama savinõusid (savilindi abil) + kanga kudumist. Muutus majandamine mindi üle viljelevale majandusele hakati kasvatama karja ja harima
ehk inimese perekonda. Muinasaja inimeste uskumused : Animism Eluta asjadele elu andmine. Kivid, puud. Totenism Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu. Fetisism Tootemlooma austamine. Kanti kaelas kihva, sarve, hammast, karva. Muinasaja arenguetapid : Kiviaeg 1. Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi) 2. Keskmine kiviaeg / mesoliitikum (12 000-7000 eKr): · Anastav majandus · Rändav eluviis · Vibu ja nool, koera kodustamine 3. Noorem kiviaeg / neoliitikum (al 7000 eKr): · Neoliitiline revolutsioon üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv. · Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps. · Vanim linn maailmas- Jeeriko. · Lihvimisoskus, puurimine. · Keraamika, kudumine. · Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul. 4
annaabi.ee 
