Baltlaste roll eestlaste elus Kõik mis on olnud minevikus, on tähtis praegu, sest kõik minevikus toimunud on mõjutanud tulevikku. Kõik baltlaste teod nii Eestis kui Lätis on teinud meist need , kes me täna oleme. Isegi kui need pole olnud meelt mööda, tuleb sellega leppida. Seitsesada aastat tagasi Eesti maale tulnud võõras haritud rahvas ning endale kodu lõi, aga saksastamiseks polnud neil piisavalt jõudu. Baltlased arvasid, et ilma nendeta ei jääks eestlased püsima. Väidetakse, et sakslased tõid meile kultuuri, aga tegelikult eestlased ise otsisid endale kultuuri. Kui sakslaseid poleks tulnud, ega me kultuurist ilma poleks jäänud. Eesti asub läänemere kaldal, küll oleks kultuur tulnud Skandinaavia riikidest või Taanist. Baltlased väidavad, et nad tõid protestantismi meile, aga tegelikult said nad said nad protestantismi osaliseks samamoodi nagu meie, väljaspoolt saanud. Nad
Baltlaste roll eestlaste elus Sakslased muutsid poliitilist segadust ära kasutades endale õiguskorra, millega polnud lätlased ega eestlased nõus.Eestlased olid vihased sellepärast,et nendega ei arvestatud ega arutatud tehtavaid muudatusi.Viha rahvuste vahel tekkis juba 13.sajandil kui Sakslased tungisid vägivaldselt Baltimaadesse ning asusid eestlasi ,lätlasi kamandama.Võimujanu on peamine põhjus,mis toob endaga kaasa rahvuste vahelisi konflikte. Baltlased on kindlad, et ilma nende sissetungita baltimaadesse poleks eestlastel ega lätlastel kultuuri ning nende eksisteerimine oleks nullilähedane. Eestlased omakorda kinnitavad , et oleksid Läänemere ääres elades endale kuluuri otsinud või omandanud.Need on ainut oletused,ning me ei saagi kunagi teada kellel oli õigus,kellel mitte.Eesti asukoht on kultuuri omandamiseks väga hea,sest üle lahe asub Soome,loodesse jäävad Rootsi ja Norra ning itta Venemaa.Tänu
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuuri...
Merevaigul oli suur väärtus, ning roomlased tundsid peamiselt huvi aistide vastu just nimelt selle pärast, et merevaiku saada, kuna see oli laialt levinud just Balti aladel 3. Nimetage tekstide A ja B põhjal, millega tegelesid balti hõimud. V: Balti hõimud tegelesid palju käsitööga, samuti valmistasid nad metseaamulette mida nad kasutasid relvade asemel. Nad kasvatasid hoolega vilju ning korjasid merest merevaiku. Baltlased olid väga töökad ning tänu selele oli neil ka palju vürsti losse. 4. Miks võis Wulfstanil baltlaste kohta rohkem informatsiooni olla kui Tacitusel? V: Wulfstanil võis olla rohkem infot kui Tacitusel, sest enamus oma infost sai ta taanllastelt, kes sõdis läänemere riikidega ning omas palju infot tänu sellele. Samuti reisis ta ise Alfred Suure teose järgi suurele maale nimega Estland. Tacitus teadmised põhinesid aga arvatavasti vaid kuuldustel. 5
mindi Eestist läände erinevatel põhjustel kogu sõja vältel. Käesolevas töös ma vaatangi, miks eestlased lahkusid teise maailma sõja ajal Eestist ja nende saatusest Saksamaal DP laagrites. Möödunud enam, kui 77 aasta jooksul on jõudnud tekkida müüdid ja lood, mida tahetakse kuulata või ridade vahelt lugeda. Nende varju on jäänud tõigad, millest pigem ei räägita ja mille puudutamine tekitab ebamugavust. Miks siis ikkagi lahkuti? Kuidas baltlased Teise maailmasõja ajal kodumaalt läände sattusid, siis selgub, et see ei olnud sugugi kogu Baltikumis ühtemoodi, vaid igas riigis arenes kodumaalt võõrsile sattumise geograafilise asukoha, kui ka sõja ajal kujunenud olukorra tõttu erinevalt. Näiteks geograafilisest asukohast tingituna oli leedulastel lihtsam põgeneda mööda maad Saksamaale, kui meritsi Rootsi. Või siis leedulaste seas ei ole Saksa relvajõududes teeninute hulk võrreldav lätlaste ega ka eestlastega.
Indo Eurooplased Elasid indiast Euroopani. Algkodu on Ida Euroopa stepid ja Kashastan. Liikvele läksi neli kui kaks aastatuhandet enne kristust. Olid rändkarjakasvatajad. Läksid: Kreeklased-balani ps, hetiidid- väike aasia, aarialased-india, pärsialased- pärsia, keldid- Lääne euroopasse, germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid. Käsitöö oli oluline tegevusala. Valmistati purupurit ja sarlapunast. Valmistati ka meresõidu laevi. Kauba...
kivikirved, luudest ja sarvedest valmistatud harpuunid, nooleotsad, pistodad, naasklid. 5. Neoliitikum- kammkeraamika, soome-ugrilaste tulek, nöörkeraamika, venekirveskultuur, balti hõimud, loomakasvatus, maaviljelus. Etnogenees toimus umbes 1000 aastat, Daugava jõest põhja poole jäid soome ugrilased, lõuna poole baltlased. 6. Pronksiaeg- kivikirstkalmed, lohukivid, maaviljelus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, Asva asula Saaremaal. Tihedad sidemed Rooma impeeriumiga. Eraldusid käsitöölised. 7. Raud- u 500 eKr. Tarandkalme, soorauamaak 8. Linnused- Sõja- ja röövretkede oht oli suur ning vaenuväed saabusid sageli ootamatult. Oli mida kaitsta
Baltisakslased Balti sakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Deutschbalten) vahel ka baltlased, mitte segada ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad (saksa keeles Alt-Livland, inglise keeles Old Livonia) asustanud sakslased ehk saksa diasporaa Baltikumis. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral
Karl August Hindrey "Kaugekõne" Karl August Hindrey novelle oli kohati keeruline lugeda. Kohe esimese loo "Argus" kulgedes tabas mind ebameeldivuse värin. Kuna ma varemalt pole tema loominguga kokku puutunud ehmatas see kurb ja natuke õõvastav lugu mind päris ära. Mõte surema jäetud koerast jäi samamoodi piinama nagu loo peategelast ennast. Edasi lugedes sai aga selgemaks, et taotluslik pole mitte see jälk pilt koerast ja tema arglikust, tegutsemisvõimetust peremehest vaid hoopis inimese sisemaailmast ja filosoofiast. Võibolla need psühholoogilised keerdkäigud ja põiked inimeste analüüsi erinevatest lähtepunktidest tegidki lugemise natuke keeruliseks ja mitte hästi sujuvaks. Paljudes novellides esines liiga palju tegelasi, kellest mõnel peatuti pikemalt, siis liiguti põgusalt järgmistest üle ainult selleks, et vahepeal kellegi juurde ootamatult tagasi pöörduda. "Noored baltlased" ning "Haiged hinged" vajasid isegi paaris kohas ülelugem...
sumerite linnriigid: ratas, vask; Mesopotaamia - seaduste kogu 5.Maailmaimed Nebukatnetsar II rippaiad 6.Juutide vanaaja allikas on vana testament. 7.Taavet-taaveti mark (judaismi, kui ka iisraeli riigi sümbol) 8.Salomon-tark valitseja, 9.Indoeuroopa rändajad: a) Keldid b) germaanlased(sakslased, prantslased) c)Italikud d) Kreeklased e) Slaavi rahvad(poolakad, venelased, slovakid, horvaadid) f) Baltlased (nt: Lätlased) 4 g) hetiidid(1 esimesi, kes jõuab tsivilisatsiooni künnisele) Karjakasvatus, tugev kaarikuvägi, 1300 e.kr võetakse kasutusele raud.(algas rauaaeg) Nad hävivad 1200 e.kr h) pärsia(tänapäeva iraan)- Zarathustra õpetus (esimene dualistlik õpetus), head ühendusteed. i) Aarjalased j) Mõiste tsivilisatsioon k)Sumerid võtsid kasutusele vase l) Hetiidid ja pärslased (sest and olid käige
Imetlusväärsed olid ka Nebukadnetsari aiad, mida nimetati rippaedadeks- 25 m kõrgusele kivisammastele olid laetud võlvid, need kaetud vettpidava materjaliga ja kõige peale kantud paks kiht viljakat mulda, milles siis kasvasid astanguliselt tõusvad puud ja lilled. Kastmisvesi toodi üles tõstukitega. Hiljem muutusid nad hoopis kuninganna Semiramise rippaedadeks. 13. Indoeurooplased: germaanlased, keldid, albaanlased, iraanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased. Leviala Idast Euroopani. Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid esimene indoeuroopa rahvas, kesjõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Nad hõivasid Väike-Aasia keskosa karjakasvatuseks sobivad tasandikud, ja ümbritsenud oma pealinna Hattusa võimsate kindlustustega, asusid sealt lähtudes laiendama oma võimu ümberkaudsetele mägialadele. Pärslased asusid Lõuna-Iraanis. Pärsia pealinnad Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. 14
Templites: tsikuraat, oli üks kompleks. Lossid: Kõrgete kindlusemüüridega. Kaitseehitised: 3 müüri ja 8 väravat. Rippaiad, maailmaime Skulptuur Reljeefid. Kivi oli vähe. Juukseid ja habet ei osatud teha. Kange riietus, nahka vähe. Loomakujutistes olid emotsioonid. Vabaplastika: Kohmakas; Proportsioonid olid väga valed; Seinamaal Mosaiik. 3. Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja pärsia kuningriik Indoeurooplased iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased, germaanlased. Kreeklaste esivanemad. Hetiidid aasias. Aarialased indias ja Iraanis. Iraanis pärslased. Keldi Itaali ja germaani rahvad lääne-euroopas. Hetiidid Esimene indo-euroopa rahvas, kes jõudis riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Pealinn Hattusa. Väike- Aasia keskosa. Kaarikuvägi. Kuninga kõrval oli sõjaline ülikkond. Kasutasid rauda. Pärsia suurriik Algselt Iraani lõunaosas. Kyros II ajal vallutas suurema osa Iraanist ja kergelt Mesopotaamia jne. Hiljem ka Egiptus
18. sajandil algas Baltimaades valgustusajastu- ja ratsionalismiperiood (Aufklärung, Rationalismus), mis saabus Saksamaal siinse baltisaksa haritlaskonna ja vaimulike kaudu. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa olid erilises koloniaalstaatuses, koloniaalmudel polnud selline nagu mujal maailmas. Baltikum oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke
· Jumalatele ehitati tsikuraate. kuningas messias-kes taastab iisraeli muistse hiilguse. 8. Kes on indoeurooplased. Too näiteid Suguluskeeli kõnelevad rahvad, kes aastasadu on elanud maa-aladel Indiast Euroopani Nt kreeklased, germaanlased, iraanlased, albaanlased, india rahvad, baltlased, keldi ja romaani keelt kõnelejad 9. Kirjelda Assüüria sõjaväge Alaline elukutseline armee, mis värvati peamiselt riigi äärealadelt 3 peamist väeliiki olid kolme-nelja sõdalasega mehitatud kaarikud, soomustatud ja raskelt relvastatud ratsavägi ja jalavägi Raskerelvastuses jalaväelane kiiver, kilp, oda Kergelt relvastatud mehed vibu, ling Armeesse kuulusid ka insener-tehnilise väeosad, kes ehitasid linnapiiramisseadmeid jms
kommuuni juhtide koosolek. Järgides Moskva korraldust, otsustas Kommuuni Nõukogu laiali minna. Tollest hetkest alates ei olnud sõda Eesti ja Venemaa vahel enam Eestile sõjaks oma olemasolu eest, vaid parema rahu eest. Landeswehri sõda Samal ajal kui Eesti väed puhastasid Põhja-Läti punaväest, haarasid sakslased kindral krahv Rüdiger von der Goltzi juhtimisel 22. mail enese kätte Riia. Kasutades kattevarjuna Niedra valitsust, süüdistasid baltlased Eestit Põhja-Läti "okupeerimises" ja nõudsid Eesti vägede väljatõmbamist Lätist. Eesti pool ei tunnustanud Niedra valitsust ja vastas omakorda nõudega, et sakslased tagasi tõmbuks. Seda nõuet toetasid Lääne suurriigid, keda tegi murelikuks Saksamaa mõju kasv Baltikumis. Kõik katsed rahulikuks reguleerimiseks läksid luhta ja 5. juunil puhkes Eesti vägede ja baltisaksa Landeswehri vahel sõjategevus. Viimast toetasid Saksa väed, Eesti koosseisus võitles Läti brigaad.
Nende rändkarjakasvatajate algkodu oli Musta ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplaste liikumine: 1) u. 2000 eKr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemaid. 2) natukene hiljem jõudsid hetiidid Väike-Aasiasse 3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased. 4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi, itali ja germaani rahvad. 5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased. Hetiidid Olid esimesed, kes jõudsid oma arengus tsivilisatsiooni tasemele (1700-1200 eKr.). Pealinn Hattusa asus praeguse Türgi aladel ning võitlusvõimeline kaarikuvägi tagas sõjalise üleoleku naabrite üle. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid tõenäoliselt esimesed, kes õppisid II at. eKr. töötlema rauda ning valmistasid sellest relvi ja tööriistu. 13. saj. eKr
Eesti Vabariik 1918-1940 Koostaja: Marko Rentik 9b TTG 2008 Landeswehri sõda Saksamaa mõju Baltikumis oli kasvamas. Kõik katsed rahulikuks reguleerimiseks läksid luhta 5. juunil puhkes Eesti vägede ja baltisaksa Landeswehri vahel sõjategevus. Viimast toetasid Saksa väed, aga Eesti armee koosseisus võitles Läti brigaad. Esimestes lahingutes olid sakslased edukad, sest Eesti väed olid suunatud Punaarmee vastu. Lääneriikide vahendusel sõlmiti 10. juunil vaherahu. Mõlemad pooled olid siiski leppimatud ja 19. juunil algasid lahingud uuesti. Esialgu tungisid peale sakslased. Eesti abiväed olid alles teel, õnneks pidas eestlaste rinne vastu. Kindral Põdderi külm veri ja tema andeka staabiülema alampolkovnik Nikolai Reegi väsimatus tagasid viimaks eestlaste võidu. Otsustav lahing toimus 19.-22. juunini Cesise linna ümber. Cesist ni...
Kaugekõne Karl August Hindrey Karl August Hermann Hindrey on sündinud 1875. aastal Abja mõisas. Saksapärase Hindrey nimega kirjanik pärineb eesti talupojasoost, kuid ta on üles kasvanud mõisamiljöös ning üldse on talle suurt mõju avaldanud saksakeelne keskkond. Sakslaste mõju oli nii suur, et tulevane kirjanik pidi endalt küsima, kas ta tahab sakslaseks või eestlaseks kujuneda. Hindrey käis mitmeski koolis, isegi kahes välismaises, kuid ühtegi kooli ta ei suutnud lõpetada. 1904. aastal lahkus pooleli jäänud haridusega mees Prantsusmaalt ning sõitis Tartusse, kus sai tööd ,,Postimehes". Tema sulest on ilmunud ka pilkelehti ja karikatuure. 1928. aastal loobub K. A. Hindrey ajakirjanikukutsest ja siirdub n-ö vabakutseliseks. Ja sellega algab tema elu kõige viljakam ajajärk. Hindrey oli mitmekülgne kirjanik, kes kirjutas nii noortele kui vanadele, nii memuaare, roma...
Mõlema järel on keiser lasknud ka nuhkida. Mõlemad loobuvad põgenemast. L. Lukas on toonud välja selle, et "baltisaksa kirjanduses peetakse eeskujulikuks baltlaseks seda, kes ei jäta kodumaad ka kõige karmimatel aegadel ning peab endale alandavaks põgeneda isegi mässajate püssi palge eest (sõnadega Ich bleibe lõpeb nii mõnigi raamat....)" Näiteks Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades" on kõne all "postile jäämine", mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mõttes käituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv on Himmelstiern esineb kahes episoodis, esimeses lahkub ta kirikust, kui Timo Eeva ja Jakobiga aadlipingis istet võtab, seejuures "nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta tõmbas oma Reinholdi enesega kaasa ja ütles kiledalt, nii et see oli üle poole kiriku kuulda: "Eher werde ich im Kuhstall mein Gebet sagen! Da weiss man wenigstens, wo man ist
Liitlastest ühises kommunismivastases võitluses on saanud “tänamatud natsio- nalistid”, kes keele- ja kodakondsuspoliitikaga diskrimineerivad venelasi. Nii deržavnikud kui demokraadid ei tunnista okupeerimist või kasutavad eufemismi “inkorporeerimine”. Kuigi Vene Föderatsioon on end ametlikult kuulutanud Nõu- kogude Liidu õigusjärglaseks, ei tunnistata Balti küsimuses nende vahel seost. Demokraadid arvavad, et ajaloolise ülekohtu on korvanud see, et baltlased vaba- nesid 1991. aastal eeltingimusteta. TÄNUAVALDUS Artikkel on kirjutatud sihtasutuse Eesti Teadusfond (grant nr 6896) toel. 153 THE COLLAPSE OF THE SOVIET UNION AS PRESENTED IN RECENT RUSSIAN MEMOIR LITERATURE Toomas KARJAHÄRM The article provides reference and analysis of the representation of the collapse
tähtsamate ehitiste rajamine kõrgetele savist platvormidele. tsikuraat-massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn, glasuurtelliste helesin. värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Paabeli torn-7 astet, igaüks eri värvi. Mesopotaamia reljeef oli madal. Vabaplastika oli reljeefist veelgi kohmakam. Olid reljeefid, seinamaalid, skulptuurid. Indo-Euroopa rahvad:Hetiidid ja Pärsia suurriik-Indoeurooplased on kõik rahvad Indiast Euroopani, kes kõnelevad sugulaskeeli. Ka baltlased, kuid mitte eestlased. Nende algkodu oli kuskil Idaeuroopas või Kasahstanis. 3000 eKr lõpp-2000 a algus eKr. rändasid välja. Umb. 2000a eKr rändasid Balkani ps kreeklaste esivanemad, aarialased Indiasse, pärslased Iraani, hetiidid Väike-Aasiasse. Euroopasse germaani rahvad, keldid, itaalikud. hetiidid:1700 eKr Väike-Aasias, kultuuri vahendajad Euroopa ja Lähis-Ida vahel.Võtsid kasutusele hobukaariku, sõjakaarikud tõid edu vallutustel, kohandasid kiilkirja oma keelele
Mõlema järel on keiser lasknud ka nuhkida. Mõlemad loobuvad põgenemast. L. Lukas on toonud välja selle, et "baltisaksa kirjanduses peetakse eeskujulikuks baltlaseks seda, kes ei jäta kodumaad ka kõige karmimatel aegadel ning peab endale alandavaks põgeneda isegi mässajate püssi palge eest (sõnadega Ich bleibe lõpeb nii mõnigi raamat....)" Näiteks Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades" on kõne all "postile jäämine", mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mõttes käituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv on Himmelstiern esineb kahes episoodis, esimeses lahkub ta kirikust, kui Timo Eeva ja Jakobiga aadlipingis istet võtab, seejuures "nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta tõmbas oma Reinholdi enesega kaasa ja ütles kiledalt, nii et see oli üle poole kiriku kuulda: "Eher werde ich im Kuhstall mein Gebet sagen! Da weiss man wenigstens, wo man ist
sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas, vahel oli ka mitu kiviringi. Suurim Jõelähtmes. Valitsev kalmevorm kuni 1.s.Laevkalmed ümbritsevad kujud olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat neist Saaremaal Sõrve poolsaarel. 6. Muinaseestlaste suhted naabritega 7-11.s. 7.-8. sajandil ehitati Kagu-Eestis palju linnuseid, sest baltlased tegid sel ajal katseid tungida Eesti aladele. Keskmisel rauajal elavnes suhtlemine ülemeremaadega (Eestist on leitud mitmeid Skandinaaviast pärit esemeid). Skandinaavlased tegid rahulike kaubandussidemete kõrval ka sõjaretkeid Eestisse. 600. aastal tuli oma väega Eestisse rootslaste kuningas Ingvar, kes hukkus sel sõjaretkel Eestis ning ta ka maeti Eestisse. Kaotusele järgnenud suvel tegi Ingvari poeg eduka tasuretke. Viikingiajal (800-1050) suhted
saadeti ka Läti kommunistlike väeosi. Mais algas eesti vägede suurpealetung, et viia lahingutegevus võõrale pinnale. Aprillis toimus Lätis riigipööre. Eestlased olid lepinguliselt seotud veel vana valitsusega, mistõttu tekkis konflikt Balti Landeswehri ja Rauddiviisiga, mida koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz. 23. juunil sai Landeswehr Võnnu all lüüa ja Lätis taastus rahu sõlmimisel vana riigikord. Augusti lõpul soovis Venemaa rahukõnelusi. Liitlased ja teised baltlased polnud huvitatud ja eestlased üksi separaatrahu sõlmida ei söandanud. Oktoobris alustas Loodearme suurt pealetungi Petrogradi vallutamiseks, eestlased toetasid seda tiibadelt. Loodearmee purustati. Novembri keskpaigast alates püüdis Punaarmee iga hinna eest Narvat vallutada, viimane katse oli 31. Detsembril 1919. Detsembri algul algasid Tartus rahuläbirääkimised. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska ja vene Adolf Joffe. Rahutingimused: Nõukogude
Esitas oma nägemuse Liivimaa ajaloost. Bruiningk oli sündinud Tartus Hellenurme mõisa omaniku pojana. Tema vanaisa oli üks talupojasõbralikumaid mõisnikke. Suguvõsa olid algselt literaadid, hiljem aadlikuseisusse jõudnud. Ülikooli lõpetamise järel sai temast Liivimaa rüütelkonna arhivaar, hiljem sekretär. Pöördus hiljem arhiivi tagasi. Asus seda korrastama. Elu viimased 30 aastat veetis arhiivis. Isegi Läti vabariik jättis ta sellesse ametisse. Saksa ristirüütlid päästsid baltlased ähvardavast ründest. Pärisorjus on siia jõudnud Preisimaa ja Poola kaudud. Baltisaksa esivanemad pole halvemad/paremad kui 12 teiste maade aadlikud; Suur osa talupoegi säilitas vabaduse kaua aega, kuni Põhjasõjani. Alles Sheremetjevi käik hävitas nende vabaduse. Siis algas talurahva olukorra halvenemine ning sunnismaisus sai üleüldiseks ja muutus pärisorjuseks
Mõlema järel on keiser lasknud ka nuhkida. Mõlemad loobuvad põgenemast. L. Lukas on toonud välja selle, et "baltisaksa kirjanduses peetakse eeskujulikuks baltlaseks seda, kes ei jäta kodumaad ka kõige karmimatel aegadel ning peab endale alandavaks põgeneda isegi mässajate püssi palge eest (sõnadega Ich bleibe lõpeb nii mõnigi raamat....)" Näiteks Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades" on kõne all "postile jäämine", mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mõttes käituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv on Himmelstiern esineb kahes episoodis, esimeses lahkub ta kirikust, kui Timo Eeva ja Jakobiga aadlipingis istet võtab, seejuures "nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta tõmbas oma Reinholdi enesega kaasa ja ütles kiledalt, nii et see oli üle poole kiriku kuulda: "Eher werde ich im Kuhstall mein Gebet sagen! Da weiss man wenigstens, wo man ist
et paljud venelaste poolt okupeeritud aäadeW pärinevad sõjavangid ei tahtnud või ei julgenud enam ,,töörahva paradiisi" tagasi minna. Tänu osavale propagandale ja pärast sõda tekkinud olukorrale, täiendusid nii Võõrteegtoni rügementide read kiiresti kogenud sõjameestega, keda kohe võis kasutada ilma suurema väljaõppeta. Prantsuse Võõrleegion koosnes 1945.a. alates peamiseli endistest saksa sõjavangidest ja ida- aladeli pärinevaist saksa sõjaväes teeninuist ((venelased, baltlased, ungarlased, rumeenlased jt.). Leegioni oli juhtunud ka mõningaid prantslasi (belglastena või sveitslastena) kes olid vabatahtlikult teeninud idarindel kommunistide vastu, või keda süüdistati muudes pattudes ja koostöös saksa okupanttdega. Tõelisi seiklejaid või kurjategijaid, peale mõne üksiku erandi vana ennesõjaaegse ..päranduse" näol nüüd leegionis enam ei olnud. End vabatahtlikena kohustades viieks aastaks leegionis teenima, lootsid kõik ida-aladelt
Põhiline tingimusteta erapooletuse hoidmine ja pol. blokkidega mitteühinemine. Kuidas aga erapooletust hoida kahe suurriigiga sõja korral Baltimaade territoorimil, sellest polnud programmis sõnagi. Eesti otsustav välispoliitiline orienteeritus Saksamaale sai alguse 1936.a. Saksa välispoliitika Eesti ja Lätiga hakkas ka just muutuma 1936.a. Et sõda N.Liiduga on vältimatu ja sakslased lähevad läbi Balti riikide, seepärast peavad baltlased sakslastega kokku leppima. Arenesid ka Eesti majandussuhted Saksamaaga. Inglismaa osakaal hakkas vähenema. Olulisel kohal kaubavahetuses olid põlevkivisaadused. Eesti sõjaväelaste otsus arendada koostööd saksa sõjaväelastega. Kokkulepe sõjalise informatsiooni vahetamisest N.L. kohta. Saksa luureaparatuuri paigaldamine Eestisse. Siiski ei takistanud see Hitleril veidi hiljem sõlmimast Molotov-Ribbentropi pakti. Rootsiga
Arheoloogia (loengu materjalid) Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud as...
kuni 19. sajandini kasutati vana kirjaviisi 1843. a Kuusalu pastor Ahrens koostas grammatika PõhjaEesti kirjakeele alusel, mis sai 1872. a üldkehtivaks Kultuurielu: õitsengu tipul olev baltisaksa kultuur ja kujunev eesti kultuur olid tihedalt läbi põimunud haritud eestlane ei olnud mõeldav ilma saksa seltskonnata 19. sajandi valitsevaks vaimsuseks oli romantism ja kuna sellel oli omane huvi eksootiliste rahvaste ja rahvakultuuri vastu, siis hakkasid siinsed baltlased tegelema eesti rahvakultuuriga sai alguse estofiilne liikumine kultuur elu organisatsiooniliseks vormiks olid baltisaksa seltsid baltlaste kultuur elu koondus Tartusse, kus oli kaks keskust: Tartu ülikool ja Raadi mõis Tallinnas koondus kultuurielu muuseumide ümber: Tallinn Muuseumiühing ja Provintsiaalmuuseum Tartus Õpetatud Eesti Selts 4.5 Rahvuslik liikumine Eeldused: rahvusluse ja romantismi levik Euroopas 19. sajandil, mis tõi kaasa rahvusriikide kujunemise 19.
astroloogia on sündinud Mesopotaamias. Siit levis see edasi naabermaadele ja kreeklaste kaudu ka Euroopasse. 5. INDO-EUROOPA RAHVAD. HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK INDOEUROOPLASED. Indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased, leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased tänapäeval arvavad, et indoeurooplaste algkodu asus kuskil Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis. Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid. Tõenäoliselt tegelesid nad rändkarjakasvatusega
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esi...
Algkoduks Mustast merest ja Kaspia merest põhja poole jääv stepivöönd. ~3000- 2000 eKr algas nende väljaränne algkodust. · aasialased India · pärslased Iraan (Pärsia) · armeenlased Kaukaasia · hetiidid Türgi (Väike-Aasia) · kreeklased Balkan · itaalikud Itaalia · keldid Briti saared, Prantsusmaa, Hispaania · germaanlased Skandinaavia, Põhja-Saksamaa · slaavlased Kesk-Euroopa · baltlased Läti, Leedu, Poola Hetiidid Anatoolia. Polnud soodsaid tingimusi põlluharimiseks, leidus palju kivi ja puitu. Maavarad: kuld, vask, hõbe, raud. Esimesed, kes rauda kasutasid (sulatamine). Täiustasid ratast (kuus kodarat), leiutasid sõjakaariku. Sekundaarne tsivilisatsioon. Kiilkiri, usund ja valitsemise viis olid üle võetud Mesopotaamiast aga kohandati. Oluline roll sõjalisel ülikkonnal. Vabad talupojad. Orjade roll väike. 1700-1200 eKr.
Joodi õlut, lauldi, mängiti ja tantsiti ringitantsu. Tantsijad liikusid lauldes üksteise käest kinni hoides, esimese pahem käsi sirutatud tagumisele tantsijale, tagumise parem käsi ette sirutatud esimesele tantsijale üle õla, esimese pahemast käest kinnihoidmiseks. Nii liigutakse läbi kambrite ja akende, üle katuste, jne. Tihti käib pillimees rongi-tantsijate ees." Baltisakslased,Mõisad Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Deutschbalten) vahel ka baltlased, mitte segada ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Liivimaad, Eestimaad ja Kuramaad asustanud sakslased ehk saksa diasporaa Baltikumis. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud ülemkiht. Alates praeguse Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti
Homerose eeposed-Trooja sõjast jutustavad muistsed lood „Iilias“ ja „Odüsseia“, mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Hominiidid – vt. mõistet „inimlased” Indoeurooplased - indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased ja leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased arvavad tänapäeval, et indoeurooplaste algkodu (nii nimetatakse tavaliselt kohta, kust võis teatud keelte levik ja rahvaste eraldumine alguse saada) asus kuskil Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis. Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid
intelligentne abikaasa. Rootsile tundus 1741 olevat sobiv moment ja kuulutas Venemaale sõja. 1743 sõda lõppes Turu rahulepinguga ja Rootsil tuli Venemaale veelgi alasid loovutada. Kõik privileegid kinnitati Balti aadlile taaskord. Rootsi revansiidee tõusis taas päevakorrale, kui võimule tõusis Gustav III (ooperis tehti talle lõpuks atentaat). Gustav III hakkas idapiiri kindlustama, hakkas kindlustusi ehitama Suomenlinnas. Saatis Baltikumi salakuulajaid, et teada saada, kelle poole baltlased hoiavad. Katariina II oli kehtestanud asehalduskorra. Sel ajal olid privileegid kahanenud. Gustav III lootis, et äkki nüüd saab aadlilt kohapealt toetust. Kõige otsustavam oli taaskord Türgi. 1787 oli alanud järjekordne Vene-Türgi sõda. Aasta hiljem sõlmiti nende vahel vastastikuse abistamise leping. Rootsit toetas Inglismaa. Aastal 1788 esitas Rootsi Venemaale ultimaatumi (muuhulgas nõuti Eesti- ja Liivimaa tagastamist Rootsile). Ka see sõda kulges Rootsile ebasoodsalt. 1790 tulid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
