Theseus tuli talle appi öeldes, et see on tema, kui Poseidoni poja kohustus teda kaitsta. Minos tahtis tõestus. Ta viskas oma sõrmuse merre ja käskis Theseusel see tagasi tuua. Theseus tagastas selle ja samuti oli tal peas kroonitaoline ese, mille andsid talle Zeusi tütred. Jõudes Kreeta saarele, kohtas Theseus Minose tütart Ariadne. Ariadne armus Theseusse. Ta andis talle labürindist väljapääsemiseks lõnga. Minotaurus oli ise ka labürindis Theseus tappis Minotauruse, kui see magas. Arvatavasti, ta mõõk polnud tal kaasas. Seega arvatakse, et ta kas tappis ta paljaste kätega, murdis ta kondid või siis murdis ta sarve ära ja tappis Minotauruse sellega ära. Eelnevalt lubas Theseus isale, et kui ta saab Minotaurusest jagu siis heiskab paadil valged purjed, kui aga sureb siis jätab mustad lehvima. Unustades isale antud lubadus täita, märkas Aigeus musti purjed ning hüppas meeleheites Acropolise kaljudelt alla ning suri.
tapmise eest tapab Hektori. Theseus Ateena kuninga Aigeuse või Õilis kreeka kangelane, Teel Ateenasse tappis Poseidoni ja Aithra poeg. erinevalt Heraklesest, röövlid, tappis Nooruses elas Troizenis. Ta isa vähem verejanuline, Minotauruse, osales jättis enne ta sündi koopasse nõrkade kaitsja. Tema argonautide retkel, mööga ja jalatsid, ise läks juhitud Ateenas valitses võitles kentauridega, Ateenasse. Suurena läks demokraatia. võttis osa Kalydoni Theseus varustusega talle jahiretkest. Käis allilmas järele
e.Kr. 3000 a. e.Kr. tekkis pronksiaegne kultuur Minoiline tsivilisatsioon. Peamised Kreeta kultuuriga seonduvad märgid/sümbolid: · kaksikkirves Kaksikkirves lüüdia keeles labrys esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". · sõnnisarved Sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, VäikeAasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid. Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi
Ateenasse tuleb oma isa järgi. Theseus läks kuueteistaastasena mõõga ja sandaalidega läbi metsa Ateena poole, kus tulid talle vastu lombakas hiiglane, hiiglane Sinis, hiiglane Skeiron,jõumees Kerkyon ja mees Prokrustes, keda ta lühikeses lahingus võitis ning siis Ateenasse siirdus. Jõudes kuningapaleesse läks Theseus koheselt isa Aigeuse juurde, kes ütles, et peab saatma seitse tütarlast ja seitse noormeest Minotauruse juurde, aga Theseus ei soovinud enam kannatusi näha ja otsustas kaasa minna ja verejanulise Minotauruse ära tappa ja naaseda musta purje asemel valge purjega, et isa näeks võidukat märki juba kaugelt ära. Aigeus ootas Theseuse naasemisel valget purje, kuid kui poeg jõudis Ateenasse unustas ta vahetada musta purje valge vastu ning kui kuningas nägi musta purje, kustus valgus Aigeuse silmades ning suri meres, mida hakati kutsuma pärast tema surma Aigeuse ehk Egeuse mereks.
Leiutasid india arvud - tänapäeval tuntud kui araabia numbrid, samuti arvu 0-i, tšaturanga - tänapäeva male eelkäija. Väga range kastisüsteem ning kirev religioon. Sanchi Suur Stuupa Kailashi tempel Hiina Asukoht: Jangtse ja Huang He jõe orud Leiutasid paberi, siidiriide ja kirja. Üks tähtsamaid ehitisi - Hiina müür Hiina müür 8099 Terrakottasõdalast Iidne hiina kiri Egeuse kunst II-I at eKr Kreeta saar Knossose loos → legend Minotauruse labürindist Müüt Daidalosest ja Ikarosest: isa ja poeg pandi Minotauruse labürinti, kus neil polnud muud pääsu peale minema lendamise. Nad tegid vahast ja sulgedest endale tiivad, kuid Ikaros lendas päikesele liiga lähedale, ta tiivad sulasid ning ta kukkus end surnuks. Müüt Adriane hõbelõngast Mükeene: kükloobid Daidalos ja Ikarus Minotauruse labürint Kükloob Vanakreeka 6. saj-1.saj eKr
· Arstikunsti jumal · Vapper · Zeusi esindaja · Kunstide jumal · Armus Daphnesse · Oraaklite jumal · Tappis kogemata oma · Templite jumal sõbra · Teadmiste jumal · Särava nooruse jumal Kangelane Theseus · Aithra ja Aigeuse poeg Iseloomuomadused Tähtsamad ettevõtmised · Suuremeelne · Tappis Minotauruse · Sihikindel · Tappis Maratoni rüüstava · Tugev metsiku härja · Tark, taibukas · Astus vastu Pallasele · Heroiline · Mustad purjed · Eesmärk : Ateenas kord kehtestada · Sai Ateena kuningaks ERINNÜSED · Erinnüsed ehk Fuuriad, olid metsikud naisolendid.
Tihe ja vaba läbisaamine teiste maade ja rahvastega. Religioon liberaalne, vaba, looduslähedane puudusid templid ja eraldi preesterkond. Viljakus- ja sigivusjumalate kultuur. Valitsesid: Siirus, naiivsevõitu rõõm ja meelelisus 14. Kirjelda Kreeta paleed Knossose näitel! Väga suur palee. Palju enamvähem ühesuurusi ruumi, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse keskõue. Valitses mugavus veevärk ja kanalisatsioon. 15. Minotauruse legend ja selle seos Knossosega. Legendi järgi lasi Knossose ehitada kuningas Minos, selleks et anda elukoht enda naise patust sündinud poolsõnnist pojale Minotaurusele. 16. Kirjelda Kreeta kujutavat kunsti. Milles seisneb selle eripära? Vaba ja loomulik väljendusviis (erinevalt näiteks Egiptusest). Värviküllased einamaalid, reljeefid. Pole leitud valitsejate portreid ega jumalate kujusid. On jumalannade kujuksed kodude kaitsjad - Üsna edevad. Kujutati loodust
1. Kus asusid Egeuse kultuuri suurimad lossid? Kirjeldage neist suurimat. Asusid Knossoses, Phaistoses, Hagias, Triadas. Suurim oli Knossose palee müüt labürindist, selle lasi ehitada kuningas Minos Minotauruse jaoks. Polnud kaitseehitisi. Palju ornamente. Sambad olid alt kitsenevad, värviti punase, musta ja kollasega. Maomustrid. Nt kuninganna magamistuba. 2. Kirjeldage Knossose palee seinamaalinguid. Elav, mänglev ja maaliline laad. Hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetritaotlusest. Viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Seinad kaetud krohviga, kuhu peale maalitud.d delfiini, maod ja kaheksajalad. 3
reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. · Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid, millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. Kreetaga seonduvad legendid · Zeus ilmus foiniikia printsessi Europe juurde härjana ja viis ta endaga kaasa Kreetale. Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. · Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. · Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. Müütide otsingul · Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud.
7. Tõi ära Minose metsiku sõnni, kelle Poseidon oli tollele kinkinud. 8. Taltsutas traaklase Diomedese inimsööjad hobused. 9. Tõi ära Hippolyte vöö. 10. Tõi ära Geryoneuse karja. 11. Röövis Atlase abiga hesperiidide õunad. 12. Päästis Theuse allilma ,,unustuse istmelt" Trooja hobune Pettus, mille abiga Trooja vallutati. Suur puuhobune, mis oli seest õõnes, kuhu olid end peitnud kreeklased. Ariadne lõng Selle abil leidis Theuses päras Minotauruse tapmist labürindist tagasitee (lõng- juhtnöör). Raskest olukorrast väljapääs. Prokrustese säng tema juurde sattunud rändurid sobitas ta sängi, raiudes nende jalad lühemaks või venitas pikemaks. Pandora laegas Pandorra avas selle uudishiumust lastes inimeste sekka sinna olid peidetudpahed ja lootuse. Tüliõun Erise poolt pulmapeole sokutatud kuldõun, millele oli peale kirjutatud: "kõige kaunimale". Seda tahtsid endale Athena, Artemis ja Aphrodite.
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale
Pärnu Ülejõe Gümnaasium Timo Steiner Referaat Õpilane: Kris Korn Juhendaja: Anu Tilk Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus Referaadi teemaks valisin helilooja Timo Steineri ja kõik, mis seondub tema ja muusikaga. Käsitlen enamasti internetist leitud materjale ja püüan nende põhjal edasi anda kõige tähtsama. Referaadi eesmärgiks on saada teada veidikene Timo Steineri elust ja tema muusikalisest teekonnast, mis on teinud temast helilooja. Otseselt ei olnud mul võimalust tegelikult teda valida, kuna sain teema pimesi, aga üritan referaadis välja tuua kõik selle, mille pärast see valik minu jaoks õige oli. Timo Steiner on öelnud: · ,,Mul on teostest alati umbes paarkümmend varianti. Proovin erinevaid ideid ja teid." · ,,Loo rääkimine on oluline, ka instrumentaalteoses. Loomulikult on see...
· Tuntumad kunstiteosed Amarna ajastust on vaarao Ehnatoni ja tema abikaasa Nofretete portreed ning vaarao Tutanhamoni hauakambri leiud · Kunstiajaloos nimetatakse seda Amarna perioodiks. · Vaarao Ehnaton viis läbi usulisi reforme ning kuulutas peajumalaks Atoni (päikesejumal) · Rajab linnad, kultuskeskused ja templid 6. Minoa kultuur · Kreeta kultuuri hakati nimetama minotauruse kultuuriks · Aeg mil see oli 3000- 1500 eKr · Seda varajast kultuuri on nimetatud ka Kükloobiliseks kultuuriks.( nimetus on tulnud kujude järgi) · Sel perioodil ei olnud mingisuguseid kaitserajatisi · Inossos oli Kreeta saare peamine linn, kus oli samanimeline palee, mis pärineb 1800 eKr · Seal võetakse kasutusele sambad, mis olid üldiselt küllaltki jässakad, samba otsas oli nn
kes ei saanud end pöörata ja lõikas kääridega elulõnga katki. 17. Minotaurus Minotaurus oli koletis, kes oli pooleldi mees & pooleldi härg. Minose naise Pasiphae ja ilusa sõnni ristsugutis, Poseidon pani naise sõnni armastama, kuna Minos ei raatsinud sõnni Poseidonile ohverdada. Daidalos konstrueeris labürindi, kus Minotaurus saaks elada ja kust ta välja ei pääseks. Ta toitus noortest ateenlastest. Ohvrid liikusid seal, aga jõudsid ikka Minotauruse juurde, kui paigale jäid, siis ilmus M nende ette. M'i tappis Theseus Ariadne lõnga abil, mille ta sissepääsu juurde kinnitas ja selle abil välja pääses. Ta tappis looma, kui see magas, rusikatega surnuks tagudes. 18. Midas Ta oli Früügia kuningas, kes oli veits rumal. Ta kohtles hästi Bakchose kaaskondlast Sileeni ja B andis vastutasuks talle ühe võime. Midas tahtis, et kõik, mida ta puudutab, muutuks kullaks. Nii saigi, ta oli rikas, aga ta
Siis ta enam ei jaksanud. Tema raamat rääkis põhimõtteliselt Sokratesest ja kolmekümnest päevast, mil Sokrates ootas oma surmaotsuse täideviimist.Ta pidi ootama 30 päeva mürgikarika joomiseni, sest sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ja sel ajal ei tohtinud hukkamisi toimuda.Ohvrilaev pidi noorte neidude ja noormeestega sõitma Delose saarele, et ohverdada Apolloni templis tänutäheks selle eest,et Theseus kord tappis Kreeta saarel labürindis elava Minotauruse. Teisel hommikul,istus ta oma kirjutuslaua taha hirmutundega,sest ta ei teadnud millest kirjutada.Kui ta püüdis mõtteid koondada märkas ta rohelisi kapsausse, kes olid venelase suures kapsaaias kapsataimed armetuks söönud. Ühel päeval kohtub ta 22-aastase Isabellaga.Ta oskas hästi klaverit mängida, elatist teenista klaveritundide andmisega.Justusele hakkab Isabella meeldima, nad jalutavad mere äärde, kus näevad mingit purjekat, mida hakkasid kutsuma ohvrilaevaks
ohvrina Kreetale, kus Ariadne temasse otsekohe armus ja lubas aidata Theseusel Minotaurust tappa. Ta küsis meeleheites abi laboründi ehitajalt Daidaloselt, kes soovitas tal kangelasele kaasa anda lõngakera, mille ots tuleb sissepääsul ukselingi külge siduda ja Minotaurust otsides lahti kerida, et pärast mööda lõnga tagasi välja pääseda. Vastutasuks abi eest, nõudis Ariadne, et Theuseus ta kaasa võtaks ja abielluks temaga. Theseus aga pärast Minotauruse tapmist ja Kreetalt põgenemist jättis naise Naxose saarele magama ja ise hiilis minema. Saarel ei jõudnud aga Ariadne pikalt nukrutseda, sest pärast jumalatelt abipalumist, ilmus kohale Dionysos, kes võttis ta naiseks. Abielludes sai Ariadnest jumalanna ning Zeus pani tema krooni taevasse Põhjakrooni tähtkujuks. Theseuse Minotrauruse tapmise lugu Ariadne abil meenutab Iasoni kuldvillakut valvava mao tapmist Medeia abil
Kunstis kujutati pidustusi, taimi, loomi Arthur Evans – Kreeta saarel arheoloog (1900) Knossose pale Kümnest lossist suurim Ruumid liigendatud sammastega Ruumid erinevatel tasapindadel Minotaurus (härja pea+inimese keha, lemmiksöögiks inimesed) Minotaurus Minose (kuninga) poeg Elas lossilabürindis, millest oli võimatu pääseda Kangelane Thesues tappis Minotauruse Keraamika Vaasid (inimfiguure pole, mereloomad) MÜKEENE Lossid olid kindlustatud -> kükloopilised müürid Lineaarkiri B Lõvivärav – Mükeene kindluse sissepääs Seinamaalid Lossid kaetud seest Sarnane Kujutati egiptuse Kreetaga poosis Kontrastsed värvid, Erinev
Ariadne lõng Ariadne lõngaks nimetatakse JUHTNÖÖRI, mille abil leitakse probleemile lahendus või abi(vahendit) väljapääsmatus olukorras. Ariadne oli vanakreeka mütoloogias Kreeta valitseja Minose ja Pasiphae tütar. Ariadne armastatu Theseus otsustas olla üks 14 ohvrist, kes väljapääsmatus labürindis elavale Minotaurusele (koletisele, kes oli pooleldi mees, pooleldi härg) söögiks antakse. Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist tänu sellele, et oli saanud Ariadnelt LÕNGAKERA (ta oli lõngaotsa kinnitanud sissepääsu külge ja labürindis liikudes lõnga lahti kerinud – hiljem jäi üle vaid lõnga mööda tagasi liikuda). Armastus, vaprus, eneseohverdus Danaiidide töö Danaiidide töö on asjatu ja lõpmatu töö teine nimetus. Danaiidid olid kreeka mütoloogias Egiptuses elanud Argose asutaja Danaose 50 tütart, kes elasid Niiluse kaldal.
Antonio Canova (1. November 1757 13. Oktoober 1822) oli klassitsismiajastu silmapaistvaim skulptor. Varased eluaastad Antonio Canova sündis Veneetsia Vabariigis Possagno külas, Asolo mägede jalamil. 3 aastasena jäi ta ilma oma mõlemast vanemast, tema isa suri ning ema abiellus uue mehega. Kuid seda kaotust kompenseerisid tema isapoolsed vanavanemad, kes kandsid tema eest hoolt. Sellele vastutasuks sai ka vanaema hiljem kogeda oma pojapoja lahkust, kes võttis ta hiljem oma koju elama Roomas. Antonio isa ja vanaisa olid mõlemad kiviraidurid või väiksemad kujurid, räägitakse, et nende perekond oli mitmeid põlvkondi varustanud Possagno kogukonda selle elukutsega inimestega. Niipea kui Canovo käsi suutis pliiatsit hoida, tutvustas vanaisa Pasino talle joonistamise kunsti. Vanaisal oli teadmisi nii joonistamise kui arhitektuuri kohta. Canova varased aastad möödusid õpingute seltsis. Ta ise kaldus skulptuuri kunsti poole ning vanaisa töök...
Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms · Penelope truudus* - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Kõik olid veendunud et Odysseus on surnud peale Penelope. Tal oli palju kosilasi aga ta ütles et ei saa enne mehele minna kui saab valmis surilina kudumise oma mehe isale. Tegelikult harutas ta igal öösel päeval tehtud töö lahti ning seega surilina ei valminudki. Lõpuks tuli Odysseus tagasi.
Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes Kreeta kuninga Minose labürinti Minotaurosele õgida antakse. Ariadne aga andis talle lõnga, mida ta labürindis olles veeretas, et tagasiteed leida. Theseus tappis Minotauruse ja pääses ka välja. Tänapäeval päästev abinõu vms · Penelope truudus* - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Kõik olid veendunud et Odysseus on surnud peale Penelope. Tal oli palju kosilasi aga ta ütles et ei saa enne mehele minna kui saab valmis surilina kudumise oma mehe isale. Tegelikult harutas ta igal öösel päeval tehtud töö lahti ning seega surilina ei valminudki. Lõpuks tuli Odysseus tagasi.
Knossose palee vanim? Dooria (vanim), Joonia ja Korintose stiil. äärmiselt keerukas põhiplaan on tekitanud legendi 9. Võrdle omavahel dooria ja joonia stiili. Joonia stiil on labürindist, kuhu asunu ei suutnud enam leida väljapääsu. hilisem, selle stiili sammas peenem, elegantsem ja Labürindi laskis ehitada kuningas Minos sõnnipäise koletise kogumulje ehitisest kergem ning rikkalikum. Joonia stiili Minotauruse jaoks. ssambal ei ole baasi. Dooria stiilis sambad on 2. Milline nägi välja egeuse ehk kreeta-mükeene sammas? raskepärased, madalad ja jässakad. Puust, allapoole peenenev, mõeldud ruumide 10. Võrdle omavahel joonia ja korintose stiili. Korintose stiil liigendamiseks, punast, musta või kollast värvi. erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. 3
MAAL 2013 MESOPOTAAMIA MAALIKUNST 4000 - 539 e.Kr. Sissejuhatus • 4000-539 e.Kr. • Sumerid • Kiilkiri • Jumalaid kujutati inimestena Iseloomulikud jooned • Kujutav kunst seotud arhitektuuriga (maali/reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel) • Paleede seinad kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu • Valitsejad kujutatud suurematena ja külgvaates • Detailidest hoolimata tunduvad inimesed reljeefidel kohmakad • Elutruult on kujutatud loomi jahitseenides Ištari värav EGIPTUSE MAALIKUNST 4000 - 332 e.Kr. Iseloomulikud jooned • 4000-332 e.Kr. • Kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid (tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid) • Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel on nn egiptuse poos • Värvikirevad ja realistlikud • Ei tundnud perspektiivi – kaugemad asjad asetati esimeste kohtadele • Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all Egiptuse poos • Inimesi on kujutatud...
Läks Delfi oraakli juurde ja see ennustas talle, et kui ta läheb üle ühe jõe, siis üks väga võimas riik kaob. Kroisos arvas, et see on kindlasti Pärsia, aga kui ta sealt üle kõndis, siis kadus hoopis Lüüdia. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks. Küllusesarv- puuvilju ja lilli täis sarv. Labürint- tuntuim labürint on Midase palvel Daidalose poolt ehitatud Minotauruse labürint. Seal elas koletis, kes sõi iga päev ära 7 naist ja 7 meest. maailma naba- kivi Delfis, mida arvatakse olevat maailma nabaks. Medeia katel- Medeia armus meeletult Iasonisse ja tegi palju patte tema pärast ning aitas teda kõiges. Reetis ka oma isa ja venna I pärast. I aga jättis M maha ning seetõttu tappis M I pruudi ning oma ja I lapsed. Platooniline armastus. Iluravi, kaotatud nooruse igatsus. Medusa- surelik koletis, kes elas oma õdedega Okeanose taga kauges läänes
-Eraldiseisvad templid puudusid. -Lineaarkiri A Kreetal loetamatu. -Valitsesid preester-kuningad. -Kindlustamata lossid, sõjakate joonte puudumine. -Kunst: rahumeelne, elurõõmus temaatika. -Naise suur tähtsus, kujutatud esiplaanil. (Matriarhaalne naiste valitsetud ühiskond.) -Religioon: austati jumalannasid. -Ohverdati. Pidulikud rongkäigud. -Härjakultus ohtlikud akrobaatilised rituaalid. Europe, Minose ja Minotauruse müüdid. -1500 kultuur hävis. Mandrilt arhalilaste rünnakud, Kreeta vallutamine. -Arhailased e joonlased kreeklaste esivanemad. 2) hilisem Mükeene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas. -Tänapäeva kreeklaste esivanemad. -Kreetalastest tasemelt madalamal. -Hobused, sõjakaarikud. Sõjaline üleolek Egeuse mere piirkonnas. -1500 eKr vallutati Kreeta saar. Võeti omaks minoiline kultuur. -Lineaarkiri B kreeka keelele kohandatud. Loetav. Alfabeet. -Kindlustatud lossid kuulsaim Mükeene.
1.1. Tähtsamad sümbolid Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. eKr. 3000 a. eKr. - tekkis pronksiaegne kultuur - Minoiline tsivilisatsioon. Kaksikkirves - (lüüdia keeles labrys) esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". Sõnnisarved - sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni- ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, Väike-Aasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid
Knossose palee asus Kreeta saarel. Paleed iseloomustab avarus. Raske on aru saada, et mitu korrust paleel on ja sellel ehitisel oli keeruline plaan. Palees asusid aatriumid, mille kaudu pääses valgus tuppa. Seinamaalid olid värviküllased ja nendel kujutati pidulikke sündmuseid ja inimesi. Sambad olid puidust ja nendel domineeris punane värv. Sambad olid ülaosas jämedamad. Minotaurus - inimese keha ja pulli peaga koletis. Minotaurus elas Knossose labürindis. Kangelane Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist välja, sest ta oli oma teekonnal lahti kerinud Ariadne antud lõngakera. 12. Mida kujutasid endast kükloopilised müürid Mükeene akropoli ümber? Milleks neid kasutati? Milliseid aardeid leiti Mükeene hauakambritest? Kükloopilised müürid olid Mükeene linnamüürid. Need olid ehitatud meeletult suurtest kividest, müüri eesmärk oli linna kaitse. Mükeene hauakambrist leiti kuldpeeker, relvasid ja Agamemnoni mask. 13. Millest kreeklased templeid ehitasid
Knossose palee asus Kreeta saarel. Paleed iseloomustab avarus. Raske on aru saada, et mitu korrust paleel on ja sellel ehitisel oli keeruline plaan. Palees asusid aatriumid, mille kaudu pääses valgus tuppa. Seinamaalid olid värviküllased ja nendel kujutati pidulikke sündmuseid ja inimesi. Sambad olid puidust ja nendel domineeris punane värv. Sambad olid ülaosas jämedamad. Minotaurus - inimese keha ja pulli peaga koletis. Minotaurus elas Knossose labürindis. Kangelane Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist välja, sest ta oli oma teekonnal lahti kerinud Ariadne antud lõngakera. Mida kujutasid endast kükloopilised müürid Mükeene akropoli ümber? Milleks neid kasutati? Milliseid aardeid leiti Mükeene hauakambritest? Kükloopilised müürid olid Mükeene linnamüürid. Need olid ehitatud meeletult suurtest kividest, müüri eesmärk oli linna kaitse. Mükeene hauakambrist leiti kuldpeeker, relvasid ja Agamemnoni mask. Millest kreeklased templeid ehitasid
tundsid, et neid juhib vale käsi ning hakkasid perutama, neid hirmutasid ka Skorpion ning Vähk ja teised taevased tähtkujud. Phaeton pillas suurest hirmust ohjad ning kaarik sütitas maailma põlema. Mäed, jõed, metsad kõik põlesid. Emake Maa karjed kostusid Olümposele, kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Zeus karistas piksenoolega Phaetonit ning Phaeton kukkus surnult Eriadnose jõkke. Daidalos Daidalos oli arhitekt, kes rajas Kreetale Minotauruse labürindi ning õpetas Adrianele, kuidas Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski... ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti
ning hakkasid perutama. Phaeton pillas suurest hirmust ohjad ning kaarik sütitas maailma põlema. Phaeton soovis vaid oma piinade lõppu. Emake Maa karjed kostusid Olümposele, kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Z karistas piksenoolega Phaetonit ning P kukkus surnult Eriadnose jõkke. Najaadid matsid Phaetoni maha ning tema õed, heliaadid, tulid hauale venda taga nutma ning nad muutusid paplipuudeks. "DAIDALOS" Daidalos oli arhitekt, kes rajas Kreetale Minotauruse labürindi ning õpetas Adrianele, kuidas Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski... ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti
sajand eKr) kutseline laulik, kes kandis lüüra saatel ette eepilisi laule, neid suurel määral ise improviseerides. Sellist laulmist on kirjeldatud ka Homerose "Odüsseias". carpe diem nopi päeva, kasuta käesolevat päeva (Horatius) Minotaurus pooleldi härg, pooleldi mees. Poseidon oli kuningas Minosele saatnud imeilusa härja ,et see looma temale ohverdaks, Minos ei raatsinud looma tappa. Karistuseks pani Poseidon Minose naise Pasiphae härjasse armuma ja Pasiphae sünnitas Minotauruse. Minos laskis Daidalosel ehitada koletise jaoks labürindi ning Ateena linn pidi igal aastal saatma 7 noormeest ja 7 neidu Minotaurusele õgida, kuni Thesus ta tappis. Tartaros kreeka mütoloogias maasügavuses olev vaskseinaga ümbritsetud pime karistuspaik, sama kaugel kui taevas maast. Tartarosse paiskas Zeus võidetud vaenlased oma isa Kronose, titaanid ja gigandid.
Kunst 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Koobastesse maaliti algelisemaid loomakujutisi väikesi mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira ...
Lõpuks hülgas I Medeia: Neile sündis 2 poega, kuid I abiellus Korintose kuninga tütrega. Medeia oli sokis, ja I teatas, et M ei olnud päästnud teda, vaid Aphrodite. Medeia tahtis tappa I uut pruuti, määris kauni rüü kokku mürgiga ja saatis I mõrsjale. Nii kui pruut selle selga pani, läks tema ihu põlema ning naine suri. M tappis ka oma 2 poega ning ise lendas ära. 12. pilet DAIDALOS Daidalos oli arhitekt, kes rajas Kreetale Minotauruse labürindi ning õpetas Adrianele, kuidas Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski... ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti
ning annab I’le & isale igavese nooruse. Lõpuks hülgas I Medeia: Neile sündis 2 poega, kuid I abiellus Korintose kuninga tütrega. Medeia oli šokis, ja I teatas, et M ei olnud päästnud teda, vaid Aphrodite. Medeia tahtis tappa I uut pruuti, määris kauni rüü kokku mürgiga ja saatis I mõrsjale. Nii kui pruut selle selga pani, läks tema ihu põlema ning naine suri. M tappis ka oma 2 poega ning ise lendas ära. 12. pilet DAIDALOS Daidalos oli arhitekt, kes rajas Kreetale Minotauruse labürindi ning õpetas Adrianele, kuidas Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski… ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti. Minos,
Kunstiajalugu 1. Hanukka Rõõmupüha. 2. saj. e.Kr oli Jeruusalemm hellenistliku Süüria kuninga Antiochos IV ülemavõimu all. Puhkes Juudas Makabeuse juhitud ülestõus ning 165. aastal e.Kr Jeruusalemm vabastati. Tempel, mida vahepeal olid rüvetanud paganlikud kujud, tuli puhastada ja uuesti pühitseda. Puhastamise ajal olevat Makabeuse sõjamehed leidnud üheainsa tillukese pühitsetud õli kannu. Sellest õlist oleks piisanud ainult üheks päevaks, et säilitada tuluke Seaduselaeka ees. Juhtus aga ime, ning seda õli jätkus tervelt kaheksaks päevaks, kuni leiti täiendav kogus. Siis kuulutas Makabeus välja kaheksapäevased pühad hanukka (pühitsemine). Selle ajal süüdatakse juudi kodudes igal õhtul üks täinedav küünal, nii et viimasel päeval siravad üheksaharulisel küünlajalal kõik üheksa leeki (üheksas küünal põleb algusest saati, sellega süüdatakse ülejäänud küünlad teenerküünal). Liikuv püha, muidu k...
Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga. 11. Kus asus ja milline nägi välja Knossose palee, milline seos oli sellel ehitisel legendiga labürindis elanud Minotaurusest? Kirjeldage Knossose palee kaunistamiseks kasutatud maalinguid. Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekkinud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Labürindi laskis ehitada kuningas Minos sõnnipäise kuninga Minotauruse jaoks. Viimane oli Minose naise ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma ogu riigi saatus. Seepärast toodi talle igal aastal Ateenast toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni noor kangelane Theseus Ateena sellest kohustusest vabastas. Theseus sai Minse tütrelt Ariadnelt, kelle ta endasse armuma pani, lõngakera. Labürinti atudes keris ta lõnga lahti ning leidis selle järgi tagasitee pärast Minotaurose tapmist. Labürinti oli suletud ka selle ehitaja. Teinud endale sulgedest
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro........................................
suure riigi. Kroisos arvas, et võidab Pärsiat, aga selle asemel hukkus Lüüdia Kuldvillak kuldne jääranahk; ohverdati Zeusile ning riputati Arese hiide, kus seda valvas lohe. Iason viis naha tagasi Kreekasse Küllusesarv külluse ja õnne sümbol, hea valitsemise sümbol, jõukuse sümbol; Amaltheia murdunud sarv, mis täideti puuviljade ja lilledega Labürint keerukas olukord või ehitis; asus Knossose lähistel, seal elas Minotaurus, kellele viidi neide ja noormehi. Minotauruse tappis Theseus, kes kasutas lõngakera, mille andis talle Ariadne Maailma naba ületähtsustamine; Delfi templis altaril asunud must munakujuline kivi, mis oli maailma keskpunkt Medeia katel noorenduskuur; Medeia veenis kuningatütreid tapma oma isa, et tolle saaks katlasse panna ja võlusõnadega nooreks teha. Tegelikult see nii ei toimunud, aga vana kuningas oli juba surnud (tapetud) Medusa üks kolmest grogost, ainus surelik. Peas olid tal maod ning tema pilk oli surmav. Tapeti
Seda koobast on võimalik seostada pikaajalise kultusega. Diktaios- Dikte koobas ja mägi, võimalik koht, kus Zeus sündis. Hiljem austati Zeus-Diktaiost. Noor mees. Daidaleion- seotud Daidaleosega, kes tegi Knossose labürindi. Erinys- ka Amnisoses leitud. Ta oli sünge nagu Eris, aga kas nad saab ühte koopasse paigutad? Motiiv surm, sünd ja koobas koos. Härg Kujutatud rituaalses keskkonnas, vb lossi keskhoovis. Seotud ehk Minotauruse looga. Kreeka: Arianne kui Knossose kangelanna, Minotaurus kui koletis ja Theseus kui kangelane. Kreeta rituaaliga saab seda seostada.. kuidagi, kui see leidis aset keskväljakul. Kes oli härg ja milline oli tema suhe jumalusega? Kreeka hilisem mütoloogia, mis kujutab Knossose värki. Europa- foniikia printsess, kelle juurde tuli Zeus härjana ja viis ta Kreeta saarele Sündis Minos, kelle naiseks sai Pasiphae (päikese tütar)
tuhandest mehest kümme leegioni. Uue laagri ehitamisel olid gladiaatorid ilma Spartacuse teadmata püstitanud temale väejuhiväärilise telgi. Kolm päeva kestsid laulud ja lõbu laagris. · Dekuurio (lk 269) - kümnemehelise ratsaväeüksuse juht Vana-Roomas. · Minos (lk 257) Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise Minotauruse. Minotaurus elas labürindis. Müüdi järgi laskis Minos ehitada koletis (sõnn) Minotaurose jaoks labürindi, kes pärast surma (ta tapeti) hakkas allilmas surnute üle valitsema. Kreetal oli veel müüt, et iga 9 aasta tagant olevat kuningas Minos nõudnud kättemaksuks oma poja tapmise eest Ateena kuninga Aigeuse poolt 7 neiu ja 7 noormehe ohverdamist Minotaurosele. · Peastaap (lk 273) - Peastaabi osakonnad tegelevad pikaajalise ja keskpikaajalise
Just meie maise elu poolel rajal end keset sünget metsa leidsin teel, sest olin eksi läinud sellel ajal. Kui õudne oli, öelda ei või keel, see metsik mets ja tihe oksaräga; mul mõelda sest on kole nüüdki veel, ka surmahirmus hing vist nii ei äga! Küll räägin, kuis seal ilmutas end hea, kuid enne muust, mis erutas mind väga. Theseus kreeka mütoloogias Ateena kuninga Aigeuse poeg, rahvuskangelane, kes tappis teeröövel Prokrustese ja Kreetal asuvas labürindis elava koletise Minotauruse. titaanid kreeka mütoloogias jumalate vanem põlvkond. Tähtsaim titaan oli Kronos, kes valitses teiste üle. Ta neelas oma lapsed alla, sest kartis neist ohtu oma võimule. Titaanide vastu alustas sõda Kronose poeg Zeus, kelle tema ema Rheal päästis surmast. tooniline värsisüsteem vt rõhuline värsisüsteem. traagiline vapustav, kurb; esteetika põhikategooria ilusa, üleva ja koomilise kõrval. Traagiline kutsub inimeses esile kurbuse ja kaastunde,
põhinev pärimus); saab pidada ka Aniik-Kreeka pärandi säilitajateks tõlgiti Antiik-Kreeka teoseid araabia keelde, esialgu järgiti ka Aniik-Kreeka seadust, kuid hiljem seda täiendati ja jõuti kaugemale, kui Kreekas oli jõutud. Kreeta-Mükeene e. Egeuse kultuur 2000 - 1100 eKr. Kreeka ajaloo vanim eriood. Jaguneb: 1) minoiline kultuur (~2000 eKr) tuleneb Kreeta kuningas Minose nimest (Minos oli minotauruse müüdiga seotud, lasi tema elukohaks luua labürindi), levis Kreeta saarel ja teistel Egeuse mere saartel; oli primaarne kultuur (arenes iseseisvalt); selle rajajate päritolu on teadmata (ei olnud kreeklased, ega seostu ühegi kindla rahvaga); neil oli oma kiri: lineaarkiri A (desifreerimata); teamised pärinevad esemelistelt ajalooallikatelt; olid hästi tähtsal kohal lossid: meenutasid labürinte, olid valitsuskeskused (kas kõik
,,Daam koerakesega", ,,Karusmarjad". PILET NR.11 1.GERT HELBEMÄE ,,OHVRILAEV" Teose peategelane Martin Justus kirjutab oma raamatut oma suurest iidolist Sokratesest, kuid probleemid, mida ta oma raamatus tõstatab, seostuvad ka tema enda eluga. Idee, millel romaan põhineb, tuleneb müüdist. Kuningas Minose käsul saadetakse igal üheksandal aastal 7 noormeest ja neiut Delose saarele tänutäheks selle eest, et Theseus tappis Kreeta saarel labürindis elava Minotauruse. Laeva äraolekul Ateenast ei lubanud komme, mis oli saanud seaduseks, täide saata ühtegi surmaotsust. Seda, millal laev tagasi tagasi jõuab, ei teatud kunagi, sest see sõltus tuultest. Sokratese puhul kulus selleks 30 päeva. Ta pidi oma surma 30 päeva ootama. Romaanis kohtab Martin Justus tänaval Isebeli, kellega nad koos mere äärde lähevad. Isebel on pianist, kuid annab klaveritunde. Nad vestlevad ja jutt läheb Sokratesele. Isebel on
Vaatajate hulgas oli Minose tütar Ariadne, kes kohe Theseusse armus. Ariadne palus Daidalose enda juurde tuua, et too näitaks, kuidas labürindist välja pääseda. Siis kutsus ta enda juurde Theseuse ja lubas, et päästab ta, kui noormees ta endaga Ateenasse võtab ja temaga abiellub. Theseus oli nõus. Ariadne andis talle Daidaloselt saadud lõngakera, mille otsa too pidi sissepääsu juurde kinnitama ja edasi liikudes lahti kerima. Nii Theseus tegigi. Ta leidis Minotauruse labürindis magamas ja peksis koletise rusikatega surnuks. Kui Minotaurus surnud oli, võttis Theseus taas kätte lõngakera, mille abil oli nüüd lihtne labürindist välja pääseda. Theseus võttis Ariadne kaasa ja koos mindi Ateenasse. Peatus tehti Naxose saarel, kuhu Ariadne maha jäi ühe müüdi järgi seetõttu, et neiu olevat magama jäänud ja Theseus purjetas temata edasi; teise müüdi järgi sellepärast, et neiu olevat olnud
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
