Etruskid ja Rooma riigi algus - konspekt (0)

21. Etruskid ja Rooma riigi algu. etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas . Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst ( hauakambrid , naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus-jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat.
Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati just etruskide ajal ehitised, orgu foorum ning Kapitooliumi künkale kindlus . Müürid tehti 4saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga(vanemate nõukogu). LEGEND:753a asutati Rooma.Romuluse ja Remuse onu käskis kaksikud jõkke visata , et mitte ise võimu kaotada. Vool ujus korvi kaldale, kus emahunt poegi imetas, kuni kohalik karjus nad oma külje alla võttis. Nad kukutasid oma onu Amuliuse, kuid tülli minnes tappis Romulus Remuse.( jumalik päritolu,sünnijärgne hülgamine,täiseas kuningas).
Varane Rooma ühiskond. Talupojaühiskond-põlluharimine.Maata kodanikud olid väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud, kuid kodanikud. Vahekord partoonide ja klientide vahel: patroonid ( pater -isa) olid rikkad, kes kaitses ja andis maad kliendile(cliens), kes andis vastutasuks koormisi ning saatis sõjaretkel. Patroonid olid mõjukad tänu paljudele klientidele.
Patriitsid ja plebeid. Kodanike jaotus 2: patriitsid(patres-isad) olid suursugustest suguvõsadest ning neile kehtisid kõik õigused-riigi/preestriametid, senatid . Ülejäänud olid plebeid( plebs -rahvahulk), kes jäid patriitsidele alla. Abielud nende vahel olid keelatud.Moodustasid enamuse Rooma armeest, mis andis neile õiguste laienemise võimaluse. Pinged->relvastatud konfliktid. Seejärel anti plebeidele õigus valida rahvatribuunid-ametnikud,kaitsesid nende huve. Keelati võlaorjus, abielukeeld tühistati, riigiametid olid avatud.287 eKr said nad vastu võtta seadusi. Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest. 450 eKr pandi kirja Rooma seadused 12 pronkstahvlile, et vältida omavolilist suusõnade tõlgendamist.
22.RIIK,ÕIGUS, ARMEE . Res Publica -avalik asi-vabariiklik korraldus. Rooma rahvas- populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud -magistraadid ja senat -vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik . Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring- nobiliteet (nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda.
1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid -2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid -8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid- endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator -konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis-piiramatu võim, tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld( veto ) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300- senex -vanamees, rauk . Magistraadid, eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus,finants. Seaduseelnõu pidi läbima senati heakskiidu-juhtis tegelikult riiki. 3.Rahvakoosolekud(ühtset ei olnud,rahvas kogunes eritüübilistele koosolekutele)-valiti magistraate,otsustati sõja v rahu kasuks,kinnitati seaduseelnõusid,enamasti ettepanekute heakskiitmine.
Vabariigist keisririigiks. Elukutselised sõjaväelased, palgasõdurid sõltusid oma väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad. Oli vaja isikud, kes lõpetaks sõjad. 30a eKr võitis võimumees Octavianus oma vägedega vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis nimeks Augustus- algas keisririigi ajajärk.
Riiklik korraldus keisririigi ajal. Kõik toimus ’endistviisi’, kuid rahvakoosolekud jäeti ära ning valitsejat nimetati keisriks-kes käsutas kõiki vägesid, rahvatribuudina oli tal vetoõigus magistraatide otsuste üle. Senat oli nüüd nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisrid püüdsid senatiga hästi läbi saada(autoriteetsed mehed ju), seega senatil ka tähtis roll. Senaatorite ja kodanikkonna arv kasvas, enam ei olnud nobiliteediperekonnad tähtsad, vaid ka provintside esindajad. Kodakondsust jagati kõigile vabadele meestele-eesõigused kadusid. Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus-auväärseim senaatori tiitel (princeps-esimene).Provintside asevalitsejana tiitel imperaator(käskija). Imperator(=imperaator) Caesar(kaisar= keiser ) Augustus.
Itaalia ja provintsid . Tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika=põhimõte „jaga ja valitse“( divide et impera), erinevate tingimuste tõttu ei saanud nad ühiselt vastu astuda.Ei muudetud inimeste elu. Soositi aristokraatlikku riigikorda -provintslased tunnistasid meeleldi Rooma ülemvõimu. Vallutatud maade sõjaväed olid Rooma käes ning ka 1/3 maast läks Rooma riigi maatagavaraks, makse ei makstud. Väljaspool Itaaliat alade vallutamiseks kasutati liitlaste vägesid+endi omi. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse(elanikud kodanikeks, kuid kohalik omavalitsus säilis). Vabariigi lõpuperioodil 3 saj kuulutati kõik keisririigi vabad mehed kodanikeks. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid provintsid, maa oli Rooma riigi omand ja seal maksti makse. Provintsi valitsejaks asehaldur (endine magistraat )-kaitses vaenlaste eest, kodus makse,hoidis ära vastuhakud. Keisririigi aeg pakkus riik kaitset vaenlase eest, tagades provintsides siserahu. Õiguslik erinevus provintside ja Itaalia vahel kadus =puudus soov roomast lahku lüüa. Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuselt poolest jagunesid provintsid 2 rühma:ida ja läänepoolsed. Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase.
Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati -piirikaitsevöönd- limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion (5000meest, raskerelvastus ,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed ,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast . Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega.
Ühiskond ja eluolu:
• Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud.
• Latifundiumid – ulatuslikud , orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks.
• Arenenud linnad. Linn majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad, maaomanikud elasid linnades.
• Linn ja ümbritsev maapiirkond tihedalt seotud.
• Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas.
• Ratsanikuseisus: rikkad ja mõjukad roomlased . Paljud suurmaavaldajad. Kaubandus ja finantsasjad . Rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud.
• Lihtrahvas : linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk.
• Orjad : orjanduslik ühiskond. Kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused . Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda oma. Võisid vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks.
• Perekond: patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Said lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi. Käis koos mehega visiitidel, võttis ka vastu. Vabariigi lõpus suurenes naiste vabadus. Ka avaliku alu tegelased.
• Avalikud mängud: 1)Gladiaatorite võitlused –komme etruskitelt. Gladiaatorid orjad. Rajati amfiteatreid, tuntuim Colosseum Roomas.
2) Hobukaarikute võidusõidud –hipodroomidel. Kaarikud jaotati värvide järgi. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus Roomas.
3) Merelahingud: etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid.
• Teater: vähem populaarne . Algul ainult mehed, hiljem ka naised. Eesmärk LÕBUSTADA. Sarnane igapäevaelule.
• Säravaimad kultuuritegelased:
Maecenas –toetas andekaid artiste. Rikas ettevõtja e METSEEN .
Vergilius –peateos eepos „ Aeneis “. Poeet.
Cicero –konsul ja riigimees .Suur kõnepidaja. Hinnatud antiikõpetlane. Teoreetilised uurimused, kirjad, kõned. Ületamatu stiilitunnetus, keelekasutus. Kolm stiili: madal stiil(loogiline põhjendus), keskmine stiik (naudingu pakkumine kuulajale), ülev stiik(emotsionaalne innustamine ).
Titus Livius – ajaloolane . Kirjutas suurteose „Raamatud linna rajamisest alates“. Üksikasjaline riigi ajalugu. ’
Caesar-riigimees ja väejuht. Kirjutas oma sõdadest/poliitikast kolamndas isikus.