Lootos (lootoslill; ladina keeles Nelumbo) on taimede perekond lootoseliste sugukonnast. Perekonnas on kaks liiki: ameerika lootos ehk kollane lootos ning india lootos, mis on India rahvuslill. Lootos näeb üsna vesiroosi moodi välja, ent nad ei ole lähedalt sugulased: nad kuuluvad samasse klassi, aga erinevatesse sugukondadesse. Kõige lihtsam on neid eristada lehtede või vilja järgi. Antiikajal nimetati lootoseks mitmesuguseid taimi, näiteks egiptuse lootost ja india lootost, mesikat ja mõnd puuliiki. Vesiroosi õiepunga ja õie kujutist on kreeka kunstis sageli kasutatud ornamendi, näiteks lootospalmettornamendi loomisel.
ja ‘’Ramajana’’. India elanikest on tänapäeval 80% hinduistid. Hindud on enamasti taimetoitlased. Hinduismi 3 aspekti, mis tähtsustavad inimese-looma suhet: 1.Ahisma- vägivallatuse printsiip 2.Samsara- taassündide protsess 3.Karma- varasemad teod määravad käesoleva seisundi. Hinduism: Brahma Brahmal peaaegu puudub selgelt eristatav jälgijaskond, talle on pühendatud vaid 1 tempel. Teda kujutatakse istumas lootos- istmel. Ta on 4 näoga, mis vaatavad igasse ilmakaarde ning sümboliseerivad nelja veedat, nelja ajastut ja nelja seisust. Tal on 4 kätt, mis hoiavad valitsus- keppi, palvehelmeid ja veeda raamatuid. Hinduism: Višnu Enim kummardatud. Peafunktsiooniks on tagada headuse võit kurjuse üle. Kujunenud päikesejumalast ning päikeseks kehastudes jõuab 3 sammuga ühest kosmose otsast teise. Hinduism: Šiva
zoohooria e. loomlevi väga erinevad: takjas, õun, maasikas, tamm võilill, pappel 0.2 mg ornitohooria kõrrelised kõrvits üle 10 kg mürmekohooria sinilill, kopsurohi anemohooria e. tuullevi võilill võilill, pappel, saar, pajulill hüdrohooria e. vesilevi lootos, vesiroos Autohooria -- oma vahenditega lemm-malts maarjalepp Idanemine Puhkeperiood mõnel liigil pole vajalik paju, paljud ristõielised Idanemisvõime lootos, eostaimed sajandeid kultuurtaimed 4 - 5 aastat Seemnepank põlluteraviljad 7 - 12 aastat umbrohud aastakümneid
2600 eKr., Sakkarast Egiptuse skulpt., pea Giza kalmistult, u. 2551 eKr. Egiptuse skulpt., Vaarao Mykerinos ja ta naine, Gizast u. 2470 eKr. Püloon e. väravehitis lahtine sammasõu sammassaal Jumala kuju Eg. Uue Riigi arh., Egiptuse templi PLAAN Egiptuse arh., PÜLOON Eg. Uue Riigi arh., Amoni templi nn. Sfinkside avenüü, u.1800 eKr suletud avatud lootos protodooria pungkapiteeliga õiskapiteeliga sammas palmkapiteeliga sammas papüürussammas papüürussammas sammas Egiptuse SAMBATÜÜBID aknad Eg. Uue Riigi arh., Amon Ra tempel Karnakis Eg. Uue Riigi arh., Amon Ra tempel Luxoris, sissepääs u.1417 1379 eKr Eg. Uue Riigi arh., Hatshhepsuti matmispaik, u.1480 eKr, Deir el Baharis Eg. Uue Riigi arh., Ramses II tempel Abu Simbelis, u.1257 eKr Eg. pinnakunst,
Veel erinevaid loomi: Amuuri tiiger (Panthera tigris altaica) Hiina alligaator (Alligator sinensis) Kaksküürkaamel (Camelus bactrianus) Hiina faasan (Phasianus colchicus) Loomade liigirikkus on väga suur, veel suurem on aga taimede liigirikkus, mis kasvavad Hiinas väga erinevate kliimadega aladel, mistahes maastikel. Erinevaid taimi: Bambus (Bambuseae) Ploomiõied (genus Prunus) Lootos (Nelumbo nucifera) Orhidee (Orchidaceae) Palju Hiina eluslooduse liike leidub ka mujal maailmas, kuid on ka suur arv liike, mis on ainult Hiinale iseloomulikud. Ülaltoodud näidetest on Eestis nii orhideesid kui ka amuuri tiigreid, hiina alligaatoreid (loomad on esinadtud Tallinna loomaaias). Punane panda (Ailurus fulgens) Punane panda elab mägistes metsades, ta on suhteliselt väike, tal on kohev saba ja taaruv kõnnak
makrokosmose ühtsust ning nende jõudude eri tasandite sümboolseid vastavusi. Dharmaratas Dharmaratta kaheksa kodarat sümboliseerivad Buddha Kaheksat Õilsat tõde ja kolmeharuline märk Triskele rattakeskmes tähistab Buddhat, Dharmat ja Sanghat. Need on kolm baaselementi budismis. Budda kerjakauss ehk p ott Patra Kerjakauss on munkluse ja munkade eluviisi sümboliks Bodhipuu Bodhipuu all istudes ja mediteerides saavutas Budda Valgustatuse Lootos Virgumise sümbol Kasutatud kirjandus http://wiki.zzz.ee/index.php/Kaheksaosaline_tee http://et.wikipedia.org/wiki/Budism http://www.hot.ee/hanneskree/budism.htm http://www.nyingmabuddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=listcats&cat_id=679&Itemid=2 http://et.wikipedia.org/wiki/Budismi_s%C3%BCmbolid Tänan kuulamast!
Hiina Hiina ühiskond 16. 18. sajandil Püsis keskaegne seisulik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel koondus võim pealinnades ja provintsides eunuhhide kätte, riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika, favoritism ja seadusetus. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. 1622. aastal alustas salaühing ,,Valge Lootos" mässu, mille tagajärjel kukutati Mingi dünastia. Mandzude armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja vallutas varsti kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal moodustas aga õigusteta ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased. Hiina lihtrahvas oli õigusteta alamkiht. Tekkis arvukalt uusi salaühinguid. Kultuur Qingi dünastia ajal Hariduselus olulisi muudatusi polnud
pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Uue riigi ajal - tänu poliitilisele võimsusele ja tihematele kultuurisidemetele - võetai Ees- Aasiast ja Kreetalt üle uusi elemente. Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Vana-Egiptuse kujutav kunst
säilinud maailmaime. Surnute linnas asus ka templeid ning sfings. Templid- tavaline Egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast teadlatud, osaliselt peal lahtinine ehitis. Templite juures asusid ka obeliskid, mis olid püstitatud päikesejumala auks. Nelinurkne kõrge kivisammas, püramiidia. Tavalised sambad pandi kokku suurtest kiviblokkidest ning ülaosas meenutasid Egiptuses kasvavaid taimi(palm, papüürus, lootos) Karnak ja Luxor Aastaks 1500 ekr oli haudade röövimine nii levinud, et enamik hauakambreid rüüstatiüsna kiiresti pärast matuseid.Vaaraod otsustasid kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi- valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Maalikunsti ja skulptuur Kogu Vana-Egiptuse kujutava kunsti mälestistele on iseloomulik range ja tardunud
Kuigi Siddhartha ütles lahti kuningaseisusest, jäi ratas sümboliseerima tema vaimset autoriteeti ning hiljem Buddha õpetust. Buddha esimest jutlust nimetati "Dharmaratta (seadmuseratta) esimeseks pöörlemapanekuks." Budismi sümbolina kujutatakse sageli kaheksa kodaraga ratast, mis viitab budistlikus õpetuses kesksel kohal olevale üllale 8-harulisele teele. Dharmaratas võib olla ka hulgaliste kodaratega, sel juhul sümboliseerivad kodarad lõpmatut sündide ja taassündide ahelat. Lootos sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Budistide pühakiri ütleb: "inimese vaim on plekitu, nagu tärkav lootos mudases vees, mis ei saa ometi selliseks (mudaseks)". Inimeste süda on nagu veel avanemata lootoseõis. Erinevates budismi suundades on lootosel veidi erinevad tähendusvarjundid, samuti on lootoseõie värvidel erinevad tähendused. PÜHAD TEKSTID Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Sajandeid andsid budistlikud mungad ja nunnad Buddha õpetusi edasi suuliselt. 1
Kombed erinevad piirkonniti Näiteks Tiibetis on iseloomulik palveveskite keerutamine, mõnel pool helistatakse kellasid vms. Sümbolid Sümbolid: ratas, kala, merikarp, vaas, lill, vihmavari, palvelipp, lõputu sõlm. Püha lause (mantra): "O(o)m mani padme hu(u)m" (on ka teisi kirjapilte), millel on palju tõlgendusi. Buddha kujud ilmusid u. 1. saj. eKr, varasematel aegadel kujude loomist tauniti. Sümbolid Seadmuseratas ehk Dharma, 8- osaline ratas Lootos Pühad paigad Templid Kloostrid Buddhaga seotud kohad Põhja- Indias Pühad paigad Pühad tekstid Budismis on suurel arvul pühakirju, mis liigituvad teemade järgi kaanoniteks Lisaks Buddha õpetustele sisaldavad need luulet, filosoofiat, ajalugu, elulugusid, praktilisi harjutusi jpm. Tripitaka on tähtsaim pühakiri, koosneb kolmest osast. Kommentaare tekstidele kirjutatakse tänapäevani. Pühad tekstid Levik maailmas Tiibet, Hiina. Jaapan. Korea Lõuna-Korea
Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Esimene päev......................................................................................................... 3 Avinurme vallavalitsus......................................................................................... 4 Sotsiaal- ja turvakeskus....................................................................................... 4 Päevakeskus ,,Lootos"......................................................................................... 5 Teisipäev................................................................................................................. 5 Porkuni kool......................................................................................................... 5 Vao pagulaskeskus.............................................................................................. 7 Hooldekodu............................
ka provintsides. Riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika, seadusetus. Tekkis rahulolematus riigi sisekorraga,seal hulgas ka Kesk-Hiina haritlaskonna seas, kelle loodud uuendusliikumine nõudis valitsemisreformi, sõjaväe reorganiseerimist, põllumajanduse ja hariduse edendamist, sõnavabadust. Põhja-Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootos" 1622.aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiseni. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud, kes tungisid 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja 40 aastaga õnnestus neil vallutada kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu e Qingi dünastia. Ühiskond korraldati ümber: valitsevaks eliidiks mandzud, neist aste madalamal hiina ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased. Lihtrahvas moodustas alamkihi
Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid inimese pea ja lõvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme. Chephreni püramiidi juures on kuulus nn Suur sfinks (Chephreni nägu, 20 m kõrge, 57 m pikk). Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range. Polnud aknaid ega sambaid väljaspool. Väravaehitist nimetati püloon. Sambad olid rikkalikult kujundatud, jäljendasid taimevorme (lootos-, papüürus-, palmsambad). Kapiteeliks olid suletud või avatud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid. Tuntuimad templid olid Teeba linna lähedal asuvad Luksori ja Karnaki templid (ehitatud 16.-14. saj. e. Kr.). Templid moodustavad terve kompleksi. Mõned on hiigelsuured Amoni templi sammassaalis (Karnakis) on 134 sammast. Võimas on ka Ramses II ajal (13. saj. e. Kr.) ehitatud Ramasseum. Oli ka kaljutempleid. Tuntuim on Ramses II ajast Niiluse ääres olev Abu Simbel
Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis Samba osad: baas tüves kapiteel Sambaid eristatakse kapiteelide järgi Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena Templit ümbritses tugev kaitsemüür Püloon sissepääs templisse Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele
Vana riigi pealinn oli Memphis Naiste kostüüm valge; algab rindade alt; on ühe või 2 traksiga; Zoomorfne - loomakujuline; Antropomorfne - inimesekujuline Mehturt - taevavõlv (kõhualune täis taevatähti); lehm; Geb - nende: vennad: Osiris & Seth = abielu Nut - lapsed:õed: Isis & Neftis Seth - kurjajumal; pea on tundmatu; samastus Aapepiga; saatis liivatorme; Anubis - (= Osiris + Neftis); palsameerimisjumal; koer e saakal; Re - loob maailma: õhk=mees=Su=lõvi, niiskus=naine=Tefnut=lõvi; päikesejumal; peas päike & kobra ümber selle; pistriku peaga; silmahulkumaminemisejutt; sõidab paadiga üle taeva (idast läände); allmaailmas on 12 vööndit: öine nimi AUF; Aapep - madu, kes täitis kogu allilma (Tuat) Su - lõvipäine mees; Geb nende Tefnut - lõvipäine naine; Nut lapsed Hathor - armastusjumalanna; arenes Sehmetist (lõvipäine sõjajumalanna); vahel lehmapäine; käes on sistrum (muusikariist); tantsimise...
VAISNAVISM Hinduistidest on u. 78% e. u. 580 milj. visnuistid. Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu e. Narayana, kes on maailma looja ja hävitaja. Visnuism on panteistlik, kuna Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja universumis. Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust e. avataarat olid Rama, Krisna ja Buddha. Visnu ülesanne: maailma säilitamine ja kaitsmine. Kujutatakse neljakäelisena. Visnu neli atribuuti lootos, sõjanui, merikarp ja tsakra (ratas). Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele. Haakrist sanskriti keeles swastika. SIVAISM Sivaismis on kesksel kohal neljakäeline, tantsiv, hävitav ja loov jumalus Siva, tuntakse ka nime all Rudra. Sivat seostatakse destruktiivsusega, mis on ainus võimalus uuele sünnile. Siva välimus juuksed seotud pealaele, kaunistuseks kuusirp, Ganges voolab
HIINA 19. SAJANDIL HIINA MANDUDE LEMVIMU ALL 17. sajandil kasvas Hiinas rahulolematus Mingi dnastia valitsemise vastu. Phja-Hiinas puhkesid mssud, mis viisid hisel jul Mingi keisri kukutamiseni 1644. aastal. Seda kasutasid ra mandud, kes tungisid Hiinasse ja vallitasid 40 aastaga kogu maa. Hiinat hakkas valitsema mandude Qingi dnastia. Alistumise mrgiks aeti hiina meeste pead paljaks, neid sunniti kandma patsi. Vastuseks alustasid hiinlaste salahingud (Valge Lootos, Triaad jt.) relvavitlust mandude lemvimu vastu. Hiina valitsus keelas oopiumi sisseveo ja suitsetamise. Salaja tehti seda siiski. Siis saatis keiser 1939. a. Kantonisse oma voliniku, kes konfiskeeris inglise kaupmeeste oopiumivarud ja uputas need merre. Vihased kaupmehed kutsusid appi Inglise valitsuse, kes saatis kohale sjalaevad ja dessantved. Puhkes Esimene oopiumisda (1840-1842), mille hiinlased kaotasid, sest nende maa oli arengus Euroopast kaugele maha jnud, nende mttelaad iganenud.
kõritshakra. Mis on pranajaama (pranayama). Võid kirjeldada ka oma sõnadega. Pranajaama on hingamistehnika, mis on vajalik energia saamiseks ja suunamiseks. Milliseid peamiseid istumisasendeid ehk asanaid oskad nimetada. Nimeta vähemalt 3 mis sul meelde tuleb. Võid ka oma sõnadega. Asanad on näiteks lihtne asend (kõige sagedasem meie jooga tundides), kus istutakse jalad risti maas, kaljuasend, kus põlvitatakse ja istutakse jalgadel ja pool-lootos, kus jalad on risti nagu lihtsas asendis, ent jalalabad ei puuduta maad, vaid on süles. Nimeta käteasendid (ka sõrmed) ehk mudrad, mida oleme tundides kasutanud ja sulle meelde tulevad vähemalt kolm. 1. Tarkuse mudra (passiivne mudra) – nimetissõrme ja pöidla ots on koos 2. Pranam mudra, käelabad on koos, õrnalt vajutatakse rinnakorvile 3. Veenuse mudra – käed on sõrmseongus, vasak pöial pealpool Nimeta kaks kehalukku, mis sulle meelde tuleb tundide praktikast. 1
Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosnes kahest müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Pülooni külgedel asetsesid obeliskid. Uue- Riigi ajal ehitati hiigeltempel Karnakis ja Luksori pühamute kompleks ning Ramses II matusetempel. Templis asusid ka varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid. Sammastest kasutati kõige enam proto- ehk eeldooria 16- tahulist sammast, hiljem aga lootos-, papüürus-, ja palmkapiteeliga sammast. Kuna mörti ei tuntud, asusid sambad väga tihedalt üksteise kõrval. Templeid raiuti ka kaljusse. Naisvaarao Hatsepsuti (u. 1480. e. m. a.) ja Abu Simbeli tempel (u. 1250 e. m. a.). Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused (ranged, suursugused, stiliseritud) ning lihtrahvast kujutavad (elavamad ja loomulikumad). Mõnikord olid tohutult suured skulptuurid liidetud ka arhitektuuriliste ansamblitega. Näiteks
vabalt Tallinna Oleviste kiriku. • Kaasajal on ajahammas küll Cheopsi püramiidi tipust ligi 10 meetrit maha närinud. Samas kõrval asub veidi madalam Chephreni püramiid - 142 meetrit kõrge. Mastaba Püramiid Sfinks – inimese pea, lõvi keha Templid ja peavärav • Peavärav = püloon • Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. • Sambad jäljendasid taimi – papüüros, lootos, palmid • Kuulsamad templid: Karnaki, Luxor 16.-14. saj. e.m.a. Abu Simbeli kaljutempel Luxor Abu Simbel • Järgmine kord: egiptuse skulptuur ja maalikunst; Tutanchamon jms.
Saadaval on need ainult parimates erikauplustes. Valge tee on kõige naturaalsem, kõige vähem töödeldud tee. Teelehed on fermentatsiooni (kääritamise) välistamiseks kergelt aurutatud ja kuivatatud. Seetõttu vajab valge tee pikemat tõmbamisaega (7 min) Silver Needle valge tee White Peony Tea Long Life Eyebrow Naturaalselt maitsestatud teed Värskete kuivatatud õitega teed tunti Hiinas rohkem kui 2000 aastat tagasi. Kasutusel olid lootos-, jasmiini-, krüsanteemi- ja litsipuu õied. Aromatiseeritud teed Lõhnateede ehk aromatiseeritud aluseks võib olla nii roheline kui must tee. Lõhnaaine lisatakse juba valmis teepurule. Selleks kasutatakse essentse, eeterlikke õlisid kui ka aroomiaineid.Tihti lisatakse maitseomaduste mitmekesistamiseks naturaalsele teele kuivatatud õisi, puuvilju ja vürtse. Taimeteed Rooibos Hibiscus ehk karkade tee Honeybush ehk meepõõsa tee Hemp ehk kanepitee Mate
tähtsad, nendest sõltub veini maitse ja aroom. Flavonoidid jagunevad 12 klassiks, kokku tuntakse (keemilise struktuur-valemina, mitte toime poolest) mitutsada flavonoidset põhiühendit ning ligi 3000-ndet nende terivaati. Paljud flavonoidid on organismi raviva toimega ja kasutatakse ravimite koosseisus. Kuidas ja mis mehhanismiga nad organismis täpselt toimivad, on endiselt veel selgitamisel. Kindlalt on teada vaid ajalooline kogemus, juba vaaraode ajast, kui sinise lootos-õie lõhn ,,elujõudu" andis. Tõenäoliselt on veini tarbimisel ja pikemal elueal seos just läbi närvirakkude ja flavonoidide.
· Õunvili - moodustamises osaleb peale sigimiku ka tolmukate, kroon- ja tupplehtede alused ning õiepõhi. Rüüsvili. ÕUN, PIHLAKAS, VIIRPUU Liigitus levimisvahendi tüübi põhjal VILJADE JA SEEMNETE LEVIMINE Tuulega anemohooria · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR, Jagutiibvili -VAHER KASK Lendkarvad PAPPEL, PUUVILL Veega hüdrohooria · Ujuvili Õhuruumid - LOOTOS Loomadega zoohooria NÕIAHAMMAS Konksjad lisemed VÄÄRTAKJAS Harjaskarvad RUSE Ogad TRIBULUS Lihakad viljad Inimesega antropohooria TEELEHT · Paiskvili Vilja avanemisel paiskuvad seemned laiali, kuni 15 cm. HIIREHERNES, LEMMALTS, LÄÄTSPUU SEEMNETE EHITUSE TÜÜBID Eristatakse sõltuvalt sellest, kuhu kogunevad varuained. Endospermi MOON, NISU Perispermi ÄIAKAS Idusse HERNES Endospermi ja perispermi PIPAR Endospermi ja idusse LINA
India on rahvaarvu poolest teine riik maailmas, esimesel kohal asub Hiina. Lõuna-Aasias asuvas Indias elab üle miljardi inimese, kelle eripäraks on see, et nad räägivad üle 100 keele, põhikeeled on Hindi ja Inglise. India pealinnaks on New Delhi. India rahaühikuks on ruupia, riigikord on parlamentaarne vabariik ja India iseseisvus 15. augustil 1947. aastal, millega kaasnes ka suur rahvaarvu kasv. Indial on oma rahvusloom, kelleks on tiiger, rahvuslinnuks on paabulind, rahvuslill on lootos(sarnaneb vesiroosiga), rahvuspuu on viigipuu ja rahvuspuuviljaks on mango. India suuremateks linnadeks on pealinn ehk Delhi, Mumbai, Chennai, Bangalore, Kolkata, Pune, Surat ja Kanpur. India peamisteks eksportimis toodeteks on vääriskivid, sõidukid ja rõivad, peamised importimis tooted on toornafta, väetis, raud ja teras. Tähtsamateks vaatamisväärsusteks on India üks suuremaid haudehitisi(surnu mälestuseks tema hauale püstitatud) ja veel Punane fort ehk punane kindlus.
Foto: Avalik kasutusõigus Õunvili Õun. Foto: https://era.karismafood.ee/toode/oun-jonagold-red-prince-90/ Luuvili Aprikoos. Foto: https://ecoop.ee/et/toode/22336-aprikoos/ Mari , autor: Tundmatu autor, litsents: Mustikad. Foto: Avalik kasutusõigus Liigitus levimisvahendi tüübi järgi Paiskvili Aedkannike foto: erakogu Tiibvili Harilik vaher. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Ujuvili Lootos. Foto: http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/est/index.php/Lootos_._T %C3%B5nn_Sarv
Aiakunsti alguseks loetakse 6. sajandit, mil Jaapanisse saabusid esimesed aednikud Koreast, kes tutvustasid seal hiina aiakunsti põhimõtteid, mille aluseks oli taoistlik ja budistlik filosoofia. Aedu loodi nagu maalikunsti san-sui (mäed-veed) zanri järgi, milles väljendati kosmogoonilist yin-yang printsiipi. Aiakunstniku kohus oli mõista looduses toimuva varjatud mõtet ja seda aia kaudu väljendada. Puude ja taimede valikul jälgiti sümboolikat, näiteks sümboliseeris mänd pikka iga, lootos hingelist puhtust, pambus mehisest ja vastupidavust. Oluline oli ka aastaaegade ilmekas väljendamine. Tegelikult kujunes jaapani aed välja alles 10.-12. sajandil ja saavutas õitsengu 14.-16. sajandil, mil kujunesid välja selle põhilised vormid, mida hiljem sajandite jooksul on täpsustatud ja täiendatud. Budism kui filosoofia hakkas Jaapanis levima alles 12 sajandil zenbudismi ehk zeni näol. Ilma zeni õpetust tundmata on võimatu mõista zenbudistlike templiaedade omapära
punamullad, lateriitmullad, basaltidelt tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt h�una-Aasias, mille pindala on 803 940 vitanud v�una-Aasias, mille pindala on 803 940 i seda tugevasti muutnud. Pealinn: Delhi Rahvused: punjabi, sindhi, pashtu, baloch, muhajir Keeled: urdu, punjabi, pashtu, inglise Usundid: hinduism, budism, jainism ja sikhism Rahvusloom: tiiger Rahvuslind: paabulind Rahvuspuu: Bengali viigipuu Rahvuslill: lootos India asukoha kaart Rahvastik 1. India suremuskordaja oli aastal 1960 22/1000, kuid t�una-Aasias, mille pindala on 803 940 navu on see langenud 7/1000 peale. India s�una-Aasias, mille pindala on 803 940 ndimuskordaja oli aastal 1960 42/1000, kuid t�una-Aasias, mille pindala on 803 940 navu on see langenud 19/1000 peale. Pakistani suremuskordaja oli aastal 1960 21/1000, kuid t�una-Aasias, mille pindala on 803 940 navu on see 7/1000 peale langenud.
õpetuses kesksel kohal olevale üllale 8-harulisele teele. Dharmaratas Dharmaratas võib olla ka hulgaliste kodaratega, sel juhul sümboliseerivad kodarad lõpmatut sündide ja taassündide ahelat. Budismi tähtsamad sümbolid on dharmaratas ning lootoseõis. Lootos sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Budistide pühakiri ütleb: "inimese vaim on plekitu, nagu tärkav lootos mudases vees, mis ei saa ometi selliseks (mudaseks)". Inimeste süda on nagu veel avanemata lootoseõis. Erinevates budismi suundades on lootosel veidi erinevad tähendusvarjundid, samuti on lootoseõie värvidel erinevad tähendused.
jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kujutav kunst Kujutava kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Kuna viimased kaks olid väga lähedased - reljeefid olid väga madalad ning värvilised ning allusid koos maaliga samadele stiiliseadustele - käsitletakse neid koos pinnakunstina.
Jumal lõi selle heliga maailma. Dilaka märk Bindi Märk naiste laubal, üks dilakadest. Bindi tähistab naisenergiat ja abielu ning kolmandat silma. Mediteerimise ajal keskendub see silm mingile objektile. Bindi on loodusliku värviga tehtud märgistus. Shiva Linga selles nähakse loovat energiat ja viljakust (linga peenis) Lootos puhas ja ehe. Inimene peab elama siin maailmas puhtalt ja ehedalt nagu lootoselill. Pratik Näitab inimese sotsiaalset tegutsemist. Tähistab väljapoole suunatud tegusid, meditatsiooni, vaimset arengut ja tasakaalu. Svastika `Kõik on hästi'. Toob õnne. Jumal Visnu sümbol. Tähistab päikest. Sauvastika Ei ole otseselt halb, ent on halva sümbol. Surmajumal Kali sümbol. BUDISM Budism tekkis 5. sajandil eKr Kirde-Indias
Keskmise Riigi ajast on kuulsaks saanud Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumide poolest on nad sarnased mastabadega, kuid sissekäik kaunistati nüüd piduliku fassaadiga. Fassaadi kujundamisel kasutati sambaid. Sel perioodil esines kõige rohkem protodooria sammast, mis oli 16-tahuline ja vormilt kõige lihtsam. Lisaks protodooria sambale esines Keskmises Riigis ka muid sambavorme, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos. Sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieroglüüfe. Püramiid polnud siiski üksikehitised, vaid nende kõrval asetses tavaliselt ka teiste suurnike mastabasid ja väiksemaid püramiide. Nii kujunesid välja omaette surnute linnad, mille kompleksi kuulusid templid ja sillutatud teed. 1954. a leidsid egiptuse arheloogid puust jõepaadi, mis oli maetud süvendisse Cheopsi püramiidi lähedusse. Paat oli osadeks võetud, et see paremini ära mahuks. Märgid näitavad, et see on
Simbeli koobastempli fassaadil Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Kõige tüüpilisemad sambavormid on egiptuse arhitektuuris lootos-, papüürus- ja palmsambad. Need on tekkinud egiptuse taimede jäljendusest, eriti on kasutatud papüürust. Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. tüves kujutab taimevart, mõnikord on tegu ka taimevarte kimbuga ehk kimpsammas, kapiteelid püüavad kujutada lootose või papüüruse kinnisi või lahtisi õisi. Datlipalmi väljaspoole pöörduvatest lehtedest moodustub aga palmsambakapiteel. Hiljem võeti kasutusele liiliamotiivid, kujunes liiliakapiteel, ning
Väravate ette püstitati päikesejumala auks 2 monoliitsammast - obeliski. Egiptuse templi põhiplaan. Sammassaalile järgnes tihti teisi ruume, vahel pääses sellest otse salapärases pimeduses asetseva jumalakuju juurde. Keskmise riigi ajal kujunesid välja Egiptuse ehituskunstile omased sambatüübid. Vanim 16- tahuline protodooria sammas. Teiste sambatüüpide loomisel olid eeskujuks Egiptuses enamlevinud taimed. Egiptuse ehituskunstile eriti iseloomulikud sambavormid on lootos, papüürus ja palm. Tänini on templid paremini säilinud Uue riigi ajastust. Nad asusid uue pealinna Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Templeid rajati ajendatuna egiptlaste sügavast religioossest veendumusest ülistada ja lepitada jumalaid. Karnaki hiiglaslikus saalis, mida ehtis 134 papüüruseõite kapiteeliga sammast, oli keskmine osa tõstetud ja varustatud akendega. Egiptuse templite sambad on algselt olnud värvilised, nad on kaetud sissekraabitud reljeefide ja hieroglüüfidega
Pülooni ees lehvisid lipud kurjade vaimude peletamiseks Peristüülõu lahtine sammastega õu enne templit. Tohtisid minna ainult vabad inimesed Hüpostüülõu pärast peristüülõue kahe sambareaga, kolmeks jagatud. Tohtisid minna ainult ülikud Sekos templi pühamu, kus hoiti Jumala kujusid. Tohtisid minna ainult preestrid Nofretete - Vana-Egiptuse vaarao Amenhotep IV abikaasa. Temast on tehtud kuulus büst Kapiteel samba ülaosa, mis on kaunistatud kolme taimega (papüürus, lootos, palm) Kreeka kultuur Megaron kreeklaste elamu Peripteer sammastega ümbritsetud hoone Dipteer kahesambareaga ümbritsetud hoone Friis templi ülaosas olev kaunistusriba Kannellüürid samba pikkivaod Sammasteajalugu VANA KREEKA SAMBAD · Dooria stiil · Joonia stiil · Korintose stiil (akantuse lehed) ROOMA SAMBAD · Egeuse stiil · Romaani stiil (sambad meenutavad kuupi)
Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis Samba osad: baas tüves kapiteel Sambaid eristatakse kapiteelide järgi Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid) Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena Templit ümbritses tugev kaitsemüür Püloon sissepääs templisse Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele
surnute linnu. Mastabade juurde viiakse toitu. Hiljem ehitatakse juurde mingi ehitis. Astmikpüramiid oli kaetud plaatidega, tähtede järgi paika pandud (joonis vihikus). Kaljuhauad olid kaljude sisse raiutud, peidetud kambrid. Püramiidiehitus oli kallis. Kõige mõjukamad tegelased olid preestrid. Valvasid usu ja kunsti järgi, et keegi ei teeks teistmoodi. (templi joonis vihikus). Preestrid pidid pesema end kogu aeg, pidid olema puhtad. (pülooni joonis vihikus). Lootos oli väga tähtis taim. Papüürus oli tähtis väljaveoartikkel ja need kajastuvad sammastes (joonised vihikus). Egiptuse skulptuur ja maal Vaarao märk on Narmeri palett (reljeeftahvel). See on 64 cm kõrge, stseenid, kuidas Lõuna riik vallutas Põhja riigi. Selle juures(pärit 4.aastatuhandest e.m.a.) näeme juba selgelt kompositsioonilisi võtteid, mis on iseloomulikud Egiptuse reljeefkunstile ja maalile. Stseenid paiknevad vöötidena üksteise peal ja neid tuleb ,,lugema" hakata
Puudest armastavad Kaksikud pähklipuid, faunast väikesi linde, papagoisid, liblikaid ja ahve. Värvigammast pole neile suurt midagi vastumeelt, kuid iseäranis passivad neile kollane ja oranz. Selle vilka ja püsimatu tähtkuju element on õhk, metall elavhõbe. Inspiratsiooniks tasuks kiigata Walesi, Belgiasse, USAsse, Egiptusesse, Sardiiniasse ja Armeeniasse. Vähi silm puhkab valgetel õitel Vähi ilumeelt hellitavad karusõrg, kassitapp, pelargoon, liilia, vesiroos ja lootos ning valged lilled, iseäranis roosid. Ent talle sobivad ka kapsas ja mets-harakputk. Puudest peaks Vähk armastama pirni ning mahlarikkaid puid, näiteks kaske ja vahtrat. Loomadest hindab see sõraline koorikloomi krabisid ja kilpkonni. Vähi värvipalett on veemärgile iseloomulikult õhkõrn hõbehall, kahvatukollane, valge. Hõbe on ka talle omane metall. Maadest mõjuvad innustavalt Sotimaa, Holland, Uus-Meremaa, Paraguay, Alzeeria ning Põhja- ja Lääne-Aafrika.
Juba oli ta kerkinud küünraid. Kõik juubeldasid, kui korraks õige kitsaks jäänud jõgi tõusis juba üle kallaste. 2 "Isise pisar kukkus Niilusesse ning sellest hakkas tõusma püha jõgi," ütlesid vagad egiptlased. Kogu maa pühitses seda "pisara ööd". Tuhanded lampidega valgustatud paadid ja laevad kõikusid suure jõe aeglastel voogudel. Nende arvutud tuled helkisid vastu tumedas jõesügavuses kesk lootosõisi ning tähtede peegeldusi. Teiste paatide ja laevade hulgas oli ka vaarao toreduslaev. See oli eriti pidulikult valgustatud ning kaunite vaipadega ehitud. "Hea Jumal" 3 rõõmutses ühes oma rahvaga. Templiõuedest helkis taeva poole tulekuma ja tõusid suitsusambad. Siin tõid preestrid tänuohvriks Isisele veiseid ning antiloope ja palusid Niilust ennast, kes ka öeldi olevat Jumal, et tõuseks parajale kõrgusele. Egiptlased teadsid väga hästi, et
MYKERINOSE püramiid. KESKMINE- RIIK 11.-14. DÜNASTIA tugevad vaaraod taasühendasid maa ja elavnes kaubandus. 12. dünastia vaaraod lasid ehitada kanaleid ja tiike pinnase paremaks kuivendamiseks keskmise-riigi ajast on kuulsaks saanud kaljuhauad. ruumide poolest on nad sarnased mastabadega, kuid sissekäik kaunistati piduliku fassaadiga. Fassaadi kujundamisel kasutati sambaid. Keskmise-Riigis olid erinevad sambavordmid, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos, sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieoglüüfe. UUS - RIIK 18.-20. DÜNASTIA Ahmos tõrjus hüksoslased maalt välja. Talle järgnenud vaaraod laiendasid Egiptuse piire nii, et Egiptusest kujunes suurriik. See oli Egiptuse uue õitsengu ja ka suurima sõjalise võimsuse aeg. pärast IV dünastia lõppu ei ehitatud enam suuri püramiide, kuid päikesekultuse arenedes leiti uusi ehitusvorme. päikesejumala auks auks hakati püstitama ühesti
kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist. Budismi kutsutakse vahel ka jumalata religiooniks, sest järgijail lubatakse tunnistada teisigi usundeid. Budistlikud sümbolid Dharma ratas ehk seadmuseratas sümboliseerib Buddha õpetust ja tema vaimset autoriteeti. Sümbol on kaheksa kodaraga ratas. Lootos - sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Dalai-laama See tiitel on Tiibeti budistide usujuhi tiitel (Dalai tähendab Tarkuse Ookean ning laama tähendab õpetajat). Usutakse, et dalai-laama on läbi aegade seesama (surnud laama sünnib uuesti lapsena). Praeguse, 14. Dalai-laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso (sündis 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal). 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. 1950
· Visnuism on panteistlik: Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis. · Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana Maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust ehk avataarat olid Räma, Krisna ja Buddha. · Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja katsimine. Ta on kõige oleva looja ja hävitaja. Teda kujutatakse neljakäelisena. · Tema neli atribuuti: 1. Lootos 2. Sõjanui 3. Merikarp (maailm tekkis merikarbi abil tekitatud heli läbi) 4. Tsakra · Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele, pühendudes Visnule või mõnele tema avataarale vaimses maailmas (vaikuntha), väljaspool siinse maailma illusaarsust (maya). Sivaism · Sivaismis on kesksel kohal neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumalus Siva (paljulubav, heaendeline). Tundakse ka Rudra (kardetav) nime all.
kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla peideti. Nii avastati ka Tutenhamoni hauakamber 1922. Püramiididest ja templitest tekkisid Niiluse äärde ,,surnute linnad'', mida valvasid Sfinksid. Kuningate org. Läheduses kõrgusid templid (pühakojad) Luksori ja Karnaki templid.ätempleid ümbritsesid sammasõued, millesse pääses läbi väravaehitise. Sambad jälendavad kasvavaid taimi: papüürus, lootos, palmid. Skulptuurid olid lihvitud kivist või värvitud puust. Vaaraosid kujutati ühesugustes asenditest. Neid nimetati kanoniseeritud figuurideks. Pilte täiendasid hieroglüüfid. Sel ajal ei tuntud perspektiivi tagumised esemed asetati esimeste peale. Esimese õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14.sajand eKr
mida igal aastaajal nautida, näiteks talvel lund igihaljal männil või suvel lootoselõhna tiigil. Taimedel on sageli spetsiifilised seosed, mis ei piirud alati selgelt aastaaegadega, näiteks igihaljad puud seostuvad küll talvega, toompuuõis varakevadega, lootosed ja pojengid suvega ning tugevalõhnaline osmantus sügisega, lisaks sellele sümboliseerivad aga taimed ka konkreetseid kõlbelisi väärtusi bambus härrasmehelikku ausust, lootos budistlikku kirgastumist, mänd, bambus ja toompuu kui ,,kolm talvist sõpra" vastupidavust. 10 11 Keelatud linn Keelatud linn on üks Pekingi ja kogu Hiina kuulsamatest vaatamisväärsustest. Pekingi kesklinnas, Taevase Rahu väljaku põhjaosas paiknev müüriga piiratud ala hõlmab enda alla 72 hektarit ja seal on üle 800 ehitise. Erinevaid ruume arvatakse linnas olevat 999. Keelatud linn oli keisrite elukohaks Mingi ja Qingi dünastiate valitsemisajal 15. sajandi algusest 1912-nda aastani
Atum saatis oma silma neid otsima. Peale pika aja möödumist kaotas Atum lootuse kohata oma lapsi ning lõi omale uue silma. Lähiajal jõudsidki lapsed ja ta silm koju. Silm oli väga vihane Atumi peale, sest ta oli Atumile nii palju teinud, aga peajumal oli teda juba asendanud. Nii tahtis silm Atumit rünnata ning ta muutus maoks. Aga jumal võttis ta rahulikult kätte ja asetas oma laubale. Seepärast oligi paljudel vaaraode kroonide peal maod. Ükspäev kasvas veest välja valge lootos. Kui see avanes, siis sealt lendas välja päikesejumal Ra, kes tõi maailmale kauaoodatud valguse. Kui ta nägi jumalat Atumi ja tema lapsi, siis ta hakkas rõõmust nutma. Pisaratest tekkisid inimesed. Peagi abiellusid jumalanna Tefnut ja jumal Su. Neil sündisid lapsed - paar maajumal Geb ja taevajumalanna Nut. Nad väga armastasid teine-teist ja sündisid teine-teise embuses. Ühel päeval läksid Nut ja Geb tülli, sest jumalanna Nut oli oma lapsi tähti söönud.
skulptuur, reljeefikunst seotud tihedalt arhitektuuriga (Maass jt 2004). Kaljuhauad on moodustanud Teebast teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn Kuningate oru (Kangilaski 2003). Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsevad väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina sees. (Vaga 2000) Sambad Egiptuse templi üheks iseloomulikumaks jooneks on sambad. Kõige tüüpilisemad sambavormid on egiptuse arhitektuuris lootos, papüürus ja palmsambad (Vaga 2000). Need on tekkinud egiptuse taimede jäljendusest, eriti on kasutatud papüürust (Kangilaski 2003). Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. tüves kujutab taimevart, mõnikord on tegu ka taimevarte kimbuga ehk kimpsammas, kapiteelid püüavad kujutada lootose või papüüruse kinnisi või lahtisi õisi. Datlipalmi väljaspoole pöörduvatest lehtedest moodustub aga palmsambakapiteel. Hiljem võeti kasutusele
kitsaste joontega. Naine kujutatakse heledamalt kui mees. 2. Egiptuse keskmine riik: ARHITEKTUUR: Keskmise riigi ajal on suured püramiidid kadunud, püstitatakse väiksemaid püramiide. Kaljuhauad tekkisid, kuulsaimad on Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumijaotuse poolest meenutavad mastabasid. Nende sissekäigule antakse tavaliselt juba fassaadi meenutav kuju hakati järjekindlalt tarvitama sambaid (vormilt eeldooria sambad). Põhilised sambavormid olid lootos-, papüürus- ja palmsammas, mis koonesid baasist, tüvesest ja kapiteelist. KUJUTAV KUNST: Selle ajastu teostes esile tõstetavamateks oleksid vaarao Amenemhet III pead ja nn hüksoslaste kuulsaid sfinkse Tanises. Märgatav on individualiseerimispüüd ja ilmekus nägudes. Pinnakunstis tippsaavutused Benihassanis avastatud maalid ja reljeefid. Käsitöö alalt väärivad mainimist kullassepakunsti tooted.
Tantristlikud rituaalsed mandalad kujutavad vastavalt nelja dhjaani-budat (meditatsioonibudat): Amoghasiddhit, Asobhjat, Ratnasambhavat ja Amitbhat. Sel juhul on keskel tavaliselt Vairotsana. Ruudu sisse joonistatud kaheksa kroonlehega ring (yantra) sümboliseerib naisalget, emakoda, mille sees kujutatakse meesalget vadzrat. Seda geomeetriliste sümbolite suhet mandala keskmes dubleeritakse rituaalmütoloogilise motiiviga: kutsutav jumalus laskub taevas otse mandala keskmesse, mida tähistab lootos, ning sooritab seal toimingu, mis tagab viljakust, rikkust ning edu. Tiibetis ja Mongoolias vaadeldakse mandalat üldse sageli jumalusena või jumaluse asupaigana. Mongoolias nimetatakse selliseid mandalaid hoto-mandalateks, mis tähendab "mandala-elukoht"(3.). Vastavalt nimetatakse selliseid mandalaid konkreetsete jumaluste järgi, näiteks Jamantakiin hoto "Jamantaka elukoht" jne. Pärimuse järgi toimus jumaluse allatulek
· Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud · Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis · Samba osad: baas tüves kapiteel · Sambaid eristatakse kapiteelide järgi · Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast lahtise õiega ja kinnise õiega · Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas kapiteeliks suur ruudukujuline plaat · Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast · Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad · Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid) · Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena · Templit ümbritses tugev kaitsemüür · Püloon sissepääs templisse · Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk · Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül
hakati kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla peideti. Nii avastati ka Tutenhamoni hauakamber 1922. Püramiididest ja templitest tekkisid Niiluse äärde ,,surnute linnad'', mida valvasid Sfinksid. Kuningate org. Läheduses kõrgusid templid (pühakojad) Luksori ja Karnaki templid.ätempleid ümbritsesid sammasõued, millesse pääses läbi väravaehitise. Sambad jälendavad kasvavaid taimi: papüürus, lootos, palmid. Skulptuurid olid lihvitud kivist või värvitud puust. Vaaraosid kujutati ühesugustes asenditest. Neid nimetati kanoniseeritud figuurideks. Pilte täiendasid hieroglüüfid. Sel ajal ei tuntud perspektiivi tagumised esemed asetati esimeste peale. Esimese õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14.sajand eKr. Sellest ajast on alles vaimustavad teosed vaarao
annaabi.ee 
