Vastus leiad õppematerjalist: Rooma tsivilisatsioon

Rooma tsivilisatsioon (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks vabaks lasti?
Mis on uudne seda automaatselt peeti?

Rooma tsivilisatsioon
Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus , asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus.

periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk.

periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr

periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr
Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas . Isa Anchises, ema jumalanna Venus . Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba mees, abielus, austama oma vanemaid, peab regulaarselt ohverdama jumalatele ja neid austama. Kreusa jääb põgenedes kadunuks . Võis kaduma minna, sest oli täitnud oma rolli ja sünnitanud poja. Ta isa oli halvatud , kandis isa kukil ja poega käekõrval, süles penaade( kodujumalate kujud). Roomas oli patriitsi suguvõsa , Iuliuste suguvõsa. Suguvõsa pärit Aeneasest. Pietas- kõik, mida tähistab pius, rooma ideaal. Vergiulius- „Aeneis“- kirjeldab aenease jõudmist rooma. Rooma asutamisel 2 etappi : aenease põgenemine rooma ja romuluse/remuse legend.
Romuluse ja Remuse isaks peetakse sõjajumal Marsi. Lupus, lupa- *luk- . Jälgitakse linde. Raisakotkad- olid haruldased . Romulus tapab oma venna, toimub vennatapp. Jäänud rahvusliku südametunnistuse peale. Romuluse valitsemisaega on idealiseeritud. Palatinuse künkale on tekkinud küla. Rooma linn hakkab arenema ja suurenema, areng pikaaegne. Latium - kogu maakonna nimetus, millegi erilisega silma ei paista. Räägitakse Rooma 7-st künkast. Epiteel (urbs)Septimontium- 7 mäe linn. Tegelikkuses on künkaid rohkem. Valitud 7 küngast, sest see on maagiline arv. Kõige tuntumad Capitolium ja Palatinus. Kõige ennem leiti palatinus. Capitolium saab kultuslikuks. Arvatavasti oli kindlustatud punkti eesmärk, päris selge ei ole.
Kunigate ajajärk- kuningaid on 7

Romulus

Numa Pompilius

Tullus Hostilius

Ancus Marcius

Tarqiunius Prisus

Servius Tullius

Tarquinius Superbus
Esimesed 4 on latiini pärituolu+ sabiinid (üks latiini hõim , kes on keeleliselt sarnane latiinidega). Ülejäänud etruskid . Suhtutakse hästi Romulusse, latiinide ja sabiinide puhul tuuakse pigem välja positiivseid poole. Ülejäänud va servius tullius, tuukase välja negatiivseid pooli, suhtuti halvasti. Võimalik, et oli tunduvalt rohkem kuningaid. Igale kuningale on antud mingi roll Rooma riigi ülesehitamisel.
Romulus- temale omistatakse senati asutamine. 753-509 ekr. Senetus- senex, auväärne , nõuandev roll kuninga kõrval, estab rooma riigi algusest kuni lõpuni, väga tähtis roll vabariigi ajajärgul. Senatisse kuulusid esialgu kõige tähtsamate perekondade esindajad. Sabiinitaride röövimine (usutakse, et selline stseen toimus). Asustus hakkas kasvama juurdetulnud meeste arvelt. Kutsutakse külla naaberhõim sabiinid ja nende naised. Sabiinitare oli vaja, et peret luua. Ilma perekonnata mees ei olnud pius, oli kindlasti vaja pere luua. Samad sabiinitarid astusid mõlema poole vahele, loodi rahu ja liit. Latiinid +sabiinid= quirites(romani). Romulus võeti pärast surma kohe taevasse . Nimi võib tulla sabiinide linna nimest Cures. Võib tulla sõnast covirites. Quirinus= Mars . Romulus võtab endale kaasvalitseja, sabiini Titus Tatius, kellel oli sümboolne võim. Elanikkonna suurenedes oli vaja neid organiseerida. Jagas elanikkonna kolme hõimu, sellest saab tribus- 10 curiae- kuuriat. Sai kergesti mobiliseerida sõtta. 1.Ramnes. Nime tähendus ei ole teada. 2.Tities. 3.Luceres- tõlgendatud kui etrkuske, etruski kodanikud.
Numa Pompilius- hakkas jaotama elanikku, millel oli mingi militaarne tähtsus. Tema valis kuningaks senat . Idealiseeritud, tuntud oma pietas´e poolest. Olevat arendanud rooma õigust ehk seaduste kogu, mis anti alguses edasi suuliselt. Süstematiseeris rooma kultust. Tema hakkas jaotama päevi soodsateks ja ebasoodsateks kuni kristluse ajaarvamise järgi. Olevat jaotanud aasta 12ks kuuks. Asutab Pontiflex Maximus ´e ametikoha, kes on ülempreester . Tal on väga palju kohustusi, väga tähtis religioonne roll. Püsib kuni kristliku ajani. Tänapäeval on rooma paavst , kannab siiamaani seda nime
Tullus Hostilius- määrati rahva poolt. Seostatakse sõjategevust. Rooma linna ter. laieneb tänu sõjategevusele.
Ancus Marcius- rajas Ostja linna. Lasi ehitada esimese silla üle tiberi jõe. Kiirem ja parem ühendus kahe kalda vahel.
Tarquinius Prisus- Sünnijärgne nimi Lucumon. Erakordsed ended tema kasuks rooma linnas(midagi erakordset toimus). Kui rahvas näeb endeid, valib kohe kuningaks. Olevat rajanud kanalisatsioonisüsteemi, mis oli mõeldud kuivendamiseks. Alustab Iuppiter- jupiteri(peajumal tõlkes) templi ehitamist kapitooliumil. Olevat tapetud , ei surnud loomulikku surma
Servius Tullius- kahtlus , et oli latiini päritolu. Veelgi suurema elanikkonna reformimine, oli vaja teistsugust jaotust. Kolme jaotuse asemel neli. Enam ei omanud tähtsust kodaniku päritolu, vaid varandus . Varanduslik sensus- nimekiri vastavalt varanduse suurusele. Oluline sp, et saada aru, kes kui suure sõjavarustuse oli võimeline endale ostma, militaarse tähtsusega. Census - lõi selleks, et saaks efektiivselt jaotada elanikkonda gruppideks , jaotas neljaks grupiks. Iga kodanik saab selle järgi koha ühiskonnas. Rooma kodanik on vaba mees, kes on perekonnapea. Oluline vanus- osalemine kogukonna asjades ja roll sõjamehena. Varanduslik seis- tähtis, et millise relvastuse saab keegi muretseda sõja korral. Moraalne pale- kui märgiti ära pahe tõttu, kehtis see 5 aastat. 5 aastat kutsuti lustrum.Ehitas linnamüüri. Tapeti .
Tarquinius Superbus- seostatakse sõjalist tegevust. Lasi ehitada Circus Maximus´e. Vaatemängude vaatamine ei tohtinud olla liiga mugav, sest see mõjub kodaniku moraalitundele. Sõjaliste mängude jaoks. Asub linnas väljas, Rooma linna sees ei tohtinud olla sõjalist kohalolu. Cloaca Maxima - suur kanalisatsioonisüsteem. Et kuivatada maapinda. Jupiteri suure templi ehitamise lõpuleviimine. Oli vihatud. On jätnud roomlaste teadvusesse halvustava ja ettevaatliku oleku kuninga võimu suhtes. Minemasaatmise algatas ta poeg Sextus . Sextus rüvetas naise Lucretia. Tema mees oli Lucius Tarquinius Collatinus. Arvatakse, et tegu võib olla suguvõsavahelise tüliga. Lucretia surmateade pahandab rahvast. Rahva etteotsa saab Iunius Brutus , tema eestvedamisel saadeti kuningas välja. Brutus tähistas rahvale türannitapjat. Roomlaste jaoks oli eksiil kõige rängem karistus , rängem kui surm, sp et varasemates ühiskondades ei saanud üksikisik eksisteerida, ta pidi kuuluma kogukonda . 3. võimalus ja kõige tõenäolisem, et oli aristrokraatlik vandenõuga. Oli keskse kuningavõimu vastu.
Etruskide kultuur oli urbaanne kultuur. Latiinid ja sabiinid. Nende põhitegevus karjakasvatamine. Nende keskused olid linnad. Tänapäeva etruuria . Campania vallutamine , oli viljakas piirkond. Latium jäi nö tee peale ette, seal elasid latiinid ja sabiinid. Lindude vaatlemine on etruskide komme ja seda nimetatakse auspicium , ennustamiseks. 1)Vaadeldi juhuslikke linde, lennusuunda, missugused nad olid. Hiljem olid roomas pühad kanad , jälgiti nende söömist. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati seda vaatlemist umbusaldama. 2) linna telgede määramine. Põhja-lõuna ja ida-lääne suunaline. Põhjasuund oli tähtsam. Põhi cardo . Roomas hästi ei õnnestunud reljeefi pärast. Keldid põletasid linna maha 390 ekr. Kui oli võimalus, siis jälgiti telgede määramist. Müütiline linnapiir- pomoerium= pomeerium. Ei tohtinud läbi viia matmisi linna sees. Etruski kuningate võim oli absolutistlik. Kunigale kuulus tsiviil ehk ilmalik võim, militaarne võim, juriidiline võim, religioosne võim. Kuniga amet ei olnud päritav, määras senat või rahvakoosolek- sõjaväelise ühiskonna ilming. Hakkasid kujunema rooma institutsioonid , ka perekonna ja ühiskonna struktuur. Civitas´e moodustab gents ´e- suured perekonnad, hõimud . gentsidesse kuuluvad ühise esivanemaga hõimud. Naistel oli rohkem õigusi ja neil olid eesnimed . Kui naistel oli eesnimi , siis see näitas, et neil oli teine positsioon ühiskonnas. gentsi kuulus perekonnapea ehk päris kodanik, pater familias, tema perekond ja kliendid-isikud, kes toetusid pater familiale. Kliendi seisus ja olek- clientela- klienteel. Võib olla etruski päritolu. Kõige mõjukamad ja tähtsamad gentsid nim. patritsiaat . Nende seast on pärit kõige varasemad ja kõige tähtsamad magistraadid (kõrgem riigiametnik ). Kõige tähtsamaid gentse oli 43. vanemaid oli 31 ja nooremaid 21. 433 ekr pandi kinni. Hiljem tekkis juurde aadlikke selle järgi, kes pääsesid senatisse, aga ei kuulunud kõige vanemate hulka. Uus aristrokaatia hakkas tekkima 400 ekr. Oli olemas abielukeeld, patriitsid pidid abielluma oma vahel kuni 455 ekr. Osad suguvõsad hakkasid hääbuma, arvatavasti sp tühistati seadus. Kogu vabariigi perioodil toimus pidev võitlus patriitside ja plebs ´ide vahel ehk kõik muud. Plebs oli väga edukas. 366 ekr pidi olema üks konsulitest plebsi suguvõsast. Plebs´i liige plebei . Arvati, et plebs elas väljaspool gentse. Nad ei olnud rühmitunud ühise esivanema järgi, sp nad ei kandnud suguvõsa nime. Neil polnud kodaniku ja poliitilist õigust, ei võtnud osa rahvakoosolekust, ei maksnud makse, ei kandnud sõjaväekohustust. Arvatakse, et kuningad hakkasid andma plebeidele rohkem õigusi. Patriitside hulka kuulus ka sabiine ja olid ka mõned etruskid. Magistraadid on kõrgema ameti kandjad , ka konsulid . Neid oli 2. üks konsulitest pidi olema plebei. Konsul ja magistraat valiti iga aasta tagant. Lex licinia- 366 ekr seaduse nimi. Ratsanikud - sellised kodanikud, kes tänu materiaalsetele vahenditele olid võimelised sõjakäiku minema hobusega. Iga 5 aasta tagant census, kodanike loetelu . Kui oli teatud määrani varandus, kanti censori poolt ratsanikke hulka. Algselt neil suurt rolli ei olnud. Hakkasid kõige tähtsamat rolli mängima keisririigi ajal, al augustusest 30 ekr. Nende seast valis keiser meelsasti ametnikke. On arvatud, et patriitsid ja plebeid eristusid sellega, et patriitsid tegelesid rohkem karjakasvatusega, plebeid põlluharimisega. Selles kaheldakse, ei võeta tõsiselt. Võib öelda, et al 366 ekr on poliitiline võrdsus, aga patriitsidel on privileege, mida nad on säilitanud. Neil on õigus korraldada auspiitse. Tavaliselt korraldasid preestrid , aga patriitsidel on müstiline õigus. Justkui võime õigesti tõlgendada lindude käitumist. Oli tähtis, sest korraldati tähtsate ettevõtmiste eel. Plebeid pidid kutsuma preestri või patriitsi. Sünnijärgne privileeg. Samal ajal plebs moodustas suure osa rahvastikust. Plebsil kujunes välja oma võimustruktuur , oma magistraadid. Tribunus plebis/ plebei- rahvatribuun . Selline magistraat, kes võitles plebeide õiguste eest ja jälgis, et neid talla jalge alla. Ajaliselt piiratud, üks aasta. Rahvakoosolek kutsuti kokku uueks valimiseks. Tribunus plebis´el oli vetoõigus , nt senati otsusele. Nende isik ja vara oli puutumatu . Rahvatribuuni tapmine võrdus oma isa tapmisega. Kui tapeti, siis järgnes sacer esto . Rahvatribuunil olid assistendid, kes olid plebei ediilid (alati nagu assistendid, ühe magistraadi assistendid). Tuleb sõnast tempel. Algselt võis olla religioosne funktsioon. Concilium plebeis konkureeris senati otsustega. Ühelgi magistraatidest ei olnud õigus korraldada auspiitsiumi. Seaduste kirjapanek 5.saj keskel ekr. Enne seda oli tavaõigus e suuliselt edasi kantud . Kirjutamata seadusi pidi keegi peast teadma ja tõlgendama ja lausub. Sellisel juhul on võimalus neid mitte öelda. Üks patriitside ja plebeide vahelise võitluse tulemus. 12 tahvli seadus. Olid välja pandud. Väga palju pühendatakse ruumi seadustele, nt kellegi õunapuu maharaiumisele, piirikivi tõstmine. Paljude seaduste rikkumise puhul- sacer esto e lindprii . Vana ühiskonna jälge palju. Inspiratsiooni saadi kreeklastelt . Käisid delegatsioonid lõuna itaalias e magna craecia, oli vallutatud kreeklaste poolt+ osa sitsiiliast. Rooma hakkab kiiremini kasvama. Hakkab võõraid vastu võtma. Roomast saab linn, kuhu võõrad võivad minna ja kuhu sulavad sisse. Väga erinev kreeka kultuurist. Kreeka polised andsid väga raskelt kondakondsust. polis -civitas(kodanikkond, polise vaste). Rooma võtab tänapäeva mõistes rohkem riigi kuju. Roomaga piirnevad alad saavad järk-järgult kodanikuõigused. Civis Romanus- rooma kodanik. Klausel oli juures- sine suffregio- kõige tähtsamates asjades ei saanud hääletada. Civis romanus saab võlusõnaks, mida kõik tahavad. 390 ekr gallide sissetung rooma. Tulid Calliast. Keltide suure ekspansiooni väljatungi ajal. Tungisid põhja itaaliasse, vallutasid rooma linna ja põletasid maha, aga ei võtnud kapitooliumi. Roomlased kaalusid linna maha jätta, aga kapitoolium jäi puutumata ja otsustasid mitte lahkuda. Gallid tõrjuti tagasi põhja itaaliasse, pigem ise lahkusid. Pikaks ajaks jäid põhja itaaliasse, sp kutsuti seda alla Gallia Cisalpina-siinpool alpe. Jäävad mõneks sajandiks, hiljem sulanduvad roomlasega. 4. saj ekr on rooma kõige võimsam poliitiline moodustis itaalias. Toimus võitlus magna craecia. Kutsusid mandri kreekast appi epirose kuninga pyrrhose . Tarentumi linn. sõjategevus vaibus. 265 ekr oli kogu itaalia rooma võimu all. 3 puunia sõda. 264-146 ekr. Sõjad vaheaegadega. Hiljem on antud selline nimi. Sõjategevus oli hajutatud . Kui toimus itaalia territoorium , läks tavaline elu edasi. Rooma sai võimu merel, täieliku võimu sitsiilia saare üle. Paksult ülerahvastatud. Kõige kuulsam linn syracusa, rikas linn. Juba antiikajal sellest linnast rääkides on ülepingutatud. Saar oli väga viljakas. 2. puunia sõja tähtsus- võetakse enda alla ka põhja aafrika. Lahingud ka itaalia pinnal, sp karmim. Kartaagole jäi ainult kartaago linn ja selle lähiümbrus. 3. puunia sõja ajal hävitati kartaago linn. Puunia- foiniikia . 148 ekr. sellest alates makedoonia ja kreeka kuuluvad rooma alla. Kogu mandri kreeka. 133 ekr alates kogu vahemeri piirkond kuulub rooma alla. Sellest ajast algavad ka itaalia kodusõjad. Kohati intensiivsemad, kuid elu läheb endiselt edasi. Rooma kirjanduse algus. Rooma proosa kuldajastu . Kodusõjad algasid: 1. võimuvõitlusest, mis oli tingitud sellest, et roomast oli saanud praktiliselt maailma riik. Osaliselt plebs vaesus . Plebeid olid sunnitud oma maid müüma. Samal ajal osa maadest jaotati ümber leegionäridele e sõjaveteranidele. Ager publicus- rooma riigile kuuluv maa. Osaliselt võeti ära, osaliselt sunniti ära andma. 2. kodanike õiguste küsimus. Itaalias osasid piirkondi karistati puunia sõjade ajal, kui lasti vaenlasi sisse või aidati neid. Võis karistada õiguste vähendamisega. Itaalia eriosad nõuavad võrdseid kodanikeõigusi. Galle karistati, sest tegid koostööd puunlastega puunia sõjade ajal. Maade äravõtmised, õiguste vähendamised. 3. psühholoogiline probleem. Säravamate väejuhtide vahelised võitlused. Need saavad saatuslikuks riigile. Caesar , pompeius , antonius , octavianus . Võitlus lõppeb sisuliselt alles octavianuse võimule tulekuga. 301 ekr Actiumi lahing, kus octavianus purustab antoniuse egiptuse väe. 30 ekr tuleb võimu octavianus, esimene keiser, antakse aunimi augustus. Caesar oli türann . Laiendas rooma riigipiiri, suure gallia vallutamine, tänapäeva prantsusmaa. Osa germaaniast, briti saared. Gallia vallutamine tähtis, sest gallia oli väga arenenud piirkond, peale roomat ja kreekat vaimse ja materiaalse kultuuri 3. kohal. Caesar lasi senatisse inimesi väljaspoolt itaaliat . Andis lihtsalt kodanikuõigusi . Jaotati tasuta toitu ja raha. Kolooniate asutamine, sinna asustati roomast vaevasemaid inimesi. Ähvardav võim senatile. Roomlastel oli tugevalt sees viha ja hirm ainuvõimu vastu. Senati liikmete seas sepitseti vandenõud, millega caesar tapeti 15.märts 44 ekr senatiistungi ajal. Tema tappis ta kasupoeg Brutus.( brutus 6. saj ekr. Sama nimega e türanni tapja ). Sellest hetkest senat kaotas palju oma võimust ja ei saanud seda enam kunagi tagasi. Caesar oli lapsendanud octavianuse, sellga sai oct võimu pärijaks. Hiljem tuntakse augustuse nime järgi. Valitses 30 ekr kuni 14 pkr. Algab tegelik keisririigi aeg meie jaoks. Vormiliselt kehtis vabariik edasi. Ise nimetas ennast princeps.(primus+capio- see, kes hoiab enda käes esimest kohta). Valitsemisvormi peaks nimetama printsipaat. Augustus toetus erivolitustele nagu oli vabariigi ajal. Tal oli pidevalt sisemine kui ka välimine pealesunnitud vajadus õigustada oma võimu. Võttis erinevaid vabariiklikke funktsioone. Lasi end valida rahvatribuuniks, see kindlustas talle isikupuutumatuse ja andis vetoõiguse. Intertsessiooniõigus e vahelesegamisõigus. Oli sõjaväe ülemjuhataja. Lasi end valida pontifex maximus´eks e ülempreestriks. Sellega oli tema kätte koondunud kogu võim. Oli ka senati eesistuja. Princeps Senatus. Isiku- ja varapuutumatus. Anti ka aunimi pater patriae- isamaa isa. Aunimi divi filius - jumaliku poeg. Jumaliku all mõeldakse Caesarit. Rahuaeg oli kasulik ja tervendav. Kehtestati Pax Romana e rooma rahu. Ühel suurel territooriumil on sõjategevus soikunud. Hilisemad keisrid on ennast nimetanud keisrina. 117 keiser traianuse surm. See aasta tähistab rooma riigi kõige suuremat ulatust. Alates mesopotaamiast hispaaniani. Põhjas briti saared kuni śotimaa. 113 constantinuse Milano edikt , millega kuulutab ristiusu sallitavaks usuks. Sellest aastast alates saab ristiusk riigiusuks. 395 keiser theodosius I jaotas rooma riigi kaheks: ida ja lääne rooma. Rooma riigi lõpp 476.
Imperium - selline võim, mille volitused on andnud rahvas ja mille on jumalad heaks kiitnud.
Etruski mõju
Gladiaatorite mängud võivad olla pärit etruskidelt. Roomas algasid 264 ekr. Kultuslikud mängud, peeti Iunius Brutuse auks. Arvatakse, et selle jäänuk on härjavõitlus. Campanias eriti populaarsed . Ladina keel püsis terve etruskide aja. Mitte kunagi pole peale surunud etruski keelt, olid kakskeelsed. Epigraafia- kivid ja metall . Epigraafiast on pärit tekste , mis on kakskeelsed. Ladina keel on saanud etruski keelest vähe mõju, sai tähestiku. Etruskid võtsid üle lääne-kreeka tähestiku, mis oli ebatäiuslik võrreldes ida tähestikuga. Keltide kaudu läks germaanlastele, selle tulemus on ruunikiri. Haruspiitsid- ohvri looma sisikonna vaatamine, eriti maksa. Etruskidele on inimene jumala mängukann. Kõige tähtsam on teada saada jumalate tahtmine lindude vaatlemise ja ohvri loomade sisikonna vaatamisega. Riituse korralik läbiviimine, mis tagab pax deum ehk jumalate rahu. Roomlastel fragmaatiline suhe jumalatega . Sacer esto- isatapja , olgu neetud . Teda võidi tappa või minema ajada. Väga tähtis roll oli etruskidel rooma kultuuri kujunemisel, ainult etruskide kaudu tuli kreeka mõju, nt alfabeet . Kuni vabariigi ajani kreeka mõjude kandjad. Al 509 ekr lähevad etruskide ja roomlaste teed lahku, rooma linn ja territoorium e latium. Etruurias endiselt suur kultuuriline ja majanduslik õitseng. Rooma samal ajal on sulgunud iseendasse. Ei leita sellest ajast silmapaistvaid kultuurimälestusi. Kultuur hakkab õitsema tunduvalt hiljem. Kunst ja kirjandus vabariigi alguses võõras. Tõus toimub 3. saj ekr. Toimub otseste kontaktide mõjul kreeklastega. Tooni andvaks on kreeka kultuur. Rooma arengus originaalne rooma sisepoliitilne areng, see erineb ka kreekast. Miks on rooma just rajatud sinna kus on- alati tuuakse esile künkad. Tiberi jõe kaldale rajatud, see ühendas põhja ja lõuna itaaliat, ülekäigukoht. Seal olevat olnud nn soolatee, kust kaudu läks sool rooma poolt aadria mere poole. Tegu võib olla ka juhusega.
Rooma vabariik- 509 ekr. Väga kindlad ei olda. Arheoloogid on täpsustanud, 475 ekr. Sellest alates kreeka elemendid praktiliselt kaovad. Samast ajast alates etruskid hakkavad taanduma oma algsele asualale, roomast põhjapoole. Hakkavad jääma tahaplaanile itaalias. Etruuriasse. Rooma kaotab esialgu oma mõjuvõimu, sest etruskid olid tugev majanduslik ja poliitiline võim. Toimub pidev võitlus naabritega, kes on etruskid ja muud ümberkaudsed rahvad, lingvistiliselt sarnased. Al 5 ekr õnnestub roomal sõlmida rahu teiste linnadega, saabub stabiilsus, sealt algab ekspasioon väljapoole latiumi. Sisepoliitilselt toimub pidev võitlus patriitside ja plebeide vahel. Mis on põhiline vastuolu vabariigi ajal.
Etruskid
Vara- itaalia põlisasukate säravaim tsivilisatsioon. Põhiline asuala oli Etruuria(roomast põhjapool). Ekspansioon- oma asualalt suuremõõtmeline ümberasumine ümberkaudsete aladele . Tungisid nii põhja kui ka lõuna- itaaliasse. Põhjas Po madalik ja lõunas Campania. Latium jäi etruuria ja campania vahele. Campanias muutusid tihedaks kontaktid kreeklastega. Etruurias meretee kaudu kontaktid kreeklastega. Palju sissetoodud tarbeesemeid kreekast. Peagi tekkis kreeka eeskujul kohalik toodang, mis on võrreldav kreeka kultuuriga . Tsivilisatsioon areneb pika aja jooksul 9 saj ekr- 1 saj ekr. Keel hakkas hääbuma, aga etruskide iseteadvus säilis mingil määral. Alates antiikajast on probleem etruskide päritoluga, mis ei ole teada. 20.saj- 20. saj lõpu aastakümneteni tegeleti, enam mitte. Lõplikku lahedust ei ole leitud.
3 põhiarvamust:

etruskid on itaalia põlisrahvas .

Etruskid tulid põhja poolt

etruskid tulid idast
Dionysos Halikarnassos- tema arvas , et nad on itaalia põlisrahvas. Et teised rahvad on sinna tulnud.
Rooma ajaloolane Titus Livius arvas, et on pärit põhja poolt euroopast.(kesk-euroopa). Alpidest on leitud raidkirju etruski keeles. Vanem allikas kreeklane Herodotos 5.saj ekr on kõige detailsemalt käsitlenud etruskide idapoolset päritolu. Et on pärit Lydia´st ja rännanud itaaliasse trooja sõja ajal 12. saj ekr. Ta oli teadlik, et etruski keel ei sarnane ühegi keelega, millest ta oleks aru saanud. Tyrrheros. Kreeka keeles kutsutakse etruske tyrsenoi/ tyrrhenoi. Tänapäeva arheoloogia kui ka vanimate dokumentide järgi on teada, et 13-9 saj ekr toimusid suured liikumised vahemere piirkonnas. Egiptuse allikad mainivad mingisugust rahvast Trś.w., mis võiks tähistada tyrsenoi/tyrrhenoi. Neid on mainitud koos teiste mererahvastega. Mererahvad on mingisugune kogum rahvaid, kes tungisid balkani ps lõunaosast lõuna poole. Nende tung algas u 1200 ekr. Nende seas on mainitud hilisemaid palestiina rahvaid ja kreeklasi(mainitud arhailaste nime all). Arheoloogiline leid Lemnose saarelt- steel 6 saj ekr- kivist eelkõige hauaplaat , kivist monument ...peaaegu täpselt etruski keel monumendil. Üksikleid, sp ei julgeta teha kindaid järeldusi. Tänapäeval arvatakse, et etruskid on üks jäänud proto -euroopa asustusest. Nim selliseid tundmatuid rahvaid, kes asustasid euroopa piirkondi enne ajaloolisel ajal saabunuid rahvaid. Etruskid pannakse samasse kategooriasse kuhu baskid. Ladina keelne nimetus tusci või etrusci. Sama tüvi peegeldub toscanas, vähemalt 8 saj ekr olid seal. Ise kutsusid ennast rasena/rasna. Terramare ja villanova- nimetuse saanud paiga järgi, kust on leitud. Etruske nendega ei seostata. Põhja itaalia eelajaloolise aja kultuurid. Terramare päritolu ei ole teada. 8 saj ekr etruskid liikusid toscaana ja etruuria aladele. Al sellest ajast hakatakse leidma võõraid elemente arheoloogiast. Etruuria metallirohkus tõmbas uusasukaid sinna piirkonda. Arheoloogia kinnitab, et uus kultuur oli linlik kultuur selles piirkonnas. Väga paljude linnade nimed on säilinud tänapäevani. Velatri- volterra. Faesulae- fiesole. Perusia-perugia. Linnad olid enam-vähem iseseisvad, neid juhtisid kuningad, lisaks magistraadid.(valitud arist... kasti hulgast) lucumon(etruski keeles o täht puudus)= patriitsid. osad linnad moodustasid liidu, 12 linna- dodekapolis(kreeka keeles 12 linna). Väga kõrgelt arenenud tehnika. Osaliselt kohapeal väljaarenenud. Väga edukad kaupmehed ja piraadid. Õige pea tugev konkurent kreeklastele ja kartaagolastele. Kauplesid terve põhja itaalia osas, Põhjast kesk-euroopani. Ka kreekas. Laenati lääne-kreeka alfabeet, mis anti edasi roomlastele. Ladina kiri üks etruski sidemete tulemus. Põhja itaalias keltide kaudu läks alfabeet kesk-euroopasse. Ruhnu- runö(rootsi keeles ruuni saar). Al 7 saj ekr on latium etruskide käes, kus juba mingi asustus oli olemas. Rooma algne nimi etruski keeles on Rumon.( jõe linn etruski keeles). Al 6 saj etruskide mõju ulatus po madalikuni, asustati linnu. Pologna- felsina etruski keeles. Asutati linnu aadria mere rannikule , kõige tuntum ramella. Pompei etruskide asustatud. Edasitung peatati kreeklaste poolt aastal 524 ekr Lumae lahingus. Sellest aastat alates hakkasid etruskid tagasi tõmbuma itaalia aladelt , algas vaikne, aga pidev allakäik. 509 ekr kihitati viimane etruski kuningas roomast välja. 474 ekr hävitasid roomlased etruski laevastiku. Muud itaalia põlisrahvad hakkab tungima peale. Põhja itaaliasse tungivad gallid. Etruskid osutavad tugevat vastupanu gallidele. Pologna peab survele vastu. Lahingud gallidele nõrgestasid etruske, roomlased tungisid etruurias peale. Roomlased vallutavad täielikult etruuria 3 saj ekr. Etruskid sulandusid roomlastega. Ei toimunud vägivaldset assimileerumist. Etruski keelt räägiti veel 1 saj pkr.
Titus Livius tähtis allikas, tema kirjutatud raamatust säilinud kolmandik. 59 ekr- 17 pkr. Roomlased käisid pikka aega etruskide juured õppimas, eriti linnas Caere. Hellenistlikud maailmateadmised. Hellenism 3 saj ekr. Kreeka kultuuri raskuskese oli väljaspool kreekat, Egiptuses ja aleksandrias. Peagi hakkasid roomlasi õpetama kreekast pärit orjad . Tähelepanuväärne on arhitektuur , mida on tänapäevani näha. Väga hästi on säilinud haudehitised, kindlustused . Etruskid tõid itaaliasse olulise elemendi poolringkaare, tehniliselt raskesti teostatav, kaarest saab rooma arhitektuuri alus. Etruskidel tuleb see kreekast. Tulnud mesopotaamiast. Skulptuur hästi säilinud, terrakota ja pronks. Sakrofaagid- terrakota. Kõige tuntum pronksist - kapitooliumi hunt. Üks kuulsamaid peakujutusi nn Brutus. Ennustamine - divinatio, läks üle roomlastele. Auspiitsid ja haruspiitsid.( kõige levinum hepatoskoopia- ohvrilooma maksa jälgimine).
Etruski kultuuri on nii armatatud kui põlatud. On olnud valdav üleolev suhtumine. Keiser Claudius , kes oli vahetult enne Nerot, peetakse esimeseks etruskoloogiks. Üks abikaasadest oli etruski päritolu. Vaimustus etruskidest, kogus ise nende tarbeesemeid ja õppis keelt. Päris etruskoloogia sündis 18.saj, 19. saj teaduslikumalt. Roomlased suhtusid üleolevalt, sest osad nähtused rooma ühiskonnas tundusid neile võõrad. Iseloomustasid etruske sõnaga luxuria-ihuline ebakasinus, väga suur seksimaius. Roomlased pidasid ka kreeklasi joodikuteks. Etruski ühiskonnas oli naisel väga tähis koht, väga erandlik antiikkultuuris. Naistel olid eesnimed ja sugunimed, võis olla ka lisanimi, mis oli roomlastele väga śokeeriv. Teiseks, roomlased võisid näha, et mehed ja naised olid füüsiliselt läbisegi ühiskonnas, osalesid mängudel, samuti alasti nagu mehed. Naiste eriline positsioon viis kuulujuttudeni antiikmaailmas. Roomlased ja kreeklased rääkisid, et kui etruski naisel sünnib laps, siis ta ei tea, kes on isa. Pidusöömingutel, kui naine ja mees olid kõrvuti, siis ei jäänud see ainult söömiseks. Kreeklastel oli naiste koht naisteruumides, roomas rohkem õigusi. Aja möödudes said rohkem õigusi. Roomas abielu oli leping, armastust peeti kohatuks abielu puhul. Emotsionaalne väljund saadi mujal, eriti orjadega läbi käies. Terrakota skulptuurid näitavad tõeliselt armastavat paari, roomlastele ja kreeklastele śokeeriv. Naised olid ühiskonnas väga tähtsad, seda näitab, et kui keegi oli etruski päritolu naisliinipidi ja see tuli välja, siis seda väga hinnati. Maecenas etruski päritolu naisliini pidi.
Etruski keel
Teatakse vähe, kuigi alfabeet arusaadav, on säilinud kirjalikke mälestusmärke. Keelest teatakse vähe, sest etruski keeles tuntakse liiga vähe sõnu ja grammatiline struktuur on väga nõrgalt teatud. Allikad on pealdiskirjad- kõvale materjalile kirjutatud. Kivi, metall, savi, vähemal määral puu. Tihti fragmentaalsed. Suhteliselt vaene keel füüsilistel põhjustel, sest kivisse on raske kirjutada, kasutakse lühendeid ja kirjutatakse ainult olulisim. Jäetakse ära verb , kui see on võimalik. Palju nominaallauseid. Palju on kordusi. Seadusandlikud või kultuslikud tekstid sisaldavad palju kordusi ja pärisnimesid. Tähestik lääne-kreekast, tähed tagurpidi. Kirjutati vasakult paremale, võis olla vastupidi. On leitud spiraalina kirjutatud pealdiskirju. maotaolisena kirjutatud. Kõige rohkem säilinud vaasidel, hauasteelidel, katusekividel. Votiivplaatidel- pliistahvlid, kuhu kirjutati needusi. Pandi maa sisse, sp säilisid hästi. On leitud pehmed materjalid. Ollakse kindlad, et kirjutised on algselt mitmekesise kirjutistega. Ilukirjandus, mis ei ole säilinud, sest algselt oli ilukirjandus ja muu kirjandus pehmel allikal, papüürusrullidel.(neid on ainult säilinud egiptuses ja lähis-idas, mujal kliima tõttu ei säilinud). Kui al 4. saj pkr ei olnud ümber kirjutatud codex ´ile, siis nad hävisid. Nii juhtus etruski kirjasõnaga. Järelikult ei pakkunud piisavalt huvi. Catullus´e teosed avastati renessannsi aja alguses. Kirjutati ümber huvipakkuvaid ladina ja kreeka tekste. Pealdiskirjad pärit 7-1 ekr. On säilinud linasel riidel - liber linteus- linane raamat. Linasele riidele kirjutati kultuslikke ja tähtsaid tekste, osad kirjutati ümber codex´ile. Ladina keeles pole säilinud mitte ühtegi. On säilinud 1 liber linteus, etruskide oma, mis leiti egiptuses. Üks muumia oli mähitud liber linteuse sisse. Ei ole teada, miks just etruski käsikiri . Avastas austria-ungari alam, ostis turistina 19. saj., viis endaga kaasa viini. Peale surma kinkis vend zagrebi muuseumile. 150 ekr- 30 ekr. 30 cm lai, pikkus u 14 m. Tekst kantud risti tulpadena. Tekst religioosse sisuga. Ta on mõeldud lugejale, kes teab sellest. Meeldetuletuseks või ära toodud reliogioossed kalendrid. Palju pärisnimesid, mis ei ütle midagi. Ei anna keele kohta palju informatsiooni. Kokku sisaldab 1200 sõna koos pärisnimedega. Tabula Capuana- savist. Leitud capuast. 5-4 saj. ekr. Mõõtmed 62x49 cm. Sisaldab üle 300 sõna, kultusliku sisuga. Annab vähe informatsiooni, palju kordusi. Pyrgi kuldlehed- graveeritud kullatud lehtedele. Kakskeelsed. Tekitas suurt lootust. 2 lehte etruski keelsed, 1 leht puunia keeles. Loodeti, et on tegu uue Rosette ´i kiviga.(niiluse deltas koha nimi)- ei kuulu etruskide valdkonda. Kivist steel, mis leiti niiluse deltast napoleoni sõjakäigul. Seadusi sisaldav kivi, mis oli kahes keeles ja kolmes alfabeetis, paralleeltekst. Vana egiptuse keeles ja nendest üks osa oli hieroglüüfides ja teine demootilises kirjas- lihtsustatud rahvapärases kirjas. Teine keel oli kreeka keel. Selle kivi alusel deśifreeriti egiptuse kiri. Champollion deśifreeris 1821-22. Säilinud on käsikirjad, mis on ümberkirjutatud al 4. saj ekr koodeksitele, korduva sisuga, sp teatakse keelest vähe. Teksti saab osaliselt lugeda, vähe sõnavara. Keelest teatakse käändelõppe, verbiaegu. Etruski keelele ei sarnane mitte ükski teine keel. Foneetika tekitab hämmingut- puuduvad osad vokaalid , ei ole tuvastatud vokaali o. Ei tehta vahet helilistel ja helitutel klusiilidel. Gaius- C.I.Caesar. Appius Gladius. Lasi ehitada via appia . Keel aktiivses kasutuses kuni kristliku ajaarvamise alguseni.
Perekond, pereliikmed, orjus , orjusest vabastamine, moraal , religioon
Perekond- oli käsitletud juba kreekas teaduslikul tasemel. Kõige tuntum, kes on käsitlenud perekonda on aristoteles 384-322 ekr. Käsitles sellisest vaatepunktist, kes on üksikisik, perekond, mis on polis(civitas). Kui räägitakse kodanikust, siis räägitakse eelkõige vabast mehest. Tema seisukohast on perekond loomupärane inimeste kogum igapäevaelus toimetulekuks. Antiikajal on seisukoht, et üksikisik ei saa ja ei tohiks üksi eksisteerida, isik pidi kusagile kuuluma. Tema arvates ainult perekonnast ei pruugi piisata toimetulekuks. Kogukonnas toimetulek oli võimalik. Toimetuleks oli täiesti võimalik polises. Veelgi enam, polis või civitas ongi mõeldud selleks, et hästi elada. Perekond on vajalik igasuguse poliitilise struktuuri funktsioneerimiseks. Antiikühiskonna eripära oli, et perekond oli laiem mõiste kui tänapäeval. Tegemist ei olnud tuumikperekonnaga. Kõigepealt oli laienenud perekond, see muutub tuumikperekonnaks. Tuumikperekond on abielupaari keskne - mees ja naine, kes elavad eraldi, moodustavad enda ümber lapsed. Laienenud perekond haarab enda alla ka ühe eelneva põlvkonna, orjad ja kliendid. Tuumikperekond võib osaliliselt nendest koosneda. Laienenud perekonna keskne kuju oli see, kes oli rooma ühiskonna alustala ehk perepea , pater familias. Tähtsuselt teine isik on pereema, mater familias. On kutsutud ka matrooniks. Temal on sekundaarne roll. Algselt oli roll väike, mida aeg edasi, seda tähtsamaks muutus roll. Lapsi oli algselt palju. Suremus suur. Vabariigi aja lõpupoole oli lapsi suhteliselt vähe. Vabariigi lõpus oli 2-3 last peres. Võisid olla sigitatud lapsed+adopteeritud lapsed. Neil vahet ei tehtud, ei olnud oluline veresugulus, vaid enda valik järeltulija ja pärija suhtes. Võis pärandada sigitatud lapsele/tele või ainult ühele adopteetirud lapsele. Oli komme pärandada mingi osa keisrile keisriajal. Sigitatud lapsed ei teadnud kunagi, kas nad saavad päranduse. Tihti oli emal lapsi eelmisest abielust . Või väljaspool abielu, need lapsed ei kuulunud perekonda. Varasemast abielust lapsed kuulusid perekonda. Naine allus oma mehele. Naise varanduse üle ei olnud mehel võimu. Naised kannavad oma suguvõsa naissoo vormi. Jäävad isa eluajaks seotuks isaga. Abielludes toob naine kaasa kaasavara , mis kuulub naisele. Võivad seda koos kasutada, aga lahutuse korral peab mees kaasavara tagasi maksma, kui on kulutanud. Naine võtab kaasa lapsed, kes kuuluvad talle. Pater familiasega saadud lapsed kuuluvad mehele. Pater familias´e funktsioonid: abielumees. Tähtsamaid funktsioone isadus . Avalik norm oli olla abielus ja saada järeltulijaid, absoluutselt vältimatu ei olnud. Arvatakse, et vabariigi ajal abielluti soovist oma lastele midagi pärandada. Oli enda varanduse omanik. Tema varanduse alla ei käinud abikaasa varandus. Oli täielik voli ükskõik kellele pärandada. Oli orjade omanik. Orjad kuulusid talle ihu ja hingega. Võis neid karistada, ka tappa. Seadusjärgne õigus tappa oma naisi ja lapsi. Orjatapmine vähenes ajaga . Tihti olid orjadega seksuaalsuhtes, millest sündis järeltulijad , kes ei kuulunud laste, vaid orjade hulka, aga kuulus perekonda orjana. Perekonna juurde kuulus ka vabaks lastud ori. Pater familias ei olnud nende omanik, vaid patroon , ka klientide patroon. Sigitatud või adopteeritud poeg lahkus perekonna juurest eraldi elama, allus juriidiliselt isale kuni isa surmani. Ta ise ei olnud pater familias, vaid ühe pater familiase poeg. Pidi isa käest luba küsima , et mingi otsus läbi viia. Isatapp oli sagedane , oodati isa surma. Poeg sai pater familiaseks juhul, kui isa andis ta vabaks või kui isa suri. Järeltulijaid said koheselt pater familiaseks. Kui keegi saab pater familiaseks, ei ole tal sidet oma õdede ja vendadega, pidi moodustama uue pere. Abielu iseenesest on eraasi ja eratoiming. Naine pidi juriidiliselt olema kellegi eestkoste all. Abiellumine toimus ilma abielutseremooniata, juriidilist akti ei toiminud , pidi olema ainult tunnistaja, usuti sõnast, selle kohta ei valetatud. Vabariigi ajal kahe inimese vaheline leping, mitte armastusabielu. Abikaasa valiti finantspõhjustel, järglaste saamine. Samal oli väga tavaline laste hülgamine- expositio. Roomas oli põhimõte, et kui naine rasestus, siis loode kuulus talle. Sünnituse hetkest kuulub laps oma isale. Võis olla lapsi eelmisest abielust, kui mees oli surnud, sõjategevuse tagajärjel, väljastpoolt abielu, lapse isa tundmatu. Isa oli lapse valdaja. Isal oli õigus laps hüljata, kui ta nägi selleks vajadust. Kõige rohkem hülgasid lapsi vaesed. Oli kirjutamata seadus, et võimalikult kiiresti hüljataks laps, et ei kiindutuks lapsesse. On teada, et ka kõrgematest kihtidest hüljati. Kui leiti, et rahvast on liiga palju ja ei olnud võimalik välja rännata kolooniatesse, siis otsustati, et mingil aastal hüljatakse kõik lapsed. Roomast on teada protestihülgamisi. Lapsed hüljati kas templisse või prügimäele. Hüljatud laste saatus võis olla erinev. Orjakauplejad käisid templites ja prügimägedes, kasvatati orjadeks . Suur orjade saamise allikas. Käisid ka tavalised inimesed otsimas, adopteeriti ja kasvatati vabaks inimeseks . Surema ei jäetud lapsi. Adopteeriti ka täiskasvanud inimesi. Hüljati ka vigaseid ja puudega lapsi, rohkem hüljati tüdrukuid. Kui eseme järgi tunti hüljatud laps ära, oli võimalik saada ta vabaks. Lapse hülgamine võis olla ka pettemanöövriks pater familias´el. Pater familias+ orjatar = laps(laps on ori, kuulub orjale). P.f hülgas sünnihetkel lapse, sellel hetkel oli laps mitte keegi, ei kuulunud kellelegi. Pater familias läks teda otsima ja lapsest sai õige järeltulija. Kui ta lasi orjatari vabaks, siis laps jäi ikka talle orjaks. Tänapäeval on käsitlusi, kus orjade arvu on tunduvalt vähendatud. Pater familias juhib ka majapidamist. Kui nad olid riigiametnikest, jätsid mingi või suure osa majapidamisest naise hooleks. Naised olid meeleldi nõus. Ei toimunud nähtus, kus naine oli ainult nelja seina vahel, naised käisid vabalt välja, mitte nii nagu kreekas. Rikkad inimesed ei olnud kunagi üksi, alati oli mõni ori käeulatuses. Rikkad ei riietunud üksi, see oli täiesti välistatud, isegi jalanõusid ei pandud üksi jalga. Maja oli pidevalt rahvast täis, üksiolekut ei olnud kunagi. Seda näitab ka dramaturgia . Orjatarid magasid suvalistes kohtades majas , nt ukse taga, teadsid kõigest, mis majas toimus. Neid ei peetud täisväärtuslikeks, tänu sellele neid ei nähtud. Vabariigi ajal olid vabad seksuaalkombed. Armukestel oli raske kokku saada, sest orjad võisid luurata. Orja tunnistus luges , kui teda piinati, muidu ei usutud teda. Vaba inimest ei tohtinud piinata, et saada tunnistust. Rikas daam käis mitme saatjaga väljas, üksinda ei käidud. Võisid olla vabad seltsidaamid, kutsuti comites. Või kui oli lesestunud, värskelt lahutanud, siis custos(valvur), võis custose ära ajada ja uue valida. Lapsed ei käinud väljas, ei tahetud üksi välja lasta, seda moraalsetel põhjustel. Oli mingi oht, et keegi võis läheneda. Suures ulatuses seda ei saanud toimuda, sest seksuaalne läbikäimine vabade lastega oli välistatud, kui toimus, siis orjadega. Tütarlastel olid teatud moraalsed ettekirjutused . Arvatakse, et algselt oli roomas tähtis väline/ formaalne moraalsus , st teatud moraalinormide järgimine . Sisemine moraalsus, alates keisririigi ajast. Al 2. saj pkr. Väline- teatud asjadest ei räägitud. Skulptuuri ei tohtinud tüdruk vaadata, kui sellest möödus. Pidi tõstma mõne riidese ja tõstma silmadele. Juhtus enne kui ristiusk sai valdavaks. Pidi olema inimestest ümbritsetud. Üksindusse tõmbumine tundus kohatu ja kahtlane. Päris kodanikel oli loomulik soov ja sund võtta osa riigiasjadest. Saada valitud riigiametisse. Naised olid aktiivsed, käisid väljas. Kui tulid uued usundid, käisid uute usundite kultustel. Kui lesk ei olnud vallaline , pidi sälilitama välise formaalsuse, ihulise karskluse, ei tohtinud olla seksuaalsuhet. Seda abielurikkumist võeti aja jooksul enam mitte nii tõsiselt. Rikas lesk võis olla mõjukas isik, teda ümbritsesid kosilased, taheti temaga abielluda . Oli lootus, et ta sureb . Kui isa oli surnud, siis võis uuesti abielluda. Hiljem võib lesknaine pidada konkubiinsuhet- ei oldud otseselt abielus, oli abielutõotus. Kui olid tütarlapsed või orvud, kes olid sisuliselt iseseisevad, siis nende abielueelsetest suhetest ei olnud viisakas rääkida.
Lahutus - roomas tavaline. Lahutus väga lihtne. Vabariigi lõpus väga massiline . Püüti seadustega kitsendada. Kui mees tahtis naisest lahutada, siis piisas mehel öelda: tuas res abito/habeto- võta oma asjad. Selle lausega abielu ei kehtinud . Alati oldi ümbritsetud teistest inimestest. Pidi olema avalikult välja öeldud . Tuas res- naise oma kaasavara. See võis olla raha või maaomand . Põhiline rikkus oli maaomand või kinnisvara. Naine võttis lahutusega selle kaasa. Kui mees oli raisanud naise kaasavara, pidi tagasi maksma. Cicero lahutas I naisest ja tal oli probleeme kaasavara tagasimaksmisega. Kuigi naisel oli sekundaarne roll perekonnas, nimi peegeldas gens´i kuuluvust. Samal ajal kui rooma noormehest sai pater familias, siis temal kadus side oma endise perekonnaga, ka õdede ja vendadega, naisel aga ei kadunud kunagi. Abielu sai lahutada hiljem ka ühepoolselt, seda pidi avalikult väljendama. Lahutuste suur arv näitab, et abielu oli ainult leping. Seksuaalne väljund oli avaram kui abielu piires. Naise puhul sünnitusel surm tavaline. Kui pater familias lesestus, oli tavaline omada seksuaalpartnerit orjataride või orjade seast. „Trimalcio pidusöök “. Suur eripära roomlaste seksuaalsuses. Pudicitia- õige mehele kohane seksuaalne käitumine. Impudicitia- mittekohale käitumine. Matśolik. Andja ja vastuvõtja . Andja pool oli pudicitia. Vastuvõtja käitumine oli impudicitia. Seksuaalse objekti sugu ei olnud oluline, võis olla naine või mees. Naiste puhul seksuaalne objekt eelkõige abikaasa, tähtsuselt teine orjatar. Konkubiin. Prostituut. Poiss-ori. Rooma puhul ei saa rääkida homoseksuaalsuselt, oli bi-seksuaalsuselt. Roomas võis olla poiss-ori seksuaalobjektiks kuni tal hakkas habe kasvama. Kõik nemad kuuluvad vastuvõtja kategooriasse. Vabal mehel oli äärmiselt häbiväärne olla vastuvõtja, pidi olema andja. Sõimusõna oli öelda mehe kohta vastuvõtja. Futuere- tavaline vaginaalsuhe, kuuluvad 4 kategooriat. Pedico- sinna kuulub poiss-ori. Iriumo- oraalne suhe. Võib puudutada kõiki kategooriaid. Neid sõnu kasutati ähvardamisel. in ingenuo crimen est- olla vastuvõtja vaba mehena on kuritegu . In servo necessitas- orja puhul vajalik. Siia kuulus poiss-ori. In liberto officium- vabastatud ori, oli kohustus peremehe ees, kui peremees nõudis. Naiste seksuaalne käitumine- kui oli abielu rikkumine, on teada väga vastuolulisi reaktsioone. Mees või naise isa reageerib vägivaldselt. On teada juhtumeid, kus reageeritakse väga külmalt. Vabaajariigi lõpul on teada, et vabadel naistel oli seksuaalne käitumine suhteliselt vaba, sellest ei olnud kombeks avalikult rääkida. On teada juhtumeid, kus naised võtsid armukeseks olemise eest vastu kingitusi ja ka raha näol. Neid ei nimetatud prostituutideks. On teada intsestijuhtumeid, see ei olnud kõige suurem kuritegu roomas, seda ei saa võrrelda isa tapmisega. Venna ja õe suhe, ema ja poja suhe. Meeste puhul suhted orjataridega väga tavalised. Suhetest sündis ka lapsi, kes olid orjad. Võis olla seksuaalsuhe tegelikult oma enda lapsega, kui laps oli majas sündinud. Lapsel oli ikkagi orja staatus ja kuulus peremehele. Konkubiin tähendas algselt ainult suhet orjatariga. Vabariigi ajal ja viimastel sajanditel muutub suhtumine tolerantsemaks. Konkubiinsuhe võis olla ka vabade naistega . Ei abiellutud, sest sotsiaalselt väga ebavõrdne suhe. Kui suhe kestis vaba naisega pikka aega, siis üldsus muutus leplikumaks ja võeti kui päris abielu. Ranged reelgid- kui mees ja naine on 1 aasta vältel elanud koos ja ei ole olnud lahus vähem kui 3 ööd järjest, siis võeti kui abielu. Vaba mees ja vabaks lastud naine tavaline suhe. Vespasianus- lasi rajada avalikud käimlad rooma, tasulised, tualetimaks. Tavaline on leida hauaepitaaf, kus on maetud kõrvuti pater familias, tema surnud abikaasa ja tema konkubiin. Juriidilises mõttes konkubiinsuhe abielust täiesti erinev- sellest sündinud lapsed kuulusid emale. Ja nad ei saanud osa isa pärandusest, kui isa seda spetsiaalselt ei märkinud testamendis . Kui konkubiin- naine oli vaba, olid lapsed vabad. Lapsed kannavad ema nime ja pärivad emalt. Kui abielluvad mees ja vabaks lastud naine, siis mees jääb naisele patrooniks. Sel juhul on hauaepitaafidele märgitud patronus et maritus. Sellist suhet peeti naisele alandavaks. Kui naine oli alandatud, siis see alandas ka mees, sp otsustati jääda konkubiinsuhtesse. Väga palju linnades. Kerge näha surnuaedades. Tavaline, et mees magas orjadega. Mehi, kes väga ahistasid orje, nimetati ancillariolus- orjatari lemb. Pilkenimi. On teada juhtumeid, kus orjad või ori üksi on otsustanud kambaviisiliselt tappa peremees, millele järgnes karm karistus. Peremehel oli õigus laps vabaks lasta. Oli kombeks sellest mitte rääkida. Lasi vabaks nagu ükskõik missuguse orja. Seadus keelas sellist last lapsendada. Vabaks lastud orja ei saanud lapsendada. Kui oli teada, et mõnel mehel on mehega, kellel kasvab juba kabe,suhe, seda peeti halvaks, otseselt karitustust ei järgenud, aga teda igal sammul pilgati. Caesaril pidavat olema suhe nikomedusega, mille pärast mõnitati teda kogu elu. Trimalchio ise oli vabaks lastud ori, päris rikka patriitsi päranduse, sp et oli tema lemmikpoiss. Vaba mehe ja orjataride suhe kirjalikes allikates erakordse vastuolu jätnud. Apuleius „ Kuldne eesel“. Teenijanna on alati ori. Emotsionaalne side ühes majas elavate inimeste vahel.
Orjus
Roomlased võisid elada pidevalt orjadest ümbritsetuna, aga ei pruukinud. Orje oli palju, aga mitte nii palju kui vanasti arvati. Seda ülehinnati ilmselt kreeka eeskujul. Kreekas võis olla poliseid , kus orje oli 97%. orjadesse suhtumise oli sarnane roomas ja kreekas. Orje peeti inimesteks, aga loomu poolest oli madalam olevus . Ta kuulus olemuselt liikuva vara hulka, nagu mööbel ja koduloomad. Siiski kuulus ori laiendatud pere hulka. Orja omamoodi armastati. Neid sai karistada. Orja on õigus karistuseks tappa. Orjatapmist tuleb ette vähem, mida aeg edasi. Orja sunnitakse kuuletuma , ta on sunnitud peremeest austama ja armastama. Necessitas. Sunnitud seksuaalselt alluma. Niimoodi mõtlevad kõik roomlased. Nii mõtlevad ka filosoofid ja ka orjad. Platon ja aristoteles arvasid, et ori on madalat sorti olevus saatuse tahtel. Saatus oli vääramatu, ka jumalatele. Vergilius : sic volvere parcas- nii on määranud saatuse jumalanna. Saatust ei saa muuta isegi jupiter . Ori peab loomu poolest alluma. Kui peremees armastab orja, siis armastab nagu koera . On sõprussuhteid- kirjanik ja sekretär. Orja ja peremehe suhe ei ole ainult tootlik suhe. Orjad olid erineva funktsiooniga, ühiskonnas aktiivsed. Osakaal suur majandusvaldkondades, nii tootmises kui ka kaubanduses. Administratsioon , nii ühiskonnas kui poliitikas, natuke rohkem keisririigi ajal. Võib juhtuda, et meie mõttes minister võis olla ori. Orjad olid väga aktiivsed kultuuri valdkonnas. Sotsiaalselt kõige madala staatusega, nt näitlejad ja muusikud olid orjad. Palju õpetajaid, käsitöölisi, arste, kunstnikke.
Osad orjadest olid palju rikkamad kui enamus vabu inimesi. Peremehel oli õigus konfiskeerida orja varandus, seda õigust tihti ei rakendatud. Etniline ja rassiline kuuluvus ei ole orjade puhul määrav erinevalt ameerikast , kus kõik mustad olid orjad. Tegelikult orje ei röövitud aafrikast, neid osteti. Lääne aafrika rannikul oli naine, kes oli vahendaja . Kutsuti külla põhja ameerikasse. Kui käis ringi külades, pidi olema ihukaitse juures. Rooma ajaloos ei olnud kunagi olukorda, kus etniliselt või rassiliselt määrati orja staatus. Algselt oli orjade allikaks suures osas alistatud rahvaste ühe osa orjastamine ja sõjavangi viimine . Alates vabariigiaja keskel 3 saj ekr andsid sõjavangid tühise osa orjadest. Põhilised orjade saamise allikad olid orjade endi järeltulijad. Teiseks allikaks olid hüljatud lapsed. On olemas juhtumeid, kus vabad inimesed müüsid oma lapse orjusesse. See oli väga häbiväärne tegu, sellest ei räägitud, sp ka vähe allikaid . Vabade inimeste endi müümine orjusesse, sellest ei tahetud rääkida. Tekkis kiusatus müüa orjusesse sest nägid , et orjad elavad paremini. Teatud ametid anti traditsiooniliselt pidada ainult orjadele . Need olid eelkõige ametid, mis olid seotud finantsidega, era- või riigiteenistuses. Oma rahaga ei tahetud tegelema panna vaba inimest, sest oli võimalus, et tegu on pettusega. Vabat inimest ei olnud võimalik üles tunnistama, teda ei tohtinud piinata. Orje usaldati rohkem, sest nad olid sunnitud kuuletuma. Kui ori töötas kõrgemal kohal, oli suhtumine teine, suhtuti paremini, kuid jäi ikka orjaks. Vabadust ei peetud roomas eraasjaks, vaid avalikuks hüveks. Enese orjusesse müümine oli avaliku hüve solvamine . Kõige madalama osa orjadest moodustasid orjad, kes töötasid põllumajanduses. Neil oli kõige raskem elu. Piirkonniti väga suured erinevused. Egiptuses ei olnud orjad põllumajanduses. Aheldatud orjad olid saanud karmi karistuse. Orje oli põllumajanduses rohkem lõuna-itaalias ja sitsiilias, võib tulla sellest, et see oli vallutatud kreeka poolt. Mujal palju rentnikke. Väike- talunik ei saanud endale orja lubada. Käsitöös oli tööjõud enamasti orjad, oli ka orjusest vabaks lastuid. Sp, et töökodades õpetati välja käsitöö oskusteks. Valdav enamus majateenijaid oli orjad. Ühe ja sama peremehe juures olevad orjad elasid väga erinevalt. Orje õpetati välja. Peremehed, kellel olid suured valdused, mõisapidaja oli alati ori, kutsuti vilicus. Neil oli suhteliselt hea elu võrreldes nendega, kes töötasid. Vaba inimest mõisapidajaks ei valitud. Suhteliselt suur vabadus tegutseda, oli saanud spetsiaalse väljaõppe. Oli orjatarist elukaaslane. Võisid elada pealtnäha head elu, kuigi olid orjad. Praktiliselt kindel, et mingil hetkel lastakse vabaks. Lasti vabaks rahasummaga ja ka maatükiga. Tüüpiline oli linnades kaubanduses töötavad orjad, poodi pidavad orjad. Tavaline, et peremees ja perenaine lasevad nuhkida teiste orja üle. Orjad nuhivad klientide, õpetajate järele, ka kui on vabad inimesed. Orjade vahel pinged . Orjad, kes pidasid loomingulisi ameteid, oli suur võimalus, et peremees laseb mingil hetkel vabaks. Alluvuse üks tagatis, et ustavuse eest võib peremees orja vabaks lasta. Tihti ka lasi. Vaba palgalist inimest ei usaldatud. Tihti peremees ja ori olid kasvanud koos. Vabadel inimestel ei olnud sageli oskusi. Vabaks lastu ei saa kliendiks. Vabaks lastud ori on vabaks lastu, juriidiliselt vaba inimene, aga tal on patroon. Vabaks lastute sündivad lapsed on vabad. Vabaks lastu poeg, tütar, edaspidi ei öelda. Neil on kõik kodaniku õigused, kui sündinud peale vabakslaskmist. Ori võis olla erakordselt haritud, tihe emotsionaalne side peremehe või tema pojaga. Ikkagi suhtuti nagu orja ja pöörduti: puer või puella. Ei võetud alandusena, sest kõik teadsid oma staatust. Orjast kaupmehel oli allkirja õigus ja õigus vabalt tegutseda peremehe eestkostel. Kui tegi väga head kaupa, võis panna mingi osa endale kõrvale peremehe loal. Peremees võis selle kõik ära võtta ja kaupmehe edasi müüa. Tavaline orje vabaks lasta testamendiga. Kui testamenti oli segaselt märgitud, kas lasta vabaks või mitte, siis ori vabastati igaks juhuks, sest äkki oli see peremehe kavatsus. Orjad kandsid spetsiaalseid nimesid , pseudo -kreeka nimed, selle järgi tunti nad ära.
Orjade seksuaalelule ja eraelule vaadati üleolevalt. Stereotüüpne arusaam, et orjad on väga maiad seksi järele ja mitte väärikad inimesed. Saatür - purjus vana mees. Suguelundid võisid olla kujutatud väga suurelt. Kui kujutati kunstis suuri suguelundeid, siis viidati suurele seksivajadusele. Orjadel oli lubatud praktiseerida omal vabalt valitud religiooni. Paljud orjad, eriti naised, olid religioossed, neile üks väheseid emotsionaalseid väljundeid. Kui kristlus hakkas levima, said orjad olla kristlikud preestrid. Kristlik kirik ei näinud vajadust orjust kaotada. Orjad käisid avalikel etendustel. Olid teatud pühad, kus toimusid religioossed riitused, peale neid toimusid gladiaatorite võitlused ja muud mängud. Nende pühade ajal olid orjad tööst vabad, nagu ka veoloomad, seda eriti linnades. Maal ei pruugitud sellest kinni pidada. Kui lähedal ei toimunud sündmusi, siis ei hakatud kaugele ka sõitma. Orjadele omistati teatuid pahesid. Orjakaupleja pidi andma kauba ostjale teatud asjade suhtes garantii . Pidi tunnistama, kui orjal oli teatud pahe: kui ori kaldus religioossesse fanantismi, kui oli liiga estaatiline. Kui orjal oli kalduvus sentimentaalsusesse- kui oli liiga kurb või armus liiga kergesti. Kui liigne huvi avalike mängude kohta. Orjad pidid püüdma olla teistest paremad ja meeldima peremehele, see tekitas ka pingeid orjade endi seas. Hea oli see, kes alati kuuletus. Orjad ise naeruvääristasid allumatuid orje, sest allumatus ei vii kuhugi . Väärtustati peremeest, kes suutis orje kuuletuma panna. Neid peremehi, kes ei suutnud seda, naeruvääristati, ka orjad. Iga üks peab teadma oma kohta ja vastavalt sellele käituma. Kellegil ei tulnud pähe orjust kaotada, orjadel kaasa arvatud. Samas soov individuaalselt vabaks saada oli. Vabad inimesed pidasid ilusaks źestiks orjade vabastamist, seda peeti üllaks sammuks. Sellega uhkustati avalikult. Kui keegi vaba inimene oma elu ajal lubas, et vabastab orja, siis võis võtta tõepähe, aga samas ei olnud kohustus. Moodus orje kuuletuma panna lubades vabadust. Julmus orjade vastu esines. Oli võimalus viha välja valada kellegi peale, kes täielikult allub sulle. Seda avalikult ei tehtud. Liigset julmust orjade vastu peeti halvaks. Cicero kuulus orjast sekretär Tiro (võimatu, et vaba inimene kannab seda nime. Pool kreekapärane, pseudokreeka), kasvasid koos, peaaegu ühe-ealised. Tiro olevat avastanud kiilkirja meetodi. Vergilius lasi vabaks, aga jäi patrooniks, sai nime Marcus Tullis Tiro. Tiro oli kõige lähedasem inimene maailmas vergilusele. Orjade olukord ajapikku läks leebemaks, suhtuti endiselt kui orjadesse, aga teatud eluolu läks kergemaks. Mitu oletust, miks:
1) tänu filosoofia suunale stoitsism - levinud roomas haritlaste seas. Tekistas suhtumist , mis leevendas olukorda. Stoitsismi universaalsus põhineb sellel, et inimlikud väärtused laiendatud kõikidele inimestele
2) kristlus. Samas keegi ei tahtnud orjust kaotada.
3) kõige tõenäolisem, et moraal üldistus ja levis kõikidele sotsiaalsetele kihtidele. Tekkis suhtumine, et samad moraalikihid kehtivad kõigile. Sellega seoses väline moraal muutus sisemiseks moraaliks. Eriti alates 1 saj ekr. 2. saj pkr oli valdav juba sisemine moraal. Seda on seletatud, et ühiskond ise muutus. Pater familias´el oli vabariigi alguses täielik võim perekonnaliikmete üle, 1 saj ekr seda võimu enam ei olnud. Suur vabadus enda käitumise üle otsustada. Nendel inimestel, kellel enam võimu ei olnud, asendasid selle moraaliga. Alamatel kihtidel oli moraal väljundiks, millega said ennast tõestada. Võimupuudus lähendas kihte. Tekkis kodanikmoraal, millest ei pidanud kinni hoidma aadlikud . Abiellumisiga tõuseb. Kui varem oli 12 aastat tüdrukutel ja poistel 14, siis see tõuseb. Inimesi, kellel on silmatorkavalt vaba seksuaalkäitumine, neid häbistatakse järjest rohkem. Hakatakse rohkem rääkima sera Venus( hiline veenus ), mis tähistab suhteliselt hilist seksuaalseelu alustamist. Marcus Aurelius uhkustas sellega. 2. sajandist ei hakatud lahutama orje, kes elasid koos. Al 3 saj. said orjad ka peremehe loal abielluda, lapsi ei lahutatud ja ei müüdud ära. Võidi eraldi müüa, kui omanik suri ja neid ei olnud vabaks lastud. Al 3. saj oli peremehel kohustus orjad korralikult matta surma korral. Suhtumine orjadesse sõltus üldisest muutusest. Arvati, et orjus on isiklik ebaõnn ja võib mingil põhjusel igale ühele osaks langeda. Roomas oli suhtumine, et igal ühel oli kohustus oma kohta hoida ühiskonnas. Sama suhtumine on uues testamendis.
Laste hülgamine- expositio. Tuleb sõnast välja panemine. Eriti alates keisririigi algusest üks tähtsaim orjade allikas. Sündide piiramine, kui oli näljaoht, plahvatuslik sündimus . Keisriaja alguses sündimus langes. Ka rikkad võisid loobuda lastest, et mitte liigset varandus killustada, kui oli juba testament tehtud. Oli võimalus, et lapse võtab rikas pere enda juurde. Abielurikkuja naise laps võidi hüljata mehe poolt, kui mees oli kindel, et laps ei ole tema oma. Sündinud laps kuulus juba mehele. Hüljati abielu tüli tagajärjel, peab tegema vahetult peale sünnihetke. Kui naine saab vallaslapse ja hülgab mehe teadmata lapse ja naine teab, kes lapsendab. Kui naine on patriits , siis toetab last, aga laps ei kuulu talle. Pater familias on saanud orjatariga lapse ja tahab lapse lapsendada, aga ei ole õigust. Hülgab lapse, laps muutub ei kelleksi ja korjab lapse üles ja lapsendab. Hülgamise hetkel kaotab laps igasuguse kuuluvuse ja identiteedi.
Orjusest vabakslaskmine
Levinud teema rooma ajaloos ja kirjanduses. Vabakslastu- libertus/ liberta . See nimi jääb eluks ajaks külge. Vabakslastu poeg- seda võidi öelda neutraalselt, kui ka alandavalt. Libertus/liberta alicius(kelle oma) Publii Claudii Celeris(patroon). See, kes vabastas, jäi eluks ajaks patrooniks. Ei ole täisväärtuslik kodanik, pigem pool-kodanik. Vabaks lastud ainult komplitseerivad sotsiaalset pilti roomas. Kuna on endised orjad, kuuluvad endise perekonna juurde. Saavad peremehe sugunime. elasid endistest peremeestest eraldi, oli juhtumeid, kus elasid peremehe juures. Kui ei ela peremehe juures, on kohustus käia peremehe juures austust avaldamas. Protsentuaalselt ei ole vabakslastuid palju, sest nende gildkond on muutuv, kestab ühe inimese eluea . Aga nad on tugeva positsiooniga ühiskonnas. Sageli kaupmehed ja selle pärast vihatud ja kadestatud. Rikkamad kui enamus vabu inimesi. Sotsiaalses positsioonis kõigist madalamad, sp kannatavad. Kultiveerivad teatuid kombeid. Väike ühtekuuluvustunne . Nende lapsed on juba vabad. Keisririigi ajast on teada senaatoreid, kes on vabaks lastute lapsed. Endisel orjal, kes võib olla väga rikas, oli võimalus karjääriredelil tõusta palju rohkem kui vaesel vabal inimesel. Eriti keisririigi ajal oli see lihtsam, eelkõige sp, et olid rikkad, eriti kui olid kaupmehed. Rikkad roomalsed, eriti patriitsid, eelistasid vabaks lastuid endiseid orje vaesetele vabadele inimestele, sest nad olid ustavad, allusid neile ja tundsid neid. Väga tähtis oli vabaks lastu juures asjaolu, et olid endise peremehe juures midagi õppinud, omandanud ameti. Vabad vaesed inimesed ei olnud mingit ametit. Vabaks lastud said vabaks laskmisel midagi kaasa, kas rahasumma või väikese maavalduse. Või olid juba teeninud mingi varanduse sellest ajast, kui olid orjad. Tihti said osa peremehe pärandusest. Roomlased ei eelistanud pärandamisel oma lihaseid lapsi, vaid inimesi, kes olid ennem välja valitud. Vabaks lastu võib oma ema välja osta patrooni käest, endale orjaks. Laseb ema vabaks ja emast saab vabaks lastu, ei ole ametlikult tema ema, vaid vabakslastu. Poeg võib olla oma ema vabaks lastu, mitte tema poeg juriidilises mõttes. Miks vabaks lasti? Oli õigus, peeti heaks tooniks. Tavaline põhjus oli, kui ori oli suremas. Maeti vaba inimesena. Praktilist kasu orjale ei olnud. Sageli oli juhtumeid, kus peremees vabastas kõik orjad testamendiga, näitas, et on hea peremees. Orjal on mingi finantsülesanne, tegutses oma peremehe nimel. Peremees lubab kasumit tegevusest. Tänu sellele on ori huvitatud äritegemisest. Samal ajal peremehel ei ole kohustust lahti lasta. Võib võtta varanduse orja käest ära, millega ori ennast vabaks oleks ostnud. Kui peremehel oli soov lasta ori vabaks, aga ori oli kasulik, lasti vabaks klausliga, et ori jääb peremehe juurde tööle. Arvatakse, et vabariigi lõpus ja kesririigi alguses rõhutati vabaks laskmist, et sündimus vähenes drastiliselt ja tekitada juurde vabu kodanikke . Võimalik, et orjadel on vabaks laskmisel teenitud mingi varandus. Võib olla alimenta- elatisraha peremehe käest, mingi suurem ühekordne summa või maatükk . Vabaks lasknu säilitab sümboolse suhte peremehega. Algselt oli kohustus käia peremeest tervitamas hommikul ja õhtul. Ei olnud seadust, mis oleks neid kohustanud. Seda sundis üldiselt levinud moraalikoodeks. Kui ei käitunud, siis kutsuti tänamatuteks, suur häbiplekk vabaks lastudele. Sarnanevad kliendiga. Vabaks lastul oli võimalus midagi pärida. Juriidiliselt vabad, neid ei ole oleks enam tohtinud lüüa. Oleks võinud kohtusse kaevata, aga seda ei tehtud, oleks kutsutud tänamatuteks. Kohustused koormavad vabaks lastutele. Käisid peremeest tervitamas koos klientidega, kes suhtusid halvasti. Paljud vabaks lastud olid kogunud suure varanduse, aga madal positsioon sotisaalselt, tekitas klientidega pingeid. Suur vabaks lastute ja klientide hulk andis perekonnale väärikust juurde, näitas kõrget sotsiaalset positsiooni
Kliendid
Vabalt sündinud. Võis juhtuda, et klient oli rikkam, kui patroon. Määrav oli ühiskondlik positsioon. Kliendiks hakati vabatahtlikult. Hakkasid inimesed, kes tahtsid teha karjääri. Patroon võiks olla soovitaja või värbaja . Ärimehed, kaupmehed, kinnisvaraga hangeldajad, pankurid. Patroon võis toetada oma võimuga. Tüüpilised kliendid olid nn vaesed intellektuaalid, kes olid tihti kreeka päritolu, aga vabad. Kuulusid filosoofid, poeedid, osad õpetajad. Neil oli ainuke sissetulek summa, mis said hommikul peremehe käest peale tervitamist. Pigem käisid peremeest tervitamas, kui teha alandavat tööd, mida tegi lihtrahvas . Kätega tehtavat tööd peeti alandavaks ja väga madalaks tegevuseks. Võis olla inimesi, kes lootsid saada rikka mehe pärijaks, kui patroonil endal lapsi ei olnud. Klientide arv võis olla 10-100. võis olla, et tütar päris isa kliendid, kui poega ei olnud.
Moraal ja religioon Roomas
virtus pietas fides - rooma religiooni kolmainsus. Ei saa tõlkida romaani keeltesse. Virtus- vir(mees) võtab kokku kõik selle, mis on väärikale mehele omane rooma mõttes. Õige, kasulik ja väärikas käiumine ühiskonna ees. Pietas- pius. Õige ja vääriline suhtumine nende suhtes, kes on meile ülemaks antud. Meie vanemad, eriti isa ja jumalad. Fides- ustavus antud lubadustele.
+pax deum/ deorum (rahu jumalatega). Rooma põhiliseks vooruseks on gravitas- tinglikult tõsidus. Hoiak, mis välistab igasuguse kergemeelsuse. Peamiseks väljenduseks on täielik pühendumus isamaale. Täielik hierarhia tunnetus käis sellega kaasas, mis on rooma ühiskonna alustalasid. Alates indiviidist kuni riigini, eri vaheetappides allumine. Need, kes ei ole pater familia´d, on juriidiliselt oma pater familia eeskoste all. Naised on abikaasa või isa eestkoste all.Indiviid-familia(laiendatud)-gens( sugukond )- tribus(hõim, kogukond , mis algselt oli seotud hõimusugulusega, hiljem topograafiline üksus)- civitas(ühiskond). Indiviid pidi kuhugi kuuluma. Seletab klienteeli süsteemi. Osad oli välismaallased , eriti kreeklased. Pidi paluma roomlase eestkostet. Roomlase kõige suurem karistus on maalt välja saatmine, paljud eelistasid surma. Oli indiviide, kes ei tahtnud sellele alluda . Magistraat oli määratud ametisse oma endaga võrdsete poolt. Pidi vajadusel oma isiku ohverdama. Vabariigi alguses roomlased idealiseerisid magistraate. Eneseohverdamist nim devotio. Brutus lasi hukata oma pojad, sest sepitsesid vandenõud kuningriigi taastamiseks. Lucius Tarquinius Collatinus- konsul, seotud kuningriigi langusega. Abikaasa Lucretia, kelle vägistas viimase kuniga poeg, sp aeti kuningas brutuse eestvedamisel riigist välja. Lucius läks vabatahtlikult maapakku, sest kandis sama nime kuningaga. Roomlaste meelest ohverdati ennast jumalatele. Pidid astuma mingi sammu, mis tõi maa peale tagasi pax deorum´i- inimeste ja jumalate maailma vaheline tasakaal. Gravitas´e kõige ehtsam käitumine. Arvatakse, et suruti peale 6 saj ekr ja siis kujunes välja rooma ideaal. Need tulevad rooma agraarsest ühiskonnast. Selle vastu etruskide urbaarne ühiskond. Roomlaste jaoks oli kõige tähtsam talupoeglik stabiilsus. Kõige suurim hüve oli see, mis aitab kaasa eksisteeriva korra säilimisele. Kõik, mis on uudne, seda automaatselt peeti....?...kõigutab korrapära, seda püüti välistada. Halva alatooniga sõna luxus- lopsakus, lopsakas taimekasv, mis ohustab põllusaaki. Sellest tuli ülekantud tähendus liialdus , kõlvatus ja meie tähenduses luksus . Tegelikult kasutute asjade küllus, tagaajamine. Luxuries/luxuria võttis seksuaalse tähenduse, seksuaalne kõlvatus. Roomlastel algselt tähendas lopsakus, liigne raiskamine, liiderdamine. Ebamõõdukas. Inimese puhul kõik, mis ajab naudingut taga ajama või väliselt ennast esile tõstma. luxus´t seotati palju idamaade ja kreekaga, egiptusega. Eelkõige sp, et roomlaste jaoks taunitavat luksust oli näha idamaadel ja hiljem rooma provintsides. Gravitas jäi vooruseks kuni rooma riigi lõpuni. Luxus tähistas roomlaste puhul enesevalitsuse puudumist. Enesevalitsemine käis kokku virtus´ega, mis peaks olema omane meestele ja mehelikkusega. Luxus´e mõju isikule tähistati sõnaga effemino, see, kes oli selle mõju saavutanud nim effeminatus. Ei tähenda naiselik , vaid nõrk. Mees pidi olema kasin, pühendunud, kokkuhoidlik, vältima välist hiilgust. Mitte asju ja tooteid nautima. Virtus- võime olla mees, võimalikult vähe nõrgestavaid omadusi. Moraal ei tule religioonist. Roomlastel ei olnud dekaloog´i- käskude kogu, 10 käsku. Moraalijuhiseid ei olnud. Jumalad ei andnud roomlastele igapäevaseid käitumismalle. Jumalad nõuvad traditsiooniliste riituste täitmist. Selle tasuks lubavad jumalavad vastavalt oma funktsioonidele jätkata inimeste soosimist. Sellega seotud termin religio . Re+ligo(midagi uuesti siduma). Raskesti mõistetav termin. Roomlaste jaoks ei tähistanud religio kultust, vaid instinktiivset tunnet , eelaimdust, intuitsiooni . Väljendus kõikvõimalike märkide tõlgendamisel. Religio tulemusena lükatakse mingi ettevõtmine edasi, kui aeg tundub ebasobiv. Võib tõlgendada lindude lendu, kuuldud sõna. Augustinus „Confessiones“. Oli juba peaaegu kristlane , lugenud piiblit , eelistas teisi autoreid. Ema püha Monica. Tolle, lege!- võta ja loe. Tema jaoks tähendas, et võta püha kiri kätte ja loe. Roomlaste igapäevane elu oli täis religio väljendusi. Roomlased nägid kõikjal deemoneid. Nad ei olnud halvad, vaid vaimsed olendid, kas aitasid või takistasid. Neid oli rohkem ja usuti rohkem maapiirkondades. Maal elu rohkem mõjutatud religio´st. Võib arvata, et kõrge haridustase sellist suhtumist vähendas. Ühiskond ei seganud vahele inimeste usuelule. Riik ei dikteerinud religioosset käitumist. Olid üldised pühad, kus ühiselt ohverdati ja võeti ühiselt osa pidustustest, ka teatrietendus. Algselt etenduste põhimõte oli, et kogukond oleks kõik koos. Eriti maapiirkondades palju vaime. Tuntumad laarid- lares- kaitsevaim. Penates- kodukaitsevaim. Genii- genius- geograafiliste või majade kaitsjad. Neile kõigile ohverdati ande. Nendele ohverdamine oli iga perekonna siseasi. Ohverdused lihtsad, tavaliselt enne sööki . Oli animism . Ametlik religioon, mis puudutas tervet kogukonda palju ei erinenud individuaalsest religioonist. Pidi tseremooniaid täitma, tasakaal jumalate ja inimeste vahel oli roomlaste arust pidevas ohus, sp tseremooniad. Katab pietas´e. Sellele lisaks inimeste vahelise suhete säilitamise. Eelkõige pühendumine inimesele, kes on pandud ülemaks. Pietas tagab maailmakorra säilimise. Pietas- pio, piare- ohverdama, läbi selle lepitama. Ka jumalaid rahustama. Halba tegu heastama, ka kuritegu. Kes ei allu isale, tõstab käe, või tapab- monstrum . Tegu peab saama hüvitatud, tegu on pio, piare. Algselt lepitamine väga paljudel juhtudel hukkamine . Võis viia läbi isa või järgmine hierarhias . Sacer- puutumatu või lindprii. Teda ei peetud enam inimühiskonna liikmeks. Kuulus jumalatele, tema hukkamine oli pio. Pietas kehtib jumalate, ühiskonna, kõikide inimeste suhtes. Al 3. saj ekr on näha tendensi, kus sama suhtumine hakkab kehtima kõikidele inimestele. Kreeka filosoofia mõjul tekib uus mõiste humanitas- kogu inimkond . Fides eelkõige ustavus endale võetud kohustustele. Garanteerib inimeste omavahelise hea läbisaamine. Moraali seisukohast kui fidesest kinni ei peetud, siis oli kogu ühiskond sellega ohus. Roomlastele oli oluline eluajal hea maine ja vooruslik kuulsus peale surma. Väga tähtis märk eksistentsist oli hauatähis, monument. Märk elavatele inimestele, et ta on olemas olnud, võis olla märk tema tegudest, olemusest. Hauasteelile märgitud vastavad asjad. Ilmselt vana tabu matta linna piiridesse . Pomeerium- müstiline linna piir, sissepoole ei tohtinud surnuid matta. Maeti väljapoole, eelistatud tee äärtesse. Via Appia. Roomlaste meelest, et mida rohkem on möödakäijad ja loevad surnu nime, seda parem. Kui loeb nime, siis jäädvustab minevikku . Kui hauatähistel on skulptuure, on need hämmastavalt realistlikud , ei ole ilustatud . Taheti anda surnust võimalikult audentne koopia, et monument ja nimi, teod, väärtus säilitavad võimalikult pika edasikestvuse elavate silmis . Kreeka filosoofia hakkab tungma rooma 3 saj ekr. Eriti jõuliselt al 2 saj. Filosoofid saadeti linnast välja. Roomlaste jaoks filosoofia midagi kahtlast ja võõrast. Peale puunia sõdu ja kreeka vallutamist hakkab tungima peale filosoofia. Rooma gravitas valib välja stoitsismi, sobib kõige paremini rooma mentaliteediga. Epikuurlus- ebasotsiaalne, tekitab roomlastele võõristust. Roomlastele oli võõras ühiskonnast ära pöördumine, üksiolemine. Stoitsism vastab paremini rooma moraalile. Tahe olla looduslik, loomulik, selle poole pöördumine. Filosoofia eliidi pärusmaa. Algselt õpiti ja räägiti kreeka keeles. Al Cicero´st järjest rohkem ladina keeles. Tema kasutab kohati kreeka sõnu, pakub välja ladina vasteid , kohandab ladina keelega. Filosoofia saab haritumate roomlaste harrastuseks. Põhiroomlased pidid väljundi leidma mujalt, kui otsisid elu mõtet. Massilist filosoofiaga tegelemist ei olnud. Selleks olid muud religioonid , mis tungisid rooma sisse, eriti idast tulnud religioonid ehk idausundid . Egiptusest, lähis- idast, süüriast, väike- aasiast ja pärsiast. Usundid täiesti erinavad rooma usust. Lubasid usklikele tasuda nende usu vastu, lubasid hüvesid siinses ja hauataguses elus. Rooma usundi põhimõte- viiakse läbi tseremoonia ja vastav jumal jätkab oma tegevust. Ida usundites kõige tähtsam usk. Aitas kaasa idausunditele tungimisele rooma keisririigi lõpuaegne rooma riigi laienemine. Isis ´e kultus egiptusest- oli algselt rohkem levinud egiptlaste seas, kes asusid elama itaaliasse, levis kiiresti, auguste ajal juba tavaline. Eriti levinud naiste seas ja veel rohkem vabaks lastud naiste seas, ka meeste seas. Apuleius- isise kultuse preester . Mithra kultus- jõudis rooma läbi balkani, al 1. saj., päikesejumalu, roomlased andsid nime sol invictus- võitmatu päike, monoteistlik religioon, valmistas ette teed kristlusele. Praktiseeriti kõikvõimalikku maagiat, mida seostatakse ida-aladega. Süstematiseeritud maagia tulnud lähis-idast. Teatud maagia harrastamine roomas algusest peale. Astroloogid , nõiad jm ennustajad. Eriti keisririigi algusest igapäevased nähtused. Kohati haaras itaaliat müstika laine, orgiastilised kultused. Liialt silmnähtavatele müstilistele ja orgiastilistele kultustele Rooma keskvõim avaldas vastupanu. Algselt sai alguse puunia sõdadest, episoodist, kus sõjategevus toimus itaalia pinnal. Roomlased tundsid, et vanad jumalad ei suutnud neid enam aidata. Rooma tungis väike-aasiast jumalanna Kybele kultus Früügiast, väga orgiastiline(kultus varjatud, võtavad osa riituse läbi teinud pühendunud inimesed. Seotud viljakusega. Oldi paljad , roomlastele vastuvõetamatud toimingud). Roomlased tundsid, et peavad midagi ette võtma, sest sõjategevuses ei oldud edukad. Otsustasid käituda vastu enda põhimõtetele, korraldati ametlik sõit Früügiasse, kust toodi kohale püha kivi, mis sümboliseerib jumalanna Kybelet, mis pandi...... mäele. Muutus roomale vastuvõetavaks. Pidi olema organiseeritud preestrid, osavõtjad pidid tegutsema avalikult, orgiastilisi elemente leevendati, võis avalikult demonstreerida. Tüüpiline roomlaste käitumine. 2 saj- st ekr, teine müstika laine, Dionysos kultuse levik. Samamoodi orgiastiline ja müstiline. Kui tungis rooma, hakati moodustama salaühinguid pühendunutele. Senat oli halastamatu, keelati ühingutesse kuulumine surmanuhtluse ähvardusel. Represseeriti 7000 inimest. Kultust ära ei keelatud, vaid organiseeriti taas ümber senati korraldusel. Korraldati preesterkond, kultus pidi olema avalik. Roomas valitses religioosne tolerants. Tegelikult roomlastele ettevaatus, ilmutasid ettevaatust kõige selle ees, mis võis olla jumalikkuse ilming. Olid teadlikud, et jumalikkus võib ilmneda ettearvatul kujul. Kui mingi kultus ilmus päevakorrale, siis igaks juhuks ei keelatud ära. Magistrandid ja senat teadsid, et ametlik religioon ei kata kõiki inimeste emotsionaalseid vajadusi. Korraldasid rooma jaoks ümber. Kultus ei tohtinud ohtu seada ühiskondlikku korraldust. Kui kristlus hakkas jõudma silmnähtavalt jõudma rooma, oma põhiomaduselt ei olnud śokeeriv roomlastele, monoteism . Roomas elas juba varakult palju juute . Askees võis tekitada võõristust. Kui käidi räbalates riietes . Igapäevased riitused ja preestrite omapärane riietud ei śokeerinud kedagi. Ei olnud midagi, mis oleks ära tinginud ära keelamise. Kristlasi kiusati taga, oli kristlaste enda sallimatus, sest see on ekslusiivne religioon, välistab kõik teised religioonid. Erakordselt võõras roomlastele. Ei esinenud ka idakultuste juures. Olla eksklusiivne ja sallimatu oli ekspansiivne . Juudiusulised oli tõmbunud omaette , ei värbanud uusi liikmeid. Kristlased keeldusid keisri jumalikustamisest, vannete andmisest(väga tähtis sõjaväes), 313 keiser Constantinus Milano ediktiga kuulutab kristluse sallitavaks usuks.
Institutsioonid
Võim võib olla koondunud ühe isiku kätte või kahe inimese kätte või võim, mis on suurema hulga inimeste käes. nt. Kuninga võim. Konsuli võim. Senat.
Kuninga võim- rex. Imperium- algselt tähendas võimu iseenesest, mis hiljem laienes võttes territoriaarse mõiste. Selline võim, mis ühelt poolt on antud kellelegi inimeste poolt. Nt inimesed on valinud kellegi. See isik on valitud temaga võrdsete inimeste poolt. Või valitud jumala poolt heaks kiidetud võimu poolt. Võidi jälgida endeid kuninga valimisel. Võimu eripära- imperium üldiselt on kehtiv kogu territooriumil. Sellel võib olla sõjaline võim, aga ei pruugi. See, kellel oli sõjaline võim, kutsuti algselt imperator. Hiljem valdavalt inimesed valisid ja jumalad pidid heaks kiitma, see oli sümboolne. Kuningate võimu ajal kogu imperium kuulus kuningale. Sõjaline võim, oli imperator, juriidiline võim, kuningas kõige kõrgem juriidiline isik. Kunigas sai esitada seadusettepanekuid, kokku kutsuda rahvakoosolekuid, kuhu kogunesid kodanikud, vastutas jumalatega suhtlemise eest, oli ülempreester. Rooma asutaja Romulus, enne tema võimule tulekut olid head ended, talle andis võimu Iuppiter. Oli imperator. Tema lõi vabatahtlikult nõuandva kogu e senati. Kutsus rahvast kokku koosolekule, ei hoidnud võimu ainult iseenda käes. Tema surma järel kuninga võim ei olnud päritav, kuningas saadi rahvakoosolekul ja hiljem senat kinnitas. Oli arvamus kogu antiikajal, et inimesed oma valikuga teatud mõttes väljendavad jumalate tahet. Rahva hääl oli enne, omen. Inimeste tahet ei pruukinud olla määrav, seda võidi mitte kuulata. Kunigas oli kõrgem magistraat, alates vabariigi ajast oli konsul, consul. Al 3. saj rooma oli väiksemal territooriumil. Kunigas oli valdavalt see, kes tähtsatel sündmustel jälgis teatud lindude käitumist.
Kui kuningat ei olnud kohal, nim interregnum e võimu vaakum . Keegi pidi tagama jumalatega suhtlemise. Võimu võttis üle senat. Vabariigi ajal konsulid. Neil ja senatil oli õigus jälgida linde, sest olid patriitsid, sünnijärgne õigus. Sp väga pikka aega konsulid ainult patriitsid. Suur muutus- 509 ekr algab vabariigi aeg. Võimu poolest erineb kuningate ajast, sest algab võimude lahustumine . Toimub kahes plaanis- püütakse võimu jaotada rohkemate inimeste vahel ja võim saadakse lühikeseks ajaks. Kõrgem magistraat oli 2 konsulit , kes valitakse üheks aastaks. Oli võimalik tagasi valida, saada kohe tagasivalituks või hiljem. Tiitel juures- endine konsul. Võimu lahustamine toimub ühel kindlal eesmärgil- et ei saaks esile kerkida türanni, kes omab kogu võimu. Imperium jaotatakse eri isikute vahel. Rex sacrificulus- magistraat, kes hoolitses ohvritalituste eest. 4. saj keskpaigas 367 ekr eraldati veelgi imperiumist 1 kõrgem magistraat, arvatavasti rahva arv oli selleks ajaks suurenenud, praetor. Hakkab kandma kohustust, mida enne kandsid konsulid, on kohtunik. Hiljem provintsi asehaldurid. 366 ekr 1 konsul on plebei. Mõlemad konsulid ei saanud olla plebeid, sest ei saanud autspiitse korraldada. Kõik ametid üheks aastaks. Vabariigi ajal asutati ametid, millel ei olnud imperiumit. Nt sõjatribuun, tribunus militum. Sõjaväes leegionite ülem. Sõjaväeline võim ei kehtinud rooma linna sees, sp ei olnud tal imperiumit. Promeerium- rooma linna müütiline piir. Sellest sees pool sõjaväelased ei tohtinud olla algselt. Rahvatribuun, tribunus plebis/plebei- plebeisid esindav magistraat, ei ole imperiumi, sest võim kehtib ainult promeriumi sees. Kaitses plebeide huve, pidi ise olema plebei. Patriits ei saanud hakata rahvatribuuniks. Arvatakse, et vb 490 ekr. algab plebeide võitlus oma õiguste eest, 4 saj keskel toimub revolutsioon , mille tulemusel 1 kohtunikest saab olema plebei päritolu. Nende võim oli suur, isik ja vara oli puutumatu. Kui keegi pani neile käe külge või varandust varastada, tema kohti öeldi sacer esto ja kuulutati lindpriiks. Nende põhiline õigus oli veto õigus= ius intercessionis. Kehtis magistraatide ja konsulite otsuste vastu. Oli juhtumeid, kus sekkusid senati otsustesse. Samasugune õigus oli konsulitel. Senatil ei olnud. 2 konsulit-senat-rahvatribuun. Otsustamisel pidi olema üksmeel. Rahvatribuunid jäid mõõdukuse piiridesse, tihti veto õigust ei kasutanud. Kui arvestada sellega, et pidevalt toimusid sõjad, vabariigi algusaastatel kuni 146 ekr ja veel lõunas, põhjas, ähvardav välisvaenlane, oli ühtekuuluvus tunne, mingi üksmeel oli kolme institutsiooni vahel. Keisriajal keiser võttis rahvatribuuni tiitli üheks aastaks. Keiser augustus iga aasta uuendas rahvatribuuni ametikohustust. Jumalanna Cerese kaitse all, teravilja jumalus. On arvatud, et algselt tegelesid plebeid põllumajandusega. Kui keegi oli päris patriitsi päritolu, keegi ei kadestanud, ei tahetud saada, oli sünnipärane . Plebeid said võimu juurde ajaga. Cicero oli plebei päritolu, ei häbenenud seda. Rahvaediilid e plebeiediilid, olid rahvatribuuni abid. Võim toimis ainult promeeriumi sees. Võim, mida enne kandis kuningas, jaotati konsulite ja muude magistraatide ja rahvatribuunide vahel. Sellele lisandub veel census. Erakordne, sest kehtib 5 aastat. Neid oli 2 meest. Erinev teistest institutsioonidest, censori amet oli mõeldud pensoneerunud magistraatidele. Pidid olema kõrges eas, karjääri lõpus olevad inimesed. Valiti inimesed, kellel ei olnud kellegagi konflikte, väärikad. Algselt tähendas kodanike loendamist, määramine varanduslikesse gruppidesse . Tänu sellele sai ülevaate määratavatest maksudest ja ettevõetavatest avalikest töödest. Et määrata, kes milliste vahenditega saab osa võtta sõjast. Kes on võimeline mängu panema hobuse, varustuse, enda mehi kaasa võtta. Arvatakse, et al 4 saj tekkis inimeste grupp equites- ratsanik , alamaadelkond. Teine seisus. Arvutati maavalduse järgi. Hiljem kinnisvara. Censorid jaotasid rahva marsi väljakul. Toimub puhastusriitus, lustrum, ka 5-aastane periood. Peale seda muid ülesandeid ei olnud. Hirmuäratav roomlastele- võisid kodaniku nimetada moraali pärast väärituks, võeti ära teatud kodaniku õigused. Quaestor- tegelevad rahaga. Preetorid - õiguse mõistmine, rooma provintsides asehaldurid. Tegutses rooma linnas kuruulsed ediilid, nimi pärit etruskidelt, traditsiooniliselt olid ainult patriitsid, midagi vankrisse puutuvat. Ühes rooma linna siseelu korraldamine, politsei töö, avalike hoonete ehitus ja ülalpidamine, linnavarustuse probleemid, avalike mängude korraldamine suurte religioossete pühade ajal. Eripäraks, et olid patriitsid, pidid olema rikkad, sest ise pidid finantseerima avalikke mänge jm, samuti üheks aastaks. Prakiliselt 1,5 aastat. Pidev hirm, et võim koondub jälle ühe inimese kätte. Teatud eripuhkudel võim koondus ühe isiku kätte, kui riik oli hädaohus, valiti isik, keda nim dictator, võim diktatuur. Siserahutused, välisoht . Pidi olema patriits. Talle kuulus kogu imperium. Senat pakub välja ja konsulid kinnitavad. Ainukene ametikoht , kus ei ole kollegiaalsust. Võim piiratud poolele aastale. Määrab ise abilise, kes on magister equitum, ratsanike ülem. Uuenenud olukord oli rooma riigi territooriumi suur laienemine vahemere basseinis. Püüti kohustusi vastavalt sellele omavahel jagada, konsulite arvu ei suurendatud. Võidi jaotada nii- 1 ajas tsiviilasju roomas, teine oli sõjakäigul. Magistaatide arvu suurendati vastavalt vajadusele. Anti võimu teatud missioonide tarbeks. Proconsules- alamkonsulid, propraetores- pronivtsides, väljaspool roomat. Kui tuli palju võõrast rahvast, praetor urbanus- linnapreetor, kõik kohtuasjad, kus mõlemad pooled olid rooma kodanikud. Kui ühte ei olnud, tegeles praetor peregrimus. Nende arvu võidi suurendada. Kui konsulid ja preetorid kõnnivad avalikes kohtades, siis saatsid neid lictores. Õlal oli vitsakimp , mis oli kokkupõimitud, fasces, mis oli võimu sümbol. Otsast paistis välja kahepoolne kirves . Vabariikliku võimu sümboliks saanud vitsakimp. Kujunes välja mingisse ametisse tõusmine kord. Eriti vabariigi lõpul ja keisririigi algul. Määratakse magistraatide minimaalne iga, konsulitel 40 aastat.
Senat
Senatus. Algselt vanemate kogu(tähendab positsioonilt kõrgemad). Legendi järgi asutas romulus vabatahtlikult. 100 kõige tähtsamat pater familia´t, kutsuti patres. Senati võimu kutsutakse autoritas. Senatile kuulub imperium kindlas olukorras, kui on interregnum või kui vabariigi ajal polnud konsuleid. Senaatorid on eluaegsed. Surm või kui ise loobusid võimust. Pidi enne olema kõrgetes ametites, magistraadid. Senatisiseselt oli hierarhia, sõltuvalt sellest, mis ametit olid ennem pidanud. Eesotsas on princeps senatus- senati eesistuja. Valitud senati poolt, hiljem keisririigi ajal võtab selle ameti keiser. Ülesanded: kinnitas seaduseelnõud, määras valimistähtajad, kontrollis magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, provintside haldamist, rahandust,valvas usukultuse järele. Keisririigi ajal senatiprovintsid- rahunenud, kus enam ei osutatud vastupanu, allusid senatile ja keisriprovintsid. Senaatorite arv erinev periooditi. Nõuandev roll, neid kuulati, aga konsul ei pidanud arvestama. Avaldab oma arvamuse teatud dokumentide kaudu, mida nim senatus consultum- nõupidamise tulemusel saadud dokument. Alati kindlas vormis esitatud ja palju säilinud, ei ole seadused. Traditsioon näeb ette, et nendega arvestatakse. Konsulitel ja rahvatribuunil ei ole kohustus neid järgida, võib arvesse võtta, mis tagab tasakaalu riigi juhtimisel. On juhtumeid, kus konsul ja rahvatribuun neid eirab. Eelkõige itaaliast pärit. Et saada senaatoriks, pidi itaalias olema maavaldust, et tagada senati tihedam seos itaalia endaga. Õige pea, vabariigi aja viimastel sajanditel, said senatiteks ka itaaliast väljapool olevad inimesed. Üldiselt jäi itaalia keskseks, see tõi kaasa ka senati võimu langemise, ei suutnud sammu pidada. Senat on eelkõige vabariigi aegne institutsioon . Püsinud alates rooma asutamisest kuni rooma lõpuni. Keisririigi ajast võim taandub. Caesar tapeti senati ruumis, senaatorite vandenõu tulemusel, temas nähti türanni. Tema surma järel algab senati allakäik. Järgnenud sündmuste lõpptulemuseks oli auguste võimuletulek, kes oli esimene tõeline keiser. Keisririigi täpset algusaega ei olnud, alguses tekkis probleem, kuidas uut võimu vanade institutsioonidega sobitada. Keiser tahtis enda võimu kõikidel viisidel legitiseerida. Lasi valida ennast konsuliks, mitu korda. Rahvatribuuniks, oli vetoõigus, sai võimu rooma linna sees. Lasi kuulutada princeps senatus- senati eesistuja. Oli ka armeejuhataja. Olid keisriprovintsid, mis allusid otseselt keisrile. Teatud provintside kuberner. Need olid provintsid , mis olid hiljuti allutatud või oli relvastatud vastupanu, sinna saatis oma legaadid , legati ehk saadikud. Kujuneb välja isiklik ametkond ja bürokraatia. Tema ametkondades hakkavad tooni andma ratsanikud ja alamaadlikud. Bürokraatias kasutati keisriorje. Võimusüsteem toimis hästi. Maksukogumine oli paigas ja tõhus. Sellist valimissüsteemi püüdis hiljem imiteerida karl suur. Keiser sai religioosse võimu, pontifex maximus, jäi tiitel kuni 4 saj lõpuni pkr kuni ajani, mil kristlus sai riigikirikuks. Seejärel võttis tiitli üle rooma paavst, tänapäevani. Keisril oli suur eraomand, nt egiptus .
Eluolu
Elamu: domus , villa, insula . Rooma riigi läänepoolne osa. Idapoolsed alad erinesid tugevalt. Tähtis allikas pompei linn. Erinevus rooma linnast on see, et pompei oli suhteliselt rikas linn. Terve Campania oli rikas, viljakas piirkond, põllumajanduslikult ja kaubanduslikult õitsev, oli rikaste roomlaste villasid. Hästi säilinud, sest mattunud tuha alla. Erinevus roomaga: pompei oli tunduvalt väiksem, rooma oli miljoni linn. Pompeis ei olnud esindatatud insula´t. Algne on domus, villa on suur või väga suur domus. Domus algselt maatüüpi elamu. Meie mõistes idamaine , tänava poole suunatud. Avatud sissepoole, selle teeb võimalikuks aatrium , mis on siseõu , kõige tüüpilisem on avatud katusega siseõu. Aatrium olevat etruski päritolu, üks etruski mõjudest. Ülalt avatust nim complurium(com tähistab kogumist). Compluriumi all oli implurium, basseini moodi ehitis, kogus vihma. Katus võib olla sissepoole või väljapoole kaldu. Kui oli väljapoole, vihm sadas otse tänavale . Aatrium võib olla ääristatud sammastega või mitte. Võeti külalisi vastu, vähesed inimesed istusid , enamasti seisti püsti, mööblit oli vähe. Ülesanne on anda maja sisemusele valgust. Tänava poole ei olnud aknaid. Aatrium põhiline ja keskne ruum, selle ümber paigutatud ruumid, kus elati. Domus oli mõeldud ühele perekonnale elamiseks. Rooma perekond võis olla suur. Algselt tähtsaim ruum on tablinum, sellel on erinevaid funktsioone. Hoiti perekonna arhiivi, arveraamatuid, kõige väärtuslikumaid objekte, sagedasti perepea ja tema abikaasa magamisruum. Enamasti ainuke ruum, mis oli kõige rikkalikumalt sisustatud. Üldiselt oli sisustus kasin. Teine tähtis ruum oli triclinum, vastuvõturuum, kus einestati, sellisel juhul, kui oli külalisi vastu võetud. Lamats, mille peal oldi ühe küljega. Vähemalt õhtusööki söödi nende peal. Ideaalne lamats oli see, mis mahutas 3 inimest. 3 lamatsit. Viibiti koos pikemalt . On vähe allikaid selle kohta, kuidas söödi muul ajal. Arvatakse, et kui naised võtsid osa õhtusöögist, siis nad istusid lamatsi ääre peal. Võtsid osa 1. saj ekr. Köök - culina. Köögid väikesed ruumid, lahtise tulekoldega, vastavate köögiriistadega, napilt sisustatud. Domusel tänava poole oli ainult sissepääs majja. Ühel või kahel pool olid ruumid tänava pool, mis olid väja üüritud, tavaliselt poed - tabernae või töökojad- officinae, ka rikastel peredel. Tavaline domus oli ühekordne. Võis jääda kitsaks eriti linnas, ei saanud laiendada. Hakati peale ehitama korruseid. Suuremates linnades ja pompeis võib näha, kus on ehitatud peale 1 või 2 korrust. Ülemised korrused mõeldud elamiseks, kuhu külalised ei pääsenud. Cenacula või conclavia- ülemine tuba. Kui hakati peale ehitama korruseid, lisati neile aknaid ja rõdusid. Domus pidi järjest kohanema linna ja ühiskonna arenguga. Suurtes linnades hakkas tundma anda ruumipuudus . Kui oli rikkam perekond, eriti patriitsi perekond, pidid maja kohandama suurte vastuvõttude jaoks, palju kliente. Pidi toimuma aatriumis, kui see jäi väikseks, ehitati juurde, lisati sammaskäike. Kliendid ei istunud, seisid . Mööblit nende jaoks ei olnud. Rooma linnas suured luksuslikud villad on haruldased, sest ei olnud ruumi. On teada juhtumeid, kus rikkad roomlased ostavad enda villa ümbert maad, koos majadega, need lammutatakse, arendavad maja edasi. Pompeis rohkem. Villaks hakatakse kutsuma ka suuri maamaju, mis imiteerivad algset domuse plaani, aga on laiendatud suuremaks. Arenevad suurteks kompleksideks, võib nim mõisaks. Suured tootmiskompleksid, peremehe eluase , ruumid mõisavalitseja käes-vilicus, vilica. Tihti villade ümber tekkis hiljem tihedam asutus. Tuleb sõna küla. Suurte tootmiskomplekside juurde ehitati krislikul ajal kirikuid jm. Insula on tüüpiliselt linnaelamu, mille kohta võib öelda korterelamu . Olid eraldatud, isoleeritud korterid. Hakkasid levima ilmselt juba 2 saj. ekr, peale puunia sõdu suurtes linnades. Ei ole eriti leitud pompeis, on leitud ostjas. Erinevus domusega- insula on avatud tänavale, complurium muutunud kitsaks valgusauguks. Kitsas hoov ei käi maja juurde, tihti ei olnud sinna sissepääsu. Insula´d mitmekorruselised. Hakatakse ehitama rooma linnas, kui hakkab suurenema. Väga palju auguste ajal, muutub valdavaks elamu tüübiks 64 a, peale suurt rooma tulekahjut. Iga korrus on jagatud korteriteks, va esimene korrus, kus on poed, töökojad. Korteritesse pääseb trepi kaudu otse tänavalt. Valgus pääseb fassaadi kaudu. Keset maja võib olla korter . Kahel tänaval võisid insula seljad kokku puutuda. Ühelegi ruumile ei olnud spetsiaalset funktsiooni. Nende põhiprobleemiks oli köögi puudumine ja on teada juhtumeid, kus oli keelatud toitu valmistada, tuleohtuse pärast. Toitu osteti mujalt, viidi korterisse. Ei olnud väljakäiku, pidi käima avalikus. Ei olnud veevärki, toodi kaevust , pesemisvõimalus puudus, käidi avalikes pesemiskohtades. Ei olnud kütet, ka domustes mitte. Korteris oli paljad seinad, elati napi mööbliga, kitsastes oludes. Arvatavasti elati väljas, käidi ainult magamas insulas. Nendes võisid elada ka rikkamad elanikud. Rikkamad üürikorterid olid 2. ja 3. korrustel . Laed kõrgemad, tehtud avaramad. Mõned insulad oli väga ilusad, fassaad dekoreeritud. Insula´d olid kehvasti ehitatud karbid , mis olid kergesti süttivad ja on teada, et tihti kukkusid kokku. Ehitamine oli erakordselt reglementeeritud, palju võis olla puitosi, vundamendi osa pealt püüti kokku hoida, sp varisesid kokku. Hoonete arv keisririigi lõpus roomas 5 saj alguses umbes 46 000 insulat, 1790 domust. Päeva ajal valgust vähe insulates, mingit valgustust ei olnud.
Roomlaste elu
Palju elati väjaspool kodu, eriti insulate elanikud. Kõikide allikate järgi võib öelda, et inimeste elu ei olnud töörügamine vabadel inimestel ja linnades. Üles tõusti väga vara, koidu ajal või enne koitu. Hommikupoolik veedeti töötades või rikkamate inimeste puhul kliente vastu võttes. Foorumitel käidi äri- ja kohtuasjade pärast, riigiasju ajamas. Õhtu algas väga vara, eriti talvel, juba 3-4 ajal aktiivne tegevus linnades oli lõppenud. Suvel mõned tunnid rohkem. Forum tühjenes. Keisririigi alguses ehitati avalikke hooneid , mida nim basiilika , mis olid mõeldud turu-ja kohtu hoonetena, kogunemishooned. Eriti suvisel ajal päikese eest varjul olemiseks, talvel sademete eest. Kui inimesed ei tahtnud basiilikatest ära minna, aeti koertega minema. Kõik suundusid termidesse. Kõik sotsiaalsed kihid käitusid ühtemoodi . Õhtu oli pühendatud iseendale. Terme hakati massiliselt ehitama keisririigi ajast. Sellest ajast sai luksuslikes tingimustes kümblemine kõigile kättesaadavaks, nim ka vaeste villadeks. Termides olid raamatukogud, võimalik kohata sõpru, lihtsalt lebada, palli mängida. Kümblus pikk ja keeruline protseduur : oli spetsiaalne riietusruum, kuhu riideid võis jätta, orja kätte. Mindi leigesse tuppa , kus keha kohanes soojusega , siis kuuma ruumi, kus higistati. Oli kombeks higistada, spetsiaalse kaabitsaga- strigile, surnud nahk ja mustus kraabiti maha, tehti nii tihti kui võimalik, iga päev. Sai lasta masseerida, parfümeerida õliga, karvu kitkuda, olid basseinid, võis osta toitu, üldiselt alkoholi termides ei tarvitatud. Kõik oli toimunud tohutus müras , suured massid . Peale terme mindi õhtust sööma kellegi juurde või koju, kuhu kutsuti külalisi, enamasti domusesse. Kellel oli insulas suurem korter, võidi sinna. Naised saunas eraldatud. Saunas ei oldud tegelikult alasti, mingi riie oli ümber. Palju erasaunu, kus eelistasid käia patroonid . Luxus oli liialdamine, liigne, mis nõrgendas inimest. Võidi käia luksuslikes hoonetes, pärast pikka aega oli kombeks süüa tagasihoidlikult ja vältida luxus´t. Toitumine jäi rustikaalseks. Õhtusöök oli kõige suurem söögikord päevas. Hommikul söödi vähe või üldse mitte. Lõuna ajal piirduti napi söögiga. Tavaline oli tükk leiba ja peotäis oliive. Malva- endiivia- salatsisigur- suletud lehtedega salatitaim. Eriti vabariigi ajal peeti luxus´t halvaks. Seadustega piirati luksuslike toiduainete sissetoomist. Eelkõige selle järgi valvas senat. Eesmärgiks oli kommete säilitamine puhtana. Rooma linna hakkasid tungima luksuslikumad toidukaubad , sest inimesed olid käinud väljaspool roomat. Samal ajal kreekas ja idaprovintsides luxus väga levinud. Eriti keisririigi ajast alates, kus senati võim hakkab vähenema ja järelvalve kommete üle, hakkab tungima luxus rooma kulinaariasse. On säilinud 1 kokaraamat- Apicius „De ne coprinaria“. Väga rikas komponentidelt ja maitseainetelt. Iseloomulik kummaline aine garum, lisati igale poole, nagu karri india köögis. Oli kala, eelkõige tuunikala või makrelli sisikond hõõrutud, peenestatud ja soolatud. Luxusest mõjutatud rooma kulinaaria põhiülesanne näib olevat, et tooraine muudetakse tundmatusena. Et kala näiks lihana ja liha kalamaitseline. Et see, kes on kutsutud külla, ei arvaks ära, millest on õhtusöök valmistatud. Eriti ihaldatud oli linnuliha ja kala. Linnud oli kõikvõimalikud linnud, erakordselt varieeruv , eksootilised linnud, väiksed laululinnud, toonekured. Vabariigi ajal nende kasutamine keelatud. Aastaks 50 eks oli Gallia vallutatud, mis oli kuulus nuumhanemaksa poolest, keisririigi ajal hakati kasutama roomas. Vabariigi ajal ei tohtinud kanu nuumata, et nad ei kasvaks suureks. On palju roomlasi, kellel kasinus toitumisel jääb kasinaks ja eesmärgiks. Maks- iecur, hilisemal ajal roomlaste lemmiktoit iecur ficatum- viigimarjadega täidetud looma magu või maks, mis on ahjus küpsetatud. Lõpuks ficatum andis sõna maks- foie(pr. k), fecato(it.k). Suur maiuspala keisririigi ajal oli surnuks söödetud siga. Söögi juurde joodi veini, mida lahjendati leige veega. Kui oli pidulikum õhtusöök, määrati joogiülem, keda kutsuti rex mensae, määras ära, mis vahekorras veini lahjendati. Veinid kanged ja paksud, muidu poleks säilinud. Veini püüti säilitati keraamilistes anumates, vein ei laagerdanud, käärinud nii hästi kui puitanumas. Puidust anumad tulevad galliast gallidelt. Paljast veini nim (vinum) merum. Kui keegi jõi paljast veini, oli ta joodik . Õhtud võisid minna ülekätte, toimusid etteasted, mängud. Võidi minna üle padujoomisele, mida nim commissatio, mille käigus oli tavaline minne linna peale, orjad saatsid tõrvikutega. Võidi minna uuesti sauna. Algselt naised ei võtnud sellest osa, vabariigi aja lõpus võtavad. Naised ja lapsed sõid enne eraldi. Naised hakkavad ise korraldama õhtusööke, kutsudes mehi. Võib arvata, et väärikas rooma patroon ei külitanud. Algselt oli veinitarvitamine keelatud, naistele surmanuhtlusega. Omistati maagilisi omadusi, vein hakkab pähe, usuti, et inimene on jumalast haaratud. Kõige tähtsam oli algselt see, et veini seostati verega, selle tarvitamist abielurikkumisega. Vein olevat kuulunud nelja püha vedeliku hulka- veri , vesi, vein, piim. Veini peeti algses meditsiinis abortiiniks. Peale puunia sõdu suured muutused hoiakutes. Naised hakkasid tarvitama veini. Ei tarbitud meeletult palju. Arvatakse, et rooma vaeste kodanike elu ei olnud raske, eriti peale augustust 1 saj pkr. Rooma linnas abi vaestele oli institutsioneeritud, riik hoolitses sotsiaalse abi eest. Sotsiaalabi tagasid provintsis rikkad eraisikud, selleks et saada valitud või saada head kuulsust . Toimus vilja-ja liha jagamist, isegi raha. Hommikusöök oli ientaculum/ ieientaculum- ieiunium- mitte söömine . Lõunasöök oli prandium. Õhtusöök cena .
Rooma avalikud hooned
Tsirkused , amfiteatrid, lihtsalt teatrid. Rooma üks sümbol Colosseum 1 saj pkr. On jäänud tänapäeva inimese jaoks mängude linnaks. Üsna hilisel ajal hakati ehitama mängude jaoks kohti. Kõige tuntum ehitis Circus Maximus, kõige vanem mängudeks mõeldud koht, mis on valdavalt looduslik, looduslik nõgu. Kõige varasem, mõeldud kaarikuvõitluste pidamiseks. Väikse jõe org, laiemaks tasandatud. 600X150m. Sinna paigaldati vajadusel puust istmed, need eemaldati, kui mängud olid läbi. Tasapidi hakati täiustama skulptuuridega. Keskmine riba, millel on kivist vardad- spina , mis on kaunistatud skulptuuridega. Pealvaatajatele mõeldud istekohad puust. Täiustati kuni rooma riigi lõpuni. Roomas teine Circus oli Marsi väljakul. Rohkem ei olnud. Piazza Navona- ovaalse kujuga, kus spina kohal on suured skulptuurid ja purskkaevud , 1 saj pkr, staadion atleetide jaoks. Algselt gladiaatorite võitlused toimusid foorumitel. Esimesed võitlused 264 ekr. Olevat korraldatud Campania maakonnas toimuvate gladiaatorite võitluste eeskujul. Võib olla ka etruskide eeskuju. Glad võitlus on kui inimohverduste järelkaja. Algselt olid gld-ks surmamõistetud inimesed, võitja oli see, käis jäi ellu või sai armu , mis juhtus harva. Ametlike mängude kavva hakkasid ilmuma tunduvalt hiljem, u poolteisttuhat saj hiljem. Mängud mitu päeva, sportlikest võitlustest vaatemängudeni. Aristokraadid, patriitsid, senat tegid takistusi nende mängude liiale mineku suhtes. Üks võimalus panna vaatajad ebamugavasse seisu, jäeti püsti seisma, harva pandi puust pingid. Vabariigi lõpus hakati tegema järelandmisi . Cicero: Res publica on selleks, et tagada kodanikele teatud hüved ja nähtused, nimetas neid commoda: Urbs( kodakondsus ja sellega seotud hüved, privileegid, kohustused. mõeldakse alati roomat), Forum(algselt turuplats . kodanike kogunemisplats, toimus ühiskondlik elu, sümboliseerib kõiki institutsioonid, nii tsiviil kui...... , ludi et feriae(pühad)- avalikud etendused, mängud, kodanikel priipääse. Esialgselt nende ettekäändeks kogu kodanikkonda puudutavad religioossed pühad. Avalike etenduste alla tuleb mõelda sportlikud mängud, nt kaarikutevõistlused, teatrietendused , roomas valdavaks komööödia. Gladiaatorite võitlused, lavastatud jahistseenid, kreekapäraseid sportmänge korraldati vähe. Roomlased ei saanud aru selle vajalikkusest, kuid tundsid ja olid näinud kreeklaste juures. Kreeklased on roomlaste sportmänge kirjeldanud irooniliselt. Kõiki mänge püüdis ohjes hoida senat. Et oleks arvuliselt vähe, kestaks vähe, et mänge ei oleks liiga mugav jälgida, kuni vabariigi aja lõpuni. Senat konservatiivne institutsioon, et oleks säilitatud gravitas. Senat käsitles mänge ja etenduse ühe mõõdupuuga. Gla-
diaatorite mängud algselt korraldati Foorumil, esimest korda 264 ekr(esimese puunia sõja algus). Ab Urbe condita- rooma asutamise algusest. Igapäevaselt arvestati aega konsulite järgi. X(abl) et Y(abl) consulibus- sel ajal, kui konsulid x ja y olid konsulid. Oli kindel arvamus, et gladiaatorite mängude komme tuleb etruskidelt, sest seda ei esine mujal vahemere basseinis. Kui mujal rooma provintsides, siis läinud rooma võimu kaudu. Süürias ja egiptuses ei olnud. Enam ei olda kindlad, et pärit etruskidelt, arvatakse, et see võiks olla inimohvrite toomise jätk. Kõige kindlam arvamus on, et see on seotud matuse kommetega. Täheldatakse erinevatel ajastustel, maakera piirkondades, et lein on seotud teatava vägivallaga, mis võib olla ka enda vastu. Arvatavasti sai alguse tähtsama isiku või väepealiku surma puhul kuni selle hetkeni, kui keegi sai vigastada. Etruski algupära poolt räägivad Campanias korraldatavad võitlusmängud. Esialgu harva, vabariigi lõpust hakkavad esinema regulaarselt avalike mängude käigus kõiki inimesi puudutavate religioossete pühade raames. Gla-d olid vabatahtlikud või selleks sunnitud isikud(kurjategijad). Enamus gla-d olid väljaõpetatud vabatahtlikud, nende seas oli peremehe poolt välja õpetatud orje. Kurjategija võitlus pandi söögipausi ajale, sest see ei pakkunud huvi inimestele, väljaõppinud meeste võitlus olid huvitavam. Enne võitlust oli kindlaks määratud, milleni võitlus läheb, kas esimese veretilgani, kuni üks meestest palub armu või surmani. Selle hulka kuulub ka inimeste võitlus metsloomadega, väljaõppinud mehed või kurjategijad. Metsloomadega stseenid , nii kiskjad kui muud loomad, võisid võtta õõvastavaid jooni. Kui keegi mängud hukka mõistab, siis mõistab hukka kõik mängud, ka teatrikülastust. Suhtumine muutub radikaalselt kristlusest 313 a, keiser constantinus pöördus ise sellesse usku. Hakkab toimuma jõulisem võitlus kõikide vaatemängude vastu. Seda eelkõige, et krislaste üks 10-st käsust on: sa ei pea mitte tapma. Kristlane ei tohtinud tapmisi ka pealt vaadata. Sisemine moraal- ei tohi teha, vaadata, mõelda. Teatrietendused olid eelkõige komöödia , ka tragöödia , pantomiim . Kristlased tahtsid keelata ja hiljem keelasid kõik sportmängud, sest enda füüsilise keha tahtlik muutmine oli patt, jumala poolt loodud keha muutmine oli patt. Vabariigi ajal senat püüdis teha mängud ebamugavaks, sp ka ajutised ehitised, publik seisis püsti. Esimene statsionaarne amfiteater ehitati 29 ekr, keisririigi ajal. Hävis 64 a tulekahjus. Ehitati Campania eeskujusid järgides. Selliseid ehitisi esines varasemal ajal Campanias, roomas mitte. Statsionaarseid teatrihooneid algselt roomas ei olnud. Vanim teatrihoone pompeis. Alates 1. kristlikust sajandist said mängud......, et anda rahvale tegevust. Roomas korraldas riik, provintsides magistraadid või rikkamad elanikud omal kulul, olid sunnitud seda tegema, kui tahtsid teha poliitilist karjääri. Teiseks moraalne kohustus. Kui seda ei tee, siis oli väga veider, ei tulnud kõne alla. Tihti rikastel inimestel ei olnud sularaha käepärast , said laenu maa või kinnisvara tagatisel. Panem et (ludos) circenses- leiba ja tsirkust(avalikke mänge). Vaestele kodanikele jagati sotsiaalabi korras toitu ja raha, juhtumeid, kus jagati isegi orje. Amfiteatrite amfiteater colosseum 1 saj pkr. Keiser vespasianuse ajast, 69-79. Colosseum seostub neroga, sest selle kõrval oli suur kullast nero kuju( colossus ). Sellest saab rooma kõige suurem amfiteater, tunduvalt suurem tavalistest teatritest, avati aastal 80, keiser titus(lasi maha suruda juutide ülestõusu palestiinas , tunnusmärk tituse triumfikaar). Pikka aega kestnud pidustustega, tegelikult ei olnud veel valmis, ehitati aastaid edasi. Mahutas 50 000 pealtvaatajat. Oli väiksemaid amfiteatreid, mis avalikkusele ei olnud avatud. Oli tavalisi teatreid teatrietenduste läbiviimiseks, eeskuju saadi kreeka linnades lõuna itaalias. Roomas ehitati ehitised rooma omapäraga- vaatajad on poolringis. Kreekas üle poolringi. Esimesed rooma teatritükid etendatid 145 ekr, sellest ajast arvatakse rooma kirjandust. Teatrid olid puust, ei olnud statsionaarsed , ehitati pidustuste jaoks, pärast lammutati, inimesed seisid püsti. Roomlased olevat tõdenud, et kreeklastel oli suur kirg vaatemängudele järele. Roomlased vaatasid kreeklastele igapäevaelus ülevalt alla. Üksi roomlane poleks kahtluse alla seadnud kreeklaste intellektuaalset üleolekut. Kreeklastel puudus rooma gravitas. 1 saj lõpus tuleb statsionaarne teater rooma, esimene kivist teater, laseb ehitada Pompeius oma kuludega . Ei saanud luba ehitada kivist istmete ridu. Laseb ehitada teatri venuse templi ette, kuhu viis trepp. Kuulsaim teater Marcelluse teater. Tänapäeval teatri varemete peale ehitatud korterid. Keiser augustuse õepoeg. Mahutab 14 000 pealtvaatajat. Ehitatakse väiksemaid teatreid, väga palju ei ole. Kõikide teatrite isekohad oli pool colosseumi mahutavusest.
Termid
Roomas ammusest ajast erakümblemis ruume , kuhu lasti perekonnast väljaspool olevaid inimesi. Avalikke terme hakati ehitama vabariigi aja lõpu poole. Kõigepealt ilmusid Campaniasse ja siis Pompeisse. Et rahuldada juba juurdunud harjumust iga päev ennast pesta. Termid olevat pärit kreeka palestr´st- väike spordikompleks, kus noored mehed tegid füüsilisi harjutusi, kus olid riietusruumid, mille juurde kuulusid pesemisruumid. Seal olevat varakult hakanud käima linnaelanikud. Roomas 1. saj pkr. Algselt olid mõeldud meestele. Rooma elanikul oli võimalik kümblemisvajadust rahuldada kümblemisasutustes, 170. Hakati ehitama suuri kümblusasutusi, mis olid avatud kõikidele. Kuulsamad Caracalla ja Diocletianuse termid. Avalikud termid keisririigi ajal kutsuti lihtrahva villadeks, sest avatud kõikidele. Oli vaja suurt veekogust ja seda piisavalt kütta, mida tehti puudega põrandaaluste ahjude abil. Kuumus suunati lõõridega ruumidesse, soojendati vett. Veevarustamine oli keerulisem, suuremate termide jaoks pidi ehitama spetsiaalse akvedukti.
Veevarustus - üsna varukult suur vajadus suure veekoguduse järgi. Vabariigi ajal tegeles veevarustusega tsensor , täpselt ei ole teada miks tema, vb kui hakati ehitama, et langeks ühe magistraadi kätte või usaldati nii tähtsa inimese kätte kui tsensor. Augustuse ajal keisriperekond ise, hiljem määras keiser spetsiaalse inimese, prokuraatori. 1. akvetukt on teada 312 ekr. Appius Claudius Caesus- kuulsamaid tsensoreid. Omistatakse lause- igaüks on oma õnne sepp . Olevat läbi viinud ortograafia reformi, toonud sisse g tähe. Lääne- kreeka alfabeet jõudis rooma etruskide vahendusel, nad ei eristanud helilisi ja helituid häälikuid. Lasi ehitada Via Appia. Tema tsensoriks olemise ajal ehitati 1. akvedukt , eeskuju võetud lõuna- itaalia kreeka linnadest. Akvedukti põhimõte- tuleb tagada veejooksu kalle kilomeetrite kaupa. Allikas, kust vett hakati rooma juhtima , oli 11 km kaugusel. Ei saanud minna otse, oli 16 km pikk. Sellest 88m maa peal, ülejäänud maa all, veetoru . Kalle oli väike, sp surve väike. Vesi jooksis kogumisbasseinidesse. Vabariigi ajal ehitati veel 3 akvedukti. Leiti moodus, kuidas veesurvet suurendada ja kuidas küngastelt juhtida. Keisririigi ajal rajati veel juurde. Mingil etapil u 2 miljonit elanikku roomas. Pärinevad maapealsed akveduktid, kivist kaartega ehitised. Kuulsamaid Pont de Gare- 1 akvedukti osa. Osad juhtisid joogivett, teised aedade kastmiseks. Vett ei töödeldud. Suurendati kaevude arvu linnas. Vesi oli keisrite kingitus roomlastele. Kaeve oli palju, et ei peaks kvartalis minema kaugele, ilustati skulptuuridega. Vesi võidi eriliste teenete puhul juhtida eramajadesse, villadesse. Olevat lokanud veevarastamine- ametnikule maksti altkäemaksu, akveduktile tehti piraatjuhe, mis suunati majja. Väga tüüpiline kuritegu. Roomas sama levinud, kui prantsusmaal kuni revolutsiooniga soolaga seotud kuriteod. Veepuudust roomas ei olnud. On välja arvutatud, et roomas keisririigi 1 kristlikul sajandil, 992 200 m3 päevas tarvitati vett, tunduvalt suurem, kui tänapäeva miljonilinnas, sinna ei ole arvestatud varastatud vett. Kaevud purskaevutaolised, olid kasulikud tulekahju korral.
Kanalisatsioon- algselt pärineb trenaaźisüsteemist. Küngaste vahel oli soine , väga varakult pidi kuivendama. Foorum oli soine, jõgi Murcia, sealt juhiti kraavidega vesi ära. Saab alguse esialgne kanalisatsioonissüsteem. Algselt lahtised kraavid , hiljem kan. süsteem, reovesi voolas otse tiberisse. Põhi kan. tunneleid nim cloaca, kõige suurem Cloaca Maxima. Juba antiikajal mõeldi kan. süsteem vanemaks, kuningate ajast pärit. Cloaca Maxima oli lahtine kraav kuni 3. saj ekr. Kuulus suue tiberisse, peetakse erakordselt vanaks, tegelikult augustuse ajast. Paljudes kvartalites ei ole kan-i, reovesi jooksis rentsli kaudu, asusid tänava keskel. Mõned kvartalid olid suhteliselt mustad. Puhtust püüti hoida, selleks olid ediilid, korraldasid tänavate puhastamist. Puhtust aitas pidade kaevude rohkus . Tänavad sillutatud.
Basiilika- foorumi lähedal kuulus Maxentiuse basiilika. Katoliku kiriku jaoks tähtsa rännu sihtkoht. Roomasse jõuab suhteliselt hilja . Suured avalikud hooned, mida kasutati vastavalt vajadusele. Suletud foorumid , ilmastiku eest. Päeval kõikidele avatud va orjadele, õhtul suhteliselt vara suleti.
Rooma maaelu
Valdav elanikkond elas maal. Suurimad linnad roma - maksimaalselt võis olla keisririigi aja alguses kuni 2 miljonit ja syracusa- kreeka linn. Idas suured linnad aleksandria ja veidi hiljem antiochia, mõlemas kuni miljon inimest. Päris itaalias elas 1.saj ekr 7 miljonit inimest, vähemalt 60% elas maal. Rooma tsivilisatsioon muutus linlikuks kultuuriks , algselt urbaalne. Etruski kultuur linlik alguselt peale. Roomlased nägid enda ajalugu teisti, meeldis ennast pidada talupoegadeks ja rõhutati talupoeglikku päritolu. Kreeka tsiv-s teisiti, neil ei olnud põllumajandusega tegelemine väärtustatud, oli kaubandus ja põhiline rikkus tuli sealt, tihti ka vahendajad, tähtis käsitöö- kõikvõimalike kunstiesemete valmistamine. Roomas oli suhtumine, et maaharimisega seotud tegemised olid au sees ja midagi õilsat. Käsitöö ja vabad kutsed -arstid, õpetajad, neid ei väärtustatud, oli üldine suhtumine, et füüsiline töö, mille eest sai palka või tasu, oli alaväärtuslik. Põllumajanduses ülistati tüüpi, kus toodeti iseenda jaoks ja ülejäägid müüdi. Rooma autorid vergilius ja horatius (läbi terve loomingu) ülistavad loomingus põllumajandust, maaelu, loodust. Vergiliuse teosed: Bucolica- kõrges stiilis luule on pandud lihtsate maainimeste suhu , kaugel reaalsusest. Georgica- otseselt seotud põllumajandusega, tegelikult elukauge, väljendab rooma ideaali tegeleda põllumajandusega. Maaelu idealiseerimine oli teoreetiline ja vana rooma eluviisi ülistamine , väga paljudele tundus maaelu raske ja piinarikas, paljud oleksid elanud pigem linnas, kui maal, mida paljud ka tegid. Tunti pigem nostalgiat maa järele, paljud olid maalt pärit. Cincinnatus- vooruse ja vapruse kehastus 5 saj ekr, konsul, suundus maale tagasi ja haris ise põldu. 5 saj toimus lahingutegevus päris roomlaste ja ümbritsevate latiinivõimudega, kriitiline hetk, kus senat otsustas, et peab valima diktaatori 6 kuuks, valiti cincinnatus, lahendab probleemi ja läheb tagasi põldu harima. Romulus ja remus olid mõlemad elu alguses karjused, romuluse karjuseks olemine sümboliseeris maaelu. Kündis pomerium´i adraga. Romulus tappis remuse, kui ületas pomerium´i. Luxus pärit põllumajandust, tähistas umbrohu vohamist. Kuningate ajal kuulusid rooma linna ainult päris kodanikud-tribus. Vabariigi ajal loodi ka maa tribus´ed 509 ekr, mis said kiiresti mõjuvõimult valdavaks. Poliitiline elu käis algselt: need, kes algselt olid linnas, olid linnas, maalt tulid pater familias´ed turupäevale, osaleti rooma poliitilises elus, koht, kus kaubeldi, kui ka riigiasju aeti, oli foorum. Aeg, kus kodanikud teadsid üksteist nime-ja nägupidi, seda aega idealiseeriti. Kui elannikkond, põllumajandus ja rikkus kasvas, poliitiline elu läks tihedamaks, magistraatide arvu suurendati, tihti olid valmised, perepead pidi järjest tihedamini rooma minema. Järjest rohkem jäid linna elama. Maaharijaid jäi Latiumis alles, nende valdus algas rooma linna väravate taga. Paljud patriitsi perekonnad säilitasid maaga tugeva sideme, allikates rõhutatakse, kust keegi pärit oli. Vabariigi ajal toimus suur areng, eriti keskel, põhjalikud sotsiaalsed muutused, mis tõid kaasa maade ümberjaotamised- ühtede kätte koondus suurem osa maast. Mitu põhjust: on teada, et patriitside gentsid, algselt 40, ei tohtinud maad gentsist välja anda, ei tohtinud müüa, neil oli keeld. Plebeidele keeldu ei olnud, võisid müüa. Rooma riik laienes, vallutatud alad otseselt vallutatud või föderaadilepingud, sõltuvalt nende piirkondade inimeste käitumisele, käitus rooma, kui mingi piirkond avaldas vastupanu, konfiskeeriti maad- ager publicus, kuulus riigile, seda maad võidi müüa või anda kasutada. Seda olid suutelised kasutama eelkõige patriitside perekonnad, kelle taga oli suur gents, koos nendest sõltuvate inimestega, oli tööjõudu ja võimalus tööjõudu palgata. Plebeid pidid hakkama saama väikese tööjõuga, osaliselt palgati tööjõudu, sp plebeide olukord võis järsult muutuda. Põllumajandus sõltub kliimast , piisas ikaldusaastat, kui perekond pidi võlgu võtma ja võlad kasvasid ülepea . Patriitsidel oli tööjõudu ja raha raske aasta üle elada. Plebeid müüsid kergesti maad. Algselt toimus võlakatteks orjusesse müümist, rooma kodanikke ei saanud müüa, kiiresti keelati ära. Võlgadest pääsemiseks üks võimalus oli maa ära müüa. Maata talumees pidi hakkama palgatööliseks või minema linna. Suurem osa plebeide perekondadest rooma linnas olid pärit laostunud taluperekondadest. Linna suundunuda hakkasid plebeid endale õigusi juurde võitlema. Vabariigi aja esimeste sajandite põhiline vastuoli plebeide ja patriitside vahel oli agraarkriis, mis sundis talupoegi minema linna. Plebeid väljusid võitlusest peaaegu võitjatena, said tasapisi järjest suuremaid õigusi, uued inimesed said võimu juurde. Nende võimukeskus oli Cerese tempel- teraviljajumalanna, hoiti nende magistraatide arhiive, 1 tunnusmärk, et plebeid olid suures enamuses pärit maalt. Muutuses põllumajanduses toimusid ka mujal peale latiumi. Sõjategevuse käigus värvati sõdureid , algselt oli sõjaväekohustus üldine. Põllumees- sõdur - kolonist (sai oma teenistuse eest maad). Eriti kolonistid , kes saavad maad väljaspool itaaliat, kannavad suurt rolli piirkondade romaniseerumisel. Said teenistuse eest häid maid. Kui sõduril polnud rooma kodakondsust, siis said selle. Maa jagunes kaheks- ager publicus ja kolonistide maa, ülejäänud maa anti uuesti ringiga tagasi kohalikele elanikele müües või rentides. Asustustihedus oli hõre, jäi veel harimata maad üle, oli vähekõlbulik või võsastunud, seda maad võisid võtta enda tarvitusele ükskõik, kes soovis. Mingi aja vältel kinnistati perekonnale, kes endale võttis. Ager publicus´est said eriti osa patriitsid. Päris itaalias hakati valdavalt viljelema peale puunia sõdu viinamarje ja oliive. Hakkas toimuma piirkondade spetsialiseerumine , põhiline toiduaine teravili, oder ja nisu, oli ka segavilja. Traditsiooniliselt jääb viljakasvatuspiirkonnaks sitsiilia ja põhja aafrika. Veini-ja õlitootmine oli alati kasulik. Veini ja oliive saavad kasvatada perekonnad, kellel on võimalus oodata kuni viinamari või oliivipuu hakkab vilja kandma, vaesematel perekondadel seda võimalust ei olnud, sp hakkas maa koonduma ühtede kätte. Veinitootmine hakkas vabariigi lõpus koonduma suurtesse maavaldustesse, põllumajandusüksuses, mida nim latifundium, nemad püüdsid õli ja veini võimalikult palju välja müüa. Samas oli väikesi ja keskmisi valdusi, need ei kadunud, põhiliselt pi-did majandama nii, et midagi ei peaks ostma, kõik ise toota, ei saanud spetsialiseeruda ühele asjale, autarhia- püütakse väikestes kogustes viljeleda kõike. Villa oli terve mõisakompleks, kõik elu-ja tootmishooned. Kui oli rikas peremees, kes oma mõisas ei käinud, siis tema villas toodeti enda jaoks, mitte peremehe jaoks. Cato oli rooma gravitas´e võrdkuju . Pühade ajal sunniti väiksematele töödele, linnas mitte, keegi töödanud, k.a oli kombeks anda puhkus veoloomadele. Orjade halvaks kombeks peeti kalduvust religioossesse fanantismi. Põllumajandusse tuuakse vähe uuendusi sisse, aeglaseslt arenev. Alles keskajal reformiti ümber härjarakend- põhiliseks tõmbejõuks muutub pea. Viinamarjakasvatuses erinevate sortide valik, paremad sordid püüti osta, sordi väljavahetamine nõudis palju aega. Teatud mõttes kultuure parandada, osta paremat külvivilja. Viljapuud õunad , ploomid olid pikka aega metsikud, ei andnud iga aasta saaki. Spetsialiseerumine tegi tootmise tundlikuks konjuktuuri muutustele, kui mingil põhjusel õli või veini nõudlus vähenes, tekistas suuri tagasilööke, monokultuur oli ohtlik. Osaliselt jäeti suured istandused maha ja jäid karjakasvatusele, valdavas osas orjadele tegeleda. Spetsialiseerumine põllumajandus edenes rooma riigi laienemise tõttu, vallutati gallia, kus oli suur elanikkond 5-25 miljonit, arvatakse, et 7-15 milj, suur veinitarbija, roomlased pidasid neid joodikuteks, algselt õlut, suured kogused veini veeti sisse. Kiiresti hakati ka seal veini tegema, kui nähti turgudel tagasilööki, hakati füüsiliselt piirama viinamarjakasvatust teatud piirkondades. Domiticanus käskis provintsides viinamarjaväädid üles kiskuda, ei läinud läbi. Põhja aafrika, endised kartaago alad, spets teraviljakasvatusele, sunnitud spets, rooma poolt dikteeritud, püüti 1 saj pkr viinamarju kasvatada, mida Dom. püüdis hävitada, hakati uuesti viinamarju ja oliive kasvatada, rooma kaotab monotoonsuse veini ja viinamarjakasvamisel. 1 saj ekr Varro „de re rustica“, kirjeldas latifundiume. Muutub tavaliseks maaomanike võõrdumine põllumajandusest. Latiumis rakendatakse palju orjade tööjõudu, lõunas rohkem, egiptuses põllumajanduses peaaegu üldse mitte. Eksootiliste lindude kasvatamine rooma tarbeks. Hakatakse otsima uusi võimalusi turgude suurendamiseks , hakatakse tegelema kalakasvatusega, kalaliha väga hinnas, kala-ja linnuliha kõige ihaldatumad. Rikkad maaomanikud loovad pooltööstuslikke ettevõtteid, mis on tellisekojad, kivikarjääre, lubjapõletusahje, pottsepatöökojad maapiirkondadesse. Maaomanik ise tootmisprotsessist kaugel. Põhiliselt suur tööjõud orjad ja vabakslastud, sest orje valmistati selleks ette, vabad inimesed ei saanud seda õppida või ei tahtnud. Käsitöösse suhtuti väga halvasti, peeti juhmistavaks, alavääristavaks. Oli teatud piiranguid kaubanduses tegutsemises patriitsidel ja senaatoridel. Algselt ainult patriitsid senatis , vabariigi ajal hakkavad saama mittepatriitsid, oli loomulik areng, paljud patriitsi perekonnad kadusid, siis hakkasid saama endised magistraadid, kas patriitsi päritolu või mitte. Räägitakse senaatorite klassist , nendel oli piiranguid, lähtusid sellest,et üks või teine ei sobinud neile, al 3 saj ekr oli keelatud tegeleda kaubandusega, peeti halvaks. Oli klausel, et kaubanduse all mõeldakse vahenduskaubandust, oma saadusi võis müüa, seda ei peetud ebaväärikaks. Neile oli määratud 2 või 3 kaubalaeva, et piisaks oma toodete transportimiseks. Oli kandunud üle teatud euroopa riikide aadelkonda, ei olnud kombeks olla aktiivsed tööstuses, panganduses, prantsusmaa ja austria-ungari, vm, sünnipärased aadlikud pigem põllumajanduses. See võis olla põhjus, miks senaatorid tahtsid maavaldusi suurendada, see osutus ainsaks võimaluseks oma rikkuse suurendamiseks ja omatoodangut müüa. Kui maavaldused muutusid väga suureks, oli võõrandumine omaniku ja tootmise vahel, maavalduste haldamine toimus suhteliselt keerulise hierarhia kaudu, kus üleval oli prokuraator (vabaks lastud ori), võis olla mitu vaheastet ja siis vilicus, omanik ei käinud enam oma maavaldustes. Maal olid ka vabad rentnikud, kellel ei olnud enam oma maad, esivanemad olid sunnitud maa maha müüma, aga ei läinud linna, olid rentnikud, vabad ja kasvatasid enda tarbeks tooteid või mingi tegevusala, nt võeti õlipuud aastaks rendile. Nii oli võimalik vabal ja vaesel inimesel majandada, vastavalt lepingule andsid mingi osa tulust omanikule. Kaob suures osas traditsiooniline side vaba inimese ja maa vahel, aga ideaal püsib rooma riigi lõpuni- elada omal maal, toota palju enda tarbeks, osta vähe sisse, müüa palju välja. Maal hakkas valitsema vaesus ja ebastabiilsus , allikatest saab vihjeid, et süüdistatakse linnainimesi, nii kõikides provintsides. Maaelanikud tõstsid tihti mässe.
Rooma õigus – Rooma õigus oli algselt suuline ja tavaõigus, selle probleem oli, et osad punktid ei ole kõigile kättesaadavad. Tavaõigus tähendab seda, et on mingi grupp inimesi, kes seda valdavad. Sellest olid kõige rohkem teadlikud senaatorid ja peamiselt preestrid. See kuulus suures osa religiooni eest vastutavate inimeste pädevusse. Caesar on kirjutanud oma teoses „De bello Gallio“ ( Gallia sõjast), gallias elavate keltide õigustest, seal olid preestrid need, kes mõistsid õigust. Roomas 450 ekr pandi seadused kirja. See on suur hüpe rooma õiguse ajaloos. Nüüd on suur hulk seadusi kõikidele nähtaval kujul, nad olid graveeritud kivitahvlitele ja olid foorumil kõigile nähtavad, neid kutsutakse 12 tahvli seaduseks ( Leged XII ( duodecim ) tabularum), sellest on kirjutanud Cicero ja Titus Livius „Ab Urbe condita“ ( Rooma asutamisest alates), need teoste pealkirjad on hiljem pandud. Peale selle on neid seadusi palju tsiteeritud, neid tahtvleid ei ole säilinud aga üsna hea ülevaade on neist seadustest . Nende seaduste kirjutamiseks moodustati 10 meheline komisjon (decemviri). On teada, et sel ajal kui neid seadusi kirjutati, siis isegi kõrgemate magistraatide võim nõrgenes, kogu võim oli parajasti koonudnud nende 10 mehe kätte. Need pandi kirja plebsi nõudmisel. See oli partiitside ja plebeide võimuvõitluse tulemus. Need ei olnud otseselt selle tavaõiguse kirjalik variant. Võeti ette Kreeka eeskujud nende seaduste kirjapanemisel ja koostamisel. Kreeka jaoks ei olnud see vana periood, see oli Kreeka hiilgeaja aeg, ühiskondlikud suhted olid juba keerulised ja välja kujunenud. Arvatakse, et saadeti saadikuid ka Kreekase, et neid seadusi kindlaks teha. Kreeka olid : Drakoniseadused ja Soloniseadused. Draakoniseadused olid vanad (drakooniline ehk väga range), iga väiksema üleastumise eest nähti ette surmanuhtlus, neid on võrreldud vana testamendi juudi seadustega. Seadustes on suur Kreeka mõju, ei teata, kas käidi päris Kreeka linnadesse või käidi Lõuna-Itaalia Kreeka linnades ( Magna Craecia). Need seadsed sisaldasid ka valuseadusi ja tavaseadusi, seal oli kindlasti palju uuendusi. See jäi õiguslikuks seaduseks vabariigi aja lõpuni. Religioon ja õigus ei ole veel omavahel eraldatud ( matusekomme – oli detailselt kirjeldatud, kuhu võis matta jne). Need tavaõigused ulatuvad raugele rooma riigi kuningaaega. Kokkuvõttes on need seadused oma aja kohta ikkagi moodsad ja on väga ilmalikustunud. Kõige suurem kuritegu pater familiase vastu käe tõstmine. Tapmine on see, kui ohverdati keegi jumalale . Kui keegi paneb toime kuriteo, siis ta ei kuulu enam inimeste sekka ja peab minema jumalate juurde. Surmamõistmist esines palju. Kui keegi pani kuriteo toime siis tema tegu on rüve, ta kuulutati saceriks ehk lindpriiks, ei olnud kohustust teda tappa, aga teda võis ükskõik kes tappa. Kurjategija ähvardas kogu kogukonda ja pax deorumit (jumalate rahu, lüh. deum). Surmaga karistamine ei ole otseselt karistamine vaid kogu kogukonna päästmine. See osa seadustest hakkab jääma ajapikku kõrvale, alates 12 tahvli seadustest hakatakse neid ka tõlgendama teistmoodi. Ränka üleastumist saab parandada, nt rahalise trahviga või mingi teoga või nt eksiili saatmisega. Edaspidi minnakse sümboolsemate karistuste juurde. Kreekast pidi otsima eeskuju, roomast otsides oleks see kindlasti palju rohkem aega võtnud. 12 tahvli seadused kajastavad ka üksikindiviidide õigusi (ius civile ). Seadusi on täpselt kirjeldatud ( nt kui keegi raiub õunapuu maha vms., see peegeldab ühiskonna loomust). On ka seadused, mis on seotud perekonnaga, määratletakse rohkem ja piiratakse pater familiase õigusi. Need seadused arenevad edasi vastavalt perioodidele. Riik ei taha üldiselt perekonna asjadesse ennast segada, sellepärast määratletakse pater familias. Gensi nõukogu peab ajama perekonnaga seotud asju. Nende seadustega reguleeritakse nt plebeide kaubanduse ja käsitööga seotus valdkondi. 12 TS puudutab tsiviilõigusi. Neid seadusi ei tohi ajada segamisi Senati määrustega (Senatus consultum), millel on peaaegu seaduse jõud ja paljud nendest määrustest saavad praktilised seaduse jõu ja neid on kombeks järgida. Rahvakoosolekutel vastu võetud seadused ja senati määrused puudutavad ühiskonna seadusi, mitte poliitika. Lisaks rahvakoosolekul vastu võetud seadused. Senati määrused olid alates keisririigi ajani. 2 tähtsat põhimõtet 12 TS on levinud euroopasse edasi, ka üle maailma peale hiilgeaega, Põhimõtted : seadused on universaalsed – kehtivad kõigi jaoks ( rooma suhtes võttes kehtivad polisele), alates PR revolutsioonist saavad üleüldse seadused universaalsest, algselt puudutavad ainult kodanikkonda ehk siis patriitse ja plebeisid; õigus edasi kaevata(ius provocationis), roomas käis see rahvakoosolekute kaudu, see kehtis ainult tsiviilasjade kohta, edasikaebamisõigus ei kehtinud armees . Armees oli magistraadil 100 % õigus armeesse kutsutute elu ja surma üle. Armees on õigused karmimad. Keisrivõimu ajal toimus muutus, keiser võis igal ajal sekkuda. Rooma elanikkond laiened ja nende elanikkonna staatus oli väga erinev.
Roomlastel oli väga kirju staatus:
Vabad inimesed- kodanikud (cives)
kodanikud, kellel polnud kõiki õigusi (cives sine suffragio – nende arvamust ei küsita ja neid ei saa panna riigiametitesse)
föderaadid ( foederati) – selliste piirkondade elanikud, kus võis olla vastuhakku, inimesed, keda taluti, aga neil polnud õigusi, vaheetapp allapoole, nad uskusid et kunagi ehk nende järglased saavad õigused
 peregriinid(peregrini)- välismaalased – õiguslik olukord ei olnud vabariigi aja keskpaigani reglementeeritud, alates 3 saj eKr hakati neid alles reglementeerima
Ius gentium – rahvaste õigus, seda hakati ka rakendama nende territooriumi rahvaste puhul, mis olid alles vallutatud. Selleks loodi ka kõrgem magistraadi koht, kes oli eelkõige praetor peregrinus, see sai tähtsaks 1.saj eKr tänu stroitsismile – philantrophia ( humanitas) – me kõik hingame ühtemoodi, me peame mõtlema ühtemoodi ja me peaksime ka olema ühtsed , ehk peaks olema võdsus. Oli vaja välismaalaste staatust juriidiliselt redigeerida. Selle alla käivad ka sellised kohtuasjad, kus üks osapooltest on välismaalane . Kohtuprotsesside kohta on teada palju, on väga suur korpus kohtukõnedest, neid on säilinud väga palju. Kohtukõne pidas nii süüdistaja kui ka kaitsja (advokaat), palkamine ei olnud kombeks, olid lihtsalt mingi teene eest tasumised. Palga eest töö tegemist peeti alavääristavaks. Algselt olid kohtuprotsessid väga kohmakad, arhailised rääkismisstiilid ja käitumisreeglid (vormelid), väikseimgi kõrvalekalle tegi kohtuprotsessi kehtetuks. Need arenesid jõudsalt lihtsuse poole. Protsesse ei viinud läbi pretorid, vaid nad määravad iudex ´i ehk kohtuniku. 12 TS muutusid ajas, osaliselt muudeti, hakati tõlgendama vastavalt vajadusele. Neid pidi muutma kuna territoorium suurenes ja inimesed hakkasid liikuma ( alates Puunia sõdadest ja hiljem territooriumi laienedes, kas siis riigiameti või elukutse pärast rännati, see tingis selle et pater familias ei saanud olla enam ainuisikuliselt seadusobjektiks, pereliikmed muutuvad iseseisvaks). Poegadel ei olnud võimalik lepingut sõlmida ilma pater familiase loata. Perekonna nõukogu rakendati ka naiste suhtes, need läksid järjest formaalsemaks. 12 TS olid tingitud uute inimeste juurdevooluga, kes olid kodakondsuse saanud või osalise kodakondsusega. Lõpuks oli vaja seadusi kohandada selleks, et protseduurid oleksid lihtsamad, sest elanike arvu suurenedes suures ka protsessid arv. Vanadele seadustele lisati juurde, tõlgendati ümber või kohandati. Uuendused viiakse läbi eelkõige 2 saj. eKr. Need uuendused viidi läbi kõrgemate magistraatide poolt. Keisririigi ajal muutub olukord väga põhjalikult. Õigus ei ole enam lahutatud võimust. Mis ei toimunud järsult vaid ajapikku õigus kaotab oma iseseisvuse. Ei olnud järsk üleminek keisriajale, vaieldakse selle üle, kes on nt esimene keiser. Augustusest alates on ilmunud uus õiguseallikas ehk keisritahe, see võis olla väga suure kaaluga. Väljendas enda tahet mitmesuguste määrustega, neid oli 4(ei pea teadma): ediktid – korraldus/teadaanne, väljaütlemised, reskriptud – ettekirjutused. Dekreet – otsus/määrus, puudutab õiguse valdkonda pigem. Mandaat – käskkiri. Need on märgilise tähtsusega, mis iseloomustavad keisririigi olukorda. Nende määrustega hakati üldiselt arvestama, sest neile ei julgetud vastu hakata, kuigi need polnud seadused. Alates 2 ja 3 saj pKr muutub ka õiguste kommenteerimine kirjalikuks, anti välja õpikuid ja kommentaare õpikutena. Alates 4 saj pKr saavad kokkukogutud seadustest õiguse allikad; 4 sajandil kirjutatu on meie ajani säilinud, kirjutati codex´ itele . Rooma õigusega tegelemine ja uurimine suundub idaaladele ( rooma idaosasse), kuna neil oli stabiilsem olukord, vähemalt pealinna ümbruses, millest saab Bütsants. 5 saj keskpaigast on Theodosiose kood. Alates 5 sajandist algusest rooma riik ei funktsioneerinud nii nagu varem. 6 saj Iustinianuse kood, mis saab kõige tähtsamaks, lääne-rooma keisririiki enam ei eksisteeri; see on kokkukogutud seaduste täiuslikum variant. Rooma õiguse eripära on kindlasti ilmalikkus. See tuli ka sellest, et roomas oldi teadlikud, et seadused on inimeste poolt koostatud mitte jumalate.

.DOC Laadi alla originaalfail 19 lk · .doc · 20 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

keitlin9011 Õppematerjali autor

Põhjalik kokkuvõtte ülikooli ainest Rooma tsivilisatsioon.

(Vabandan võimalike õigekirjavigade pärast)

Rooma tsivilisatsioon kuningate ajajärk etruski mõju lahutus orjus kliendid moraal ja religioon institutsioonid senat eluolu roomlaste elu rooma avalikud hooned termid veevarustus kanalisatsioon maaelu rooma õigus

Sarnased õppematerjalid

docx

Rooma tsivilisatsioon

Rooma tsivilisatsioon; Sügissemester 2015-2016 Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Rooma riigi eksisteerimise tinglikud daatumid on 753 eKr(müütikine datum, mis on väljaarvutatud, linna asutamine) – 476 pKr (keisririigi langemine). Legendaarsest asutamisest kuni (rugide väepealik) Odoaker kukutas viimase Lääne -Rooma keisri Romulus Augustuluse. *Ladina ja kreeka keeled!! *Rooma laiemas geograafilises ulatuses +117. Rooma tekkis pidevases seoses kahe Itaalias valdava ja arenenud tsivilisatsiooniga:

Ajalugu

doc

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte

ja dresseerimisnumbrite jaoks. Gladiaatoriyte heitlused ilmusid alles 3 saj ekr.nende varustus varieerus sõltuvalt nende rollist ja võitlusviisist.keisririigi ajal suhtuti neisse kui kangelastesse, ehkki nad olid enamasti syydimõistetud, sõjavangid või vabatahtlikud kohuslased. Neid koolitati spets koolides ning võideldi elu ja surma peale. Kes jäi ellu, teenisid välja vabaduse. 1 saj rajab keiser esimese tõelise amfiteatri Colosseumi. Rooma kõige suurem teater. Avati aastal 80. Korraldati pidustusi mis kestsid 100 päeva. Kolosseum mahutas 50 000 pealtvaatajat. Teatrid- lavamängud toovad roomasse etruski rändrahvad. Pikka aega toimusid puust lavadel, mis võeti näitemängu lõppemisel kohe lahti. Vaatajad seisid püstijalu. Näitemänge esitati tavaliselt kindlasti pidustuste ajal ja nad sisaldasid nii laulu kui tantsu, kus dekoratsioonidel ja kasutataval mehaanikal oli oluline roll

Ajalugu

doc

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid

Ajalugu

docx

Etruskid ja Rooma riigi algus - konspekt

Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati just etruskide ajal ehitised, orgu foorum ning Kapitooliumi künkale kindlus. Müürid tehti 4saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga(vanemate nõukogu). LEGEND:753a asutati Rooma.Romuluse ja Remuse onu käskis kaksikud jõkke visata, et mitte ise võimu kaotada. Vool ujus korvi kaldale, kus emahunt poegi imetas, kuni kohalik karjus nad oma külje alla võttis. Nad kukutasid oma onu Amuliuse, kuid tülli minnes tappis Romulus Remuse.(jumalik päritolu,sünnijärgne hülgamine,täiseas kuningas). Varane Rooma ühiskond. Talupojaühiskond-põlluharimine.Maata kodanikud olid väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud,

Ajalugu

doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.

Ajalugu

doc

Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.

endale, selle tõttu me suudame seda tänapäeval lugeda. Nende kultuuri ja ajalugu saab ainult oletada arheloogiliste väljakaevamiste tulemusena. Nad olid osavad meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Nad ehitasid korrapäraseid ehitisi ja palju hauakambrid. Etruskid uskusid paljudesse jumalatesse, headesse ja kurjadesse, millele lisandusid Kreeka omad. Palju oli ka ennetuskunsti, näiteks lindude lennu järgi. Rooma linna loomine Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus kes oli roomlaste sõjaumala Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legendi järgi viskas jõhker vanaisa Romuluse koos oma kaksikvennaga Tiberisse, aga emahunt päästis ja kasvatas nad üles. Kui nad suureks kasvasid, maksid nad oma vanaisale kätte. Rooma linna ehitamise käigus tekkis kahe venna vahel tüli, mis lõppes Remuluse surmaga ja selle tõttu sai ka linn oma nime Romuluse järgi ja temast sai ka esimene kuningas. Kuningate aeg

Ajalugu

doc

Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade

ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265

Ajalugu

doc

Vana-Rooma

Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle

Ajalugu

Rohkem sarnaseid