rahvas. Et turvaliselt võimul püsida, pidi keiser rahva meeleolusid arvestama. Lisaks tuli ette palju õukondlaste vandenõusid ja sõjaväe mässe. Paljud keisrid kukutati võimult, kas tapeti või aeti pagendusse, vahel neid seejuures ka vigastati, näiteks torgati pimedaks. Pikka aega polnud Bütsantsi keisrivõim päritav. Tegelikkuses määras keiser ise enale järeltulija, kes oli ühtlasi tema kaasvalitseja. Uue keisri kroonis Bütsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriah. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles Bütsantsi langusajastul XI sajantist alates. Keisrile allusid mitmesuguseid riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad. Kõrgemad ametnikud määras keiser enemasti aristrokraatide hulgast. Bütsantsi sõjaväe tuumiku moodustas antiikaja lõpul palgaarmee, mis alates VII sajandist põhjalikult ümber korraldati. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus
Preestri ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirkuteenusi. Ametisse pühitses preestri piiskop. Klooster eremiitide kogukond. Püha Benedictu tegi kloostri ja uued reeglid, (monte cassino klooster). Tsölibaat keeld abielluda. Misjon ristiusu lähetamine mittekristlastele. Misjonär levitaja. Abt mungakloostri juht. Abtiss nunnakloostri ülem. 8. Kirikulõhe. 1054. A jaguneb ristiusu kirik kaheks: Idakirik ehk õigeusu kirik: patriah, Kreeka ja kohalikud keeled, abielukeeld vaid kõrgvaimulikel. Läänekirik ehk katoliku kirik: Ladina keel, paavst, abielukeeld kõigil vaimulikel. 9. Bütsants. Ida-Rooma riik. 324-330 Konstantinoopoli ehitamine. Byzantion > Konstantinoopol > Istanbul. Keiser Justinianus Esimene 527- 565: Vallutas Itaalia, Kartaago. Annab välja tsiviilseaduste kogu ehk Rooma õiguse. Laseb ehitada Hagia Sophia katedraali. Keiser piiramatu võimuga.
isanda heaks mõisategu töö mõisniku majapidamises loonusrent talupojad maksid mõisnikule osa oma saagist kirikukümnis kümnendik saagist, mis tuli maksta kirikule kaheväljasüsteem põllumaa on jagatud kaheks, pool maad on vilja all, pool puhkab § 8 Bütsants Justinanus teod, väljapaistvamad · vallutati Põhja-Aafrika ja Itaalia · lasi ehitada Hagia Sofia kiriku · lasi kokku koguda seadused § 9 Keisrivõim Patriah Bütsantsi kiriku pea mosaiik värvilistest kivikestest kokku pandud pilt ikoon pühapilt § 11 Araablased beduiin rändkarjakasvataja Muhamed islami usu rajaja Islam muhamedi usk Allah islami jumal kaliif araablaste valitseja koraan islami pühakiri mosee araablaste pühakoda 622 islami ajaarvamise algus ( Muhamed põgenes Mekast Mediinasse ) § 14 Keskaegsed linnad Miks eraldus käsitöö põlluharimisest ?
Augustinus- oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Friedrich I- oli saksa kuningas alates 1152, rooma keiser alates 1155 kuni surmani Niccolo Machiavelli-oli renessansiaegne itaalia poliitik ja filosoof . Gregorius VII-oli paavst 1073-1085.Ta oli 157.paavst Leo IX-paavst,tänu kellele 1054.aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega et tema ja Konstantinoopoli patriah Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteist kirikust välja. Michael Cerularius-Konstantinoopoli patriah,tänu kellele 1054.aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega et tema ja Leo IX heitsid vastastikku teineteist kirikust välja. Heinrich IV- oli Franki ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma keiser ning Heinrich VIII nime all ka Baieri hertsog. Ta oli Heinrich III poeg. Aquino Thomas -teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat.Tuntumad teosed on Summa
Hoolimata sellest, et Bütsantsi keisrid pidasid end ristiusu kirikute ja Rooma paavstide ülemvalitsejateks, ei suutnud nad paavste enda võimu all hoida. Bütsantsi keisrid olid piiramatu võimuga valitsejad. Nad ümbritsesid end suure luksusega ja nad kandsid kullaga kaunistatud rüüd. Keisritega suhtlemiseks olid ette nähtud üksikasjalikud reeglid. Kõik pidi rõhutama, et valitseja seisab alamatest kõrgemal. (Rahvas < Patriah < Keiser < Jumal) (lk 48) 5. Bütsantsi suhted muu maailmaga Rahvastiku koosseisult oli Bütsants väga kirev riik. Lisaks põhirahvale, kreeklastele, elasid siin paljude teistegi rahvuste esindajad. Kõiki keisri alamaid, vaatamata nende rahuslikule päritolule, nimetati romealasteks. Bütsantsi kodanikele sisendati, et nad on jumala poolt valitud rahvas ja on seetõttu teistest üle. Seetõttu olid bütsantslased sageli kõrge enesehinnanguga ja naaberrahvaid
Katoliku kirikus kokku oli neid 7. Sakrament oli püha toiming mille viib läbi preester kirikus,et anda edasi jumala arm. 1. Ristimine. 2. Armulaud. 3. Leeritamine. 4. Abielu 5. Vaimulikuks pühitsemine Bütsantsi kultuur Usk ristiusk. 1054 Katolik kirik lõhenes 2-ks: roomakatolik (Lääne-euroopa) Kreeka katolik (Ida-rooma impeerium) Erinevused: Lääne kirikupea on paavst. Ida kirikupea on patriah. Lääne euroopas kirikupea ei allunud keisrile , Idas aga allus. Läänes kehtis tsölibaadi nõue. Idas see puudus. Arutluse teema: Varakeskaegne Euroopa kus ühiskonna areng või langus. Tuleb võrrelda lääne euroopat ja Bütsantsi.5-11 saj Alateemad : kirik, valitsemine, riik, kultuur, majandus, sõjad, vallutused. Keskaja ühiskond oli feodaalne kord( feodaalne killustatus). Vasalli kohustused : abistamine sõjas , rahu ajal nõustama, truu olema jne Pms iga mees valitses oma maad
- Palmipuude püha - Kristlikus kalendris on palju pühi, mis on seotud pühakute eludega · Ametid: - Piiskop, kes juhatus armulaua teenistus ja oli koguduse vaimuelu eest eesseisja. - Ülem vaimulik - Koguduse vanemad (piiskopi abilised) ehk presbüter, diakon - Preester (pastor, kirikuõpetaja). Preestritele nõudmised: · Kristlikud keskused on Jeurusalemma, Antiookia, Aleksandria, Rooma, Konstantinoopol. - Igal keskusel oli oma eesseisjana piiskoop ehk patriah. Patriarhaat oli tema võimu piirkond. - Patriarhaat jagunes provitsindeks, mille ees olid piiskopid. Läänekirikus on peapiiskopid, kes on tähtsamad provitnsi juhid ja idas metropoliit - Provints jaguneb kihelkondadeks, milles on piiskopi pääratud preester/pastor/presbüter - Kihelkondadest koosnev ühendus on praost. - Hierhia on vajalik probleemide lahendamiseks · Kirikukogu ehk sinod - 2 korda aastas käijakse koos, et arutada probleeme - Õigus teha igasuguseid otsuseid
· Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta · Vabadele talupoegadele säilitati maavaldus ja see pidurdas põllumajanduse langust, samas jätkus ka orjanduslik kord Riigikorraldus Ilmaliku elu korraldus kuulus keisrile ehk basileusele (tal oli seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Keiser nimetas sisse Konstantinoopoli usujuhi ehk patriaadi. See juhtis õigeusu ehk Kreeka-Rooma kirikut. Ilma tema loata ei jõustunud ükski kiriku otsus. Bütsantsi patriah ei saavutanud mitte kunagi nii suurt võimu kui Rooma paavst (sõltus keisri ehk basileuse tahtest, kuna keiser määras ta ametisse). Keiser Justiniaanus (527-565) Teened, mis ta riigis ära tegi: · Purustas vandaalide riigi aastal 534, see asus Lääne-Rooma riigi aladel. · Vallutas Itaalia Ida-Gootide käest tagasi 554 · Liitis Bütsantsiga Hispaania · Laskis ehitada Hagia Sophia katedraali
Suur osa Väike Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt, tekkisid ristisõjad. 1453 vallutati Konstantinoopol türklast epool. Bütsants nõrgenes veelgi. Keiser ehk Basileus oli piiramtu võimuga. Keisrit nõustas aristrokaatlik senat. Hipodroomi parteid ja sõjaväejuhtkond ohustas aeg ajalt keisri võimu. Alles XI sajandist kinnistus traditsioon, et keiser ise määras oma järglase. Konstantinoopoli patriah tema võim pärines Kristuselt. Maa jaotati sõjaväe eingkondadeks teemadeks, mida juhtis strateeg. Sõjaväe põhiosa kujunes maaväest stratioodidest, kes said maatüki teenistuse eest ja pidid ise end ülal pidama, see tagas armee usaldusväärsuse.Algselt talupojad vabad. Makse maksti riigile. Maksu laekumise eest vastutas terve küla. Võlgu jäänud talupojad müüsid maa ja läksid linna. Keiser püüdis seda protsessi peatada, kuis
Sellel perioodil Bütsantsi kõige suuremad vaenlased olid lõunaslaavlased ( bulgaarlased ) , kes tungisid Balkani poolsaarele, kes rajasid sinna ka oma riigi. Tänapäeval on lõunaslaavlaste järeltulijad horvaadid, serblased, sloveenid. Araablased vallutasid Põhja Aafrika ja Lähis Ida ( 7. sajandil ). Bütsantsi riik püsis 15. sajandini. 9) Bütsants ühiskond ja kultuur Seal loobuti palgasõjaväest ja mindi üle feodaalkorrale. Keisrile allus Konstantinoopoli patriah. Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Ta andis välja seadusi, oli kirikujuht ja talle allus sõjavägi. Ka kohtuvõim allus talle. Keiser ei allunud seadustele. Bütsantsi keiser pidas ennast kogu kristliku maailma valitsejaks. Kuid ka keiser pidi kellegile alluma, selleks oli jumal. Alates 10. sajandist hakkas Bütsants tagasi vallutama talle varem kuulunud alasid Süüria, Armeenia, Lõuna Itaalia ja Bulgaaria. 9. sajandil võtsid bulgaarlased üle Bütsantsi õigeusu
annaabi.ee 
