Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"1016" - 145 õppematerjali

1016 - 1035 – Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu.
thumbnail
20
txt

Arvutid II labor

0 150 992 160 1000 160 1 2 0.0 150 992 432 1000 432 1 2 0.0 150 992 464 1000 464 1 2 0.0 150 992 496 1000 496 1 2 0.0 150 992 528 1000 528 1 2 0.0 150 992 392 1000 392 1 2 0.0 150 992 360 1000 360 1 2 0.0 150 992 328 1000 328 1 2 0.0 150 992 296 1000 296 1 2 0.0 152 1032 72 1040 72 1 4 0.0 152 1032 208 1040 208 1 4 0.0 152 1032 344 1040 344 1 4 0.0 w 1000 24 1024 24 0 w 1024 24 1024 56 0 w 1024 56 1032 56 0 w 1000 120 1024 120 0 w 1024 120 1024 88 0 w 1024 88 1032 88 0 w 1000 88 1016 88 0 w 1016 88 1016 80 0 w 1016 80 1032 80 0 w 1000 56 1016 56 0 w 1016 56 1016 64 0 w 1016 64 1032 64 0 w 1000 160 1024 160 0 w 1024 160 1024 192 0 w 1024 192 1032 192 0 w 1000 192 1016 192 0 w 1016 192 1016 200 0 w 1016 200 1032 200 0 w 1000 224 1016 224 0 w 1016 224 1016 216 0 w 1016 216 1032 216 0 w 1000 256 1024 256 0 w 1024 256 1024 224 0 w 1024 224 1032 224 0 w 1000 296 1024 296 0 w 1024 296 1024 328 0 w 1024 328 1032 328 0 w 1000 392 1024 392 0 w 1024 392 1024 360 0 w 1024 360 1032 360 0

Informaatika → Arvutid
7 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid I LAB2

w 624 592 624 576 0 w 760 496 760 512 0 w 760 512 632 512 0 w 632 512 632 496 0 w 760 424 760 432 0 w 760 432 632 432 0 w 632 432 632 424 0 w 568 648 256 648 0 w 256 648 256 328 0 152 920 512 992 512 1 4 0 5 w 848 416 920 416 0 w 920 416 920 496 0 w 920 528 920 640 0 w 920 640 840 640 0 w 920 520 904 520 0 w 904 520 904 560 0 w 904 560 848 560 0 w 920 504 904 504 0 w 904 504 904 488 0 w 904 488 840 488 0 152 1024 304 1096 304 1 2 5 5 w 808 216 1016 216 0 w 1016 216 1016 296 0 w 1016 296 1024 296 0 w 1024 312 1016 312 0 w 1016 312 1016 512 0 w 1016 512 992 512 0 w 1016 216 1104 216 0 w 1016 512 1088 512 0 L 1568 928 1568 1000 0 0 false 5 0 L 1736 928 1736 1000 0 1 false 5 0 I 1504 880 1504 816 0 0.5 5 I 1632 872 1632 808 0 0.5 5 150 1632 744 1632 680 1 2 0 5 150 1744 744 1744 680 1 2 5 5 150 1856 744 1856 680 1 2 0 5 w 1504 800 1504 744 0 w 1632 808 1632 776 0 w 1632 776 1520 776 0 w 1520 776 1520 744 0 w 1504 800 1752 800 0 w 1624 760 1568 760 0

Informaatika → Informaatika
5 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kaubaalused

Euroalus Põhja-Ameerika alused Põhja-Ameerikas on peamiselt kasutusel 10 alusetüüpi. Top 10 alusetüüpidest on enimkasutatav Toiduainetööstuse Assotsiatsiooni (GMA) alused, mis moodustab kõikidest uutest Põhja-Ameerikas toodetud alustest 30%. ISO standard tunnustab GMA alusetüüpi ühena kuuest standardmõõdust. Tähtsus Mõõtmed (mm) Mõõtmed Kasutusala (tollides) 1 1219 x 1016 48 x 20 Toiduained 2 1067 x 1067 42 x 42 Telekommunikatsioonid, värvid 3 1219 x 1219 48 x 48 Õlid 4 1016 x 1219 40 x 48 Kivitööstus, tsement 5 1219 x 1067 48 x 42 Keemia, joogid 6 1016 x 1016 40 x 40 Piimatööstus

Logistika → Baaslogistika
15 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Uncertainty Ambiguity and Complexity in Project Management

Referatiivne artikkel Kodutöö 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.SISSEJUHATUSEKS............................................................................................ 4 2.TEADMIKE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 3.PROJEKTI MONITOORING..................................................................................7 4.TERVIKLIKKUSE MUDEL..................................................................................... 9 5.ARUTELU JA TAGAJÄRJED................................................................................ 11 KIRJANDUS......................................................................................................... 12 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on refereeritud L...

Keeled → Inglise keel
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

FÜÜSIKA TUUMAREAKTSIOONID

FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ. TUUMAREAKTSIOONID Tuumareaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutuvad ainete tuumad. Tuumareaktsioonid jagunevad kaheks: 1) Lagunemisreaktsioonid. Rasked tuumad lagunevad neutronite mõjul kildtuumadeks, toimub ahelreaktsioon. Nende reaktsioonidega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Neid reaktsioone saab mõõdukuse piirides hoida nt mõnda neutroneid neelavat metalli kasutades. Ahelreaktsioone saab pidurda kriitilise massiga. Neid reaktsioone kasutatakse tuumaelektrijaamades. 2) Ühinemisreaktsioonid. Kergete tuumade ühinemisreaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks. Sellised reaktsioonid toimuvad päikesel ja teistel tähtedel väga kõrgetel temperatuuridel (miljonite kraadide juures). Selle käigus ühinevad vesiniku aatomid heeliumi aatomiteks. Neid reaktsioone ei saa kasutada aatomielektrijaamades, sest need toimuvad nii kõrgetel temperat...

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
14
txt

ALU: F0=A B (aritmeetiline liitmine) F1=ror A (ringnihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A and B

w 192 248 192 280 0 w 192 280 496 280 0 w 1408 232 1392 232 0 w 640 216 656 216 0 w 208 216 208 296 0 w 224 232 224 312 0 w 240 232 240 328 0 w 256 216 256 344 0 w 240 328 672 328 0 w 704 248 720 248 0 w 720 248 720 232 0 w 1232 424 1408 424 0 w 256 344 672 344 0 w 672 344 688 344 0 w 1168 552 1216 552 0 w 272 248 272 360 0 w 272 360 736 360 0 w 288 248 288 376 0 w 288 376 736 376 0 w 1152 760 1216 760 0 w 176 264 176 408 0 w 192 408 1016 408 0 w 208 296 208 424 0 w 224 424 1104 424 0 w 240 328 240 440 0 w 256 440 1032 440 0 w 272 360 272 392 0 w 272 392 272 456 0 w 736 376 752 376 0 w 496 280 512 280 0 w 1360 632 1360 488 0 w 1360 488 1472 488 0 w 1360 488 1360 296 0 w 1552 616 1552 488 0 w 1552 488 1504 488 0 w 1552 488 1552 296 0 w 1088 328 1328 328 0 w 1328 328 1328 136 0 w 1328 136 1408 136 0 w 272 456 272 472 0 w 272 472 272 520 0 w 288 456 288 376 0 w 240 520 240 568 0 w 240 520 240 440 0

Informaatika → Programmeerimine - python
97 allalaadimist
thumbnail
10
txt

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU

5 w 608 256 544 256 0 w 608 224 552 224 0 w 608 192 560 192 0 w 168 344 168 208 0 w 96 208 168 208 0 w 96 176 136 176 0 w 136 176 136 384 0 w 704 280 768 280 0 w 704 248 760 248 0 w 704 216 752 216 0 w 704 184 744 184 0 150 864 232 912 232 1 4 0 w 768 280 848 280 0 w 848 280 848 248 0 w 864 248 848 248 0 w 744 184 848 184 0 w 848 184 848 216 0 w 864 216 848 216 0 w 752 216 840 216 0 w 840 216 840 224 0 w 864 224 840 224 0 w 864 240 840 240 0 w 840 240 840 248 0 w 840 248 760 248 0 w 912 232 1016 232 0 w 1016 232 1176 232 0 x 1224 210 1270 213 0 24 A=B 150 888 440 936 440 1 2 0 150 888 536 936 536 1 3 0 150 888 608 936 608 1 4 0 150 888 680 936 680 1 5 0 w 136 176 136 104 0 w 168 208 168 96 0 w 192 240 192 88 0 w 232 272 232 80 0 w 136 104 48 104 0 w 168 96 40 96 0 w 192 88 32 88 0 w 232 80 24 80 0 w 48 104 40 776 0 w 40 96 32 784 0 w 32 88 24 792 0 w 24 80 16 800 0 w 40 776 800 776 0 w 32 784 808 784 0 w 24 792 816 792 0 w 16 800 824 800 0 w 800 776 800 696 0 w 888 696 800 696 0

Informaatika → Sissejuhatus...
59 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Materialiteaduse üldalused vene keeles

). C : = t + l + d t ­ ( ); l ­ , ; d ­ , (). . t. () (. ), . : t = 0(1 + T) 0 ­ ; ­ . 0, 0 (0): t = 0(1 + T). > 0. : , . , . . 11.5 0 0. ( Hg) . . Nb, 9,2 . , . 150 . , . 20. 11.7 ­ . ­ , . . . ­ . . B ­ . . C ­ . () . . ( ). . . 1010 ­ 1016 ·. , . . . ( ). U. . : 1) ; 2) . . ­ . , . . (, , ). = 1014 ­ 1016 ·, = 2 ­ 2,5 U = 20 ­ 40 /. . ­ . 21. . , , , . ( ). -. ( b). - , . ( ). . ( 90 ­ 95 % ), . , ( ) -, . 22. 12.4 , . . . ( ) . , , . , (Al2O3)

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
50
xls

EKodutöö-Tabelitöötlus. KT

Leida am 308 raamatupidaja Tootmine 1365 Andmed on lehel abitabel. 477 müügijuht Tootmine 1450 Luua liigendtabelid ja -diagra 463 tööline Tootmine 1116 lehtedel Liigendtabel ja di 316 koristaja Tootmine 672 2. 463 tööline Tootmine 916 319 dispetser Tootmine 1016 463 tööline Tootmine 794 332 autojuht Tootmine 1227 308 raamatupidaja Tootmine 1138 332 autojuht Tootmine 1472 463 tööline Tootmine 872 330 sekretär Tootmine 805 320 juhataja Tootmine 2772 308 raamatupidaja Tootmine 1238 338 treial Tootmine 1091

Informaatika → Informaatika ll
33 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Küsimused-vastused vene keeles

. 150 . , . 15. , 11.7 ­ . ­ , . . , : C = S/l S ­ ; l ­ . = Q/U (Q ­ ; U ­ ). r: r = /0 = C/C0 C0 ­ ; 0 ­ 8,8510-12 /. . : ­ . . B ­ . . C ­ . () . . ( ). . . 1010 ­ 1016 ·. , . . . ( ). U. . : 1) ; 2) . . ­ . , . . (, , ). = 1014 ­ 1016 ·, = 2 ­ 2,5 U = 20 ­ 40 /. . ­ . 16. ( ) 12.3.1 . , , , . ( ). -. ( b). - , . ( ). . ( 90 ­ 95 % ), . ,

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Part of british history

1.The leg of norm-when william 1 died normandy went to his oldest son robert,feudalism-land was given to lords who suported The domesday book-the first national census,11h 2.Anglo sax 410-793 wrom the jutes came from juteland,angles from south of denma, saxons from germ; deff-the new anglo saxon invaders were not organised centrally as the romans had been;days of the week 3.The celtic peop 500bc-43ad the cealts(fr) the brit(eng)the graels(irel) 4.Roman britain ad 43-410 britains helped the cauls fight against julius ceasar 5.the vihing793-1066 they came acress the north seam most viking who sailed overses were simply searching for letters land for their farms.alfred great ­the eng king, king canute 1016 of denmark captured the english

Ajalugu → British history (suurbritannia...
6 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Tsüstiline fibroos

Tsüstiline fibroos Sander Randoja 11. klass R2 Tsüstiline fibroos Tsüstiline fibroos on hingamiselundeid ja seedesüsteemi harvaesinev pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Näärmed produtseerivad tavalisest sitkemat sekreeti klooriioonide transpordi häire tõttu. Sekreet ummistab väikesi bronhe Emfüseem Südame parema poole hüpertroofia Haigustunnused · Pidev köha sitke rögaga · Füüsiline alaareng · Seedehäired · Kõhunäärme korduvad põletikud · Kopsujoonise deformatsioon · Kloriididesisaldus higis on suurenenud Tekkepõhjus, sagedus Geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal Kõige rohkem esineb Euroopas Kõikjal maailmas 1:2000 Eestis umbes 1:4500 kuni 1:8000 elussünni kohta Keskmine eluiga 31 aastat Ravi · Hingamisteede topistumise vältimine · Infektsiooni ennetamine · Kõhunäärmete ensüümide asendusravi · Bronhe laiendavad ravimid · Hormoonravi · antibiootikumid Kasutatud materjal: · https...

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
9
txt

Aritmeetika-loogika seade(ALU), F0 = A pluss B, F1 = shr A, F2 = inv B, F3 = A nor B

w 992 688 992 672 0 150 960 600 960 592 1 2 0.0 150 992 600 992 592 1 2 0.0 150 1024 600 1024 592 1 2 5.0 150 1056 600 1056 592 1 2 0.0 w 992 656 992 640 0 w 992 640 952 640 0 w 952 640 952 600 0 w 992 640 1032 640 0 w 1032 640 1032 600 0 w 976 688 976 632 0 w 976 632 984 632 0 w 984 632 984 600 0 w 984 632 1048 632 0 w 1048 632 1048 600 0 w 1056 656 1056 624 0 w 1000 624 968 624 0 w 968 624 968 600 0 w 1000 624 1056 624 0 w 1000 624 1000 600 0 w 1032 688 1032 656 0 w 1032 656 1016 656 0 w 1016 656 1016 600 0 w 1032 656 1032 648 0 w 1032 648 1064 648 0 w 1064 648 1064 600 0 150 1224 104 1232 104 1 2 0.0 150 1224 136 1232 136 1 2 5.0 150 1224 168 1232 168 1 2 0.0 150 1224 200 1232 200 1 2 0.0 150 1224 336 1232 336 1 2 0.0 150 1224 304 1232 304 1 2 0.0 150 1224 272 1232 272 1 2 0.0 150 1224 240 1232 240 1 2 0.0 150 1224 512 1232 512 1 2 0.0 150 1224 544 1232 544 1 2 0.0 150 1224 576 1232 576 1 2 0.0

Informaatika → Arvutid i
97 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Taoism

Taoism üldist Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioossne usk Peetakse tarkuseks ja eluviisi aluseks Tõeline hiinalik religioon Üks ,,Kolmest õpetusest" budismi ja konfutsianismi kõrval, millel põhineb hiina kultuur Levik Levinud enamjaolt Hiina aladel Levinud edasi ka Korea, Jaapani ja Kagu-Aasia aladele Alates 1960. aastatest muutus populaarseks ka läänemaailmas Eriti levinud Taiwanil Ajalugu Religioosse taoismi algus 142. aasta pKr Zhang Daoling sai Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt Põhiteos ,,Daodejing" (,,Kulgemise väe raamat") Autoriks Laozi, keda peetakse ka taoismi rajajaks Õpetuse alused Dao ­ toimimisviis, eluseadus Üksikisiku suhe maailmaga Muutuse ja vahelduse tsükliline kordus Ohvrite ja rituaalidega mõjutada ei ole võimalik Sundimatus Loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne Inimese intuitiivne inetlligentsus Pettekujutlused Toimimatus, mis ei sarnastu liikumatusega Tundeline suhtu...

Teoloogia → Religioon
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Araabia, Venemaa, Viikingid

Riik Araabia Venemaa Viikingid Paiknemine Araabia ps. Mustast merest Rootsi-Taani-Norra alad, Mesopotaamia ja Läänemereni, Britannia, Island, Kesk- Egiptuse naabruses Euroopa, Põhjamere saared Riiklus Kaliif ­ pealik Vürst ­ valitseja Inimesed olid vabad Dzihaad ­ püha sõda Jaroslav Tark tegi Bondid ­ inimesi juhtivad islami eest seadustekogu ,,vene taluperemehed Empiir ­ asevalitseja õigus" Trääl ­ ori Sultan ­ Druziina ­ vürsti Ting ­ koosolek väepealik/valitseja peamine sõjalise, Alltingid ­ maakondlikud ...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskaeg ajalugu - Inglismaa

põgenes linnast ning kogus suure sõjaväe. Knudi reetis ka Eadric Streona. 18. okt kohtusid väed Ashingtonis Essexis. Eadric ja tema mehed lõid verest välja ning jätsid Edmundi. Inglastele sai osaks täielik kaotus. Edmund põgenes, kuid oli mõne aja pärast siiski sunnitud Knudiga rahu sõlmima. Kokkuleppe kohaselt jagati maa Knudi ja Edmundi vahel. Knud- maad Thamesist põhja pool, Edmund- Wessex. Kokkuleppe tühistas Edmundi surm. 30. nov 1016 inglased tunnustasid Knudi oma kuningana. Pääses võimule olles arvatavasti vanuses 16-19. Maa jaotati nelja võimkonda: 1Eadric Streona- Mercia 2Erik- Northumbria 3Thorkell Pikk- East-Anglia 4Knud Suur- Wessex Kund abiellub Aethelredi lese Emmaga( eelnimetatud kuningaga oli tal 2 last Edward ja Alfred). Kuid Knudi ja Emma lastel eesõigus troonile. 1018 kogunes Oxfordis kogu ( nii inglasi kui taanlasi), mis otsustas, et ühiskondliku elu aluseks jääb kuningas Edgari koostatud seadustik.

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Inglismaa Keskajal

põgenes linnast ning kogus suure sõjaväe. Knudi reetis ka Eadric Streona. 18. okt kohtusid väed Ashingtonis Essexis. Eadric ja tema mehed lõid verest välja ning jätsid Edmundi. Inglastele sai osaks täielik kaotus. Edmund põgenes, kuid oli mõne aja pärast siiski sunnitud Knudiga rahu sõlmima. Kokkuleppe kohaselt jagati maa Knudi ja Edmundi vahel. Knud- maad Thamesist põhja pool, Edmund- Wessex. Kokkuleppe tühistas Edmundi surm. 30. nov 1016 inglased tunnustasid Knudi oma kuningana. Pääses võimule olles arvatavasti vanuses 16-19. Maa jaotati nelja võimkonda: 1Eadric Streona- Mercia 2Erik- Northumbria 3Thorkell Pikk- East-Anglia 4Knud Suur- Wessex Kund abiellub Aethelredi lese Emmaga( eelnimetatud kuningaga oli tal 2 last Edward ja Alfred). Kuid Knudi ja Emma lastel eesõigus troonile. 1018 kogunes Oxfordis kogu ( nii inglasi kui taanlasi), mis otsustas, et ühiskondliku elu aluseks jääb kuningas Edgari koostatud seadustik.

Ajalugu → Keskaeg
22 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Optiline kiirgus

Elektromagnetlainete Andrus Metsma skaala Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2007 Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • 1864.a. hüpotees elektromagnetlainete olemasolu kohta – inglise füüsik J. Maxwell • 1887.a. elektromagnetlainete avastamine – saksa füüsik H. Hertz • Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. • Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. • Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. • Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. • Nad on ka risti laine levimissuunaga. Elek...

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kasulikke valemeid

1 = 10-1 nm = 10-4 m = 10-7 mm = 10-8 cm = 10-9 dm = 10-10 m = 10-13 km 1 nm = 10-3 m = 10-6 mm = 10-7 cm = 10-8 dm = 10-9 m = 10-12 km 1 m = 10-3 mm = 10-4 cm = 10-5 dm = 10-6 m = 10-9 km 1 mm = 10-1 cm = 10-2 dm = 10-3 m = 10-6 km 1 cm = 10-1 dm = 10-2 m = 10-5 km 1 dm = 10-1 m = 10-4 km 1 m = 10-3 km 1 km2 = 106 m2 = 108 dm2 = 1010 cm2 = 1012 mm2 = 1018 µm2 = 1024 nm2 = 1026 2 1 m2 = 102 dm2 = 104 cm2 = 106 mm2 = 1012 µm2 = 1018 nm2 = 1020 2 1 dm2 = 102 cm2 = 104 mm2 = 1010 µm2 = 1016 nm2 = 1018 2 1 cm2 = 102 mm2 = 108 µm2 = 1014 nm2 = 1016 2 1 mm2 = 106 µm2 = 1012 nm2 = 1014 2 1 µm2 = 106 nm2 = 108 2 1 nm2 = 102 2 1 2 = 10-2 nm2 = 10-8 µm2 = 10-14 mm2 = 10-16 cm2 = 10-18 dm2 = 10-20 m2 1 nm2 = 10-6 µm2 = 10-12 mm2 = 10-14 cm2 = 10-16 dm2 = 10-18 m2 1 µm2 = 10-6 mm2 = 10-8 cm2 = 10-10 dm2 = 10-12 m2 1 mm2 = 10-2 cm2 = 10-4 dm2 = 10-6 m2 1 cm2 = 10-2 dm2 = 10-4 m2 1 dm2 = 10-2 m2 1 m2 = 10-6 km2 1 m3 = 103 dm3 = 106 cm3 =109 mm3 = 1018 3

Keemia → Keemia
107 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jaroslav Tark

Jaroslav Tark Arvatavasti 978-20.02.1054. Valitses aastast 987: 987-1010 oli Rostovi osastisvürst; 1010-1036 oli Novgorodi vürst; 1016-1018 ja 1019-1054 oli Kiievi suurvürst. Jaroslav põgenes Rootsimaale, sest ta isa tahtis teda karistada, sest ta oli vihane oma vanema venna peale ning lõpetas andami maksmise Kiievile. Tema poolvend saatis tema peale palgamõrvarid, õnneks ta õde hoiatas teda ja ta ei saanud surma. Suurem osa tema sõdadest olid tema sugulaste vastu. Jaroslav lasi Kiievisse rajada Kiievi Sofia katedraali, kaks kloostrit ja mitu kindlust Rossi jõele. Selleks, et tugevdada oma võimu ja suhteid teiste riikidega andis ta oma tütreid printsidele ja poegi printsessidele, sellistesse riikidesse nagu Norra, Prantusmaa, Ungari, Poola, Austria, Bütsants. Väidetavalt ehitas ta Tartusse oma kindluse, millele ta pani nimeks Jurjev, Püha Georgi järgi, peale võidukat sõjakäiku tšuudide vastu. Poola kun...

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
0 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagnetvõnkumine

Elektromagnetvõnkumine ­ el. välja, mag. välja, laengu, pige ja voolutugevuse muutumine ajas. Liigid: sumbuv võnkumine (süsteemi seesmise energia varal, tekitatakse võnkeringi abil, el. välja ja mag. välja prioodiline muutumine süsteemis eneses) Sunnitud võnkumine (perioodiliselt süsteemile välisjõudude mõjul tekkiv võnkumine, tekitatakse generaatori abil, mingi energia liik muudetakse el. energiaks. Isel. suurused: Periood ­ T aeg, mille jooksul laeng, pinge, voolutugevus, el. väli ja mag. väli saavutavad oma esialgse asendi nii märgilt kui ka väärtuselt. Kuna perioodiline liikumine on harmooniline, siis vaadeldakse võnkumisi 2 sekundis (ringjoonel) T=2LC ­ Thomsoni valem [T] = 1s. Võnkesagedus ­ f - võngete arv ajaühikus. f=1/T [f] = 1Hz Omavõnkesagedus - - võnkesagedus 2-s sekundis. =2f = 2/T [ ] =1rad/s. Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine. Vv saadakse vv generaatorite abil el. mag. induktsiooni nähtu...

Füüsika → Füüsika
117 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Polüvinüülkloriid

avastati see Töötemperatuur: 0...60 prantsuse keemiateadlase ning Läbilöögipinge: 39 (KV/mm) füüsiku Henri Soojusjuhtivus: 0.14-0.28 Victor Regnault poolt aastal 1835 ning (W/mK) teistkordselt 1872. Soojusmahtuvus: 0.9 (kJ) aastal sakslasest füüsiku Eugen Eritakistus: 1016 (Ω m) Baumanni poolt. 19. Sajandil arvasid paar saksa ettevõtjat, et oleks hea idee teenida raha valgustades inimeste kodusid karbiidlampidega. Aga hetkeks mil nad olid saanud valmis tonnide viisi atsetüleeni, et seda müüa igaühele kes nende lampe ostab, oldi leiutatud uued võimekad elektrigeneraatorid, mistõttu elektrilise valguse hind langes nii palju, et karbiidlampide äri lõpetati. 1912. proovis saksa keemik Fritz Klatte atsetüleeni saagast alles jäänud ainega

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagneetika

1. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus ja selle suund muutuvad ajas perioodiliselt. 2. Voolutugevuse amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 3. Pinge amplituud ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga : 4. Elektromagnetvõnkumine ­ elektromagnetvälja iseloomustavate suuruste perioodiline muutumine, see saab toimuda omavahel seotud kehadest koosnevas tervikus, mida nimetatakse võnkesüsteemiks. 5. Vabavõnku...

Füüsika → Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
1
doc

London

London London is the UK's largest and most populous metropolitan area and the largest urban zone in the European Union by most measures. In July 2007 it had an official population of 7,556,900 within the boundaries of Greater London, making it the most populous municipality in the European Union. History: The first major settlement was founded by the Romans in 43 AD. Canute took control of the English throne in 1016, controlling the city and country until 1035, when his death resulted in a reversion to Saxon control under his pious stepson Edward the Confessor, who refounded Westminster Abbey and the adjacent Palace of Westminster. By this time, London had become the largest and most prosperous city in England, although the official seat of government was still at Winchester. In the 16th century William Shakespeare and his contemporaries lived in London at a

Keeled → Inglise keel
8 allalaadimist
thumbnail
7
txt

Paralleelülekandega loendur mooduliga 10, -1

w 800 648 792 664 0 w 768 648 776 664 0 w 736 648 768 664 0 150 832 600 832 648 1 2 0.0 150 800 600 800 648 1 2 0.0 150 768 600 768 648 1 2 0.0 150 736 600 736 648 1 2 0.0 152 784 664 784 728 1 4 0.0 w 976 648 944 664 0 w 944 648 936 664 0 w 912 648 920 664 0 w 880 648 912 664 0 150 976 600 976 648 1 2 0.0 150 944 600 944 648 1 2 0.0 150 912 600 912 648 1 2 0.0 150 880 600 880 648 1 2 0.0 152 928 664 928 728 1 4 0.0 w 728 600 728 584 0 w 728 584 872 584 0 w 872 600 872 584 0 w 872 584 1016 584 0 w 1016 600 1016 584 0 w 1016 584 1160 584 0 w 1160 600 1160 584 0 w 760 600 760 576 0 w 760 576 904 576 0 w 904 600 904 576 0 w 904 576 1048 576 0 w 1048 600 1048 576 0 w 1048 576 1192 576 0 w 1192 600 1192 576 0 w 792 600 792 568 0 w 792 568 936 568 0 w 936 600 936 568 0 w 936 568 1080 568 0 w 1080 600 1080 568 0 w 1080 568 1224 568 0 w 1224 600 1224 568 0 w 824 600 824 560 0 w 824 560 968 560 0 w 968 600 968 560 0 w 968 560 1112 560 0

Informaatika → Informaatika
149 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade)

w 1128 528 1128 496 0 w 1128 496 1168 496 0 w 1168 496 1168 488 0 w 800 504 1000 504 0 w 800 536 992 536 0 w 1000 504 1000 440 0 w 1000 440 1040 440 0 w 1000 440 1000 304 0 w 1000 304 1040 304 0 w 1000 304 1000 160 0 w 1000 160 1040 160 0 w 1000 160 1000 24 0 w 1000 24 1040 24 0 w 992 536 992 472 0 w 992 472 1040 472 0 w 992 472 992 336 0 w 992 336 1040 336 0 w 992 336 992 192 0 w 992 192 1040 192 0 w 992 192 992 56 0 w 992 56 1040 56 0 w 800 568 984 568 0 w 984 568 984 512 0 w 984 512 1016 512 0 w 1016 512 1016 504 0 w 1016 504 1040 504 0 w 984 512 984 368 0 w 984 368 1040 368 0 w 984 368 984 224 0 w 984 224 1040 224 0 w 984 224 984 88 0 w 984 88 1040 88 0 w 800 600 976 600 0 w 976 600 976 552 0 w 976 552 1040 552 0 w 1040 552 1040 536 0 w 976 552 976 400 0 w 976 400 1040 400 0 w 976 400 976 256 0 w 976 256 1040 256 0 w 976 256 976 120 0 w 976 120 1040 120 0 x 1208 30 1233 36 0 24 y0 x 1218 164 1243 170 0 24 y1 x 1219 317 1244 323 0 24 y2 x 1221 457 1246 463 0 24 y3

Informaatika → Arvutid
59 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Arvutid labor nr 2 aritmeetika-loogikaseade

w 1576 392 1424 392 0 w 1424 392 1424 504 0 w 1048 112 1048 208 0 w 1048 208 1568 208 0 w 1568 208 1568 384 0 w 1568 384 1288 384 0 w 1288 384 1288 504 0 154 928 184 928 208 1 2 0 154 960 184 960 208 1 2 5 154 992 184 992 208 1 2 5 154 1024 184 1024 208 1 2 0 w 496 128 496 80 0 w 416 136 416 80 0 w 336 144 336 80 0 w 256 152 256 80 0 w 496 128 1032 128 0 w 1032 128 1032 184 0 w 416 136 1000 136 0 w 1000 136 1000 184 0 w 336 144 968 144 0 w 936 184 936 152 0 w 936 152 256 152 0 w 1016 184 1016 88 0 w 984 184 984 96 0 w 952 184 952 104 0 w 920 184 920 112 0 w 1072 88 1016 88 0 w 1016 88 480 88 0 w 1064 96 984 96 0 w 984 96 400 96 0 w 1056 104 952 104 0 w 952 104 320 104 0 w 240 112 920 112 0 w 920 112 1048 112 0 w 1024 208 1024 224 0 w 1024 224 1560 224 0 w 1560 224 1560 368 0 w 1560 368 1496 368 0 w 1496 368 1496 504 0 w 992 208 992 232 0 w 960 208 960 240 0 w 928 208 928 248 0 w 992 232 1552 232 0 w 1552 232 1552 360 0 w 1552 360 1360 360 0 w 1360 360 1360 504 0

Informaatika → Arvutid
50 allalaadimist
thumbnail
16
txt

Arvutid II labor

w 1072 288 1072 152 0 w 1072 152 1128 152 0 w 1072 152 1072 16 0 w 1072 16 1128 16 0 w 1000 536 1064 536 0 w 1064 536 1064 456 0 w 1064 456 1128 456 0 w 1064 456 1064 320 0 w 1064 320 1128 320 0 w 1064 320 1064 184 0 w 1064 184 1128 184 0 w 1064 184 1064 48 0 w 1064 48 1128 48 0 w 1056 528 1056 488 0 w 1056 488 1128 488 0 w 1056 488 1056 352 0 w 1056 352 1128 352 0 w 1056 352 1056 216 0 w 1056 216 1128 216 0 w 1056 216 1056 80 0 w 1056 80 1128 80 0 w 1016 520 1048 520 0 w 1048 520 1128 520 0 w 1048 520 1048 384 0 w 1048 384 1128 384 0 w 1048 384 1048 248 0 w 1048 248 1128 248 0 w 1048 248 1048 112 0 w 1048 112 1128 112 0 w 152 40 152 32 0 w 352 208 352 184 0 w 1088 536 1128 536 0 w 1088 304 1128 304 0 x 1202 324 1213 327 0 10 F2 x 1203 189 1214 192 0 10 F1 x 1199 56 1210 59 0 10 F0 x 1203 455 1214 458 0 10 F3 152 1168 480 1176 480 1 4 5 w 976 480 992 480 0 w 992 480 992 504 0 w 896 488 1000 488 0 w 928 496 1000 496 0

Informaatika → Arvutid
27 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

ALU A - B, shr A, set A, B, A xor B

0 150 904 280 904 296 1 2 0.0 152 936 312 960 312 1 4 0.0 w 904 208 936 208 0 w 872 200 936 200 0 w 872 184 936 184 0 w 904 176 936 176 0 150 872 168 872 184 1 2 0.0 150 872 216 872 200 1 2 0.0 150 904 224 904 208 1 2 0.0 150 904 160 904 176 1 2 0.0 152 936 192 960 192 1 4 0.0 w 904 88 936 88 0 w 872 80 936 80 0 w 872 64 936 64 0 w 904 56 936 56 0 150 872 48 872 64 1 2 0.0 150 872 96 872 80 1 2 0.0 150 904 104 904 88 1 2 0.0 150 904 40 904 56 1 2 0.0 152 936 72 960 72 1 4 0.0 M 984 232 1016 232 0 2.5 M 984 208 1016 208 0 2.5 M 984 264 1016 264 0 2.5 M 984 288 1016 288 0 2.5 w 960 440 976 440 0 w 976 440 984 440 0 w 984 440 984 384 0 w 984 384 984 288 0 w 960 312 976 312 0 w 976 312 976 264 0 w 976 264 984 264 0 w 960 72 984 72 0 w 984 72 984 208 0 w 960 192 976 192 0 w 976 192 976 232 0 w 976 232 984 232 0 L 656 488 656 520 0 1 false 5.0 0.0 w 656 464 656 488 0 L 640 488 640 520 0 0 false 5.0 0.0 w 640 416 640 432 0 w 640 432 640 456 0 w 640 456 640 488 0 w 640 416 656 416 0

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid
254 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Kõne-Opiaadid

Oopium Oopium Oopium on unimaguna kuivatatud mahl. sisaldab uimastavaid aineid morfiini (1016%) ja kodeiini (0,72,5%). on lähtematerjaliks sünteetilisele narkootilisele ainele heroiinile. Oopiumis leiduvaid alkaloide nimetatakse opiaatideks. Oopiumi tavaliselt suitsetatakse. Puhta oopiumi omadused Kummitaoline, kleepuv mass Värvus on tumepruunist mustani Lõhn võib olla meeldiv ja ebameeldiv Süüdatuna tekib raske suits Suitsetatav oopium on kuiv ja rabe Manustamise viisid Suitsuna Pulbrina Joogina Süstlaga Opiaatide hulka kuuluvad MorfiumTooroopium sisaldab 10% morfiumi. Morfium on oopiumi aktiivne osa ja ta saadakse oopiumist keemiliselt. . Morfiumi võib legaalselt kasutada ainult haiglates. Kodeiin HeroiinSaadakse morfiumi kuumutamisel HeroiinS koos äädikhappega ...

Inimeseõpetus → Inimese õpetus
14 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Lastindus ja laondus

S või mõne muu mõõtühikute süsteemi tunnus (merenduses üliharv). Viimane peamiselt anglosaksi maades Mõõtühikud · Joonmõõtmed ­ Kaubadokumentides näidatakse kaubaühiku suurimad mõõtmed ­ meeter (meetri kordsed ­ dm, cm, mm ...) ­ jalg (foot) 1 jalg=12 tolli (inch); 1 jalg=30,48 cm · Massiühikud ­ kaubadokumentides tuleb jälgida millist mõõtühikut kasutatakse ­ (meeter)tonn = 1000 kg (metric ton) ­ pikk tonn = 1016 kg (long ton) ­ lühike tonn = 954 kg (short ton) · Mahuühikud ­ kuupmeeter ­ m3 ­ liiter ­ l ­ 1 liiter = 0,001 m3 ­ kuupjalg ­ cu ft ­ kuupsüld ­ cord ­ kasutatakse nt ümarmetsa veol ­ gallon ­ gal ­ vedelikel: 1 gal (U.S)~3,785 m-3, 1 gal (Imp)~4,546 m-3 Mõõtühikud · Stoovimistegur ­ S.F ­ stowage factor ­ kui suure ruumala võtab enda alla lasti üks massitonn. Lastide tähtsaim iseloomustaja.

Logistika → Lastindus ja laondus
20 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Lastindus ja laondus

S või mõne muu mõõtühikute süsteemi tunnus (merenduses üliharv). Viimane peamiselt anglosaksi maades Mõõtühikud · Joonmõõtmed ­ Kaubadokumentides näidatakse kaubaühiku suurimad mõõtmed ­ meeter (meetri kordsed ­ dm, cm, mm ...) ­ jalg (foot) 1 jalg=12 tolli (inch); 1 jalg=30,48 cm · Massiühikud ­ kaubadokumentides tuleb jälgida millist mõõtühikut kasutatakse ­ (meeter)tonn = 1000 kg (metric ton) ­ pikk tonn = 1016 kg (long ton) ­ lühike tonn = 954 kg (short ton) · Mahuühikud ­ kuupmeeter ­ m3 ­ liiter ­ l ­ 1 liiter = 0,001 m3 ­ kuupjalg ­ cu ft ­ kuupsüld ­ cord ­ kasutatakse nt ümarmetsa veol ­ gallon ­ gal ­ vedelikel: 1 gal (U.S)~3,785 m-3, 1 gal (Imp)~4,546 m-3 Mõõtühikud · Stoovimistegur ­ S.F ­ stowage factor ­ kui suure ruumala võtab enda alla lasti üks massitonn. Lastide tähtsaim iseloomustaja.

Logistika → Logistika
15 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Päikesesüsteem ja tähed

pinna temperatuur ja kaaslased üldiselt) Jupiter-päikesest kauguselt viies planeet ja päikesesüsteemi suurim planeet, kaaslasi 79 Saturn-päikesesüsteemi suuruselt teine planeet,maast 9x suurem, kaaslasi 62, temperatuur 11 700kraadi Uraan-pinnatemperatuur -197kraadi, kaaslasi 27 Neptuun-mass on Maa omast 17korda suurem, kaaslasi 14 3.Kui suur on parsek ja üks valgusaasta? Parsek 1 pc = 3,08572 × 1016 Valgusaasta 1pc= 3,26ly 3 × 1013 4.Tähe sünd Tähtede vahelises ruumis liiguvad gaasi ja tolmu pilved massiga u ( 105 - 106 ) Mo umbes (10-100) pc ning konsentratsiooniga ~ 102 pilve hakkab kokku tõmbuma kui gravitatsiooni energia pilves on suurem kui osakeste soojusliikumise energia, pilve pöörlemise energia ja pilve magnetenergia. 5.Tähe elu Termotuuma reaktsioonid käivituvad tähes temperatuuril 8. miljonit kraadi

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
2 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Lastid/lastiplaanid

mrgised , kokku klmuvad liigutamise lastide kokkusoobivuse seisukohalt gruppidesse: Agressiivsetega lastid(soojus, gaas , ise sttivad jne) agtessiivsetele tegurite mjule alluvad lastud(alluva I gruppi ainete toimele) neutraalsed lastid (puuduvad agressiivsed omadused ja ise ka ei allu agressivsetele lastide toimele) Lasti mthikud Joonmtmed- Euroopa - 1m angolaksi maades 1jalg inglise foot , 12meetrit=12tolli=1.3jardi Massimthikud ton = 1016 kg , short ton 954 kg Stoovimistegur ( stowage factor)-V(ruumala)laeva trmmis 1tonni lasti paigaldamiseks.hik on m3/t vi kuupjalg/tonn Lastiplaan __________ lastiplaan peab tagama: Meeskonna ja lasti ohutuse Lasti vigastuseta sihtsadamasse toimetamise Laeva kandevime ja mahutavuse efektiivseima kasutamine Lhima lastimise ja lossimise aja Lastiplaan koost. lasti andmete phjal arvestades: Pstuvus peab olema positiivne Peab olema tagatud optimaalne trimm Peab olema tagatud pikitugevus

Merendus → Merepraktika
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Dielektrike elektrijuhtivus

nr 4 1,84*10-3 0,166 4,35*10-3 2,29*109 5,18*1011 8 1,89*10-3 0,171 5,40*10-3 9,20*109 1,01*1012 9 1,98*10-3 0,170 3,80*10-3 4,38*109 1,21*1012 10 1,58*10-3 0,150 2,90*10-3 3,02*109 2,28*1011 13 1,62*10-3 0,160 5,60*10-3 1,21*1013 1,29*1015 Tulemuste analüüs: Tahkete dielektrikute mahueritakistus jääb vahemikku 1013 ­ 1016 m (neutraalne); 109 ­ 1013 m (polaarne). Pinnaeritakistus üldiselt vahemikus 108 ­ 1013 . Võrreldes kirjanduse andmeid katseliselt saadud tulemustega on näha, et mahueritakistus jääb kõigil juhtudel polaarse dielektriku vahemikku; ka pinnaeritakistus on samalaadne võrreldes eelnevalt välja toodud vahemikega ­ välja arvatud viimasena katsetatud plaadi (nr. 13) korral, mil tulemus oli kahe suurusjärgu võrra kõrgem.

Elektroonika → Elektrimaterjalid
45 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Maa-rühma planeedid

· Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi · lõunapoolusel geisrid · Marsi kaaslased ­ Phobos ja Deimos Phobos ja Deimos · kreeka keeles ,,hirm" ja ,,ahastus" · korrapäratu kujuga kaljurahnud · Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, pinnal palju kraatreid Phobos · Phobos on neist suurem ning Marsile lähemal (9377 km), lühikese tiirlemisperioodiga · Deimos u 2 korda väiksem · massid 1,072 x 1016 (Phobos) ja 1,48 x 1015 kg (Deimos) Deimos Aitäh kuulamast!

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ristiusustamine

Kirjelda inim. Maailmapilti Keskaegse inimese jaoks oli maailm korraldatud Jumala poolt. Ühiskond oli jagunenud kolme seisusesse: vaimulikud, aadlid, talupojad. Kõigil olid omad kohustused ja ülesanded: palvetamine, sõdimine, töötamine. Peale selle uskus keskaja inimene, et maailmas toimub pidevalt võitlus hea ja kurja vahel. Hea on pärit Jumalast, kuid halb aga saatanast. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp ­ viimane kohtupäev, mille järel lähevad head ­ Jumala järgijad ­ paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse. Keskaegses usklikkus ühiskonnas olid tähtsal kohal pühakud (kuulsad usklikud) ja reliikviad (pühakute säilmed), samuti palverännakud pühadesse kohtadesse ­ eriti Jeruusalemma. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp ­ viimane kohtupäev, mille järel lähevad head ­ Jumala järgijad ­ paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse Kirjelda ristiusustamise protsesse Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kui...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

ASTRO KT küsimused

(paremale suunduv nool) lõunapoolkeral. 3. Neptuun, mille keskmine kaugus Päikesest on 30 a.ü., avastati 1846.a. Mis aastal lõpetab Neptuun ümber Päikese oma esimese täistiiru, arvestades avastamise ajast? 1/T2ruudus=1/30kuubis. (164,3) 4. Spektrijoone punanihke järgi määrati galaktika eemaldumise kiiruseks 250km/s. Kui kaugel asub see galaktika meist? Vanus anda kilomeetrites. v=H*s s=v/H. S=250/75(see 75 on const)=3,33 Mpc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m 5. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesest, planeetidest, tähtedest, asteroididest. 6. Loetlege 8 suurt planeeti alates Päikesest! Merkuur, Veenus, Maa(kuu), Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Mis on komeet? sabatäht, kivimitest ja jääst koosnev suure orbiidiga taevakeha, mida ümbritseb udu. 8. Mis on tähesuurus? Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. 9. Mis on Linnutee?

Astronoomia → Astronoomia
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vara-Keskaeg, Viikingid, Ristiusk Vara-Keskajal, Bütsants.

Kutsutakse Venemaad valitsema. Umbes tuhandedal aastal võtsid vastu ristiusu ja jäid paikseteks. Riikide tekkimine skandinaavias Taani ­ Tekkis 960a. Harald Sinihammas võttis vastu ristiusu ja laiendas riiki Rootsi arvelt ja mingi ajal ühendas Norra.Kuningas Knut Suur 1018-1035 valitses korraga Taanit, Rootsit ja Inglismaad. Tema surma järel jäid ainult Taani valdused aga riik kui selline oli olemas ja eksisteeris. Norra- 996a. Olav Trygvason ühendas riigi, Olaf Püha ajal 1016.-1028. Võeti vastu ristiusk. Svölaste maa keskosas ja Götalaste maa sellest lõunas, aga 11ndal sajandil ühendas Olaf Svölekuningas mõlemad piirkonnad, hakkas juurduma ristiusk, mis juurdus alles 12ndal sajandil ja tähtsamaks linnas oli Upsala. 12ndal sajandil hakati ristiusustama Soomet, rootslased põhjast, venelased idast, 12nda sajandi lõpuks enamus Soomest kuulus Rootsile. Bütsants Ülevaade varasemast ajaloost, 395a. Keiser Theodosius jagas riigi kaheks, Lääne-Roomaks

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keskaeg - konspekt

Siidid ­ koraan olulisem. Sunniidid ­ sunna olulisem. Suurbritannia piktid ­ kohaliku rahavastiku tuntuim hõim. Rooma provints Britannia ­ 43a. ­ 5 saj algus. Anglosakside vallutused ­ algas 7 saj, nad rajasid terve suurbritannia peale oma kungriike kuulsaim ­Wessex, 829 sai anglosakside maast inglise kuningriik. Viikingite rünnakud - alates 8saj, anglosaksid ühendasid kungriike, viikingid said endale kungriigi kaguosa, kus oli taani õigus, uued vallutuse 10 saj - 1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa. Normandlastest said aga Hastingsi lahingus luau. Maa jagati prantsuse parunite vahel.

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kes on britanlased?

, et hoida Keltid Wales Inglismaast eemale. See oli suur tamm ma peal ja see venitati põhjast lõuna walesi piiri ääreni, Inlismaal ja Walsis oli 240km pikkune ja selle osi näeb veel tänapäevalgi.(2pilt)(Bayeuxi vaip. See kunstiteos jutustab Anglosaksi vallutamine Inglismaal.) Järgmine oluline areng Briti ajaloos tuli 793 e.kr kui Vikingid tulid Skandinaaviast Inglismaale. Nad tulid Põhja elama ja tegid linna nimega York mis sai nende kuningriigi pealinnaks. Aastal 1016 Kanuti poeg Taani kuningas sai Inglismaal õigusriigi. Ta valitses kuni 1035. Viimast edukat sissetungi Suurbritanniasse oli William vallutaja ja tema sõjavägi kes tuli Normandiasse põhja-Prantsusmaalt. 1066 aastal ajalukku kuulunud Inglise lahing mida kutsuti Hastsangi lahinguks kus William alistas Anglo-saksi kuninga Haroldi. William sai Inglismaa kuningaks ja see sai alguse nn `` Norman conquest of England ´´ Tehti tikitud friis mõõtmatega 70m ja 50cm Bayeuxsi

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Päike

PÄIKESEST Anu Palmi PÄIKE - TAVALINE TÄHT Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st miljardist tähest meie galaktikas. Läbimõõt:1392 mln km Temp: 5500 K (pinnal),15,600,000 K (tuumas) Kaugus Maast: u. 150 mln km PÄIKESE EHITUS l Päike on gaasiline keha millel ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. l Valgust tekitav sfäär e. Fotosfäär U. 400 km paksune l Fotosfäärist kõrgemale jääb atmosfäär 2.kihist Kromosfäär ja kroonist l Kromosfääri paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile ilmutab ennast punase sähvatusena enne päikese kustumist l Kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber ulatub kuni kahe päikese läbimõõdu kaugusel. PÄIKESE EHITUS Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% mas...

Füüsika → Astronoomia ja astroloogia
32 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Taoism

Valga Põhikool 8B klass Riina Udovenko ,,Taoism'' Ühiskonnaõpetus Taoism Taoism (eesti keeles on seda sõna mõnikord kirjutatud ka kujul daoism; hiina keeles lihtsustatud kirjas (dàojiào)) on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismikõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus s...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
23 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

“Neetud” - Kristel Kriisa

“Neetud” Kristel Kriisa Kadre Ruth Peirumaa 7A Tabasalu Ühisgümnaasium 2014 Sisukord 1. Autorist 2. Tegelaste iseloomustus 3. Kokkuvõte I osa 4. Kokkuvõte II osa 5. Peamised probleemid 6. Minu arvamus 7. Raamatust 8. Pildid 9. Kasutatud kirjandus Autorist  Kristel Kriisa on pärit Raplamaalt, väikesest külast nimega Varbola.  2000. aastal lõpetas ta Märjamaa Gümnaasiumi ning astus Tallinna Ülikooli.  Aastal 2006 sai temast ametlikult inglise keele õpetaja.  2011. aastal sai Kristel Kriisa Tallinna Ülikoolist magistrikraadi kirjaliku tõlke erialal.  Praegu töötab ta Jüri Gümnaasiumis inglise keele õpetajana.  Kristel Kriisal on ilmunud kaks raamatut: “Neetud” “Piinatud hinged” Tegelaste iseloomustus Mirt- viisakas, tagasihoidlik, korralik tütarlaps, kes oli ühtlasi raamatu peategelane. Ronan- väga tagasihoidlik, viisakas, müstiline ning kes ...

Kirjandus → Kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Makroökonoomika KT1

Q = 0,8 Q - 40 + 240 0.2Q = 200 Q' = 1000 2. Kulumultiplikaator KSP = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 3. Autonoomsete maksude multiplikaator KT = -c/(1-c) = -0,8 / ( 1 - 0,8 ) = -4 4. Kui palju tuleks muuta autonoomseid investeeringuid I0 , selleks, et kaoks SKP lõhe. Potentsiaalse SKP väärtus on 1025. Languslõhe: Q = Q* - Q' = 1025 - 1000 = 25 Q = Ksp * I I = Q / Ksp = 25 / 5 = 5 5. Kui palju tuleks muuta autonoomseid makse T0, selleks, et kaoks SKP lõhe. Potentsiaalse SKP väärtus on 1016. Languslõhe: Q = Q* - Q' = 1016 - 1000 = 16 Q = KT * T T = Q/KT = 16/-4 = -4 19."Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: 1.valitsuse katset piirata sularaha tehinguid 2.valitsuse kavatsust lahendada sularaha puudust raha ohjeldamatu juurdetrükkimisega 3.situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei julge neid osta pidades neid nn. "rämpsvõlakirjadeks" 4.olukorda, kus investoritel puudub huvi oma rahaga turule tulla, kuna võlakirjadelt

Majandus → Makroökonoomika
405 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Kordamine Kosmoloogiaks

(puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. ­ TÄHE KIIRGUS Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. DOPLERI EFEKT - lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Parallaksi järgi kauguse mõõtmisel on ühikuna võetud kasutusele PARSEK (pc) ­ kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund (pannakse kirja tähtede kaugus). 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. ABSOLUUTNE TÄHESUUURUS ­ M=m+5-5logp Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nimetatakse Galaktikaks. Taevas

Astronoomia → Astronoomia
11 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Olümpiamängude Referaat

ÜLENURME GÜMNAASIUM 10B klass Olümpiamängud Referaat Juhendaja: Omar Saksing Koostaja: Kätlin Lumi Ülenurme 2011 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................3 1. OLÜMPIAMÄNGUDE LIIGID.................................................................4 1.1 Antiikolümpiamängud............................................................................4 1.2 Vaheolümpiamängud............................................................................5 1.3 Suveolümpiamängud............................................................................5 1.4 Naiste Olümpiamängud.........................................................................6 2. OLÜMPIAMÄNGUDE AJALUGU.........................

Sport → Sport/kehaline kasvatus
56 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Polüvinüülkloriid

40% plastifikaatorit sisaldav materjal on elastne ja külmakindel. Polüvinüülkloriid ei põle. 3 Tihedus: 1,44(g/cm3) Tõmbeelastsus (kuiv): 3000 (MPa) Kuulkõvadus: 130 (N/mm2) Töötemperatuur: 0...60 Läbilöögipinge: 39 (KV/mm) Soojusjuhtivus: 0.14-0.28 (W/mK) Soojusmahtuvus: 0.9 (kJ) Eritakistus: 1016 ( m) Keemilised omadused PVC on keemiatööstustele üks kõige kasumlikum toode. Toodetust kasutatakse maailmas üle 50% ehitustel. Ehitusmaterjalina on PVC odav, vastupidav ning lihtne kasutada. Viimaste aastatega on PVC hakkanud asendanud paljusid traditsioonilisi ehitusmaterjale nagu puit, betoon ja savi. Tänapäeval võib PVC-d leida väga erinevatel elualadel. PVC kasutusalad PVC on esimene plast, mida hakati kasutama toidu pakendamisel, näiteks pudelites

Keemia → Keskkonnakeemia
64 allalaadimist
thumbnail
11
txt

Arvutid 2 labor

w 472 232 472 504 0 w 480 224 480 496 0 w 488 216 488 488 0 w 496 208 496 480 0 w 608 696 608 712 0 w 608 712 1032 712 0 w 1032 712 1032 536 0 w 1032 536 1312 536 0 w 1312 536 1312 456 0 w 1312 456 1376 456 0 w 608 656 616 656 0 w 616 656 616 704 0 w 616 704 1024 704 0 w 1024 704 1024 528 0 w 1024 528 1304 528 0 w 1304 528 1304 448 0 w 1304 448 1312 448 0 w 1312 448 1312 320 0 w 1312 320 1376 320 0 w 608 616 624 616 0 w 624 616 624 696 0 w 624 696 1016 696 0 w 1016 696 1016 520 0 w 1016 520 1296 520 0 w 1296 520 1296 440 0 w 1296 440 1304 440 0 w 1304 440 1304 312 0 w 1304 312 1312 312 0 w 1312 312 1312 240 0 w 1312 240 1320 240 0 w 1320 240 1320 224 0 w 1320 224 1312 224 0 w 1312 224 1312 184 0 w 1312 184 1376 184 0 w 608 576 632 576 0 w 632 576 632 688 0 w 632 688 1008 688 0 w 1008 688 1008 512 0 w 1008 512 1288 512 0 w 1288 512 1288 432 0 w 1296 432 1296 304 0 w 1304 296 1304 176 0

Informaatika → Arvutid ii
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varakeskaegne Euroopa

Mis on saaga ja ruunikivi? Saaga ­ suuline pikem jutustus ajaloosündmustest kirjanduslikus vormis, tuntuim ,,Vanem Edda". Ruunikivi ­ haua- või mälestusmärk. 22. Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse? Keldi hõimud, roomlased, germaani hõimud (anglid, saksid), taanlased. 23. Millist osa etendasid anglosaksid SBR ajaloos? Nende vallutatud alast kuj. hiljem Inglismaa. 24. Kuidas on normannid seotud SBR ajalooga? Käisid Inglismaal rööv- ja rüüsteretkedel, 1016 ­ alistasid kogu Inglismaa. 25. Mis juhtus SBR-s 1066.a.? Hertsog Cuillaume alistas anglosaksid lahingus Hastingsi lähedal 14.okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel? Kateder ­ piiskopi jutlustamistool. Toomakapiitel ­ piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded? Piiskopil ­ ordineerimine, leeritamine, kõige pühitsemine, sisseõnnistamised, vaimulike kontrollimine

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun